Teie 22.02.2019 nr KAM/19-0188/-1K, 5-
Kaitseministeerium
1/19/2359
[email protected]
Meie 08.05.2019 nr 8-2/1431
Väljatöötamise kavatsuse kooskõlastamine
Kaitseministeerium on esitanud Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks kaitseväeteenistuse
seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse (edaspidi VTK). Justiitsministeerium
kooskõlastab VTK järgmiste märkustega.
1. VTK punkt I.1.1. – oleme juba varasemalt juhtinud tähelepanu asjaolule, et regulatsioon teatud
kuritegude toimepanemise eest karistatud isikute ajateenistusse võtmise välistamise kohta on ajale
jalgu jäänud ning vajab kaasajastamist. Ühelt poolt on regulatsioon liiga lai ning välistab liiga suure
hulga karistatud isikute ajateenistusse võtmise, teiselt poolt on ka praktikas probleeme olemasoleva
regulatsiooni rakendamisega, eriti olukordades, kus isikule mõistetud karistus (vangistus) on jäetud
tingimuslikult osaliselt või täielikult täitmisele pööramata.
Eeltoodust tulenevalt tervitame Kaitseministeeriumi algatust vaadata üle kaitseväest vabastuse
aluseks olevate KarS peatükkide asjakohasus ning täpsustada vastavaid mõisteid seaduses. Ka meie
leiame, et ei ole loogiline, miks täna vabastatakse kaitseväeteenistusest isik, kes on nt alaealisena
toime pannud varguse, kuid ei vabastata isikut, kes juhib kuritegelikku ühendust. Kas
kaitseväeteenistusest vabastamine peaks olema seotud kuriteo raskusastme või mõistetud karistuse
pikkusega, on otsustamise koht. Soovitame aga kindlasti läbi mõelda, mis on karistatud isiku
kaitseväest vabastamise eesmärk, kuivõrd selle mõistmine aitab ka keelu sihtgruppi paremini
piiritleda.
Seadusemuudatusi välja töötades võiks tähelepanu pöörata ka küsimusele, kas ajateenistusest
vabastamine on lõplik otsus või peaks/võiks selle üle vaadata teatud aja pärast – nt kui isik on
karistatud alaealisena kergema rikkumise eest, jõuab karistus enne 28-aastaseks saamist kustuda.
Täna on KVTS § 39 lõike 1 punkti 3 alusel tehtav vabastamise otsus meile teadaolevalt lõplik, s.t
karistuse kustumise korral isikut kaitseväkke ei kutsuta.
2. VTK punkt I.1.9. – Justiitsministeerium toetab kaitseväelase vormiriietuse ja eraldusmärkide
väärkasutuse probleemi lahendamist nendel juhtudel, kui see kahjustab konkreetsel juhul avaliku
võimu toimimist. Nii leidis ka Tallinna Ringkonnakohus 29.06.2015, otsuses 4-15-19711: „Seega on
oluline tõlgendada KarS § 277 koosseisu süstemaatiliselt, eristamaks olukordi, kus ka vormiriietuse
või ametitunnuse kasutamiseks formaalselt õigustamata isik vormiriietust või ametitunnust kasutab ja
sellega ka avalikku võimu toimimist kahjustab, olukordadest, kus kasutamine võib küll olla
õigustamatu, kuid avaliku võimu toimimise kahjustamine on sellegipoolest välistatud. Väärteona
karistatav on neist üksnes esimesena kirjeldatud juhtum.“
Õige on, et inimene peab aru saama, et tema suhtes võimu rakendajal on selleks pädevus ja volitus.
Küllap võib sellise õiguse olemasolu järeldada ka vormiriietusest, eriti siis, kui vormil on eraldusmärgid.
Selguse ja arusaadavuse eesmärgil on KorS §-s 11 kirjas korrakaitseorgani selgitamiskohustus, mille
järgi peab järelevalvemeedet kohaldama asuv ametiisik esitlema ennast arusaadavalt isikule, kelle
suhtes ta kavatseb meedet kohaldada, esitama isiku soovil oma pädevust tõendava dokumendi
(ametitõendi) ja andma isiku soovil selgitusi kohaldatava meetme ning haldusmenetluse seaduse §-s
36 nimetatud asjaolude kohta.
Kindlust, nagu oleks kaitseväe vormile sarnaneva mustriga riietuse kandmine Eesti ühiskonnas suur
probleem, ei anna vaat et olematu kohtupraktika. Praktikas aset leidnud probleeme ei ole kirjeldatud
1
https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/detailid.html?id=160069507
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected] / www.just.ee
Registrikood 70000898
ka VTK-s. Ilma nendeta ei saa väita, et tegemist on sellise kaaluga küsimuse ja probleemiga, mis
õigustab riiki põhiõiguste kasutamisse sekkuma tänasest ulatuslikumalt. Kõikidel põhjendatud
juhtudel, kui üksnes vormiriietuse või selle eraldusmärkide kandmine kahjustab avaliku võimu
toimimist, saab politsei ohu tõrjumiseks või rikkumise kõrvaldamiseks reageerida ning valida juhtumi
tehioludele vastavad meetmed. Nõustuda võib etteheitega, et selliseks sekkumiseks peab politseil
olema sekkumist õigustav norm ehk selge materiaalõiguslik keeld (nt eraldusmärkide osas). Riiklik
järelevalve on aga haldusväliste isikute üle ega hõlma rikkumisi, mida paneb toime kaitsevägi ise.
Lahendamist vajav probleem on see, et mitte keegi ei rakendaks avalikku võimu, kui tal selleks
pädevust ega volitus ei ole. Olgu selleks VTK temaatikale lisaks nt valdusse sisenemine
rahvaloenduse, suitsuanduri olemasolu kontrolli või muul ettekäändel, sõiduki peatamine dokumentide
kontrollimiseks või selle võõrandamine liiklusohtliku olukorra lahendamiseks, tööohutuse
kontrollimiseks vms.
VTK-s kirjeldatakse probleemi, kus eriti just kriisi või rahutuse ajal võib vormiriietuse või sellega
sarnaneva riietuse kandja luua vale pildi kaitseväe tegutsemisest. Samas kehtiks keeld peamiselt
hoopis rahuajal, mil üldjuhul kaitseväel sekkumisvolitusi ei ole.
Kaitseväe vormiriietusele sarnaneva riietuse kandmine ei ole üldjuhul ühiskonnas pahakspandav, küll
on lubamatud avaliku võimu rakendamise pettused. Riietus võib viidata hoopis jahipidamisele.
Arvestades, kui tavapärane on täna n-ö laigulise mustriga riietus- vm esemete kandmine, on
kavandatava muudatuse mõju ulatuslik. Lisaks etenduskunstid, temaatilised üritused vms. Laigulise
mustriga riiet võib vabalt osta kangapoest ning toota sellest esemeid tsiviilkäibeks (vestid, kotid,
püksid, telgid jm).
Teeme ettepaneku piiritleda haldusväliste isikute tekitatud probleem üksnes kaitseväe eraldusmärkide
väärkasutamisega (vrdl KarS § 105). Probleemi olemus ja ulatus määrab selle, kas piisab politseilisest
sekkumisest või on põhjendatud anda täiendav järelevalvepädevus ja –volitused nt ka kaitseväele.
Juhul, kui kaitseväegi ei soovi n-ö vanade vormide tsiviilkäibes kandmist, siis võib kaaluda lahendust,
kus need tagastatakse pärast kandmise lõppu.
3. VTK punkt I.1.2.2. – viidatakse sellele, et uus lähenemine võimaldab määrata tegevväelasele
madalamat auastet nõudvale ametikohale ilma, et peaks nõusolekut küsima ja selleks, et
tegevväelasele oleks tagatud suurem õiguskaitse palga säilimise osas, muudetakse KVTSi nii, et
teenistuse huvides teisele ametikohale viimisel seatakse palga vähenemise piiriks 10% senisest
palgast. Jääb ebaselgeks, kuidas tagatakse sellega suurem õiguskaitse (mh tekib võimalus ilma
nõusolekuta madalamat auastet nõudvale ametikohale nimetada, mida kehtiv KVTS ei luba).
4. VTK punkt I.1.9. – arstlike komisjonide otsuste vaidlustamine ehk vaidemenetlus – kirjeldatud
probleemi lahendusena (lk 15) nähakse selge erisuse loomist võrreldes haldusmenetluse seaduse §-
ga 85. Tegemist oleks selge erisuse loomisega. Haldusmenetluse seaduse § 85 on kantud
kassatoorsuse põhimõttest, mille kohaselt saaks vaideotsusega küll vaidlustatud otsustuse
seaduslikkusele anda hinnangu ja selle vajadusel ka tühistada, kuid vaidlustatud otsustust
vaideotsusega ei asendata ja küsimust sisuliselt uuesti ei lahendata. VTK-s kirjeldatud idee
lähtekohaks on aga meritoorsuse põhimõte, mille kohaselt asendaks vaideotsus vaidlustatud
haldusakti täielikult ehk vaidlusalune küsimus lahendatakse sellega uuesti. Samas lähtub
meritoorsuse põhimõte teenistusliku järelevalve hierarhiast. Justiitsministeerium ei pea VTK-s
kirjeldatud kavatsust võimatuks, kuid siiski tuleks edasiselt avada oluliselt õigusteoreetilisi kaalutlusi,
eeskätt just meritoorsuse põhimõtte kohaldamise osas ehk kuidas paigutub ettepanek
olemasolevasse õigussüsteemi.
