dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kaitseministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Väljatöötamise kavatsuse kooskõlastamine

Kaitseministeerium · 8. mai 2019
Viit
5-1/19/2359
Registreeritud
8. mai 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
- -
Sari
- -
Toimik
- -

Failid

  • 📎8-21431 08.05.2019 Väljaminev kiri.bdoc495 KB

Sisu (failidest)

Teie 22.02.2019 nr KAM/19-0188/-1K, 5- Kaitseministeerium 1/19/2359 [email protected] Meie 08.05.2019 nr 8-2/1431 Väljatöötamise kavatsuse kooskõlastamine Kaitseministeerium on esitanud Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse (edaspidi VTK). Justiitsministeerium kooskõlastab VTK järgmiste märkustega. 1. VTK punkt I.1.1. – oleme juba varasemalt juhtinud tähelepanu asjaolule, et regulatsioon teatud kuritegude toimepanemise eest karistatud isikute ajateenistusse võtmise välistamise kohta on ajale jalgu jäänud ning vajab kaasajastamist. Ühelt poolt on regulatsioon liiga lai ning välistab liiga suure hulga karistatud isikute ajateenistusse võtmise, teiselt poolt on ka praktikas probleeme olemasoleva regulatsiooni rakendamisega, eriti olukordades, kus isikule mõistetud karistus (vangistus) on jäetud tingimuslikult osaliselt või täielikult täitmisele pööramata. Eeltoodust tulenevalt tervitame Kaitseministeeriumi algatust vaadata üle kaitseväest vabastuse aluseks olevate KarS peatükkide asjakohasus ning täpsustada vastavaid mõisteid seaduses. Ka meie leiame, et ei ole loogiline, miks täna vabastatakse kaitseväeteenistusest isik, kes on nt alaealisena toime pannud varguse, kuid ei vabastata isikut, kes juhib kuritegelikku ühendust. Kas kaitseväeteenistusest vabastamine peaks olema seotud kuriteo raskusastme või mõistetud karistuse pikkusega, on otsustamise koht. Soovitame aga kindlasti läbi mõelda, mis on karistatud isiku kaitseväest vabastamise eesmärk, kuivõrd selle mõistmine aitab ka keelu sihtgruppi paremini piiritleda. Seadusemuudatusi välja töötades võiks tähelepanu pöörata ka küsimusele, kas ajateenistusest vabastamine on lõplik otsus või peaks/võiks selle üle vaadata teatud aja pärast – nt kui isik on karistatud alaealisena kergema rikkumise eest, jõuab karistus enne 28-aastaseks saamist kustuda. Täna on KVTS § 39 lõike 1 punkti 3 alusel tehtav vabastamise otsus meile teadaolevalt lõplik, s.t karistuse kustumise korral isikut kaitseväkke ei kutsuta. 2. VTK punkt I.1.9. – Justiitsministeerium toetab kaitseväelase vormiriietuse ja eraldusmärkide väärkasutuse probleemi lahendamist nendel juhtudel, kui see kahjustab konkreetsel juhul avaliku võimu toimimist. Nii leidis ka Tallinna Ringkonnakohus 29.06.2015, otsuses 4-15-19711: „Seega on oluline tõlgendada KarS § 277 koosseisu süstemaatiliselt, eristamaks olukordi, kus ka vormiriietuse või ametitunnuse kasutamiseks formaalselt õigustamata isik vormiriietust või ametitunnust kasutab ja sellega ka avalikku võimu toimimist kahjustab, olukordadest, kus kasutamine võib küll olla õigustamatu, kuid avaliku võimu toimimise kahjustamine on sellegipoolest välistatud. Väärteona karistatav on neist üksnes esimesena kirjeldatud juhtum.“ Õige on, et inimene peab aru saama, et tema suhtes võimu rakendajal on selleks pädevus ja volitus. Küllap võib sellise õiguse olemasolu järeldada ka vormiriietusest, eriti siis, kui vormil on eraldusmärgid. Selguse ja arusaadavuse eesmärgil on KorS §-s 11 kirjas korrakaitseorgani selgitamiskohustus, mille järgi peab järelevalvemeedet kohaldama asuv ametiisik esitlema ennast arusaadavalt isikule, kelle suhtes ta kavatseb meedet kohaldada, esitama isiku soovil oma pädevust tõendava dokumendi (ametitõendi) ja andma isiku soovil selgitusi kohaldatava meetme ning haldusmenetluse seaduse §-s 36 nimetatud asjaolude kohta. Kindlust, nagu oleks kaitseväe vormile sarnaneva mustriga riietuse kandmine Eesti ühiskonnas suur probleem, ei anna vaat et olematu kohtupraktika. Praktikas aset leidnud probleeme ei ole kirjeldatud 1 https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/detailid.html?id=160069507 Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 ka VTK-s. Ilma nendeta ei saa väita, et tegemist on sellise kaaluga küsimuse ja probleemiga, mis õigustab riiki põhiõiguste kasutamisse sekkuma tänasest ulatuslikumalt. Kõikidel põhjendatud juhtudel, kui üksnes vormiriietuse või selle eraldusmärkide kandmine kahjustab avaliku võimu toimimist, saab politsei ohu tõrjumiseks või rikkumise kõrvaldamiseks reageerida ning valida juhtumi tehioludele vastavad meetmed. Nõustuda võib etteheitega, et selliseks sekkumiseks peab politseil olema sekkumist õigustav norm ehk selge materiaalõiguslik keeld (nt eraldusmärkide osas). Riiklik järelevalve on aga haldusväliste isikute üle ega hõlma rikkumisi, mida paneb toime kaitsevägi ise. Lahendamist vajav probleem on see, et mitte keegi ei rakendaks avalikku võimu, kui tal selleks pädevust ega volitus ei ole. Olgu selleks VTK temaatikale lisaks nt valdusse sisenemine rahvaloenduse, suitsuanduri olemasolu kontrolli või muul ettekäändel, sõiduki peatamine dokumentide kontrollimiseks või selle võõrandamine liiklusohtliku olukorra lahendamiseks, tööohutuse kontrollimiseks vms. VTK-s kirjeldatakse probleemi, kus eriti just kriisi või rahutuse ajal võib vormiriietuse või sellega sarnaneva riietuse kandja luua vale pildi kaitseväe tegutsemisest. Samas kehtiks keeld peamiselt hoopis rahuajal, mil üldjuhul kaitseväel sekkumisvolitusi ei ole. Kaitseväe vormiriietusele sarnaneva riietuse kandmine ei ole üldjuhul ühiskonnas pahakspandav, küll on lubamatud avaliku võimu rakendamise pettused. Riietus võib viidata hoopis jahipidamisele. Arvestades, kui tavapärane on täna n-ö laigulise mustriga riietus- vm esemete kandmine, on kavandatava muudatuse mõju ulatuslik. Lisaks etenduskunstid, temaatilised üritused vms. Laigulise mustriga riiet võib vabalt osta kangapoest ning toota sellest esemeid tsiviilkäibeks (vestid, kotid, püksid, telgid jm). Teeme ettepaneku piiritleda haldusväliste isikute tekitatud probleem üksnes kaitseväe eraldusmärkide väärkasutamisega (vrdl KarS § 105). Probleemi olemus ja ulatus määrab selle, kas piisab politseilisest sekkumisest või on põhjendatud anda täiendav järelevalvepädevus ja –volitused nt ka kaitseväele. Juhul, kui kaitseväegi ei soovi n-ö vanade vormide tsiviilkäibes kandmist, siis võib kaaluda lahendust, kus need tagastatakse pärast kandmise lõppu. 3. VTK punkt I.1.2.2. – viidatakse sellele, et uus lähenemine võimaldab määrata tegevväelasele madalamat auastet nõudvale ametikohale ilma, et peaks nõusolekut küsima ja selleks, et tegevväelasele oleks tagatud suurem õiguskaitse palga säilimise osas, muudetakse KVTSi nii, et teenistuse huvides teisele ametikohale viimisel seatakse palga vähenemise piiriks 10% senisest palgast. Jääb ebaselgeks, kuidas tagatakse sellega suurem õiguskaitse (mh tekib võimalus ilma nõusolekuta madalamat auastet nõudvale ametikohale nimetada, mida kehtiv KVTS ei luba). 4. VTK punkt I.1.9. – arstlike komisjonide otsuste vaidlustamine ehk vaidemenetlus – kirjeldatud probleemi lahendusena (lk 15) nähakse selge erisuse loomist võrreldes haldusmenetluse seaduse §- ga 85. Tegemist oleks selge erisuse loomisega. Haldusmenetluse seaduse § 85 on kantud kassatoorsuse põhimõttest, mille kohaselt saaks vaideotsusega küll vaidlustatud otsustuse seaduslikkusele anda hinnangu ja selle vajadusel ka tühistada, kuid vaidlustatud otsustust vaideotsusega ei asendata ja küsimust sisuliselt uuesti ei lahendata. VTK-s kirjeldatud idee lähtekohaks on aga meritoorsuse põhimõte, mille kohaselt asendaks vaideotsus vaidlustatud haldusakti täielikult ehk vaidlusalune küsimus lahendatakse sellega uuesti. Samas lähtub meritoorsuse põhimõte teenistusliku järelevalve hierarhiast. Justiitsministeerium ei pea VTK-s kirjeldatud kavatsust võimatuks, kuid siiski tuleks edasiselt avada oluliselt õigusteoreetilisi kaalutlusi, eeskätt just meritoorsuse põhimõtte kohaldamise osas ehk kuidas paigutub ettepanek olemasolevasse õigussüsteemi. 