Teade detailplaneeringu algatamisest Paide linnas

Lisa I Paide Linnavalitsuse 29. aprilli 2019 korraldusele nr 236 x **- l*- h*tI-A-.t! @'a* h#HcE Al_- -i-Cii ra..+i -_*eE- _E__l *n-l a -ffi --l uE.ffil I -.# -6, Planeeringuala piir - 1fl)un** Nellika Valder Linnasekretiir Lisa 3 Paide Linnavalitsuse 29. aprilli 2019 korraldusele nr 236 Detailplaneeringu liihteseisukohad Raudtee tn 5 ja Ruubassaare tee 3 kinnistute detailplaneeringu koostamiseks l. Detailplaneeringukoostamisevajadus 1.1. Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik: Enefit Green AS. 1.2. Liihtudes planeerimisseaduse $ 125 l6ike 1 punktist I on detailplaneeringu koostamine n6utav linnades, alevites ja alevikes ehitusloakohustusliku hoone ptistitamiseks. Detailplaneeringuga kavandatakse uue katlamaja hoone ehitisealuse pinnaga ligikaudu 480 m2 ja uus hakkepuiduhoidla hoone (varjualune) ehitisealuse pinnaga ligikaudu 721 m2. Lahtudes ehitusseadustikust on nende ehitamine ehitusloakohustuslik. 1.3. Detailplaneeringuga kavandatavad tegevused on koosk6las Paide linna iildplaneeringuga. 2. Detailplaneeringukoostamiseeesmiirgid 2.1. Detailplaneeringu koostamise eesmiirk on Paide linnas asuvatele Ruubassaare tee 3 ja Raudtee tn 5 kinnistutele (kinnistud soovitakse liita) ruumilise terviklahenduse loomine uue biomassil (hakkepuit) triotava aurukatla (sisendv6imsus 27,5 MW ja soojuslik viiljundv6imsus 22 MW) hoone, katelt teenindava kuni 30 m kdrguse korstna ja muude katlamaja teenindavate ehitiste rajamiseks. Tegemist on olemasoleva kiiitise laiendamisega praeguse kditise territooriumi piirides. Detailplaneeringuga kavandatava uue katlamaja hoone ehitisealune pind on ligikaudu 480 m2, uue hakkepuiduhoidla hoone (varjualuse) ehitisealuse pind ligikaudu 721 m2 ja uue ktituse laoplatsi pindala ligikaudu 2 460 m2. Hoonete k6rgus ei flleta 12 m. Uue katlamaja hooneni rajatakse uus auru- ja kondensaadi torustiku tihendusl6ik kinnistu piirilt. Uus ja olemasolev katlamaja hoone tihendatakse omavahel auru-, kondensaadi- ja veetrassidega. Paide elektrijaama territooriumil olemasolevate ja rajatavate katlamajade summaarne sisendv6imsus hakkab detailplaneeringu realiseerumise jiirgselt olema ca 80,9 MW, millele vastab soojuslik viiljundvdimsus ca 68 MW. 2.2. Veevarustus ja reovee iirajuhtimine on lahendatud iihisveeviirgi ja -kanalisatsiooni baasil. Ltihtudes KSH eelhinnangust tuleb hakkepuidu ladestusalalt kogutav sademevesi j uhtida reoveekanalisatsiooni. 2.3. Uusi juurdepiiiise tiinavatelt ei rajata. 2.4. Alal paiknevad kaks 1000 m3 Olimahutit, 6limajandusega seotud muu taristu ja rajatised (sh viiikesed Slimahutid, avariivann, torustikud ja 6lipumpla hoone) ning alal paiknev angaar likvideeritakse. Nende asukohale ntihakse planeeringuga ette uue katlamaja toimimiseks vajalikud hooned ja rajatised. 3. Detailplaneeringu iilesanded 3.1. Detailplaneeringus lahendada kSik planeerimisseaduse $ 126 lSikes I nimetatud tilesanded, viilja arvatud l6ike I punktides 10, l3-16, l8 ja 19 nimetatud tilesanded. 3.2. Detailplaneeringus arvestada, et uuele katlamajale lisatavad tehnoseadmed paigutada elamutest vSimalikult kaugele, et viiltida miirast pdhjustatud hdiringuid elamualadel. Samuti arvestada, et seadmeid, masinaid ja muid vibratsiooniallikaid tuleb paigaldada,  hooldada v6i kasutada sellisel viisil, et nende poolt tekitatud vibratsioon elamutes ja tihiskasutusega hoonetes vastaks sotsiaalministri 17. mai 2002 miiiiruses ff 78 ,,Vibratsiooni piirviiiirtused elamutes ja tihiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni m66tmise meetodid" kehtestatud piirviiiirtustele 4. Detailplaneeringukoostamiseeeldatavajakava 4.1. Detailplaneeringu algatamise hetkeks teadaolevate andmete p6hjal nZihakse ette detailplaneeringu kehtestamine co 12 kuu jooksul alates algatamise korralduse jOustumisest. Detailplaneeringu kehtestamise aeg s6ltub avalikustamise tulemustest. 5. Detailplaneeringukoostamiseksvajalikuduuringud 5.1. Enne detailplaneeringu koostamist on planeeringualal vajalik koostada ehitusgeodeetiline uurimistrid (topo-geodeetiline alusplaan m66tkavas l:500, koos kaevude uuringuga), mille aruanne esitada Paide Linnavalitsusele. 5.2. Planeeringu koostamisel tuleb viilja selgitada, kas planeeringuala j[iib liihedusse planeeritud ohtliku ettev6tte (piimatrkistus) ohualasse. Ohualasse planeerimisel tuleb hinnata ohtliku ettev6tte m6ju planeeritavale ja suurdnnetuse riskide arvestamise pOhjendusi. 5.3. Detailplaneeringu koostamisel tuleb koostada mtrauuring olemasoleva ja perspektiivse olukorra kohta, milles oleks kiisitletud k6ikidest v6imalikest miiraallikatest (veokid, katlamaja tootmistegevus, tehnoseadmed, jne) tulenevad miiratasemed piievasel ja 6isel ajal ning hinnata mi.ira levikut liihedusse jtiiivatele elamualadele. Miiratasemed peavad planeeritava ala iimbrusesse jiiiivatel elamualadel vastama keskkonnaministri 16. detsembri 2016 miiiiruses nr 7l ,,Viilisdhus leviva mtira normtasemed ja miirataseme m66tmise, miitirami se j a hindami se meetodid" kehtestatud normtasemetele. 5.4. Detailplaneeringu algatamise hetkeks muude uuringute vajadust ette ei neihta. 5.5. Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada j6rgmiste varemkoostatud uuringute ja projektidega: 5.5.1. Paide linna Ruubasaare tee 3 ja Raudtee tn 5 kinnistutele algatatava detailplaneeringu elluviimise ja Paide elektrijaamale taotletava kompleksloa aluseks oleva tegevusega kaasneva keskkonnamdju eelhinnang. Adepte Ekspert OU tOri nr 800. 2018. 5.5.2. Paide linna kvartali nr 50 osa-ala detailplaneering. Kehtestatud 7. detsembril 1999, planeering on tunnistatud osaliselt (Raudtee tn I kinnistu ulatuses) kehtetuks Paide Linnavolikogu 19. mai2016 otsusega nr 27. 5.5.3. Mtindi, Raudtee ja Karja ttinavate ning Ruubassaare tee vahelise ala detailplaneering. Kehtestatud Paide Linnavolikogu I 5. veebruari 20 I 8 otsusega nr I I . 5.5.4. Projekteerimistingimused Miindi, Raudtee ja Karja tiinavate ning Ruubassaare tee vahelise ala detailplaneeringus toodud n6uete ttipsustamiseks. Antud Paide Linnavalitsuse l. mtirtsi 2019 korraldusega nr 1 14. 6. Detailplaneeringukoostamissekaasatavadisikud 6.1 . Detailplaneeringuala suurus on ca 2,7 ha, ala h6lmab Ruubassaare tee 3 (katastritunnus 56601:004:0124)ja Raudtee tn 5 (katastritunnus 56601:004:0125) kinnistuid. 6.2. Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse viihemalt kdikide planeeringualale jiiiivate maatiksuste j a planeeringualaga piirnevate maaiiksuste omanikud. 6.3. Detailplaneeringu koostamise kiiigus tuleb teha koost66d kdikide planeeringualal asuvate ning sinna planeeritavate trasside ja tehnov6rkude valdajatega  (detailplaneeringu koostamisele asumisel taotleda trasside valdajatelt tehnilised tingimused). 6.4. Planeeringu koostamisel osalevate asutustega koosttici tegemisel liihtuda Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2015 miiiirusest nr 133 ,,Planeeringute koostamisel koostri<i tegemise kord ja planeeringute koosk6lastamise alused". Detailplaneeringu algatamise hetkeks teadaolevalt tuleb koostcicid teha Keskkonnaametiga, Kaitseministeeriumiga, Terviseametiga j a Ptiiisteametiga. 7. Detailplaneeringukoostaminejavormistamine 7 .1. Tulenevalt planeerimisseadusest koostatakse detailplaneering iihes etapis (eskiislahenduse koostamine ei ole vajalik). 7.2. Detailplaneeringu mahus koostada kontaktvci<indi (sh. planeeringuga kavandatavate ehitiste m6juala) linnaehituslik analiiiis. 7.3. Planeeringu vormistamisel kasutada Keskkonnaministeeriumi poolt 2002. a vtilja antud juhendmaterjali ,,Planeeringute leppemiirgid" 4. osas ,,Detailplaneeringute leppemiirgid" antud leppemiirke. 7.4. Detailplaneeringu joonised vormistada m66tkavas 1:500, situatsiooniskeemi v6ib vormistada teises m66tkavas. 7.5. Detailplaneeringu vormistamisel arvestada ka Maa-ameti poolt koostatud ,,Planeeringute dokumentide Maa-ametile (maaktastripidajale) esitamise juhendis" toodud n6uetega. 7 .6. Detailplaneeringu mahus esitada planeeringu elluviimise tegevuskava. 7.7. Detailplaneeringu projektile lisada illustreeriv(ad) 3D-joonis(ed) olemasolevate ja planeeritavate ehitiste, olulisemate mahuliste rajatistega, iildise planeeringulise lahendusega ning planeeringus etteniihtud k6rghaljastusega arvestades tegelikule situatsioonile vastavaid maapinna k6rgusi. 7.8. Detailplaneeringu avalikustamine toimub vastavalt planeerimisseadusele. Koostas: Marje-Ly Rebas, linnaarhitekt 4"*"", Nellika Valder Linnasekretiir PAIDE LINNAVALITSUS KORRALDUS Raudtee tn 5 ja Ruubassaare tee 3 kinnistute detailplaneeringu koostamise algatamine, llihteseisukohtade andmine ja keskkonnamdju strateegilise hindamise algatamata jiitmine Paide 29. aprill2}l9 nr 236 Korraldus antakse planeerimisseaduse 5 124 l6ike l0 ja g 128 l6ike l, keskkonnam6ju hindamise ja keskkonnajuhtimissiisteemi seaduse $ 34 lSikest 2, Paide Linnavolikogu 18. jaanuari 2018 miiiiruse nr 3 "Kohaliku omavalitsuse tiksuse piidevusse antud iilesannete taitmine Paide linnas" $ 6 punkti I alusel ning juhindudes keskkonnamdju hindamise ja keskkonnajuhtimisstisteemi seaduse $ 33 l6ike 2 punktist 4, lOigetest 3-6 ja $ 35 lOikest 5, haldusmenetluse seaduse $-st 75, halduskohtumenetluse seadustiku $-dest 40 ja 46, Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2015 mtidruse nr l33,,Planeeringute koostamisel koostdri tegemise kord ja planeeringute koosk6lastamise alused" $ 3 lSigetest l, l0 ja 12 ja Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 miiiiruse m 224 ,,Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnam6ju hindamise vajalikkuse eelhinnang, ttipsustatud loetelu" $ 2 lSikest l. Enefit Green AS tegi 10. jaanuaril20lg Paide Linnavalitsusele detailplaneeringu algatamise taotluse. Detailplaneeringu eesmiirgiks on Paide linnas asuvatele Ruubassaare tee 3 ja Raudtee tn 5 kinnistutele (kinnistud soovitakse liita) ruumilise terviklahenduse loomine uue biomassil (hakkepuit) t66tava aurukatla (sisendvdimsus 27,5 MW ja soojuslik viiljundv6imsus 22 MW) hoone, katelt teenindava kuni 30 m kdrguse korstna ja muude katlamaja teenindavate ehitiste rajamiseks. Tegemist on olemasoleva k[itise laiendamisega praeguse kiiitise territooriumi piirides- Detailplaneeringuga kavandatava uue katlamaja hoone ehitisealune pind on ligikaudu 480 m2, uue hakkepuiduhoidla hoone (varjualuse) ehitisealuse pind ligikiudu 721 m2ja uue ktituse laoplatsi pindala ligikaudu 2 460 m2. Hoonete kdrgus ei tiieta l2 m. Uue katlamaja hooneni rajatakse uus auru- ja kondensaadi torustiku iihendusldik kinnistu piirilt. Uus ja olemasolev katlamaja hoone tihendatakse omavahel auru-, kondensaadi- ja veetrassidega. Veevarustus ja reovee iirajuhtimine on lahendatud rihisveeviirgi ja kanalisatsiooni baasil. Uusi juurdepiiiise t?inavatelt ei rajata. Alal paiknevad kaks 1 000 m3 6limahutit, dlimajandusega seotud muu taristu ja rajatised (sh viiikesed 6limahutid, avariivann, torustikud ja 6lipumpla hoone) ning alal paiknev angaar likvideeritakse. Paide elektrijaama territooriumil olemasolevate ja rajatavate katlamajade summaarne sisendv6imsus hakkab detailplaneeringu realiseerumise jiirgselt olema ca 80,9 MW, millele vastab soojuslik viiljundvdimsus ca 68 MW. Raudtee tn 5 ja Ruubassaare tee 3 kinnistute detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik on Enefit Green AS. Planeeringuala suurus on co 2,7 ha, planeeringuala on niiidatud korralduse lisas 1. Detailplaneeringuga kavandatavad tegevused on koosk6las Paide linna tildplaneeringuga. Liihtudes planeerimisseaduse $ 125 lSike I punktist 1 on detailplaneeringu koostamine n6utav linnades, alevites ja alevikes ehitusloakohustusliku hoone ptistitamiseks. Detailplaneeringuga kavandatakse uue katlamaja hoone ehitisealuse pinnaga ligikaudu 480 m2 ja uus hakkepuiduhoidla hoone (varjualune) ehitisealuse pinnaga ligikaudu 721 m2,liihtudes ehitusseadustikust on nende ehitamine ehitusloakohustuslik. Paide Linnavalitsus kaalus, kas uue katlamaja ehitamise puhul olemasoleva katlamaja k6rvale on tegemist planeerimisseaduse 130 l6ike 2 punktis 3 nimetatud linnaehituslikult olulise muudatusega kavandamisega. Kuna Raudtee tn 5 ja Ruubassaare tee 3 detailplaneeringuga ei muudeta Paide linna kehtivat tildplaneeringut, ei rajata uusi tiinavaid ega alale juurdepiiiisusid, ei muudeta ala liikluskorraldust ega planeeringuala katastriiiksuste sihtostarvet, siis jOudis Paide Linnavalitsus seisukohale, et linnaehituslikult olulise muudatusega tegemist ei ole. Detailplaneeringu alusel kavandatav tegevus ei ole keskkonnam6ju hindamise ja keskkonnajuhtimissiisteemi seaduse (edaspidi KeHJS) $ 6 lOikes I nimetatud olulise keskkonnamdjuga tegevus. Strateegiline planeerimisdokument (detailplaneering) ei kuulu $ 33 lOikes I nimetatud loetelusse, mille puhul keskkonnamdju strateegiline hindamine tuleb algatada. Keskkonnam6ju strateegilise hindamise vajalikkust on kaalutud ja eelhinnang antud tulenevalt KeHJS $ 33 l6ike 2 punktist 4. Paide linna Ruubasaare tee 3 ja Raudtee tn 5 kinnistutele algatatava detailplaneeringu elluviimise ja Paide elektrijaamale taotletava kompleksloa aluseks oleva tegevusega kaasneva keskkonnamdju eelhinnangu koostas Adepte Ekspert OU (reg nr 11453673) Enefit Green AS-i tellimusel 2018. aasta detsembris, t6t) teostas keskkonnaekspert Piret Toonpere (KMH0I 53). KeHJS $ 33 l6ike 6 kohaselt tuleb sama paragrahvi l6ikes 2 nimetatud juhtudel keskkonnam6ju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) vajalikkuse iile otsustamisel enne otsuse tegemist ki.isida seisukohta k6igilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha vdtmiseks sama paragrahvi l6ike 3 punktides I ja 2 ning ldigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eeln6u. Sellest tulenevalt ktsiti seisukohta Keskkonnaametilt, Kaitseministeeriumilt, Piiiisteametilt ja Terviseametilt. 4. miirtsil 2019 saadetud kirjas nr 7.2-3.412707-2 esitas Piiiisteamet arvamuse, et ei pea keskkonnam6ju strateegilise hindamise koostamist vajalikuks. Samas juhtis Ptiiisteamet kirjas tiihelepanu, et planeeringu koostamisel tuleb viilja selgitada, kas planeeringuala jti6b liihedusse planeeritud ohtliku ettev6tte (piimat<icistus) ohualasse. Ohualasse planeerimisel tuleb hinnata ohtliku ettevdtte m6ju planeeritavale ja suurOnnetuse riskide aryestamise p6hjendusi. N6ue, et ohuala tuleb viilja selgitada ning hinnata ohtliku ettevdtte m6ju, on lisatud detailplaneeringu liihteseisukohtadesse punktina 5.2. Kaitseministeerium nOustus 25. miirtsil 2019 saadetud kirjas w 12-21191930 keskkonnam6ju strateegilise hindamise algatamata jiitmisega p6hjusel, et eelhinnangu p6hjal ei kaasne planeeringu elluviimisel eeldatavalt olulist keskkonnamdju. Keskkonnaamet n6ustus 19. miirtsil 2019 saadetud kirjas nr 6-5119159-2, et kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamSju ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Keskkonnaamet palus tiiiendada korralduse eelndu preambulat KSH vajalikkuse kaalumise aluseks olevate 6igusaktidega. Samuti palus Keskkonnaamet viilja arvutada kiiitises kasutatava kiituse LNG p6letamisel tekkiv CO2 heitkogus ja tuua eelhinnangus tuua viilja LNG alumine ki.ittevd2irtus. Vastavad niiitajad on eelhinnangusse lisatud. Samuti soovitas Keskkonnaamet teha uued hajumiskaardid liihtudes miiiiruse nr keskkonnaministri 27. detsembri 2016 miiiiruse nr 75 kehtiva redaktsiooni piirnormidest ning analiiiisida eelhinnangus kohalduvust Euroopa Komisjoni 31. juuli 2007 rakendusotsusega m 201711442 ,,PVT alased j[reldused suurte p6letusseadmete jaoks". Eelhinnangut on t[iendatud vastava analiii.isiga. Terviseamet teatas 28. miirtsil 2019 saadetud kirjas nr 9.3.-411911385-2, et ei esita vastuviiiteid KSH algatamatajiitmise osas kuid mdrkis, et detailplaneeringu koostamisel tuleb koostada miirauuring olemasoleva ja perspektiivse olukorra kohta, milles oleks ktisitletud k6ikidest vOimalikest mtiraallikatest (veokid, katlamaja tootmistegevus, tehnoseadmed, jne) tulenevad mi.iratasemed piievasel ja riisel ajal ning hinnata miira levikut liihedusse jtitivatele elamualadele. Mtiratasemed peavad planeeritava ala iimbrusesse jiirivatel elamualadel vastama keskkonnaministri 16. detsembri 2016 mtiliruses nr 7l ,,Viilis6hus leviva mtira normtasemed ja miirataseme m66tmise, mii^iiramise ja hindamise meetodid" kehtestatud normtasemetele. Samuti miirkis Terviseamet, et uuele katlamajale lisatavad tehnoseadmed paigutada elamutest v6imalikult kaugele, et viiltida miirast p6hjustatud hriiringuid elamualadel ning seadmeid, masinaid ja muid vibratsiooniallikaid tuleb paigaldada, hooldada vdi kasutada sellisel viisil, et nende poolt tekitatud vibratsioon elamutes ja iihiskasutusega hoonetes vastaks sotsiaalministri 17 . mai 2002 miiiiruses nr 78 ,,Vibratsiooni piirviiiirtused elamutes ja tihiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni m66tmise meetodid" kehtestatud piirvii2irtustele. Detailplaneeringu kehtestajaks ja koostamise korraldajaks on Paide Linnavalitsus (Piirnu tn 3, 72711 Paide linn, e-post [email protected]), koostaja valitakse hankemenetluse kiiigus peale detailplaneeringu algatamist. l. Algatada Ruubassaare tee 3 ja Raudtee tn 5 kinnistute detailplaneering. 2. J[tta algatamata Ruubassaare tee 3 ja Raudtee tn 5 kinnistute detailplaneeringu keskkonnam6ju strateegiline hindamine, kuna eelhinnangu (korralduse lisa 2) pOhjal ei kaasne planeeringu elluviimisel eeldatavalt olulist keskkonnamdj u. 3. Anda detailplaneeringu liihteseisukohad (lisa 3) Ruubassaare tee 3 ja Raudtee tn 5 kinnistute detai lplaneeringu koostamiseks. 4. Detailplaneeringu keskkonnam6ju strateegilise hindamise algatamata jiitmise korraldusega saab tutvuda Paide linna kodulehel http://paide.kovtp.ee/detailplaneerineud ning t<icipiievadel Paide Linnavalitsuses kuu aja jooksul alates korralduse j6ustumisest. 5. Linnamajandusosakonnal korraldada detailplaneeringu algatamisest ja keskkonnamSju strateegilise hindamise algatamata jiitmisest teavitamine tulenevalt planeerimisseaduses ning keskkonnam6ju hindamise ja keskkonnajuhtimissiisteemi seaduses toodud n6uetest. 6. Korraldust on v6imalik vaidlustada 30 piieva jooksul teatavakstegemisest, esitades kaebuse Tallinna halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus stitestatud konas vdi vaide Paide Linnavalitsusele haldusmenetluse seaduses stitestatud korras. 