Tartu Ringkonnakohtu sisekorraeeskiri

KÄSKKIRI Tartu 05.04.2016 nr 11-1/16/26 Sisekorraeeskirja kinnitamine Kohtute seaduse § 24 lg 3 p 1 ja p 5, § 125 lg 1, avaliku teenistuse seaduse § 67 alusel: 1. Kinnitada Tartu Ringkonnakohtu sisekorraeeskiri (lisatud). 2. Tunnistada Tartu Ringkonnakohtu osas kehtetuks kohtudirektori 16.09.2009 käskkirjaga nr 14 kinnitatud „Tartu kohtumaja kodukord“. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks Tiina Ereb kohtu esimees kohtudirektor Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul alates selle teatavakstegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.  KINNITATUD kohtu esimehe ja kohtudirektori 05.04.2016 käskkirjaga nr 11-1/16/26 TARTU RINGKONNAKOHTU SISEKORRAEESKIRI SISUKORD 1. ÜLDSÄTTED ................................................................................................................... 2 2 TEENISTUSSE VÕI TÖÖLE VÕTMINE JA VABASTAMINE ................................... 3 3 TÖÖ- JA PUHKEAEG ..................................................................................................... 5 4 KAUGTÖÖ ....................................................................................................................... 6 5 PALGA JA TÖÖTASU MAKSMINE ............................................................................. 7 6 PUHKUS .......................................................................................................................... 8 7 LÄHETUSED ................................................................................................................... 9 8 TEENISTUJA KOHUSTUSED ..................................................................................... 10 9 TEENISTUSALANE ALLUVUS JA INFORMATSIOONI EDASTAMINE .............. 11 10 KULUDE HÜVITAMINE ............................................................................................. 12 11 ISIKUANDMETE TÖÖTLEMINE .............................................................................. 13 12 RUUMIDES VIIBIMINE JA VALVESTAMINE ....................................................... 15 13 TÖÖVAHENDID ......................................................................................................... 17 14 PARKIMINE JA SÕIDUKID ....................................................................................... 18 15 TÖÖTERVISHOIU, TÖÖ- JA TULEOHUTUSE ÜLDNÕUDED .............................. 19 16 LÕPPSÄTTED .............................................................................................................. 20 1 ÜLDSÄTTED 1.1 Sisekorraeeskiri sätestab Tartu Ringkonnakohtu (edaspidi: kohtu) töökorralduse reeglid teenistus- ja töösuhetes eesmärgiga edendada koostööd kohtus. 1.2 Sisekorraeeskiri kohaldub kõigile kohtu kohtunikele ja teenistujatele (ametnikud ja töötajad). Sisekorraeeskiri laieneb kohtunikele ulatuses, mis on kooskõlas kohtuniku teenistuse olemuse ja seaduses sätestatuga. 1.3 Sisekorraeeskiri on kättesaadav kohtute siseveebis. 1.4 Sisekorraeeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1.4.1 Teenistuja (v.a kohtunik) on kohtus teenistuses ametnikuna või töötab töölepingu alusel. Kohtunikke käsitletakse sisekorraeeskirjas eraldi. 1.4.2 Vahetu juht on teenistujale organisatsioonis kõige lähem juht, kellele teenistuja ametikohustuste täitmisel allub. 2 2 TEENISTUSSE VÕI TÖÖLE VÕTMINE JA VABASTAMINE 2.1 Teenistusse või tööle võtmine 2.1.1 Personaliosakond tutvustab teenistujale teenistus- või töösuhte vormistamisel allkirja vastu sisekorraeeskirja, lähetuste korda, Justiitsministeeriumi infotehnoloogia valdkonna planeerimise ja juhtimise korda ja selle lisasid, tuleohutusjuhendit ja palgajuhendit. Samu juhendeid (v.a palgajuhend) tutvustab personaliosakond ka ametisse asuvale kohtunikule. 2.1.2 Personaliosakond tellib teenistusse või tööle asuvale teenistujale tööarvuti paroolid ja korraldab juurdepääsu KIS2-le, tööks vajalikele registritele, dokumendihaldussüsteemile ja meililistidele. Ametisse asuvale kohtunikule tehakse juurdepääs KIS2-le ja dokumendihaldussüsteemile. Kui ametisse asuv kohtunik vajab ametiülesannete täitmiseks juurdepääsu muudele registritele, teavitab ta sellest personalikonsultanti, kes tellib vajalikud juurdepääsud. 2.1.3 Kui uus teenistuja vajab esimesel tööpäeval teenistus- või tööülesannete täitmiseks juurdepääsu punktis 2.1.2 loetlemata arvutisüsteemidele, teavitab tema vahetu juht sellest personaliosakonda vähemalt viis tööpäeva enne teenistus- või töösuhte algust. 2.1.4 Haldusjuhi ülesandeid täitev ametnik tellib ametisse asuvale kohtunikule žaboo ja õlalindi ning vajadusel uue talaari. Personaliosakond väljastab kohtunikule või teenistujale esimesel tööpäeval kohtu hoonesse (edaspidi hoone) sisenemiseks, hoonest väljumiseks ja hoones liikumiseks kasutatava läbipääsukaardi ja tööruumi(de) võtme(d). Võtmed ja läbipääsukaart ei tohi olla kättesaadavad kolmandatele isikutele. Kohtukordnikule väljastab personaliosakond ka töötõendi. 2.1.5 Vahetu juht vaatab enne teenistuja ametisse või tööle asumist üle tema ametijuhendi ja annab personaliosakonnale teada, kas ametijuhend vastab ametikoha ülesannetele või vajab see muutmist. 2.1.6 Vahetu juht tutvustab teenistujale esimesel tööpäeval tema teenistus- või tööülesandeid. Seejärel võtab vahetu juht ametnikult ametijuhendile allkirja ja edastab allkirjastatud ametijuhendi personaliosakonda. Töötaja tööülesanded fikseeritakse töölepingus, mille lisa on töötaja ametijuhend. 2.1.7 Personaliosakond suunab kohtuniku ja teenistuja tervisekontrolli vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Kui teenistusse või tööle asujal on olemas kehtivad töötervishoiuarsti juures läbi viidud ja ameti- või töökohale esitatud tervisenõuetele vastavad tervisekontrolli tulemused, arvestatakse neid. Tervisekontrolli viib kohtuga sõlmitud lepingu alusel läbi töötervishoiu arst lähtuvalt töötervishoiu kontrollile kehtestatud nõuetest. Kohustusliku töötervishoiu alase tervisekontrolli läbiviimise kulud kannab kohus. 3 2.2 Teenistus- või töösuhte peatumine ja teenistusest või töölt vabastamine 2.2.1 Kohtuniku ja teenistuja pikema teenistus- või töösuhte peatumise (nt lapsehoolduspuhkus vms) ajaks peatatakse tema juurdepääsuõigused infosüsteemidele ja kohtu meiliaadressile. Juurdepääs kohtu meiliaadressile säilitatakse, kui kohtunik või teenistuja peab seda vajalikuks ja teeb personaliosakonnale e-kirja teel vastavasisulise avalduse. Personaliosakond edastab nimetatud avalduse kohtu esimehele (kohtunike ja kohtujuristide puhul) või kohtudirektorile kooskõlastamiseks. Kohtunik või teenistuja on kohustatud enda avatud meilikontot regulaarselt hooldama. 2.2.2 Pikema teenistus- või töösuhte peatumise (nt lapsehoolduspuhkus vms) ajaks tagastab kohtunik ja teenistuja personaliosakonnale oma läbipääsukaardi ja tööruumi(de) võtme(d). 2.2.3 Kohtunik ja teenistuja tagastab teenistusest või töölt vabastamisel temale teenistus- või tööülesannete täitmiseks antud vara, vormistab vajadusel asjaajamise üleandmise- vastuvõtmise akti ning tagastab personaliosakonda läbipääsukaardi, tööruumi(de) võtme(d) ja kohtukordnik talle väljastatud töötõendi. 2.2.4 Enne teenistusest või töölt vabastamist viiakse teenistuja nõusolekul temaga läbi lahkumisintervjuu. Intervjuu aeg ja viis lepitakse kokku arvestades teenistuja soove ja kohtu võimalusi. 2.2.5 Personaliosakond korraldab teenistusest või töölt vabastatava kohtuniku ja teenistuja arvutikonto sulgemise. 4 3 TÖÖ- JA PUHKEAEG 3.1 Täistööajaga teenistujal on 40-tunnine viiepäevane töönädal. Tööpäevad on esmaspäevast reedeni ning üldised puhkepäevad on laupäev ja pühapäev. Osalise tööajaga teenistuja nädalane tööaeg määratakse käskkirjas või töölepingus. 3.2 Kohtunik korraldab oma tööaega iseseisvalt. 3.3 Täistööaja korral algab tööpäev ajavahemikus kell 7.30–9.00 ja lõpeb olenevalt tööaja algusest ajavahemikus kell 16.00–17.30. Pidevat kohtus kohal viibimist eeldavate ülesannetega teenistujate tööaja algus on kell 8.30 ja lõpp kell 17.00. Lõunavaheaeg on 30 minutit, mida ei arvestata tööaja hulka. Lõunavaheaega on õigus kasutada ajavahemikul kell 12.00–14.00. Tööaja muutmine on lubatud vahetu juhi loal. 3.4 Teenistuja teavitab oma vahetut juhti mistahes põhjusel (nt haiguse, haige lapse hooldamise tõttu jmt) teenistusse või tööle ilmumata jätmisest. Kohtunikule kehtib siinkohal kohtu tööjaotusplaani vastav regulatsioon. 3.5 Kohtunik teavitab töövõimetuslehe alustamisest ja lõpetamisest kolleegiumi esimeest, kes edastab info kohtu esimehe abile. Viimane teavitab sellest omakorda personalikonsultanti. Teenistuja teavitab töövõimetuslehe alustamisest ja lõpetamisest oma vahetut juhti, kes edastab info personalikonsultandile ja vajadusel kolleegiumi esimehele. Personalikonsultant edastab vajadusel info tööaja arvestust jälgivale teenistujale (tööaja tabeli täitjale). 5 4 KAUGTÖÖ 4.1 Kaugtöö on teenistus- või tööülesannete täitmine väljaspool kohtu tööruume, v.a juhul kui tegemist on teenistus- või töölähetusega. 4.2 Kaugtööd saab teha seda võimaldavatel ameti- ja töökohtadel. Kaugtöö eelduseks on teenistuja kinnitus töötamise võimalikkuse kohta ja vahetu juhi nõusolek (kohtujuristil peab olema ka kohtuniku või kolleegiumi esimehe nõusolek), mis sisaldab kokkulepet kaugtöö kestuse kohta. 4.3 Kaugtöö tegemisel järgib teenistuja Justiitsministeeriumi infotehnoloogia valdkonna planeerimise ja juhtimise korras ning selle lisades kehtestatud kaugtöö tegemise ja arvuti kasutamise nõudeid. 4.4 Kohtunik ja teenistuja tagab, et kaugtöö keskkond on turvaline ja tööalane info ei ole kolmandatele isikutele nähtav. 6 5 PALGA JA TÖÖTASU MAKSMINE 5.1 Kohtuniku palk ja lisatasu määratakse kohtute seaduse alusel. Teenistuja palga ja töötasu ning lisatasude määramise ja maksmise põhimõtteid reguleerib "Esimese ja teise astme kohtute kohtuteenistujate palgajuhend". 5.2 Palk ja töötasu jooksva kuu eest kantakse üle üks kord kuus hiljemalt kuu viimasel tööpäeval kohtuniku või teenistuja kirjalikus avalduses märgitud pangaarvele. 5.3 Kui kohtunik või teenistuja soovib jooksva kuu töötasu või palga kandmist senisest erinevale pangaarvele, peab ta sellest teavitama personalikonsultanti vähemalt seitse tööpäeva enne jooksva kuu viimast tööpäeva. 5.4 Riigi Tugiteenuste Keskus saadab enne palga või töötasu maksmist kohtunikule ja teenistujale e-postiga teatise arvestatud palga või töötasu, puhkusetasu ja kinnipidamiste, samuti tema eest arvestatud sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksu kohta. 5.5 Palga ja töötasu kohta kirjaliku tõendi saamiseks pöördub kohtunik ja teenistuja personaliosakonda. 5.6 Teenistusest vabastamisel või töölepingu lõppemisel makstakse kohtunikule ja teenistujale lõpparve hiljemalt teenistus- või töösuhte viimasel päeval. 7 6 PUHKUS 6.1 Puhkuse kasutamine toimub puhkuste ajakava alusel. Igas struktuuriüksuses koostatakse selleks ette nähtud infosüsteemi kasutades puhkuste ajakava projekt ja esitatakse see määratud tähtajaks personaliosakonda. Struktuuriüksuste juhid tagavad puhkuste ajakava projekti koostamise ja õigeaegse esitamise. Vahetu juht tagab puhkuste ajakava koostamisel, et teenistuja ja tema asendaja ei puhka samal ajal. 6.2 Kohtu esimees kinnitab kohtunike ja kohtujuristide puhkuste ajakava ja kohtudirektor kinnitab ülejäänud teenistujate puhkuste ajakava jooksva aasta esimese kvartali jooksul. 6.3 Puhkuste ajakava tutvustatakse kohtunikele ja teenistujatele e-posti kaudu jooksva aasta esimese kvartali jooksul. Muudatusi kinnitatud puhkuste ajakavas tehakse poolte kokkuleppel. 6.4 Põhipuhkust võib kasutada osadena, arvestusega, et ühe puhkuseosa kestus on vähemalt 14 kalendripäeva. Kui jooksva kalendriaasta jooksul kasutatakse üks vähemalt 14-kalendripäevane põhipuhkuse osa, võib kohtunik või teenistuja jätta oma teistest põhipuhkuste osadest nädalavahetuse välja (v.a puhkuseosa keskele jääv nädalavahetus). 6.5 Õppepuhkust antakse täiskasvanute koolituse seaduse järgi. Õppepuhkuse taotleja esitab personaliosakonda õppeasutuse tõendi. 6.6 Kui kohtunik või teenistuja soovib kasutada puhkuste ajakavasse märkimata puhkust või muuta ajakavas olevat puhkust, esitab ta vastava taotluse elektrooniliselt selleks ette nähtud infosüsteemi kaudu. Kui kohtunik või teenistuja soovib saada puhkusetasu eelviimasel tööpäeval enne puhkust, esitab ta vastava taotluse vähemalt 10 tööpäeva enne puhkuse algust. 6.7 Kohtunik ja teenistuja kinnitab lapsepuhkuse või lapsehoolduspuhkuse taotlemisel, et teine lapsevanem nimetatud puhkust ei kasuta. Kui lapsehoolduspuhkust taotleb lapse tegelik hooldaja, kinnitab ta, et kumbki lapsevanem seda puhkust ei kasuta. Lapsepuhkuse avaldus esitatakse elektrooniliselt. Lapsehoolduspuhkuse avaldus esitatakse (digi)allkirjastatult. 6.8 Kohtunik ja teenistuja teavitab lapsehoolduspuhkusele jäämisest või selle katkestamisest vähemalt 14 kalendripäeva ette, välja arvatud juhul kui kohtu esimehe või kohtudirektoriga on kokku lepitud teisiti. 6.9 Puhkuste kasutamise kohta peab arvestust Riigi Tugiteenuste Keskus ja vajadusel jagab selgitusi personaliosakond. 8 7 LÄHETUSED Teenistus- ja töölähetusega seonduvat reguleerib lisaks kehtivatele õigusaktidele „Tartu Ringkonnakohtu, Tartu Maakohtu ja Tartu Halduskohtu lähetuste kord“, mis on kättesaadav kohtute siseveebis. 9 8 TEENISTUJA KOHUSTUSED 8.1 Teenistuja: 8.1.1 täidab ametijuhendis ja töölepingus fikseeritud teenistusülesandeid täpselt, õigeaegselt, kohusetundlikult, otstarbekalt ja omakasupüüdmatult, lähtudes avalikest huvidest; 8.1.2 väldib tegevust, mis võib kahjustada kohtu või õigusemõistmise mainet; 8.1.3 täidab vahetu või kõrgemalseisva juhi antud ametikoha eesmärgist või olemusest tulenevaid ühekordseid teenistus- või tööalaseid korraldusi, mis ei ole märgitud ametijuhendis; 8.1.4 teavitab oma vahetut juhti asjaoludest, mis takistavad õigeaegselt ettenähtud ülesande täitmist; 8.1.5 järgib töödistsipliini, peab kinni ettenähtud tööajast ja hoidub segavatest tegevustest töökohal; 8.1.6 kasutab igapäevaste teenistus- ja töökohustuste täitmiseks antud registrite ja infosüsteemide kasutajaõigusi sihipäraselt; 8.1.7 ei vii hoonest välja kohtu vara ja dokumente ilma vastava loa või korralduseta; 8.1.8 eelistab, et kõik asutusesisesed dokumendid (avaldused, taotlused, lähetusaruanded, volitused jms) liiguvad elektrooniliselt; 8.1.9 teavitab viivitamatult vahetut juhti töötakistusest või -õnnetusest või nende ohust; 8.1.10 teavitab personaliosakonda muudatustest isikuandmetes (elukoht, hariduse omandamine, nimemuutus, andmed laste kohta1, isikut tõendava dokumendi vahetus); 8.1.11 teavitab kirjalikult oma kõrvaltegevustest ja taotleb kooskõlastust kohtu esimehelt või kohtudirektorilt. Kirjalikus avalduses näidatakse töö- või võlaõigusliku suhte liik, tegevusvaldkond, töö maht või tegevuslaad. Kohtu esimees või kohtudirektor võib keelduda täielikult või osaliselt teenistujale nimetatud kõrvaltegevuseks loa andmisest lähtuvalt avaliku teenistuse seadusest või töötaja puhul huvide konflikti tekkimise võimalusest. 8.2 Punktis 8.1 toodud kohustused laienevad kohtunikele ulatuses, mis on kooskõlas kohtuniku teenistuse olemuse ja seaduses sätestatuga. 8.3 Kohtus kehtivad järgmised käitumisreeglid: 8.3.1 Välimus ja käitumine teenistus- ja tööülesannete täitmisel on korrektne ja riietus vastab ametikoha iseloomule. 8.3.2 Telefonikõnedele vastatakse korrektselt, teavitades helistajale asutuse või struktuuriüksuse ja enda nime. Sama põhimõte kehtib ka telefonikõne tegemisel. 1 Teenistuja esitab andmed laste kohta, kui ta soovib kasutada lapsepuhkust või muid organisatsiooni pakutavaid soodustusi, nt laste jõulupakk. 10 9 TEENISTUSALANE ALLUVUS JA INFORMATSIOONI EDASTAMINE 9.1 Teenistuja teenistus- ja tööalane alluvus ning korralduste andmise kord on fikseeritud ametijuhendis ja töölepingus. 9.2 Käskkiri, kord, juhend vms dokument loetakse teatavaks tehtuks, kui see on edastatud töövoona dokumendihaldussüsteemis, saadetud kohtuniku või teenistuja e-posti aadressile või avaldatud kohtu siseveebis. 9.3 Kohtuniku ja teenistuja suhtlemist meediaga reguleerivad vastavad korrad. 9.4 Meediapäringud (sh intervjuu- ja kommentaarisoovid) edastatakse pressiesindajale, kes korraldab neile vastamise. Vajadusel kooskõlastab pressiesindaja vastuse kohtu esimehe, kohtudirektori või kohtuasjas ettekandjaks oleva kohtunikuga. Kui meediapäring on esitatud kohtu esimehele, kohtunikule või kohtudirektorile, edastab ta ajakirjanikule informatsiooni kas otse või pressiesindaja vahendusel, pressiesindajat viivitamatult päringust informeerides. 11 10 KULUDE HÜVITAMINE 10.1 Kohtuniku ja teenistuja teenistus- või tööülesannete täitmise käigus tekkivate kulude hüvitamine kooskõlastatakse kohtudirektoriga. Kohtudirektori otsusega hüvitatakse tekkinud kulu hüvitamisavalduse ja kulu tõendava dokumendi alusel. 10.2. Lähetustega seonduvate kulude hüvitamist reguleerib sisekorraeeskirja peatükis 7 nimetatud lähetuste kord. 10.3 Kohus hüvitab osaliselt kuvariga tööks ette nähtud prillide või muude nägemisteravust korrigeerivate abivahendite maksumuse kohtudirektori kehtestatud korras ja Vabariigi Valitsuse 15.11.2000 määruses nr 362 "Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded" toodud alustel. 12 11 ISIKUANDMETE TÖÖTLEMINE 11.1 Isikuandmete töötlemise üldsätted 11.1.1 Kohtunik ja teenistuja lähtub isikuandmete ja delikaatsete isikuandmete töötlemisel isikuandmete kaitse seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud nõuetest, et kaitsta isikuandmeid juhusliku või tahtliku volitamata muutmise ja hävitamise eest. 11.1.2 Kohtunik ja teenistuja hoiab isikuandmeid sisaldavaid andmekandjaid tööruumides viisil, mis ei võimalda kõrvalistel isikutel isikuandmetega tutvuda. Tööpäeva lõppedes lukustatakse tööruum, milles isikuandmeid sisaldavaid andmekandjaid hoitakse ja paigutatakse need selleks ettenähtud piiratud juurdepääsuga asukohta. 11.1.3 Andmekaitse eest vastutav isik on kohtudirektori käskkirjaga määratud ametnik. 11.1.4 Infoturbeintsidendist (reaalse või potentsiaalse kahju juhtum, mis võib ohustada ja halvata infovara turvalisust, põhjustades nende töökindluse, tervikluse või konfidentsiaalsuse kao) teavitatakse kohe andmekaitse eest vastutavat isikut. 11.2 Isikuandmete töötlemine väljaspool kohtu tööruume 11.2.1 Isikuandmeid sisaldavaid andmekandjaid võib isikuandmete töötlemiseks kohtu tööruumidest välja viia vaid kohtunik. 11.2.2 Isikuandmeid sisaldavate andmekandjate töötlemisel väljaspool kohtu hoonet ja nende transportimisel välistab kohtunik andmekandjatele kõrvaliste isikute juurdepääsu, mille tulemusena saaks toimuda isikuandmete omavoliline lugemine, kopeerimine, muutmine või kustutamine ja andmekandjate kadumine. 11.3 Isikuandmeid sisaldavate andmekandjate transportimine 11.3.1 Isikuandmeid sisaldavate andmekandjate (eelkõige kohtutoimikute) transportimine kohtutele ning politsei- ja prokuratuuriasutustele, vanglale, ekspertiisiasutustele jt toimub ainult kohtu transpordiga, kasutades selleks ette nähtud lukustatavaid konteinereid. Andmekandjaid transpordib kohtukordnik või muu kohtuametnik, kes toimetab andmekandjad saaja asutuse pädevale ametnikule. Andmekandjate saatekirjadele võetakse saajalt kättesaamise kohta kinnitus koos kättesaamise kuupäeva, vastuvõtja nime, ametikoha ja allkirjaga. Andmekandjaid transportiv kohtukordnik või muu kohtuametnik välistab andmekandjatele kõrvaliste isikute juurdepääsu, mille tulemusena saaks toimuda isikuandmete omavoliline lugemine, kopeerimine, muutmine ja kustutamine või andmekandjate kadumine. 11.3.2 Isikuandmeid sisaldavad menetlusdokumendid toimetatakse menetlusosalistele õigusaktide ja kohtudirektori kinnitatud menetlusdokumentide kättetoimetamise korra alusel. 13 11.4 Isikuandmeid sisaldavate andmekandjate hävitamine 11.4.1 Kohtunik ja teenistuja hävitab paberipurustajas jooksvalt kõik tema poolt kasutatud ja ebavajalikuks muutunud mittearhiveeritavad isikuandmeid sisaldavad andmekandjad (dokumendid, CD-plaadid vms). 11.4.2 Isikuandmeid sisaldavad ja paberipurustajas mitte hävitatavad andmekandjad ladustatakse jooksvalt konfidentsiaalsete andmekandjate kogumiskonteinerisse ja need utiliseerib koristusfirma. 14 12 RUUMIDES VIIBIMINE JA VALVESTAMINE 12.1 Hoone jaguneb kinniseks ja avatud tsooniks. Kinnises tsoonis asuvad kohtunike ja teenistujate töö- ja puhkeruumid ning tehnilised ruumid. 12.2 Hoone on külastajatele avatud esmaspäevast reedeni kell 8.30–17.00. 12.3 Kohtu kantselei on avatud esmaspäevast reedeni kell 9.00–17.00. Kohtu kantseleid lõunavaheajaks ei suleta. 12.4 Kohtumaja on kohtunikele ja teenistujatele avatud tööpäevadel kell 7.30 kuni 21.00. 12.5 Kui kohtunik või teenistuja soovib hoones viibida pärast selle sulgemist ja elektroonilise valve alla panemist, lahkub ta enne hoone valvestamist kell 21.00 hoonest ja siseneb uuesti pärast valvestamist alates kella 21.15-st Kalevi tänava poolsest külguksest. 12.6 Puhkepäevadel ja riiklike pühade ajal on hoone suletud ja valve all ning kohtunik või teenistuja siseneb hoonesse vaid Kalevi tänava poolse külgukse kaudu, kasutades hoones liikumiseks personalilifti. 12.7 Läbipääsukaartidega läbitavatest ustest ja fuajee väravatest liikudes tuleb kontrollida, et nendest ei siseneks võõraid isikuid. Kui võõras isik ei allu kohtuniku või teenistuja märkustele, pöördutakse abi saamiseks kohtukordniku poole. 12.8 Kui läbipääsukaart ei tööta, väljastab personaliosakond kohtunikule või teenistujale uue kaardi. 12.9 Tööruumide võtmed ja varuvõtmed asuvad turvaruumis ja neid väljastatakse allkirja vastu. Võtme ja läbipääsukaardi kadumisest teavitatakse kohe personaliosakonda. Lähtudes läbipääsukaardi või võtme kaotamise asjaoludest võib kohtudirektor kohustada kohtunikku või teenistujat hüvitama uue kaardi või võtmete ostmise kulu. 12.10 Piiratud kasutusõigusega ruumidesse (serveriruum, arestikambrid, arhiivid ja tehnoruumid) on ligipääs ainult teenistujatel, kelle ameti- või töökohustused seda nõuavad. Piiratud kasutusõigusega ruumides viibimise loa annab erandkorras vanemkohtukordnik juhul, kui neis ruumides viibimise vajadus on põhjendatud. 12.11 Võõrad (v.a kohtus praktikal olevad) isikud tohivad viibida hoone kinnises tsoonis vaid koos kohtunikust või teenistujast saatjaga. 12.12 Kohtusaale broneerivad Outlooki kalendris kohtuistungi sekretärid. Kohtusaalide uksed on suletud, need avab ja sulgeb kohtuistungi sekretär või kohtuistungi sekretäri palvel kohtukordnik. 12.13 Õpperuume (204, 350 ja 351) broneerib Outlooki kalendris kohtudirektori abi. Personaliosakonnal on õigus broneerida õpperuume personaliosakonna korraldatavate koolituste või konkursside jaoks. Õpperuumide võtmeid väljastatakse broneeringu alusel turvaruumist. Õpperuumide kasutamist reguleerib „Tartu kohtumaja õppeklassi kasutamise kord“. 15 12.14 Nõupidamiste ruumi nr 127 broneerib kohtudirektori abi ja ruumi nr 542 kohtu esimehe abi Outlooki kalendris. 12.15 Sauna broneerib ja selle võtme väljastab turvaruumis asuv kohtukordnik. Võti tagastatakse samuti turvaruumi. Sauna kasutamine lõpetatakse ja võti tagastatakse turvaruumi hiljemalt pool tundi enne hoone valvestamist. Sauna kasutaja vastutab sauna koristamise eest. 16 13 TÖÖVAHENDID 13.1 Kohtunikule ja teenistujale tagatakse hoone ruumides töötamiseks arvuti, töökoht ja lauatelefon. 13.2 Arvutid ja nendega seonduvad seadmed on arvel Registrite ja Infosüsteemide Keskuses. 13.3 Arvutite hooldamise, paljundusmasinate ja printerite rikke kõrvaldamisega tegelevad Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (RIK) spetsialistid. 13.4 Punktides 13.2 ja 13.3 nimetatud seadmete kasutamisel osutab abi RIKi kohapealne IT- spetsialist. 13.5 Punktides 13.2 ja 13.3 nimetamata seadmete ja muu inventari hooldust ja remonti korraldab haldusjuhi ülesandeid täitev ametnik. 13.6 Kantseleikaupu tellivad kantselei juhataja ja kohtudirektori abi. 17 14 PARKIMINE JA SÕIDUKID 14.1 Kohtunikul ja teenistujal on võimalik oma autosid parkida hoonetaguses 62-kohalises parklas, mille kasutamine on ette nähtud ainult kohtus teenistuses või tööl olevatele inimestele. Parklasse sissepääsu ja sealt väljapääsu reguleerib läbipääsukaardiga avatav tõkkepuu. Parkida tohib vaid selleks ettenähtud kohtades. 14.2 Hoone-esine parkla on mõeldud eelkõige kohtu külastajatele, kuid vajadusel saavad seda kasutada ka kohtunikud ja teenistujad. Parkimine on registreeritud, kui pargitava auto andmed on edastatud kohtu infospetsialistile. Muude autode parkimine registreeritakse fuajees asuvas parkimisautomaadis. 14.3 Kohtunikul ja teenistujal on võimalik teenistus- ja tööülesannete täitmiseks kasutada kohtu sõidukeid. Sõidukite broneerimine toimub turvaruumis asuva kohtukordniku juures, kes pärast sõidu eesmärgi (menetlussõidud, koolitused, muud ametisõidud) väljaselgitamist registreerib auto kasutamise Outlooki kalendris. Sõidukite kasutamist reguleerib „Sõidukite kasutamise kord“, mis on kättesaadav kohtute siseveebis. 18 15 TÖÖTERVISHOIU, TÖÖ- JA TULEOHUTUSE ÜLDNÕUDED 15.1 Kohtunik ja teenistuja täidab õigusaktidest tulenevaid töötervishoiu- ja tööohutusalaseid nõudeid. 15.2 Kohtunik ja teenistuja täidab tööandja, töökeskkonnaspetsialisti, töötervishoiuarsti, tööinspektori ja töökeskkonnavoliniku töötervishoiu- ja tööohutusalaseid nõudeid. 15.3 Esmaabikomplektid asuvad kohtu kantseleis ja turvaruumis. 15.4 Kohtunik ja teenistuja teatab ohust, avariist või õnnetusjuhtumist kohe turvaruumi telefonil 750 0555. 15.5 Inimeste kiiret hoonest lahkumist (pommiähvardus, tulekahju vms) nõudva ohu korral, helistatakse kohe häirekeskuse telefonil 112 ja tegutsetakse vastavalt väljatöötatud juhendile ning evakuatsiooniplaanile. 15.6 Evakuatsiooniteedele on keelatud paigutada mööblit, inventari ja muid liikumist takistavaid objekte. 15.7 Isiklike elektriseadmete kasutamisel vastutab kasutaja seadme ohutuse eest. Suure energia tarbimisega isiklike elektriseadmete (puhur, elektriradiaator, ventilaator jms) kasutamine kooskõlastatakse haldusjuhi ülesandeid täitva ametnikuga. 15.8 Pärast tööaja lõppu ametiruumist lahkumisel kontrollib kohtunik ja teenistuja, et elektriseadmed (välja arvatud pidevalt töötav arvutustehnika) on välja lülitatud. 15.9 Lahtise tule tegemine (nt küünalde põletamine) ei ole hoones lubatud. 15.10 Hoones ja ametiautodes on suitsetamine keelatud, välja arvatud selleks ette nähtud ruumis (nr 562). Hoone vahetus ümbruses on suitsetamine lubatud ainult selleks ette nähtud kohas. Nädalavahetustel ja pühade ajal on suitsetamiseks ette nähtud ruum valvestatud ja sinna minek keelatud. 15.11 Elektritöid ja seadmete remonti ning hooldust võivad teha vaid eriettevalmistusega isikud. 19 16 LÕPPSÄTTED 16.1 Sisekorraeeskirja muudetakse vastavalt vajadusele. 16.2 Sisekorraeeskirja muudatused saadetakse tutvumiseks kõikidele kohtunikele ja teenistujatele. 16.3 Sisekorraeeskirja muudatus kinnitatakse kohtu esimehe ja kohtudirektori käskkirjaga ning tutvustatakse kohtunikele ja teenistujatele punktis 9.2 sätestatud korras. 16.4 Sisekorraeeskirja rikkumisel võib kohtu esimees või kohtudirektor seaduses ettenähtud korras kohaldada distsiplinaarvastutuse või töölepingu rikkumise norme. 20 Saatja: Kadi Tommis </O=JM/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=KADI.TOMMIS> Saaja: Tartu Ringkonnakohus Teema: sisekorraeeskiri Head kolleegid, 05. aprillist jõustus kohtu uus sisekorraeeskiri, mis on lisatud manusena. Sellega seoses muutus Tartu Ringkonnakohtu osas kehtetuks Tartu kohtumaja kodukord. Toon lühidalt välja peamised muudatused uues sisekorraeeskirjas võrreldes varem kehtinud Tartu kohtumaja kodukorraga: 1. Muudetud on Tartu Ringkonnakohtu hoone lahtiolekuaegu Kohtumaja lahtioleku aeg muutus esmaspäevast, 4.aprillist, ja selle kohta olete saanud kohtu pressiesindajalt ka vastava info. Kokkuvõtvalt on kohtu hoone uus lahtioleku aeg (s.o. aeg, kus turvaruumis on valves kohtukordnik) kella 7.30st kuni 21.00ni. Muudel aegadel, sh nädalavahetusel ja riiklikel pühadel, on kohtu hoone elektroonilises valves. 2. Muutsime tööpäeva algus- ja lõpuajad paindlikuks, üksuste tööaja korralduse ja arvestuse eest vastutavad üksuste juhid. Kohtunikel on seadusest tulenev õigus iseseisvalt korraldada oma tööaega. 3. Kirjeldatud on kohtusisesed protseduurid uue kohtuniku või teenistuja ametisse asumisel (nt kes vastutab arvutikonto tellimise, töökorraldust reguleerivate õigusaktide tutvustamise eest jmt.) 4. Täpsustatud on kaugtöö reeglid 5. Sisekorraeeskirjas on reguleeritud isikuandmete töötlemise reeglid 6. Uuendusena on sisekorraeeskirjas läbivalt kirja pandud, et võimaluse korral eelistame elektroonilist dokumentide liikumist. See laieneb ka erinevate kordade jm dokumentide tutvustamisele – seda tehakse elektrooniliselt. Suur tänu kõigile, kes aitasid kaasa uue sisekorraeeskirja koostamisele! Tervitades, Kadi