Tuulepargi püstitamine Väike-Pakri saarele

2621915 -228600 0 0 LÄÄNE-HARJU VALLAVALITSUS Kaitseministeerium [email protected] 22 . 0 5 .201 9 nr 6-2/1344-1 T uulepargi püstitami ne Väike-Pakri saar ele Käesolevaga palume Teie arvamust lisatud materjalide alusel, mis esitati meile taotluse ga püstitada Väike-Pakri saarele t uulepar k . Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaanus Saat V allavanem Lisad : Päring seisukoha kujundamiseks Väike-Pakri saare tuulepargi ideeprojektile Väike -Pakri saare tuulepa rgi keskkonnapiirangute ja kitsenduste analüüs Pakri saartr Arenduse SA organisatsiooni CV Pakri saarte II üldkogu seisukoht Tuuleenergia Assotsiatsiooni toetuskiri Kaire Koitne + 372 6776925 Kaire.koitne@laaneharju. e e Lp. Jaanus Saat Lääne-Harju vallavanem Rae tn 38, Paldiski linn, 76806 15.05.2019 Päring seisukoha kujundamiseks Väike-Pakri saare tuulepargi ideeprojektile Taust, sh riigi seisukohad taastuvenergeetika valdkonna arendamisel Taastuvenergeetika arendamise edendamist peab oluliseks üleriigiline planeering Eesti 2030+, mis on kehtestatud Vabariigi Valitsuse poolt 30. augustil 2012 korraldusega nr 368. Üleriigilise planeeringu eesmärkide hulka energeetika valdkonnas kuulub mh- varustatus energiataristuga, mis eeldab elektritootmisvõimsuse arendamisel keskendumist Eesti varustamisele energiaga, paigutades uued energiatootmisüksused ruumis ratsionaalselt ja kestlikult, Eesti energiavarustuse võimaluste avardamist, luues välisühendusi Läänemere piirkonna energiavõrkudega ning soovimatu mõju vältimist kliimale, saavutades taastuvenergia suurem osakaal energiavarustuses, tagades energiasäästlike meetmete rakendamine ja energiatootmise keskkonnamõju vähendamine. Samuti peab Harju maakonnas perspektiivikaks tuuleenergia arendamist Harju maakonnaplaneering, mis on kehtestatud riigihalduse ministri poolt 09.04.2018. Käesoleval hetkel on üle riigi, mh läbiviidud haldusreformi tulemusel ühinenud omavalitsustes, asutud koostama uusi üldplaneeringuid, millega seoses majandus-ja kommunikatsiooni ministeerium saatis 13.03. kirjaga nr 17-7/2019/2142 kohalikele omavalitustele pöördumise, sh Lääne-Harju vallale, tähtsustamaks taastuvenergia kajastamist üldplaneeringu tasandil. Samuti, et anda soovitused kohalike omavalitsuste planeeringutes taastuvenergeetika teema käsitlemiseks (eelkõige konkreetsemad suunised tuuleenergeetika kohta). Alljärgnevalt olulisemad väljavõtted kirja sisust. Soovime rõhutada kohalike omavalitsuste rolli olulisust taastuvenergia arendamisel saavutamaks ühiseid riiklike eesmärke ja kinnitame, et oleme valmis igakülgseks koostööks selles valdkonnas. Vabariigi Valitsus kinnitas 2017. aasta sügisel uue riikliku energiamajanduse arengukava aastani 2030 (ENMAK 2030+), milles on seatud eesmärgiks suurendada taastuvenergia osakaalu aastaks 2030 50%-ni energia lõpptarbimisest. Hetkel on selleks osakaaluks umbes 29%. Sama arengukava seab ka alameesmärgi taastuvatest allikatest toodetavale elektrienergia osakaalule – 30% lõpptarbimisest aastaks 2030. Hetkel on selleks osakaaluks umbes 17%. Lisaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) koostöös Keskkonnaministeeriumiga koostamas riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030, millega võtame riigina kohustuse, et aastaks 2030 on taastuvenergia osakaal lõpptarbimisest vähemalt 42%. Eesti peamised taastuvenergia allikad on biomass ja tuul, kuid ka päikeseenergia. Nii tuulest kui päikesest energia tootmine, mida seni on toetatud erinevate toetusskeemide abil, on peagi muutumas konkurentsivõimeliseks ka ilma riigi toetusteta. Seega on see järjest perspektiivikam tegevussuund ka kohalikele ettevõtjatele, pakkudes tulevikus stabiilset sissetulekut sõltumata riigi toetusmeetmetest. Ülaltoodust lähtuvalt soovitame üldplaneeringu koostamisel kaaluda võimalusi energia tootmiseks vajalike alade kavandamiseks. Eesti oludes tähendab see eelkõige peaasjalikult tuule- ja päikeseenergia arendamiseks sobilike maa-alade planeerimist. Arvestades Eesti tuuleressurssi, on parimad tuuleenergia tootmise alad Lääne-Eesti rannikul ja saartel ning Läänemeres. Lisaks soodustab selles piirkonnas taastuvenergia arendamist ka Harku-Lihula-Sindi-Riia uue kõrgepingeliini rajamine 2021. aastaks. Samas on heade tuuleoludega alasid ka muudes Eesti piirkondades. Kinnitame, et ministeeriumid jätkavad omaltpoolt nimetatud piirangutele leevenduste otsimisega ning loodetavasti jõutakse koostöös kohalike omavalitsuste lahendusteni, mis võimaldavad Eestil toota taastuvenergiat nii, et sellega ei väheneks riigi kaitsevõime või ei kahjustuks looduskaitseliselt väärtuslikud alad. Teha koostööd Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumiga selgitamaks välja alad kohaliku omavalitsuse piires, kus tuulikute ja riigikaitseliste ehitiste vaheline kontakt on eelduslikult minimaalne. Et ministeeriumite vastav teave ei ole avalik, siis soovitame koostöö formaadiks lisaks kirjavahetusele ka kohtumisi. Kinnitame valmisolekut seda koostööd omaltpoolt vahendada. Kaaluda võimalusi planeerida tuulikute rajamist ka rohelise võrgustiku aladele ja väärtuslikele maastikele. Elektrituulikute rajamine rohelise võrgustiku alale ei tohi oluliselt kahjustada rohelise võrgustiku toimimist ja sidusust. Üldplaneeringu koostamise käigus tuleb elektrituulikute rajamisega kaasnevat mõju rohelise võrgustiku alale ja väärtuslikele maastikele hinnata. Senine kogemus on näidanud, et kohalikud omavalitsused, kus täna juba eksisteerivad tuulepargid, teevad energiatootjatega aktiivset koostööd, mis enamasti väljendub ka tuuleenergia tootja rahalises panustamises kogukonna arengusse ja kohaliku taristu väljaehitamises. Seega pole tuulepargi kohaliku omavalitsuse territooriumile lubamine koorem, vaid pigem kohaliku elu edendamise võimalus. Taolise koostöö soodustamiseks ja edasiarendamiseks on MKM ja Rahandusministeerium asunud välja selgitama regulatsioonide muutmise vajadust, eesmärgiga muuta tuuleparkide arendamine kohalikele atraktiivsemaks. Selle aasta jooksul on plaanis viia läbi uuring, mis muuhulgas kaardistab ära KOVide ootused arendajatega koostöö osas. Tuginedes eeltoodud põhjustele ja selgitustele soovime veelkord kinnitada oma valmisolekut koostööks üldplaneeringute koostamise protsessis eesmärgiga tagada taastuvenergia jätkusuutlik areng Eestis. Ministeeriumid jätkavad eespool nimetatud taastuvenergia arendamise piirangutele leevenduste otsimisega. On aga väga oluline, et kohalike omavalitsuste üldplaneeringud näeksid ette võimalikud alad taastuvenergia arendamiseks, kuna see tagab täiendava panuse kohalikku arengusse ning on oluliseks nurgakiviks riiklike eesmärkide täitmisele. Väike-Pakri saare tuulepargi keskkonnapiirangute ja kitsenduste analüüs Suvel 2018.a Skepast & Puhkim OÜ poolt läbi viidud uuringu alusel (Lisa 1) on Väike-Pakri saare 5 kinnistu sobiv tuulikupargi rajamiseks, kuna ala vastab klimaatiliselt ja tuuleolude poolest vajalikele tingimustele. Samas paikneb kinnistu valdavas osas (188,2 ha ulatuses) Pakri hoiualal (Keskkonnaregistri kood KLO2000167), kinnistu rannikul paiknev lääneserv jääb 1,3 ha ulatuses Pakri maastikukaitsealale (KLO1000113). Ühtlasi jääb kogu kinnistu Natura 2000 võrgustikku kuuluvale Pakri linnu- ja loodusalale (EE0010129). Uuringu eesmärgiks oli saada täpsemat infot Väike-Pakri saare 5 kinnistu keskkonnapiirangute ja kitsenduste kohta ning teavet kui suur osa kinnistust täidab tegelikkuses hoiuala ja Natura loodusala kaitse eesmärke. Uuringu käigus viidi läbi paikvaatlus kinnistul ning võrreldakse saadud tulemusi Pakri hoiuala kaitse eesmärkidega (kontrollitakse kaitstavate elupaigatüüpide tegelikku levikut) ning tehti ettepanekuid tuulikute paigutuse osas. Page 2 Pakri Saarte Arenduse Sihtasutus Pakri saarte arenduses on eelkõige alates 2005. aastast tehtud olulisi edusamme nii vajalike uuringute ja planeeringute koostamise kui ka infrastruktuuriarenduste näol. 2005. aastal käivitati „Pakri saarte arengukava”, mille eesmärgiks oli luua Pakri saartest terviklik, reaalselt funktsioneeriv inim- ja loodussõbralik elukeskkond. 2014.a. kinnitati Pakri saarte arengukava 2013-2020. Aastatel 2005-2018 on ellu viidud mitmed Paldiski linna arengukavas ja Pakri saarte perspektiivse väljaarendamise kavas ettenähtud tegevused. Seega on Pakri saartel tehtud juba mitmeid põhjalikke eeltöid – valminud Pakri saarte arenguprogramm, kogutud eksperthinnangud, valminud Pakri saarte arengukava 2013-2020, kehtib Pakri saarte üldplaneering ja keskkonnamõjude strateegiline hindamine, valminud Väike- Pakri väikelaevade sadama detailplaneering ja vajalikud uuringud ning eksisteerib professionaalne meeskond Pakri Saarte Arenduse SA-st, kes järgivad arengukavas ettenähtud tegevusi ning on juba eelnevalt juhtinud ja ellu viinud mitmeid edukaid saarte arendusega seonduvaid projekte. Täpsemalt on ülevaade toodud Lisa 2. Kogukonna tänane seisukoht Pakri Saarte Sihtasutus on saatnud tuulepargi analüüsi, et rajada Väike- Pakri keskosasse viiest kuni kuuest tuulikust koosnev tuulepark, mis rahastaks Väike-Pakri Väikeküla sadamat tulevikus. Kogukond peab projekti ebarealistlikuks ja leiab, et selline tuulepark ei arvesta kogukonna vajadustega ning ühine vastus sellele oleks eitav. Kogukond ei toeta antud projekti (Lisa 3 Pakri saarte üldkoosoleku protokoll). Kohtumisel Parki Tarvase juhi Erik Södebergiga saime aru, et vastasseis tuleneb suure osas erinevatest ärihuvidest, kuna nende hinnangul tuulepark segab Pakri Tarvase tööd (saab vähem heina ja loomadele ei meeldi). Julgeme väita, et tegemist on väga subjektiivse hinnanguga, kuna seisukohti ei ole argumenteeritult põhjendatud. Muuhulgas tuleb rõhutada, et mujal maailmas ei ole praktikas välistatud kuidagi põllumajanduse edendamine koostoimes taastuvenergeetika lahendustega, sh nt tuuleenergeetika rajatised põlumaadel on pigem tavaline kui erandlik nähtus. Loomulikult tuleb arenduste puhul arvestada tasakaalustatult kõigi erinevate osapoolte, sh kogukonna, huvidega aga see ei tohiks olla protsesside algatamata jätmise aluseks vaid asjaolusid tuleb selgitada seadusekohase menetluse käigus. Pakri Saarte Arenduse SA taotlus Lääne-Harju vallal on Väike-Pakri saarel 5 kinnistut pindalaga 215 hektarit. Lääne-Harju valla alla kuuluv Pakri Saarte Arenduse SA on tegelenud üle 15.a. Pakri saartega seotud arendusküsimustega. Senised koostatud analüüsid / arengukavad toovad välja perspektiivid, ohud ja võimalused, kuid suuresti takerdub tegevuskava elluviimine finantsvahendite puudumise taha. Käesoleva ideeprojekti elluviimine toob piirkonda täiendavaid finantsvahendeid nii valla, sihtasutuse kui ka kogukonna eesmärkide saavutamiseks. Meie hinnangul on tuulepargi loomine Väike-Pakri saarele perspektiivne ideeprojekt, millega tuleb edasi tegeleda ja analüüsida võimalusi. Läbi tuulepargi rajamise oleks võimalik lahendada mitmeid piirkonnaga seotud sotsiaalseid, majanduslikke ja turvalisusega seotud küsimusi (ligipääsetavus, sadama ehitamine jne). Sobiv raamistik edasi liikumiseks oleks PlanS § 95 jj ning vastava olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekirja sätestava määruse kohaselt kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu algatamine. Tegemist on küll konkreetsele teemale suunatud aga siiski sobiva avatud menetluse ning protsessiga, kuhu kaasatakse kõik seotud osapooled (alates Page 3 kohalikust kogukonnast ja lõpetades looduskaitse spetsialistide või Kaitseministeeriumiga). Lisatuna ka Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni toetuskiri (Lisa 4). Alates 01.07.2015 kehtiv planeerimisseaduse redaktsioon näeb kohaliku omavalitsuse üldplaneeringu kõrval ette ka kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu regulatsiooni. Eriplaneeringute koostamise eesmärgiks on olulise ruumilise mõjuga ehitiste asukohavaliku teostamine kogu omavalitsuse territooriumil ning pärast asukohavaliku teostamist detailse lahenduse koostamine (sisuliselt detailplaneering). Sestap kuna tegemist on konkreetsema teadaoleva arenduse huviga, millele peavad olema täidetud teatud kriteeriumid (tuulepotentsiaal jne), siis ei koormaks see planeerimisprotsess kogu valla üldplaneeringu koostamist ning saaks keskenduda just eesmärgiks oleva teema lahendamisele detailsemalt. Käesolevaga jääme ootama Lääne-Harju valla seisukohta Väike-Pakri saare tuulepargi ideeprojekti ja võimaliku planeerimismenetluse algatamise osas. Omalt poolt soovime kinnitada, et oleme valmis võtma projekti eestvedaja rolli, kaasama aruteludesse vajalikke huvigruppe ning leidma vahendid projekti elluviimiseks. Lugupidamisega, Paavo Pilv Juhatuse liige Pakri Saarte Arenduse SA www.pakrisaared.ee Lisad: Lisa 1 Väike-Pakri saare tuulepargi keskkonnapiirangute ja kitsenduste analüüs Lisa 2 Pakri Saarte Arenduse SA organisatsiooni CV Lisa 3 Pakri saarte II üldkogu Lisa 4 Tuuleenergia Assotsiatsiooni toetuskiri Page 4  Töö number: 2018_0045 Tellija Pakri Saarte Arenduse SA Täitja Skepast&Puhkim OÜ Karjavälja 14, 12915 Tallinn Telefon: +372 664 5808; e-post: [email protected] Registrikood: 11255795; Kuupäev 15.10.2018 Väike-Pakri saare tuulepargi keskkonnapiirangute ja kitsenduste analüüs Aruanne 1 / 26 Versioon 2 Kuupäev 15.10.2018 Koostanud: Raimo Pajula, Kati Kraavi, Marju Kaivapalu, Anni Konsap Kontrollinud Hendrik Puhkim (KMH litsents nr KMH0135) Kooskõlastanud: Paavo Pilv (Pakri Saarte Arenduse SA) Projekti nr 2018_0045 SKEPAST&PUHKIM OÜ Karjavälja 14 12915 Tallinn Registrikood 11255795 tel +372 664 5808 e-mail [email protected] www.skpk.ee 2 / 26 Sisukord Sissejuhatus ..................................................................................................................... 4 1. Asukoht ja kavandatav tegevus .................................................................................... 5 1.1. Asukoht ....................................................................................................................... 5 1.2. Kavandatav tegevus ...................................................................................................... 5 1.2.1. Tuulikute tüübid ......................................................................................................... 6 2. Seosed asjakohaste arengu- ja planeeringudokumentidega ......................................... 9 2.1. Detailplaneeringud ........................................................................................................ 9 2.2. Üldplaneering .............................................................................................................. 10 2.3. Maakonnaplaneering .................................................................................................... 10 3. Pinna ja põhjavesi ...................................................................................................... 11 4. Kultuurimälestised ja pärandkultuuriobjektid ............................................................ 13 5. Kaitstavad loodusobjektid .......................................................................................... 15 5.1. Natura võrgustiku Pakri linnualale avalduvad mõjud ......................................................... 15 5.2. Kaitstavad elupaigatüübid ............................................................................................. 16 5.3. Kaitstavad liigid ........................................................................................................... 16 6. Tuulikute asukohtade ülevaatus ................................................................................. 17 6.1. 8 MW tuulikud ............................................................................................................. 17 6.2. 8 MW tuulikud ............................................................................................................. 17 7. Eskiislahendus ............................................................................................................ 19 Kokkuvõte ja järeldused ................................................................................................. 21 Kasutatud kirjandus ....................................................................................................... 23 3 / 26 Sissejuhatus Pakri Saarte Arenduse SA tegevuse eesmärk on Väike-Pakri saare 5 (katastritunnus 58001:009:0037) kinnistu välja arendamine tuulepargi alaks. Väike-Pakri saare 5 kinnistu pindala on 190,55 ha ja see paikneb Harjumaal Lääne-Harju vallas Väike-Pakri saare keskosas ulatudes saare läänerannikult peaaegu idarannani. Väike-Pakri saare 5 kinnistu on sobiv tuulikupargi rajamiseks, kuna ala vastab klimaatiliselt ja tuuleolude poolest vajalikele tingimustele. Samas paikneb kinnistu valdavas osas (188,2 ha ulatuses) Pakri hoiualal (Keskkonnaregistri kood KLO2000167), kinnistu rannikul paiknev lääneserv jääb 1,3 ha ulatuses Pakri maastikukaitsealale (KLO1000113). Ühtlasi jääb kogu kinnistu Natura 2000 võrgustikku kuuluvale Pakri linnu- ja loodusalale (EE0010129). Kavandatavate tuulikute tüüpi ei ole paika pandud ja võimalikud on erinevad lahendused. Ruumilise planeerimise ja keskkonnamõju ulatuse määramiseks on oluline arvestada peale tuulikute võimsuse ka muid parameetrid nagu torni kõrgus, labade pikkus, vundamentide suurused ja teede asetus ning infrastruktuuri alla jäävad pindalad. Tegevuse kavandamist alustatakse erinevate tuuliku tüüpide paigutamisest Väike-Pakri saare 5 kinnistule ning leitakse esialgsed võimalikud asukohad ja maksimaalne võimalik tuulikute arv kinnistul. Ühtlasi täpsustatakse ka Väike-Pakri saare 5 kinnistu keskkonnapiirangute ja kitsenduste ulatust. Käesoleva uuringu eesmärgiks on saada täpsemat infot Väike-Pakri saare 5 kinnistu keskkonnapiirangute ja kitsenduste kohta ning teavet kui suur osa kinnistust täidab tegelikkuses hoiuala ja Natura loodusala kaitse eesmärke. Uuringu käigus viikase läbi paikvaatlus kinnistul ning võrreldakse saadud tulemusi Pakri hoiuala kaitse eesmärkidega (kontrollitakse kaitstavate elupaigatüüpide tegelikku levikut) ning tehakse ettepanekuid tuulikute paigutuse osas. 4 / 26 1. Asukoht ja kavandatav tegevus 1.1. Asukoht Väike-Pakri saare 5 kinnistu (58001:009:0037) pindalaga 190,55 ha paikneb Harjumaal Lääne-Harju vallas Väike-Pakri saare keskosas ulatudes saare läänerannikult peaaegu idarannani. Pakri saari eraldab mandrist Kurkse väin ning Pakri poolsaarest Pakri laht. Väike-Pakri saare pindala on 12,9 km² ja Suur-Pakri saarel 11,6 km². Ilmselt oli väiksema saare Suur-Pakriks nimetamise põhjuseks tollane suurem elanike arv ja paremad põllumaad võrreldes teise saarega. Kinnistu paikneb valdavas osas (188,2 ha ulatuses) Pakri hoiualal (Keskkonnaregistri kood KLO2000167), kinnistu rannikul paiknev lääneserv jääb 1,3 ha ulatuses Pakri maastikukaitsealale (KLO1000113). Ühtlasi jääb kogu kinnistu Natura 2000 võrgustikku kuuluvale Pakri linnu- ja loodusalale (EE0010129). Joonis 1. Väike-Pakri saare 5 asukoht (Allikas: Maa-ameti kaardiserver 2018) 1.2. Kavandatav tegevus Pakri Saarte Arenduse SA tegevuse eesmärk on Väike-Pakri saare 5 kinnistu välja arendamine tuulepargi alaks. Kavandatavate tuulikute tüüpi ei ole paika pandud ja võimalikud on erinevad lahendused. Ruumilise planeerimise ja keskkonnamõju jaoks on oluline arvestada peale tuulikute võimsuse ka muid parameetrid nagu torni kõrgus, labade pikkus, vundamentide suurused ja teede asetus ning pindalad. Tuulikute vahekauguse arvutamisel peetakse nö „rusikareegliks“ peamises energeetilises tuule suunas tuulikute omavaheliseks vahemaaks 6 kordset rootori läbimõõtu ja sellega risti olevas suunas 4 kordset rootori läbimõõtu. Esialgsel planeerimisel arvestatakse ainult tuulikute parameetreid, et saada ülevaade võimalikust paigutusest. Edasistel asukohtade valikutel lähtutakse kohaspetsiifilistest asjaoludest ning välitööde käigus selgitakse, millised asukohad on keskkonnapiirangute osas probleemsemad või sobivamad. 5 / 26  1.2.1. Tuulikute tüübid Mammut 8 Kavandades alale Mammut 81 (nimiväljundvõimusega 8 MW) tüüpi tuulikud oleks rootori diameeter 200 m, seega 4x rootori läbimõõt = 4x200m=800 m ning sellega risti 6x rootori läbimõõt = 6x200=1200 m. Kavandatavale alale mahuks maksimaalselt 6 tuulikut (vt Joonis 2). ENERCON E-101 / 3,05 MW Kavandades alale ENERCON E-1012 (nimiväljundvõimusega 3,05 MW) tüüpi tuulikud oleks rootori diameeter 101 m, seega 4x rootori läbimõõt = 4x101 m=404 m ning sellega risti 6x rootori läbimõõt = 6x101=606 m. Kavandatavale alale mahuks maksimaalselt 19 tuulikut (vt Joonis 3). ENERCON E-141 EP4 Kavandades alale ENERCON E-141 EP43 (nimiväljundvõimusega 4,2 MW) tüüpi tuulikud oleks rootori diameeter 141 m, seega 4x rootori läbimõõt = 4x141 m=564 m ning sellega risti 6x rootori läbimõõt = 6x141=846 m. Kavandatavale alale mahuks maksimaalselt 10 tuulikut (vt Joonis 4). SG 4.5-145 Kavandades alale SG 4.5-1454 (nimiväljundvõimusega 4,5 MW) tüüpi tuulikud oleks rootori diameeter 145 m, seega 4x rootori läbimõõt = 4x145m=580 m ning sellega risti 6x rootori läbimõõt = 6x145=870 m. Kavandatavale alale mahuks maksimaalselt 11 tuulikut (vt Joonis 5). Joonis 2. Mammut 8 (nimiväljundvõimusega 8 MW) tüüpi tuulikute esialgne paigutus. 1 http://www.eleon.ee/et/projektid/elektrituulikud-mammut-8-ja-gigantic-10/ 2 https://www.enercon.de/en/products/ep-3/e-101/ 3 https://www.enercon.de/en/products/ep-4/e-141-ep4/ 4 https://www.siemensgamesa.com/en-int/products-and-services/onshore/wind-turbine-sg-4-5-145 6 / 26 Joonis 3. ENERCON E-101 (nimiväljundvõimusega 3 MW) tüüpi tuulikute esialgne paigutus. Joonis 4. ENERCON E-141 EP4 (nimiväljundvõimusega 4,2 MW) tüüpi tuulikute esialgne paigutus. 7 / 26 Joonis 5. Nimiväljundvõimusega 4,5 MW tüüpi tuulikute esialgne paigutus. 8 / 26 2. Seosed asjakohaste arengu- ja planeeringu- dokumentidega 2.1. Detailplaneeringud August 2018 seisuga jääb uuritavale alale üks algatatud detailplaneering ning naabruses on üks kehtestatud detailplaneering ja üks vastu võetud detailplaneering (vt joonis Joonis 6). 1. Uuritava ala edelapoolsele osale jääb 10.12.2015 Paldiski Linnavalitsuse korraldusega nr 429 algatatud Väike-Pakri Suurküla detailplaneering. Algatamise korralduse kohaselt on planeeringu eesmärk hoonestusalade ja ehitusõiguse määramine, vajadusel uute kruntide moodustamine, maaüksustele vastavate sihtotstarvete määramine, vajadusel ja võimalusel Läänemerest tingitud ehituskeeluvööndi vähendamine ning kallasraja kulgemise täpsustamine. 2. Uuritavast alast põhjapool on 06.01.2011 Paldiski Linnavalitsuse korraldusega nr 1 kehtestatud Rukkisaare 3 maaüksuse ja selle lähiümbruse detailplaneering. Planeeringuga on kavandatud 1-2 korruselised hooned: koolituskompleksid, majutushooned, elamuhooned, vabaõhulava ja hooned ja ala loomade pidamiseks ja kuni 15 m kõrgune vaatetorn. Planeeringuga on kavandatud 70 % äritegevust ja 30 % põllumajanduslikku tegevust. 3. Uuritavast alast idapool asub 08.04.2016 Paldiski Linnavalitsuse korraldusega nr 99 algatatud Väike-Pakri sadama detailplaneering. Vastavalt detailplaneeringule taastatakse alal sadam, sadamahoone, sadama elling, abihoone, mis toetab sadama tegevusi ning milles võib asuda müügipunkt ning ööbimisvõimalus saare külalistele. Planeering on vastu võetud 24.05.2016 Paldiski linnavalitsuse korraldusega nr 201. 9 / 26 Joonis 6. Detailplaneeringud 2.2. Üldplaneering Uuritav katastriüksus jääb Pakri saarte üldplaneeringu alale, mis on kehtestatud 25.09.2013 Paldiski Linnavolikogu otsusega nr 28. Üldplaneeringu kohaselt on uuritava ala põhjaosas ja idaosas eeldatavalt sobilik uushoonestusala, lääne ja idaosas ulatuvad alale ranna ehituskeeluvööndid (vt joonis). Uuritavale alale jääb rohevõrgustik. Joonis 7.Väljavõte Pakri saarte üldplaneeringust Pakri saarte üldplaneeringuga tuulikupargi rajamist saartele ei kavandata. Vastavalt Pakri saarte üldplaneeringule tuleb olenevalt tuulikupargi rajamise soovi või vajaduse korral olenevalt tuulikupargi suurusest ja võimsusest koostada üldplaneeringut täpsustav teemaplaneering või üldplaneeringut muutev detailplaneering. Pakri saarte üldplaneeringu kontekstis loetakse tuulikupargiks mitmest üle 10 kW võimsusega elektrituulikust ning elektrituulikuid omavahel ja neid liitumispunktiga ühendavatest seadmetest, ehitistest ning rajatistest koosnevat elektrijaama. 10 / 26 2.3. Maakonnaplaneering Uuritaval alal kehtib Harju maakonnaplaneering (edaspidi MP) 2030+, mis on kehtestatud riigihalduse ministri poolt 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78. MP on aluseks kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamisel. MP peamine eesmärk on sisendi andmine kohalikul tasandil ruumilise arengu kavandamisel, tuues samas tasakaalustatud arengu kontekstis välja olulised riikliku tasandi vajadused Harju maakonnas. Harju MP ajaline perspektiiv on sarnaselt üleriigilisele planeeringule aasta 2030 ja edasi. Maakonnaplaneeringu kohaselt asub uuritaval alal roheline võrgustik. 11 / 26 3. Pinna ja põhjavesi Hüdrogeoloogilised tingimused Kavandatava tegevuse ala asub kaitsmata põhjaveega alal, kus on lõheliste ja karstunud kivimite põhjaveekihid ning kus reostusohtlikkus on seetõttu väga kõrge (vt Joonis 8),. Joonis 8. Põhjavee kaitstuse kaart.5 Pinnavesi Väike-Pakri saar asub Läänemeres, mille ranna piiranguvöönd on 200 m, ehituskeeluvöönd 200 m6 ja veekaitsevöönd 20 m7 (vt Joonis 9). Kavandatav ala jääb osaliselt nii ranna piiranguvööndisse, ehituskeeluvööndisse kui ka veekaitsevööndisse. Ranna kaitse eesmärk on rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine 8. Ranna ehituskeeluvööndis on keelatud uute hoonete ja rajatiste ehitamine. Looduskaitseseaduse kohaselt võib ranna ehituskeeluvööndit vähendada või suurendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasja piiridest, olemasolevate teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Ranna ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda Keskkonnaameti nõusolekul. Soovitav on rajada tuulepark väljaspoole ehituskeeluvööndit. 