7 . Korraldus jdustub teatavakstegemisest. Priit Vark Linnapea Qoa**, Nellika Valder Linnasekretiir Lisa 2 Paide Linnavalitsuse 29. aprilli 2019 korraldusele nr 236 Paide linna Ruubasaare tee 3 ja Raudtee tn 5 kinnistutele algatatava detailplaneeringu elluviimise ja Paide elektrijaamale taotletava kompleksloa aluseks oleva tegevusega kaasneva keskkonnamõju eelhinnang l. Sissejuhatus Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu koostas Adepte Ekspert oÜ (reg nr l|453673', Enefit Green AS tellimusel 2018. aasta detsembris. Töö teostas keskkonnaekspert Piret Toonpere (KMHO I 53). Eelhinnang on koostatud Paide linnas Ruubassaare tee 3 ja Raudtee tn 5 kinnistutele algatatavale detailplaneeringule. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus (katlamaja laiendamine) nõuab ka keskkonnakompleksloa taotlemist. Seega on eelhinnang koostatud arvestusega, et seda oleks võimalik kasutada ka Paide elektrijaamale taotletavale keskkonnakompleksloale keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise vajaduse väljaselgitamiseks. Eelhindamise koostamisel on lähtutud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (RT I 2005' 15. 871' RT I' 04'07.2017. 45). Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda detailplaneeringutele, millega kavandatakse energeetika valdkonda kuuluvaid tegevusi, milleks on Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 mžiäruse nr 224 "Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu'' $ 2 punkti l alusel soojuselektrijaama või muu põletusseadme rajamine (püstitamine) või laiendamine ning elektri- või soojusenergia tootmine' kui põletusseadmete summaame sooj ussisendile vastav ni misooj usvõimsus on 5 G-299 megavatti. Töö tulemusena selgitati välja. kas Ruubassaare tee 3 ja Raudtee tn 5 kinnistutele algatatavale detaiIplaneeringule on vajalik täiemahulise KSH algatamine või mitte. Keskkonnamõjude eelhindamine annab otsustajale informatsiooni, kas eeldatavalt on tegemist oluliste keskkonnamõjudega või mitte ja seega on aluseks otsuse tegemisel keskkonnamõju (strateegilise) hindamise algatamise või mittealgatamise kohta. Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas teeb kohalik omavalitsus, küsides enne otsuse tegemist detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu ja KSH eelhinnangu põhjal seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS $ 33 lõikele 6. Keskkonnakompleksloa väljastamisel on KMH algatamise otsustajaks Keskkonnaamet. Lõpliku otsuse KMH algatamise vajalikkuse osas teeb samuti Keskkonnaamet, küsides eelnevalt seisukohta asjakohastelt asutustelt. Töös käsitletakse potentsiaalselt negatiivset mõju omavaid keskkonnaaspekte detailplaneeringu ja kompleksloa taotluse kontekstis, ning antakse soovitus KSH ja KMH algatamise või mitte algatamise ning negatiivsete mõjude vältimise osas. Eelhinnangu koostamisel on lähtutud keskkonnaministri 16. augusti 2017 miiiirusest nr 3l ',Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded". Samuti on kasutatud Keskkonnaministeeriumi tellimusel 2015. aastal Riin Kutsari poolt koostatud juhendit ,,KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil. sh Natura eelhindamine" ja juhendeid "Keskkonnamõju hindamise kŽisiraamat" ja ..Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat". 2. Kavandatav tegevus 2.1. Kavandatava tegevuse kirjeldus Detailplaneeringu eesmärgiks on Paide linnas Ruubassaare tee 3 ja Raudtee tn 5 kinnistutele ehk Paide elektrijaama territooriumile uute hoonestusalade ja ehitusõiguse miiäramine; ehituslike tingimuste mžiiiramine, tehnovõrkude, -rajatiste ja teede asukohtade mžiäramine. jne. Detailplaneeringuga soovitakse miiiirata ehitusõigus elektrijaama territooriumile uue hoone püstitamiseks, kus hakkaks paiknema uus biomassil (hakkepuit) töötav aurukatel sisendvõimsusega 27'5 Mw ja 22 MW soojusliku väljundvõimsusega. Katel on kavandatud töötama ühele uuele korstnale kõrgusega kuni 30 m. Paide elektrijaama tenitooriumil paiknema hakkavate katlamajade summaarne võimsus hakkab detailplaneeringu realiseerumise järgselt olema ca 80,9 MW. Detailplaneeringu eskiisjoonis on toodudJoonis I . tsE-- UI'BCN- b--fra-d E-.n*- r., . t.. --c-E -füF Jii --ffi lti --ffi -ffi b-r- '--he-r1 l5.t- i &#*, %, ; *t*- Eee'õ F-t-ra,lu -06d GE'T* ffi Joonis l. Detailplaneeringu eskiis Detailplaneeringuga kavandatakse ehirusõigus uue katlamaja hoonele ehitusaluse pinnaga ca 480 m2. hakkepuiduhoidla hoonele ehitusaluse pinnaga ca 721 m2 ja kütuse laoplatsile pindalaga ca 2460 m2' Hoonete kõrgus on kuni 12 m. Uue katlamaja hooneni rajatakse uus auru- ja kondensaadi torustiku tihenduslõik kinnistu piirilt. Uus ja olemasolev katlamaja hoone ühendatakse omavahel auru-, kondensaadi- ja veetrassidega. Veevarustus ja reovee ärajuhtimine on lahendatud ühisveeviirgi ja -kanalisatsiooni baasil. Uusi juurdepiižise tänavatelt ei rajata. Planeeringuala olevad kaks l 000 m3 õlimahutit ja õlimajandusega seotud muu taristu (sh väikesed õlimahutid. avariivann, torustikud ja õlipumpla hoone) ning alal paiknev angaar likvideeritakse. 2.2. Strateegilised planeerimisdokumendid Paide linna üldplaneering kehtestati Paide linnavolikogu l0. oktoobri 2002 mžiärusega nr 29. üldplaneeringu kehtivusaega pikendati Paide Linnavolikogu2l. detsembri 2017 määrusega nr 46 kuni 24. oktoobrini 202l. Üldplaneeringu kohaselt on planeeringuala maakasutuse juhtotstarbeks tootmismaa ning ala on üldplaneeringus kajastatud kui Paide linna katlamaja raj amiseks reserveeritud ala. Üldplaneeringu kohaselt toimub kõigi uute tööstus- ja tootmishoonete projekteerimine ainult detailplaneeringu alusel. Detailplaneeringutes tuleb sealjuures anda hinnang keskkonna olukorra muutumisele seoses kavandatava tööstuse ja seda teenindava transpordi jms eripäradega. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus on kooskõlas üldplaneeringuga kavandatud maakasutuse tingimustega. Planeeringualal kehtib Paide Linnavalitsuse 7. detsembril 1999 kehtestatud Paide linna kvartali nr 50 osa-ala detailplaneering. Planeering on tunnistatud osaliselt (Raudtee tn I kinnistu ulatuses) kehtetuks Paide Linnavolikogu 19. mai 2016 otsusega nr 27. Nimetatud detailplaneering nägi ette Ruubassaare tee 3 asuva katlamaja ja Ruubassaare tee 5 asuva Paide tervisekeskuse rajamist. Planeering on praeguseks ajaks ellu viidud. 3. KSH ja KMH vajadus lähtuvalt õigusaktidest Keskkonnamõju eelhindamine annab otsustajale informatsiooni. kas kavandataval tegewsel on eeldatavalt oluline keskkonnamõju või mitte. See annab aluse keskkonnamõju hindamise algatamiseks või mittealgatamiseks. Vastavalt KeHJS $ 22 on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas põördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu' kultuuripärandi või vara. KeHJS seaduse $ 33 lõike l punktide 3 ja 4 kohaselt on KSH kohustuslik kui tegu on detailplaneeringuga, mille alusel kavandatakse KeHJS seaduse $ 6 lõikes l nimetatud tegewst või kui planeering on aluseks tegewsele, mille konal ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud' et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegewstega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Eelhinnangu objektiks oleva detailplaneeringu korral ei ole tegu planeeringuga, mille puhul kavandatakse KeHJS seaduse $ 6lõikes l nimetatud tegevust. Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda detailplaneeringutele, millega kavandatakse energeetika valdkonda kuuluvaid tegevusi, milleks on Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 miižiruse nr 224 "Tegevusvaldkondade, mille konal tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang' täpsustatud loetelu'' $ 2 punkti l alusel soojuselektrijaama või muu põletusseadme rajamine (püstitamine) või laiendamine ning elektri- või soojusenergia tootmine, kui põletusseadmete summaarne sooj ussisendile vastav nimisoojusvõimsus on 5G-299 megavatti. Eelhindamine ei lõpe KSH eelhinnangu koostamisega vaid vajalik on ka asjaomaste asutustega konsulteerimine. Eelhindamise etapis konsulteerimine vastavalt KeHJS $ 33 lõikele 6 on KSH protsessis esimene asjaomaste asutuste kaasamine. Asjaomased asutused igal konkreetsel juhul miiiiratleb planeeringu koostamise algataja (või korraldaja). Asjaomaste asutustena kaasas Paide Linnavalitsus Keskkonnaameti' Kaitseministeeriumi, Pžiästeameti ja Terviseameti. Töõstusheite seaduse $ 19 lõike 3 alusel 6. juunil 2013 kehtestatud mžiäruse nr 89 loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks ',Alltegevusvaldkondade nõutav kompleksluba" $ l kohaselt on kompleksluba nõutav kütuse põletamiseks käitises, mille summaame nimisoojusvõimsus on vähemalt 50 Mw. Planeeringuga kavandatud uue katlamaja rajamise jžirgselt hakkab käitis ületama nimetatud kiinniskogust. Vastavalt KeHJS tuleb tegevusloa (antud juhul kompleksluba) taotlemisel KMH vajalikkuse eelhinnang anda juhul, kui kavandatakse energeetika valdkonda kuuluvaid tegevusi, milleks on Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruse w 224 "Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang' täpsustatud loetelu'' $ 2 punkti l alusel soojuselektrijaama või muu põletusseadme rajamine (püstitamine) või laiendamine ning elektri- või soojusenergia tootmine' kui põletusseadmete summaarne soojussisendile vastav n im i sooj usvõ imsus on 5 0_299 megavatti. olulise keskkonnamõjuga tegevuste keskkonnamõju hindamise vajalikkus otsustakse lfitudes KeHJS $ 6l kohasest eelhinnangu tulemusest ja $ l l lõikes 22 nimetatud asjaomaste asutuste seisukohast. $ 6' lõike 5 alusel on keskkonnaminister l6. augustil 20l7 andnud miiäruse nr 3l '.Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded", millest tuleb KMH eelhindamisel ltihtuda. Kuna antud juhul on vajalik nii KSH kui ka KMH eelhinnangu koostamine, siis on eelhinnangus püütud arvestada mõlema eelhinnangu sisule kehtivate nõuetega. 4. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatev keskkond 4.1. Maakasutus Planeeringuala (iihtlasi käitise tootmisterritoorium) hõlmab Paide linnas Ruubassaare tee 3 (katastritunnus 5660l:004:0|24) ja Raudtee tn 5 (5660l:004:0125) kinnistuid. Mõlemad kinnistud on 100% tootmismaa sihtotstarbega. Territooriumi suurus on ca 2,7 ha. Joonis 2. Planeeringuala paiknemine. Alus: Maa-ameti Geoportaal Kinnistutel paiknevate ehitiste ülevaade on esitatud j?irgnevates tabelites. Tabel l. Ruubassaare tee 3 paiknevad ehitised. Ehitisregistri väljavõte seisuga l2.l l.2018. Ehiüsegictii Ehitis Ehiüse nimetrls EMme Komrgte Ehiüs€&me kood ka&üus ü-Y pind(trf) 22082ss16 Rajatis Kaugküttetorustik 2018 220870631 Rajatis ine So laar-fotoelektril elektritootmisüksus 220842743 Rajatis Katlamaja ja 2018 l0 koostootmisj aama maagaasi torustik t07007429 Hoone masuudihoidla I 99 I I t2t t07007428 Hoone katlamaja I 99 I I I 490 Tabel2. Raudtee tn 5 paiknevad ehitised. Ehitisregistri väljavõte seisuga l2.l l.20l8 Ehitisregistri Ehitis Ehitise nimetus Esmane Komrste Ehitisealune kood kasutus arv pind (m2) 2208255t6 Rajatis Kaugküttetorustik 20r 8 l 20654684 Hoone Koostootmisjaam 2014 I 301 220870631 Rajatis So laar- fotoelektri line elektritootmisüksus t07021234 Hoone Katlamaja koos 2003 2 578 kütusehoidlaga 22A842743 Rajatis Katlamaja ja 2018 t0 koostootmi sj aama maagaasi torustik Käitise territoorium on ümbritsetud kolmest küljest teedega (Kastani, Ruubassaare ja Raudtee tänavad). Territooriumist lõunas paiknevad tootmismaa sihtotstarbega kinnistud, kirde suunas ühiskondlike ehitiste maa (Paide tervisekeskus), ida suunas ärimaad ning põhja ning liiiine suunas elamumaad. Tootmisterritooriumile lähimad elamud on Kastani üinava väikeelamud (kaugused tootmisterritooriumi piirist alates 30 m). Keskkonnalubade infosüsteemi ja Keskkonnaregistri avalike teenuste andmetel on käitisele lžihimateks õhusaasteloa kohustusega heiteallikateks idakaarte suunas 720 m kaugusel AS Eesti Pagar Paide tehase (Tööstuse 34) heiteallikad (õhusaasteluba L.ÕV.JÄ-l6l864), 600 m kaugusel oÜ PMT (Töõstuse 7) heiteallikad (õhusaasteluba L.ÕV/320858) ja750 m kaugusel Brandner PCB oÜ (Tõöstuse l7) heiteallikad (õhusaasteluba L.õY,321615). Kõik nimetatud heitallikad paiknevad käitisest kaugemal kui 500 m ja seega ei ole oodata nendega olulise koosmõju esinemist õhukvaliteedile. 4. 2. Olemasolevad katlamajad j a koostootm i sj aam Paide elektrijaama põhitegevuseks on soojuse ja elektri tootmine koostootmisjaamas ning soojuse tootmine katlamajades' väljastades elektri jaotusvõrku ja soojuse Paide linna kaugküttevõrku. Soojuse tootmine toimub koostootmisjaamas ja kües katlamajas. olemasolevate ja lisanduvate põletusseadmete andmed on esitatud järgnevas tabelis. Tabel 3. Paide elektrijaamas olemasolevad ja kavandatavad põletusseadmed Sisend- Soojuslik Elektriline Kasutatav võimsus väljund- väljund- Põletusseade Tähis Märkused kütus kütusel võimsus võimsus MW MW MW Koostootmisjaam. HA4O Puiduhake 12,6 9.0 2,0 2019. aastal Aurukatel Vapor - (käivituspõlet asendatakse BFB I käivituspõleti põlevkiviõli) kütus põlevkiviõli gaasiga (LNG, võimsus 5Mw). Veekatel Wärtsilä HA2O Puiduhake 9,3 8,0 Biograte Suitsugaaside HA3O 2,0 Ei kasuta kütust kondenseerimise seade (pesur). Pesur koos Wärtsila katlaga (tähis HA30A) Pesur koos koostootmisjaamag a (tähis HA30B) Veekatel Danstoker HAIO Gaas (LNG) 9,3 8,4 Kasutusele võetud Global l2 A märtsis 2018. Kasutegur 937o. Tegelik sisendvõimsus on 8,6MW. Aurukatel DE-25- Põlevkiviõli 18,0 15,0 Katel I4TM demonteeritakse. Asendatakse uue LNG aurukatlaga. Olemasolevad 49,2 40.4 heiteallikad kokku Aurukatel(tootja HAIO Gaas (LNG) "t't 't 20,0 Arendusprojekt, selgub riigihankel B töösse alates 2019), mis tuleb 2020. aurukatla DE-25- Kasutegur 927o. l4TM asemel Suitsugaasid juhitakse olemasolevasse kivikorstnasse h:60m. Uus aurukatel HA5O Puiduhake 27,5 22,0 Arendusprojekt, (tooda selgub töösse alates riigihankel 2019) 2022. Kasutegur 807o. Katlale tuleb eraldi korsten kõrgusega kuni 30m. Tulevikus kokku 80.9 67,4 4.3. Loodusvarad. nende omadused ja taastumisvõime Loodusvarad on looduskeskkonna osa, mida inimühiskond olemasoluks vajab ja tootmises kasutab ja kõik see, mida ei ole loonud inimene, kuid mida kasutatakse majandustegevuses. Planeeritaval alal või vahetus liiheduses puuduvad Maa-ameti maardlate kaardirakenduse andmetel maavarade leiukohad' levialad või perspektiivalad. Eelhinnangu kontekstis loetakse loodusvaraks lisaks otsestele maavaradele ka elupaiku, liike, kaitstavaid alasid, vett ja pinnast. Igasugune ehitus on suhteliselt ressursimahukas tegevus, mis nõuab ka kohalike loodusvarade kasutamist. Ehituseks vajaminev materjal hangitakse üldjuhul riiklikest maardlatest' millede avamise ja kasutamise keskkonnamõju on eelnevalt hinnatud ning seega piirkonnas sellest lokaalne negatiivne mõju puudub. 4.4. Veekaitse Paide elektrijaama tootmisterritoorium paikneb tasasel maa-alal, maapinna absoluutse kõrgusega ligikaudu 6|-62 m. Maa-ameti Geoportaali kitsenduste kaardirakenduse kohaselt ei jiiä planeeritavale alale puurkaeve ega puurkaevude sanitaarkaitsevööndeid või hooldusalasid. Maaparandussüsteemi alasid ega ehitisi planeeritaval alal ega selle vahetus lfieduses avaliku maaparandussüsteemide kaardirakenduse alusel ei paikne. Aluspõhja moodustavad antud piirkonnas Ülem-Raikküla alamkihistu lubjakivid, mis jiiävad 3,3...5,25 m sügavusele. Lubjakivikompleksi paksus Paide piirkonnas on üle 200 m. Pinnakatte moodustavad Võrtsjiirve alamkihistu liustikusetted e moreenid (saviliiv ja liivsavi, veerised ja munakad). Antud alal moodustavad pealmise kihi (:ca 1,3 m paksuses) tiiitepinnased. Sealjuures võib tiiitepinnastes esineda ka ehitusprahti jms. Ülatt esimese. moreenis ja lubjakivikompleksi ülaosa lõhedes esinev põhjaveekihind (pinnasevesi) toitub põhiliselt sademetest. Alal on pinnasevee tasemeks mõõdetud l,6...2 m. Geoloogiliste uuringute (oÜ REI Geotehnika. Paide koostootmisjaam Raudtee tn lB Paide linn. Ehitusgeoloogiauuringu anüune. EGF aruanne nr 33402) alusel võib veetase ulatuda kuni absoluutkõrguseni 60,5 m. Põhjavesi on piirkonnas nõrgalt kaitstud - vaadeldavas piirkonnas on põhjavesi looduslikult nõrgalt kaitstud maapinnalt liihtuva punkt- või hajureostuse suhtes. Alal levivad Siluri- ordoviitsiumi veekompleksi lõhelised ja karstunud kivimid veeandvusega l.0...5,0 l/s*m. 4.5. Looduskaitse Planeeritavale alale ega selle võimalikku mõjualasse ei jriä looduskaitsealuseid alasid, üksikobjekte ega kaitsealuste liikide leiukohti. Samuti puuduvad Natura 2000 võrgustiku alad. 4.6. Looduskeskkonna vastupanuvõime Keskkonna vastupanuvõime hindamisel liihtutakse eelkõige mäirgalade, randade ja kallaste, pinnavormide' metsade, kaitstavate loodusobjektide, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku alade' samuti alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on juba ületatud' maareformi seaduse tiihenduses tiheasutusega alade ning ajaloo-' kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest. Antud ala puhul ei ole tegu tundliku looduskooslusega või kultuuriloolise vžiiirtusega alaga. 4. 7. Kultuurimälestised j a pärandkultuuri obj ektid Vastavalt Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakendusele ei jlu planeeritavale alale ega selle vahetusse liihedusse kultuurimälestisi. Alani ei ulatu ühegi kultuurimälestise kaitsevöönd. Vastavalt Maa-ameti pärandkultuuri kaardirakendusele planeeritavale alale ega selle vahetusse lähedusse pärandkultuuriobjekte ei jziä. 5. Hinnang keskkonnamõjudele 5.1. Tegevuse iseloom Tegemist on juba olemasoleva katlamaja käitise laiendamisega tõstmaks selle soojusvõimsust. Täiendav kütteseade rajatakse juba väljakujunenud tootmisalale ning selle rajamine ei nõua üiiendavate ühendusteede vms välise infrastruktuuri rajamist. Varasemalt oli planeeritud põlevkiviõlil töötava arukatla DE-25-l4TM õlipõleti asendamine gaasipõletiga, kuid seoses uue arendusega toimub olemasoleva aurukatla DE-25-14TM asendamine uue LNG aurukatlaga. Samuti ei kaasne tegevusega looduslikus seisundis alade otsest mõjutamist. 5. l.l. Loodusvarade kasutamine Katlamaja, hakkepuiduhoidla ja laoplatsi rajamisel kasutatakse paratamatult loodusvarasid (nt maa veeressurss, energia, ehitusmaterjalid). kuid arvestades ehitusmahte ei põhjusta see nende varude kättesaadavuse viihenemist mujal. Katlamaja kasutusaegselt on peamiseks kasutatavaks ressursiks puit, kuna tegu on hakkepuidul töötava katlamajaga. Kavandatav hakkepuidu kasutuskogus uues aurukatlas on kuni 47 tuh t/a ja kuni 6 900 kg/h. Kasutatav kogus on seega võrdlemisi suur. Samas võrreldes fossiilsete kütuste kasutamisega kütusena on biomassi puhul tegemist taastuva ressursiga mida võib seega pidada eelistatud lahenduseks. Põlevkivikutteõli katla DE_25_I4TM asendamisega uue LNG-I töötava arukatlaga lisandub aastas 530 tuh. Nm3 maagaasi (LNG) kasutust. Katmaks kaugküttele vajaminevat sooja vajadust, kasutatakse uues aurukatlas lisaks 84l tuh. Nm3 gaasi aastas, mis on juba varasemalt planeeritud ja õhusaasteloas arvesse võetud. Katlamaja ja elektrijaama veevarustus ja kanalisatsioon on lahendatud linna ühisveevärgi ja- kanalisatsiooni baasil. Olemasolevate seadmete veetarve on maksimaalselt 20 000 ml/aastas ja heitvee teke 500 m3/aastas. Uue biomassi aurukatla ja samuti uue LNG aurukatla veetarve on kuni 11,52 m3/h kuid nendes kateldes samaaegset vee tarbimist ei toimu. Paide linnale kuni 2024. aastani kinnitatud põhjaveevaru on 2000 m]/ööp. Sellest 2016. aasta põhjavee bilansi andmetel oli sellest kasutamiseks olev vaba põhjaveekogus 904 m3/oöp (Keskkonnaagentuur. 2018. 2016. aasta põhjaveevaru bilanss). Sellest liihtuvalt on vaba põhjaveevaru suurus piisav, et tagada uuele katlale vajalik veevaruStuse maht ilma olulist mõj u põhjaveeressursile avaldamata. Katlamajades kasutatava vee pehmendamiseks kasutatakse NaCl-i. Olemasolevate seadmes kasutatava NaCl kogus on maksimaalselt 20 t/a. Uue katlamaja NaCl kogus on kuni 100 t/a. Korraga hoiustatav NaCl kogus on kuni 5 tonni. Naatriumkloriid ei ole klassifitseeritud ohtliku ainena. Peale NaCl kasutatakse arvestatavas koguses kemikaalidest veel naatriumhüdroksiidi (NaoH) kuni 3 t/a (korraga hoiustatav kogus kuni 1,2 t). NaOH on klassifitseeritud rasket nahasöövitustja silmakahjustusi põhjustavaks aineks' Samuti võib see söövitada metalle. Keskkonnaohtlikuks kemikaal ei klassifi tseeru. Muid erinevaid kemikaale kasutatakse alla 250 kg aastas. Kemikaale hoiustatakse originaalpakendites siseruumides ning olulist keskkonnaohtu nende kasutamisega ei kaasne. 5.1 .2. Jitätme-ja energiamahukus Eemaldatavat pinnast käsitletakse kui ehituseks sobimatut pinnast. Kaevetöödel kaevandatav pinnas ladustatakse tel lija poolt ettenäidatud kohtadesse. Ehitustöödel tekkivad jriätmed (sh ohtlikud jiiätmed) kogutakse eraldi ning antakse üle jiiätmeluba, kompleksluba või ohtlike jiiätmete käitluslitsentsi omavatele ettevõtetele. Ehitusjeiätmete käitlemise eest vasfutab jiiätmete valdaja. Katlamaja kasufuse perioodil on peamiseks tekkivaks jiiätmeks põlefusprotsessi jžiätmed, milleks on lend- ja koldetuhk. Tekkivad jliätmed antakse edasiseks käitlemiseks üle jiiätmekäitlejatele. Antud projekti puhul pole oodata jiiätmeteket mahus' mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluwst. Katlamaja rajamisel kasutatakse energiat ehitusmasinate ja ehitusmaterjale transportivate masinate tööks (kütusekulu). Energiakasutus ei erine tavapärasest ehifuseaegsest kasutusest. Katlamaja kasutamise perioodil kasutatakse kütust (hakkepuit) soojuse tootmiseks. Katlamaja prognoositav toodetava soojusenergia kogus on I l0 000 MWh aastas. 5.l .3. Lähipiirkonna teised tegevused Teada ei ole piirkonnas teisi kavandatavaid tegevusi, mis koosmõjus projekti realiseerimisega võiksid avaldada olulist keskkonnamõju. 5.2. Tegevusega kaasnevad tagajfi ed 5.2.1. Vee ja pinnase saastatus Ehitusaegselt välistatakse ehitusjžiätmete ja -materjalide sattumine pinnasesse ja põhjavette. Ehitustööde käigus ei ole ette niihtud selliseid tegevusi ega selliste kemikaalide või ainete kasutamist, mis võiksid oluliselt halvendada põhjavee kvaliteeti. Uue katlamaja ja kütusehoidla rajamine ei avalda olulist negatiivset mõju pinnasele. Tegu ei ole looduslikus seisundis pinnasega. Arvestades, et tegu on hakkepuidul töötava katlamajaga, ei kaasne selle kasutamisega kütuse lekkimise riske. Samuti ei niihta tegevusega kaasnevana ette keskkonnaohtlike kemikaalide kasutamist. Planeeringuga nähakse ette alal paiknevate õlimahutite likvideerimist, mis viihendab pinnase ja põhjavee reostusriski. Käitises tekkivad heitveed juhitakse linna ühiskanalisatsiooni ja puhastatakse Seega nõuetekohaselt reoveepuhastis. Katlamajades kasutatavat hakkepuitu tuleb hoiustada võimalusel kaetud hoidlates. Avafud lasudena hoiustamisel peab hoiustusplats olema kõvakatteline ja olema varustatud sademevee kogumissüsteemiga' Puidu hoiustamisel tekkiv nõrgvesi on tihti kõrge fenoolide sisaldusega. Hakkepuidu ladestusaladelt kogutav sademevesi tuleb juhtida reoveekanalisatsiooni. Juhul, kui valditakse ladestusplatsidele koguneva sademevee pinnasesse sattumist, ei ole oodata ka sellega kaasnevat võimalikku reostusriski. 5.2'2. Mõju õhukvaliteedile Käitisele on käesoleval ajal väljastatud üihtajatu õhusaasteluba L.õv823304. Käesolevas hinnangus on lähtutud kaitise olemasolevate heiteallikate heitmete osas käitisele väljastatud õhusaasteloa lubatud heitkoguste projektist, v.a muudatus, et olemasoleva põlevkivikütteõlil töötava aurukatla DE-25_I4TM põleti asendamine gaasipõletiga (asendatakse uue LNG aurukatlaga). 5.2.2.1. Lisanduvad heitkogused Lisanduva biomassi katlamaja tööst välisõhku eralduvate saasteainete heitkogused miiŽiratakse arvutuslikul meetodil liihtudes keskkonnaministri 24. novembri 2016 mäižirusest nr 59 .,Põletusseadmetest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku miiiiramise meetodid" (25.03.20|9 redaktsioonist). Põletusseadet on käsitletud metoodika kohase restkolde ja tsükloniga puidukatlana. Biomassi alumise kütteväiiirtusena on eelhinnangus kasutatud väiirtust 9,27 MJ/kg. Vastava võimsuse ja põletusviisiga kütteseadmele miiäruses eriheite puudumise korral kasutati olemasolevatest eriheidetest suurimat. Selline lähenemine annab ülehinnatud saasteainete heitkogused eeskätt lämmastikdioksiidi ja tahkete osakeste osuls. Seda seoses ka asjaoluga, et rajatavale kütteseadmele hakkavad kehtima praegusest rangemad normtasemed anfud saasteainete heitmete osas. Uute keskmise võimsusega põletusseadmete heite piirvžiärtused on biomassi põletamisel l?immastikdioksiidi osas 300 mgA.lm3 ja tahkete osakeste puhul PM_sum 20 I mgA.lm3 . Uue LNG aurukatla heitmete osas on samuti lfitutud keskkonnaministri 24. novembri 2016 mžiiirusest nr 59 (25.03.20|9 redaktsioonist). LNG alumise kütteviiiirtusena on eelhinnangus kasutatud viiiirtust 34'28 MJNm3. Uute keskmise võimsusega põletusseadmete heite piirviiiirtused on maagaasi põletamisel liimmastikdioksiidi osas l00 mglltm3. Süsinikdioksiidi heitkogus on arvutatud vastavalt keskkonnaministri 27.|2.20|6 miiiirusele 86 ,,Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku miiäramise meetodid". Vastavalt miiäruse lisale 3 loetakse biokütuse põlemisel tekkiv Coz nulliks ja seega puidu põletamisel Coz kogust ei esitata. LNG puhul lähtutakse vedelgaasi süsiniku eriheitest. LNG kulu kogu katlamajas on kuni 1721tla. Praegusel ajal on ettevõtte õhusaasteloas lubatud süsinikdioksiidi heitkogus 4449,918 t/a. Kavandatava katlamaja laienduse järgselt on oodata süsinikdioksiidi heitkogust kuni 37l7.968 t/a. Heitkoguse vähenemise tingib üleminek põlevkiviõlilt LNG-le ning biomassile. Jžirgnevad heitkoguste arvutused on tehtud ilma suitsugaaside puhastussüsteemide efektiivsust arvestamata, kuna uute põletusseadmete puhastussüsteemide efektiivsused selguvad edasisel projekteerimisel. Kompleksloa taotlemisel on otstarbekas seega peale kütteseadmete margi ja suitsugaaside püastussüsteemi parameetrite selgumist teostada uued heitkoguste arvutused, sest eeldatavalt on reaalsed heitkogused tunduvalt väiksemad kui käesolevas eelhinnangus esitatud. l Keskkonnaministri 05.11.2017 määrus nr 44 ,,Väljaspool tööstusheite seaduse reguleerimisala olevatest põletusseadmetest väljutatavate saasteainete heite piirväärtused, saasteainete heite seirenõuded ja heite piirväärtuste järgimise kriteeriumid" Lisa 2. Tabel 4. Uue biomassi katla käitamisel eralduvate saasteainete kogused. Heitkogused on arvestatud i lma puhastussüsteemita ! Hctkdine Heitkogus hcltkotus, A/s; Saactealne Biomarg tonnideg.astes; Srgteeinr RMfTPOS mg/g; erlhcitr ühlk erlhetdr q RMfe POSld, kg; PCDD/PCDF, PCDD/PCDF, mg mElg Lämmastikoksiad (Noxl BIGJ 210 5.775 91.495 Süsinikokslid (co} slcJ 1200 33.000 522.828 Mittemetaansed orgaanilised EIGI 17 0.468 7.407 lendwad ühendid (NMvoc} Vääveldioksaid (so2l elGt 11 0.303 4.793 Amoniaak {NH3} AIGJ 37 1.018 L6.t2t Osakesed (PMsuml EIGJ 145 3.988 63.175 Peenosakesed (PM10l EIGJ 118 3.245 51.411 Eriti peened osakesed ElGt 115 3.163 50.104 (PM2,5l Must süsinik (8c} ei märgita paikse heiteallika käitaja % PM2,5-st 15 4.474 7.5L6 keskkonnakaitseloale Prii(Pbl melG) 27 0.743 LL.7@ Kaadmium (Cd) mglG) 13 0.358 5.6U Elavhöbe {He) m,EIGJ 0.56 0.015 o.2M Arseen (Asl melG) 1 0.028 0.436 Kroom {Cr} me/GJ 23 0.633 10.021 Vask (Cul melGl 20 o.550 8.714 Nikkel(Ni) m/GJ 20 0.550 8.714 Seleen (Sel ME/GJ 0.5 0.014 0.218 Tsink {Zn) mslG) 5t2 14.O80 223.O7t Polüklooritud bifenüülid (PCB} !uf,IGJ 0.007 0.000 0.003 Polüklooritud dibenso.p dioksiinld ja dibensofuraanld nglGt 100 2.750 43.569 (PCDD/PCDF) Benso(a}püreen tf/l.S|GJ 10 0.275 4.357 Benso{b}fluoranteen mc/Gl 16 0.440 6.971 Benso(k)fluoranteen me/CI 5 0.138 2.L78 lndeo(1,2,3<dlpüreen melG! 4 0.110 1.743 Heksaklorobenseen (HCB) velGt 5 0.138 2.t78 Tabel 5. Uue LNG katla käitamisel eralduvate saasteainete kogused. Heitkogused on arvestatud ilma puhastussüsteemita ! Hetkeline Ileitkogus heitkogus g/s; üa; Rl}I ja Saastcaine Maagaar RM jr FOS POS id,llg; eriheite ühik eriheide q mg/s; PCDD/PCDF, PCDD/PCnF, mg Saasteaine mc/s Lämmastikoksiidid (NOx) SlGJ 42.8 0.950 2.012 Süsinikoksiid (co) slGl 30 0.666 1.410 Mittemetaansed orgaanilised Ienduvad gcJ 2 0.044 0.094 ühendid Vääveldioksiid (So2) slcJ 0.5 r 0.01I 0.024 Osakesed (PMsum) EJGJ 0.45 0.010 0.021 Peenosakesed (PM I 0) SlGJ 0.4s 0.010 0.02 r Eriti peened osakesed gGJ 0.45 0.010 0.021 (PMl0) Must süsinik (BC) ei märgita paikse heiteallika käitaja keskkonnakaitseloale %o PM2.S-st 5.4 0.001 0.00r Prii(Pb) ms/GJ 0.0015 0.000 0.000 Kaadmium (Cd) ms/GJ 0.00025 0.000 0.000 Elavhõbe (Hs) ms/GJ 0.1 0.002 0.005 Arseen (As) Mg/GJ 0.12 0.003 0.006 Kroom (Cr) ms/GJ 0.00076 0.000 0.000 Vask (Cu) ms/GJ 0.00076 0.000 0.000 Nikkel(Ni) melGJ 0.0005 t 0.000 0.000 Seleen (Se) ms/GJ 0.01l 0.000 0.00r Tsink (Zn) ms/GJ 0.015 0.000 0.00r Polüklooritud dibensopdioksiinid ja dibensofuraanid (PCDD/PCDF) nelGJ 0.5 0.01I 0.023 Benso(a)püreen uglGl 0.56 0.012 0.026 Benso(b)fluoranteen uplGl 0.84 0.0t9 0.039 Benso(k)fluoranteen tts.lGl 0.84 0.019 0.039 Indeo( l,2,3_cd)püreen ITS.TGI 0.84 0.019 0.039 Süsinikdioksiid 296t.844 Tabel 6. olemasolevate LNG katelde käitamisel eralduvate saasteainete kogused. Heitkogused on arvestatud ilma puhastussüsteemita! Kooctootmisjaame HAI0A-LNG ketel ktivitusnõleti Saastcaine Maagaas Eetlcline Ileitkogus Iletkeline Eeitkoguc heitkogus g/s; heitlogus g/s; üa; RM ja Saastcaine eriheite eriheide üa; RM ja nhik q RM ja POS RII jePOS PIOS id, kg; POS id, kg; mgls; mds; PCDD/PCDtr., PCDD/PCDF, PCDD/PCDF, PCDD/PCDF, mg mg ms/s mey's Lämmastikoksiidid 42.8 0.214 0.073 0.398 0.440 fNOx) PlGJ Süsinikoksiid (co) PlGJ 30 0.1 50 0.051 0.279 0.309 Mittemetaansed orgaanilised 2 0.010 0.003 0.019 0.02 r lenduvad ühendid SlGJ Vžiäveldioksiid 0.s l 0.003 0.00r 0.005 0.00s (so2) S/GJ Osakesed (PMsum) SJGJ 0.45 0.002 0.001 0.004 0.005 Peenosakesed 0.002 0.001 0.004 0.005 (PMl0) SIGJ 0.45 Eritipeened 0.010 0.00r 0.004 0.005 osakesed (PMl0) SIGJ 0.45 Must süsinik (BC) ei mžirgita paikse heiteallika käitaja VoPM2,5- keskkonnakaitseloale st 5.4 0.000 0.000 0.000 0.000 Plii(Pb) mg/GJ 0.0015 0.000 0.000 0.000 0.000 Kaadmium (Cd) me/GJ 0.00025 0.000 0.000 0.000 0.000 Elavhõbe (Hs) ms/GJ 0.1 0.001 0.000 0.001 0.00r Arseen (As) mslGJ 0.12 0.00r 0.000 0.00r 0.00r Kroom (Cr) mslGJ 0.0076 0.000 0.000 0.000 0.000 Vask (Cu) mslGJ 0.0076 0.000 0.000 0.000 0.000 Nikkel(Ni) ms/GJ 0.0051 0.000 0.000 0.000 0.000 Seleen (Se) Mg/GJ 0.01I 0.000 0.000 0.000 0.000 Tsink (Zn) melGJ 0.0t5 0.000 0.000 0.000 0.000 Polüklooritud dibensopdioksiinid 0.5 0.003 0.00r 0.005 0.005 ja dibensofuraanid (PCDD/PCDF) ns/GJ Benso(a)püreen uc.lGJ 0.56 0.003 0.00r 0.005 0.006 Benso(b)fluoranteen telGl 0.84 0.004 0.001 0.008 0.009 Benso(k)fluoranteen uelGl 0.84 0.004 0.00r 0.008 0.009 lndeo( 1,2,3- 0.84 0.004 0.00r 0.008 0.009 cd)püreen uplGl Süsinikdioksiid 108.01 8 648. l 06 Tabel 7. olemasolevate puidu katelde käitamisel eralduvate saasteainete kogused. Heitkogused on arvestatud ilma puhastussüsteemita! Koostootmfoieam HA20 Wlreilt Biosrate Hetkeline Hetkelinc Ileitkogus Heittogrr Saesteairc Biomasi heitkogur g/s; heitkogus g/s; üa; R}I ja üa; RM je Saastedne erihcite eriheide RM jaFffl RM ja POS P(OS id, kg; POS id, kg; ühik q mglc; mds; PCDD/PCDF, PCDD/PCDT, PCDD/PCDF, mg PCDD/PCDF, mg mcls mcy's Lämmastikoksiidid (NOx) 210 2.646 1'1.6'13 1.953 26.086 slGJ Süsinikoksiid (co) EIGJ 1200 r 5.1 20 443.848 I 1.160 t49.062 Mittemetaansed orgaanilised l7 0.214 6.288 0.1 58 2.112 lenduvad ühendid s/GJ Vääveldioksiid (so2) gGt ll 0.1 39 4.069 0.102 1.366 Amoniaak NH3) SJGI 37 0.466 r 3.685 0.344 4.596 Osakesed (PMsum) s/Gt 145 1.827 53.632 1.349 18.0 t2 Peenosakesed gGt I t8 t.487 43.645 t.097 t4.658 (PMr0) Eritipeened osakesed (PM I 0) dGJ ll5 1.449 42.535 t.070 14.285 Must süsinik (BC) ei märgita paikse o/o PM2,5- l5 a.zl't 6.380 0.160 2.t43 heiteallika käitaja st keskkonnakaitseloale Prii(Pb) nf.S/GJ 27 0.340 9.987 0.251 3.354 Kaadmium (Cd) ms/GJ l3 0.164 4.808 0.12 t 1.615 Elavhõbe (Hs) me/GJ 0.56 0.007 0.207 0.005 0.070 Arseen (As) mglGJ I 0.013 0.370 0.009 0.124 Kroom (Cr) MSlGJ 23 0.290 8.507 0.2t4 2.857 Vask (Cu) ms/GJ 2A 0.252 7.397 0. t86 2.484 NikkelCNi) mc/GJ 20 0.2s2 7.39'l 0.186 2.484 Seleen (Se) M/GJ 0.5 0.006 0.t85 0.005 0.062 Tsink (Zn) mslGJ 512 6.45t t89.375 4;t62 63.600 Polüklooritud UEIG) 0.007 0.00 0.003 0.000 0.00r bifenüülid (PCB) PolükIooritud dibensopdioksiinid ja dibensofuraanid nglGJ r00 t.260 36.987 0.930 12.422 (PCDD/PCDF) Benso(a)püreen .IPIGJ l0 0.126 3.699 0.093 1.242 Benso(b)fluoranteen .ts.lGl l6 0.202 5.918 0.149 1.987 Benso(k)fluoranteen lrs,IGJ 5 0.063 1.849 0.04'l 0.62 r Indeo( 1,2.3- 4 0.050 t.479 0.037 0.497 cd)püreen uplGl Heksaklorobenseen (HCB) 5 0.063 1.849 0.047 0.621 ÜglGJ Posid, PCDD/PCDF' HCB ja raskemetallidest elavhõbeda" arseeni ja seleeni heitmed jiiävad aastas kokku alla l kg ning olulist mõju õhukvaliteedile seoses väga väikese heitkogusega ei avalda ja seega järgnevates hajuvusarvutustes ei kiisitleta. 5.2.2.2. Hajuvusawutused Saasteainete atmosfiiiiris hajumise arvutuseks on kasutatud US_EPA poolt valja töötatud Gaussi difusioonivõrrandil põhineva arvutusmudeli Aermod versiooni l808l. Mudelit kasutati tarkvara AERMOD View abil, mis on toodetud Lakes Environmental Software poolt. Aermod on kasutusel ametliku arvutusmudelina peale USA veel mitmetes riikides. Gaussi difusioonivõnandi mudelil põhinevaid arvutiprogramme on lubatud kasutada vastavalt keskkonnaministri 27. detsembri 20l6 miiärusele nr. 84,'Õhukvaliteedi hindamise kord". Mudelarvutustes on modelleerimisvõrgustiku ruudu suuruseks valitud 25x25 m. Tootmisterritooriumil asuvate hoonete mõju saasteainete hajumisele hinnati Aermod tarkvara mooduliga BPIP. Maapinna kõrgusandmete arvestamiseks kasutati tarkvara moodulit AERMAP ning andmed pärinevad Shuttle Radar Topography Mission (SRTMI) andmebaasist. Kasutati 30 m võrgustikuga andmeid. Kliimaandmetena kasutati lähima (Türi) meteoroloogiajaama viimase kolme aasta vajalikke kliimaandmeid, mis töödeldi AERMOD tarkvara mooduliga AERMET. Kliimaandmed saadi avalikust andmebaasist. mis on kättesaadav ftp:llftp.ncdc.noaa.govlpubldata/noaa Nn. ülemise kihi kliimaandmed genereeriti AERMET mooduli abil. Arvutused teostati tootmisterritooriumist väljapool asuval alal. Arvutustes ei ole arvestatud heiteallikate töötamise aj alist dünaamikat. Heiteallikate koosmõju hindamisel on hajumisarvutuse piirkonnana käsitlenud piirkonda. mis ulatub 0.5 km kaugusele käitise heiteallikatest. Vastavalt keskkonnaministri 27. detsembri 2016 miiäruse nr 84 '.Õhukvaliteedi hindamise kord" $ 16 lõikele 6 on hajumisarvutuse piirkonnaks piirkond' mis ulatub vähemalt 500 m kaugusele igast käitise heiteallikast. Piirkonna foonisaaste kohta teadaolevalt seireandmed puuduvad. Ettevõtte potentsiaalses mõjualas (500 m) ei paikne samu saasteaineid emiteerivaid ettevõtteid. Foonisaaste on seega loetud nulliks. Antud käitise puhul on ebatõenäoline olukord. kus üheaegselt töötavad kõik käitise potentsiaalsed heiteallikad. olukorras' kus lisandub uus biomassi aurukatel (ähis HA50) ja olemasolev katel DE-25-I4TM asendatakse uue LNG aurukatlaga (HAI0B). saab ainult teoreetiliselt kujuneda olukord, kus töötavad korraga koostootmisjaam (HA40)' wärtsila biokatel pesurita (HA20). uus biomassil töötav aurukatel (HA50) ning mõlemad LNG katlad (HAl0A ja HAI0B). Hajuvusarvutustes on lähtutud sellisest teoreetilisest olukorrast. kus korraga töõtavad kõik heiteallikad. Reaalselt on ülimalt ebatõenäoline, et samaaegselt töötavad LNG põletusseadmed ja biomassi põletusseadmed. Heiteallikate parameetrid on esitatud järgnevas tabelis. Uue katlamaja korstna parameetrite osas on heitgaaside kiirus leitud arv'utuslikult ning diameeter võetud analoogia alusel. Korstna kõrguse osas on kasutatud modelleerimisel kõrgust 28 m. Juhul kui korsten rajatakse kõrgemana on oodata ka väiksemaid maksimaalseid kontsentratsioone. Tabel 8. Heiteallikate parameetrid Tthis Nimetus Kõreus Diameeter Kiims Temoeretuur lml lml lm/sl tcl Katlamaj a korsten (veekatel Danstoker HAl0A. uus LNG HAIO aurukatel HAI0B) 60 2.t 5 t75 HA2O Wärtsila katlamaia korsten 26 0.9 ll 150 HA}O Suitsugaaside pcsuri kortcn A (töõtab wärtsila k*lmaiasa) 26 0.9 ll 60 HA4O Koostootmisiaama korsten 28 0.75 22 150 HA5O Uus biomassi katlamaia 28 0.9 l9 170 }IA}O Suitsugaaside pesud korsten B (tõõteb koosüoofu isjamaga) 26 0.9 ll 60 Saasteainete piirväärtused on miiäratud keskkonnaministri 27. detsembÄ 20|6 miürustega nr 84 .,Õhukvaliteedi hindamise kord" ja nr 75 ,,Õhukvaliteedi piir- ja sihtviiärtused. õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid". Hajuvusarvutuste tulemid võrdlusena piirväärtustega on esitatud järgnevas tabelis. Hajuvusarv'utuste tegemisel on arvestatud PMIO. NO2, SO2, puhul ka aastast lubatud ületamiste arvu' mistõttu kasutati hajuvusarvutustel vastavalt 90.4' 99.8' 99.7 ja 99.