Vastuväited QinetiQ hinnangule

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 29.05.2019 Kehtib kuni 29.05.2024 otsuse jõustumine Alus: AvTS § 35 lg 1 p 2 Teabevaldaja: KAITSEMINISTEERIUM Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Teie 21.05.2019 pöördumine Sõle 23A 10614 Tallinn Meie 30.05.2019 nr 12-1/19/2027 [email protected] Vastuväited QinetiQ hinnangule Esitasite Kaitseministeeriumile 21.05.2019 oma pöördumise nr 16-2/19-1095-111, milles palute Kaitseministeeriumi seisukohti Aidu tuulepargi ehitustegevuse järelevalvemenetluses, ning eraldi olete palunud hinnata vastava pöördumise punktis nr 5 toodud haldusasja 3-19-796 kaebuses toodud punkte 2.3.3 - 2.3.8, millega arendaja tahab tõendada Aidu tuuleparki ehitatud elektrituulikute väiksemat mõju Kaitseministeeriumi poolt 2012.a. kooskõlastatust. Juhime tähelepanu asjaolule, et analüüsis hinnangu andmise alusandmed ei ole võrreldavad. Analüüsis võrreldakse 33 Vestase elektrituulikut 30 Eleoni elektrituulikuga. On ilmne, et 33 ehitist omavad suuremat mõju kui 30 ehitist. Ka ei saa arendaja poolt tellitud analüüsi järeldusi pädevaks pidada seetõttu, et analüüsis on märgitud tuuliku kõrguseks 199 meetrit, tegelikkuses on püstitatud Eleoni tuuliku kõrgus maapinnast üle 220 meetri, seega puudub analüüsis kirjeldatud tuulepargi ja Vestas V112 tuulikutest koosneva tuulepargi võrdlustulemustel seos tegelikult püstitatava tuulepargi mõjudega ehk siis viidatud analüüs ei ole antud vaidluse puhul üldse asjakohane. Kaitseministeerium selgitab, et Aidu tuuleparki ehitatud elektrituulikute näol on tegemist ebaseaduslike elektrituulikutega ning ainus õiguspärane tegevus arendaja poolt saab olla uute ehituslubade taotlemine kohustuslikke kooskõlastusprotsesse läbides. Kaebuse punktis 2.3.8 tugineb arendaja võrdse kohtlemise printsiibile ning leiab, et kui Kaitseministeerium kooskõlastas Aulepa tuulepargi kaasajastamiset tuleneva elektrituulikute kõrguste kasvu, tuleb lubada ka Aidu tuulepargi rajamine ning leiab, et sarnase negatiivsete mõjude kompensatsiooninõude seadis Kaitseministeerium ka Aidu tuulepargile juba aastal 2010. Kaitseministeerium selgitab, et Aulepa puhul jääb olemasolev tuulepark kahe õhuseireradari vahele ning tuulepargi elektrituulikute kõrguste kasvust tulenevad negatiivsed mõjutused kompenseerib teise õhuseireradari katteala. Radarisüsteemide paigutamisel lähtuti seal õhuseiresüsteemi tervikvajadusest ja mitte tuulepargi mõjude kompenseerimise vajadusest. Rõhutame ka, et Kaitseministeerium ei ole kunagi võtnud kohustust integreerida Kellavere radar piirvalve kaldavaatlusradaritega. Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502 piirvalve kaldavaatlusradaritega. Lisaks peame oluliseks mainida ka seda, et arendajate tellitud analüüs tõendab ka tegelikkusest märksa väiksemate tuulikute mõju riigikaitselistele seiresüsteemidele. Aidu tuulepargi arendajate esindajad on osalenud Kaitseministeeriumi juures tegutseva riigi julgeoleku vajadusi arvestava töörühma tegevuses, kus neid mõjusid on käsitletud. Lisame nimetatud töörühma aruande, mida esitleti 2018. a märtsis Vabariigi Valitsusele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erki Kodar Õigus- ja haldusküsimuste asekantsler Mati Kuppar 7170225 [email protected] 2 (2) center 2300 245745 94100 12100 center 81800 8745855 KAITSEMINISTEERIUM I 2018 94100 9200 KAITSEMINISTEERIUM I 2018 center 70000 7484110 ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS 94100 10000 ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS center 30000 3207385 Riigi julgeolekuvajadusi arvestavate tuuleparkide arendamise töörühma tegevuse A RUANNE 94100 36300 Riigi julgeolekuvajadusi arvestavate tuuleparkide arendamise töörühma tegevuse A RUANNE SISSEJUHATUS Vabariigi Valitsuse 05.05.2016. a kabinetinõupidamisel, kus käsitleti „Energiamajanduse arengukava 2030“, oli arutelu all ka tuuleparkide mõju riigi julgeolekut tagavatele eelhoiatus süsteemidele (õhuseireradarid ja raadiosüsteemid) . Vabariigi Valitsus pidas vajalikuks: 1) luua ettevõtjatele selgus, millistes piirkondades on tuuleparkide rajamine võimalik ; 2) [töötada välja lahendused,] et piirkondades, kus tuuleparkide rajamine ei ole praegu riigi sõjalist võimet kahjustamata võimalik, oleks teatud aja pärast ja teatud tingimustel, kuid nii, et see ei kahjusta riigi sõjalist võimet, võimalik tuuleparke rajada ; 3) luua õiguslikud võimalused selleks, et teatud tingimustel oleks erainvestoril võimalik rahastada riigikaitseliste objektide rajamist või riigikaitselisi soetusi. Nende ülesannete lahendamiseks moodustati 12.07.2016 Kaitseministeeriumi juurde ametkondadevaheline töörühm, mida juhivad Kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler ning Majandus- ja K ommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler. Töörühma tegevusse on vastavalt 03.10.2016. a Kaitseministeeriumis toimunud tuuleparkide arendajate esindajatega kohtumisele kokkulepitule olnud kaasatud ka Eesti Tuuletehnoloogia Liidu ja Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni esindajad . Käesolevaga esitab t öörühm ülevaate oma töö senistest tulemustest. ÜLEVAADE LAHENDATAVAST PROBLEEMIST Tuulepargid tekitavad Kaitseväe õhuseireradaritele korraga kolme tüüpi häireid , mis viivad olukorrani, kus Eesti toodetud õhuseirepilt ei vasta NATO standarditele : Varjualad õhuseireradarite nähtavusalal vahetult pärast tuuleparki (joonis 1). Joonis 1. Varjualad Kellavere õhuseireradari kattealas võimaliku Vaivara tuulepargi puhul Õhuseireradari maksimaalse töökauguse vähenemine (joonis 2). Joonis 2. Kellavere õhuseireradari maksimaalse nähtavusala vähenemine võimaliku Aidu tuulepargi näitel Valesihtmärkide tekkimine õhuseireradaritele (jooni 3). Joonis 3 . Valesihtmärgid õ huseireradari ekraanilt vaadatuna (häiritud ala laius üle 10 km) Tuulepargid vähendavad oluliselt Kaitseväe raadioluurejaamade „kuulmisulatust“ ning tuulegeneraatori võimsuselektroonika tekitab müra ja mürapeegeldusi, mis ei võimalda raadioluuret piisava täpsusega teostada (joonis 4) . Joonis 4 . Raadioluure sihtmärgid jäävad raadiovastuvõtjatele tuuleparkide tõttu märkamata TEISTE RIIKIDE PRAKTIKA Tuuleparkide tekitatavate häiretega õhuseireradarite tööle on kokku puutunud kõik tuuleenergiat arendavad riigid. Praktika, kuidas neid häireid kompenseeritakse, on riigiti erinev ning sõltub tuuleenergeetika osakaalust. Lähimatest naabritest Soomel oli 2017. a lõpuks tuuleenergia tootmisvõimsus 2044MW ja aastaga lisandus 153 uut elektrituulikut. Kokku on Soomes ca 700 elektrituulikut (vrdl Eestis 2016. aasta seisuga oli 139 tuulikut koguvõimsusega 310 MW). Tuuleparkide planeerimisel on vajalik Soome Kaitseväe kooskõlastus, mille suhtes puudub hilisem edasikaebamise õigus. Ida-piiril on riigikaitselistest huvidest lähtuvalt kehtestatud ca 70 kilomeetri laiune puhverala, mille sisse tuuleenergia arendusteks luba ei anta. Arendajatele vastu tulles on Lääne-Soomes Botnia lahe äärde loodud kompensatsiooniala. Alast väljaspool kehtivad radarite töövõimest tulenevad piirangud, ala sees piiranguid ei ole, kuid rakendub 50 000 euro suurune tasu iga alal paikneva üksiku elektrituuliku osas. Sissetulekut kasutatakse kompensatsiooniradari kulude katmiseks. Kogutavale summale on seatud ülempiir 18,5 MEURi. Joonis 5 . Soomes on tuuleparkide arendus toimunud riigikaitseliste piirangute tõttu riigi läänerannikul Lätis on tuuleenergia osakaal marginaalne (2016. a seisuga oli tootmisvõimsus 68MW). Peamised taastuvenergia allikad on hüdroenergia ja biomass ning biogaas. Sestap pole teema seal akuutsena päevakorda kerkinud. Leedu s t uuleparkide kavandamisel piirkondadesse, kus riigi julgeolekuküsimuste kohaselt kehtivad piirangud , tuleb arendajal saada planeeringufaasis nii Leedu kaitseväelt kui teistelt asjaomaselt institutsioonidelt kooskõlastus. 