5 Eesti põhjavee kaitstuse kaart. Eesti Geoloogiakeskus, 2001 6 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/13118655?leiaKehtiv 7 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/104072017050 8 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/13118655?leiaKehtiv 12 / 26 Joonis 9. Veekaitselised piirangud 13 / 26 4. Kultuurimälestised ja pärandkultuuriobjektid Kavandatava tegevuse alale ja lähiümbrusesse kultuurimälestisi ei jää. Kavandatava tegevuse alal või selle vahetus läheduses asub seitse pärandkultuuriobjekti (vt Tabel 1) ja kolm ürglooduse raamatu objekti (Väike-Pakri lääneranna idapoolsem teeäärerahn, Väike-Pakri lääneranna läänepoolsem rahn ja Väike-Pakri laskepolügooni põhjaservakivi). Pärandkultuuri objektid on kultuurilist väärtust omavad põlised talukohad, veskid, puud ja kivid, kõrtsid, keldrid, punkrid, vanad kohanimed jm. "Eesti ürglooduse raamat" on Eesti geoloogiliste eluta loodusmälestiste andmepank. Võimalusel tuleb vältida pärandkultuuri ja Eesti ürglooduse raamat objektide hävimist. Tabel 1. Pärandkultuuriobjektid9 Nimi Kirjeldus Suurküla karjatee Tüüp määratav, objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud (580:MET:002) alla 20%, ulatus ca 800 m. Tee ühendas Suurküla ja Väike-Pakri põhjapoolseid karjamaid (Karevallid). Suurküla-Väikeküla Objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 50-90%, ulatus põlistee ca 2000 m. (580:MET:001) Skrädes veski Objekt on hävinud, ulatus ca 50 m. Rahvajuttude kohaselt esimene (580:TUV:002) saarele ehitatud tuulik. Väike-Pakri kool Objekt on hävinud, ulatus ca 20 m. (580:KOO:001) Ringikujulised Tüüp määratav, objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud kiviaiad alla 20%, ulatus ca 300 m. Loomade hoidmise kohad ehk karjaaiad. Neid (580:AED:002) leidub saare endistel karjatatavatel aladel. Aiad on olnud vähemalt meetri kõrgused. Kivikelder Objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 50-90%, ulatus Väikekülas ca 10 m. (580:KEL:003) Väikeküla Objektist on säilinud märgid, tüüpi ei saa määrata, ulatus ca 1000 m. (580:POK:002) Küla nimetatakse rootsipäraselt Lillby. Sadama lähedal olevad kallast kutsutakse Kuningakohaks. Siin olevat muuli ehituse ajal olnud Katariina II telk. 9 EELIS, andmed seisuga august 2018. 14 / 26 Joonis 10. Kultuurimälestised ja pärandkultuuriobjektid 15 / 26 5. Kaitstavad loodusobjektid 5.1. Natura võrgustiku Pakri linnualale avalduvad mõjud Elusloodusele avalduvatest mõjudest üheks suurimaks on tuuleparkide puhul linnustikule avalduvad mõjud. Mõjud avalduvad lindude kokku põrkamises pöörlevate rootoritega, mis põhjustab lindude vigastumist ja hukku. Linnustikule on mõjud tugevamad just rannikualadel ja rändekoridorides, kus toimub intensiivsem lindude liikumine. Seetõttu on Pakri linnualale ja selle kaitse-eesmärkideks olevatele linnuliikidele avalduvate mõjude välja selgitamine oluline aspekt tuulepargi kavandmisel. Pakri linnuala kaitse-eesmärgiks on järgmised linnuliigid: viupart, sinikael-part, merivart, hüüp, sõtkas, krüüsel, aul, laululuik, kühmnokk-luik, merikotkas, kalakajakas, tõmmuvaeras, jääkoskel, tutkas, tuttpütt, punajalg-tilder, väikeluik. Antud liigid seonduvad eelkõige mere ja rannikualadega ning valdavas osas kinnistul ei pesitse. Erandiks on punajalg-tilder, kelle elupaiku on registreeritud 36,5 ha suurusel alal kinnistu loodeosas. Kuigi valdav osa kaitse-eesmärgiks olevatest linnuliikidest pesitsevad ja toituvad või peatuvad rännetel kavandatavast tuulepargi alast väljaspool, toimub lindude liikumine ka läbi tuulepargi ala. Linnud lendavad üle saare ja läbi tuulepargi ala nii rännetel kui ka lokaalsel liikumisel. Seetõttu on võimalik ja suhteliselt tõenäoline oluliste negatiivsete mõjude avaldumine kaitse-eesmärgiks olevate liikidele. Mõjude tugevus ja olulisus sõltub eelkõige tuulikute arvust (mida suurem arv seda suuremad mõjud) ning vähemal määral ka nende paigutusest. Linnustikule avalduvate mõjude osas on ilmselt eelistatud väiksem arv suuremaid tuulikuid suuremale arvule väiksematele tuulikutele. Tuulepargi rajamine Natura võrgustiku alale ei ole automaatselt välistatud. EL elupaikade direktiivi ja linnudirektiivi kohaselt tuleb igasuguse inimtegevuse elluviimisel Natura alal, sh ka tuuleparkide arendamisel esmajärjekorras silmas pidada elupaikade ja liikide säilimist ning selleks vajalike meetmete rakendamist. Kui tuulepargi arendus tõenäoliselt mõjutab ala kaitse-eesmärki, tuleb läbi viia asjakohane hindamine, mille tulemus peab ütlema, kas tuulepargi arendamine antud alal on ilma kaitse-eesmärki kahjustamata võimalik ning kui on, millistel tingimustel ehk kuidas on mõjusid võimalik vältida. Ka Euroopa Komisjon on rõhutanud, et iga tuulepargi arendust, mida kavandatakse Natura alale või selle vahetusse lähedusse, tuleb vaadelda projektipõhiselt, arvestades konkreetse ala kaitse-eesmärki ning kaitstavate liikide paiknemist Natura alal10. Euroopas on näiteid Natura 2000 alale kavandatud tuuleparkidest: 1. Beinn an Tuirc tuulepark Šotimaal, kus muudeti projekti mõjude hindamise käigus tuuleparkide asukohti nii, et need ei paikneks kaitse all olevate kaljukotkaste põhiterritooriumil, nende jaoks rajati tuulikutest kaugemale alternatiivne elupaik, tänu millele nad said uued toitumisalad. Selle juures ei vähendatud ka kavandatud tuulepargi võimsust ja tuulikute arvu.11 1997-2014 läbiviidud seire on näidanud, et kotkad ei ole tuulikutega kokku põrganud ega muutnud oma elupaika alal. 2. Virtsu II tuulepark Eestis (Nelja Energia). Tuulepargis on kokku kolm tuulikut, millest kaks asuvad Väinamere linnu- ja hoiualal. 10 EU Guidance on wind energy development in accordance with the EU nature legislation. Euroopa Komisjon, 2011. 11 Mainstreaming Energy and Climate Policies Into Nature Conservation. WindEurope, 2017. 16 / 26 Joonis 11. Virtsu II tuulepargi paiknemine Väinamere hoiualal12 5.2. Kaitstavad elupaigatüübid Keskkonnaregistri andmetel levivad kinnistul järgmised Loodusdirektiiviga kaitstavad ehk nn Natura elupaigatüübid: alvarid (6280*), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210), rannaniidud (1630), liigirikkad madalsood (7230), vanad laialehised metsad (9020*). Kõik need elupaigatüübid on Pakri hoiuala ja Pakri loodusala kaitse-eesmärkideks, millega tuleb tuulepargi kavandamisel arvestada. Natura elupaigatüübid hõlmavad keskkonnaregistri andmetel kinnistust valdava enamuse ehk 184,7 ha (vt Joonis 12). 5.3. Kaitstavad liigid Paikvaatlus viidi läbi 8 MW ja 4,2 MW tuulikute esialgsetes asukohtades (vt Joonis 12). Kinnistu idaosas on registreeritud 26,8 ha alal II kaitsekategooria kaitstava linnuliigi karvasjalg-kaku (Aegolius funereus) elupaik, mille alale jäävad tuulikute asupaigad 6_8MW, 10_4MW ja elupaiga piirile 5_8MW. Kinnistu lääneosas on registreeritud 41 ha suurusel alal II kategooria linnuliigi soorätsu (Asio flammeus) elupaik, mille alale jäävad tuulikute asupaigad 1_8MW, 1_4MW, 2_4MW, 3_4MW, 5_4MW. II kategooria liigi mustsaba-vigle (Limosa limosa) elupaigad paiknevad nii kinnistu lääne kui idaosas kokku 13,8 ha suurusel alal, lääneosas jääb elupaiga alale tuuliku asukoht 2_4MW. III kategooria linnuliikide elupaigad hõlmavad kinnistust kokku 75,9 ha suuruse ala. Kinnistul on registreeritud kümne III kategooria kaitstava linnuliigi elupaigad: musträhn (Dryocopus martius), punajalg-tilder (Tringa totanus), suurkoovitaja (Numenius arquata), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), väike-kirjurähn (Dendrocopos minor), öösorr (Caprimulgus europaeus), väänkael (Jynx torquilla), hänilane (Motacilla flava), õõnetuvi (Columba oenas), rooruik (Rallus aquaticus). III kategooria linnuliikide elupaikade alale jääb suurem osa tuuliku asupaikadest, vaid 2_8MW, 4_4MW ja 3_8MW jäävad elupaikadest väljaspoole, viimane neist asub siiski elupaiga piiril. II kategooria linnuliikide elupaigad hõlmavad kokku 133 ha suuruse ala. Kinnistu lääneservas on 4,8 ha suurusel alal registreeritud II kategooria kaitstava taimeliigi emaputke (Angelica palustris) elupaigad. Kinnistul on punktobjektidena registreeritud kaks II kat taimeliigi aasnelgi (Dianthus superbus) elupaika ja üks II kat liigi nõmmnelgi (Dianthus arenarius) elupaik. Kaitstavate taimeliikide registreeritud elupaiku esialgsetele tuuliku asupaikade alale ei jää. 12 Environmental and Social Report. 4Energia, 2013. 17 / 26 Pakri linnuala kaitse-eesmärgiks olevatest linnuliikidest on alal registreeritud liikidest vaid punajalg- tilder. Punajalg-tildri elupaigad on registreeritud kinnistu loodeosas kokku 36,5 ha suurusel alal. Elupaiga alale jääb üks 8 MW tuuliku asukoht (1_8MW) ja neli 4,2 MW tuuliku asupaika (1_4MW, 2_4MW, 3_4MW, 5_4MW). 18 / 26 Joonis 12. Tuulikute esialgsete asukohtade paiknemine ja Natura elupaigatüüpide levik. 16 / 26 6. Tuulikute asukohtade ülevaatus 6.1. 8 MW tuulikud Nr 1_8MW - kinnistu loodeosas (joonis 1). Keskkonnaregistri andmetel levib tuuliku asukohas elupaik alvarid, esinduslikkusega B. Välivaatluse põhjal vastab ala keskkonnaregistris olevale infole. Nr 2_8MW - kinnistu lääneosas. Keskkonnaregistri järgi levib tuuliku asukohas elupaik kuivad niidud lubjarikkal mullal, esinduslikkusega B. Välivaatluse põhjal vastab ala keskkonnaregistris olevale infole. Nr 3_8MW - kinnistu keskosas. Tuuliku asupaik jääb keskkonnaregistri järgi kahe elupaiga piirile: põhja pool asub elupaik alvarid (esinduslikkus B) ja lõunas vanad laialehised metsad (esinduslikkus B). Alvari elupaik vastab registris olevale kuid elupaik vanad laialehised metsad puudub kuna tegu on keskealise metsaga, mille puistus esinevad kask, sanglepp, hall lepp ja haab kuid arvestataval määral ei esine laialehiseid puid. Kirjeldatud mets ei vasta ka ühelegi teisele elupaigatüübile. Nr 4_8MW - kinnistu edelaosas. Keskkonnaregistri andmetel levib tuuliku asukohas elupaik vanad laialehised metsad (esinduslikkus B). Tegelikkuses elupaika alal ei esine ning tegu on elupaigaks mittekvalifitseeruva keskealise halli lepa enamusega metsaga. Tõenäoliselt on tegemist sekundaarse, endisele põllumajanduslikule maale kujunenud metsaga. Nr 5_8MW - kinnistu keskosas. Keskkonnaregistri andmetel levib tuuliku asukohas elupaik vanad laialehised metsad (esinduslikkus B). Tegelikkuses kasvab alal keskealine halli lepa ja kase domineerimisega sekundaarne mets, mis ühekski metsaelupaigaks ei kvalifitseeru. Nr 6_8MW - kinnistu idaosas. Keskkonnaregistri andmetel levib tuuliku asukohas elupaik vanad laialehised metsad (esinduslikkus B). Tegelikkuses kasvab alal soostunud segamets, kus domineerivad sanglepp, kask ning esineb ka haab ja saar. Puistu on suhteliselt vana ja esineb vana metsa tunnuseid. Mets ei vasta registreeritud elupaigale, kuid kvalifitseerub elupaigaks soostuvad ja soolehtmetsad (9080*). Kokkuvõttes jääb 8 MW tuuliku asupaikadest kolm (1_8MW, 2_8MW, 6_8MW) reaalselt Natura elupaikade alale, kuid kolme (3_8MW, 4_8MW, 5_8MW) puhul ei vasta alal olevad metsakooslused ühegi Natura metsaelupaiga kriteeriumitele. Uuritud kinnistu puhul olid niiduelupaikade keskkonnaregistrisse kantud määrangud suhteliselt täpsed ning vastasid kõigi kontrollitud paikade puhul üldjoones reaalsele olukorrale. 6.2. 8 MW tuulikud Nr 1_4MW - kinnistu loodeosas. Keskkonnaregistri andmetel levib tuuliku asukohas elupaik alvarid, esinduslikkusega B. Välivaatluse põhjal vastab ala üldjoones keskkonnaregistris olevale infole. Elupaik on siiski mõneti üleminekuline elupaigatüübile rannaniidud, mis ei kahanda elupaiga väärtust. Nr 2_4MW - kinnistu loodeosas. Keskkonnaregistri järgi levib alal elupaik alvarid, esinduslikkusega B. Välivaatluse põhjal vastab ala keskkonnaregistris olevale infole. Nr 3_4MW - kinnistu keskosas. Keskkonnaregistri järgi levib tuuliku alal elupaik kuivad niidud lubjarikkal mullal, esinduslikkusega C. Välivaatluse põhjal on elupaik osaliselt üleminekuline tüübile aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga madalikuniidud (6510). Nr 4_4MW - kinnistu lääneosas. Keskkonnaregistri järgi levib alal elupaik alvarid, esinduslikkusega B. Välivaatluse põhjal vastab ala keskkonnaregistris olevale infole. 17 / 26 Nr 5_4MW - kinnistu lääneosas. Keskkonnaregistri järgi levib tuuliku alal elupaik kuivad niidud lubjarikkal mullal, esinduslikkusega B. Välivaatluse põhjal vastab ala keskkonnaregistris olevale infole. Nr 6_4MW - kinnistu keskosas. Keskkonnaregistri järgi levib tuuliku alal elupaik kuivad niidud lubjarikkal mullal, esinduslikkusega C. Välivaatluse põhjal vastab ala keskkonnaregistris olevale infole. Nr 7_4MW - kinnistu edelaosas. Keskkonnaregistri andmetel asub tuuliku asukohas elupaik vanad laialehised metsad (esinduslikkus B). Tegelikkuses elupaika alal ei esine ning tegu on elupaigaks mittekvalifitseeruva keskealise halli lepa enamusega metsaga. Tõenäoliselt on tegemist sekundaarse metsaga. Osa tuulik asupaigast jääks keskkonnaregistri järgi edelas asuva elupaiga kuivad niidud lubjarikkal mullal (esinduslikkusega B) alale. Välivaatluse järgi tuuliku asupaiga alal antud elupaika siiski ei eksisteeri ning niiduala on degenereerunud ja metsastunud. Nr 8_4MW - kinnistu keskosas. Keskkonnaregistri järgi asub paik kahe elupaiga piiril: lõunas levivad alvarid (esinduslikkusega B) ja põhjas vanad laialehised metsad (esinduslikkus B). Välivaatluse põhjal vastab alvarite ala keskkonnaregistris olevale infole kuid metsaala näol pole tegu registris oleva elupaigaga vaid noore või keskealise ning ilmselt sekundaarse kase ja remmelga enamusega metsaga, kus lisaks kasvab haaba ja saart. Nr 9_4MW - kinnistu idaosas. Keskkonnaregistri järgi levib alal elupaik alvarid, esinduslikkusega B. Välivaatluse põhjal vastab ala keskkonnaregistris olevale infole. Nr 10_4MW - kinnistu idaosas. Keskkonnaregistri andmetel levib tuuliku asukohas elupaik vanad laialehised metsad (esinduslikkus B). Tegelikkuses kasvab alal suhteliselt vana salumets, milles domineerivad kask ja haab, saared on valdavas osas kuivanud. Puistu kooseisu ja metsa struktuuri järgi kvalifitseerub see elupaigaks vanad loodusmetsad (9010*), seisundiga C, mitte aga laialehiseks metsa elupaigaks. Kokkuvõttes jääb 4 MW tuuliku asupaikadest kaheksa reaalselt Natura elupaikade alale ja üks (nr 8) elupaiga piirile ja ühe puhul ei vasta alal olev metsakooslus Natura metsaelupaikade kriteeriumitele. Uuritud kinnistu puhul olid niiduelupaikade keskkonnaregistrisse kantud määrangud suhteliselt täpsed ning vastasid kõigi kontrollitud (nii 4 MW kui 8 MW tuulikute) asupaikade puhul elupaigatüübile ning seisundiklassile. Metsaelupaikade puhul on suurem osa kinnistul kasvavaist metsadest kaardistatud ühe vanade laialehiste metsade polügoonina ning kinnistu lääneosas on kaardistatud veel neli sama elupaigatüübi polügooni, millel on suure polügooniga täpselt sama info. See näitab inventeerimise väikest täpsusastet, mis tingib konkreetsetel aladel ekslikke andmeid. 18 / 26 7. Eskiislahendus Paikvaatluste tulemusi arvestades koostati tuulikute uus asukohaskeem (vt Joonis 13), mille eesmärgiks oli vähendada tuulikute asupaikade kattumist hoiuala ja loodusala kaitse-eesmärgiks olevate elupaigatüüpidega. Kuna metsaalad osutusid suhteliselt suurel alal Natura elupaigaks mittekvalifitseeruvaks siis paigutati tuulikute asupaigad metsaaladele. Üheksast kavandatud asukohast kolm või neli ei kvalifitseeru suure tõenäosusega Natura elupaigaks, kuna paiknevad ilmselt sekundaarsete noorte või keskealiste lehtmetsade alal, mille näol pole tegu ka laialehise metsaga. Üks (läänepoolseim) asukoht kvalifitseerub tõenäoliselt elupaigaks 9010* või 9080*. Neli või viis elupaika asuvad samuti metsaaladel, mille puhul võib olla siiski tegemist ka elupaigaks kvalifitseeruvate aladega. Seetõttu vajavad uue skeemi järgi paigutatud tuulikute asukohad veel kontrolli välitööde käigus. Samuti on soovitav kaaluda teisi alternatiivseid asukohti ja kaasata veel kinnistuid, kuhu oleks võimalik tuulikud kavandada. 19 / 26 Joonis 13. Tuulikute kohandatud asukohtade paiknemine ja Natura elupaigatüüpide levik 20 / 26 Kokkuvõte ja järeldused Alates 01.07.2015 kehtiv planeerimisseaduse redaktsioon näeb kohaliku omavalitsuse üldplaneeringu kõrval ette ka kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu regulatsiooni. Eriplaneeringute koostamise eesmärgiks on olulise ruumilise mõjuga ehitiste13 asukohavaliku teostamine kogu omavalitsuse territooriumil ning pärast asukohavaliku teostamist detailse lahenduse koostamine (sisuliselt detailplaneering). Regulatsioon lähtub vajadusest kaaluda olulise ruumilise mõjuga ehitiste asukohta laiemalt kogu omavalitsuse territooriumil, mitte üksnes ühe kinnistu põhiselt. Ehitised, mille rajamiseks tuleb koostada kohaliku omavalitsuse eriplaneering, on sätestatud Vabariigi Valitsuse määruses „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“14. Määruse punkti 4 järgi on olulise ruumilise mõjuga ehitis ka tuulepark Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2003. a määruse nr 184 „Võrgueeskiri” tähenduses, mis koosneb vähemalt 30 meetri kõrgustest elektrituulikutest. Võrgueeskirja § 2 lg 19 kohaselt on tuulepark mitmest elektrituulikust ning elektrituulikuid omavahel ja neid liitumispunktiga ühendavatest seadmetest, ehitistest ning rajatistest koosnev elektrijaam. Järelikult tuleb kohaliku omavalitsuse eriplaneering koostada juhul, kui kavandatakse tuuleparki, mis koosneb vähemalt kahest tuulikust, mille kummagi kõrgus on vähemalt 30 meetrit ja neid ühendavatest seadmetest. Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu regulatsioon koosneb, nagu varem mainitud, kahest erinevast etapist – asukohavalikust ja detailse lahenduse koostamisest (sisuliselt detailplaneering). Asukohavaliku teostamine ei ole kohustuslik, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht on valitud ja kehtestatud omavalitsuse üldplaneeringuga. Antud juhul tähendaks see, et omavalitsuse üldplaneeringus on määratletud alad taastuvenergia/tuuleenergia tootmiseks. Kui asukohavalik on üldplaneeringus teostatud, võib selle alusel alale koostada detailplaneeringu ning kogu kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu menetlust läbi viima ei pea. Pakri saarte üldplaneeringuga tuulikupargi rajamist saartele ei kavandata. Vastavalt Pakri saarte üldplaneeringule tuleb olenevalt tuulikupargi rajamise soovi või vajaduse korral olenevalt tuulikupargi suurusest ja võimsusest koostada üldplaneeringut täpsustav teemaplaneering või üldplaneeringut muutev detailplaneering. Pakri saarte üldplaneeringu kontekstis loetakse tuulikupargiks mitmest üle 10 kW võimsusega elektrituulikust ning elektrituulikuid omavahel ja neid liitumispunktiga ühendavatest seadmetest, ehitistest ning rajatistest koosnevat elektrijaama. Kuna planeerimisseadus on muutunud peale Pakri saarte üldplaneeringu kehtestamist, tuleb silmas pidada planeerimisseaduses toodud regulatsiooni tuulepargi kavandamiseks. Kuna planeerimisseadus näeb ette kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu regulatsiooni tuuleparkide kavandamiseks, mis eeldab asukohavaliku analüüsi teostamist tuulepargi rajamise esimese etapina, ei piisa planeerimisseaduse kohaselt enam üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamisest tuulepargi kavandamiseks Pakri saartele. Pakri saarte üldplaneeringus sätestatud võimalus üldplaneeringu teemaplaneeringu (mille raames teostataks asukohavalik) ning sellele järgnev detailplaneering on ka täna kehtiva planeerimisseaduse kohaselt võimalus tuulepargi kavandamiseks Pakri saartele. Eriplaneeringu algatamisel on võimalik planeeringualana määratleda kindel osa omavalitsuse territooriumist. Vastavalt vajadusele, võimalusele ja KOV valmisolekule, võib selleks olla näiteks üksnes Pakri saarte ala, Lääne-Harju valla rannikuala, kogu omavalitsuse territoorium või muu eriplaneeringu algatamisel määratletud ala, mille raames tuuleparkidele/tuulepargile sobivaimad asukohti valima hakatakse. 13 Olulist ruumilist mõju on planeerimisseaduse § 6 punktis 13 defineeritud kui mõju, millest tingitult muutuvad eelkõige transpordivood, saasteainete hulk, külastajate hulk, visuaalne mõju, lõhn, müra, tooraine või tööjõu vajadus ehitise kavandatavas asukohas senisega võrreldes oluliselt ning mille mõju ulatub suurele territooriumile. 14 Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määrus nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“ 21 / 26 Järeldused ja ettepanekud edasiseks: • Pakri saarte üldplaneeringuga tuulikupargi rajamist saartele ei kavandata. • Planeerimisseaduse kohaselt ei piisa üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamisest tuulepargi kavandamiseks Pakri saartele. • Pakri saarte üldplaneeringus sätestatud võimalus üldplaneeringu teemaplaneeringu (mille raames teostataks asukohavalik) ning sellele järgnev detailplaneering on ka täna kehtiva planeerimisseaduse kohaselt võimalus tuulepargi kavandamiseks Pakri saartele. • Maakonnaplaneeringu kohaselt asub uuritaval alal roheline võrgustik. • Soovitav on kaaluda teisi alternatiivseid asukohti ja kaasata veel kinnistuid, kuhu oleks võimalik tuulikud kavandada. • Linnustikule avalduvate mõjude osas on eelistatud väiksem arv suurema nimivõimsusega tuulikuid suuremale arvule väiksema nimivõimsusega tuulikutele. • Joonisel 13 näidatud üheksast tuuliku asukohast kolm või neli ei kvalifitseeru suure tõenäosusega Natura elupaigaks kuna paiknevad ilmselt sekundaarsete noorte või keskealiste lehtmetsade alal, mille näol pole tegu ka laialehise metsaga. Üks (läänepoolseim) asukoht kvalifitseerub tõenäoliselt elupaigaks 9010* või 9080*. Neli või viis elupaika asuvad samuti metsaaladel, mille puhul võib olla siiski tegemist ka elupaigaks kvalifitseeruvate aladega. Seetõttu vajavad uue skeemi järgi paigutatud tuulikute asukohad veel kontrolli välitööde käigus. • Juhul, kui on võimalus paigutada mõned tuulikuid alast väljaspoole (naaberkinnistutele) tekib võimalus tuulikuid ala sees rohkem nihutada ning on suurem võimalus valida nende asupaigaks Natura elupaigatüüpideks mittekvalifitseeruvad alad. • Mõjude hindamisel tuleb edaspidi arvestada asjaoluga, et tuulepargi rajamiseks vajalikud juurdepääsuteed ja vähemal määral muud infrastruktuuriobjektid (ülekandeliinid jms) läbivad paljudel juhtudel Natura elupaigatüüpe ning kaitstavate liikide elupaiku põhjustades sellega negatiivseid mõjusid hoiuala ja Natura ala kaitse-eesmärkidele. Seega on keskkonnamõjude minimeerimiseks oluline lisaks tuulikute asupaikade optimeerimisele ka infrastruktuuri optimaalse paigutuse leidmine. • Võimalusel tuleb vältida pärandkultuuri ja Eesti ürglooduse raamatu objektide hävimist. • Soovitav on rajada tuulepark väljaspoole ehituskeeluvööndit. 22 / 26 Kasutatud kirjandus - „Väike-Pakri Suurküla detailplaneering“, algatatud 10.12.2015 Paldiski Linnavalitsuse korraldusega nr 429. - „Rukkisaare 3 maaüksuse ja selle lähiümbruse detailplaneering“, kehtestatud 06.01.2011 Paldiski Linnavalitsuse korraldusega nr 1. - “Väike-Pakri sadama detailplaneering“, algatatud 08.04.2016 Paldiski Linnavalitsuse korraldusega nr 99. - „Pakri saarte üldplaneering“, kehtestatud 25.09.2013 Paldiski Linnavolikogu otsusega nr 28. - „Harju maakonnaplaneering 2030+“, kehtestatud riigihalduse ministri poolt 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78. - EU Guidance on wind energy development in accordance with the EU nature legislation. Euroopa Komisjon, 2011. - Mainstreaming Energy and Climate Policies Into Nature Conservation. WindEurope, 2017. - Riigikogu seadus RT I 2004, 38, 258 „Looduskaitseseadus“, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/13118655?leiaKehtiv - Riigikogu seadus RT I 1994, 40, 655 „Veeseadus“, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/104072017050 - Riigikogu seadus RT I 26.02.2015, 3 „Planeerimisseadus“, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/129062018038 - Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määrus nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/106102015006 - http://www.eleon.ee/et/projektid/elektrituulikud-mammut-8-ja-gigantic-10/ - https://www.enercon.de/en/products/ep-3/e-101/ - https://www.enercon.de/en/products/ep-4/e-141-ep4/ - https://www.siemensgamesa.com/en-int/products-and-services/onshore/wind-turbine-sg- 4-5-145 - Maa-ameti X-GIS kaardirakendused (maainfo, looduskaitse ja Natura 2000, kitsendused, kultuurimälestised, pärandkultuur, maavarad) - Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS) - Keskkonnaregister - Eesti põhjavee kaitstuse kaart. Eesti Geoloogiakeskus, 2001 23 / 26  Lisa 3 Pakri Saarte Arenduse SA organisatsiooni CV Projekt Lühikirjeldus Tervisekaitseinspektsiooni 2005. a. tellis Pakri Saarte Arenduse SA tulareemiauuringute poolt läbi viidud uuringud läbiviimise Pakri saartel. Tervisekaitseinspektsioon ei avastanud Pakri saartel uuringute käigus tulareemiaohtu. 2006. aastal esitas Paldiski linn munitsipaliseerimistaotluse Pakri saarte seni veel riigi käes olevate maade kohta (963,45 ha). Koostati vajalikud plaanid ning munitsipaliseerimistaotlus Pakri saarte Pakri saarte reformimata reformimate riigimaade osas. 2008. aastal munitsipaliseeriti 4 krunti riigimaade Väike-Pakri saarel - Väike-Pakri saare 7 (58001:009:0039, 2,47 ha), munitsipaliseerimine Väike-Pakri sadam (58001:009:0036, pindala 5,00 ha), Väike-Pakri saare 5 (58001:009:0037, pindala 190,55 ha) ja Väike-Pakri saare 6 (58001:009:0038, pindala 1,09 ha). Pakri Saarte Arenduse SA korraldas 2005. a. esialgse fondide monitooringu Pakri saarte arendamiseks vajalike vahendite leidmiseks Pakri saarte võimalike Euroopa Liidu fondidest või teistest samalaadsetest arendusfondide toetusprogrammidest. Kuna käesoleval hetkel on Euroopa Liidu monitooring eelarve- ning toetuste jagamise periood vahetumas on vajalik Pakri saarte fondide monitooring taas läbi viia. 2005. aastal kavandati ja käivitati Pakri Saarte Arenduse SA poolt Pakri saarte esialgne turismiprogramm. Käivitatud programm on olnud oluline eeldus Pakri saarte kui reisisihtkoha külastamiseks ning huvi tekitamiseks laiemal tasandil. Käivitatud programm on oluline Pakri Pakri saarte saarte organiseeritud külastuste korraldamiseks, kuna sellisel viisil ei turismiprogrammi ole suured inimhulgad organiseerimatult saartel laiali ning tagatud on käivitamine ka looduskeskkonna parem kaitse inimtegevusest tulenevate negatiivsete mõjude eest. Turismiprogrammi on ellu viidud igal aastal peamiselt aprillist oktoobrini. Turismi toetamiseks on kogutud infot veebilehel www.pakrisaared.ee ning loodud vajalikke infomaterjale. 2005. aasta sügisel esitati projektitaotlus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Piirkondliku arengu kavandamise programmi, eesmärgiga aidata kaasa Paldiski ja ümberkaudse piirkonna arengupotentsiaali maksimaalset ärakasutamist takistavate kitsaskohtade likvideerimisele Pakri saarte ning Pakri saarte arendamisele terviklikuks loodus- ja ökoturismi väljaarendamise sihtkohaks Eestis. Projekti abil rahastati Pakri saarte arengukava ja kavandamine terviklikuks tasuvusanalüüsi läbiviimist ning Pakri saarte perspektiivse turismisihtkohaks (Pakri väljaarendamise kava koostamist 426 248 krooniga (ca. 27 tuh. EUR). saarte arengukava 2006- Valmisid ka arenduse visiooni olulised lisad – ruumilise arengu 2015) visioon, uuring turismiettevõtjate seas, väliseksperdi hinnang Pakri saarte arendusele, tutvumisreisid ja kontaktide loomine Prantsusmaale ja Ahvenamaale. Käesolev arengukava lähtub suures osas Pakri saarte perspektiivse väljaarendamise kavast 2006-2015 ja selle lisadest. Pakri saarte infovoldiku ja Vastavalt Pakri saarte perspektiivse väljaarendamise kava matkakaardi tootmine tegevuskavale koostati Pakri Saarte Arenduse SA eestvedamisel vajalikud infomaterjalid ja matkakaart saarte külastajale (vt Lisa 3). Praegusel hetkel on kõige kompaktsem informatsioon saarte kohta ka kodulehel www.pakrisaared.ee. Kodulehel on olemas ka teave saarel kehtivate reeglite (kaitse-eeskirja ja kodukorra) kohta. Pakri saarte 2006. aastal esitas Pakri Saarte Arenduse SA KIK-i arendusprojekt SA Keskkonnaprogrammi Looduskaitse programmi taotluse Pakri saartele Keskkonnainvesteeringute ujuvkai paigaldamiseks, välikäimlate püstitamises ning Väike-Pakri Keskus (KIK) teede hoolduseks ja viitade paigaldamiseks Väike-Pakrile kooskõlas Keskkonnaprogrammi Pakri MKA kaitsekorralduskavaga. Selle tulemusel viidi KIK toetusel (Looduskaitse nimetatud arendustegevused ka ellu. Toetuse maht oli 120 000 krooni. alamprogramm) Pakri saarte üldplaneering algatati Paldiski linnavolikogu otsusega nr Pakri saarte 1-3/17 8. veebruaril 2007. Sama otsusega algatati ka üldplaneeringule üldplaneeringu ja koostatav keskkonnamõjude strateegiline hindamine. ÜP koostamine keskkonna strateegilise hõlmas mitmeid põhjalikke uuringuid ning konsultatsioone mõju hindamisaruande huvigruppide ja avalikkusega. Pakri saarte ÜP ja KSH kinnitati koostamine 25.09.2013. Paldiski Linnavalitsuse 06.01.2010 korraldusega nr 1 on kehtestatud „Väike-Pakri saare Rukkisaare III maaüksuse detailplaneering“, mis näeb katastriüksusel nr 58001:009:0041 (ca 4,9 ha-l) ette ökoturismikompleksi ja lambakasvatuse rajamise. Vastavalt Pakri saarte kehtestatud detailplaneeringu lahendusele teenindab rajatav kompleks ökoturismikompleksi kuni 50 inimest, lammaste pidamiseks rajatavad ehitised on mõeldud detailplaneering kuni 400 lambale. Täpsemat infot on võimalik leida detailplaneeringu seletuskirjast (www.klient.hendrikson.ee/RK%20_seleturskiri_%2005_10_2010.pdf) ja koondjooniselt. Paldiski Linnavalitsuse 08.04.2010 korraldusega nr 99 on algatatud Väike-Pakri sadama detailplaneering 5 ha suurusel maa-alal ja keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eesmärgiks on saarte arendamiseks vajaliku väike-sadama rajamine planeeringualal. 2014. aastal leiti detilplaneeringu ja akvatooriumiuuringute koostaja ning valminud detailplaneerng ja väikesadama keskkonnamõjude hinnang, mis on aluseks sadama projekteerimistöödele (dokumendid lisatud projektile). Väike-Pakri sadama Paldiski Linnavalitsus võttis detailplaneeringu vastu 24.05.2016 kinnistu (katastriüksus korraldusega nr 201 ja korraldas detailplaneeringu ja selle KSH 58001:009:0036) aruande avaliku väljapaneku ning avaliku arutelu. Väljapanek toimus detailplaneering ajavahemikul 10.06. - 30.06.2016, arutelu 03.10.2016. Toimunud avalikustamise ajal esitasid seisukohti Keskkonnaamet ja Terviseamet. Kõikide seisukohtadega on arvestatud ja kirjadele vastatud. Avalikul arutelul seisukohtade esitajad ei osalenud. KSH aruanne kiideti Keskkonnaameti poolt 27.04.2017 kirjaga nr HJR 6-5/17/1619-4 heaks. Detailplaneering kehtestati 29. mail 2018.a. Lääne-Harju Vallavolikogu otsusega nr 77. Endise Nõukogude Armee Paldiski linna eestvedamisel ning SA KIK toetusel on taastatud rajatud kahe saare kergliiklusteena kasutatava sillana kahe Pakri saare vaheline vahelise tammi lagunenud ja ohtlik tamm. Ehitustööde maksumuseks oli ca 98 000 Page 2 edasiarendamine EUR. kergliiklusteena kasutatavaks sillaks Mereinstituudi poolt koostatud akvatooriumiuuring Pakri saarte vahelise vee Valminud on Mereinstituudi poolt koostatud uuring saarte vahelise liikuvuse kohta: “Pakri veeala kohta, mille kohaselt on vajalik taastada ja parandada vete saarte vahelise väina liikuvus saarte vahelisel alal. Jätkata tuleks kahe saare vahelise silla merepõhja kaardistamise rekonstrueerimisega ning avada veele ka laiu ja Suur-Pakri vahel olev ja täiendavate teine muul, et parandada vee seisundit ja liikuvust. läbipääsuavade vajaduse uuringute aruanne”, 2012 OÜ Pakri Tarvas eestvedamisel toimub Pakri saartel juba lihaveise ja lambakarjatamine, mille tulemusena on ka Väike-Pakri saare elanikkond kasvanud. Pakri Tarvas teostab saartel ka mitmeid OÜ Pakri Tarvas hooldustöid (regulaarne võsatõrje ja niitmine kaitseala valdaja tegevused Pakri saartel tellimusel, teede hooldus, metsaraie jms), pakub vastavalt võimalusele ja vajadusele transporti, majutust ja toitlustust ning teeb koostööd erinevate turismikorraldajatega. Paldiski Linnavalitsus osales 2008-2011 a. rahvusvahelises projektis, mille eesmärgiks on suurendada saartevahelist reisimist Soome ja Eesti rannikul. Projekti jooksul kaardistati olemasolevaid marsruute ja Kesk-Läänemere Interreg analüüsiti, kuidas olukorda parandada. Eesmärgiks oli arendada välja IV A 2007-2013 toimiv Soome-Eesti väikesaarte võrgustik, mis tõstab mereturismi programmi projekt turvalisust ja kasvatab mereturistide huvi väikesadamate vastu. Töötati “Sõbralike saarte välja sadamate teenuseid ja kohaliku ajaloo ning pärimustega seotud matkarajad tooteid. Ühe projekti tulemusena valmis Harju maakonna ja Hiiumaa Kõrgessaare valla väikesadamate arengustrateegia 2010 – 2014, kus Väike-Pakri sadama väljaarendamise olulisus on samuti välja toodud. Väike-Pakri saare 5 kinnistu on sobiv tuulikupargi rajamiseks, kuna ala vastab klimaatiliselt ja tuuleolude poolest vajalikele tingimustele. Samas paikneb kinnistu valdavas osas (188,2 ha ulatuses) Pakri hoiualal (Keskkonnaregistri kood KLO2000167), kinnistu rannikul paiknev lääneserv jääb 1,3 ha ulatuses Pakri maastikukaitsealale Väike-Pakri saare (KLO1000113). Ühtlasi jääb kogu kinnistu Natura 2000 võrgustikku tuulepargi kuuluvale Pakri linnu- ja loodusalale (EE0010129). keskkonnapiirangute ja Uuringu eesmärgiks oli saada täpsemat infot Väike-Pakri saare 5 kitsenduste analüüsi kinnistu keskkonnapiirangute ja kitsenduste kohta ning teavet kui suur osa kinnistust täidab tegelikkuses hoiuala ja Natura loodusala kaitse eesmärke. Uuringu käigus viidi läbi paikvaatlus kinnistul ning võrreldakse saadud tulemusi Pakri hoiuala kaitse eesmärkidega (kontrollitakse kaitstavate elupaigatüüpide tegelikku levikut) ning tehti ettepanekuid tuulikute paigutuse osas. Page 3  Pakri saarte II üldkogu 12.04.2018 kl 13.15 Väike-Pakri Suurküla Eli-Vanatoa Pakri saarte üldkogu reglemendi § 5 p 9 kohaselt on üldkogu otsustusvõimeline, sest üldkogul osaleb ⅔ pakri saarte püsielanikest. 1. Pakri Saarte üldkogu reglemendi muudatused Saarevanem loeb ette Lääne-Harju vallavalitsuse poolt koostatud Pakri saarte üldkogu eelnõu, mis esitatakse volikogu koosolekule aprillikuu lõpus, et viia üldkogu reglement valla põhimääruse osaks (lisa 1). Arutelul on reglemendi punktid: 1) § 2 p 3 ja § 3 p 3 (valla määruse eelnõus vastavalt § 70¹ p 4) Kes on reglemendi kohaselt saare püsielanik? Kas reglemendi kohaselt sissekirjutust omavad või aastaringi saarel elavad inimesed? Mõiste “püsielanik” jääb reglemendis muutmata ning endiselt on need kõik registrijärgsed elanikud (jooksva aasta 1.jaanuari seisuga). Üldkoosolekul on igal kinnisasja omanikul üks hääl. Kinnisasjal, millel on rohkem, kui üks füüsiline omanik saab üldkogul esindada vaid kinnisasja omanike kokkuleppel üks esindaja. 2) Kas oleks võimalik muuta koosoleku toimumise aega? Valla määruse eelnõus § 70³ p2 kustutatakse “hiljemalt jaanuarikuu jooksul” ja “kutse tehakse teatavaks vähemalt üks kuu enne üldkogu toimumist”. Lepitakse kokku, et sõnastust muudetakse § 70¹ p 6 “üldjuhul toimub üldkogu kalendriaasta esimese viie kuu jooksul”. Eelnõusse palume lisada algteksti § 3 p 9 “Üldkogu on otsutusvõimeline, kui sellest võtab osa ⅔ üldkogu liikmetest. Juhul, kui esimesele välja kuulutatud üldkoosolekul osalejate arv jääb alla ⅔ üldkogu liikmete arvust, siis kutsutakse hiljemalt üks nädal hiljem kokku uus üldkogu ning üks nädal hiljem kokku kutsutud üldkogu koosolek on otsustusvõimeline ka juhul, kui üldkogule koguneb alla ⅔ nõukogu liikmetest sh volinikud”. 3) Gun Pella küsib, kas tuleks ära märkida koostöö Pakri Ühinguga. Kuna üldkogu liikmete õiguste hulka kuulub § 70² p 7 kohaselt võimalus vajadusel esindada väikesaarel asuvate kinnistute omanike palvel nende huve, kellele seaduses ettenähtud korras ei laiene püsielaniku staatus, kuid  kes huvituvad väikesaare elu ja arengu edendamisest, siis ei vaja koostöö Pakri Ühinguga reglemendis eraldi välja toomist. 2. Ootused Väikesaarte programmi osas Eesti Saarte Kogu on palunud kõikidel liikmetel kaardistada ootused Väikesaarte programmi suhtes ja saatnud välja probleemide/ teemade kaardistamiseks nimekirja. Üldkogu teeb järgmised otsused: - Energiatootmine toimuks (toimub) saarel päikesepaneelide ja tuuleenergia toel kohaliku kogukonna vajadusi arvestavalt. Võimalus esitada taotlus energiatootmise edendamiseks saartel ühises koostöös. Väikesaart(i) ei koormata teiste pakkondade energiavajadustest tulenevate projektidega ning puudub vajadus merepõhja kaabli järele. - Väike-Pakrile on vaja koolihoonet, kus oleks ka õpetaja eluruum(id), mis oleks köetav ühiselt klassiruumi(de)ga. Võib-olla saaks püstitada programmi toel moodulmaja ning otsida lisarahastust selleks Rootsist. Laste koolitamisel on oluline majutusvõimalus Harju-Ristil. Olemasolev korter läheb müüki. Vald pöördub küsimuses Harju-Risti Risti koguduse õpetaja poole ja teeb võimalusel koostööd, et saaks võimalusel kasutada majutust pastoraadis. - Ühineme vabatahtliku merepäästega paadi valmimisel. Vallavanema ettepanekul teha pääste ja ohutuse korraldamiseks koostööd Lohusalu päästega. - Saaresisene transport. Hetkeolukord, kus endiselt kasutatakse järelhaagiseid tuleks kontrollida, kuidas seadus ette näeb. - Probleem on suur jätkuvalt joogiveega. Olemasolevad kaevud ei kata kogukonna enda vajadusi. - Internetiühendus probleemne ja ei arvesta kogukonna vajadusi. Tuleks võtta ühendust teenusepakkujaga ning üle vaadata olemasolevate internetimastide suunatused ning vajadusel lisada veel suunatus Pakri saartele. - Hetkel on keeruline püsivalt endale kodu rajada saarel, sest puudub võimalus osta maad küla(de)s. Oleks hea, kui saaks ehitada programmi toel mõned elamispinnad, mida noored pered saaksid oma tarbeks rentida pikemalt. - Jäätmemajandus on korraldatud selliselt, et Kurkse sadamas asub konteiner. Turistid, kes tulevad organiseeritult ei jäta maha prügi oluliselt. - Probleem kormoranidega, kes on asustanud Väike-Pakri saare ja kelle koloonia on suurenemises. On pöördutud mitmel korral Keskkonnaameti poole, kuid lahendus hetkel puudub. - Jätkukoolitused oleksid huvipakkuvad. Tehti ettepanek esmaabi koolituse vajalikkuse osas. Räägitakse juba varem koolitust pakkunud inimestega ning nende toel oleks võimalik soetada ka esmaabivahendite kohver. - Arutatakse võimalusi pakkuda Pakritele omast turismitoodet ning pakutakse välja õlletegu, suitsutatud lambaliha jmt. - Eestirootslaste Kultuuriomavalitsuse pilootprojekti raames pakutakse rootsi keele õpet. - Eestirootslaste Kultuuriomavalitsuse toel teeb endistel rannarootsi asualadel sh Pakritel kultuuriruumi uuringuid ja arengukava koostöös kogu kogukonnaga sellel aastal Creativity Lab. Otsus: Pakri Saarte Sihtasutus on saatnud tuulepargi analüüsi, et rajada Väike- Pakri keskosasse viiest kuni kuuest tuulikust koosnev tuulepark, mis rahastaks Väike-Pakri Väikeküla sadamat tulevikus. Kogukond peab projekti ebarealistlikuks ja leiab, et selline tuulepark ei arvesta kogukonna vajadustega ning ühine vastus sellele oleks eitav. Kogukond ei toeta antud projekti. Pakri Saarte Sihtasutus on esitanud Väikesaarte programmi taotluse Väike-Pakri Väikeküla sadama ehitusliku projektdokumentatsiooni koostamiseks. Kahjuks pole huvi tuntud kogukonna projektide vastu. 3.Tegevuskava 2019-2020 Tegevuskava koostamise aluseks on koostöö erinevate organisatsioonide vahel ja lähtutakse sh väikesaarte programmi ootustest (lisa 2). Toetust on saadud Paldiski Tuulepargilt eelmisel aastal Fredrikas kultuurikeskuse põranda ehituseks ning Dräjers allikakoha kaevuks ehitamiseks koos infotahvliga. Käesoleval aastal tehakse korda toetuse toel Peeter I kaev Väike-Pakril sarnaselt Dräjers allikakohaga. Leader toetusega ostetakse juurde veel tulekahju kustutamiseks vajalikud vahendid, et katta Suurküla vajadused. Kultuuriomavalitsuse toel märgitakse Suur-Pakri Suurküla talukohad nimesiltidega. Valmimisel on veel kaks infotahvlit (ootab Leanne mp3 vormis helindeid, et lisada QR koodid Ipp muuseumi ja Suur-Pakri koolimaja infotahvlitele) ning brošüür Suur-Pakri Suurküla kohta. 4. Saarevanema valimine Häälelugemiskomisjoni valitakse Gun Pella. Välja jagatakse 10 hääletussedelit: Fred Söderberg, Kerstin Allvee, Kalev Põldver, Janar Allikmaa, Jana Stahl, Gun Pella, Erik Söderberg (Gun Pellal on kokku kaks häält ja Fred Söderbergil kokku kolm häält). Seatakse üles 2 kandidaati: Erik Söderberg ja Kerstin Allvee. Hääled jagunevad: Erik Söderberg 3 häält ja Kerstin Allvee 7 häält. Uueks saarevanemaks valitakse Kerstin Allvee, kelle volitused kestavad viis aastat. Protokollija: Koosoleku juhataja: allkirjastatud digitaalselt Kerstin Allvee Jana Stahl Koostatud: 16.aprill 2019 Tallinn  Lp. Paavo Pilv Pakri Saarte Arenduse SA www.pakrisaared.ee 13. mai 2019 TOETUSKIRI VÄIKE-PAKRI SAARE TUULEPARGI IDEEPROJEKTILE Lugupeetud Hr Pilv, Täname, et pöördusite Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni (ETEA) poole kujundamaks seisukohta Väike-Pakri saare tuulepargi ideeprojektile. Olles tutvunud edastatud dokumentidega, kindlasti julgustame teid tegevusega edasi liikuma. Samas soovitame mitte piirduda ainult kitsalt ühe kinnistuga, vaid hinnata piirkonna võimalusi laiemalt ning leida tasakaalustatud lahendus arvestades kõikide erinevate osapoolte huve. Eestis on juba tuuleenergia tootjad koostöös omavalitsustega loonud ühendusi, mis saavad tuuleparkide toodangust osalist toetust kohaliku majandusliku ja kultuurilise arengu edendamiseks. Pakri Saarte Arenduse SA tundub olema juba õige samm formaadi suunas, kus on ühendatud nii kohaliku omavalitsuse kui ka kogukonna huvid. Soovitame kohalikul omavalitsusel jätkata eriplaneeringuga ja alustama üldplaneeringu koostamisega, leidmaks täiendavaid taastuvenergia tootmiseks vajalike alasid ning kaasata kõik huvitatud osapooled tegevusse. Täiendavalt soovitame täpsustada Eleringiga võimalikud liitumisvõimalused, kuna teadaolevalt on hetkel need end vastavas piirkonnas ammendanud. Lugupidamisega /Allkirjastatud digitaalselt/ Aavo Kärmas ETEA juhatuse liige Anu Eslas, +372 5390 3299, [email protected] Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon | Lelle 22 Tallinn 11314 Eesti | tel +372 5390 3299 | [email protected]