| protsentiili. st PMIO puhul on välja jäetud 35 kõrgeimat 24h tulemust' No2 osas l8 maksimaalselt tunnikeskmist tulemust ning SO2 osas 24 maksimaalselt tunnikeskmist ja kolm keskmist tulemust. Tabel g. Õhukvaliteedi piirvžižirtused ja maksimaalsed tekkivad kontsentratsioonid. Heite- Villisõhku vfi|i utatud saasteaine Vtlisõhu Suhe Kesk Protson allikate maksi Cm/ Mlt rül numb maalne Õpv tamir (tuleneb rid cAsi Nimetus Sum Õhulrvr anutuclik aeg f,sstas nr õhukvali lubatud rnaame liteedi teedi ületamis hctkeline taseme taEG te hcit pür vlljarpool arwrt) kogus vlärtuq, tootmb 9s; RM (pdn3 tcrtiboriumi, mglg ) (ru/n3) I 2 3 4 t 6 7 I 9 HAIO, l0l0 Lämmastikdioksiid tt.029 200 r0s.600 0.53 lh 99.8 HA2O, 244-0 HA4O, 40 10.856 0.27 Aasta HA5O 630- Süsinikoksiid 56.265 10000 766.947 0.08 8h 8 08-0 (co) Mittemetaansed NMV orgaanilised OC 0.847 5000 14.415 0.00 lh lenduvad ühendid (NMVOC) 2000 9.470 0.00 24h 7446- Vžiäveldioksiid 09-5 (so2) 0.523 350 5.350 0.02 lh 99.7 l25 3.t00 0.02 24h 99.1 7446- Amoniaak (NH3) r.706 500 3 1.3E4 0.06 lh 4l-7 8 1.883 0.24 aasta Peenosakesed PMIO 5.454 50 18.400 0.37 24h 90.4 (PMl0) 40 6.005 0.15 aasta Eritipeened PM2.5 5.316 25 5.855 0.23 aasta osakesed (PMl0) 't439- Prii(Pb) t.245 0.5 0.00r 0.00 aasta 92-l 7440- Kaadmium (Cd) 0.599 0.005 0.001 0. t3 aasta 43-9 7440- Kroom (Cr) r.060 0.1 0.0 t3 0 I3 aasta 47-3 0.01 0.0il 0.01 24h 7M0- Vask (Cu) 0.922 2 0.011 0.01 24h s0-8 't440- Nikkel(Ni) 0.922 0.02 0.001 0.05 aasta 02-0 '1440- Tsink (Zn) 23.604 50 0.249 0.00 24h 66-6 Hajuvuskaardid on esitatud järgmistel joonistel. Kaardid on koostatud saasteainete ja keskmistamisaegade osas, mille kontsentratsioon ületab 30% piirväiirtusest. Hajuwsarvrrtustest ilmnes, et täiendava katlamaja lisandumisel ei ole oodata piirkonnas õhukvaliteedi piirväiirtuste üetamist ning seega ei kaasne tegevusega olulist keskkonnamõju. Ühegi emiteeritava saasteaine osas ei ole oodata kontsentratsioone, mis ületaksid 53% piirväiirtusest, jüul kui kavandatava katla korsten projekteeritakse vähemalt 28 m kõrgusena. Peenosakeste püul võib ebasoodsatel ilmastikuoludel ning juhul kü kõik kütteseadmed töötavad iiheaegselt täisvõimsusel ööpäevaringselt .esineda 24h piirväärtusele lähedasi kontsentratsioone (reaalselt sellist olukorda ei saa esineda). Arvestades aga antud saasteaine lubatud piirväärtuse ületamiste arvu, siis õhukvaliteedi piirnormide ületamist ei ole oodata. PRo\frnlrt lorrEaT^^lüt} ird-CJffiÖ caü|q fr*rOE-l ErarEraraiot,L.a i ? n.ilr0.ltatflle roca lEflEAtffAtl t E flEISfPIORI) t0!0' tn 3 vAlItDrlurP I- 3 ta GqE'üih 3 q u KsrrMLrE KoltTs rGalfirr, $ ta o 6 30 ralil g 5 o lFfrt .l0l, a ,I 3 I ,tt o E xoosIÄJA E i o I oo Attf LrFr C txurpAE! I ; 'laüroll F 50 SC I-E: 5 ü 2 '5 ! 0r<0ltr T ao0 š 8 O o - @ EKSPERI ADEPTE sÜE 5m o 90 5*D !t! rllo ü I PRlrEXrl inr'EEf{ X&dtt.i o a c t 800 Joonis 3. Lämmastikdioksiidi maksimaalne l h kontsentratsioon 99,8. Piirväiärtus 200 pglm3  PRO.'EKTI I'T |(OMCXTAARID ffir|{it Lüq&|d.m!*r|naa|na 6rI.Erlo''üLrj i õl {a4! }r^ap{so ta r!. t{E TEALUI(A) a p füTsEProRõ tOO'96 I VAIJ.hDI TtxJP Ie roffi ts 3 I uA|(alla ALraEt(orr8 tla.{tä I tg _ErrE'õTE-l'n E E raFh-rO t t I T t0 I t(ocll^lA I tEloqr l€ rnriPAEY, - 2io,!|l 3 1E 3 Et sc tE r3@ it 9---GrF 8 Er 3r 3 rt le ts EI€AIEPTE PERT rE €! eRolExnl..reR -r|a!nül.olED IüdUl 5r t2 800 Joonis 4. Peenosakeste maksimaalne 24 h kontsentratsioon 90,4 protsentiil. Piirväiiirtus 50 püm3. 5.2.3. Jäiitmeteke Ehitustöödel tekkivad jtiäüned kogutakse eraldi ning antakse üle jiiätmeluba või keskkonnakompleksluba omavatele, ohtlikud jtiäüned vastavalt ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavatele ettevõtetele. Ehitusjäätmete käitlemise eest vastutab jäätmete valdaja. Anfud projekti puhul pole oodata jžiätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Väljakaevatavat pinnas võimalusel taaskasutatakse haljastusel või täitematerjalina. Alal paiknevate hoonete ja rajatiste lammutus_ ja ehitustoode käigus tuleb hoolega jiilgida pinnase seisundit. Juhul, kui tekib kütlus pinnase reostunud olemise osas, tuleb teostada reostusuuring ning mäiiirata pinnase reostusanalüiisidega reosttrse maht ja ulatus. Reostunud pinnase esinemise korral tuleb see eemaldada ning anda see kiütlemiseks üle vastavat jäätmeluba või komplekslubaja ohtlike jäiitmete ktiitluslitsentsi omavale ettevõttele. Juhul, kui tekkinud pinnaVmuld taaskasutatakse väljaspool kinnisfut, kus see on tekkinud' tuleb pinnast/mulda kiisitleda vastavalt jiiätmeseaduse $ l lõike l l punktile 2 jäiitmetena ning selle edasiseks käitlemisekVtaaskasutamiseks on vajalik jiiätmekäitleja registreerimistõend või jiiätmeluba. Välja arvatud juhul, kui on olemas vastav kaevise võõrandamise nõusolek.  5.2.4. Müra Käitise territooriumil esinevate müratekitavate seadmete hulka kuuluvad mitmesugused tehnoloogilised seadmed, samuti soojuse ja elektri koostootmisega seotud ventilatsiooni- ja jahutusagregaadid ning laadimis_ ja veoseadmed. Samuti põhjustavad müra masinad või veokid käitise territooriumil. Uue katlamajaga lisanduvad üiiendavad müraallikad, eelkõige suitsugaaside ventilaator ja kütuse etteandesüsteem. Lisanduvate seadmete täpsed müratasemed ei ole planeerimise etapis teada. Käitise territooriumil on pikaajalised (67-tunnised) müra mõõtmised teostatud Terviseameti Kesklabori fiiüsikalabori poolt ajavahemikus 19-22. augustil 2016. aastal. Müra mõõdeti samaaegselt kolmes mõõtepunktis ja referentspunktis käitise territooriumil. Mõõtmiste alusel hinnatud müratasemed on esitatud järgnevas tabelis. Mõõtmistest ilmnes' et käesoleval ajal ei põhjusta käitis väljapoolt tootmisterritooriumit miira mis ületaks müra piirvžiiirtust lähimate elamute juures. Käitise tootmisterritooriumi piiril jiiävad müratasemed tugevalt allapoole elamualadele kehtivaid müra päevaseid piirviiiirtusi ja öist keskuse aladele kehtivat müra piirtaset ei ületata. Tabel l0. Müra hinnatud tasemed 2016. aasta mõõtearuande kohastes mõõtepunktides võrreldes kehtivate müra piirvžiiirtustega. Mürr PiiilrsGme Mõõtepunkt Hindrmirperiood hinnrtud eryslurus€d tace LAr,ti(dB) olemesolcvatel rhdel t'frfrr' Korterelamu Kastani tn 2l l0 Kogu päev (T + Elamualadel60 välisterritoorium (MP l ) T) r 45.0 Keskuse aladel 65 kl 7:00*23:00 oõ(T) 42,4 Elamualadel45 kl23:ü)-7:ü) K€skuse aladel J0 Paide KTJ territooriumi Kogu päev (T + piiril Raudtee tn poolt T) r 48,2 (MP2) kl 7:00*23:00 Õö(T) kl23:0H:fi) 45,2 Kogu päev (T + Paide KTJ territooriumr T) r 5 1,6 piiril Kastani tn poolt (MP3) kl 7:00s-23:00 oõ(T) 4&8 kl23:ü}-?:00 Täiendavate müratekitavate seadmete lisandumine käitise territooriumile tõstab eeldatavalt kaitise summaarset müraemissiooni. Samas on käitaja seadnud eesmiirgiks vähendada edasiselt koostootmisjaama katuseventilaatorite mürataset, mis käesoleval ajal on peamised müraallikad. Olemasolevate katuseventilaatorite müratasemete viihendamisel ei pruugi uute müraallikate lisandumine käitise summaarset müraemissiooni võrreldes praegusega tõsta. Müraemissioon sõltub aga nii olemasolevate seadmete osrls rakendatavatest müraleevendusmeetmetest kui ka uute seadmete parameetritest. Uute seadmete valikul tuleb 2 Keskkonnaministri t6.L2.20!6 määruse nr 71 ,,Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid" lisa 1 ll kategooria alade piirväärtus. eelistada madalama müraemissiooniga kaasaegseid seadmeid. Tagada tuleb' et elamute juures ei ületataks kehtivaid miira piirviiärtusi. Piirviiiirtuste järgimisel ei ole oodata olulise keskkonnamõj u esinemist. 5.2.5. Vibratsioon Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata vibratsiooni teket. mis leviks väljapoole hooneid j a tootmisterritooriumi. 5.2.6. Yalgus, soojus, kiirgus ja lõhn Piirkonna valgus(reostus) kavandatava tegevusega ei suurene. kuna tegemist on juba katlamaja ja koostootmisjaama kasutuses oleva territooriumiga. Tegevuse iseloom võneldes praegusega ei muutu. Samuti ei ole oodata olulises mahus uue valgustuse rajamist. Tegevusega kaasnevana ei eraldu väliskeskkonda olulisel miiiiral soojust ega kiirgust. Samuti ei ole oodata ebameeldiva lõhna eraldumist. 5. 3. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus Avariiolukorrad, kus loodusesse võib sattuda kütust või miiiirdeaineid' on teoreetiliselt võimalikud ehitusperioodil, viihem kasutusetapil. Avariiolukordade tekkimise riski maandamiseks ehitusperioodil on ehitustöövõtja kohustatud järgima erinevatel tööetappidel ohutuseeskirju ning välistama riske vastavate kavade ja märgistega. Ehitusaegne töii- ja liikluskorraldus peab tagama avariiolukordade vältimise. Planeeringu elluviimise käigus likvideeritakse planeeringualal paiknevad õlimahutid ning viiakse praegusel ajal osaliselt õliküttel töötav katlamaja üle keskkonnaohutumatele kütuseliikidele. Käitises ei kavandata kasutada olulises koguses keskkonnaohtlikke kemikaale. mille lekked võiksid põhjustada ohtlikke avariiolukordi. Seega ei ole kavandatava tegevuse elluviimisel oodata olulisi keskkonnaohtu põhjustavaid avariiolukordi. Suurimaks riskiks võib pidada tuleohfu' kuna käitises hoiustatakse hakkepuitu. Vajalik on käitise tegevusel rakendada asjakohaseid tuleohutusmeetmeid vastavalt õigusaktidele ja proj ekteerimisnormidele. 5.4. Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule kaitstavale loodusobjektile Piirkonnas ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid. Samuti puuduvad planeeringu alal või selle vahetus läheduses teised kaitsealused alad või kaitstavate liikide elupaigad. Mõju seega Natura aladele ja teistele kaitstavatele loodusobjektidele puudub. 