2017 . a seisuga on püstitatud 163 tuuleparki koguvõimsusega 511 MW. Tuuleparkide arendusi ei kooskõlastata, kui kavandatavate parkidega tekitatavad häireid ei ole võimalik täiendavate meetmetega kõrvaldada. Kui tuulepark tekitab mõjutusi riigikaitselistele süsteemidele, aga neid on võimalik kompenseerida , siis hiljemalt ehitusloa väljastamise faasis allkirjastab arendaja riiklike julgeolekuülesannete täitmiseks vajalike kulude hüvitamise kokkuleppe. Ühekordse hüvitise suurus tuleneb tuulepargi tootmisvõimsusest (1kWx x18€). Ühe 3MW elektrituuliku puhul oleks summa 54 000 eurot . Piirangualade osas jagab infot kaitsevägi. Lennundusseadus e alusel tuleb k ooskõlastada takistused ning ehitised, mille kõrgus ületab 100m ning piirialadel on vastavaks kõrguseks 30m. Joonis 6 . Ka Leedus asuvad tuuleparkide arendused riigi lääneosas TÖÖRÜHMA TEGEVUSE ÜLEVAADE Lisaks töörühma kohtumistele on toimunud mitmed ühistegevused arendajate esindajatega ja kolmandate osapooltega, et tutvuda teiste riikide praktikaga kirjeldatud probleemide lahendamisel. Nii osalesid töörühma liikmed 25 . 10 . 201 6 . a koos arendajatega riigikaitse ja tuuleenergia ühildamise võimalusi käsitlenud Euroopa tuuleenergia assotsiatsiooni seminaril Brüsselis (kus lisaks Eesti kaitseministeeriumile osalesid Prantsusmaa, Saksamaa, Šveitsi, Soome jt riikide kaitseministeeriumite ja kaitsejõudude esindajad). 17-18.01.2017 toimus Kaitseministeeriumi korrald usel töörühma liikmete ja arendajate esindajate kohtumine Soome kaitseväega ja tuuleparkide ning radarite teemat uuriva Soome riikliku tehnoloogiauuringute instituudiga (VTT), kellel on tuuleparkide mõjude uurimisel pikk kogemus . 22.11.2016. a osaleti Tuuleenergia Assotsiatsiooni korraldatud kohtumisel Taani kompensatsiooniradareid tootva ettevõttega, et uurida nende toodetavate kompensatsiooniradarite võimalikku kasutuselevõttu. Lisaks on kohtu t ud tuulenergia sektori esindusorganisatsioonidega töörühma kohtumiste väliselt , mh selleks, et kaardistada võimalusi tuuletehnoloogia arendamiseks viisil, mis vähendaks tuuleparkide mõju riigikaitselistele süsteemidele. 2. Töörühma tegevuse raames käsitletud teemade ja võimalike lahendusmeetmete kirjeldus 2. 1. Töörühma ülesande „luua selgus, millistes Eesti piirkondades on tuuleparkide rajamine võimalik“ täitmise seis Riigi eelhoiatus süsteemidest tulenevate piirangute kohaselt on võimalik Eesti territoorium jagada kaheks: (1) Lääne-Eesti ala, kus tuuleparkidele seatavad piirangud lähtuvad mõjust Kaitseväe õhuseire radaritele ja Politsei- ja Piirivalveameti mereseire radaritele ning (2) Ida-Eesti piiriäärsed ala d , kus lisaks õhuseire- ja mereseireradaritele omavad tuulepargid mõju ka passiivsetele raadio süsteemidele (sh raadioluurejaamadele) . Ida-Eesti ala täiendavate piirangute vajadus on otseselt tingitud Eesti geopoliitilisest asukohast. Põhja Atlandi Lepingu Organisatsioon i (edaspidi NATO ) piiririigina on Eestil kohustus tagada eelhoiatusvõime ka alliansi vajadustest lähtudes. Geopoliitilise asukoha tõttu pole Kesk- ega Lääne-Euroopa riikides raadio süsteemidest tulenevad piirangud sedavõrd akuutsed. Sarnases geopoliitilises olukorras olev Soome on piiranud tuuleparkide rajamise idapiirile. Võimaliku lahendusmeetme na arutati d etailse ja ammendava ülevaate koostamis e võimalust kõikidest piirangualadest ja vastava kaardirakenduse väljatöötamist. D etailse ja ammendava ülevaate loomine pole võimalik , seda mh ka seetõttu, et ammendava ülevaate avalikustamine annaks ülevaate riigi julgeolekut tagavate eelhoiatus süsteemid e võimekusest detailis, mis on salastatud teave ning mida ei ole võimalik avalikustada . Küll aga on loodud geneeriline ülevaade riigikaitseliste piirangute aladest (joonis 7 ). Joonis 7 . Õhuseireradaritest ja raadisüsteemidest tulenevad riigikaitselased piirangud tuuleparkide püstitamiseks Ülevaadet on võimalik kasutada arenduste pikaajalisel planeerimisel, aga see ei saa asendada senist arendusprojektide igakordse kooskõlastuste kohustust, sest ülevaade ei sisalda Siseministeeriumi valitsemisala ega teiste valitsemisalade seiresüsteemidest tulenevaid piiranguid. Mereseireradarite mõjude hindamise ja ümberkorraldamise võimaluste analüüsi küsimuses on Siseministeerium andnud teada, et Politsei- ja Piirivalveametil puudub kompetents ja ressursid raadiospektri uuringute tegemiseks kõikide merealade kohta. Siseministeerium on väljendanud seisukohta, et teadaolevalt avaldavad tuulepargid negatiivset mõju seire- ja sidesüsteemidele, kuid mõju suurus ja selle maandamise meetmed tuleks igakordselt välja selgitada keskkonnamõjude hindamise raames teadusuuringu abil. Sarnaselt Kaitseväe radarite ja raadiosüsteemidega ei välista mereseire radarite süsteem tuulikute paigaldamist ühtegi asukohta, kui tuulikutest tekkiv süsteemi töö häirimine kompenseeritakse kas lisaradari paigaldamisega, olemasolevate radarite uuendamisega või muude adekvaatsete meetmetega. Selles osas on Siseministeeriumi ja Kaitseministeeriumi lähenemine sarnane. Ka Kaitseministeeriumi valitsemisala puhul võib aladel, kus õhuseireradaritest või raadiosüsteemidest tulenevaid piiranguid ei ole, esineda muid (nt raadiosidelinkide asukohast) tulenevaid piiranguid. Lõpliku s elgus e selle osas, kas konkreetses piirkon nas on tuul epargi rajamine võimalik, saavad arendajad seetõttu konkreetse arendusprojekti käigus, sest piirangute seadmine sõltub planeeritava tuulepargi konkreetsest asukohast, tuulikute planeeritud paigutusest tuulepargis, tuulikute tüübist, tuulep arkide tihedusest ning kõrgusest. 