5. VTK punktis I.3.12. märgitakse, et täiendava muudatusena on kavas tuua KVTSi § 31 lõikes 6 sätestatud volitusnormi (kaitseväeteenistuskohustuslasele ja tegevväelasele teenistusülesande täitmiseks ettenähtud tervisenõuete kehtestamine) puhul otsustuspädevus Vabariigi Valitsuse määrusest astme võrra madalamale ehk kaitseministri määruse tasandile. Seda põhjendatakse asjaoluga, et tegemist on sisu poolest väga spetsiifilise regulatsiooniga ning kuna selle rakendamine kuulub ainult Kaitseministeeriumi valitsemisalasse, siis ei ole dokumendi kehtestamine Vabariigi Valitsuse tasemel põhjendatud. Esmalt märgime, et muudatus ei saa olla VTK punktis I.1.12. kirjeldatud probleemi lahenduseks. Kuna kehtivas Vabariigi Valitsuse määruses reguleeritakse muuhulgas ka terviseseisundite ja erinevate haigustega seonduvat, siis puudutab viidatud spetsiifiline regulatsioon ka Sotsiaalministeeriumi valitsemisala. Sellest tulenevalt ei ole põhjendus, et regulatsiooni rakendamine kuulub ainult Kaitseministeeriumi valitsemisalasse, määruse tasandi muutmiseks piisav. Lisaks tekib küsimus, kas nt kaitseväeteenistuskohustuslasele tervisenõuete kehtestamisel ei ole vaja kõrgemat otsustuspädevust kui vaid kaitseministri tasand. 6. VTK punkti V.11.1. puhul (karistuse tõttu kaitseväekohustuse täitmisest vabastamine) tuleks eelnõu koostamise etapis lisada ligikaudne prognoos, kui paljud isikud, kes seni on igal aastal vabastatud ajateenistusse kutsumisest osutuksid muudatuse järgselt kutsutuks. Samuti tuleks täpsustada mõju riigiasutuste korraldusele, määratledes, kas KRA töökoormuse suurenemine tekitab vajaduse lisaressursi järele (loodavad töökohad) või tekitab vajaduse asutuse töökorralduse ümber korraldamise järele. 7. VTK punkti V.11.2. puhul (madalamale ametikohale nimetamine) tuleks eelnõu koostamise etapis vaadelda ka avalduvat sotsiaalset mõju – olukorras, kus ilma ametijuhendit muutmata on võimalik tegevväelane suunata tööle teisse geograafilisse paika võib avaldada mõju tegevväelaste õiguste kaitsele. 8. VTK punkti V.11.4. puhul (distsiplinaarkinnipidamise kohaldamine) tuleks eelnõu mõjuanalüüsis täpsustada prognoositav kinnipidamiste arv ja sihtrühma arvuline suurus. Samuti on tarvilik sihtrühma arvulise suuruse hinnang VTK punktide V.11.6. (psühholoogilise abi võimaldamine) ning V.11.7. (missioonijärgne tervisekontroll) puhul. 9. VTK punkti V.11.9. puhul (järelevalve vormiriietuse kasutamise üle) oleks eelnõu koostamise käigus oluline täpsustada lisanduv kontrolli töömaht, sealhulgas nii kontrolli läbiviimiseks kui hilisemaks rikkumiste menetlemiseks. Kontrolli töömahu prognoosi koostamisele aitaks kaasa ligikaudne hinnang seniste rikkumiste arvule. On olemas ka võimalus, et rikkumiste puudumise korral osutub muudatus ülereguleerimiseks ning sellest on võimalik loobuda, kuna praktikas puudub probleem, mida lahendada. 10. VTK punkti V.11.10. ja V.11.11. puhul (teisel ametikohal jätkava kadeti õppekulude hüvitamisest vabastamine ja vastava kaalutlusõiguse andmine) on edaspidi mõistlik käsitleda mõlema muudatuse mõjusid ühe tervikuna. Tegemist on ühe probleemi lahendamiseks tehtavate tegevustega ning muudatuste jõustamine on pigem terviklik protsess. Lisaks vajaks täpsustamist ka küsimus, kuidas satuvad kõrgkooli õppesse kadetid, kelle puuduvad stuudiumi läbimiseks vajalikud võimed. Võimalik, et probleemi lahendamisele aitaks kaasa tõhusama selektsioonisüsteemi juurutamine ning kadettide parem teavitamine tulevase õppe sisust. See aitaks vähendaks küll konkurssi ohvitseri õppesse kuid aitaks ennetada väljalangevust. 11. VTK punkti V.11.16. puhul (kaitseväelaste tööõnnetuste käsitlemine) oleks oluline määratleda eelnõu ettevalmistamise käigus sihtrühma arvuline suurus ning tööõnnetuste episoodide arv aastas. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Raivo Aeg Minister Marko Soll 620 8282 Helen Kranich 620 8257 Margit Gross 620 8284 Monika Tappo 620 8184 Mirjam Rannula 620 8195 Markko Künnapu 620 8200 Uku-Mats Peedosk 620 8187
Allikas: Kaitseministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel