Ines Metsalu-Nurminen
Riigikontroll
[email protected] 30.05.2019 nr 7.1-1/19/2180
Kaitseministeeriumi 2018. aasta tegevuste tulemusaruanne
Esitame tulemusvaldkonna „julgeolek ja riigikaitse“ 2018. aasta tulemusaruande.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristjan Prikk
Kantsler
Lisa: KM tulemusaruanne 2018.docx
Inga Urke 717 0175
[email protected]
Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 /
[email protected] / www.kaitseministeerium.ee
Registrikood 70004502
left 913649 0 0 Tulemusvaldkonna „julgeolek ja riigikaitse“ 2018. aasta tulemusaruanne Kaitseministeeriumi valitsemisala 2018. aasta tegevuste tulemusaruanne Valdkonna lühianalüüs Eestis on jätkuvalt tugev poliitiline ja avalikkuse toetus eraldada kaitsekuludeks vähemalt 2% SKP-st . Viimase avaliku arvamuse uuringu kohaselt (oktoober 2018) hindab 70% vastajatest, et riik on Eesti riigikaitse arendamisel toiminud hästi ja 71% vastajatest leiab, et kaitsekulutused peavad jääma senisele tasemele või kasvama. Tulemuste analüüs Tulemusvaldkonna eesmärgiks on u sutav heidutus sõjalise agressori vastu. Võime seista rünnaku vastu kogu ühiskonna tegevusega. Vajadusel kollektiivkaitse ja rahvusvahelise kriisiohje kiire ja tulemuslik rakendumine . Sõjalise riigikaitse oluliseks alustalaks on inimesed, kes panustavad Eesti kaitsesse . Möödunud aastal kasvas Kaitsevägi 135 tegevväelase võrra . K okku oli eelmise aasta lõpul tegevteenistuses 3422 tegevväelast ( eesmärk oli 3410 ) . Tegevväelaste juu rdekasvu eesmärgi saavutamine oli ja on kombinatsioon mitmetest erinevatest teguritest. Kaitseväes läbi viidud analüüsi järgi on tegevväelastele makstav palk otseselt seotud nii värbamissuutlikkuse kui ka teenistusest lahkumisega, seejuures peaks edukaks värbamiseks ja minimaalseks lahkumiseks tegevväelaste keskmine töötasu olema ca 30% kõrgem Eesti keskmisest. Selle sihttaseme saavutamiseks on vajalikud vahendid planeeritud aastaks 2019. Tegevväelaste arvu kasvu mõjutas ka mitu rahvusvahelist sõjalist operatsiooni, millesse Kaitsevägi panustab . A jateenistuskohustust asusid täitma 3376 kutsealust ja 27 naissoost isikut. Ajateenistuse läbis ja määrati sõjaaja ametikohale 2018. aastal 3036 ajateenijat. Asendusteenistuses oli keskmiselt 65 isikut kuus. Kaitseliitu kuulus ligi 26 000 isikut (25 984) . Vastavalt Turu-uuringute AS avaliku arvamuse uuringule (sügis 2018) on 28 protsenti Eesti elanikkonnast kindlasti ja 32 protsenti tõenäoliselt valmis oma oskuste ja võimete kohaselt riigikaitses kaasa lööma (kokku 60%) – võrdluseks 2017. aastal oli see arv 54%. Sõjalise kaitsevõime keskne osa on lahinguvõimelised üksused . Detailne hinnang üksuste lahinguvõimelisusele on Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 262 § 5 lg 1 p 3 ja § 5 lg 1 p 11 alusel riigisaladus tasemel SALAJANE. Kõik üksuste arendust egevused on toimunud kooskõlas R iigikaitse arengukava 2017-2026 otsustega; lahinguvõimelisuse loomise ja tagamise seisukohalt saab välja tuua järgnevad olulisemad sündmused. 2.-14. maini leidis aset järjekorras teine suurõppus „Siil“, mis üle 18 tuhande osalejaga kujunes läbi aegade suurimaks sõjaliseks õppuseks taasiseseisvunud Eestis ja suuruselt teiseks õppuseks NATO-s 2018. aastal. Õppusel osales 15 NATO liikmesriiki. Lisaks tavapäraseks saanud lahingülesannete harjutamisele andis õppus võimaluse testida regionaalse detsentraliseeritud juhtimise võimet läbi maakaitseringkondade. Maakaitseringkonnad tagavad riigikaitse laia käsitluse rakendamise ning tsiviilasutustega sünkroniseeritud tegutsemise kriisi- ja sõjaolukorras. Toimus kaks lühikese etteteatamisega lisaõppekogunemist Kaitseväe üksustele. Mai alguses toimunud õhuseiredivisjoni lisaõppekogunemisel „OKAS“ osales 130 reservväelast ning oktoobri lõpus toimunud logistikapataljoni lisaõppekogunemisel „OKAS“ osales 647 reservväelast. Eesti on reservväe valmidusõppuste korraldamisel mitte ainult Baltikumis , vaid kogu Euroopas teenäitajaks . Võimearenduse alastest hangetest märkimisväärsematena võeti 2018 vastu