2.2 . Töörühma ülesande „otsida ja analüüsida erinevaid võimalusi ja lahendusi, mille tulemusel oleks tuuleparkide rajamine teatud aja pärast ja teatud tingimustel, kuid nii, et see ei kahjusta riigi sõjalist võimet, võimalik ka piirkondades, kus see ei ole täna võimalik“ täitmise seis Töörühma tegevuse käigus kaalutud lahendusmeetmed on : Radarite ja e elhoiatussüsteemide asukoha muutmine Kaitsevägi on analüüsinud olemasolevate radarite ja raadiosüsteemide ümberpaigutamise võimalusi (ilma lisaseadmeid soetamata). Olemasolevate süsteemide asukoht on hetkel eelhoiatusvõime seisukohast kõige optimaalsem , arvestades seireala katvust, seadmete kaugust idapiirist (huku- ja segamiskindlus), seadmete kõrgust mere pinna st -, kui ka juba olemasolevate tuuleparkide ja muude olemasolevate segajate mõju. Pelgalt olemasolevate radarite ja raadiosüsteemide ümberpaigutamise teel ei ole võimalik radarite ja raadiosüsteemide töövõimet nõuetekohaselt tagada. L isaradarite / - raadio s üsteemide soetamine Kaitse vägi on töörühma palvel analüüsinud võimalik ke varian te kompensatsiooniradarite ja täiendavate raadiosüsteemide paigutamise osas . Tegemist on kuluka , ent hetkel ainsa toimiva viisiga avada arendusteks riigikaitseliste piirangute vabasid uusi alasid. Võimalikud kompensatsioonimeetmete valikud on järgmised: T äiendava õhuseireradari paigutamine Hiiumaale Kõpu poolsaarele (joonis 8 ). Meede võimaldaks õhuseireradaritest tulenevate piiranguteta arendada tuuleparke Hiiumaa mandriosas ja Hiiumaast edelasse jääval potentsiaalsel meretuulepargi alal. Samuti looks see võimaluse kõrgusepiiranguteta tuulikute paigutamiseks praegu osaliselt piirangute alla jääva Loode-Eesti meretuulepargi Vinkovi madalikule jäävale osale . Joonis 8 . Kõpu poolsaarele paigutatava täiendava õhuseireradari mõju tuuleparkide arendusealadele Täiendava õhuseire radari paigutamine Saaremaale Sõrve säärde (joonis 9 ). Meede võimaldaks õhuseireradaritest tulenevate piiranguteta arendada tuuleparke Hiiumaast edelasse jääval potentsiaalsel meretuulepargialal, Saaremaa maismaaosal ja kahel Liivi lahte jääval planeeritud meretuulepargialal. Joonis 9 . Sõrve säärde paigutatava täiendava õhuseireradari mõju tuuleparkide arendusealadele Täiendava õhuseireradari paigutamine Lääne-Eesti maismaale (joonis 10 ). Meede võimaldaks õhuseireradaritest tulenevate piiranguteta arendada tuuleparke Lääne-Eesti mandriosas ja Harjumaal. Joonis 10 . Lääne-Eesti mandrialale paigutatava täiendava õhuseireradari mõju tuuleparkide arendusealadele Täiendava õhuseireradari paigaldamine Ida-Virumaale, ühe raadioluurejaama ümberpaigutamine ja täiendava raadioluurejaama paigaldamine (joonis 11 ) . Meede võimaldaks avada õhuseireradaritest ja raadiosüsteemidest tingitud piiranguteta arendamiseks Kirde-Eesti ala kuni Jõhvi-Iisaku jooneni. Lisaks õhuseireradari kulule lisanduks sel puhul täiendav kulu raadioluurejaama ümberehituseks (ca 3 MEUR) ning täiendava luurejaama püstitamiseks ja käitamiseks (elutsüklikulu ca 15 MEURi). Joonis 11 . Põhjarannikule paigutatava täiendava õhuseireradari ja raadioluurejaamade mõju tuuleparkide arendusealadele Analüüsitud on võimalust kasutada õhuseireradari kompenseerimiseks põhjarannikul asuva mereseireradari integreerimist õhuväe seiresüsteemi. Analüüsi tulemusena on selgunud, et PPA õhukanaliga mereseireradarid ei sobi õhus eire radari töövõime kompenseerimiseks. Hinnatud on võimalust kasutada Soome või Läti radarite toodetud õhuseirepilti Eesti tuuleparkide mõju kompenseerimiseks Eesti radaritele, ent Läti Kaitseministeeriumilt saadud info kohaselt ei planeeri Läti lähitulevikus Liivi lahe lähistele radari püstitamist (olemasolevad Läti õhuseireradarid ei taga vajalikku katteala Liivi lahel) ning Soome kui NATO-väline liige ei ole seni andnud nõusolekut tuvastatud (seega ka salastatud) õhuseirepildi vahetamiseks. T uulikute või eelhoiatus süsteemide tehnoloogiline modifitseerimine viisil, mis teeks tuulikud eelhoiatus süsteemidele „nähtamatuks“ Hetkel puuduvad nii tuuleparkide kui eelhoiatus süsteemide turul tehnilised lahendused, mis võimaldaksid kas tuulikuid või eelhoiatus süsteeme modifitseerides mõju eelhoiatus süsteemide töövõimele kaotada. Kaitseministeerium on Eleon ASiga (ettevõtja algatusel) arutanud tehnoloogilisi lahendusi probleemile . Töörühma tegevuse tulemusena on käivitatud teadus- ja arendusprojekt, mille osana tehakse koostööd ka Eleon AS-iga, et tuvastada nende poolt arendatavate ja toodetavate tuulegeneraatorite mõju vähendamise võimalusi riigikaitselistele süsteemidele. Hetkel puuduvad vastavasisulised lahendused. Arendajate esindajad on teinud ettepaneku leevendada õhuseireradarite ja raadiosüsteemide käitlusstandardeid (kaotada nö nulltolerants). Kirjeldatud mitmekordse mõju tõttu õhuseiresüsteemidele ei ole see võimalik, sest ühe häire kõrvaldamine nt ettevõtte Qinetiq pakutava stealth -tehnoloogia abil võib leevendada valesihtmärkide tekkimise probleemi, aga ka selle leevendusmeetme puhul jäävad kehtima ülejäänud negatiivsed mõjud (sh radari nägemisulatuse märkimisväärne vähenemine). Eelhoiatus süsteemi omanikule õiguse andmine tuulepargi töö ajutiseks peatamiseks Kirjeldatud meede on kasutusel nt Saksamaal sõjaväelennuväljade vahetus läheduses paiknevate tuuleparkide puhul. Sõjaväe lennujuhtidele on lennuohutuse tagamiseks antud õigus teatud olukordades (lennukite maandumisel ja õhkutõusmisel) piiratud ajaks seisata tuulepargi töö. Eelhoiatus süsteemide puhul on sellise protseduuri rakendamine komplitseeritud, sest eelhoiatus süsteemi de töövõime oluline kriteerium on teenuse katkematus, nende süsteemide eesmärk on tagada pidev olukorrateadlikkus. Antud meede võiks tulla kõne alla juhul, kui seda kasutataks olukorras, kus kompenseerivate eelhoiatus süsteemide töökindlus satub (nende ebasoodsama asukoha tõttu) ohtu ning põhiradari või -raadios üsteemi töövõime vajab täiel määral taastamist. Meetme rakendamine eeldaks õiguslike aluste loomist sääraseks sekkumiseks . Lahendada tuleks ka küsimus omaniku saamata jäävast tulust . Kriisiolukorras või olukorras, kus kompenseeriva lisaradari või –raadio süsteemi töö on häiritud, võib saamata jääv tulu olla märkimisväärne. Samas on selle meetme rakendamine problemaatiline ka tulenevalt nõudest, et eelhoiatussüsteemide täielik töövõime peab olema tagatud kogu aeg . P laneeringutes ettenähtud tuuleparkide rajamisele seatud muude piirangute leevendamine ja seeläbi tuuleparkide arend amiseks võimalike alade kavandamine Tuuleparkide arendajate sõnul on Eesti tuuleressursist lähtuvalt parimad tuuleenergia tootmise alad Lääne-Eesti rannikul ja saartel ning Läänemeres. Tuuleparkide arendajad on aga seisukohal, et täna kehtivates neljas Lääne-Eesti (Pärnu, Lääne, Saare ja Hiiu) maakonna tuuleenergeetika teemaplaneeringutes (edaspidi teemaplaneering) on majanduslikult kasutatavaid tuuleenergia alasid väga piiratult, sest nende koostamisel on arendajate hinnangul kasutatud ebamõistlikke piiranguid. , nt: Pärnu maakonnas Tallinn-Pärnu-Ikla maantee puhverala 2000 meetrit ; rohelise võrgustiku tuumalade ja koridoride tuulikutest vabad hoidmise põhimõte ; Lääne maakonnas elamute ja elektrituulikute 2000-meetrise vahekauguse nõude määramine (Martna vald) ; Hiiu maakonnas 2000-meetrise puhverala seadmine tuulikute ja elamute ning puhkealade vahele (Kõrgessaare ja Käina vald); rohevõrgustiku aladele 2000-meetrise puhveralade seadmine (Kõrgessaare vald); riigi tugimaanteele seatud puhverala laiendamine 2000-meetrile (Käina vald) ; Lisaks võtsid mitmed kohalikud omavalit s used kohaliku vallavalitsuse või volikogu tasandil vastu otsuse, et teemaplaneeringuga ei määrata elektrituulikute arendusalasid valla territooriumile. Tuuleenergia Assotsiatsiooni ettepanekul on maakonnaplaneeringutes seatud piirangute kaotamise teemat töörühmas arutatud kui üht võimalikku meedet võimalike arendusalade laiendamiseks. Nelja maakonna tuuleenergeetika teemaplaneeringutes seatud tuuleparkide arendusalad ja arendusalade realiseerimise tingimused on toodud kehtivates maakonnaplaneeringutes. Maakonnaplaneeringuid ei ole mh Tuuleenergia Assotsiatsioon kohtus vaidlustanud. Kehtiva maakonnaplaneeringu muutmiseks tuleb koostada uus maakonnaplaneering lähtudes planeerimisseaduses toodud menetlusnõuetest. T eemat on töörühmas arendajate ettepanekul arutatud kui kõige vähem lisakulu tekitavat täiendavate arendusalade loomise viisi. R ahandusministeeriumi hinnangul on teemaplaneeringud kehtestatud õiguspärastel alustel . Samas on võimalik täiendavate alade määramine lisaks kehtivates nelja maakonna planeeringutes määratud aladele järgnevates planeeringutes võimalik mitmel viisil, sh võimalusi kehtiva planeerimisseaduse kohaselt ning selliseid võimalusi, mis eeldavad väiksemaid muudatusi paneerimisseaduses. Kõigi võimaluste elluviimise eelduseks on Vabariigi Valitsuse suunis, kas riik soovib panustada tuuleparkide arendamisse. Planeeringute muutmise v õimalused kehtiva planeerimisseaduse alusel on järgmised: Uute üldplaneeringute koostamine. Pärast kohalike omavalitsuste ühinemist, tuleb ühinevatel kohalikel omavalitsustel koostada oma territooriumile uued üldplaneeringud, kui territooriumil ei ole koostatud üldplaneeringut alates 01.07.2015 kehtiva planeerimisseaduse alusel. PlanS § 75 lõike 3 alusel võib üldplaneeringuga teha ettepaneku maakonnaplaneeringu muutmiseks. Niisiis on võimalik uute üldplaneeringute koostamise käigus vaadata üle kehtestatud maakonnaplaneeringute lahendused näiteks tuuleparkide arendusalade ja nende arendamiseks seatud tingimuste osas ning kohalike omavalitsuste huvi korral teha ettepanekuid maakonnaplaneeringu muutmiseks. Üldplaneeringutes tuuleparkide arendusalade määratlemine võimaldab ka arendusalade kiirema t realiseerimis t . Tuulepargi as ukohavalik on võimalik teostada ka nö tavapärase üldplaneeringu koostamise käigus . See on ka eelistatud variant tuuleparkide asukohtade kavandamisel, kuna parkide asukohad mõeldakse läbi kogu omavalit s use ruumilist arengut silmas pidades. Üldplaneeringute alusel on võimalik kohe asuda detailplaneeringu koostamise juurde. Üldplaneeringute läbi tuuleparkide arendusalade kavandamise üheks riskiks on asjaolu, et maakonnaplaneeringu muutmine on võimalus, mitte kohustus. Järelikult võib üldplaneeringuga teha ettepaneku maakonnaplaneeringu muutmiseks, kuid ettepaneku rahuldamine ei ole kohustuslik. Ehitustegevuseni jõudmine võtab selle variandi puhul aega u 6-7 aastat, sest koostada on vaja 2 planeeringut , kuid Rahandusministeeriumi hinnangul on see kõige otstarbekam lahendusvariant . L isaks maakonnaplaneeringute muutmisele ehk olemasolevatel arendusaladel kehtivate tingimuste muutmisele on võimalik üldplaneeringute koostamisel määratleda ka uu si tuuleparkide arendusalasid. Maakonnaplaneeringu teemaplaneering. Lisaks üldplaneeringute kaudu täiendavate arendusalade kavandamisele on võimalik riiklikult suunata tuuleparkide arendamist läbi uute maakonnaplaneeringute teemaplaneeringute koostamise. Alates 01.01.2018 on maakonnaplaneeringute koostamine Rahandusministeeriumi pädevuses ning seda on võimalik koostada nö maakonnapiiride üleselt ehk näiteks koostada üks teemaplaneering kõigis maakondades või nt Lääne-Eestis või muus vajalikus regioonis kas üksnes tuuleenergeetika või ka kogu taastuvenergia sektori arendusvõimaluste kavandamiseks. Alates jaanuarist 2018 algatab ja kehtestab maakonnaplaneeringu Vabariigi Valitsus. Järelikult o n alates jaanuarist 2018 võimalik koostada maakonnaplaneeringute teemaplaneeringud ühe maakondade ülese planeeringuna tuuleenergeetika (või taastuvenergeetika) arendusvõimaluste ajakohastamiseks. Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu koostamise pluss on, et selles toodud maakasutus- ja ehitustingimused ning planeeringute elluviimise tingimused (järgmiste planeeringute koostamine, projekteerimistingimuste väljastamine) oleksid aja- ja asjakohased. Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu koostamisel on võimalik ka täna kehtivates teemaplaneeringutes sisalduvate tingimuste ülevaatamine ning vajadusel muutmine. Kuna maakonnaplaneering on riigi taseme planeering, annaks riik kohalikele omavalitsustele ja arendajatele selge signaali, milline on riigi nägemus võimalikest tuuleparkide arendusaladest ja üleüldse tuuleenergeetika (taastuvenergia) arendusvõimalustest Lääne-Eestis (või vajadusel kogu riigi territooriumil). Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu koostamine ei ole aga kiire lahendus tänase probleemi lahendamiseks. Teemaplaneeringu koostamine võib aega võtta ligikaudu kolm aastat või enam. Lisaks ei ole võimalik teemaplaneeringu alusel kohe tuuleparke rajama asuda, sest maakonnaplaneeringule järgneb planeerimisseaduse alusel kas üldplaneering või selle teemaplaneering ja detailplaneering või kohaliku omavalitsuse eriplaneering. Järelikult võib uue maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu algatamisest kuni ehitamiseni minna kuni 6 aastat või enam. Silmas tuleb ka pidada, et 2018 . aastal asuvad enamus kohalikke omavalitsusi uute üldplaneeringute koostamisele ning suuniseid tuuleparkide küsimuse lahendamiseks on vaja juba sel ajal. Maakonnaplaneeringu kehtestamine jääks aga aega 2021 või hiljem. Järelikult jääksid maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu koostamisega antavad suunised kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamiseks liiga hiljaks ning täna lahendamist vajavaid probleeme sellega lahendada ei saa. Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu algatamise eelduseks on Vabariigi Valitsuse otsus, et tuuleenergeetika arendamiseks tuleb võimalused ette näha ning arendusalade suunamiseks võtab initsiatiivi riik. Kui tuuleenergeetika arendamiseks võimaluste loomine ei ole Vabariigi Valitsuse prioriteet võib jätkuda olemasolev olukord – maakonnaplaneeringute teemaplaneeringud jäävad kehtima ning tuuleparkide rajamisel tehakse igakordselt koostööd Kaitseministeeriumiga sobivate alade väljaselgitamiseks, sh uute üld planeeringute koostamise ajal. Riigi eriplaneering. Riigi eriplaneering on alates 01.07.2015 planeerimisseaduses sisalduv regulatsioon, mille eesmärgiks on suure riikliku huviga ehitiste planeerimine ühe planeerimisprotsessina selliselt, et esmalt tehakse ehitisele asukohavalik erinevate alternatiivide kaalumise läbi ning seejärel koostatakse detailne lahendus ehitusõiguse määramiseks. Riigi eriplaneering on ehitusprojekti koostamise aluseks. Selle algatab ja kehtestab Vabariigi Valitsus. Riigi eriplaneeringu võib näiteks algatada kogu riigi territooriumile või ainult Lääne-Eestisse ning viia riigi juhtimisel läbi tuuleparkide võimalike asukohtade valik, arvestades kõikide piirangutega, mis erinevad valdkonnad tuuleparkide arendamisele seavad. Asukohavalikuid võib olla ka mitu, soovitud juhul ka mitukümmend. Pärast asukohavalikute teostamist on võimalik valitud kohtadesse koostada detailne lahendus, mis on sisuliselt detailplaneering ning millega on võimalik paika panna tuulikute asukohad, kõrgused, paigutus, ühendusteed jms tingimused. Riigi eriplaneeringu asukohavaliku koostamine võib aega võtta kuni 2 aastat. Detailse lahenduse koostamise kiirus oleneb ennekõike huvitatud isiku ehk konkreetse arendaja panusest lahenduse koostamisse. Riigi eriplaneeringu rakendamisel tuuleparkide asukohavaliku teosta miseks on ka mitmeid miinuseid. Esiteks eeldab detailse lahenduse koostamine arendaja või arendajate konsortsiumi olemasolu, kes annaks oma sisendi tuulepargi mahu, võimsuse, kõrguste, paigutuse jms osas. Järelikult tuleks riigil pärast asukohavaliku teostamist läbi viia nö oksjon, millega riigi eriplaneeringu asukohavaliku tulemusel väljavalitud aladele anda kasutusõigus konkreetsetele arendajatele. Vastasel juhul võib tekkida olukord, kus riik kehtestab sellise riigi eriplaneeringu detailse lahenduse, mis ei ole elluviidav või mis vajab sobiva arendaja leidmisel juba muutmist. Planeeringuliselt on vastava mehhanismi kasutamine võimalik. Riigivara seisukohast vajaks viidatud nn enampakkumi se süsteem täiendavat analüüsi. Teiseks on riigi eriplaneering väga piirav instrument. Nimelt peatab riigi eriplaneeringu kehtestamine kõigi teiste planeeringute kehtivuse, mis samale maa-alale varem kehtestatud on. Lisaks on riigi eriplaneering ka sundvõõrandamise aluseks. Järelikult ei saa riigi eriplaneeringut kehtestada eramaadele, vaid üksnes riigimaadele. E raettevõtja huvides kellelegi kuuluva maa reserveerimine ei ole kinnisasja sundvõõrandamise seaduse ega ka põhiseaduse kohane. Võimalused planeeringute koostamiseks planeerimisseaduse muudatuste tegemisel : Maakonnaplaneeringu teemaplaneering Maakonnaplaneeringu koostamise võimalust on täpsemalt kirjeldatud eelnevalt punktis B), kus on välja toodud, et maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu elluviimine ei ole kiire lahendus, kuna maakonnaplaneeringule peab alati järgnema üldplaneeringu koostamine. Planeerimisseadusesse oleks võimalik sisse viia muudatus, mille kohaselt võiks maakonnaplaneeringuga teostatud asukohavalikud olla kas riigi eriplaneeringu või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu detailse lahenduse koostamise aluseks. Ehitiste eristamine teostataks vastavalt sellele, kas kavandatav tuulepark on suure riikliku huviga (lähtuvalt selle asukohast või toimimisest, selle võimsusest) või pigem kohaliku huvi objekt. Sellise planeerimisseaduse muudatusega on võimalik kiiremini jõuda ehitustegevuseni, kuid siiski suunata tuuleparkide arendamist riigi poolt. Vastava alternatiivi rakendamine eeldab Vabariigi Valitsuse soovi tuuleparkide arendamise suunamiseks riiklikul tasemel ning planeerimisseaduse muudatuste menetlemist, mille tulemus ei ole üheselt prognoositav. Riigi eriplaneeringu asukohavalik . R iigi eriplaneeringu rakendamise võimalusi on tutvustatud eelnevalt punktis C), kus on välja toodud, et arendaja tuleks konkreetsetele arendusaladele leida poole planeerimisprotsessi pealt. Planeerimisseadusesse on aga võimalik sisse viia muudatus, mille kohaselt oleks võimalik kehtestada ka üksnes riigi eriplaneeringu asukohavalik ning sobival arendajal oleks seejärel ise võimalik teha taotlus kas riigi eriplaneeringu detailse lahenduse või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu detailse lahenduse koostamiseks. Sellise muudatuse sisseviimisel planeerimisseadusesse tuleb aga samuti meeles pidada, et nii riigi eriplaneering kui ka kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kehtestamine on väga piirav instrument nii maaomanikele kui ka kohalikele omavalitsustele. Seetõttu saab riigi eriplaneeringu või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu detailse lahenduse kehtestada üksnes riigile või kohalikule omavalitsusele kuuluvatele maa-aladele ning arendajale kuuluvale maa-alale. Kehtestamise eelselt nõusoleku saamisel võib planeeringu kehtestamine olla võimalik ka eramaadel. Vajalik on planeerimisseaduse muudatuste menetlemine, mille tulemus ei ole üheselt prognoositav . 6 ) Muuta looduskaitseseadust nii, et looduskaitsealade algatamine taastuvenergia projektidega kattuvatel aladel kooskõlasta ks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Tuuleenergia arendajate hinnangul on Eestis üha rohkem levinud tendents, kus keskkonnamõjude hindamise (KMH) jooksul või järgselt esitab mõne huvigrupi esindaja taotluse moodustada planeeritavale alale looduskaitseala. See aga ei tohiks olla seadusandja mõte menetlusökonoomika ega ka KMH usaldusväärsuse seisukohast. Lisaks pole erinevalt keskkonnamõjude hindamisest loodusobjekti kaitse alla võtmine nii hästi reguleeritud. Näiteks on loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanekut võimalik menetleda ka ilma avaliku arutelu korraldamata. Veelgi suurem probleem on aga, et seadus ei sätesta nõudeid eksperdile. Vastavalt l ooduskaitseseadusele korraldab kaitse alla võtmise algataja loodusobjekti kaitse alla võtmise põhjendatuse ja otstarbekuse ning kavandatavate piirangute otstarbekuse ekspertiisi, kaasates selleks vastava ala eriteadmistega isikut ehk eksperti. Seadus aga ei ütle, kuidas teha kindlaks, kas eksperdil on vajalikud eriteadmised ja kogemused. Samuti ei ole kuidagi sätestatud, kuidas käituda kui eksperdil võib olla näiteks ainuüksi oma elukohast tulenevalt huvide konflikt seoses planeeritava looduskaitsealaga. Looduskaitseseaduse eelnimetatud puudused on võimaldanud tekkida olukordadel, kus KMH käigus oma eesmärke mitte saavutanud huvigrupi esindajad püüdlevad selle poole läbi paralleelse protsessi (nt taotlus moodustada looduskaitseala Vinkovi madalale, mis kattub planeeritava meretuulepargi alaga. Seejuures on sama meretuulepargi projekt juba osaliselt loobunud Apollo madalast, kuhu samuti algatati looduskaitseala menetlus peale meretuulepargi projekti KMH algatamist). Sellist käitumismustrit toetab Eestis ka erinevalt teistest riikidest igaühe õigus esitada ettepanek loodusobjekti kaitse alla võtmiseks. Näiteks Taanis administreerib looduskaitse seadust sealse keskkonna- ja toidu ministeeriumi all tegutsev Taani Keskkonnakaitse Agentuur (Danish Environmental Protection Agency), kes on üks vähestest, kel on õigus esitada looduskaitseala moodustamise ettepanek. Lisaks Taani Keskkonnakaitse Agentuurile saavad looduskaitseala moodustamise ettepaneku teha kohalike omavalitsuste volikogud ja Taani Looduskaitse Ühing (Danish Nature Conservation Association). Sarnaselt on looduskaitsealade ettepanekute tegemine reguleeritud ka näiteks Soomes, kus eraisik saab teha ettepaneku moodustada looduskaitseala vaid talle endale kuuluvad maa-alal. Keskkonnaministeerium on väljendanud seisukohta, et ettepaneku realiseerimise korral võib tekkida Keskkonnaministeeriumile takistus seadusega pandud ülesannete täitmisel ning seetõttu ettepanekut ei toetata. 2. 