5.5. Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale Mõju inimese tervisele antud planeeringu kontekstis saab avalduda eeskätt läbi müra ja õhukvaliteedi tasemete muutuse. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu ja tegewse iseloomu ei ole oodata müra normtasemete ega õhukvaliteedi piirvtiiirtuste ületamist. Seega ei ole oodata olulise tervisemõju esinemist. Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha mõju varale. 5.6. Mõju kultuurivžiärtustele Piirkonnas ei paikne kaitsealuseid kultuurimälestisi ega muinsuskaitse all olevaid alasid. Samuti puuduvad planeeringualal või selle vahetus lfieduses piirandkultuuriobjektid. Mõju seega kultuuriväärtustele puudub. 5.7. Tegevusega kaasnev kumulatiivne ja piiriülene mõju Käsitletava planeeringuga ja kompleksloa taotlusega kavandatud tegevustel puudub potentsiaalne piiriülene mõju. Samuti ei ole seoses kavandatud tegewste ja teiste lfiiala planeeringute või projektide elluviimisega ette niiha olulise negatiivse kumulatiivse mõju ilmnemist. Seega ei ole oodata kavandatava tegevusega seonduvat mõjude kumuleerumist ega koosmõjude esinemist miiiiral, mis tooks kaasa negatiivse keskkonnamõju piirkonna keskkonnataluvust ületaval miiäral. 5.8. Muud aspektid KeHJS $ 33 lõike 4 punkti 3 kohaselt tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasust ja olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Antud juhul on tegu kohaliku katlamaja laiendust kavandava detailplaneeringuga olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse puudub. Vastavalt KeHJS $ 33 lõike 4 punktile 5 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi' sealhulgas jiiätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tfitsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. Antud juhul on tegu kohaliku katlamaja laiendust kavandava detailplaneeringuga. Euroopa Komisjoni 31.07.2007 rakendusotsusega nr 2017/1442 on kehtestatud ,,PVT alased jiireldused suurte põletusseadmete jaoks". Parima võimaliku tehnika (PvT) järeldusi kohaldatakse direktiivi 201017s/EL I lisas nimetatud järgmistele tegevusvaldkondadele: l) kütuste põletamine käitises summaarse nimisoojusvõimsusega vähemalt 50 Mw' üksnes juhul' kui see tegevus toimub põletusseadmes summaarse nimisoojusvõimsusega viihemalt 50 MW; 2) kivisöe või muude kütuste gaasistamine käitises summaarse nimisoojusvõimsusega viihemalt 20 Mw, üksnes juhul, kui see tegews on otseselt seotud põletusseadmetega; 3) jiiätmete kõrvaldamine või taaskasutusse võtmine tavajiiätmeid töötlevas koospõletustehases tootmisvõimsusega üle 3 tonni tunnis või ohtlikke jiiätmeid töötlevas koospõletustehases tootmisvõimsusega üle l0 tonni õöpäevas, i.iksnes juhul, kui see tegevus toimub eespool punktis l kirjeldatud põletusseadmetes. Põletusseade on PVT jžirelduste kohaselt igasugune tehniline seade, milles oksüdeeritakse kütuseid' et kasutada selle tulemusena tekkivat soojust. Üheks põletusseadmeks loetakse seadmed jiirgmistel juhtudel: l) kui ühendatud on kaks või enam eraldiseisvat põletusseadet, mille suitsugaas lastakse välja ühise korstna kaudu; 2) eraldiseisvad põletusseadmed. mis on esmakordselt saanud kasutusloa l. juulil 1987 või hiljem või mille käitajad on esitanud täieliku loataotluse sellel kuupäeval või pärast seda ja mis on paigaldatud nii. et tehnilisi ja majanduslikke tegureid arvesse võttes on nende sutisugaasi pädeva asutuse hinnangu kohaselt võimalik välja lasta ühise korstna kaudu. Niisuguse kombinatsiooni summaarse nimisoojusvõimsuse arvutamisel liidetakse kõigi niisuguste kõnealuste iiksikpõletusseadmete võimsused, mille nimisoojusvõimsus on vfiemalt l5 MW. Katlamaja laiendusel ei kavandata ühtegi põletusüksust, mille nimisoojusvõimsus oleks viihemalt 50Mw. Kiütises on tulevikus üle 15 MW nimisoojusvõimsusega ainult kavandatav LNG aurukatel ja kavandatava puiduhakke aurukatel' Mõlemad katlad on kavandatud töötama erinevatele korstnatele ning nende suitsugaase ei ole tehniliselt ja majanduslikult otstarbekas juhtida ühte korstnasse. Seega eelpool nimetatud PVT nõuded käitisele ei kohaldu. Käitisele kohaldub Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 25. novembri 2015 direktiiv (EL) 20|512193' keskmise võimsusega põletusseadmetest õhku eralduvate teatavate saasteainete heite piiramise kohta. Kuna käitisesse kavandatakse keskmise võimsusega põlefusseadmeid peavad nende heitkogused vastama nimetatud direktiivi nõuetele. Nõudeid tuleb arvestada vastavaid põletusseadmeid hankides. Samuti tuleb peale põletusseadmete rajamist teostada seiret vasüavalt direktiivi nõuetele. 6. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalusi Hoonete ja rajatiste lammutus- ja ehitust<iode käigus tuleb hoolega jälgida pinnase seisundit. Juhul kui tekib kahtlus pinnase reostunud olemise osas tuleb teostada reostusuuring ning mžižirata pinnase reostusanalüüsidega reostuse maht ja ulatus. Reostunud pinnase esinemise korral fuleb see eemaldada ning anda see käitlemiseks üle vastavat jiiätmeluba ja ohtlike jiiätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. Edasisel projekteerimisel on vajalik erinevate uute tehnoseadmete paigaldamisel arvestada nende müratasemeid ning soovitav on kasutada tehniliselt kaasaegseid ja vaiksemaid seadmeid. Soovitav on tehnomüra allikaks olevad seadmed paigutada võimalikult suures mahus hoonesse sisse. Mürarikaste süsteemide välisosad ei tohi olla suunatud lfiedalasuvate elamute suunas. Tagada tuleb müra normtasemete jiirgimine lfiedalasuvatel elamualadel. Uue katlamaja korsten on soovitav projekteerida viihemalt 28 m kõrgusena. Antud kõrgus tagaks, et käitise heiteallikate koosmõjus ei saavutataks ühegi saasteaine õhukvaliteedi piirnormist rohkem kui 74 7o viiärtust. Uue katla hankimisel tuleb tagada" et see vastaks saasteainete emissioonide osas keskkonnaministri 5. novembri 20|7 miiäruse nr 44 ,,Väljaspool tööstusheite seaduse reguleerimisala olevatest põletusseadmetest väljutatavate saasteainete heite piirviiärtused, saasteainete heite seirenõuded ja heite piirvžiiirtuste järgimise kriteeriumid'' l i sas 2 toodud pi irviižirtustele. Ettepanek KMH algatamise/algatamata jätmise kohta Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei ole oodata planeeringu elluviimisel ja hilisemal põletusseadmete sihipärasel kasutamisel seonduvat olulist negatiivset keskkonnamõju. Tegu on olemasoleva käitise laiendamisega praeguse käitise territooriumi piirides. KSH eelhinnangu koostaja ei pea antud planeeringu puhul keskkonnamõju strateegilist hindamise algatamist ja kompleksloa taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamist vaj al ikuks j iirgnevatel põhj ustel : l) planeeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatuse või mürataseme suurenemist üle vastavate piirnormide. 2) ltütudes planeeringuga hõlmatud ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusesto ei põhjusta tiiiendava biomassi aurukatla paigaldamine ja katla DE-25- l4TM asendamine uue LNG aurukatlaga ning sihtotstarbeline kasutamine antud asukohas olulist keskkonnamõju. Samuti on avariiolukordade esinemise tõenäosus väike, juhul kui järgitakse korrektselt tule- ja tööohutusnõudeid; 3) kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist; 4) projektiga hõlmatud alal ja vahefus liiheduses ei paikne kaitstavaid loodusobjekte, maastikuliselt ja ökoloogiliselt viiiirtuslikke või tundlikke alasid; 5) projektiga ei kaasne eeldatavalt negatiivset mõju Natura 2000 võrgustiku aladele, sest nimetatud alad projekti piirkonnas puuduvad; 6) kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel miižiral soojuse, kiirguse ja lõhna teket ega jiiätmeteket.  Eelhinnangu koostamisel kasutatud materjalid Allikmaterjalid: o Kutsar, R. 2015. KMH/I(SH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine; o Nomine Consult oÜ. 2017. Paide elektrijaama õhusaasteloa muutmise lubatud heitkoguste (LHK) projekt; o Peterson, K., Kutsar, R.' Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle' H. 20l7. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat. Keskkonnaministeerium, I 37 lk; o Põder, T ' 2017 . Keskkonnamõju hindamise käsiraamat; o Terviseamet. Kesklabori fiitisikalabor. 2016. Mürataseme mõõtmine oÜ Pogi Paide koostootmisj aama ümber. Seadused, mäflrused: o Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005. 15. t7); o Looduskaitseseadus (RT I.26.01.2018. l0); o Veeseadus (RT I.06.01.2016. l4): o Atmosfiiiiriõhu kaitse seadus (RT I. 30.l2.20l7. 26); o Jiiätmeseadus (RT I.30.l2.20l5. l2): o Tegevusvaldkondade, mille konal trrleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, üipsustafud loetelu (RT I 2005. a6. 383); o Eelhinnangu sisu tiipsustafud nõuded (RT I. l8.08.20l7. 3). Andmebaasid: o EELIS ( Eesti Looduse Infosi.isteem) : http:floodus-keskkonnainfo.ee; o Puurkaevude andmebaas http://loodus.keskkonnainfo.eelWebEelis/veka.aspx: o Keskkonnaregister: hnp://resister.keskkonnainfo.ee; o Maa-ameti geoportaal: http//eeoportaal.maaamelee: o Riigi Metsamajanduse Keskus (RMK), pärandkultuuri andmebaas https ://*rm*-- rmk.eelmetsa-maj andamine/parandkultuur- A"h"* NellikaValder Linnasekretär