viimased 16 jalaväe lahingumasinat 44-st ning allkirjastati leping 12 liikursuurtüki K-9 Kõu soetamiseks Lõuna-Koreast. Soetati suurekaliibrilist (120mm, 155mm) laskemoona, täiendav kogus tankitõrje rakette Javelin ning rivisõidukeid Saksamaalt ja Hollandist. USA kaitsealase abi raames saabus Eestisse 6,6 mln euro eest sidevarustust . J ätkus Kaitseväe ja Kaitseliidu taristu areng. Renoveeriti Kaitseliidu Männiku lasketiir, Tapale püstitati kaks kasarmut, tehnika varjualused ja hooldus-õppegaraažid. Valmis Tapa lähiharjutusala esimene etapp ja esimesed õppesõiduväljaku elemendid. Jõhvis sai valmis kaasaegne tehnikapark. Valmisid regionaalse õhuoperatsioonide juhtimiskeskuse hoone Juhkentali linnakus, rekonstrueeriti Kellavere radariposti taristu ja käivitati Ämari uus reoveepuhasti. Nursipalu harjutusvälja sihtmärgiala ehitusel jõuti tulemuseni, mis võimaldas läbi viia miinipilduja laskmised, töödega lõpetatakse 2019 aasta suveks. Ameerika Ühendriikide toel valmisid Ämari lennubaasis täiendavad lennukite hooldusangaar, eskadrilli operatiivhoone, kaubakäitlus perroon ja ühiselamu tüüpi kasarm. Koos liitlastega rekonstrueeriti sõdurikoduks vana söökla ja võeti kasutusele Ameerika Ühendriikide eelnenud aastatel ehitatud objektid. Liitlaste kohalolek Eestis on tagatud mitmete erinevate koostööinitsiatiivide kaudu. Alates 2017. aasta kevadest paikneb Tapal liitlaste lahingupataljon ( NATO enhanced Forward Presence - eFP ), mille raamriigiks on Suurbritannia ja teisteks osalisriikideks roteeruval põhimõttel Prantsusmaa, Taani, Island ning Belgia. Ämari lennubaasist jätkub 365/24/7 põhimõttel liitlaste õhuturbe missioon ( NATO’s Baltic Air Policing - BAP). 2018. aastal täitsid 4-kuiste rotatsioonide alusel õhuturbe missioone Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. NATO üksuste vastuvõtmist, toetust ja õppuste läbiviimist Eesti territooriumil aitab toetada NATO staabielement ( NATO Force Integration Unit – NFIU). Staabielement võimaldab võimaliku kriisi korral NATO vägedel kiirelt Eestisse siirda, samuti aitab see juba praegu Eestis olevate liitlasvägede kohalolu koordineerida ja erinevaid kaitseplaane harmoneerida . Peamised takistused ja nende analüüs Kõik tulemusvaldkonna eesmärgid saavutati. Tulemusvaldkonna „julgeolek ja riigikaitse“ mõõdikud Info mõõdikute saavutatud tasemete osas on lahti kirjutatud tulemusvaldkonna tulemuste analüüsi osas. Täpsem info mõõdikute osas on esitatud strat eegilise juhtimise infosüsteemi. Kuna seoses tegevuspõhisele eelarvele üleminekuga täpsustusid tulemusvaldkonna mõõdikud, siis on järgnevalt esitatud info nii uute kui ka varasemate tulemusvaldkonna mõõdikute osas. Perioodi 2020-2023 mõõdikud Sihttase Indikaator Tegelik 2017 Siht tase 2018 Tegelik 2018 2019 2020 2021 2022 2023 Üksused on mehitatud, varustatud ja välja õpetatud kooskõlas riigikaitse arengukava otsustega . Allikas: Kaitseministeerium Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah Sõjalise kaitse kulude tase SKPst NATO meetodi järgi , %. Allikas: Kaitseministeerium 2,03% ≥2% 2,00 % ≥2% ≥2% ≥2% ≥2% ≥2% Elanike valmisolek osaleda kaitsetegevuses . Allikas: Kaitseministeerium, uuring „Avalik arvamus ja riigikaitse“ 54% ≥ 56% 60% ≥ 50% ≥50% ≥50% ≥50% ≥50% Tegevväelaste arv aasta lõpul ( vähemalt ) . Allikas: Kaitseministeerium 3287 3410 3422 3460 3510 3560 3610 3660 Eestis paiknevad alaliselt liitlaste väed . Allikas: Kaitseministeerium Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah Täiendav info RES 2019-2022 protsessi mõõdikute osas Sihttase Indikaator Tegelik 2017 Siht tase 2018 Tegelik 2018 2019 2020 2021 2022 2023 Elanike usk Eesti kaitstavusse. Allikas: Kaitseministeerium, uuring „Avalik arvamus ja riigikaitse“ 54 % ≥ 51% 53% ≥ 51% ≥ 51% ≥ 51% ≥ 51% - Ajateenistusse võetud kutsealuste arv aastas . Allikas: Kaitseministeerium 3430 ≥ 3200 3376 ≥ 3200 ≥ 3200 3500 40 00 - Kaitseliidu ja eriorganisatsioonide liikmete arv kokku vähemalt . Allikas: Kaitseministeerium 25 968 27 000 25 984 27 750 28 500 29 250 30 000 -