3 . Töörühma ülesande „ analüüsida võimalusi erainvestorite poolt julgeolekualaste soetuste rahastamiseks ning sellest lähtuvalt valmistada ette õigusaktid, mis võimaldavad erainvestoril rahastada riigi julgeolekuks vajalikke ehitisi või muid soetusi“ täitmise seis. Kaitseministeerium esitas 2012. aastal kooskõlast amiseks vastavasisulise seadus eelnõu, mis sisaldas alust sõlmida eraõiguslike isikutega kokkuleppeid S eaduseelnõu tookord toetust ei leidnud, sest selliste kokkulepete sõlmimist peeti põhiseadusega (edaspidi PS) vastuolus olevaks (riigi tuumikfunktsiooni üleandmine eraõiguslikele isikutele). T öörühm on arutanud võimalust erainvestoril soetada riigi jaoks riigikaitselisi või julgeolekutarbelisi vahendeid (antud juhul kompensatsiooniradareid). Senine analüüs on näidanud, et erasektori soetused riigile on problemaatiline viis kompensat sioonimeetmete kulude katmiseks . Riigikaitse organiseerimine, jõu kasutamine ja sõjalise riigikaitse korraldamine on riigi tuumikfunktsioon ja seega ei ole seda võimalik edasi delegeerida, vaid riik peab tagama riigi kaitsevõime olemasolu . R adari te ost ja opereerimine on osa riigikaitse organiseerimisest ning sõjalise riigikaitse korraldamisest. Lepinguõiguslikult on võimalik lahutada radarite ostmise, paigaldamise või opereerimisega seotud tegevused (sh lepingud) nende radarite ostmise, paigaldamise või opereerimise eest tasu maksmise st (seega lahutada tuumikfunktsiooni üleandmise rahastamise kohustuse üleandmisest) . Igaühel, sh tuuleparki arendada soovival ettevõtjal, on õiguslikult võimalus võtta endale lepinguline kohustus tasuda radari või sellega seotud ehitusteenuse vms eest. Seejuures tekib esimesena vastava lepingu sõlminud ettevõtjale suur finantseerimiskohustus , ent võimaluse arendada piirkonnas tuuleparki võivad saada ka teised arendajad. Kui riik ei soovi selle küsimusega ennetavalt tegeleda , siis ta võib jätta kogu selle vaidluse ettevõtjate vaheliseks ja sellisel juhul võib esimesel arendajal, kes radari kinni maksis, tekkida alus nõuda teiselt arendajalt teatud osa rahast tagasi, näiteks lepinguväliste võlasuhete alusel. Kui riik soovib ennetavalt selle küsimusega tegeleda, võib kaaluda õiguskorras muudatuste tegemist, mis reserveeriks esimesele arendajale, kes radari kinni maksis, teatud ajaks ainuõiguse mingile territooriumile. Näiteks on analoogiline lahendus olemas tööstusomandi valdkonnas, kus ravimi leiutaja reserveerib endale teatud ajaks ainuõiguse seda ravimit turustada. Hiljem on teistel võimalik osta litsents või veelgi hiljem tekivad teistele ettevõtjatele juba otse õigused. Tagamaks, et ettevõtja oma lepingulise kohustuse rahastada kompensatsioonimeetmeid kindlasti täidaks, tuleks ettevõtjalt nõuda raha maksmise kohustuse tagamist nt pangagarantiidega. Arendajate poolse otserahastuse süsteemi eelduseks on, et kui arendaja ei peaks täitma enda rahastamiskohustust, siis ei rajata ka tuuleparki. Töörühma arvates tuleks eelistada radarite või raadiosüsteemide paigaldamis e (või ümberpaigutamis e ) rahasta mist riigieelarve kaudu, et välistada vastuolu tekkimine põhiseaduse ga . Küll aga on erinevaid lahendusteid, kuidas kompenseerida riigieelarve vaates tekkiv kulu. Erinevad riigieelarve kulu kompenseerimise rahastusvalikud on toodud allpool olevas tabelis. Rahastusvalik Kirjeldus Hinnang rakendatavusele Taastuvenergia tasu osana iga uue tuulepargi rajamise põhiselt Taastuvenergia tasu (toetus) kujuneb uutele tuuleenergia projektidele vähempakkumise tulemusena. Antud rahastusvaliku puhul saab tuulenergia projekti investor Kaitseministeeriumist kooskõlastuse raames riigikaitseliste piirangute leevendamiseks iga-aastase kulukomponendi 25 aastaks, mille ta lisab taastuvelektri vähempakkumisel oma toodetavale elektri hinnale. Taastuvelektri vähempakkumisel edukaks tunnistamise korral tasutakse kulu taastuvenergia tasu kaudu, mis suunatakse taastuvenergia makseagentuuri (antud juhul Elering) poolt otse riigieelarvesse. Arvestades riigikaitseliste piirangute leevendamise (radarite ja raadiosüsteemide soetamine, ümberseadistamine või -paigaldamine) eeldatavaid kulusid, ei osutu selle rahastusvaliku puhul suure tõenäosusega riigikaitselistes piiranguvööndites olevad tuulenergiaprojektid taastuvelektri vähempakkumistel edukaks. Näiteks 100 MW võimsusega tuulepargi rajamise maksumus on suurusjärgus 150 MEUR, täiendava radari paigutamise kulu suurusjärgus 50 MEUR. Teiseks probleemkohaks on asjaolu, et järgnevatel arendusprojektidel tekivad esimese arvel eelised, mis võib tähendada valikulist riigiabi andmist ning mitte olla riigiabi kõlbulik. Taastuvenergia tasu komponendina kõikide uute tuuleparkide rajamise põhiselt Taastuvenergia tasu (toetus) kujuneb uutele tuuleenergia projektidele vähempakkumise tulemusena. Antud rahastusvaliku puhul jagatakse tuuleenergeetika projektide rajamiseks vajalikud riigikaitselased täiendavad investeeringud kõikide uute tuulenergia projektide vahel, mis osalevad taastuvelektri vähempakkumistel. Kaitseministeerium annab enne taastuvelektri vähempakkumise korraldamist riigikaitseliste piirangute leevendamiseks 25 aastaks iga-aastase kulu, mis lisatakse võrdses osas kõikide taastuvelektri vähempakkumisel osalevate tuuleparkide poolt pakutavatele elektri hindadele. Taastuvelektri vähempakkumisel edukaks tunnistatud tuulepargi projektide poolt pakutud elektri hinnale lisatakse riigikaitseliste piirangute leevendamise kulu võrdsetes osades ning see tasutakse taastuvenergia tasu kaudu, mis suunatakse taastuvenergia makseagentuuri (antud juhul Elering) poolt otse riigieelarvesse. Antud rahastusvariandi puhul jagatakse riigikaitseliste piirangute leevendamise (radarite ja raadiosüsteemide soetamine, ümberseadistamine või -paigaldamine) kulud küll suurema hulga taastuvelektri projektide vahel, kuid isegi sellisel t tähendab sellise täiendava kulu lisandumine, et tuulenergiaprojektid ei osutu taastuvelektri vähempakkumistel edukaks. Samuti oleks sellise lahenduse korral pärsitud riigikaitseliste piirangute aladest väljas asuvate tuulepargi projektide konkurentsivõimelisus. Probleemkohana jääb endiselt asjaolu, et järgnevatel arendusprojektidel tekivad esimeste arvel eelised, mis võib tähendada valikulist riigiabi andmist ning mitte olla riigiabi kõlbulik. Taastuvenergia tasu komponendina kõikide uute taastuvelektri rajatiste põhiselt Taastuvenergia tasu (toetus) kujuneb uutele taastuvenergia projektidele vähempakkumise tulemusena. Antud rahastusvaliku puhul annab Kaitseministeerium enne taastuvelektri vähempakkumise korraldamist riigikaitseliste piirangute leevendamiseks 25 aastaks iga-aastase kulu, mis lisatakse vähempakkumise raames hangitava energiakoguse põhiselt täiendava energiaühiku põhise hinnana kõikide taastuvelektri vähempakkumise raames edukaks tunnistatud taastuvelektri tootjate pakutavale hinnale. Kulu tasutakse taastuvenergia tasu kaudu, mis suunatakse taastuvenergia makseagentuuri (antud juhul Elering) poolt otse riigieelarvesse. Lähtudes energiamajanduse arengukava st 2030, on taastuvenergia sihtväärtuste saavutamiseks 2030 . aastaks täiendavalt tarvis ca 1,5 TWh (siseriikliku toetusskeemi kaudu) või ca 3,5 TWh (koos statistikakaubandusega) taastuvelektrit. Võttes eelduseks, et riigikaitseliste piirangute leevenduseks on tarvilik iga-aastaselt katta 5 MEUR, tähendab antud rahastusalternatiivi puhul see lisakulu taastuvenergia tasule 3,3 EUR/MWh (siseriiklilku toetusskeemi kaudu) või 1,4 EUR/MWh (koos statistikakaubandusega) aastal 2030. Arvestades aga asjaoluga, et kogu 2030. aastaks tarvilikku taastuvelektri tootmisvõimekust ei rajata esimeste taastuvelektri vähempakkumiste raames, kujuneb esimestel aastatel ja taastuvelektri vähempakkumiste raames koormus taastuvenergia tasule mitu korda kõrgemaks eelpooltoodud lisakuludest. Tuuleenergia tootjatelt kogutav tasu/maks aktsiisiseaduse tähenduses Uue tasu/maksu sisseseadmine tuuleelektrijaamadele. Tasu eesmärgiks on leida õiglane tasakaal energiamajanduse ja riigikaitse vahel. Tasu rakendub kõikidele tuuleelektrijaamadele. Tasu suurus kujuneb Kaitseministeeriumi poolt riigikaitseliste piirangute leevendamiseks vajalikust 25 aastaks iga-aastasest kulust, mis iga järgneva kalendriaasta tuuleelektrijaamade poolt toodetava elektri koguse prognoosi põhiselt kogutakse riigieelarvesse. Võttes eelduseks, et riigikaitseliste piirangute leevenduseks on tarvilik iga-aastaselt katta 5 MEUR, tähendab antud rahastusalternatiivi puhul see tuuleelektrijaamade praeguste tootmismahtude ca 600 GWh/aastas juures tasu ca 8 EUR/MWh, mis väheneb energiamajanduse arengukava 2030 sihttasemete saavutamise korral 3,8 EUR/MWh (siseriikliku toetusskeemi kaudu) või 1,6 EUR/MWh (koos statistikakaubandusega) tasemele. Arvestades, et Eesti hinnapiirkonna keskmine elektri hulgituruhind 2016. aastal oli 33,06 €/MWh, väheneks säärase makse kehtestamisel Eesti tuuleparkide müügitulu ligi neljandiku võrra. Tasu suurust saab aga vähendada, juhul kui leitakse teistsugune tasakaal arendatavate tuuleelektrijaamade ja riigikaitseliste piirangute leevendamiseks vajalike kulude vahel. Riigieelarvest riigikaitse otstarbel vajaliku taristu rajamine (s.h elutsükli kulu) Eeldab r iigi huvi taastuvenergia tootmi s e ergutamiseks mõjutamata negatiivselt riigikaitselist olukorda. Toodud rahastusvalikute rakendatavuse seisukohalt oleks esialgsete hinnangute kohaselt sobivaim lahendus tuuleenergia tootmise tasu kogumise näol. Sellisel juhul on tegemist tuuleenergeetika sektorile solidaarse sihtotstarbelise tasuga, millega ei koormata täiendavalt muudest taastuvatest allikatest elektritootmise projekte. Siiski tasub kaaluda alternatiivina lisaks ka riigieelarveliste vahendite kasutamist kompensatsioonimeetmete rahastamiseks (ka muude, mittespetsiifiliste maksude suurendamise teel), sest tuuleelektrijaamade rajamine annab läbi investeeringute, ekspordipotentsiaali kui energeetikasektori arengu märkimisväärse panuse Eesti majandusse ning arvestades kompensatsioonimeetmete kõrget maksumust eeldaks vaid tuuleenergia arendajate poolt vastava kulu katmine arendajate konsortsiumi loomist ja arendajate koostööd, vastasel juhul ei tasu lisakulude tõttu arendusprojekt end majanduslikult ära . Võimalike kompensatsioonimeetmete rakendamise ja rakendamata jätmise eeldatav mõju energiamajandusele Tänase olukorra jätkumine E nergiamajanduse arengukava kohaselt prognoositakse taastuvelektri osakaalu suurenemist Eesti elektri lõpptarbimises 2030. aastaks 30%-ni. Juhul, kui käivituvad edukalt paindlikud koostöömehhanismid teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega, on võimalik taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia osakaalu suurenemine Eesti elektri lõpptarbimises 50%-ni. Selle indikaatori väljatöötamisel on arvesse võetud kõiki Eestis leiduvad taastuvenergia ressursse, energiatehnoloogiate arengut ning üldiseid Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika trende. Parimat potentsiaali taastuvenergia osakaalu suurendamiseks omab Eestis leiduva biomassi ja tuule senisest suurem kasutuselevõtt energeetikas. Selle potentsiaali kasutuselevõttu pärsib käesoleval ajal ennekõike taastuvenergia tootmise omahind, mis on kõrgem elektri turuhinnast, kuid ka mitmesugused administratiivsed piirangud, sh eelnevalt käsitletud planeeringute s toodud, ning loodus- ja riigikaitselased piirangud . Tänase olukorra jätkumine – riik eelhoiatus süsteemides muudatusi ei tee ning turule ei tule tehnoloogilisi lahendusi, mis võimaldaks kehtivaid riigikaitselisi piiranguid vähendada – ei takista riigil otseselt energiamajanduse arengukavas kirjeldatud eesmärke täita, sest täna on ka riigikaitseliste piirangute ala st välja jäävaid potentsiaalsete tuuleparkide maht vähemalt sama suur , kui energiamajanduse arengukava kõige ambitsioonikama sihttaseme (50% elektrienergiast saadakse taastuvatest energiaallikatest) saavutamiseks vajalik eeldatav tuuleenergiasektori tootmisvõimsuse kasv (ca 800 MW) . K u na ennekõike arendatakse majandusloogikast lähtuvalt välja p rojektid, kus on parimad looduslikud või tehislikud tingimused taastuvenergia tootmiseks , või b eeldada, et juba olemasolevate arendusprojektide külmutamine suurendab Eesti taastuvenergia eesmärkide saavutamise maksumust. Tulenevalt tuuleenergiatehnoloogiate olulisest odavnemisest ja kesk-pikas perspektiivis ilma toetusteta konkurentsivõimeliseks muutumisest, tähendaks olemasoleva olukorra jätkumine oluliselt pärsitud võimet toota elektrit turutingimustel konkurentsivõimelisest taastuvast energiaallikast ning seetõttu riigi võimet panustada kulutõhusalt kliimamuutustega võitlemisse. Lääne-Eesti maakonnaplaneeringutes kehtestatud mitteriigikaitseliste piirangute leevendamine Kehtivates planeeringutes arendajate hinnangul ebamõistlike mitteriigikaitseliste piirangute (sh kaugus elamutest ja elamualadest, KOVide veto kaotamine, kaugus maanteedest jms) kaotamine tekitaks Hiiu, Saare, Lääne ja Pärnu maakonnas senise 1329 MW arenduspotentsiaali asemel kuni 5078 MW potentsiaalse võimsusega arendusalad. Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni ettepaneku alusel välja toodud tuuleenergeetika arendusalade potentsiaal on esialgne kaardianalüüsile tuginev hinnang, mis ei lähtu avaliku planeerimisprotsessi tulemustest, kohalike omavalitsuste arvamusest, erinevate ametkondade seisukohtadest. Riigikaitseliste kompensatsioonimeetmete rakendamine merealadel M erealadel puuduvad maismaa-aladele omased piirangud olemasoleva asustuse näol , ent meretuuleparkide rajamise esmane investeering on hinnanguliselt 1,8 korda kõrgem kui vastava arenduse tegemine maismaal. Seega on meretuuleparkide konkurentsivõime energiaturul madalam kui väljaarendatud liitumistaristuga maismaa-aladel. M erealadel on võimalik arendusalade asukohta vastavalt riigikaitselistele piirangutele vabamalt muuta , ka on seal täna märkimisväärses mahus piirangute vabasid arendusalasid . M erealade tegelik arenduspotentsiaal ja tuuleparkide eeldatav suurus (muude piirangute vähesuse tõttu) on tervikuna suurem kui maismaal , mistõttu kompensatsioonimeetmete rakendamine võimaldaks luua suurimas mahus potentsiaalset lisanduvat arendusvõimsust (joonis 12) . Joonis 12 . Merealade