5. VTK punktis I.3.12. märgitakse, et täiendava muudatusena on kavas tuua KVTSi § 31 lõikes 6
sätestatud volitusnormi (kaitseväeteenistuskohustuslasele ja tegevväelasele teenistusülesande
täitmiseks ettenähtud tervisenõuete kehtestamine) puhul otsustuspädevus Vabariigi Valitsuse
määrusest astme võrra madalamale ehk kaitseministri määruse tasandile. Seda põhjendatakse
asjaoluga, et tegemist on sisu poolest väga spetsiifilise regulatsiooniga ning kuna selle rakendamine
kuulub ainult Kaitseministeeriumi valitsemisalasse, siis ei ole dokumendi kehtestamine Vabariigi
Valitsuse tasemel põhjendatud. Esmalt märgime, et muudatus ei saa olla VTK punktis I.1.12.
kirjeldatud probleemi lahenduseks. Kuna kehtivas Vabariigi Valitsuse määruses reguleeritakse
muuhulgas ka terviseseisundite ja erinevate haigustega seonduvat, siis puudutab viidatud spetsiifiline
regulatsioon ka Sotsiaalministeeriumi valitsemisala. Sellest tulenevalt ei ole põhjendus, et
regulatsiooni rakendamine kuulub ainult Kaitseministeeriumi valitsemisalasse, määruse tasandi
muutmiseks piisav. Lisaks tekib küsimus, kas nt kaitseväeteenistuskohustuslasele tervisenõuete
kehtestamisel ei ole vaja kõrgemat otsustuspädevust kui vaid kaitseministri tasand.
6. VTK punkti V.11.1. puhul (karistuse tõttu kaitseväekohustuse täitmisest vabastamine) tuleks eelnõu
koostamise etapis lisada ligikaudne prognoos, kui paljud isikud, kes seni on igal aastal vabastatud
ajateenistusse kutsumisest osutuksid muudatuse järgselt kutsutuks. Samuti tuleks täpsustada mõju
riigiasutuste korraldusele, määratledes, kas KRA töökoormuse suurenemine tekitab vajaduse
lisaressursi järele (loodavad töökohad) või tekitab vajaduse asutuse töökorralduse ümber
korraldamise järele.
7. VTK punkti V.11.2. puhul (madalamale ametikohale nimetamine) tuleks eelnõu koostamise etapis
vaadelda ka avalduvat sotsiaalset mõju – olukorras, kus ilma ametijuhendit muutmata on võimalik
tegevväelane suunata tööle teisse geograafilisse paika võib avaldada mõju tegevväelaste õiguste
kaitsele.
8. VTK punkti V.11.4. puhul (distsiplinaarkinnipidamise kohaldamine) tuleks eelnõu mõjuanalüüsis
täpsustada prognoositav kinnipidamiste arv ja sihtrühma arvuline suurus. Samuti on tarvilik sihtrühma
arvulise suuruse hinnang VTK punktide V.11.6. (psühholoogilise abi võimaldamine) ning V.11.7.
(missioonijärgne tervisekontroll) puhul.
9. VTK punkti V.11.9. puhul (järelevalve vormiriietuse kasutamise üle) oleks eelnõu koostamise käigus
oluline täpsustada lisanduv kontrolli töömaht, sealhulgas nii kontrolli läbiviimiseks kui hilisemaks
rikkumiste menetlemiseks. Kontrolli töömahu prognoosi koostamisele aitaks kaasa ligikaudne hinnang
seniste rikkumiste arvule. On olemas ka võimalus, et rikkumiste puudumise korral osutub muudatus
ülereguleerimiseks ning sellest on võimalik loobuda, kuna praktikas puudub probleem, mida
lahendada.
10. VTK punkti V.11.10. ja V.11.11. puhul (teisel ametikohal jätkava kadeti õppekulude hüvitamisest
vabastamine ja vastava kaalutlusõiguse andmine) on edaspidi mõistlik käsitleda mõlema muudatuse
mõjusid ühe tervikuna. Tegemist on ühe probleemi lahendamiseks tehtavate tegevustega ning
muudatuste jõustamine on pigem terviklik protsess. Lisaks vajaks täpsustamist ka küsimus, kuidas
satuvad kõrgkooli õppesse kadetid, kelle puuduvad stuudiumi läbimiseks vajalikud võimed. Võimalik,
et probleemi lahendamisele aitaks kaasa tõhusama selektsioonisüsteemi juurutamine ning kadettide
parem teavitamine tulevase õppe sisust. See aitaks vähendaks küll konkurssi ohvitseri õppesse kuid
aitaks ennetada väljalangevust.
11. VTK punkti V.11.16. puhul (kaitseväelaste tööõnnetuste käsitlemine) oleks oluline määratleda
eelnõu ettevalmistamise käigus sihtrühma arvuline suurus ning tööõnnetuste episoodide arv aastas.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Raivo Aeg
Minister
Marko Soll 620 8282
Helen Kranich 620 8257
Margit Gross 620 8284
Monika Tappo 620 8184
Mirjam Rannula 620 8195
Markko Künnapu 620 8200
Uku-Mats Peedosk 620 8187