Hr Jüri Luik Teie: 05.04.2019 nr KAM/19-0331/-1K
Kaitseministeerium
Meie: 08.05.2019 nr 1-7/79-3
Kaitseministri määruste kooskõlastamine
Austatud härra kaitseminister
Kaitseministeerium esitas kooskõlastamisele kaitseministri määruste „Demilitariseeritud
sõjalise kauba tehnilistele nõuetele vastavuse tunnistusele kantavate andmete loetelu“ ja
„Loetelu sõjalisest kaubast, mida on lubatud demilitariseerida, ja demilitariseerimise tehnilised
nõuded“ eelnõud. Siseministeerium kooskõlastab „Demilitariseeritud sõjalise kauba tehnilistele
nõuetele vastavuse tunnistusele kantavate andmete loetelu“ märkusteta.
Kaitseministri määruse „Loetelu sõjalisest kaubast, mida on lubatud demilitariseerida, ja
demilitariseerimise tehnilised nõuded“ eelnõu kooskõlastame järgmiste märkuste ja
ettepanekute arvestamisel.
1. Määrusega kehtestatakse loetelu sõjalisest kaubast, mida on lubatud demilitariseerida, ja
sellise sõjalise kauba demilitariseerimise tehnilised nõuded. Selliseid nõudeid varem
kehtestatud ei ole, kuid Siseministeeriumile teadaolevalt on mitmeid selliseid praegu
demilitariseerimata esemeid, mis määruse reguleerimisalasse kuuluvad, eraõiguslike
füüsiliste ja juriidiliste isikute valduses. Eelkõige tunneme muret relvaseaduse alusel
kollektsioneerimisluba omavate isikute pärast, kellel relvaseaduse alusel on olnud õigus
teatud sõjarelvi kollektsioneerida ka laskekõlblikena. Määruse seletuskirjast (lk 2 eelnõu §
2 kohta esitatud selgitus) võib küll lugeda, et määrust kohaldatakse pärast määruse
jõustumist demilitariseeritavatele või Eestisse toodavatele sõjalistele kaupadele, kuid
Siseministeeriumi hinnangul eelnõust see põhimõte välja ei tule. Peame oluliseks täiendada
eelnõu ja seletuskirja selliselt, et üheselt oleks selge, kuidas peavad määruse jõustumisel
toimima praegused sõjalise kauba valdajad.
2. Lisaks eelmises punktis toodule märgime, et eelnõu § 1 lõike 3 järgi ei kohaldata määrust
sõjalisele kaubale, mille Eestisse toomise eesmärk on selle avalik eksponeerimine
museaalina muuseumiseaduse tähenduses ja alusel riigi- või munitsipaalmuuseumis. Teeme
ettepaneku muuta sätte sõnastust selliselt, et üheselt oleks arusaadav, et määrust ei kohaldata
Eestisse toodud ja museaalina arvele võetud sõjalise kauba osas. Juhul, kui Eestisse toodud
sõjalist kaupa tegelikkuses riigi- või munitsipaalmuuseumis arvele ei võeta või seda enam
museaalina ei kasutata, tuleb rakendada määrusega kehtestatud demilitariseerimise tehnilisi
nõudeid. Teeme ettepaneku sõnastada eelnõu § 1 lõige 3 näiteks järgmiselt:
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
„(3) Käesolevat määrust ei kohaldata sõjalisele kaubale, mis on Eestisse toodud ja antud selle
avaliku eksponeerimise eesmärgil museaalina kasutusse muuseumiseaduse tähenduses ja
alusel riigi- või munitsipaalmuuseumile.“.
Selle sättega seoses märgime, et ohtude ennetamise ja turvalisuse tagamise eesmärgil on
oluline, et Politsei- ja Piirivalveamet ja Kaitsepolitseiamet saaksid riigi- või
munitsipaalmuuseumitelt teabe selle kohta, milline sõjatehnika kusagil muuseumis asub.
3. Eelnõu §-s 3 sätestatakse tehnilised nõuded demilitariseeritud sõjarelvale. Teeme ettepaneku
muuta § 3 lõike 1 teist lauset sõnastades see järgmiselt:
“Relva laskekõlbmatuks muutmine käesoleva määruse tähenduses on relva oluliste osade
mehaaniline töötlemine viisil, mille tulemusena relva kõik olulised osad on muudetud jäädavalt
kasutuskõlbmatuks nii, et neid ei ole relva taas laskekõlblikuks muutmiseks eemaldada,
asendada ega ümber ehitada.”
Tegemist on Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiivist 2017/853, millega muudetakse
nõukogu direktiivi 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta, tuleneva
põhimõttega, mida peaks rakendama ka sõjarelvade puhul. Sõnastusettepanek peaks tagama
selle, et laskekõlbmatuks muutmiseks tehtud tehnilisi rikkumisi ei oleks võimalik käepäraste
vahendite või mõistliku pingutuseta relva taas laskekõlblikuks muuta.
4. Eelnõu § 3 lõikes 3 loetletakse toimingud, mida on vaja teha üle 12,7 mm kaliibriga
vintraudsete sõjarelvade või üle 20 mm kaliibriga sileraudse sõjarelvade laskekõlbmatuks
muutmiseks. Palume sättes esitatud nõudeid täiendada järgmiste põhimõtetega, mis aitavad
paremini tagada relva laskekõlbmatuks muutmise:
1) puurida relva padrunipesa seina läbiv selle relva kaliibri läbimõõduga auk, kuhu asetada
terastihvt ja kinnitada see keevisliitega või freesida täies ulatuses padrunipesa seina
läbiv pikisuunaline vähemalt 2 mm laiune sisselõige ja padrunipesa sulgeda
keevisliitega;
2) freesida relvaraua ühte seina täielikult läbiv vähemalt 2 mm laiune pikisuunaline
sisselõige, mis ulatub padrunipesast kuni 5 mm kaugusele rauasuudmeni või puurida
minimaalselt iga 5 cm tagant relvaraua ühte seina relvaraua kogu pikkuses selle relva
kaliibri läbimõõduga läbivat auku, kuhu asetada terastihvtid ja kinnitada need
keevisliitega.
Teeme ettepaneku muuta § 3 lõike 3 punkti 2 sõnastust järgmiselt:
„2) sulgeda relvaraua suue selleks valmistatud terasest korgiga, mille paksus on vähemalt 1 cm
ning mille läbimõõt peab vastama suudme läbimõõdule, ühendada kork ja relvaraud
keevisliitega kogu suudme ümbermõõdu ulatuses”.
Peame oluliseks, et kehtestatavad nõuded tagavad ja aitavad välistada relva eesmärgipärase
kasutamise ja selle, et käepäraste vahenditega oleks võimalik relv taas laskekõlblikuks muuta.
Seetõttu on meie ekspertide hinnangul oluline, et terasest kork oleks vähemalt 1 cm paksune.
Juhul, kui kork on õhukesest terasest, siis on lendkehal sealt võimalik läbi lennata või on kork
mehaanilise töötlemise teel kergesti eemaldatav. Samuti on oluline sätestada, et keevisliide
oleks kogu suudme ümbermõõdu ulatuses. Vastasel korral on nõue täidetud ka punktkeevisliite
tegemisega, kuid sellisel juhul on korki võimalik lihtsasti tehniliselt töödeldes eemaldada.
5. Eelnõu § 3 lõige 4 sätestab loetelu lisanõuetest, mida on vaja relvade laskekõlbmatuks
muutmisel täita. Eelnõu seletuskirja kohaselt peab lõikes 4 loetletud toimingutest relvade
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
laskekõlbmatuks muutmisel valima vähemalt ühe sobiva toimingu. Muu hulgas on
selgitatud, et ei peaks tegema toiminguid, mis selle relva välimuse rikuks või oleks
ebaotstarbekad (igal toimingul on hind ehk mida rohkem toiminguid, seda kallim on relva
laskekõlbmatuks muutmine). Kaitsepolitseiameti hinnangul tuleks relva laskekõlbmatuks
muutmisel lähtuda ennekõike relva laskekõlbmatuks muutmise eesmärgist, mitte niivõrd
relva välimusest või laskekõlbmatuks muutmise rahalisest kulust. Kui tehniliselt on
võimalik järgida rohkem kui ühte lõikes 4 nimetatud toimingut, siis tuleks teha rohkem
toiminguid, mitte valida sealt üks ja odavam lahendus. Teeme ettepaneku sõnastada lõike 4
sissejuhatav osa näiteks järgmiselt:
„(4) Peale lõikes 3 sätestatu tuleb sõjarelva laskekõlbmatuks muutmiseks teha järgmised
toimingud, arvestades relva eripära:“
6. Eelnõu § 4 lõikes 2 loetletakse omadused ja funktsioonid, mis on vaja sõidukitelt
demilitariseerimisel eemaldada. Punkti 2 kohaselt peavad olema eemaldatud relvakinnitused
ja -turrelid. Siseministeeriumi hinnangul vajab sätte sõnastus täpsustamist, et välistada
relvakinnituste ja -turrelide funktsiooni kergesti taas paigaldamine ja vastava funktsiooni
kasutamine. Teeme ettepaneku muuta punkt 2 ja sõnastada see järgmiselt:
“2) relvakinnitused ja -turrelid, ning rikutud nende konstruktsioon selliselt, et neid ei oleks
võimalik uuesti samasse kohta kinnitada;”
7. Eelnõu §-s 5 esitatakse tehnilised nõuded õhusõidukite demilitariseerimisele. Sarnaselt
eelnõu § 4 lõike 2 punkti 2 osas tehtud ettepanekule, teeme ettepaneku täiendada eelnõu § 5
punktide 1 ja 2 sõnastust järgmiselt:
„1) relvad, relvade alused, kinnitused ning nende juhtimiseks ja sihtimiseks vajalikud seadmed,
sealhulgas elektroonikaseadmed ja juhtmed, ning rikutud nende konstruktsioon selliselt, et neid
ei oleks võimalik uuesti samasse kohta kinnitada;
2) laske- ja lahingumoona kinnitus- ja kandeseadmed, ning rikutud nende konstruktsioon
selliselt, et neid ei oleks võimalik uuesti samasse kohta kinnitada;“.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mart Helme
siseminister
Marju Aibast 6125062
[email protected]
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562