planeeritavad arendused Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi andmetel Riigikaitseliste kompensatsioonimeetmete rakendamine maismaa-aladel Riigikaitseliste piirangute all oleva Ida-Virumaa muudab atraktiivseks energiamajanduse seisukohalt vajaliku jaotusvõrgu ja liitumiste lähedus, samuti asjaolu, et tegemist on ajalooliselt energiatööstuse tootmiseks kasutatud aladega, kus kohalike omavalitsuste vastuseis tuuleparkide rajamisele on väiksem või puudub. Ida-Virumaal kompensatsioonimeetmete rakendamine ei võimalda samas endiselt arendada tuuleparke Jõhvi-Iisaku liinist ida pool. Samuti on Ida-Virumaa kompensatsioonimeetmete maksumus hinnanguliselt 18 MEURi suurem kui Lääne-Eestis, sest idas on lisaks kompensatsiooniradarile vajalik ümber ehitada ka olemasolev raadiosüsteem. Oluline on märkida, et Kaitseministeerium ega ka riik tervikuna ei ole loonud õiguspärast ootust, et Ida-Virumaale saab püstitada määratlemata hulga tuulikuparke. Sellist õiguspärast ootust ei loo planeeringud, sh riiklikud ega teemaplaneeringud. Seda kinnitab ka kohtupraktikas korduvalt rõhutamist leidnud fakt, et ka ehitusluba ei loo kuni vaidlustamistähtaja lõpuni õiguspärast ootust. Lääne-Eestisse paigutatav kompensatsiooniradar võimaldaks arendustele avada suurima maa-ala, samas kehtivad seal kitsendused maakonnaplaneeringutest ja muud piirangud (nt looduskaitse , asustus ). Ka puudub seal hetkel Ida-Virumaaga võrreldav liitumiste lähedus. Keskpikas perspektiivis (2020) leevendab toetava taristu osas olukorda Kesk- ja Lääne-Eestis Elering ASi poolt rajatav kolme maakonda läbiv Harku-Lihula-Sindi kõrgepingeliin, misläbi muutub võrguga liitumiste osas soodsamaks ka osaliselt riigikaitseliste piiranguteta Kesk-Eesti ala. Peamised järeldused ja ettepanekud edasise ks tegevuseks Energiamajanduse ar engukava eesmärkide täitmine on võimalik ka ilma riigikaitseliste kompensatsioonimeetmete rakendamiseta. Siiski tähendab olemasolevate arendusprojektide külmutamine Eesti taastuvenergia eesmärkide saavutamise maksumus e kasvu ja seega suuremat kulu ühiskonnale, sest realiseerimata jääb kõige kulutõhusam osa taastuvenergia tootmisest . Tulenevalt tuuleenergiatehnoloogiate olulisest odavnemisest ja kesk-pikas perspektiivis ilma toetusteta konkurentsivõimeliseks muutumisest, tähendaks olemasoleva olukorra jätkumine oluliselt pärsitud võimet toota elektrit turutingimustel konkurentsivõimelisest taastuvast energiaallikast ning seetõttu on mõjutatud ka riigi võime panustada kulutõhusalt kliimamuutustega võitlemisse. T uuleenergia arendusvõimsuste kasvatamise võimaluste avardamine on oluline samuti rahvusvahelis e energia - ja statistika kaubanduse potentsiaali silmas pidades , mille tulemusena saaks Eesti head tuuleressurssi rakendada ekspordiartiklina . Majanduslikult kõige odavam lahendus täiendavate t uuleenergia arendusalade loomiseks oleks esmalt mitteriigikaitseliste piirangute leevendamine aladel, kus riigikaitselisi piiranguid ei eksisteeri. Samas eeldab see nt Lääne-Eestis mitmete planeeringut e muutmist näiteks üldplaneeringute koostamise või uute teemaplaneeringute või riigi eriplaneeringu koostamise kaudu. Kehtivate planeeringute muutmine on võimalik üksnes läbi uue planeeringu koostamise. Riigi eriplaneeringu menetluse kohaldamine eeldab muudatusi planeerimisseaduses. Arvestades riigi eriplaneeringu kitsendusi eramaadel on arendajad teinud ettepaneku algatada riigi e ri planeering Lääne ja Pärnu maakonnas neil riigile kuuluvatel aladel, mis on potentsiaalsed arendusalad nelja Lääne maakonna ebamõistlikke piiranguid leevendades. Kaaluda tuleks planeerimisseadusesse muudatuse sisse viimist, mille kohaselt oleks võimalik kehtestada ka üksnes riigi eriplaneeringu asukohavalik ning sobival arendajal oleks seejärel ise võimalik teha taotlus kas riigi eriplaneeringu detailse lahenduse või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu detailse lahenduse koostamiseks. Samuti tuleks kaaluda looduskaitseseaduse muutmist nii, et looduskaitsealade algatamine taastuvenergia projektidega kattuvatel aladel kooskõlastaks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Rahandusministeerium peab kiireimaks lahenduseks siiski uute üldplaneeringute raames tuuleenergeetika arendusalade ülevaatamist. Kui Vabariigi Valitsus just ei soovi riigi poolt jõulisemalt tuuleparkide arendusi suunata – sellisel juhul on sobivamaks lahenduseks riigi eriplaneering oma piirangutega. Kui riik ja/või arendajad peavad otstarbekaks tuuleparkide arendusvõimaluste loomiseks riigikaitseliste süsteemide kompensatsioonimeetmete rahastamist, on majanduslikust loogikast lähtudes otstarbekas teha seda esmalt maismaal, kus liitumiste väljaehitamise kulu on väiksem kui merealade puhul. Samas on merealade arenduspotentsiaal tervikuna suurem kui maismaal. Lääne-Eesti maismaal pelgalt riigikaitseliste kompensatsioonimeetmete rakendamisest ei piisa, vaid leevendada tuleb ka mitteriigikaitselisi piiranguid. Ida-Virumaal pole ka pärast kompensatsioonimeetmete rakendamist võimalik piirangutest vabastada Jõhvi-Iisaku joonest ida poole jäävat ala. Riigikaitseliste süsteemide kompensatsioonimeetmete maksumust arvestades on arendajate poolne kompensatsioonimeetmete kulu katmine majanduslikult otstarbekas ainult juhul, kui sellise kohustuse võtab arendajate konsortsium, kes kulusid jagab. Tõenäoliselt tuleb riigil kompensatsioonimeetmete puhul arvestada vähemalt osalise kulude katmisega riigieelarvest. Juhul, kui seda otsustatakse teha, tuleb silmas pidada, et riigikaitse arengukavas ega energiamajanduse arengukavas vastavaid vahendeid ette nähtud ei ole, st tegemist on lisakuluga. Hetkel kohtu vaidluses olevate Ida-Virumaa tuuleparkide osas on töörühm kaardistanud võimalikud kompensatsioonim eetmed. Nende parkide puhul, kus on võimalik nimetatud m eetmeid rakendada , võtab see aega hinnanguliselt 4-5 aastat . M õnede tuuleparkide puhul ei ole hetkel tehnoloogiliste lahenduste puudumise tõttu võimalik riigikaitselistest kaalutlustest lähtuvalt kompensatsiooni meetmeid rakendada . Sellest tulenevalt teeb töörühm ettepaneku algatada elektrituruseaduse muudatus, millega jäetaks elektrituruseadusest välja nõue, et toetuse saamiseks hetkel kehtiva skeemi kohaselt peab tuulest elektrienergia tootja olema hiljemalt 31.12.2020 tootnud elektrienergiat. L õppkuupäev asendataks selle muudatuse korral EL keskkonna riigiabi suuniste täpse sõnastusega olemasolevate ja uute projektide eristamiseks. Töörühma tegevuse käigus on kaardistatud Kaitseministeeriumi valitsemisala süsteemidest tulenevad piirangud, ent pole suudetud tekitada terviklikku ülevaadet Siseministeeriumi valduses olevatest seiresüsteemidest tu lenevatest eeldatavatest piirangutest. Arendajatele selguse loomise huvides on vajalik ka Siseministeeriumi süsteeme puudutavate piirangute edasine kaardistamine. Kaitseministeerium jätkab koostöös huvitatud arendajatega tehnoloogiliste lahenduste otsimist, et elimineerida tuuleparkide mõju radaritele ja raadiosüsteemidele. Hetkel tõestatud toimega lahendusi turul ei eksisteeri.