dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kaitseministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kaitseministri määruste kooskõlastamine

Kaitseministeerium · 8. mai 2019
Viit
5-3/19/1423
Registreeritud
8. mai 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Siseministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
- -
Sari
- -
Toimik
- -

Failid

  • 📎1-779-3 08.05.2019 Väljaminev kiri.asice562 KB

Sisu (failidest)

Hr Jüri Luik Teie: 05.04.2019 nr KAM/19-0331/-1K Kaitseministeerium Meie: 08.05.2019 nr 1-7/79-3 Kaitseministri määruste kooskõlastamine Austatud härra kaitseminister Kaitseministeerium esitas kooskõlastamisele kaitseministri määruste „Demilitariseeritud sõjalise kauba tehnilistele nõuetele vastavuse tunnistusele kantavate andmete loetelu“ ja „Loetelu sõjalisest kaubast, mida on lubatud demilitariseerida, ja demilitariseerimise tehnilised nõuded“ eelnõud. Siseministeerium kooskõlastab „Demilitariseeritud sõjalise kauba tehnilistele nõuetele vastavuse tunnistusele kantavate andmete loetelu“ märkusteta. Kaitseministri määruse „Loetelu sõjalisest kaubast, mida on lubatud demilitariseerida, ja demilitariseerimise tehnilised nõuded“ eelnõu kooskõlastame järgmiste märkuste ja ettepanekute arvestamisel. 1. Määrusega kehtestatakse loetelu sõjalisest kaubast, mida on lubatud demilitariseerida, ja sellise sõjalise kauba demilitariseerimise tehnilised nõuded. Selliseid nõudeid varem kehtestatud ei ole, kuid Siseministeeriumile teadaolevalt on mitmeid selliseid praegu demilitariseerimata esemeid, mis määruse reguleerimisalasse kuuluvad, eraõiguslike füüsiliste ja juriidiliste isikute valduses. Eelkõige tunneme muret relvaseaduse alusel kollektsioneerimisluba omavate isikute pärast, kellel relvaseaduse alusel on olnud õigus teatud sõjarelvi kollektsioneerida ka laskekõlblikena. Määruse seletuskirjast (lk 2 eelnõu § 2 kohta esitatud selgitus) võib küll lugeda, et määrust kohaldatakse pärast määruse jõustumist demilitariseeritavatele või Eestisse toodavatele sõjalistele kaupadele, kuid Siseministeeriumi hinnangul eelnõust see põhimõte välja ei tule. Peame oluliseks täiendada eelnõu ja seletuskirja selliselt, et üheselt oleks selge, kuidas peavad määruse jõustumisel toimima praegused sõjalise kauba valdajad. 2. Lisaks eelmises punktis toodule märgime, et eelnõu § 1 lõike 3 järgi ei kohaldata määrust sõjalisele kaubale, mille Eestisse toomise eesmärk on selle avalik eksponeerimine museaalina muuseumiseaduse tähenduses ja alusel riigi- või munitsipaalmuuseumis. Teeme ettepaneku muuta sätte sõnastust selliselt, et üheselt oleks arusaadav, et määrust ei kohaldata Eestisse toodud ja museaalina arvele võetud sõjalise kauba osas. Juhul, kui Eestisse toodud sõjalist kaupa tegelikkuses riigi- või munitsipaalmuuseumis arvele ei võeta või seda enam museaalina ei kasutata, tuleb rakendada määrusega kehtestatud demilitariseerimise tehnilisi nõudeid. Teeme ettepaneku sõnastada eelnõu § 1 lõige 3 näiteks järgmiselt: Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 „(3) Käesolevat määrust ei kohaldata sõjalisele kaubale, mis on Eestisse toodud ja antud selle avaliku eksponeerimise eesmärgil museaalina kasutusse muuseumiseaduse tähenduses ja alusel riigi- või munitsipaalmuuseumile.“. Selle sättega seoses märgime, et ohtude ennetamise ja turvalisuse tagamise eesmärgil on oluline, et Politsei- ja Piirivalveamet ja Kaitsepolitseiamet saaksid riigi- või munitsipaalmuuseumitelt teabe selle kohta, milline sõjatehnika kusagil muuseumis asub. 3. Eelnõu §-s 3 sätestatakse tehnilised nõuded demilitariseeritud sõjarelvale. Teeme ettepaneku muuta § 3 lõike 1 teist lauset sõnastades see järgmiselt: “Relva laskekõlbmatuks muutmine käesoleva määruse tähenduses on relva oluliste osade mehaaniline töötlemine viisil, mille tulemusena relva kõik olulised osad on muudetud jäädavalt kasutuskõlbmatuks nii, et neid ei ole relva taas laskekõlblikuks muutmiseks eemaldada, asendada ega ümber ehitada.” Tegemist on Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiivist 2017/853, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta, tuleneva põhimõttega, mida peaks rakendama ka sõjarelvade puhul. Sõnastusettepanek peaks tagama selle, et laskekõlbmatuks muutmiseks tehtud tehnilisi rikkumisi ei oleks võimalik käepäraste vahendite või mõistliku pingutuseta relva taas laskekõlblikuks muuta. 4. Eelnõu § 3 lõikes 3 loetletakse toimingud, mida on vaja teha üle 12,7 mm kaliibriga vintraudsete sõjarelvade või üle 20 mm kaliibriga sileraudse sõjarelvade laskekõlbmatuks muutmiseks. Palume sättes esitatud nõudeid täiendada järgmiste põhimõtetega, mis aitavad paremini tagada relva laskekõlbmatuks muutmise: 1) puurida relva padrunipesa seina läbiv selle relva kaliibri läbimõõduga auk, kuhu asetada terastihvt ja kinnitada see keevisliitega või freesida täies ulatuses padrunipesa seina läbiv pikisuunaline vähemalt 2 mm laiune sisselõige ja padrunipesa sulgeda keevisliitega; 2) freesida relvaraua ühte seina täielikult läbiv vähemalt 2 mm laiune pikisuunaline sisselõige, mis ulatub padrunipesast kuni 5 mm kaugusele rauasuudmeni või puurida minimaalselt iga 5 cm tagant relvaraua ühte seina relvaraua kogu pikkuses selle relva kaliibri läbimõõduga läbivat auku, kuhu asetada terastihvtid ja kinnitada need keevisliitega. Teeme ettepaneku muuta § 3 lõike 3 punkti 2 sõnastust järgmiselt: „2) sulgeda relvaraua suue selleks valmistatud terasest korgiga, mille paksus on vähemalt 1 cm ning mille läbimõõt peab vastama suudme läbimõõdule, ühendada kork ja relvaraud keevisliitega kogu suudme ümbermõõdu ulatuses”. Peame oluliseks, et kehtestatavad nõuded tagavad ja aitavad välistada relva eesmärgipärase kasutamise ja selle, et käepäraste vahenditega oleks võimalik relv taas laskekõlblikuks muuta. Seetõttu on meie ekspertide hinnangul oluline, et terasest kork oleks vähemalt 1 cm paksune. Juhul, kui kork on õhukesest terasest, siis on lendkehal sealt võimalik läbi lennata või on kork mehaanilise töötlemise teel kergesti eemaldatav. Samuti on oluline sätestada, et keevisliide oleks kogu suudme ümbermõõdu ulatuses. Vastasel korral on nõue täidetud ka punktkeevisliite tegemisega, kuid sellisel juhul on korki võimalik lihtsasti tehniliselt töödeldes eemaldada. 5. Eelnõu § 3 lõige 4 sätestab loetelu lisanõuetest, mida on vaja relvade laskekõlbmatuks muutmisel täita. Eelnõu seletuskirja kohaselt peab lõikes 4 loetletud toimingutest relvade Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 laskekõlbmatuks muutmisel valima vähemalt ühe sobiva toimingu. Muu hulgas on selgitatud, et ei peaks tegema toiminguid, mis selle relva välimuse rikuks või oleks ebaotstarbekad (igal toimingul on hind ehk mida rohkem toiminguid, seda kallim on relva laskekõlbmatuks muutmine). Kaitsepolitseiameti hinnangul tuleks relva laskekõlbmatuks muutmisel lähtuda ennekõike relva laskekõlbmatuks muutmise eesmärgist, mitte niivõrd relva välimusest või laskekõlbmatuks muutmise rahalisest kulust. Kui tehniliselt on võimalik järgida rohkem kui ühte lõikes 4 nimetatud toimingut, siis tuleks teha rohkem toiminguid, mitte valida sealt üks ja odavam lahendus. Teeme ettepaneku sõnastada lõike 4 sissejuhatav osa näiteks järgmiselt: „(4) Peale lõikes 3 sätestatu tuleb sõjarelva laskekõlbmatuks muutmiseks teha järgmised toimingud, arvestades relva eripära:“ 6. Eelnõu § 4 lõikes 2 loetletakse omadused ja funktsioonid, mis on vaja sõidukitelt demilitariseerimisel eemaldada. Punkti 2 kohaselt peavad olema eemaldatud relvakinnitused ja -turrelid. Siseministeeriumi hinnangul vajab sätte sõnastus täpsustamist, et välistada relvakinnituste ja -turrelide funktsiooni kergesti taas paigaldamine ja vastava funktsiooni kasutamine. Teeme ettepaneku muuta punkt 2 ja sõnastada see järgmiselt: “2) relvakinnitused ja -turrelid, ning rikutud nende konstruktsioon selliselt, et neid ei oleks võimalik uuesti samasse kohta kinnitada;” 7. Eelnõu §-s 5 esitatakse tehnilised nõuded õhusõidukite demilitariseerimisele. Sarnaselt eelnõu § 4 lõike 2 punkti 2 osas tehtud ettepanekule, teeme ettepaneku täiendada eelnõu § 5 punktide 1 ja 2 sõnastust järgmiselt: „1) relvad, relvade alused, kinnitused ning nende juhtimiseks ja sihtimiseks vajalikud seadmed, sealhulgas elektroonikaseadmed ja juhtmed, ning rikutud nende konstruktsioon selliselt, et neid ei oleks võimalik uuesti samasse kohta kinnitada; 2) laske- ja lahingumoona kinnitus- ja kandeseadmed, ning rikutud nende konstruktsioon selliselt, et neid ei oleks võimalik uuesti samasse kohta kinnitada;“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Helme siseminister Marju Aibast 6125062 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562
Allikas: Kaitseministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel