Ekspertiiside määramist abistavad juhendid

Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis tehtavate ekspertiiside orienteeruvad tähtajad ja kontaktisikud viimati uuendatud 09.12.2015 NB! Vajadusel võite kasutada ka: [email protected] – ekspertiisialased küsimused või päringud seoses kriminaalasjade menetlemistega [email protected] - asutuse üld e-postiaadress, pöördumised ja probleemide edastamine EKEI juhtkonnale Orienteeruv ekspertiisi tegemiseks Ekspertiisi liik Kontaktisik kuluv aeg Keemiaosakond Aime Riikoja, osakonnajuhataja toksikoloogiaekspertiis kuni 20 tööpäeva tel. 663 6701, 56605437 [email protected] Aime Riikoja, osakonnajuhataja joobeseisundi tuvastamine kuni 10 tööpäeva tel. 663 6701, 56605437 (alkohol) [email protected] joobeseisundi tuvastamine Aime Riikoja, osakonnajuhataja (narko-, psühhotroopsed vms kuni 20 tööpäeva tel. 663 6701, 56605437 ained) [email protected] Kristo Taul, ekspert alkoholiekspertiis kuni 1 kuu tel. 663 6717 [email protected] Meelis Toomet, ekspert lasujäägiekspertiis kuni 1 kuu tel. 663 6718 [email protected] Kai Tõns, ekspert kiuekspertiis kuni 1,5 kuud tel. 663 6714 kai.tõ[email protected] Sven Laanet, ekspert lõhkeaineekspertiis kuni 1 kuu tel. 663 6721 [email protected] Meelis Toomet, ekspert metalliekspertiis kuni 1 kuu tel. 663 6718 [email protected] Peep Rausberg, peaekspert tel. 663 6712 [email protected] narkootilise aine ekspertiis kuni 1,5 kuud Aime Riikoja, osakonnajuhataja tel. 663 6701, 56605437 [email protected] Vardo Saarik, ekspert põlevvedelikuekspertiis kuni 1,5 kuud tel. 663 6716 [email protected] Kai Tõns, ekspert värvkatteekspertiis kuni 1,5 kuud tel. 663 6714 kai.tõ[email protected] DNA-osakond infotelefon 663 6726 prioriteetsed kuni 3 kuud [email protected] DNA-ekspertiis (vt ka „Loe lisaks: DNA-ekspertiisid“) Gunnar Tasa, osakonnajuhataja tel. 5510592 EKEIs tehtavate ekspertiiside orienteeruvad tähtajad ja kontaktisikud Viimati uuendatud 09.12.2015  2 (4) Orienteeruv ekspertiisi tegemiseks Ekspertiisi liik Kontaktisik kuluv aeg Dokumendiosakond Kairi Kriiska-Maiväli, osakonnajuhataja kuni 1 kuu dokumendiekspertiis tel. 663 6654, 56939612 [email protected] Helle Randmäe, ekspert kuni 2 kuud käekirjaekspertiis tel. 663 6651 [email protected] Ilme Liivamäe, ekspert tel. 663 6678 [email protected] kokkuleppel eksperdiga või raamatupidamisekspertiis Kairi Kriiska-Maiväli, dokumendiosakonna juhatajaga osakonnajuhataja tel. 663 6654, 56939612 [email protected] Infotehnoloogiaosakond Pavel Laptev, osakonnajuhataja infotehnoloogiaekspertiis 1 kuni 4 kuud tel. 663 6670 [email protected] Galina Rosin, ekspert hääleekspertiis kuni 1 kuu tel. 663 6675 [email protected] Pavel Laptev, osakonnajuhataja kujutiseekspertiis kuni 2 kuud tel. 663 6670 [email protected] Sõrmejäljeosakond infotelefon 663 6700 [email protected] Katrin Ratt, peaekspert tel. 663 6686 sõrmejäljeekspertiis prioriteetsed kuni 3 kuud katrin.ratt @ekei.ee Erik Mei, osakonnajuhataja tel. 663 6681 [email protected] Tehnikaosakond Pjotr Korneitšuk, peaekspert tulirelvaekspertiis kuni 3 kuud tel. 663 6634 [email protected] Margo Ritari, osakonnajuhataja külmrelvaekspertiis kuni 1 kuu tel. 663 6630, 53264934 [email protected] Margo Ritari, osakonnajuhataja jäljeekspertiis kuni 2 kuud tel. 663 6630, 53264934 [email protected] Lembit Rodes, peaekspert tulekahjuekspertiis kuni 3 kuud tel. 663 6641, 5094782 [email protected] Allan Juhe, peaekspert lõhkeseadeldise ja plahvatuse kuni 3 kuud tel. 663 6640, 53264712 ekspertiis [email protected] EKEIs tehtavate ekspertiiside orienteeruvad tähtajad ja kontaktisikud Viimati uuendatud 09.12.2015  3 (4) Orienteeruv ekspertiisi tegemiseks Ekspertiisi liik Kontaktisik kuluv aeg Liiklusosakond Ahto Edovald, osakonnajuhataja liiklusekspertiis prioriteetsed kuni 3 kuud tel. 663 6644, 5055174 [email protected]; Regionaalsed kohtuarstlikud ekspertiisiosakonnad Põhja-Eesti osakond: infotelefon 6636762 [email protected] Tanel Vaas, osakonnajuhataja tel. 6636755, 58867578 Lõuna-Eesti osakond: infotelefon 663 6775 [email protected] Ilona Drikkit, osakonnajuhataja kuni 1 kuu alates ekspertiisiks vajalike tel. 663 6773, 5223589 isiku kohtuarstlik ekspertiis materjalide saamisest Ida-Eesti osakond: infotelefon 663 6780 [email protected] Mihhail Vassin, osakonnajuhataja tel. 663 6783, 55900579 Lääne-Eesti osakond: infotelefon 663 6615 [email protected] Heldi Kase, osakonnajuhataja tel. 663 6614, 5295239 infotelefon 663 6775 [email protected] arstlik kuni 30 tööpäeva Mailis Tõnisson, kohtutoksikoloogiaekspertiis kohtutoksikoloogiaekspert tel. 663 6774 infotelefon 6636762 [email protected] meditsiinilise kriminalistika kuni 3 kuud Aleksei Krasjuk, ekspertiis kohtuarst ekspert tel. 6636761 kuni 4 kuud Põhja-Eesti osakond: surnu kohtuarstlik ekspertiis (vt ka „Loe lisaks: kohtuarstlikud infotelefon 6636762 ekspertiisid“) [email protected] kuni 8 kuud alates vajalike materjalide Tanel Vaas, osakonnajuhataja isiku või surnu kohtuarstlik tel. 6636755, 58867578 saamisest kompleks- või Lõuna-Eesti osakond: (vt ka „Loe lisaks: kohtuarstlikud komisjoniekspertiis infotelefon 663 6775 ekspertiisid“) [email protected] Ilona Drikkit, osakonnajuhataja tel. 663 6773, 5223589 Ida-Eesti osakond: infotelefon 663 6780 kuni 6 kuud [email protected] surnu kohtuarstlik lahang Mihhail Vassin, osakonnajuhataja (vt ka „Loe lisaks: kohtuarstlikud (uuring) tel. 663 6783, 55900579 ekspertiisid“) Lääne-Eesti osakond: infotelefon 663 6615 [email protected] Heldi Kase, osakonnajuhataja tel. 663 6614, 5295239 EKEIs tehtavate ekspertiiside orienteeruvad tähtajad ja kontaktisikud Viimati uuendatud 09.12.2015  4 (4) Orienteeruv ekspertiisi tegemiseks Ekspertiisi liik Kontaktisik kuluv aeg Kohtupsühhiaatriatalitus Siiri Paulus-Jõe, kuni 1 kuu alates ekspertiisiks vajalike kohtupsühhiaatriaekspertiis talitusejuhataja materjalide saamisest (EKEI ekspert); (ambulatoorne) tel. 6636745, 53467950 kuni 2 kuud (EKEI lepingupartnerid) [email protected] Loe lisaks: DNA-ekspertiisid DNA ekspertiiside arvukuse tõttu on töösse võtmise esimeseks kriteeriumiks prioriteetsus ja teiseks saabumise järjekord. Prioriteetseteks ekspertiisideks on I astme, KAPO, KKP ja vahialustega ekspertiisid. Lisaks eespool nimetatutele võetakse kiirendatud korras töösse ka ekspertiisid, mille osas on saadetud argumenteeritud kiirenduskiri. Ekspertiise, mis ei ole prioriteetsed või millele ei ole saadetud põhjendatud kiirenduskirja, tehakse saabumise järjekorras. DNA-ekspertiiside keskmine valmimise aeg on viimasel kolmel aastal olnud vahemikus 50-60 kalendripäeva. DNA ekspertiisi määramisel palume lähtuda kokkulepitud kvoodist ja planeerida ekspertiiside määramist nii, et aastakvooti ei ületataks. DNA ekspertiiside määramisel palume ka juhinduda Riigi Peaprokuröri juhisest 15.10.2007.a. nr RP- 1-4/07/7. Konkreetse ekspertiisiga seotud asjaolude kohta informatsiooni saamiseks palume pöörduda kas otse ekspertiisi tegeva eksperdi poole (kui see on teada) või kasutada järgmisi võimalusi: e-post [email protected], telefon 663 6726. Loe lisaks: kohtuarstlikud ekspertiisid Konkreetse ekspertiisi valmimise aja kohta informatsiooni saamiseks palume menetlejal pöörduda otse ekspertiisi tegeva kohtuarst eksperdi poole (kui see on teada) või saata küsimus osakonna e- mailile. EKEIs tehtavate ekspertiiside orienteeruvad tähtajad ja kontaktisikud Viimati uuendatud 09.12.2015 ARSTLIKU KOHTUTOKSIKOLOOGIAEKSPERTIISI MÄÄRAMISE JUHEND 1. Arstlik kohtutoksikoloogiaekspertiis erinevate ainete (k.a ravimid, alkohol ja narkootilised ained) toime hindamiseks määratakse juhul, kui isikul või surnul ilmnevad erinevate ainete toimest tunnused, mis viitavad kuriteole või erinevate ainete manustamine on kaasa aidanud kuriteo sooritamisele. 2. Arstlik kohtutoksikoloogiaekspertiis narkootilise aine suure koguse ehk aine koguse, mis on piisav vähemalt kümnele isikule narkootilise joobe tekitamiseks, hindamiseks määratakse juhul, kui on vaja anda hinnang sotsiaalministri 18. mai 2005.a määruse nr 73 lisa 1 nimetatud konfiskeeritud narkootilise või psühhotroopse aine koguse kohta. Ekspertiisimäärusele märkida või lisada: 1. Isikuandmed; 2. Ekspertiisiülesandest lähtuvalt: 2.1 Narkootilise või psühhotroopse aine suure koguse hindamiseks lisada kõne all oleva aine kohta EKEI Keemiaosakonna ekspertiisiakti koopia. 2.2 Toksilise aine toime hindamiseks lisada isiku/surnu juurest leitud aine ja/või organismist leitud aine kohta EKEI Keemiaosakonna ekspertiisiakti või katseprotokolli koopia. 2.3 Toksilise aine toime hindamiseks isikul on vajalik esitada ravidokumendid (haiguslugu, kiirabikaart või ambulatoorne kaart, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise protokolli koopia). 2.4 Alkoholi toime hindamiseks on vajalikud andmed isiku kehakaal, tarbitud alkoholi mark ja kogus, väljahingatavas õhus, veres või seerumis alkoholi kontsentratsiooni määramise kellaaeg ja tulemused. 2.5 Sõltuvalt olukorrast mainida ümbritseva keskkonna iseärasused (nt alkoholi pudelid laual, narkootiliste ainete kasutamise abivahendid, kemikaalide või ravimite pakendid, hüvastijätukiri jms). Surnu kõrvalt leitud süstal või narkootiline aine, ravimid, alkohol või muu aine, mis võis olla surma põhjustajaks, saata EKEI Keemiaosakonna toksikoloogia laborisse. Vt. lisaks Lisa 1. Kuna arstliku toksikoloogiaekspertiisid ainete toime kohta on väga erinevad, siis küsimuste ja probleemide korral konsulteerida kohtutoksikoloogiaeksperdiga. Mailis Tõnisson Viimati uuendatud: 09.10.2015 Lõuna-Eesti kohtuarstlik ekspertiisiosakonna kohtutoksikoloogiaekspert tel 6636774 e-post [email protected] või [email protected] © Dokumendis leiduvat infot ei ole lubatud avalikustada, levitada, tsiteerida ega kasutada mistahes muul viisil ilma Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi eelneva nõusolekuta. Avalikustamisel peab säilima viide info allikale. Arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 09.10.2015  2(2) Lisa 1 Probleemsed aspektid toksikoloogias. Joove alkoholist: 1. Väljahingatavas õhus alkoholi sisalduse määramisel alkomeetriga - tulemuse vaidlustamisel isiku poolt või etanoolile väljatöötatud alkomeetri kasutamisel silmnähtava joobe esinemisel, kuid näidu alusel joobe mitteesinemisel (võib olla kasutanud muid alkohole, nt isopropanooli), taotleda arsti poolt terviseseisundi kirjeldamine ja alkoholi kontsentratsiooni hindamiseks lasta võtta veri analüüsimiseks. 2. Vaidlustatavad tulemused - Enne alkomeetrisse puhumist tuleb eelnevalt alati küsida, ega isik pole viimase 15 minuti jooksul kasutanud alkohole sisaldavaid tooteid, nt pesnud hambaid, loputanud suud desinfitseeriva vahendiga, kasutanud ravimtinktuure vms. Kui on, siis tuleb oodata 15 minutit ja alles seejärel lasta alkomeetrisse (nt indikaatorvahendiga alkoholi kontsentratsiooni määramisel annab vale-positiivset tulemust hiljutine autoakna pesemine) 3. Alkoholilõhn suust - ei pruugi olla joobe kinnituseks. Joove narkootilistest või psühhotroopsetest ainetest: 1. Kiirtest süljest - leiab ainult suuri narkootilise aine gruppe. Kuna esineb võimalus, et tekkinud on saastus ning narkootilisi aineid tegelikult pole kasutatud, teha positiivse leiu korral lisaks narkotest uriinist. 2. Narkootilise aine kasutamise tunnused ja narkojoove - positiivse narkotesti korral saata uriin alati kinnitavaks uuringuks EKEI Keemiaosakonna toksikoloogia laborisse. Kui on vaja saada kinnitust narkojoobe esinemise kohta, teostada arsti poolt terviseseisundi kirjeldamine, sest narkootilise aine positiivse uriinileiu alusel saab öelda ainult, et esinesid narkootilise aine kasutamise tunnused. 3. Sünteetiliste kannabinoidide kasutamise kahtluse korral tuleks võtta lisaks uriiniproovile ka vereproov (vt. järgmine ptk). Seksuaalse väärkohtlemise korral kasutatavad ained: Kui esineb kahtlus, et on kasutatud seksuaalset väärkohtlemist hõlbustavaid aineid, siis lisaks kohtuarstlikule ja/või günekoloogilisele läbivaatusele tuleb lasta võtta võimalikult kiiresti vähemalt 1 katsutitäis verd (parim NaF sisaldav halli korgiga katsuti 4 ml) ja vähemalt 30 ml uriini. Proovimaterjal saata EKEI Keemiaosakonna toksikoloogia laborisse. Toksiliste ainete toime hinnang: Tähtis on saada kätte võimalikult palju asitõendeid aine kohta, mis võis toimet tekitada. 1. Aine toime eluohtlikkuse hindamiseks on parim aine verekontsentratsioon. Selleks võtta võimalikult kiiresti peale juhtumit vereproov (NaF sisaldav halli korgiga katsuti parim, kuid võib olla punase korgiga katsuti vm) või küsida raviasutusest esmane võetud vereproov (raviasutused hoiavad sageli veresid alles kuni 5 päeva, kuid mitte alati!). 2. Vajalik on uriiniproov - paljud ained erituvad uriini mitmeid päevi peale manustamist ning neid on võimalik uriinist hiljem tuvastada. 3. Mõnikord on raviasutuses alles maoloputusvedelikku või oksemasse, mis võib sisaldada toksilist ainet. Saata Keemiaosakonna toksikoloogia laborisse. Arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 09.10.2015  ISIKU KOHTUARSTLIKU EKSPERTIISI MÄÄRAMISE JUHEND Isiku kohtuarstlik ekspertiis määratakse isikul esineva tervisekahjustuse kindlaks tegemiseks isikuvastaste kuritegude, liiklusõnnetuste, tööõnnetuste vms puhul. Samuti võidakse määrata isikule kohtuarstlik ekspertiis tema terviseseisundile hinnangu andmiseks (kas füüsiline seisund võimaldab osalemist menetlustoimingutes või vangistusliku karistuse kandmist) või kui tegemist on arstliku vea kahtlusega. Ekspertiisi teostamisel lähtub kohtuarst Tervisekahjustuse tuvastamise korrast (Vabariigi Valitsuse määrus nr 266 13.08.2002) ning koostab kriminaalmenetluse seadustikuga kooskõlas oleva ekspertiisiakti. Kohtuarst-eksperdi tegevus isikuekspertiiside läbiviimisel: • ekspertiisimääruses toodud eelandmetega tutvumine; • isiku kohtuarstlik läbivaatus koos tuvastatud vigastuste dokumenteerimisega (vajadusel vigastused fotografeeritakse); • olemasolevate meditsiinidokumentide läbitöötamine, ebapiisavate andmete korral täiendavate dokumentide taotlemine; • eksperdiarvamuse koostamine. Eksperdiarvamuses märgitakse: 1) tervisekahjustuse olemasolu või puudumine; 2) tervisekahjustuse olemus (diagnoos); 3) tervisekahjustuse tekkimise viis; 4) vajaduse korral hinnang isiku varasema terviseseisundi ja tervisekahjustuse seose kohta; 5) tervisekahjustuse eluohtlikkus; 6) tervisekahjustuse kestus; 7) ekspertiisiülesandest lähtuvad muud järeldused. Ekspert kirjeldab tervisekahjustuse kestust, arvestades tervisekahjustusest paranemise keskmist aega, järgmiselt: 1) tervisekahjustus, mis kestab kuni neli nädalat; 2) tervisekahjustus, mis kestab rohkem kui neli nädalat ja vähem kui neli kuud; 3) tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli kuud. Eeltoodust tulenevalt juhised ekspertiisi määrajale: 1. Ekspertiismääruses näidata võimalikult selgelt sündmuse toimumise asjaolud. 2. Vigastused tuleb fikseerida (kohtuarsti poolt või meditsiiniasutuses) võimalikult kiiresti, kuna pindmised vigastused ei pruugi olla hiljem tuvastatavad. 3. Kui isik on peale tervisekahjustuste saamist ja enne kohtuarstliku läbivaatuse teostamist pöördunud raviasutusse, tuleb ekspertiisi teostamiseks esitada kohtuarstile vastavad meditsiinidokumendid: kiirabikaart, erakorralise meditsiini osakonna (EMO) patsiendikaart, haiguslugu, ambulatoorne tervisekaart perearstilt vm. 4. Keerukamatel juhtudel esitada võimalusel eksperdile koos ekspertiisimäärusega kriminaalasja materjalid: ülekuulamiste protokollid, sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabelitega jne. Isiku kohtuarstliku ekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 26.08.2015  2(2) 5. Vägistamise puhul on oluline, et spermaanalüüsid saaksid võetud võimalikult kiiresti peale toimunud suguühet. Selleks suunata kannatanu tööajal koheselt EKEI-sse kohtuarstlikule läbivaatusele või töövälisel ajal haiglasse (Põhja prefektuuri teeninduspiirkonnas AS Ida-Tallinna Keskhaigla), kaasates läbivaatusele kohtuarsti. 6. Äärmise vajaduse korral teostab kohtuarst isiku kohtuarstliku läbivaatuse väljaspool ekspertiisiasutust (näit kinnipidamisasutuses), sellisel juhul ekspertiisi määraja korraldab eksperdi transpordi. Näidisküsimused kohtuarstile: - Millised tervisekahjustused esinevad M. L.-l? - Milline on tervisekahjustuste tekkemehhanism? - Millal on M. L.-il esinevad tervisekahjustused tekitatud? - Kas M. L.-il esinevad tervisekahjustused on eluohtlikud? - Kui kaua M. L.-il esinevad tervisekahjustused kestavad? Palume menetlejal informeerida kannatanut, et kohtuarstlikule läbivaatusele tulles peab olema kaasas ekspertiisimäärus ja isikuttõendav dokument. Anu Adams Viimati uuendatud: 26.08.2015 Põhja-Eesti kohtuarstliku ekspertiisiosakonna kohtuarst-ekspert tel 663 6770 e-post [email protected] või [email protected] © Dokumendis leiduvat infot ei ole lubatud avalikustada, levitada, tsiteerida ega kasutada mistahes muul viisil ilma Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi eelneva nõusolekuta. Avalikustamisel peab säilima viide info allikale. Isiku kohtuarstliku ekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 26.08.2015  MEDITSIINILISE KRIMINALISTIKA EKSPERTIISI JA MEDITSIINILISE KRIMINALISTIKA LAHANGU MÄÄRAMISE JUHEND Meditsiinilise kriminalistika ekspertiis määratakse surma põhjuse, isikute ja esemete identifitseerimise ning vigastuste tekkemehhanismi kindlakstegemiseks skeletiseerunud surnukeha, inimese üksikute kehaosade, surnukehast võetud vigastatud luude ja nahahaavade põhjal. Selleks kasutatakse kohtuarstlikke jälje, ballistilisi, isiku tuvastamise, mikroloogilisi ja sündmuskoha rekonstruktsiooni uuringuid. Kohtuarsti saatekirja või menetleja/uurija ekspertiisimääruse alusel võib teha meditsiinilise kriminalistika uuringuid/ -ekspertiise vigastuste tekkemehhanismi ja vigastust tekitanud eseme kindlakstegemisel. Kasutatavad mõisted Kohtuantropoloogia - antropoloogiliste teadmiste ja meetodite kasutamine juriidilises kontekstis, antud teadusharu tegeleb inimeste identifikatsiooniga, kasutades inimese osteoloogia teadmisi. Inimese osteoloogia - inimskeleti anatoomia ja bioloogia. Hilised surmajärgsed muutused tekivad, kui surmast on möödunud rohkem kui 24 tundi. Siia kuuluvad: roiskumine, mumifikatsioon, rasvvahastumine ja turvastumine. Roiskumine on orgaanilise aine lagunemine mikroorganismide elutegevuse käigus. Rasvvahastumine ehk seebistumine - kui surnukeha paikneb suure niiskuse ja ilma õhu juurdepääsuta keskkonnas või ka külmas kuivas õhus (madalamal temperatuuril kui 5-8 °C, siis roiskumine peatub ning pehmed koed muutuvad aineks, mis sarnaneb rasva ja vahaga. Mumifikatsioon - kuiva õhu käes ja eriti soojas aurustub niiskus kiiresti ja surnukeha muutub kuivaks kõvaks tombuks-muumiaks. Turvastumine – surnukeha säilitav muutus, mis tekib surnu paiknemisel turbasoos, humiinhappeid jt parkivaid aineid sisaldavas pinnases või vees. Surnukeha moonutus - surnukeha tundmatuks muutmine või ka tõeliste surmapõhjuste varjamine. Kohtuantropoloogiaekspertiisid ja lahangud Kohtuantropoloogiaekspertiise määratakse järgmistel juhtudel: • Kui on vaja kindlaks teha ehk identifitseerida surnu või surnu jäänused (tugevalt roiskunud, skeleteerunud, fragmenteerunud, tükeldatud, ekshumatsioonid jms) • Luude kuuluvus inimesele – kas tegu on inimeste jäänustega või kondid kuuluvad loomale/-dele Soo määramine Vanuse määramine Pikkuse määramine Rassilise kuuluvuse määramine Vigastuste kirjeldamine ja võrdlus meditsiiniliste dokumentidega (haiguslood, röntgenoloogilised uuringud) Meditsiinilise krimialistika ekspertiisi ja –lahangu määramise juhend Viimati uuendatud: 17.09.2015  2(3) Kohtuantropoloogia ekspertiisi uurimisobjektid: - Skeletid - Üksikud skeletiluud - Luude fragmendid - Luudega sarnased objektid - Tugevasti roiskunud, rasvvahastunud, mumifitseerunud, turvastunud surnukehad või nende osad jms - Tükeldatud või moonutatud surnukehad - Tugevasti söestunud surnukehad - Surnukehade osad- eraldunud jäsemed, pea jms - Tundmatute inimeste fotod koos/ilma kirjeldusega - Medistiinilised dokumendid-haiguslood, ambulatoorsed kaardid, hambakaardid, röntgenpildid jms Kohtuarstlikud jäljeekspertiisid ja uuringud Neid määratakse kohtuarsti menetleja/uurija ekspertiisimääruse või saatekirja alusel, juhul kui tuleb kindlaks teha kas inimese kehale jälgi jätnud ese. Kohtuarstlike jäljeekspertiiside /uuringute uurimisobjektideks on: - lahangu käigus võetud naha- või luufragment vigastustega (võtab kohtuarst); - tömbid esemed: kaikad, nuiad, vaasid, haamrid, labidate ja kirveste käepidemed jms - teravad esemed: noad, kirved, kruvikeerajad, käärid (ekspertiisimäärusega saadab menetleja ja täiendava uuringu puhul saatelehega lahangut teostav kohtuarst) - vigastatatud riided NB! Nõelad identifitseerimiseks ei sobi, kuna diameeter on tavaliselt väga väike. Sündmuskoha rekonstruktsiooni ekspertiise või uuringuid saab teha juhul, kui on vaja selgitada välja vigastuste teke konkreetses situatsioonis või arvestada mingeid konkreetseid asjaolusid. See ekspertiis/uuring tehakse koostöös politseiga kasutades kriminaalasjade materjale-audio, video, ülekuulamise protokolle jms. Vigastuste rekonstruktsioonuuringust on kõige rohkem kasu luulistel vigastustel; teostatakse luukildude kokkupanek, visuaalne uuring, mikroskoopiline uuring, vajadusel/võimalusel jäljendite valmistamine Tüüpilised küsimused eksperdile: 1. Kas ekspertiisiks esitatud luud kuuluvad inimesele? 2. Millise skeletiosadega on tegemist? 3. Mis soost isikule luud kuuluvad? 4. Kas luud kuuluvad ühele ja samale isikule? 5. Kui võimalik, määrata luude alusel isiku vanus? 6. Kui võimalik, määrata luude alusel isiku kehaehitus? 7. Kui võimalik, määrata luude alusel isiku pikkus? 8. Kui võimalik, määrata luude alusel isiku rass? (meie riigis pole eriti aktuaalne, kuid mõnikord võib ka vajalik olla) 9. Kas luudel esineb vigastusi, mis viitavad vigastuste tekitamisele? Meditsiinilise krimialistika ekspertiisi ja –lahangu määramise juhend Viimati uuendatud: 17.09.2015  3(3) 10. Kui jah, siis milline on vigastuse tekkimise viis ja mehhanism? 11. Kas olemasolevad vigastused on elupuhused? 12. Kas esitatud luude alusel on võimalik tuvastada isiku surma põhjus? 13. Kas on võimalik tuvastada millises asendis oli kannatanu vigastuste tekitamise ajal? 14. Millise esemega tekitati vigastused? 15. Kas vigastused tekitati ühe või mitme esemega? 16. Millises järjekorras tekitati vigastused? (juhul kui on tegu luuliste vigastustega, eriti koljuluudega) 17. Mitme surnukehaga (inimesega) on tegemist? Tavaliselt on tegemist mitme inimese skeletiluudega, kui tegemist vanade matmiskohtade väljakaevamisega, ehitustöödega või ekshumatsiooniga. 18. Kas on võimalik tuvastada surnukeha antropomeetrilised andmed ? 19. Kas luustikul esineb eritunnuseid või vanu vigastusi (näit. vanad luumurrud, mutatsioonid, väärarengud jne), mille alusel oleks võimalik tundmatut isikut identifitseerida? 20. Kas kadumise aeg langeb kokku surmaajaga? 21. Kui kaua on need luud olnud väliskeskkonnas? Iga juhtumi puhul peab lähtuma konkreetsetest asjaoludest ning soovil/võimalusel võtta ühendust meditsiinilise kriminalistika eksperdiga või valveeksperdiga. NB!!! Kui kriminaalasja menetluse toimingute käigus selgub, et on vajalik surnukeha väljakaevamine või ekshumatsioon, siis soovitav võtta ühendust meditsiinilise kriminalistika eksperdiga ning võimalusel ja/või vajadusel kutsuda ta sündmuskohale. Meditsiinilise kriminalistika ekspertiisiks peab esitama: 1. Määrus või saateleht korrektselt täidetud eelandmete ja küsimustega; 2. Surnukeha(d) tervikuna või üksikud fragmendid; 3. Inimeste skeletiga (jäänustega) sarnased objektid; 4. Oletatavad vigastusi tekitanud esemed; 5. Meditsiinilised okumendid.Kriminaaltoimikud, ülekuulamise protokollid jms. Meditsiinilise kriminaltika ekspertiise ja uuringuid tehakse Eesti Kohtuekspertiisi Insituudi Põhja Eesti osakonnas ja enne ekspertiisi määramist palun võtta ühendust Põhja - Eesti osakonna juhataja Tanel Vaasiga. Tanel Vaas Viimati uuendatud: 17.09.2015 Põhja-Eesti kohtuarstliku ekspertiisiosakonna osakonnajuhataja e-post tanel.vaas @ekei.ee või [email protected] © Dokumendis leiduvat infot ei ole lubatud avalikustada, levitada, tsiteerida ega kasutada mistahes muul viisil ilma Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi eelneva nõusolekuta. Avalikustamisel peab säilima viide info allikale. Meditsiinilise krimialistika ekspertiisi ja –lahangu määramise juhend Viimati uuendatud: 17.09.2015  SURNU KOHTUARSTLIKU EKSPERTIISI JA KOHTUARSTLIKU LAHANGU MÄÄRAMISE JUHEND Surnu kohtuarstlik ekspertiis määratakse juhul, kui surnul ilmnevad kuriteole viitavad vägivalla tunnused või tekib kuriteo kahtlus (so. tegemist võib olla ründega). Surnu kohtuarstlik lahang määratakse juhul, kui tegemist on - välispõhjustest tingitud surmajuhtumiga või selle kahtlusega; - surnu isik pole tuvastatav (so. tegemist tundmatu isikuga); - surnul on roiskunud (roheline nahk, roiskpuhitus, roisuvillid, roisuvedeliku eritus suust); - surnu perearstil puudub alus talle surmatõendi väljastamiseks (nt. pole arsti külastanud, puuduvad kroonilised haigused, tegemist äkksurmaga näilise hea tervisliku seisundi foonil). Välispõhjustest tingitud surmad on: 1. Füüsikalistest teguritest põhjustatud: - mehaanilised vigastused (nt kukkumine kõrgusest, kukkumine samal tasapinnal, liiklusõnnetused, terariista-, laskevigastused jm); - kõrge ja madala temperatuuri toime (nt keha alajahtumine, põletushaavad jm); - mehaaniline lämbus (nt poomine, lämbus oksemasside või võõrkeha aspiratsioonist, esemete vahele jäämine jm); - uppumine; - elektritrauma (välgulöök, majapidamis- ja tehniline elekter). 2. Keemilistest teguritest põhjustatud: - mürgistused (nt alkoholi, narkootiliste ainete, vingugaasi, ravimitega jm) - põletused ja söövitused erinevate keemiliste ainetega (k.a. kodukeemia). 3. Bioloogilistest teguritest põhjustatud: - bioloogilised toksilised ained (nt mürgised taimed, loomad, putukad). Tegurid võivad olla omavahel kombineeritud. Ekspertiisi määrusele/saatekirjale on vaja märkida: - surnu isikuandmed (niipalju, kui hetkel teada); - leidmise koht (maakond, vald, küla) ja aeg; - surnu paiknemine ja asend leidmiskohal; - ümbritseva keskkonna iseärasused (nt keskkonna temperatuur) ja võimalikule välispõhjusele viitavad esemed ja tunnused (nt alkoholi või keemiliste ainete pudelid läheduses, töötava mootoriga sõiduk suletud ruumis, hüvastijätukiri jne.); NB! Kuriteo kahtluse puhul on vajalik andmed märkida võimalikult korrektselt! Kui sündmuskohal on esemed (nt. nuga, kaigas vms), millega võidi vigastused tekitada, tuleb need nimetada/kirjeldada ja hiljem esitada eksperdile. Liiklusõnnetuste korral esitada vaatluse skeem. Eksperdile esitatavad küsimused peavad olema asjakohased; kaaluda, kas küsimusele saadav vastus aitab uurimist. Surnu kohtuarstliku ekspertiisi ja kohtuarstliku lahangumääramise juhend Viimati uuendatud: 09.10.2015  2(2) Surnuga koos saata ekspertiisiasutusse : - saatekiri kohtuarstlikule lahangule või ekspertiisimäärus; - surnu isikuttõendav dokument (ID kaart, pass, pensionitunnistus); - kiirabikaart brigaadilt, kes elustas või käis surma konstateerimas; - surnu juures olnud isiklikud asjad (nt ravimid, meditsiinilised dokumendid); - surma saabumisega seotud esemed (nt nuga, poomisvahend, kilekott, ravimid, ). NB! Mitme surnuga sündmuse korral on igale surnule vaja eraldi määrust/saatekirja! Kohtuarst-ekspert on soovitav laiba vaatlusele kutsuda, kui: - tegemist on kuriteoga või kuriteo kahtlusega; - kui surm on saabunud ebaselgetel asjaoludel; - probleemide tekkimisel pidada telefoni teel nõu kohtuarst-eksperdiga. Jana Tuusov Viimati uuendatud: 09.10.2015 Lõuna-Eesti kohtuarstliku ekspertiisiosakonna kohtuarst-ekspert tel 663 6774 e-post [email protected] Tanel Vaas Põhja-Eesti kohtuarstliku ekspertiisiosakonna kohtuarst-ekspert tel 663 6755 e-post [email protected] või [email protected] © Dokumendis leiduvat infot ei ole lubatud avalikustada, levitada, tsiteerida ega kasutada mistahes muul viisil ilma Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi eelneva nõusolekuta. Avalikustamisel peab säilima viide info allikale. Surnu kohtuarstliku ekspertiisi ja kohtuarstliku lahangumääramise juhend Viimati uuendatud: 09.10.2015 KOHTUPSÜHHIAATRIAEKSPERTIISI MÄÄRAMISE JUHENDI LISA1: Viimati üle vaadatud: 01.12.2015 DOKUMENTATSIOONI LIIKUMIST SELGITAV SKEEM INFO MENETLEJALE (PPA, PROKURATUUR, EMTA) VISEERITUD ARVE/ÕIEND VÕI TASUMÄÄRUS/KULUDE HÜVITAMISE MÄÄRUS EKSPERTIISIMÄÄRUS AKT ARVE KULUDE HÜVITAMISE MÄÄRUS Ekspertiisi teostanud isik/asutus RTE (riiklikult EKEI lepingupartner (SA, EKEI ekspert "TÄITMISEKS RTE (riiklikult EKEI lepingupartner (SA, AS, OÜ) EKEILE" "TÄITMISEKS nimeliselt kas: saadab akti menetlejale ja tunnustatud AS, OÜ) (1 psühholoog, EKEI lepingupartner PPA menetleja haiglale või riiklikult ekspert) 1 psühhiaater) tunnustatud tunnustatud eksperdile (RTE)" EKEIle (SA, AS, OÜ) (arve alusel) ekspert) Saadetakse EKEI poolt Saadetakse EKEI poolt Ekspert saadab arve Ekspert saadab ÕIENDI TÄITMISEKS lepingupartnerile Arhiveeritakse Arhiveeritakse TÄITMISEKS EKEI menetlejale ja EKEIsse menetlejale ja EKEIsse (99% juhul) MÄÄRUS AKT Arhiveeritakse KULUDE HÜVITAMISE MÄÄRUS, arve suunatakse e-arvekeskuses TASUMISELE Saadetakse menetleja isiklikule e-mailile RTEde andmed: TÄPNE AEG EKSPERTIISI TEGEMISEKS: info: millal, kellele ekspertiis täitmiseks Saadetakse menetleja isiklikule e-mailile info: http://www.ekei.ee/49550 lepivad kokku menetleja ja ekspert Arhiveeritakse ARVE, arve võetakse e-arvekeskuses ARVELE EKEI eksperdi ÕIENDILE ei ole vaja koostada KULUDE HÜVITAMISE MÄÄRUST saadeti millal, kellele ekspertiis täitmiseks saadeti EKEI ei koordineeri RTEde tegevust, EKEI lepingupartnerid seega määrus, mis suunatakse täitmiseks RTEle, http://www.ekei.ee/50336 Arhiveeritakse MÄÄRUS ja tuleb saata täitmiseks OTSE RTEle (e-mailile) KIRJAVAHETUS KOOPIA saata EKEIle MÄÄRUSES vajalik kirje isiku elu-asukoha kohta TÄPNE EKSPERT (nimeliselt): info päringsaata otse lepingupartnerile TOIMIK: saata otse täitjale (lepingupartnerile) KÕIK dokumendid saadetakse EKEIsse [email protected] aadressile või posti teel Tervise 30, Tallinn aadressile  ABISTAVAD KÜSIMUSED KOHTUPSÜHHIAATRIA- JA KOHTUPSÜHHOLOOGIA- EKSPERTIISIDE MÄÄRAMISEL Küsimuse esitamisel peaks lähtuma menetlusandmetest ja kriminaalasja erisustest. Küsimused on näitlikud ja erialaste vastuste andmine sõltub eksperdist. Kui ekspertiisile soovitakse kaasata lisaeksperti, saab vastava ettepaneku teha menetlejale ekspert. Psühhiaatrilised küsimused (kahtlustatavale): 1. Kas isik põeb vaimuhaigust, on tal vaimutegevuse ajutine rike, on ta nõrgamõistuslik, nõdrameelne või esineb tal muu psüühikahäire? 2. Kas isikul esines talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemise ajal seisund, mis mõjutas olulisel määral isiku teadvust ja käitumist ning takistas tal adekvaatselt oma tegudest aru saada ja seda juhtida? 3. Kas isik oli talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemise ajal süüdivusseisundis, st. kas ta oli talle süüksarvatud teo toimepanemise ajal võimeline aru saama oma tegude keelatusest, võimeline endale oma tegudest aru andma ja neid juhtima? 4. Kas isik on oma vaimse seisundi poolest võimeline osalema uurimistoimingutes, esinema kohtus ja kandma süüdimõistmisel karistust? Psühhiaatrilised küsimused (kahtlustatavale): 1. Kas kahtlustataval esineb psüühikahäireid? Kui esineb, siis millised ning milles need avalduvad? 2. Kas isikul esines nimetatud tegude toimepanemise ajal seksuaalsuunitluse häire? 3. Kui jah, siis kuidas seda nimetatakse ja milles see väljendub? 4. Kas tema seksuaalsuunitluse häire on ravitav? 5. Kas isik oli temale süüks inkrimineeritavate kuritegude toimepanemise ajal süüdivusseisundis, s.t kas ta oli talle süüksarvatud tegude toimepanemise ajal võimeline aru saama oma tegude keelatusest, võimeline endale tegudest aru andma ja neid juhtima? 6. Kas kahtlustatav oli temale inkrimineeritavate tegude toimepanemise ajal sellises erilises (emotsionaalses) seisundis, mis piiras tema võimet aru saada oma käitumise iseloomust, sh selle ohtlikkusest ja võimalikest tagajärgedest? 7. Kas isik on võimeline esinema eeluurimisel, esinema kohtus ja kandma süüdimõistmisel karistust? 8. Kas isik vajab meditsiinilise iseloomuga mõjutusvahendite kohaldamist või sundravi kohaldamist? Abistavad küsimused kohtupsühhiaatria- ja kohtupsühholoogiaekspertiiside määramisel Viimati üle vaadatud: 01.12.2015  2 (3) Kompleksekspertiisi (psühhiaater ja psühholoog) küsimused (kahtlustatavale): 1. Kas isik põeb vaimuhaigust, on tal vaimutegevuse ajutine rike, on ta nõrgamõistuslik või esineb tal muu haiguslik seisund? 2. Kas isik oli talle inkrimineeritavate kuritegude toimepanemise ajal võimeline endale oma tegudest aru andma ja neid juhtima ning saama aru oma tegude iseloomust ja tähendusest? 3. Kas isik on praegu võimeline endale oma tegudest aru andma ja neid juhtima ning saama aru oma tegude iseloomust ja tähendusest? 4. Kas isik on võimeline osalema uurimistoimingutes, andma menetluse käigus tõepäraseid ütlusi, esinema kohtus ja kandma süüdimõistmise korral karistust? 5. Juhul kui isik ei ole võimeline osalema uurimistoimingutes, andma menetluse käigus tõepäraseid ütlusi, esinema kohtus ja kandma karistust, siis millist meditsiinilist mõjutusvahendit on vaja tema suhtes kohaldada? 6. Kas isik võib olla oma psüühikahäire tõttu ohtlik temale endale või ühiskonnale? 7. Kas isikul esineb isiksuse häireid? (psühholoog) 8. Kui isikul esineb isiksuse häireid, siis kui seda nimetatakse, milles see väljendub ja kas temal esinev isiksuse häire on ravitav? (psühholoog) 9. Kas isikul esineb psühholoogilisi iseärasusi, mis on mõjutanud tema käitumist? (psühholoog) Kompleksekspertiisi (psühhiaater ja psühholoog) küsimused (kannatanule): 1. Milline on isiku psüühiline areng? (psühholoog) 2. Kas isiku psüühilises arengus ilmneb mahajäämus? Kui jah, siis milles see avaldub ja millest see on tingitud? (psühholoog) 3. Kas isiku psüühiline areng vastab selles vanuses isiku arengutasemele? (psühholoog) 4. Kas isikul esineb psüühika iseärasusi, mis võisid oluliselt mõjutada tema käitumist kuriteo sündmuse ajal? (psühholoog) 5. Kas isikul, arvestades tema iga ja psüühika iseärasusi, emotsionaalset seisundit ja objektiivset olukorda, oli võimeline tajuma õigesti kriminaalasjas tähtsaid asjaolusid ja andma nende kohta tõepäraseid ütlusi? Kas isik sai aru tema suhtes toime pandud kuriteo olemusest? (psühhiaater vs. psühholoog) 6. Kas isikule on omane kõrgenenud kalduvus fantaseerida? (psühhiaater vs. psühholoog) 7. Kas isiku puhul esineb viiteid sellele, et keegi (nt lähedased inimesed) või miski (nt. telerist nähtud saade) võis mõjutada tema tõepärasust või on teda mõjutanud peale ülekuulamist? (psühhiaater vs. psühholoog) 8. Kas isikul esineb vaimse arengu mahajäämus ning kui suures osas see takistab tal aru saada omaenda ja ümbritsevate isikute tegevust ning kas see takistab tal oma tegusid juhtimast? (psühhiaater vs. psühholoog) Abistavad küsimused kohtupsühhiaatria- ja kohtupsühholoogiaekspertiiside määramisel Viimati üle vaadatud: 01.12.2015  3 (3) Kompleksekspertiisi (psühholoog, psühhiaater) küsimused (kannatanule) : 1. Kas isik on võimeline, arvestades tema iga ja psüühika iseärasusi, psüühilist seisundit ja tajumistingimusi, tajuma kuriteosündmuse ajal õigesti kriminaalasjas tähtsaid asjaolusid? (psühhiaater) 2. Kas isik on võimeline, arvestades tema iga ja psüühika iseärasusi andma tõepäraseid ütlusi tema suhtes toimepandud tegevuse kohta? (psühhiaater) 3. Kas isikule on omane kõrgenenud kalduvus fantaseerida? (psühhiaater vs. psühholoog) 4. Kas isik oli võimeline tema vanust, psüühika iseärasusi ja kuriteo asjaolusid arvestades mõistma tema suhtes toimepandud tegude olemust ja tähendust? (psühhiaater) 5. Kas isikul esineb kõrgendatud seksuaalhuvi ning milles see väljendub ja on tingitud? (psühhiaater) 6. Kas isiku vaimne areng vastab tema eale? (psühholoog) 7. Kas isik oli võimeline, arvestades tema psüühika iseärasusi osutama füüsilist vastupanu? (kas esinesid tema puhul takistavad asjaolud-sõltuvus vanemast, hirm, ealised jms tegurid?) (psühholoog) 8. Kas isik on võimeline arvestades juhtunut, tema vanust ja psüühika iseärasusi võimeline andma kohtus ütlusi? (psühholoog) Siiri Paulus-Jõe Viimati üle vaadatud: 01.12.2015 kohtupsühhiaatriatalituse talitusejuhataja tel 6636745 e-post [email protected] Abistavad küsimused kohtupsühhiaatria- ja kohtupsühholoogiaekspertiiside määramisel Viimati üle vaadatud: 01.12.2015  KOHTUPSÜHHIAATRIAEKSPERTIISI MÄÄRAMISE JUHEND Eesti Vabariigis teostatakse kohtupsühhiaatria ja kohtupsühholoogia ekspertiise kriminaalmenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku, halduskohtumenetluse seadustiku, väärteomenetluse seadustiku ning kohtuekspertiisiseaduse alusel. Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (edaspidi EKEI) korraldab kohtupsühhiaatriliste ja – psühholoogiliste ekspertiiside läbiviimist alates 2009. aastast. Aastas määratakse ca 1900-2600 ekspertiisi, millest enamuse moodustavad eestkostemenetluste käigus määratud teovõime piiramise või tahtest olenematu ravile paigutamise ekspertiisid. Väiksema osa moodustavad ekspertiisid kriminaalasjades, mille käigus tehakse kindlaks määruses äratoodud menetlusosalise psüühiline seisund. Mõisted Kohtupsühhiaatriaekspertiis on kohtu või kohtueelse menetleja poolt määratud tegevus, mille käigus teostab kohtupsühhiaatria ekspert kohtupsühhiaatria alaseid eriteadmisi nõudvatele küsimustele vastamiseks kohtueksperdiuuringuid asjasse puutuvate isikute psüühilise seisundi kohta ja fikseerib nende uuringute tulemused ekspertiisiaktis. Kohtupsühholoogiaekspertiis on kohtu või kohtueelse menetleja poolt määratud tegevus, mille käigus teostab kohtupsühholoogia ekspert kohtupsühholoogia alaseid eriteadmisi nõudvatele küsimustele vastamiseks kohtuekspertiisiuuringuid õiguslikku tähtsust omavate isikute psühholoogiliste protsesside iseärasuste, seaduspärasuste ja struktuuri kohta. Psüühikahäire on kehtivale rahvusvahelisele psüühika- ja käitumishäirete klassifikatsioonile vastav psüühiline seisund või käitumishäire. Psühhiaatriline abi on psüühikahäirete diagnostika, psüühikahäirega isiku ravi ja taastusabi ning psüühikahäireid ennetav tegevus. Tahtest olenematu ravi puhul võetakse isik tema või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut; 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. Tahtest olenematut ravi võib kohaldada üksnes kohtu määruse alusel. Sundravi on meditsiiniline mõjutusvahend, mida rakendatakse kui isik on pannud õigusvastase teo toime süüdimatus seisundis või kui ta on pärast kohtuotsuse tegemist, kuid enne karistuse ärakandmist või karistusjärgse kinnipidamise ajal jäänud vaimuhaigeks, nõdrameelseks või kui tal on tekkinud muu raske psüühikahäire, samuti kui tal on eeluurimise või kohtus asja arutamise ajal tuvastatud nimetatud seisundid, mis ei võimalda kindlaks teha tema vaimset seisundit õigusvastase teo toimepanemise ajal ning ta on oma teo ja vaimse seisundi tõttu ohtlik endale ja ühiskonnale ning vajab ravi, määrab kohus talle psühhiaatrilise sundravi. Menetleja on antud infomaterjali kontekstis prokurör, kohtunik, uurija jm isik, kes teostab menetlustoiminguid. Kohtupsühhiaatriaekspertiisi määramise juhend Viimati üle vaadatud: 01.12.2015  2 (6) Ekspertiiside teostajad Ekspertiise teostavad: o EKEI lepingupartnerid – http://www.ekei.ee/et/koostoo/kohtupsuhhiaatria-alane-koostoo o EKEI eksperdid (0,25 kohaga psühholoog, 0,5 kohaga psühhiaater); o riiklikult tunnustatud eksperdid – http://www.ekei.ee/et/koostoo/riiklikult-tunnustatud-eksperdid ; o Tartu vanglas teostab statsionaarset ekspertiisi enamjaolt EKEI ekspert ning eraldi kokkulepete alusel lepingupartner või riiklikult tunnustatud ekspert. Juhul kui kohus või menetleja on määranud ekspertiisi teostajaks EKEI, määrab kohtupsühhiaatriatalitluse juhataja või tema poolt volitatud isik ekspertiisi tegemiseks eksperdi või ekspertkomisjoni pärast ekspertiisimääruse saamist ekspertiisi tegemise kohta. Suur osa määrustest suunatakse täitmiseks EKEI lepingupartneritele vastavalt piirkonna järgi. Kui kohtuekspertiisi tegemine on määratud mitmele ekspertasutusele või tunnustatud eksperdile, lahendatakse kõik ekspertiisi tegemisega seotud küsimused ekspertide ja ekspertiisiasutuse juhtide vahelisel kokkuleppel, ilma et rikutaks nende seadusjärgseid õigusi ja kohustusi. Eksperdi ülesandeks on: • hinnata kahtlustatavate, süüdistatavate, samuti väärteo toime pannud isikute psüühilist seisundit ja määrata nende võime mõista oma tegude olemust ning juhtida oma tegusid; • hinnata isikute, kellel on pärast kuriteo sooritamist või karistuse määramist tekkinud psüühilised häireid, psüühilist seisundit; • teha kindlaks, kas kahtlustatav, süüdistatav või kohtuasjaga seotud muu isik on psüühikahäire tõttu endale või teistele ohtlik; • soovitada ja rakendada süüdimatus seisundis või piiratud süüdivusega isikuteks tunnistatud isikutele asjakohaseid meditsiinilisi sunnivahendeid; • hinnata tunnistajate, kannatanute ja väärteo toime pannud isikute psüühilist seisundit, sealhulgas nende isikute võimet taastada mälus kohtuasja seisukohalt tähtsad asjaolud; • hinnata tsiviilkohtumenetluses kohtumääruse alusel kaheldava teovõimega isikute ja ka hageja või kostja psüühilist seisundit ja nende võimet mõista tehingute sõlmimisel oma tegude olemust ja võimet juhtida oma tegusid; • hinnata tsiviilkohtumenetluses tahtest olenematu ravi kohaldamise menetluses isiku psüühilist seisundit, ohtlikkust endale ja teistele, isiku ravivõimalusi jt kinnisesse asutusse paigutamise otsustamisel olulisi aspekte; • vastata teistele psühhiaatriaalaseid teadmisi eeldavatele küsimustele. Mõistetel vaimuhaigus, nõrgamõistuslikkus, nõdrameelsus puudub konkreetne, kehtival haiguste klassifikatsioonil põhinev vaste, kuid eksperdid püüavad neile leida vaste rahvusvahelisest haiguste klassifikatsioonist diagnoosi põhjal. Võimatu on vastata küsimusele, kas inimene on teatud hetkel võimeline oma tegudest aru saama ja neid juhtima (näiteks võib ka luululine haige olla täiesti võimeline mõningaid oma tegusid juhtima ja nendest aru saama). Küsimused emotsionaalse seisundi kohta ei saa kuidagi Kohtupsühhiaatriaekspertiisi määramise juhend Viimati üle vaadatud: 01.12.2015  3 (6) olla seotud süüdivuse küsimusega jne. Samuti ei tähenda raske psüühikahäire põdemine automaatselt süüdimatust, isiku võib teo suhtes olla süüdiv ja peaks kandma karistust (saades küll näiteks karistuse kandmise ajal psühhiaatrilist ravi). Igal juhul peaksid eksperdile esitatavad küsimused olema sellised, millele on võimalik vastata. Samuti tuleb mainida, et isik võib ühel hetkel vajada sundravi, kuid teisel hetkel mitte, nt otstarbetu on määrata sundravi häire korral, mis ei ole ravitav (näiteks alkoholi tarvitamisest tingitud deliiriumiga võõrutusseisundis korda saadetud kuritegu - kohtuistungi toimumise ajaks on võõrutusseisund kadunud, samas puuduvad meditsiinilised võimalused välistamaks haigusseisundi taaskordumist). On seisundeid (näiteks vaimne alaareng, erineva põhjusega dementsused, rasked isiksusehäired), mida ravida ei saa, kuid neil esinevat vägivaldset käitumist saab edukalt medikamentoosselt korrigeerida, sellisel juhul oleks sundravi ettevalmistuseks tulevaseks ööpäevaringseks erihoolduseks. Oluline on märkida, et ekspert, kes on oma olemuselt psühhiaater, ei saa ega tohi vastata otseselt küsimusele, kas isik vajab sundravi või mitte. Ravi mõte on anda isikule abi tema olukorra leevendamiseks ja tema haigusteadvuse, ravijärgimuse kujundamiseks, sotsiaalsete oskuste arendamiseks, mis peaks tema korduvate süütegude toimepanemise riski vähendama. Ekspert saab anda menetlejale suuniseid kirjeldades, kas uuritav tuleb toime teda ümbritseva keskkonnaga (vangla) või vajab spetsiifilist lähenemist. Tsiviilasjades on tekkinud küsimused: 1) kui suure summa raha võib anda isikule, kelle teovõimet piiratakse, igakuiseks kasutamiseks; 2) kui tihti võib vanem kohtuda oma lapsega. Ekspert saab vastata siiski ainult meditsiinilistele küsimustele – seega ülaltoodud küsimustele vastamine ei kuulu eksperdi kompetentsi. Kohtupsühholoogil ei ole õigust diagnoosida psüühikahäireid, mistõttu määratakse juhtudel, kui tekib kahtlus isiku psüühilise tervise osas, psühhiaatrilisest ja psühholoogilistest ekspertiisist koosnev kompleksekspertiis. Ekspertiisi määramine Ambulatoorne ekspertiis määratakse juhul, kui eksperdiarvamust saab esitada ilma uuritava pikemaajalise jälgimiseta ambulatoorse hindamise/uurimise järgselt (nt varasemalt olemasolev kindel psüühikahäire diagnoos, lähiminevikus ravi viibimised, regulaarsed visiidid psühhiaatri juurde, piisavad objektiivsed andmed uuritava toimetuleku ja käitumise kohta). Ambulatoorne ekspertiis võib olla ainuisikuline (teostab üks ekspert), komisjoniline (teostavad mitu sama eriala esindajat – 2 psühhiaatrit) või kompleksekspertiis (teostavad psühhiaater ja psühholoog). NB! Eestkoste määramisel ei pea ekspertiisi määrama TsMS § 522 lg 5 sätestatud juhtudel, samuti teatud juhtudel eestkoste pikendamisel (TsMS § 528 lg 3). Ambulatoorset ekspertiisi teostatakse nii haiglates, arestimajades, vanglates, hooldekodudes, kodus jne. Kui isik on liikumisvõimeline, siis ei ole eksperdil kohustust minna tegema ekspertiisi uuritava viibimiskohta, vaid avaldaja või menetleja peab tagama isiku toomise eksperdi juurde. Statsionaarne ekspertiis määratakse juhul, kui ekspertarvamuse esitamiseks on vajalik pikaajaline eksperdiuuring (min 2 nädalat). Statsionaarseid kohtupsühhiaatrilisi ja kohtupsühholoogilisi ekspertiise teostatakse statsionaarset psühhiaatrilist tervishoiuteenust osutav tervishoiuasutuses või kinnipeetavate puhul Tartu vangla meditsiiniosakonna psühhiaatriatalituses (vahistatud, kinnipeetud isikud). Enim määratakse statsionaarseid ekspertiise kriminaalasjades. Kuna statsionaarset Kohtupsühhiaatriaekspertiisi määramise juhend Viimati üle vaadatud: 01.12.2015  4 (6) ekspertiisi ajaks tuleb uuritaval viibida ööpäevringselt haiglas, siis on vabaduses viibivate isikute puhul vajalik koostada ka isiku haiglasse paigutamise määrus (v.a juhul kui isik on andnud kirjaliku nõusoleku vabatahtlikult haiglas viibida). Postuumne ekspertiis määratakse isiku psüühilise seisundi hindamiseks mingil ajavahemikul enne tema surma. Ekspertiis teostatakse ainult kogutud andmete alusel. Postuumne ekspertiis määratakse põhiliselt pärandivaidluste korral. Ekspertiis võib olla: 1) Esmaekspertiis on esimest korda määratud ekspertiis. 2) Täiendekspertiis määratakse, kui antud asjas selgub uusi asjaolusid või on tekkinud vajadus esitada eksperdile täiendavaid küsimusi. Ekspertiisi võib teostada sama ekspert, kuid võib määrata ka teised eksperdid. 3) Kordusekspertiis määratakse, kui osapooled ei nõustu ekspertiisiaktis esitatud eksperdiarvamuse, põhjenduste vm. Kordusekspertiisi ei saa viia läbi samad isikud, kes esma- või täiendekspertiisi teostasid. Kordusekspertiisi korral ei või eksperdid tugineda varasematele ekspertuuringutele ja järeldustele! 4) Ainuisikuline ekspertiis – ekspertiisi teostab üks ekspert. 5) Komisjoniline ja kompleksekspertiis – ekspertiisi teostab vähemalt kaks eksperti. Ekspertiisi määramisel tuleb arvestada alljärgnevat: 1) ekspertiisi teostajana märkida määrusesse ekspertiisi teostava asutuse nimetus, nt EKEI, EKEI lepingupartner (haigla) või riiklikult tunnustatud eksperdi nimi; 2) määrates ekspertiisi teostajaks EKEI lepingupartneri tuleb arvestada asutuse teeninduspiirkonnaga; 3) määruses peab olema märgitud uuritava isikukood; tegelik elu- või viibimiskoht ja muud vajalikud kontaktandmed. Kui isik viibib vabaduses lisada määrusesse avaldaja kontaktandmed; 4) menetlejal tuleb tagada kõik ekspertiisi läbiviimiseks vajalikud materjalid, kuna tulenevalt isikuandmete kaitse seadusest, et ole ekspertiisi teostajatel õigust koguda dokumente uuritava kohta tervishoiuteenuse osutajatelt. Uuritava isiku kohta tuleks koguda kokku järgmised andmed (nn toimik): a) andmed õigusrikkumise või väärteo ning tsiviilasja olemuse kohta; b) kõik uuritava ülekuulamisprotokollid (kriminaalasjas); c) kõigi tunnistajate ülekuulamisprotokollid ja nende ütlused kohtuistungil (kriminaalasjas); d) kohtuasja menetluses osalevate teiste ekspertide järeldused; e) teave uuritava varasemate karistuste kohta (esitatakse varasemate kohtuotsuste ja väärtegudega seotud otsuste koopiad); f) uuritava suhtes varasemalt koostatud ekspertiisiaktide koopiad; g) kogu materjal uuritava varasema ja praeguse tervisliku seisundi kohta (meditsiiniline dokumentatsioon raviasutuselt, tervisekontroll meditsiinikomisjonilt, tervisekontroll sõjakomisjonilt jne.); h) uuritava isiku iseloomustus koolist, töökohast või teistest asutustest; i) ekspertiisiga seotud video- ja audiosalvestused; j) uuritava isiku või tema seadusliku esindaja kirjalik nõusolek uuritava isiku suhtes ekspertiisi tegemiseks, kui uuritavale isikule ei tohi teha ekspertiisi ilma nõusolekuta; Kohtupsühhiaatriaekspertiisi määramise juhend Viimati üle vaadatud: 01.12.2015  5 (6) k) eksperdi soovitud täiendavad materjalid, mis on vajalikud ekspertiisi tegemiseks. 5) koostatud ekspertiisi määramise määrust peab tutvustama uuritavale menetleja ehk uuritav peab olema teadlik asjaolust, et talle tullakse ekspertiisi tegema. Peale määruse koostamist edastada määrus elektroonselt e-posti aadressile [email protected]. Kui määruses on määratud ekspertiisi teostajaks EKEI lepingupartner või riiklikult tunnustatud ekspert, palun edastada määrus koos materjalidega ekspertiisi teostajale ning määrus saata teadmiseks EKEIle ülaltoodud e-posti aadressil. Kui ekspertiisi teostajaks määratakse EKEI, palun mitte edastada toimikut, vaid EKEI teavitab menetlejat e-kirjaga, kuhu tuleb toimik edastada ja kellega leppida kokku ekspertiisi teostamise aeg, st uuritava ekspertiisi toimetamise kuupäev. Kuna EKEI ei koordineeri riiklikult tunnustatud ekspertide tegevust, tuleb menetlejal riiklikult tunnustatud eksperdi määramisel leppida ise eksperdiga ekspertiisi läbiviimise aeg ning ekspertiisitasu suurus vältimaks hilisemaid pretensioone. Ambulatoorsed ekspertiisid teostatakse üldjuhul kuu aja jooksul alates ekspertiisiks vajalike materjalide saabumisest. Seega mida kiiremini saabuvad ekspertiisiks vajalikud materjalid, seda kiiremini teostatakse ekspertiis. Statsionaarsed ekspertiisid võtavad reeglina aega kuni 2 kuud, olenevalt asjaolust, kui kauaks paigutati isik haiglasse/vanglasse jälgimisele. Peale ekspertiisi teostamist edastab ekspert menetlejale ekspertiisiakti koos talle väljastatud materjalide/toimikutega ja ekspertiisitasu suurust tõendava arve või õiendiga. Menetleja kohustus on kontrollida esitatud arve õigsust ning saata nõusolekul viseeritud arve EKEIle tasumiseks (Viseering arvel: märge tasumise nõusoleku kohta, menetleja nimi, allkiri ja kuupäev) aadressile [email protected] Ekspertiisikulu Kohtupsühhiaatria ja kohtupsühholoogia ekspertiiside eest tasub üldjuhul Eesti Kohtuekspertiisi Instituut. Ekspertiisi tasu suurus on kindlaks määratud Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise korraga (VV 22.12.2014 määrus nr 322) https://www.riigiteataja.ee/akt/109122014020 1) Kohtupsühhiaatria ekspertiisi tasu on 255 eurot; 2) Kohtupsühholoogia ekspertiisi tasu on 125 eurot; 3) Kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi või komisjonilise (2 psühhiaatrit) ekspertiisi tasu on 380 eurot. 4) Statsionaarse ekspertiisi tasule lisanduva ühe voodipäevatasu piirsumma on 59,00 eurot (voodipäeva tasu maksta Tartu vanglas teostatavate ekspertiiside korral); 5) Kohtupsühhiaatria- ja psühholoogiaekspertiis loetakse tervishoiuteenuseks ning seda ei maksustata käibemaksuga. Ekspertiisi tasu sisaldab: a) tasu ja sellega kaasnevaid makse; b) eksperdi poolt ekspertiisi tegemiseks vajalike vahendite kasutamisega ning eksperdiarvamuse ettevalmistamise ja koostamisega seotud kulud, k.a abitööjõule ning uuringuks kasutatud materjalidele ja vahenditele tehtud kulutused; Kohtupsühhiaatriaekspertiisi määramise juhend Viimati üle vaadatud: 01.12.2015  6 (6) c) ekspertiisi käigus eksperdi elu- või tegevuskohast rohkem kui 50 kilomeetri kaugusel asuva ekspertiisialuse isiku viibimiskohta ja sealt tagasi sõidu kulud; d) selgituste andmine menetlejatele ekspertiisiakti selgitamiseks; e) eksperdi tegevusalast tulenevad või muul viisil arvete esitamisega kaasnevad tasud ja maksud. Ekspertiisitasule lisandub ekspertiisi käigus eksperdi elu- või tegevuskohast rohkem kuni 50 kilomeetri kaugusel asuva ekspertiisialuse isiku viibimiskohta ja sealt tagasi sõidu kulud hüvitatakse vastavalt läbitavale vahemaale, arvestades 0,25 eurot (koos käibemaksuga) iga läbitud kilomeetri kohta, kuid kokku kuni 63,90 eurot (koos käibemaksuga) ühe ekspertiisi kohta ning lisauuringud. Kuna lisauuringud võivad olla kallid (nt kompuutertomograafiline uuring, magnetresonantsuuring jt), palume nende teostamine eelnevalt kooskõlastada EKEIga. Ekspertiisi erilisest keerukusest või mahukusest tingitud vahendite või ajakulu suurenemise tõttu võib ekspertiisi tegemise eest kehtestatud tasu suurendada kuni kolm korda. Suurendamise kohta tuleb eksperdil esitada menetlejale põhjendus ning esitatud põhjendus tuleks ka otsuses fikseerida. Kui ekspert ei ole esitanud põhjendust, siis on see aluseks ekspertiisitasu vähendamiseks ning sellisel juhul tuleb lähtuda määruses toodud riiklikust hinnast. Kui ekspertiisiga kaasnevad lisakulutused, nt tõlgi kasutamine, eksperdi päevarahad, eksperdi transpordikulud kohtusse ja tagasi, siis tuleb need tasuda menetlusasutusel. Tulenevalt kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise korrast (VV 22.12.2014 määrus nr 322) makstakse tasu uurimisasutuse, prokuratuuri, kohtuvälise menetleja või kohtu viseeritud arve alusel. Viseeritud arve või tasu määrus edastada elektroonselt e-posti aadressil [email protected] Viimati üle vaadatud: 01.12.2015 vt ka 1. Lisa1 Dokumentatsiooni liikumist selgitav skeem 2. Abistavad küsimused kohtupsühhiaatria- ja kohtupsühholoogiaekspertiiside määramisel 3. Kohtupsühhiaatriaekspertiiside nimetused ja hinnad Täiendava info saamiseks pöörduda: kohtupsühhiaatriatalituse infotelefon 663 6746 e-post [email protected] © Dokumendis leiduvat infot ei ole lubatud avalikustada, levitada, tsiteerida ega kasutada mistahes muul viisil ilma Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi eelneva nõusolekuta. Avalikustamisel peab säilima viide info allikale. Kohtupsühhiaatriaekspertiisi määramise juhend Viimati üle vaadatud: 01.12.2015  KOHTUPSÜHHIAATRIAEKSPERTIISIDE NIMETUSED JA HINNAD Kohtupsühhiaatriavaldkonna ekspertiisid jagunevad: Ambulatoorne ekspertiis – eksperdiarvamust saab esitada ühekordsete ekspertiisitoimingute alusel. Teostatakse nii haiglates, arestimajades, vanglates, hooldekodudes või uuritava kodus. Statsionaarne ekspertiis – eksperdiarvamuse esitamiseks on vajalik pikaajaline ekspertuuring. Teostatakse psühhiaatria raviteenuse litsentsi omavas üksuses, kinnipeetavate puhul Tartu Vanglas. Postuumne ekspertiis – isiku surmaeelse psüühilise seisundi hindamine mingil ajavahemikul. Ekspertiis teostatakse kogutud andmete alusel. Kohtupsühhiaatria- ja kohtupsühholoogiaekspertiiside (-uuringute) liigid koos selgituste ja uue kohtuekspertiisiseaduse muudetud hindadega: Ambulatoorne kohtupsühhiaatriaekspertiis – ühekordne, ühe psühhiaatri poolt läbi viidud ekspertiis - hind 255 eurot; Statsionaarne kohtupsühhiaatriaekspertiis – pikaajaline, ühe psühhiaatri poolt läbi viidud ekspertiis – hind 255 eurot, millele lisandub voodipäevatasu 59 eurot päeva eest; Ambulatoorne kohtupsühholoogiaekspertiis – ühekordne, ühe psühholoogi poolt läbi viidud ekspertiis - hind 125 eurot; Statsionaarne kohtupsühholoogiaekspertiis – pikaajaline, ühe psühholoogi poolt läbi viidud ekspertiis – hind 125 eurot, millele lisandub voodipäevatasu 59 eurot päeva eest; Ambulatoorne komisjoniline – ühekordne, kahe psühhiaatri poolt läbi viidud ekspertiis; - hind 380 eurot; Statsionaarne komisjoniline – pikaajaline, kahe psühhiaatri poolt läbi viidud ekspertiis - hind 380 eurot, millele lisandub voodipäevatasu 59 eurot päeva eest; Ambulatoorne kohtupsühhiaatriline-kohtupsühholoogiline kompleksekspertiis - ühekordne, ühe psühhiaatri ja ühe psühholoogi poolt läbi viidud ekspertiis - hind 380 eurot; Statsionaarne kohtupsühhiaatriline-kohtupsühholoogiline kompleksekspertiis - pikaajaline, ühe psühhiaatri ja ühe psühholoogi poolt läbi viidud ekspertiis - hind 380 eurot, millele lisandub voodipäevatasu 59 eurot päeva eest; Ambulatoorne kompleks-komisjoniline ekspertiis – ühekordne, kahe psühhiaatri ja ühe spetsialisti (psühholoog, raviarst, neuroloog, seksuoloog) poolt läbi viidud ekspertiis - hind 380 eurot ning 255 eurot lisaspetsialisti eest; Statsionaarne kompleks-komisjoniline ekspertiis – pikaajaline, kahe psühhiaatri ja ühe spetsialisti (psühholoog, raviarst, neuroloog, seksuoloog) poolt läbi viidud ekspertiis - hind 380 eurot ning 255 eurot lisaspetsialisti eest, millele lisandub voodipäevatasu 59 eurot päeva eest. Kohtupsühhiaatriline uuring – ühekordne, ühe psühhiaatri poolt läbi viidav uuring, toetudes varasematele aktidele, hind 125 eurot; Kohtupsühholoogiline uuring – ühekordne, ühe psühholoogi poolt läbi viidav uuring, toetudes varasematele aktidele, hind 73 eurot. Siiri Paulus-Jõe Viimati üle vaadatud: 01.12.2015 kohtupsühhiaatriatalituse talitusejuhataja tel 6636745 e-post [email protected] Head koostööpartnerid Oleme uuendanud ekspertiiside määramist abistavate juhendite kogu paketti. Manusest leiate: 1) ekspertiiside avaleht (üldinfo) 03.12.2015 2) ekspertiiside määramise juhendid (jagunevad: kriminalistikaekspertiisid, kohtuarstlikud ekspertiisid, kohtupsühhiaatriaekspertiisid) 3) ekspertiiside orienteeruvad tähtajad ja kontaktisikud 09.12.2015 4) EKEI kontaktid alates 01.01.2016 Head kasutamist! tervitustega, Merike Rump kvaliteedijuht Eesti Kohtuekspertiisi Instituut +3726636620 ALKOHOLIEKSPERTIISI MÄÄRAMISE JUHEND Alkoholiekspertiisi uurimisobjektideks on etanooli (etüülpiiritust) sisaldavad alkohoolsed joogid nagu viin, puskar ja brändi. Samuti analüüsitakse erinevad vedelikke (keemilised reaktiivid, kodukeemia jms), mille koostisesse võivad kuuluda alkoholid. Alkoholiekspertiisiks esitatud vedelikes määratakse etanooli ja lisandite (aldehüüdid, estrid, metanool, kõrgemad alkoholid e puskariõlid, katioonid ning mõned denatureerivad ained) sisaldus, mille alusel antakse eksperdiarvamus. Alkoholiekspertiisi uurimisobjektiks võib olla ka puskariaparaat (destillatsiooniseade) või selle vaatlusprotokoll koos fototabeliga. Eesti Vabariigis sätestavad alkoholi käitlemise nõuded Alkoholiseadus, Vabariigi Valitsuse määrus alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuete kohta ning Euroopa Ühenduse asjakohased määrused. Eestis toodetavad ja Eestisse legaalselt imporditavad alkoholimargid on kantud Riiklikusse Alkoholiregistrisse, mille pidaja on Veterinaar- ja Toiduamet (www.vet.agri.ee ). Alkoholiekspertiisis kasutatavad mõisted (Alkoholiseadusest) Alkohol on toidugrupp, mille moodustavad piiritus ja alkohoolsed joogid. Piiritus on põllumajandusliku päritoluga toorainest kääritamisel ja sellele järgneval töötlemisel saadud vedelik etanoolisisaldusega alates 96 mahuprotsendist. Alkohoolne jook on õlu etanoolisisaldusega üle 0,5 mahuprotsendi ja muu joomiseks mõeldud vedelik etanoolisisaldusega üle 1,2 mahuprotsendi. Viin ehk vodka on piiritusjook, mis on valmistatud piiritusest ning mida on destilleeritud või sarnaselt töödeldud, et vähendada toorainest tulenevaid organoleptilisi omadusi. Minimaalseks etanoolisisalduseks on 37,5 mahuprotsenti. Puskar on kodusel viisil pärmilisel alkoholkäärimisel tekkiva liitse vedeliku (meski) destilleerimisel saadav kange alkohoolne jook, mis sisaldab puskariõlisid. Meski on süsivesikuterikaste toiduainete pärmilisel alkoholkäärimisel tekkiv liitne vedelik, mille destilleerimisel saadakse kange alkohoolne jook puskar. Õlu on linnastest või linnastest ja linnastamata materjalist, humalatest ja veest pärmi abil kääritamise teel valmistatud jook, mis võib olla pastöriseeritud. Kange alkohoolne jook on alkohoolne jook etanoolisisaldusega üle 22 mahu- protsendi. Lahja alkohoolne jook on alkohoolne jook etanoolisisaldusega kuni 22 (kaasa arvatud) mahuprotsenti. Vähese etanoolisisaldusega alkohoolne jook on alkohoolne jook etanooli- sisaldusega kuni 6 (kaasa arvatud) mahuprotsenti. Etanoolisisaldus on alkoholi kangus mahuprotsentides, mis väljendab temperatuuril 20 ºC mõõdetud etanooli mahu suhet alkoholi üldmahtu samal temperatuuril. Alkoholiekspertiisiks esitatavate vedelike ning vedelike proovide võtmise ja ekspertiisiks esitamise üldised põhimõtted Üldiselt esitatakse ekspertiisiks kõik uurimisobjektid (vedelikud) või nendest võetud proovid. Kui uurimisobjektide arv on suur ja need on sarnased väliste tunnuste põhjal (sarnane pakend, vedeliku värvus) siis on võimalik vähendada ekspertiisiks esitatavate objektide hulka. Lähtudes statistilise proovivõtmise põhimõtetest (Guidelines on representative drug sampling, ENFSI, 2004) sõltub ekspertiisiks esitatavate proovide arv objektide arvust järgmiselt: Alkoholiekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 02.10.2015  2(4) Objektide arv Esitatavate Objektide arv Esitatavate proovide arv proovide arv 1–9 kõik objektid 51–55 27 10 9 56–60 28 11–12 10 61–65 29 12–13 11 66–70 30 14–15 12 71–80 31 16–17 13 81–90 32 18–19 14 91–100 33 19–20 15 101–120 34 21–22 16 121–140 35 23–24 17 141–160 36 25–26 18 161–180 37 27–29 19 181–200 38 30–32 20 201–250 39 33–35 21 250–300 40 36–38 22 301–500 41 39–41 23 501–800 42 42–44 24 801–1000 43 45–47 25 1001 ja rohkem 44 48–50 26 Sellise proovide arvu korral võib 99% tõenäosusega väita, et ühesuguste analüüsi- tulemuste korral vähemalt 90% kõigist ekspertiisiobjektidest on sellise koostisega. Näide 1: 64 1,0-liitrist plastpudelit sinise plastkorgiga, läbipaistva värvusetu vedelikuga, viinale iseloomuliku lõhnaga. Esitatavate proovide arv on 29. Näide 2: 108 0,5-liitrist plastpudelit kuldse plastkorgiga, millest 83s plastpudelis läbipaistev värvusetu vedelik viinale iseloomuliku lõhnaga ning 25s plastpudelis helepruuni värvusega vedelik puskarile iseloomuliku lõhnaga. Esitatavate proovide arvud on vastavalt 32 (värvusetu vedelik) ja 18 (helepruuni värvusega vedelik). Ekspertiisiks esitatavate proovide suure hulga korral (üle 40) on soovitatav eksperti eelnevalt teavitada. Võimaluse korral esitatakse vedelikud originaalpakendites. Pakenditel olevaid etikette, tähistusi ja märgistusi ei tohi hävitada või üle kleepida. Suurte vedelikukoguste korral (näiteks kanistrid, vaadid) ei saadeta ekspertiisi kogu vedelikku, vaid tuleb võtta vedelikuproovid soovitatava mahuga 0,5 – 1,0 liitrit. Alkoholiekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 02.10.2015  3(4) Minimaalseks koguseks millest saab määrata täpset etanoolisisaldust on 250 ml, ligikaudse etanoolisisalduse määramiseks vajalik kogus on u 1 ml. Proovide võtmisel tuleb vedelikke eelnevalt segada, et esitatav vedelikuproov sisaldaks ka vedelikus mittelahustunud ja seetõttu anuma põhja sadenenud lisandeid. Erinevatest anumatest võetud proovid tuleb pakendada eraldi pudelitesse. Kõik ekspertiisiks esitatavad anumad vedelikega peavad olema suletud õhukindlalt, et vältida kergesti aurustuvate ühendite lendumist, originaalpakendeid eelnevalt mitte avada. Meski näol on tegemist vedelikuga, kus võib jätkuda käärimisprotsess (mille intensiivsus sõltub hoiutingimustest) ning etanoolisisaldus võib suureneda süsivesikute (näit. suhkru) arvelt. Sõltuvalt asjaoludest võib ekspert teha ekspertiisiakti märke, et meskis oleva etanooli hulk võib olla suurenenud proovi võtmise ja ekspertiisi esitamise vahelisel ajal. Ekspertiisiks esitatava meski proov tuleb pakendada klaasist, metallist või tugevast plastist anumasse ja täita anum ainult poolenisti, et ära hoida anuma lõhkemine käärimisgaaside toimel. Iga pudeli eraldi pitseerimine ei ole vajalik, kui pudelid esitatakse koos ühes pitseeritud pakendis. Iga pudeli eraldi tähistamine (näit. numbritega) on vajalik ainult siis, kui ekspertiisiarvamust soovitakse iga pudeli kohta eraldi (näide: pudel nr 1 sisaldab vedelikku A, pudelid nr 2 ja 3 sisaldavad vedelikku B). Reeglina ekspertiisiks esitatud vedelik tagastatakse koos ekspertiisiaktiga. Esitatav puskariaparaat peab olema eelnevalt vedelikust tühjendatud, seadmes olev vedelik või sellest võetud proov tuleb pakendada eraldi. Esitatud seadmed tagastatakse. Puskariaparaati kirjeldava vaatlusprotokolli koostamisel tuleks lähtuda järgmistest andmetest: aparaadi (kuumutusanuma ja vesijahuti) materjal, üldkuju, mõõtmed, elektriline kuumutussüsteem (kui on), kuumutusanuma ja vesijahuti ühendusviis ning kuumutusanumas oleva vedeliku või ainejälgede kirjeldus. Fototabel peab sisaldama pilte kuumutusanuma pealtvaatest, kõrvaltvaatest ja anuma sisemusest, vesijahutist ning nende ühendusest. Alkoholiekspertiisi raames teostatavad uuringud Alkoholiekspertiisi teostamiseks kasutatakse üldjuhul asutuse kinnitatud alkoholide uurimise meetodeid. Uuringute läbiviimiseks kasutatakse gaasikromatograafi, erinevaid spirtomeetreid ning leekfotomeetrit. Vedeliku etanoolisisaldus määratakse vastavalt vedeliku iseloomule täpsusega 0,1 mahuprotsenti (näiteks viina korral) või 1 mahuprotsent (näiteks puskari korral). Vedelikus esinevate lisandite (aldehüüdid, estrid, metanool, kõrgemad alkoholid e puskariõlid, katioonid ning denatureerivad ained) esinemise ja sisalduse alusel tehakse kindlaks vedeliku liik (kas on tegemist viina, puskari, brändiga jne). Kahe või enama vedeliku võrdlus (pärinemine ühisest kogumist) tehakse vedelikes esineva etanooli ja lisandite sisalduse põhjal. Uuringud ei võimalda kindlaks määrata, kas esitatud piiritus või sellest valmistatud viin on valmistatud sünteetilisel teel või põllumajandusliku päritoluga toorainet kääritades. Ka ei ole võimalik kindlaks teha milliste toiduainete kääritamisel on saadud meski või sellest valmistatud puskar. Alkoholiekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 02.10.2015  4(4) Näidisküsimused alkoholiekspertiisiks 1. Kas ekspertiisiks esitatud vedelik sisaldab alkoholi? Ekspertiisiaktis antav vastus sisaldab informatsiooni alkoholi(de) ja lisandite sisalduse kohta vedelikus ning millise vedeliku või alkohoolse joogiga on tegemist. 2. Kas ekspertiisiks esitatud vedelik on valmistatud kodusel teel või tehase tingimustes? Vastus sisaldab informatsiooni vedeliku valmistamise viisi kohta. 3. Kas ekspertiisiks esitatud vedelik vastab etiketil toodule? Võrreldakse vedelikku ja anuma etiketil toodud andmeid. 4. Kas ekspertiisiks esitatud vedelikud pärinevad ühest kogumist? Teostatakse võimaluse korral vedelike võrdlus etanooli ja lisandite suhtes, näiteks kahes pudelis oleva puskari võrdlus. 5. Kas ekspertiisiks esitatud seadet on võimalik kasutada alkohoolse joogi puskari valmistamiseks? Kirjeldatakse esitatud destillatsiooniseadet ning antakse hinnang seadme kasutamisvõimaluste kohta. 6. Kas ekspertiisiks esitatud seadet on kasutatud alkohoolse joogi puskari valmistamiseks? Uuritakse seadmest pärinevat vedelikku või ainet (või nende jälgi). Küsimused, millele ei vastata alkoholiekspertiisis 1. Milline on esitatud vedeliku keemiline koostis? 2. Kas esitatud vedelik on keelatud käibes? 3. Kas esitatud vedelik sisaldab mürkaineid? 4. Kas esitatud vedelik on ohtlik inimese elule ja tervisele? 5. Milline on esitatud vedeliku toime inimesele? 6. Millisel viisil on valmistatud esitatud puskariaparaat? 7. Kas esitatud alkohoolse joogi korral on tegemist originaaltoodanguga? Kristo Taul Viimati uuendatud: 02.10.2015 keemiaosakonna ekspert tel 663 6717 e-post [email protected] või [email protected] © Dokumendis leiduvat infot ei ole lubatud avalikustada, levitada, tsiteerida ega kasutada mistahes muul viisil ilma Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi eelneva nõusolekuta. Avalikustamisel peab säilima viide info allikale. Alkoholiekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 02.10.2015  LIIKLUSEKSPERTIISI MÄÄRAMISE JUHEND Alaliik: AUTOTEHNILINE EKSPERTIIS Autotehnilise ekspertiisi valdkonda kuuluvad küsimused, mis on seotud sõidukite tehnilise seisukorra kontrollimisega ja rikete olemasolul rikke põhjuse ning tekkimise aja tuvastamisega. Juhul kui sõiduki ülevaatuse protokolli koostanud politseiametnik ei ole avastanud liiklusõnnetuses osalenud sõidukil tunnuseid, mis viitaksid tehnilisele rikkele, siis ei ole vaja autotehnilist ekspertiisi määrata. Samas tuleb nimetatud ekspertiisi määramise võimalikkusega arvestada olukordades, kus sõiduk on kaldunud vastassuunavööndisse, sõitnud teelt välja jne. Mõlemale (kõigile) liiklusõnnetuses osalenud sõidukitele ei ole vaja autotehnilist ekspertiisi määrata. Tulenevalt liiklussituatsioonist peab menetleja aru saama millise sõiduki puhul see on tarvilik. Liiklusõnnetuse sündmuskoha vaatluse ja dokumenteerimise metoodikas (kinnitatud PPA 01.01.2010 kk nr 12) on antud juhised sõiduki tehnilise seisukorra tuvastamiseks. Autotehnilise ekspertiisi teostamine eeldab avariijärgses seisundis oleva sõiduki ülevaatust eksperdi poolt. - Sõiduki ülevaatust saab üldjuhul teostada vaid garaažitingimustes ja reeglina suletud territooriumil. Talvetingimustes ei ole võimalik sõidukite ülevaatust parklates läbi viia. - Eksperdi käsutuses peavad olema ka sõiduki süütevõtmed. - Purunenud detailide korral tuleb konkreetne detail esitada tervikuna (näit. purunenud roolivarraste korral roolivarda mõlemad pooled). - Rehvide purunemisel peab esitama komplektse ratta. Vaatamata sellele, kas sõiduk esitatakse EKEI territooriumil või tuleb eksperdil välja sõita, on soovitav eelnevalt ekspertiisi läbiviimise ajas kokku leppida. Näitlikud küsimused - Kas sündmusosalise sõiduki piduri- ja roolisüsteem on avariijärgselt töökorras? - Kas sündmusosalisel sõidukil esines avarii-eelselt tehnilisi rikkeid, mis võisid juhi tahtest sõltumata mõjutada sõiduki juhitavust? - Kas sündmusosalise sõiduki rehv on purunenud liiklusõnnetuse ajal või enne liiklusõnnetuse toimumist? - Kuidas mõjutas sõiduki tehniline rike liiklusõnnetuse toimumist? - Kas sõiduki juht pidi (avarii-eelse tehnilise rikke olemasolul) rikke tekkimise võimalust ette nägema (olema rikkest teadlik)? - Millest võib olla tingitud detaili vigastus või purunemine? - Kuidas mõjutab detaili purunemine või vigastus sõiduki juhitavust (teelpüsivust)? NB! Purunenud sõlm või detail, mida ei ole võimalik uurida välitingimustes või mille purunemisprotsessi analüüsiks on vajalikud laboratoorsed uuringud, eemaldatakse sõidukilt vastavalt kokkuleppele menetlejaga ning täiendavad uuringud teostatakse EKEI-s. Ekspertide poolt demonteeritud ja liiklusõnnetuse käigus või sellele eelnevalt purunenud detaili või sõlme (sõiduki omanikule/valdajale) tagastamise vajadus otsustatakse kokkuleppel menetlejaga. Autotehnilise ekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 07.09.2015  2(2) Ahto Edovald Viimati uuendatud: 07.09.2015 liiklusosakonna osakonnajuhataja tel 663 6644 e-post [email protected] Ilona Arusoo liiklusosakonna juhtivspetsialist tel 663 6647 e-post [email protected] või [email protected] © Dokumendis leiduvat infot ei ole lubatud avalikustada, levitada, tsiteerida ega kasutada mistahes muul viisil ilma Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi eelneva nõusolekuta. Avalikustamisel peab säilima viide info allikale. Autotehnilise ekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 07.09.2015  DNA-EKSPERTIISI MÄÄRAMISE JUHEND 1. DNA-ekspertiisi eesmärk Inimpäritolu DNA-jälje individualiseerimine inimese genoomsete kordusjärjestuste alusel. 2. DNA-ekspertiisiks võib esitada - vatitampoonile võetud proove [võrdlusproovid (isikustatud) või sündmuskohaproovid (isikustamata)], - objekte. Kogu saadetav materjal peab olema korrektselt pakendatud, tähistatud ja hoitud. DNA-d leidub kõigis tuumaga keharakkudes ning kõigis ühe inimese rakkudes on samasugune DNA. Seetõttu sobib DNA-analüüsiks erinev inimpäritolu bioloogiline materjal, näiteks vere-, sülje- ja spermaplekid ning kontaktjäljed. Parimad tulemused saadakse eeldatavalt suure DNA-sisaldusega proovidest (nt sülge- või verd sisaldavad proovid). Lisaks on võimalik DNA-profiil määrata ka uriinist, hammastest, koeproovidest, karvasibulaga karvadest ja luudest. 3. Proovide võtmine Proovide võtmisel ja/või ekspertiisiobjektide kogumisel tuleb alati vältida kontaminatsiooni, st kõrvalise isiku (isikukontaminatsioon) ja/või teiselt sündmuskohalt pärineva (ristkontaminatsioon) bioloogilise materjali sattumist proovi või objektile. Kontaminatsiooni vältimiseks tuleb: - kanda sündmuskohal maski (keha rakud võivad sattuda objektile ka selle kohal või lähedal hingates); - vajadusel kanda kaitseriietust (et vältida riiete küljes oleva bioloogilise materjali kandumist objektidele); - proove või objekte kogudes kasutada puhtaid ühekordseid kindaid (et vältida iseenda bioloogilise materjali kandumist objektidele); - panna tähele, et kasutatavate kinnaste välisküljega oleks kokkupuutes vaid ekspertiisiobjekt (vältida kinnaste väliskülgede kokkupuudet iseendaga või teiste isikute/pindadega). Seda panna tähele nii kindaid kätte pannes, kindaid transportides (orginaalpakendis) kui ka sündmuskohal töötades. - kasutada ühekordseid/puhtaid/puhastatud abivahendeid; - vahetada kindaid iga objekti järel (vältimaks ühelt objektilt bioloogilise materjali ülekandumist teisele objektile); - vältida proovide võtmist pindadelt, mida on töödeldud sõrmejäljepulbriga (sõrmejäljepulber on korduvkasutatav ja seetõttu sisaldab rakke kõigilt pindadelt, millega seda töödeldud on); - kasutada pakendamiseks ühekordseid pakendeid (et vältida bioloogilise materjali ülekandumist ühelt objektilt teisele) Isikukontaminatsiooni kahtluse korral tuleb välistamise eesmärgil võtta ning ekspertiisimaterjalidele lisada ka DNA-proovid ekspertiisiobjektidega kokku puutunud isikutelt. Ristkontaminatsiooni kahtluse korral tuleks sellest kindlasti DNA osakonnale/eksperdile teada anda. Proovide kogumisel tuleb meeles pidada, et kogu bioloogiline materjal on potentsiaalselt nakkusohtlik. DNA-ekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 07.10.2015  2(5) 3.1. Sündmuskohaproovid Proovi võtmiseks niisutatakse vatitampooni destilleeritud/deioniseeritud veega ja hõõrutakse sellega proovivõtukohta. Vajadusel kuivatatakse niisutatud pind teise (kuiva) vatitampooniga. Rohke verega, niiskete või märgade objektide puhul piisab ühele tampoonile võetud materjalist. Ühte karpi pakendatakse vaid üks proov (vastavalt kahel või ühel vatitampoonil). Karbile kirjutatakse - kriminaalasja number, - pakendi/karbi number, - proovi võtmise aeg ja koht, - proovi kirjeldus, - informatsioon isiku kohta, kes proovi võttis (nimi, telefoninumber). 3.2. Võrdlusproovid Elavalt isikult võetakse reeglina süljeproov (suust) kahele vatitampoonile, mis pakendatakse selleks ettenähtud karpi. Karbile kirjutatakse: - proovi doonori nimi ja isikukood (või selle puudumisel sünniaeg), - proovi võtmise kuupäev, - proovi võtja nimi. Võrdlusprooviks sobib ka vereproov - kuivatatud veri puuvillasel riidel, filterpaberil või spetsiaalsel vereproovide kogumiseks mõeldud paberil; - vedel veri [veeniveri, kogutuna lilla korgiga (EDTA-d sisaldavasse) vaakumtuubi]. Kahtlusaluste puhul tuleb võrdlusproovi võtmisel täita DNA-proovi võtmise vorm. Korrektselt täidetud DNA-proovi võtmise vorm on aluseks isiku DNA-profiili riiklikusse DNA-registrisse kandmisel. Kannatanute, tunnistajate ja teiste välistamise eesmärgil võetud võrdlusproovide korral on DNA-proovi võtmise vormi täitmine soovituslik. Isiku tuvastamise puhul võib võrdluseks saata isiku ainukasutuses olnud objekte (pardlid, hambaharjad jne) ja/või lähisugulaste proove (sel juhul tuleb kindlasti lisada, milline on suguluse aste). Bioloogiliseks lähisugulaseks loetakse otsene järeltulija (poeg/tütar) või lapsevanem (isa/ema). 4. Ekspertiisiobjektide pakendamine Ekspertiisiobjektid pakendatakse reeglina ühekordsetesse paberpakenditesse (kott, ümbrik, karp) ja suletakse kindlalt. Vajadusel lastakse märgadel ekspertiisiobjektidel enne lõplikku pakendamist kuivada. Vältida tuleb objektide pakendamist õhukindlatesse pakenditesse. Ohtlikke/lekkivaid/teravaid jms objekte sisaldavad pakendid märgistatakse vastava hoiatusega. Teravad (noad, nõelaga süstlad, süstlanõelad) või kergesti purunevad objektid pakendatakse viisil, mis ei kahjustaks objekti, pakendit ega seda käitlevat isikut (nt karpi). Pakendile märgitakse - kriminaalasja number, - pakendi/karbi number, - objekti pakendamise aeg ja koht, - objekti kirjeldus, - informatsioon isiku kohta, kes objekti pakendas (nimi, telefoninumber). DNA-ekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 07.10.2015  3(5) 5. Proovide/ekspertiisiobjektide hoiustamine. Pakendeid proovidega ja/või ekspertiisiobjektidega hoitakse reeglina toatemperatuuril, kuivas ja varjulises kohas. Erandina sügavkülmutatakse ning saadetakse külmutatult ekspertiisi: - bioloogiline materjal, mida ei saa kuivatada, - bioloogiline materjal (veri, uriin) lumel, - veri, mis on segunenud veega, - väljaheited (fekaalid), - okse, - osaliselt söödud toit, - pehmed koed (kaasa arvatud koos luudega). Erandina hoitakse temperatuuril +2 kuni +8°C seemnevedelikku (spermatosoide) sisaldavaid proove, mida ei saa kuivatada. 6. Määruse koostamine. DNA-ekspertiisi läbiviimise alusdokumendiks on korrektselt vormistatud ekspertiisimäärus. Ekspertiisimäärus võiks sisaldada võimalikult palju proovide võtmise ning ekspertiisi läbiviimise seisukohast olulist informatsiooni. Nagu näiteks: - Sündmuse toimumise asjaolud. Kus, kuidas ja mis toimus? - Kuidas objektid on sündmusega seotud? - Mis laadi bioloogilist materjali otsitakse (nt veri, inimveri, sperma)? - Kellelt on objektid võetud? - Kelle bioloogilist materjali objektidelt otsitakse (ja millistest piirkondadest)? Küsimused tuleks esitada kõigi vajalike isikute võrdlemiseks. - Kes on lisaks objektidega kokku puutunud (nt tunnistajad)? - Missugustes keskkonnatingimustes objektid oli? - Milline on esitatavate võrdlusisikute seotus juhtumiga (nt kahtlusalune, kannatanu, tunnistaja, (politsei)töötaja)? Määrates objektidele ka muid ekspertiise (narkootilise aine-, sõrmejälje-, jälje-, relvaekspertiis jne) tuleks läbi mõelda objektide jagamine. Reeglina võetakse mitmesse ekspertiisi määratud objektilt kõigepealt DNA-proovid ja seejärel liigub objekt edasi teistesse ekspertiisiosakondadesse. Sõrmejäljeekspertiis ja DNA-ekspertiis kasutab ekspertiisi läbiviimisel tihti samu bioloogilisi jälgi (puutejälg), mistõttu ühe objekti määramine mõlemasse ekspertiisiliiki võib mõjutada mõlema ekspertiisiliigi tulemusi. Seega tuleks iga objekti puhul läbi mõelda, kas antud objektile on mõttekas määrata DNA- ekspertiis, sõrmejäljeekspertiis või mõlemad. 7. Ekspertiisiülesanne ekspertiisimääruses, küsimused eksperdile Mõned näidisküsimused: 1. Kui esitatakse DNA-proovid: - Määrata ekspertiisiks esitatud proovidest DNA-profiilid. 2. Kui esitatakse objektid: - Võtta ekspertiisiks esitatud objektidelt (...täpsustus vajadusel..) DNA-proovid ja määratleda võetud proovidest DNA-profiilid. 3. Kui esitatakse DNA-proovid ja objektid: DNA-ekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 07.10.2015  4(5) - Võtta ekspertiisiks esitatud objektidelt (...täpsustus vajadusel..) DNA-proovid ja määratleda võetud ja esitatud proovidest DNA-profiilid. 4. Kui esitatakse isikute võrdlusproovid (kahtlusalused, kannatanud, tunnistajad): - Kas saadud DNA-profiilid on seostatavad IsikA (ik..), IsikB (ik…) ja IsikC (ik..) DNA-profiilidega? 5. Kui soovitakse tulemuste võrdlemist riiklikku DNA-registrisse kantud profiilidega: - Kas saadud DNA-profiilid on kokkulangevad mõne eelnevalt riiklikusse DNA- registrisse kantud DNA-profiiliga? 6. Kui soovitakse võrrelda isikut juba eelnevalt määratud või juba valminud ekspertiisiga: - Kas kriminaalasjas nr...... eelnevalt määratud DNA-ekspertiisi (määrus koostatud..) käigus määratletud DNA-profiilid on seostatavad IsikA (ik..), IsikB (ik…) ja IsikC (ik..) DNA profiilidega. - Kas kriminaalasjas nr...... määratud DNA-ekspertiisi (ekspertiisiakti nr) käigus määratletud DNA-profiilid on seostatavad IsikA (ik..), IsikB (ik…) ja IsikC (ik..) DNA-profiilidega. 7. Kui soovitakse leida objektilt või sündmuskohal võetud proovist mingit kindlat bioloogilist materjali (nt verd või spermat): - Kas objektilt ...( vajadusel täpsustada nt paremalt säärelt) ...(pakend nr X) võetud DNA-proovides saab sisalduda verd? - Kas ekspertiisiks esitatud DNA-proovides (vajadusel täpsustada, millistes proovides) saab sisalduda verd? - Kas objektilt ...( vajadusel täpsustada nt paremalt säärelt) ...(pakend nr X) võetud DNA-proovides saab sisalduda inimverd? - Kas ekspertiisiks esitatud DNA-proovides (vajadusel täpsustada, millistes proovides) saab sisalduda inimverd? *Inimverd palume küsida ainult põhjendatud juhtudel. 8. Kui soovitakse teada tõepära suhet isikult X pärineva bioloogilise materjali esinemise/mitteesinemise kohta proovis: - Arvutada tõepära suhe proovi(de)s …. leiduva bioloogilise materjali pärinemise kohta IsikA’lt (ik…), IsikB’lt (ik…), jne. *Tõepära suhte arvutusi palume määrata alles siis, kui esmaekspertiisi tulemused on käes. Seda põhjustel, et: - Tõepära suhte arvutame tulemuste osas, mille kohta antakse eksperdiarvamused „ei saa välistada“ ja „ei saa kindlalt välistada“. - Tõepära suhte arvutamine on ajamahukas töö, mistõttu soovitame seda küsida ainult tulemustele, millel on kohtumenetluses oluline roll. 9. Tuvastamistega seotud küsimused: - Kas tuvastatav isik saab olla IsikA bioloogiline ema/bioloogiline isa/bioloogiline tütar/bioloogiline poeg/…? DNA-ekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 07.10.2015  5(5) 8. Lisaks oluline 1. DNA-ekspertiis ei saa vastata küsimustele - kui kaua säilib/võib säilida DNA mingil objektil? - kui suur on tõenäosus, et IsikA DNA on üle kandunud objektilt A objektile B? 2. DNA-ekspertiisi läbiviimiseks olulise lisainformatsiooni saamisel tuleks sellest teavitada DNA-osakonda. 3. Keerulisemate juhtumite korral võib alati eksperdiga proovide võtmise asjus nõu pidada ja vajadusel osaleda proovide võtmisel DNA-osakonnas. 4. Parima tulemuse saamiseks võtta küsimuste tekkimisel juba enne ekspertiisi määramist ühendust EKEI DNA-osakonnaga. Gunnar Tasa Viimati uuendatud: 07.10.2015 DNA-osakonna osakonnajuhataja e-post [email protected] DNA osakond tel 663 6726 e-post [email protected] või [email protected] © Dokumendis leiduvat infot ei ole lubatud avalikustada, levitada, tsiteerida ega kasutada mistahes muul viisil ilma Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi eelneva nõusolekuta. Avalikustamisel peab säilima viide info allikale. DNA-ekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 07.10.2015  DOKUMENDIEKSPERTIISI MÄÄRAMISE JUHEND Dokumendiekspertiis (questioned documents – vaidlustatud dokumendid, техническая экспертиза документов) käsitleb dokumendi valmistusviisi ja materjalide uurimist eesmärgiga tuvastada dokumendi õigsust ehk seda, kas dokument on täielikult võltsitud või osaliselt muudetud. Võltsitud dokumentide uurimisel on oluline tuvastada eritunnuseid, mille alusel saab võltsinguid klassifitseerida nende päritolu selgitamiseks. Infovahetuses liigitatakse dokumente paberkandjal ja elektroonilised. Käesolevas juhendis käsitleme dokumente, mille alusmaterjaliks on põhiliselt kas paber või plast. Viimastel aastatel on isikuandmetega dokumentide valmistamiseks üha enam kasutusel plastmaterjal. Kõik paberil ja plastmaterjalil dokumendid võib tinglikult jagada: - lihtdokumendid, - tähtsad isiklikud dokumendid ehk turvadokumendid. Tähtsad isiklikud dokumendid ehk isikut tõendavad dokumendid antakse välja selleks volitatud ametiasutuse poolt. Selliste dokumentide valmistamisele ja vormistamisele on esitatud kõrgendatud turvanõuded, mis annab neile ka võrreldes tavaliste ehk lihtdokumentidega parema kaitse võltsimise vastu. Lihtdokumentidel erilised valmistamis- ja vormistamisnõuded puuduvad ja arvamuse aluseks dokumendi õigsuse kohta saab olla ainult usaldusväärne võrdlusmaterjal. Dokumendiekspert hindab sarnasusi ja erinevusi vaidlustatud ja võrdluseks esitatud dokumentide või nende rekvisiitide vahel ja annab hinnangu nende ühise või erineva päritolu kohta. Erinevused ei viita alati võltsimisele. Näiteks on dokumentide vormistamisel kasutatud erineva väljalaske planke, kasutusel võib olla mitu ühe või erineva tellimuse alusel valmistatud templit jne. Turvadokumendi plank on valmistatud eriliselt keeruka tehnoloogia abil ja vormistamine isiku nimele ehk personaliseerimine toimub kindlate reeglite alusel. Dokumendi võltsimistunnused tuvastatakse kõrvalekallete alusel turvadokumentidele esitatavatest tehnoloogilistest nõuetest nii plangi valmistamise kui ka personaliseerimise osas. Turvadokumendi alusmaterjalina ei kasutata laiatarbepaberit, vaid eriliste omadustega dokumendipaberit või plastmaterjali. Kõrgendatud tähelepanu all on reisidokumendid, millede trükitehnilisi turvaelemente täiendatakse biomeetriliste andmete sisseviimisega. Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon ICAO on töötanud välja nõuded, mida peavad järgima kõik riigid uute reisidokumentide väljatöötamisel. Interpol taotleb kõigi 188 liikmesriigi poolt nende nõuete täitmist. Uue põlvkonna isikuttõendavate dokumentide ilmumisega on täheldatav ka nende võltsingute osakaalu märgatav vähenemine ekspertiisipraktikas. Turvaelement on turvadokumendi eriomadus, mis saadakse tehnoloogilise valmistamisprotsessiga. Turvaelemendid võivad sisalduda materjalis (vesimärk, värvilised kiud jm) või ka dokumendi pinnal (optiliselt muutuv kujutis, mikrotrükk, pime- ehk survetrükk jm). Turvaelemendid jaotatakse dokumendi valmimise etappide alusel: paberi valmistamise etapis (vesimärgid, värvilised kiud, turvaniit jm) ning trükkimise protsessis (optiliselt muutuv kujutis, mikrotrükk, pime- ehk survetrükk jm). Turvaelemendi funktsiooniks on takistada dokumendi jäljendamist, muuta võltsimine võimalikult kulukaks ja keeruliseks. Dokumendiekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 04.09.2015  2(6) Dokumendi turvalisuse peab tagama tema väljaandja. Dokumentidele lisatakse üha uusi täiuslikumaid turvaelemente, kuid ka võltsijate käsutuses on viimasel ajal enam tehnilisi vahendeid ja informatsiooni. Turvadokumendi võltsimist saab avastada: - võrreldes näidisdokumendiga; - võrreldes kataloogi või andmebaasi andmetega, - tuvastades turvaelementide jäljendamise fakti. Eesti isikut tõendavate dokumentide seaduse alusel on tähtsateks isiklikeks dokumentideks isikutunnistus, digitaalne isikutunnistus, elamisloakaart, Eesti kodaniku pass, diplomaatiline pass, meremehe teenistusraamat, välismaalase pass, ajutine reisidokument, pagulase reisidokument, meresõidutunnistus, tagasipöördumistunnistus, tagasipöördumise luba. Selle seaduse § 4 alusel on Eesti kodanikul või välismaalasel võimalik oma isikut tõendada ka käesolevas seaduses sätestamata dokumendiga, kui dokumenti on kantud kasutaja nimi, foto ja sünniaeg või isikukood ning dokument on kehtiv, kuid see peab olema kehtestatud seaduse või selle alusel antud õigusaktiga. Selline dokument on näiteks juhiluba, millega tõendatakse nii mootorsõiduki juhtimise õigust kui ka isikut. Ekspertiisiks on esitatud ka võltsitud õpilaspileteid, rahvusvahelisi õpilas/üliõpilaskaarte, töötõendeid, pensionitunnistusi jms. Alates 22.maist 2007.a annab Eesti Vabariik välja biomeetrilisi Eesti kodaniku passe, mille kaanes asetsevale kiibile on kantud isiku biomeetrilised andmed. Kõik varasemad Eesti passi versioonid jäävad kehtima kuni nende kehtivusaja lõpuni. Kui dokumente hakatakse vormistama uuematele, kõrgema turvaastmega plankidele ja käibele jäävad ka vanad, siis võltsitakse eelkõige vanu. Seoses väga levinud sõidukivargustega võltsitakse ka registreerimistunnistuste planke või kasutatakse varguse teel kõrvaldatud planke. Täielikult võltsitud plangi puhul uuritakse ekspertiisi käigus kõiki tehnilisi tunnuseid, mille alusel võltsingud klassifitseeritakse ja antakse klassi tunnus. Vajadusel saab uurija informatsiooni teiste samalaadsete võltsingujuhtumite kohta. Küsimused eksperdile: 1. Kas dokument on võltsitud ja kuidas? 2. Kas samade võltsimistunnustega dokumente on varem ekspertiisis esinenud? Viimane küsimus on oluline juhul, kui on tegemist täielikult võltsitud plangiga ja vajalik on saada informatsiooni teiste samalaadsete võltsimisjuhtude kohta. Templite kasutamine dokumendi turvaelemendina on oma tähtsust kaotamas, kuid ekspertiisipraktikas vajadus templijälge uurida, siiski esineb, eriti vanemate dokumentide osas. Templite valmistamistehnoloogia ja selleks kasutatavad vahendid on muutunud tänapäeval väga kättesaadavaks ka võltsijatele, mis võimaldab valmistada piisavalt hea tasemega jäljendatud templeid, millega saab teostada mõningatel juhtudel originaalist veel palju parema kvaliteediga templijälgi, mis seetõttu võivad olla väga eksitavad, eriti juhul kui need katavad ja maskeerivad võltsitud allkirja. Templijälgede võrdlevaks uurimiseks on hea, kui eksperdile esitatakse vaidlustatud tempel. Kui see ei ole võimalik, tuleks võtta tavalisele kirjapaberile 5 – 10 erineva survega templijälge erinevates tingimustes: pehmel ja kõval alusel. Sellele lisaks on eriti oluline leida vabaproovidena uuritavasse ajavahemikku kuuluvaid dokumente, millel leiduvaid templijälgi saab võrrelda vaidlustatud templijälgedega. Templijälgedes Dokumendiekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 04.09.2015  3(6) leiduvate eritunnuste uurimine ja võrdlemine võimaldab usaldusväärse ja piisava võrdlusmaterjali korral hinnata ka dokumendi ajalist kuuluvust. Küsimusi eksperdile: 1. Kas templijäljes on võltsimistunnused? 2. Kas templijälg /dokumendil/ on tehtud võrdluseks esitatud templiga / sama templiga, millega on jäetud võrdluseks esitatud templijäljed? 3. Kas templijälg dokumendil pärineb samast ajavahemikust, kui võrdluseks esitatud dokumentidel? Templijälje võltsimise fakti ilma võrdlusmaterjali esitamata on võimalik tuvastada templijäljes avalduvate ilmsete käsitöö tunnuste alusel. Kui aga on tegemist professionaalse võltsinguga, siis ekspert saab ainult eristada või samastada võrreldavaid objekte, tulemust peab hindama menetleja kooskõlas faktiliste andmetega. Kui võrreldavad templijäljed langevad kokku kõigi üldtunnuste osas ja eritunnused puuduvad, saab teha järelduse, et need templijäljed on tehtud kas ühe ja sama templiga või erinevate, kuid sama algkujutise alusel valmistatud templitega. Menetleja saab teha järelduse fakti alusel, kas uuritavat templit valmistati ainult üks või enam eksemplari. Mitmesuguste lepingute, testamentide ja volikirjade uurimisel on ülesandeks tuvastada, milline nende dokumentide väidetavatest originaaleksemplaridest on õige, milline vale ja mil viisil on teostatud muudatusi. Ekspertiisipraktikas esineb juhtumeid, kus käekirjaekspert tuvastab, et allkiri kuulub vaidlustatud isikule, kuid dokumendi sisu on peale allkirjastamist muudetud. Nendel juhtudel on võimalus võrrelda erinevate tekstilõikude materjali või uurida tekstijoone materjali ja kirjutusvahendi ristumise järjestust. Kui mitmelehelises dokumendis ei ole kõik leheküljed allkirjastatud, siis esineb juhtumeid, kus pettuse eesmärgil vahetatakse dokumendis olulist informatsiooni omavaid lehekülgi või muudetakse tekstiosi. Lähtuvalt ekspertiisiülesandest ja esitatud materjali omadustest võib ekspert uurida nii alusmaterjali, kirjamaterjali (pasta, tint, tooner) kui ka tehniliste vahenditega (printeriga) jäetud jälgede omadusi. Eksperdile ei ole otstarbekas esitada terve rida eraldi küsimusi paberi, värvainete koostise või printeri samasuse kohta. Värvainete (tindid, pastad, toonerid) uurimine ei pea olema, kuid võib olla vajalik juurdekirjutuste, teksti muudatuste ja dokumendi ajalise kuuluvuse määramiseks. Küsimused tuleb seada lähtuvalt ekspertiisiülesandest. Küsimusi eksperdile: 1. Kas lepingu leht on vahetatud? 2. Milline on dokumendi teksti ja kirjete järjestus, kas enne on tehtud tekst või tekstiosa ja seejärel allkiri või vastupidi? 3. Kas vaidlustatud dokumendile on tehtud juurdekirjutusi? 4. Kas dokumendis A summa X on muudetud, milline oli esialgne summa? 5. Kas dokument on valmistatud samas ajavahemikus nagu võrdluseks esitatud dokumendid? Kui tekib vajadus uurida väljundseadet (printerit) eesmärgiga tuvastada, kas võltsitud dokumentide või raha valmistamiseks on kasutatud konkreetset seadet, on eelkõige otstarbekas otsida informatsiooni ka arvutist ja teavitada dokumendieksperte tulemustest. Dokumendiekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 04.09.2015  4(6) Ekspertiisiülesandeks võib olla ka seadme või seadme tüübi tuvastamine, millega tehti vaidlustatud dokument. Sellisteks seadmeteks võivad olla koopiamasinad, kontorikombainid ja printerid. Kui koopiamasinat või kontorikombaini ei ole võimalik ekspertiisiks esitada, tuleb võtta ühendust eksperdiga ja konsulteerida proovide võtmisest. Lähtuvalt asjaoludest on oluline leida võrdluseks ka vabaproove, milleks on vaidlustatud seadmega juba eelnevalt valmistatud väljatrükid või koopiad. Viimasel ajal on suurenenud huvi dokumendi absoluutse vanuse määramiseks nii paberi, teksti vanuse kui ka allkirjastamise järgi. Dokumendi absoluutse vanuse määramist dokumendi materjalide vananemise alusel ekspertiis ei võimalda, selleks puuduvad rahvusvahelises ekspertiisipraktikas usaldusväärsed meetodid. Siiski on võimalik valmistusperioodi teatud täpsusega määrata või välistada uuritava dokumendi valmistamist sellel märgitud kuupäeval uurides ja võrreldes vaidlustatud dokumenti teiste sama päritoluga dokumentidega, mille valmistamise aeg on teada. Ekspertiisi tuleb esitada eelkõige originaaldokumendid ja vaid nende puudumisel koopiaid, kui originaaldokumente tõesti ei ole võimalik leida. Dokumenti võib nimetada originaaldokumendiks, kui dokumendi tekst ja sisu on kinnitatud isiku (isikute) poolt käsitsi kirjutatud allkirjaga. Originaaldokumente, näiteks lepinguid, võib vormistada ka mitmes eksemplaris. Koopiaid dokumendist võib teha valguskoopiatena ja digitaalkoopiatena. Dokumendiekspertiisi alaliigina võib eristada paberrahaekspertiisi. Paberraha valmistamise tehnoloogiline protsess on äärmiselt keeruline ja vahendite kättesaadavus rangelt kontrollitav. Enamikel juhtudel võltsijad ei üritagi jäljendada kogu protsessi, mis on ka äärmiselt kulukas, vaid jäljendavad lihtsustatud tehnoloogiaga mõningaid turvaelemente ja saavutavad oma eesmärgi – suunavad võltsitud rahatähed ringlusesse. Üldjuhul valeraha tuvastamine ei ole keeruline, kuid eksperdi ülesanne on ka klassifitseerida võltsingud tehniliste tunnuste alusel ja võrrelda erinevaid klasse ja variante omavahel eesmärgiga saada informatsiooni võltsingute päritolu tuvastamiseks. Eestis olid kõige enam levinud Eesti kroonide ja USA dollarite võltsingud, alates 2002. a lisandusid ka võltsitud eurod. Euro käibeletulekuga alates 1. jaanuarist 2011 võltsingute osakaal ootuspäraselt eurode osas suurenes, kuid siiski üldine statistika näitab, et oleme sarnaselt Soomega riikide hulgas, kus võltsingute osakaal tuhande elaniku kohta on Euroopa väikseim. Võltsitud raha liigitatakse valmistamise alusel: trükitehniliselt, koopiameetodil ja muul meetodil (näiteks väärtuse muutmisega võltsitud raha või nö suveniirraha). Erilist huvi rahvusvahelise infovahetuse seisukohalt pakuvad suurte partiidena trükitud ja oskuslikult jäljendatud turvaelementidega võltsitud rahatähed. Euro paberrahade võltsingute tehniliste tunnuste uurimise ja süstematiseerimisega tegeleb Euroopa Keskpanga võltsingute analüüsikeskus – Counterfeit Analyse Centre ehk CAC. Kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides on nimetatud rahvuslikud analüüsikeskused National Analyse Centre ehk NAC, mis tegutsevad kas riigi keskpanga või politsei juures. Eestis on NAC funktsioonid Eesti Kohtuekspertiisi Instituudil ja eurode võltsingute uurimise ja infovahetusega tegelevad Dokumendiekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 04.09.2015  5(6) dokumendieksperdid. Rahvusliku analüüsikeskuse ülesanne on uurida ekspertiisiks esitatud võltsitud euro tehnilisi tunnuseid, mille alusel need liigitatakse kas üldisesse klassi (common class) või kohalikku klassi (local class). Üldistesse klassidesse kuuluvad tehniliselt ohtlikumad ehk rahvusvaheliselt tähtsamad võltsingud ja need klassid moodustatakse CAC-s. NAC-d moodustavad kohalikke klasse ja nendesse kuuluvad vähem ohtlikud võltsingud, mis on kas kohaliku päritoluga või vähese levikuga. Kõikide võltsingute klassifitseerimine toimub CAC poolt loodud reeglite alusel ja seda teevad eksperdid. Menetlejad peavad saatma kõik eurovõltsingud olenemata nende valmistamise viisist ja tasemest EKEI-sse uurimiseks. Eksperdid peavad omakorda sisestama kõik riigis esinenud eurovõltsingute tehnilised andmed Euroopa Keskpanga seiresüsteemi – Counterfeit Monitoring System ehk CMS. Andmeid kasutavad rahvuslikud võltsingute vastase võitluse üksused ja Europol. Kõik politseinikud, kes menetlevad raha võltsimise juhtumeid, peavad võimalikult kiiresti võltsimiskahtlusega rahad saatma Instituuti, nii paberrahad kui mündid. Saatedokumendis (ekspertiisimäärus, uuringu taotlus vm) peavad olema toodud järgmised andmed: - võltsimistunnustega rahatähe avastamise aeg (kuupäev), - avastamise koht (nt Tallinn, Keila, Paikuse), - avastamise viis (kas kaupluses, rahavahetuses või pangas kontrolli käigus või politseioperatsiooniga). Soovitav on saatedokumendile lisada võltsimiskahtlusega raha avastamisel vormistatud dokumendi koopia, näiteks võltsimiskahtlusega raha avastamise akti koopia vm. CMS andmebaasi alusel on võimalik saada informatsiooni võltsingute ringlusesse ilmumise ajast, levikualadest, trükikoja avastamise faktist jm. NB! Võltsimiskahtlusega passid, juhiload ja rahatähed tuleb kõik saata EKEI-sse. Need dokumendid, mille puhul tuvastatakse võltsimise fakt, registreeritakse dokumendiekspertiisi andmebaasis ja vajadusel jäetakse säilitamiseks kollektsiooni KrMS § 125 (1) alusel. Dokumentide ekspertiisi saatmisel tuleb vaidlustatud ja võrdlusmaterjal pakkida eraldi ümbrikesse, mis peavad olema varustatud sisule vastava tähistusega. Pealkirjad ümbrikule tuleks kirjutada enne materjalide ümbrikusse paigaldamist, kuna kirjutamisest tulenevad survejäljed kanduvad üle vaidlustatud või võrdlusmaterjalile ja kahjustavad neid. Uurimisobjektidele märkmete tegemine ning tähiste ja etikettide kandmine ei ole lubatud, kuid suure hulga objektide kirjeldamise lihtsustamiseks võib need eelnevalt eksperdiga konsulteerides pliiatsiga ära numereerida viidates märgistusele ka määruses. Suure arvu dokumentide puhul on oluline, et menetleja süstematiseerib materjali, valib sobiva, dokumente mittekahjustava ja üksiku dokumendi leidmist hõlbustava pakkimisviisi ja esitab ekspertiisimääruse koos uurimis- ja võrdlusobjektide loeteluga ka elektrooniliselt. Kui menetleja määrab ühele dokumendile või dokumentide kogumile mitu eriliigilist ekspertiisi, tuleb kõik määrused vormistada eraldi, sest need ekspertiisid teostatakse eraldi üksustes. Informatsioon sellest, et konkreetsele ekspertiisiobjektile on määratud mitu ekspertiisi peab nähtuma igast ekspertiisimäärusest. Ekspertiiside järjestuse määravad eksperdid lähtudes eelkõige uurimisobjekti säilivusest. Keerulisematel juhtudel on alati parem, kui menetleja konsulteerib enne ekspertiisi määramist ekspertiiside järjestuse ja otstarbekuse seisukohalt eksperdiga. Dokumendiekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 04.09.2015  6(6) Eriti oluline on ekspertide kaasamine spetsialistidena salatrükikoja avastamisel ja selle läbivaatusel selleks, et leida ja talletada kõik jäljed, mis viitavad võltsitud raha või dokumentide valmistamisele. Kairi Kriiska-Maiväli Viimati uuendatud 04.09.2015 dokumendiosakonna juhataja tel 663 6654 e-post [email protected] Kaja Rodi dokumendiosakonna peaekspert tel 663 6650 e-post [email protected] Inna Ivask dokumendiosakonna ekspert tel 663 6655 e-post [email protected] või [email protected] © Dokumendis leiduvat infot ei ole lubatud avalikustada, levitada, tsiteerida ega kasutada mistahes muul viisil ilma Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi eelneva nõusolekuta. Avalikustamisel peab säilima viide info allikale. Dokumendiekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 04.09.2015  HÄÄLEEKSPERTIISI MÄÄRAMISE JUHEND Hääleekspertiisi tegevusvaldkonnad: 1) Teksti transkribeerimine ehk salvestise üleskirjutus. Kõige aeganõudvam hääleekspertiisi liik, eriti halva arusaadavusega salvestise korral. Näidisküsimused ekspertiisimäärusesse: 1. Palun transkribeerida salvestisel olev tekst alates … (minut: sekund) kuni … (minut: sekund). 2. Kas stenogrammis kirja pandud tekst vastab salvestusel sisalduvale kõnetekstile? (esitatakse juhul, kui seatakse kahtluse alla stenogrammi õigsus) 2) Salvestise arusaadavuse “parandamine”. Madalsageduslikud mürad (näiteks võimendi sumin), võivad kõrgemad sagedused ära varjata ning seda olukorda saab parandada. Taustamüra, telefonihäired, raadiohäired, isegi aeglane muusika jms on olenevalt müra tüübist ning valjusest teatud määral või täielikult eemaldatavad. Samas tuleb arvestada, et halva arusaadavusega salvestis võib jääda ka pärast pikka selle kallal töötamist endiselt halvakvaliteediliseks, kuid sellel olev jutt on loodetavasti arusaadavam ning selle kuulamine väsitab vähem. Töö kiirema valmimise huvides tuleks pikkade helisalvestiste puhul ära märkida täpne ajavahemik, mille ulatuses arusaadavuse parandamist soovitakse. Näidisküsimus ekspertiisimäärusesse: Võimalusel parandada helisalvestise …wav (helisalvestise nimi) kvaliteeti alates … (minut: sekund) kuni … (minut: sekund). 3) Salvestise autentsuse uurimine, st kas analoog- või digitaalset salvestist on monteeritud/muudetud. Võimalik, et ekspertiisi läbi viimiseks on tarvis ka salvestise teinud salvestusvahendit (telefoni, diktofoni vm). Viiakse läbi kriitiline kuulamine, auditiivne analüüs ja spektri analüüs. Võimalusel täpsustada enne materjalide ekspertiisi saatmist salvestise autentsust kahtluse alla seadva isiku käest kohad, milliseid ta kahtluse alla seab. Näidisküsimus ekspertiisimäärusesse: Kas salvestisel …. wav (helisalvestise nimi) on monteerimise /muutmise tunnuseid? Kui jah, siis milliseid ning kus? Juhul, kui salvestis on pikk ja kahtluse alla seatakse vaid teatud lõik helisalvestisest, tuleb see ajavahemik fikseerida ka küsimuses (Näit: 00:34 (min: sek) kuni 02:00 (min: sek)). 4) Kõneleja tuvastamine e kõneleja isiku kindlakstegemine tema kõnehääle alusel. Koosneb auditiivsest (lingvistilisest) ja akustilisest analüüsist: Auditiivne analüüs tähendab korduvat kõnelemise kuulamist (defektid, aktsent, sõnakasutus, dialekt, kõnemaneer jms). Akustilise analüüsi käigus teostatakse ekspertiisitarkvaraga erinevaid võrdlusanalüüse (põhitoon, foneemid, pikaajaline keskmistatud spekter jt). Hääleekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 31.08.2015  2(13) Materjal peab olema akustilise analüüsi läbi viimiseks piisavalt pikk (vaidlustatud kõnet vähemalt 10 sekundit, erandjuhtudel ka vähem), auditiivse analüüsi läbi viimine on võimalik ka lühematele helisalvestistele. Järelduse esitamiseks kasutatakse seitsmeastmelist skaalat alates väga tõenäolisest kuni väga vähe tõenäoliseni. Kategoorilist arvamust ei anta. Näidisküsimused ekspertiisimäärusesse: 1) Kas salvestisel 'a' ja salvestisel 'b' on kõnelejaks üks ja sama isik? 2) Kas salvestisel ’a’ kõneleja on sama isik, kes räägib häälenäidisel … (hääleproovi täpne asukoht helikandjal) või sama isik, kes räägib häälenäidisel… (hääleproovi faili täpne nimi helikandjal). 3) Mitu isikut võtab osa ekspertiisiks esitatud helisalvestisel (täpne nimi ja kui vaja, siis ka asukoht min: sek) olevast vestlusest? Küsimusi võib mõistagi varieerida, peaasi, et oleks üheselt arusaadav, milliseid hääleproove tuleb omavahel võrrelda. Nõudmised kõneleja tuvastamise jaoks tehtavale võrdlusmaterjalile. Kõneleja tuvastamiseks vajalikud minimaalsed tehnilised nõuded salvestisele on: 11025Hz, 16bitti, mono. Võrdlusmaterjal peab olema sarnane uuritavale materjalile. Näiteks telefonikõne salvestise võrdlusmaterjaliks peaks ka hääleproovi salvestama telefoni teel. Kui kasutati mobiiltelefoni, siis ka võrdlusmaterjal tuleb võimalusel salvestada mobiiltelefoni teel. Kui uuritav materjal on pärit häirekeskusest, siis väga soovitav oleks võrdlusmaterjal hankida koostöös häirekeskusega jne. Kui sarnane salvestus pole võimalik, tehakse selline salvestus nagu võimalik ning tehtu dokumenteeritakse. Võrdlusmaterjali salvestamiseks kasutatav salvestusseade peab olema heas korras. Digitaalne diktofon peaks võimaldama salvestada vähemalt eespool toodud parameetritega (11025Hz, 16-bitti) ja võimalusel salvestada häälenäidis wav-formaadis (st pakkimata andmetega salvestus). Kui ekspertiisimaterjal edastatakse eksperdile koos salvestusseadmega või salvestusseadmel, on soovitav kaasa panna ka olemasolevad salvestusseadme lisatarvikud (USB- juhe, toitejuhe vms). Ekspertiisi tuleb saata originaalhelisalvestis (mitte koopia, mitte selle digitaliseeritud variant vaid originaal). Ekspertiisimaterjalid võib esitada CD/DVD- plaadil, mälupulgal, salvestusseadmel (mobiiltelefon, diktofon jne) või edastada elektroonselt. CD/DVD-plaadi või kasseti pakendamiseks/hoidmiseks tuleks kasutada plastmassist ümbrist, mis lisaks mehaanilistele kahjustustele kaitseb ka järskude temperatuuri ja õhuniiskuse muutuste ning õhus leiduvate saasteainete eest, mis võivad põhjustada Hääleekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 31.08.2015  3(13) andmekandja kõverdumist ja deformeerumist. Ei ole soovitatav asetada andmekandjaid ümbrikutesse, kus andmekandja pinnad puudutavad ümbrist. Vastavasse karpi pakendatud andmekandja vaidlustatud materjaliga ja andmekandja võrdlusmaterjaliga pakkida eraldi ümbrikesse/karpidesse, mis on varustatud sisule vastava tähistusega (ümbrikud/karbid tuleks märgistada enne andmekandjate ümbrikusse panemist). Juhul, kui vaidlustatud ja võrdlusmaterjal paiknevad ühel andmekandjal, saata nad ka ekspertiisi ühel andmekandjal, lisades määrusesse vastavasisulise märke, vaidlustatud materjali ja võrdlusmaterjali täpsed asukohad andmekandjal ning täpsed nimetused. Ekspertiisi saadetavad salvestusvahendid (magnetofonid, diktofonid, mobiiltelefonid, mp3-mängijad vms) tuleb transportimiseks hoolikalt pakkida löökide eest kaitsevatesse sobivas mõõdus pappkastidesse/karpidesse (vajadusel kasutada toestamiseks/täiteks mullikilet, paberit vms). Pappkastid/karbid varustada lisaks sisu loetelule ka märkega “ÕRNAD ESEMED”. Sisulised nõudmised Võrdlusmaterjal peab olema võimalikult mitmekesine – salvestada kõigepealt vaba kõnet (vestlus, artikli lugemine, pildi(seeria) kirjeldamine jne), seejärel lasta täpselt korrata uuritava materjali teksti. Enne teksti lugemist peaks hääleproovi andja kõigepealt ennast tutvustama: nimi, vanus, sünniaeg, salvestamise kuupäev ning alles seejärel alustama lugemist/rääkimist. Vaba kõne jaoks küsida lihtsaid küsimusi, millele vastamiseks ei pea palju nuputama, võib lasta rääkida oma elust, tööst, hobidest, sündmustest kodukohas jne. Vestlus tuleks üles ehitada nii, et hääleproovi andja saaks võimalikult palju rääkida. Juhul, kui hääleproovi andja ei ole eriti kõnealdis, paluda tal kirjeldada mõnda pilti, milleks võib olla vabalt valitud (sündmusega haakuv) pilt või siis valida mõni Lisas 2 toodud piltidest. Ettelugemiseks võib anda neutraalse või vaidlustatud materjalile sarnase sündmuse kirjeldusega ajaleheartikli, katkendi mõnest raamatust, ajakirjast või siis valida sobiv tekst Lisas 1 olevate tekstide seast (tekste võib vastavalt vajadusele ka muuta). Võrdlusmaterjal tuleb võtta vaidlustatud materjaliga samas keeles (näit: vaidlustatud materjal on vene keeles, siis peaks ka võrdlusmaterjal olema vene keeles). Täpselt sama teksti (sh sõnade järjekord ka sama) võiks hääleproovi andja lühikese vaidlustatud teksti puhul lugeda 10 korda, väga pika teksti puhul võib ka vähem. Kui täpselt sama tekst pole näiteks uurimise huvides võimalik võtta, siis lasta lugeda teistsugust teksti, milles esineb võimalikult palju sarnaseid sõnu/sõnaühendeid nagu uuritavas materjalis. Lugemiseks antud tekstis olevad numbrid (telefoninumbrid, pangakoodid, aadress jms) tuleb kirjutada ühtlases rodus, grupeerimata (Näiteks: 6125353, mitte 612 53 53). Lugeda antav tekst on soovitav trükkida/kopeerida suuremas kirjas kui tavaliselt, et lugejal oleks lihtsam ning lugedes ei tekiks tõrkeid. Hääleekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 31.08.2015  4(13) Hääleproovi võtja peab võimalikult vähe rääkima ning mitte kunagi proovi andjaga üheaegselt. Ruumis peab olema vaikus (pidevad telefonihelinad, uksepaugutamised, taustal kostev jutt, paberi krabin, ülemäärased liigutused, tooli nagin või muusika võib proovi rikkuda). Võrdlusmaterjali ei ole kunagi liiga palju. Võrdlusmaterjali võiks olla vähemalt 5-10 minutit. Eksperdile tuleb saata teksti(de) koopia, mida hääleproovi andja luges. Kui võimalik, võib võrdlusmaterjalina saata ka isiku kõne vabaproove (näit telefonikõned). Dokumenteerimine. Dokumenteerida tuleb kõik, mis materjali (nii vaidlustatud kui ka võrdlusmaterjali) kohta teada: millal (kuupäev, kellaaeg), kuidas (telefoni teel jms) ja millega salvestatud (magnetofoni, telefoni vms salvestusvahendi täpne nimi). Võrdlusmaterjali salvestamise ajal tuleb üles märkida tingimused, milles salvestus toimus ning kirjeldada kahtlusalust. Üles tuleks kirjutada vanus salvestuse hetkel (või sünniaeg) ja kas on suitsetaja. On ta koostööaldis, joobes või medikamentide mõju all, kas tal on nohu ning kas ka uuritava materjali ajal oli tal nohu. Kas tal on valehambad. Millises ruumis toimub salvestus: kui suur, üldjoontes nimetada, mis mööblit sisaldab jms akustilisi omadusi mõjutavaid tegureid. Eksperdile tuleb esitada ka salvestusvahendi täpsed andmed (nimi, tüüp) ning kasutatud määrangud (näiteks kas ja millist müratasandit kasutati, millist mikrofoni kasutati, kui kaugel kõnelejast see asus). Mida täpsem eelinfo, seda paremaid tulemusi võib oodata ekspertiisilt. Vajaduse korral võib alati helistada või e-posti teel nõu küsida. Galina Rosin Viimati uuendatud:31.08.2015 infotehnoloogiaosakonna ekspert tel 663 6675; e-post [email protected] või [email protected] © Dokumendis leiduvat infot ei ole lubatud avalikustada, levitada, tsiteerida ega kasutada mistahes muul viisil ilma Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi eelneva nõusolekuta. Avalikustamisel peab säilima viide info allikale. Hääleekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 31.08.2015  5(13) Lisa 1 Tekst nr 1 Канцелярии президента угрожали взрывом 27.05.2010 В адрес канцелярии президента Эстонии вчера вечером поступила угроза взрыва. В 20.56 в полицию позвонил мужчина и сообщил, что в помещении канцелярии в президентском дворце заложена бомба, сообщила пресс-служба Пыхьяской префектуры полиции. Специалисты начали поиски взрывного устройства, но ничего подозрительного не нашли, и к 22.30 поиски в здании были прекращены. Полиция осмотрит окрестности здания. Советник президента сообщил, что президент и его семья все время находились в безопасности и их жизни ничто не угрожает. Личность звонившего уже известна полиции, сообщил пресс- секретарь Пыхьяской префектуры. Речь идет о …-летнем T, который в момент произнесения угрозы находился в состоянии алкогольного опьянения. За бомбовое предупреждение грозит штраф или лишение свободы на срок до пяти лет. На мужчину заведено уголовное дело по статье, предусматривающей наказание в виде денежного штрафа или тюремного заключения на срок до 5 лет за тяжелое нарушение общественного порядка вследствие угрозы взрыва. Hääleekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 31.08.2015  6(13) Tekst nr 2 И в шутку, и всерьез По данным Полиции безопасности, бомбовые угрозы становятся все более популярным видом развлечений среди определенных категорий населения. Наибольшее количество бомбовых угроз из хулиганских побуждений было сделано в адрес школ и магазинов. Зачастую «предупреждальщики» находились в состоянии алкогольного опьянения. К примеру, в течение одного только 1999 года после угроз взрыва (всего за год было 445 бомбовых угроз, из них 251 в школах) пришлось эвакуировать людей из таких мест, как гостиницы «Олимпия», «Виру» и «Палас», паром «Регула», кинотеатр «Космос», ночные клубы «Декольте» и «Голливуд», Таллиннский горхолл и даже больницы. «Бомбистов-затейников» не смущают даже суровые наказания, или они надеются, что их не вычислят. Бывает и так, однако примеры, когда хулиганов находили, тоже имеются. Заключенный Андрей от скуки позвонил по мобильному телефону аж из Таллиннской тюрьмы, сообщив о бомбовой угрозе посольству США. И хотя звонил по разговорной карточке, его разговор отследили. К уже отсиженному прибавился срок за хулиганство — 1,5 года. Хотелось бы отметить, что в свете последних международных событий бомбовые угрозы, вне зависимости от последствий, предлагается характеризовать как терроризм и соответственно за них наказывать. Жестко, зато справедливо. Hääleekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 31.08.2015  7(13) Tekst nr 3 Anne ja Andres elavad Nõmmel tädilt päritud vanas majas. Anne ütleb, et kolme aasta eest tehtud remont oli mõeldudki ajutisena. Tulevikus on kavas laiendada maja praeguse terrassi suunas ja ehitada välja katusekorrus. Seepärast polnud mõtet ülearu kulutada ja nii piirduti esialgu värvimistöödega. Elu- ja töötoa ning köögi seinad värviti lateksiga jahedat tooni hallikassiniseks, samasuguse värvkatte said köögis 1950ndail aastail ehitatud seinakapid. Vana külmkapp pihustati üle süsimusta pulverisaatorvärviga. Aknaraamid värviti punakaspruuniks, raamide vahele paigaldati ribakardinad. Magamistoa tapeet sai erksa rukkililletooni, sisseehitatud kapirida ning uks värviti rõõmsalt roosaks. Noorpaarile pole kunagi meeldinud sünteetilised materjalid, seetõttu võib nende kodus näha vaid täispuidust mööblit. Tekst nr 4 Margiti ja Enno säravvalge maja paistab juba kaugelt. Kitsas välistrepp viib teisele korrusele – välisterrassile ja sissepääsu juurde. Terrass on avatud lõuna- ja õhtupäikesele ning merevaatele. Siin on kolm ust – klaasuks viib elutuppa, teine uks sauna ja kolmas teise korruse fuajeesse. Teine korrus ongi elamise korrus. Üleval, kolmandal korrusel on magamistoad ja esimesel korrusel kelder majandusruumide ja garaažiga. Fuajee läheb üle elutoaks. Elutuba on kõrge ruum, avatud läbi kahe korruse. Terve üks sein on aken. Sellest aknast saab valgust kogu maja. Elutoas on kõik valge, isegi pehme mööbel. See väljendab tasakaalustatud elamisviisi. Magamistoas, kuhu viib keerdtrepp, on vaid voodi, ainsaks kaunistuseks on päikeselaigud seinal. Hääleekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 31.08.2015  8(13) Tekst nr 5 Tartu Maakohus määras reedel, 7. mail kokkuleppemenetluses karistuse kahele 16-aastasele noormehele, kes tegid mullu 25. novembril Tartu Kunstigümnaasiumile pommiähvarduse. Üks noormees tunnistati süüdi avaliku korra raskes rikkumises lõhkeseadeldisega ähvardades ja teine sama vana noormees süüdi kihutamises avaliku korra raskele rikkumisele lõhkeseadeldisega ähvardades, märkis Tartu kohtute pressiesindaja. Vastavalt karistusseadustiku alaealistele kohaldatavate mõjutusvahendite sättele vabastas kohus mõlemad noormehed küll karistusest, kuid mõlemad noorukid peavad ühe aasta vältel alluma kriminaalhoolduse kontrollnõuetele. Vastavalt süüdistusele kallutas üks noormees teist sellele, et viimane teeks koolile pommiähvarduse. Seepeale helistaski teine noormees mullu 25. novembril häirekeskuse Lõuna-Eesti keskuse numbrile ja teatas, et koolis on pomm. Ähvardusele reageerinud eridemineerijad piirkonnas lõhkekeha ei leidnud. Menetluskuludena peavad mõlemad süüdistatavad tasuma 4000 krooni, kuid kuna neil endil rahalised vahendid puuduvad, peavad selle summa hüvitama vanemad. Möödunud aasta 25. november oli Tartu koolidele ajaloo kõige muserdavam päev. Tartu Kommertsgümnaasium jättis koolipäeva päris ära, kuna päev varem oli naaberkooli õpilane teinud ühes internetifoorumis koolile vägivallaähvarduse. Samal päeval tehti pommiähvardus veel ka Forseliuse gümnaasiumile ning Kommertsgümnaasiumile. Politsei on kõik viimastel aastatel Tartu asutustele tehtud pommiähvardused lahendanud ning ähvardajad kiirelt leidnud. Hääleekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 31.08.2015  9(13) Tekst nr 6 Politsei tabas koolile pommiähvarduse teinud poisi kahe tunniga 10.02.2005 PM Online Täna hommikul tehti pommiähvardus Joala koolile Narvas. Pommiähvarduse teinud poiss tabati kahe tunniga, teatas Ida politsei pressiesindaja. Täna hommikul kell 9.33 sai Ida politseiprefektuur telefoni teel teate, et Narvas 26. juuli tänaval asuvas koolis on pomm. Kohale saadeti kolm politseipatrulli, operatiivrühm, demineerijad, päästjad ning kiirabi. Samal ajal tehti kindlaks, et pommiähvardus tuli Kose tänaval asuvast taksofonist. Koolist evakueeriti kõik õpilased, õpetajad ja muu personal. Jõhvist kohale tulnud demineerijad kooli läbiotsimise käigus pommi ei avastanud. Kella 11.30 ajal tegi operatiivrühm koostöös kooli õpetajatega kindlaks kahtlustatava isiku, kelleks osutus 1992. aastal sündinud sama kooli õpilane, kelle politsei kinni pidas. Poiss põhjendas oma tegus sellega, et oli kooli hiljaks jäämas ning otsustas siis «nalja teha» ja helistas politseisse. «Taolise «naljaga» tekitas poiss kahju, mille suurust on esialgu suhteliselt raske hinnata,» ütles Ida politsei komissar. «Kahju, et lastele ei ole piisavalt seletatud, mis tagajärjed võivad sellistel «naljadel» olla.» Juhtumi uurimisega hakkab tegelema Narva politseiosakonna noorsootalitus. Hääleekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 31.08.2015  10(13) Tekst nr 7 Võru politsei saatis kohtu ette koolipoisi, kes tegi tänavu kevadel Antsla gümnaasiumile pommiähvarduse ja nõudis koolilt miljon krooni. Lõuna ringkonnaprokuratuuri Võru osakonna vanemprokuröri sõnul sai 14-aastane süüdistuse avaliku korra raskes rikkumises lõhkeseadeldisega ähvardades, mille eest näeb karistusseadustik ette kuni viieaastase vangistuse. Kohtuistungi aega pole veel kindlaks määratud. Kriminaalasja eeluurimisel tunnistas 14-aastane ennast süüdi ja kinnitas, et soovis teha vaid nalja. Politsei tuvastas, et poisil reaalset võimalust oma ähvarduste täideviimiseks polnud. Gümnaasium sai pommiähvarduse ja miljoni krooni nõudega elektronkirja aprilli alguses. Väljapressija lubas raha maksmata jätmisel kooli õhku lasta ning politseisse teatamisel ähvardas gümnaasiumi direktorit vägivallaga. "Kui ei maksta mulle raha sulas ja kui te teatate sellest politseisse, siis lasen ma teid maha nii et mõelge," seisis ähvarduskirjas. "Raha summa on 1 000 000 ja raha tooge Hauka ette ja pange rohelisse prügikasti." Pommirühm koolihoonest lõhkekeha ei leidnud. Samal ajal tuvastas politsei paari tunniga ähvarduse tegija, kelleks osutus kohalik koolipoiss, kes tabati tema enda kodust. Kirja saatis ta Antsla valla avalikust internetipunktist, kus ta tegi endale "munga" nime kandva meiliaadressi. Kuna noormees on vanuse poolest süüvõimeline, alustas politsei tema vastu kriminaalmenetlust. Hääleekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 31.08.2015  11(13) Tekst nr 8 Politsei tabas järjekordse pommiga ähvardaja. Põlvas helistas politseisse joobes noormees, kes teatas, et ühes Oja tänava majas on pomm. Politsei teatel helistas 23. juuli õhtul kella 10 ajal politseisse joobes inimene, kes teatas pommiähvardusest ühele majale Põlvas. Pisut üle tunni aja hiljem peeti pommiähvarduse teinud noormees kinni. Juhtumi suhtes alustati kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb avaliku korra rasket rikkumist. Lõuna ringkonnaprokuratuuri pressinõuniku andmetel oli pommiähvarduse teinud noormees teisipäevaks üle kuulatud. Karistusseadustiku järgi karistatakse avaliku korra raske rikkumise eest lõhkeseadeldise või lõhkematerjaliga ähvardades rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. ,,Tegemist on tõsise kuriteoga”. Põlvas tehtud pommiähvardus oli Kagu-Eestis ühe nädala jooksul juba teine omasugune. 16. juuli õhtul helistas politseisse Vastseliina mees, kes väitis, et kohe plahvatab ta laua peal isevalmistatud pomm. Hiljem selgus, et mees tegi pommiähvarduse joomakaaslaste äraajamiseks. Mehe suhtes algatati samuti kriminaalasi avaliku korra raske rikkumise paragrahvi alusel. Hääleekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 31.08.2015  12(13) Lisa 2 Pilt nr 1 Hääleekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 31.08.2015  13(13) Pilt nr 2 Pilt nr 3 Hääleekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 31.08.2015  HÕÕGLAMBIEKSPERTIISI MÄÄRAMISE JUHEND Hõõglambiekspertiisi eesmärgiks on teha kindlaks mootorsõiduki tulede seisund (väljalülitatud või sisselülitatud) liiklusõnnetuse hetkel. Ekspertiisi meetod määrab lambi hõõgniidi oleku purunemise või deformeerumise hetkel tugeva löögi toimel. Ekspertiisi objektideks võivad olla kõik liiklusvahendi laternates leiduvad hõõglambid (k.a. halogeenlambid). Üldjuhul saab määrata hõõglambi hõõgniidi olekut järgmistel juhtudel: - lambi klaaskolb on purunenud, hõõgniit või selle tükid on säilinud; - lambi klaaskolb on terve, hõõgniit on purunenud ja/või ulatuslikult deformeerunud; - lamp paikneb sõiduki kere deformatsioonide piirkonnas või mitte kaugemal kui ligikaudu 30 cm sellest. Hõõglambiekspertiisi tüüpküsimus on: - Kas ekspertiisiks esitatud hõõglamp oli kokkupõrke momendil valgustkiirgavas olekus (sisselülitatud)? Hõõglambiekspertiisi käigus ei ole võimalik määrata: - hõõglambi olekut löögi hetkel, kui hõõgniit ja klaaskolb ei ole purunenud ning hõõgniidi deformatsioonid puuduvad – lambile mõjunud löögi tugevust ja selle võimalikku mõju lambi hõõgniidile ei ole võimalik määrata; - hõõglampide olekut väiksemate löökide – kergemate avariide korral ning löögi piirkonnast kaugemal paiknevate hõõglampide olekut (näit. sõiduauto teises otsas – kokkupõrke löök sumbub kere deformatsioonides); - valgusdioodidel (LED) põhinevate tulede olekut kokkupõrke hetkel; - sõidukites kasutatavate gaaslahenduslampide (nn ksenoonlamp) uurimise ekspertiisipraktika ja -meetod puudub. Ekspertiisiobjektide kogumisel pöörata tähelepanu alljärgnevale: - märkida üles tulede lüliti asendid, kuid mitte lülitada peale avariid tulesid sisse kontrollimaks nende korrasolekut - see võib hävitada tõendusmaterjali. Vooluahelat tuleb kontrollida peale uuritava lambi eemaldamist; - ekspertiisi tegemiseks piisab ainult hõõglambist, mille võib laterna korpusest eemaldada; - kui deformatsioonide tõttu ei ole võimalik lampi korpusest eemaldada või selle eemaldamine tekitaks lambile lisapurunemisi, tuleb ekspertiisiks esitada lamp koos laterna korpusega; - rikkumata klaaskolviga lamp eemaldada ettevaatlikult laterna korpusest ja pakkida tugevast papist karpi, kasutades vooderdamiseks pehmendavaid materjale – õhumullidega kilekott, vatt jms; - katkise klaaskolvi puhul on olulised just hõõgniidi tükid ja ka hõõgniiti hoidvad traadid (kõrgel temperatuuril tekib õhuga kokkupuutel oksiidi ka hõõgniiti hoidvate traatide otstele). Pakkida analoogselt terve lambiga. Võtta arvesse, et oksüdeerunud hõõgniidi tükid on eriti haprad; - vältida pakendi põrutamist. Ekspertiisiks tuleb tutvumismaterjalina esitada fotod liiklusvahendist, kus on näha sõiduki kere purustuste ja deformatsioonide ulatus. Hõõglambiekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 07.09.2015  2 (2) Eksperdi arvamus põhineb enamikel juhtudel järgmistel tunnustel ja asjaoludel: - lambi klaaskolb on purunenud, hõõgniit on oksüdeerunud, deformeerunud ja purunenud selliselt, et saab välistada hõõgniidi pingestamise liiklusõnnetuse järgselt; - lambi klaaskolb on purunenud ja hõõgniit ei ole oksüdeerunud; - lambi klaaskolb on rikkumata ja hermeetiline, kuid hõõgniit on plastselt deformeerunud sellises ulatuses, mille tekkimine ei ole tõenäoline tavakasutuse käigus või kõrvalekallete tõttu lambi tootmise protsessis; - lambi klaaskolb on rikkumata ja hermeetiline, kuid hõõgniit on purunenud mitmeks fragmendiks ja hõõgniidil puuduvad plastsed deformatsioonid. Meelis Toomet Viimati uuendatud: 07.09.2015 keemiaosakonna ekspert tel 6636718 e-post: [email protected] või [email protected] © Dokumendis leiduvat infot ei ole lubatud avalikustada, levitada, tsiteerida ega kasutada mistahes muul viisil ilma Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi eelneva nõusolekuta. Avalikustamisel peab säilima viide info allikale. Hõõglambiekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 07.09.2015  INFOTEHNOLOOGIAEKSPERTIISIDE MÄÄRAMISE JUHEND Infotehnoloogiaekspertiis tegeleb üldistatult andmete võrdlemisega ning arvutiseadmetest informatsiooni otsimisega. Kriminalistikaekspertiiside liigid ja hinnad (s.h ka infotehnoloogiaekspertiisid) on loetletud kohtuekspertiisiseaduses (KES). Seisuga 10.08.2015, on eristatud kolm infotehnoloogiaekspertiisi liiki (vt KES § 277): 1. Alaealise seksuaalse väärkohtlemisega seonduva materjali infotehnoloogiaekspertiis (määratakse seoses Kars § 141, 143, 145, 175, 178, 179) 2. Infotehnoloogiaekspertiis 3. Radaridetektori ekspertiis (määratakse seoses liiklusseaduse (LS) § 228) Ekspertiisi tegemise aluseks on seaduse (nt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS)) nõuetekohaselt koostatud ekspertiisimääruses selgelt sõnastatud ekspertiisiküsimus/ülesanne ja selle lahendamiseks esitatud ekspertiisimaterjal. 1 Ekspertiisiobjektid Infotehnoloogiaekspertiisi peamiseks ekspertiisiobjektiks on kuriteoga seotud isiku (nt kahtlustatava või kannatanu) personaalarvutid (s.h laua-, süle või tahvelarvutid), arvutiga ühendatavad andmekandjad (kõvakettad, mälukaardid, CD- ja DVD plaadid, mälupulgad) ja mobiiltelefonid. 1.1 Sisse lülitatud arvutiseadmed Kui läbiotsimise kohas on töötav arvutiseade, siis enne välja lülitamist tuleb seda uurida (vaadelda) oma pädevuse ulatuses. Vaatluse käigus tuleb protokollida kõik toimingud (nt programmide käivitused, andmete kopeerimised, toimingud failidega). Vaatluse käigus tuleb välistada omaniku kokkupuude seadmega. Töötavast arvutisüsteemist informatsiooni kogumise tulemused tavaliselt sõltuvad kolmest faktorist: arvutisse paigaldatud operatsioonisüsteemist (Windows, Linux Mac OS või muu), sisse logitud kasutaja õigustest süsteemist (administraatori õiguste olemasolu) ning vaatleja kasutusel olevatest vahenditest (nt spetsiaalsed programmid krüpteeritud kettaosade tuvastamiseks, operatiivmälu kopeerimiseks või info kogumiseks süsteemis toimuvatest protsessidest). Nimetatud toiminguid võiks teha vastava väljaõppe saanud isik. Töötava arvuti vaatluse metoodika jääb väljapoole käesolevat juhendit. Soovituslik on teha töötavast arvutisüsteemist operatiivmälu koopia (nt Accessdata FTK Imager Lite või RAM Capture https://www.magnetforensics.com/free-tool-magnet-ram-capture/ tarkvara kasutades), tuvastada, kas arvutis on kasutatud BitLocker, Truecrypt FileVault või muu tarkvaraga andmete krüpteerimist (nt https://www.magnetforensics.com/free-tool-encrypted- disk-detector/ tarkvara kasutades). Windows süsteemis vajutage tegumiribal olevale luubile ning sisestage otsingu sõna Bit Locker (Otsingu tulemusena leiab Windows BitLockeri juhipaneeli, kust on võimalik vaadata, mis kettaosadel on BitLocker aktiveeritud. Nendelt kettaosadelt tuleb teha loogiline koopia (kasutades tarkvara Accessdata FTK Imager Lite, valida logical drive acquisition). Linuxi süsteemis on soovituslik sündmuskohal kopeerida välisele andmekandjale kasutaja kodukataloogi (/user/home) sisu. Paljudes Apple Mac arvutites on kasutatud FileVault failide krüptosüsteemi, mille tõttu on Infotehnoloogiaekspertiiside määramise juhend Viimati uuendatud: 07.09.2015  2(8) soovituslik kopeerida välisele andmekandjale kasutaja kodukataloogi sisu. Pärast andmete kopeerimist tuleb arvutit operatsioonisüsteemist (nt kasutades „Shut Down“ nuppu) välja lülitada ning koos kopeeritud andmetega ekspertiisi saata. Kui arvuti käitub välja lülitumisel ebatavaliselt (käivitub kahtlane protsess), võib voolujuhtme välja tõmmata (sülearvutil eemaldada ka aku). Lisada töötava arvuti vaatluse protokolli koopiad ekspertiisimäärusele. Pärast töötava arvuti sulgemist käsitletakse asitõendit kui välja lülitatud arvutiseadet. 1.2 Välja lülitatud arvutiseadmed Välja lülitatud arvutiseadmeid ei ole soovitatav sisse lülitada. Kui mõned seadmed on omavahel ühendatud (nt sülearvuti külge ühendatud mälupulk, väline ketas või mobiilse interneti modem), siis tuleb seda fakti vastavas protokollis fikseerida, seadmete paigutust pildistada ning hiljem ekspertiisimääruses kirjeldada. Sülearvutis tuleb kontrollida kõik mälukaardipesad: mälukaardid eemaldada ja esitada eraldi. Kui arvutid on kokku ühendatud keerulisemaks arvutisüsteemiks, tuleks seadmete paiknemine ja ühendused kindlasti pildistada või visandada. Saadud pildid tuleb tutvumismaterjalina eksperdile esitada. Enne pakkimist tuleb välised andmekandjad või seadmed lahti ühendada. Hinnata, millised sündmuskohal asuvad seadmed/andmekandjad lisaks personaalarvutile vajavad uurimist. Soovitatav on kaasa võtta kõik leitud andmekandjad. Soovituslik on kõik seadmed/andmekandjad eraldi pakkida turvalisse pakendisse ja pitseerida sündmuskohal. Kui seadme küljes on vooluadapter, tuleb see esitada ekspertiisiks koos seadmega . (vt ka p 2.4 „Ekspertiisiobjektide pakkimine“). 1.3 Välised andmekandjad Välised andmekandjad on üldjuhul lihtsalt äratuntavad, kuid võivad olla eri suuruste ning kujudega (pastapliiats, mänguasi, ripats, käepael, käekell jne). Tänapäeval levinud microSD mälukaardid on väga väikesed (11 x 15 mm) kuid võivad sisaldada väga palju informatsiooni. MicroSD mälukaarte kasutatakse sageli mobiilseadmete mälumahu suurendamiseks. Alati tuleb kontrollida arvuti või seadmete ümbrust, raha- ja arvutikotte, sõidukeid jms). 1.4 Mobiilseadmed (s.h nutitelefonid, tahvelarvutid) Sisse lülitatud mobiilseadmed lülitada võimalusel lennurežiimi (Airplane mode). Selle sammu täitmata jätmisel on võimalik nutiseadme omanikul saada kaugjuurdepääs andmete kustutamiseks. Mobiilseadet on võimalik lukustada turvakoodiga (PIN, parool või muster) või biomeetriliselt (sõrmejälg, näotuvastus jms). Mõne mobiilseadme mudeli puhul ei ole võimalik lukustatud seadmest andmeid lugeda. Selle vältimiseks tuleks juba sündmuskohal selgitada, kas ja kuidas on telefon lukustatud. Kui mobiilseade on kaitstud turvakoodiga ja kood on teada, siis tasub seda kontrollida enne pakendamist. Teadaolev turvakood edastada eksperdile koos ekspertiisimäärusega. Biomeetriliselt lukustatud telefonil eemaldada võimalusel lukustus. Kui iOS operatsioonisüsteemiga mobiilseade (iPhone või iPad) on lukus, on eksperdile abiks personaalarvuti (või selle koopia), mille külge on seadet ühendatud. Enne pakendamist võib telefoni välja lülitada. Infotehnoloogiaekspertiiside määramise juhend Viimati uuendatud: 07.09.2015  3(8) Välja lülitatud mobiilseadmeid võib sisse lülitada ainult turvakoodi kontrolliks ning käsitleda sisse lülitatud mobiilseadet nagu eelpool kirjeldatud. Kui mobiilseadmetes on mälukaart, ei pea seda seadmest eemaldama. 1.5 Muud elektroonikaseadmed ja andmekandjad Ekspertiisiks on võimalik esitada ka teisi elektroonikaseadmeid (nt GPS navigatsiooniseadmed, digiboksid, mängukonsoolid, võrguseadmed, MP3-mängijad, oletatavad kiirusemõõte- või pealtkuulamisseadmed, pangakaartide kopeerimisseadmed, printerid jne.) ja andmekandjad (magnetkaardid, SIM kaardid, mälukiibid, magnetlindid). Tänapäeval on peaaegu iga elektrooniline seade omaette arvuti, millel on mälu ning milles võivad sisalduda andmed (nt suuremad printerid, DigiTV-seadmed ja mängukonsoolid). Tehnikaseadmete ülikiire arengu tõttu on parem neid enne ekspertiisi tegemist eksperdiga koos vaadelda või saata seadme pildid koos kirjeldusega EKEI infotehnoloogialabori e-postile, et veenduda ekspertiis läbi viimise võimalikkuses. Üldjuhul, kui teil puudub mõne elektroonikaseadmega seotud infotehnoloogiaekspertiisi määramise kogemus, võib eelnevalt konsulteerida EKEI infotehnoloogialaboriga e-posti või telefoni teel. 1.6 Üksikud failid Lisaks arvutitele ja seadmetele on ekspertiisiks võimalik saata ka üksikuid faile, mille kohta on vaja saada eksperdiarvamust (nt. väljavõte veebikontolt, logifailid, andmebaasifailid, käivitusfailid, elektroonilised dokumendid jne). Üksikute failide puhul on soovitav konsulteerida EKEI infotehnoloogialaboriga failide edastamise ja analüüsi võimekuse osas. Samuti võib kaaluda võimalust asendada ekspertiis eksperdi ülekuulamisega, kuna üksikute failide analüüs tihti ei nõua terve infotehnoloogiaekspertiisi metoodika kasutamist, mistõttu ekspertiisi määramine ei ole alati otstarbekas. 2 Kogutud materjali ettevalmistamine ekspertiisiks ja määruse kirjutamine 2.1 Ekspertiisimääruse põhiosa Eksperdi informeerimine menetlusasjaga seotud asjaoludest lihtsustab andmete analüüsi. Ekspertiisimääruse põhiosas kirjeldatud menetlusasjaolud (mis ja kuidas on toimunud, kes mida tegi, kellele seadmed kuulunud ja kust need on avastatud, mis kahtlused on esitatud, kellele need on esitatud, jne) on sama olulised kui eksperdile esitatud küsimused. Menetlusasjaolud ja esitatud kahtlused ja määramise põhjendus peavad olema põhjalikult kirjeldatud. 2.2 Ekspertiisimaterjali esitamine ja kirjeldamine Eksperdile esitatav materjal jaguneb kolmeks: 1. Ekspertiisiobjektid - esitatavad arvutiseadmed, elektroonikaseadmed, failid ja teised kogutud objektid 2. Tutvumismaterjal – vaatluse-, ülekuulamise- ja teiste protokollide koopiad, sündmuskoha pildid, väljavõtted kriminaaltoimiku materjalidest, mis võivad aidata ekspertiisi läbiviimist. Infotehnoloogiaekspertiiside määramise juhend Viimati uuendatud: 07.09.2015  4(8) 3. Võrdlusmaterjal – näiteks: • menetluse käigus saadud elektroonilised dokumendid (pdf, .docx, xlsx, jne), väljatrükid dokumentidest, kui on kahtlust arvata, et need dokumendid on loodud ekspertiisiks esitatud seadmete abil; • väljavõtted veebiprofiilidest, kirjavahetusest, foorumitest, kommentaaridest; • pildid ja videod esemetest ja isikutest (piltidel kujutatud isikute võrdluseks kaasatakse kujutiseeksperdid). Ekspertiisiobjekte tuleb esitada eraldi (soovitavalt erinevates pakendites) võrdlus- ja tutvumismaterjalist. Võrdlus- ja tutvumismaterjali on võimalik eelneval kokkuleppel saata EKEI IT-laborisse elektronposti teel. Võrdlus- ja tutvumismaterjali kasutab ekspert valikuliselt. Ekspertiisipraktika näitab, et nimetatud materjalid tihti aitavad eksperdile omaalgatuslikult sõnastada lisaküsimusi, koostada täiendavaid märksõnu, hinnata leitud informatsiooni tähtsust kriminaalasja lahendamiseks. 2.3 Esitatud ekspertiisiobjektide kirjeldamine määruses Kirjeldada ekspertiisiks esitatud seadmeid ekspertiisimääruses võimalikult täpselt. Kirjeldus peab sisaldama arvutiseadme või andmekandja marki (nt Samsung, Apple, Lenovo, Western Digital jne), mudelit (nt. Galaxy S6, iPad, ThinkPad X1, WD7500C032 ja seerianumbrit (S/N). Kui seadme korpuselt ei ole võimalik ülalpool nimetatud andmeid lugeda, kirjeldada seadet nii, et seda oleks võimalik teistest ekspertiisiks esitatud seadmetest eristada. Tuua välja ka pakendi tähistus, kuhu asitõend on pakitud. Ekspertiisiobjektid võib määruses järjestada vastavalt nende prioriteetsusele. 2.4 Ekspertiisiobjektide pakkimine Ekspertiisiobjektide pakendamise ja pitseerimise peamiseks eesmärgiks on tagada nende puutumatus ära võtmise hetkest kuni ekspertiisi alustamiseni. Pakend peab takistama juurdepääsu objektidele nende hoiustamise ja transportimise käigus. Objekte ei võeta vastu pakendamata kujul, rikutud pitsati või pakendiga. Soovituslik on kõik ekspertiisiks saadetavad seadmed või andmekandjad pakkida eraldi pakenditesse. Ühelt aadressilt (sündmuskohalt või isikult) saadud pakendatud seadmed võib grupeerida üheks suuremaks pakendiks. Kui koos infotehnoloogiaekspertiisiga määratakse ka DNA või sõrmejäljeekspertiisi, siis pakend peab üldjuhul vastama DNA ja sõrmejäljeekspertiisi pakendamise nõuetele. Märkus: kui ekspertiisiks saadetakse elektroonikaseade, mille pinnal on liim- või kleeplinte, siis tuleb seade fikseerida pakendis nii, et välistada selle pakendi külge kleepumist. 3 Eksperdile esitatavad küsimused ja ülesanded Eksperdile esitatud küsimusi tuleb nummerdada, et tagada ekspertiisiaktis antud vastuste paremat jälgitavust. Küsimuste nummerdamine aitab eksperdile neid vajadusel ümber sõnastada, säilitades jälgitavust, milline esialgne küsimus oli ümber sõnastatud. Küsimused tuleb esitada eraldi, jälgides et kaks või rohkem küsimust ei oleks koondatud ühe numbri ja küsimärgi alla. Infotehnoloogiaekspertiiside määramise juhend Viimati uuendatud: 07.09.2015  5(8) „Kas“-küsimuste puhul mõelda, kas soovitakse jaatava vastuse puhul täiendavat informatsiooni. Sellisel juhul oleks hea täiendav(ad) küsimus(ed) alampunktidena sama punkti alla panna (nt 1.1, 1.2 jne). Küsimuste asemel võib eksperdile esitada ka ülesande (soovitav eksperdi toiming ekspertiisiobjekti suhtes, nt „Väljastada suhtlustarkvara „Skype“ logide väljavõte“). 3.1 Küsimuste/ülesannete sõnastamine Eksperdile esitatud küsimuse või ülesande eesmärgiks võivad olla: - andmete kopeerimine vastavalt: o failitüübile (nt. .PDF-failid, pildifailid jne); o ajavahemikule; o ekspertiisimääraja poolt antud kirjeldusele (nt. krediitkaartide numbrid, Facebooki kirjavahetus, lühisõnumid, lähtekoodid jne); o ekspertiisimääraja poolt esitatud märksõnadele; - alaealiste seksuaalse väärkohtlemisega seotud materjalide otsimine; - arvutikasutaja poolt kustutatud failide otsimine, taastamine ja kopeerimine; - üksikute rikutud failide taastamine; - arvutikasutaja tegevusest jäänud informatsiooni otsimine (nt. „kas ja millal arvutikasutaja on külastanud internetiressurssi www.delfi.ee“ , millised ID-kaartide sertifikaadid on arvutisse säilinud, kas arvutisse on paigaldatud pealtkuulamistarkvara või klahvinuhk jne); - seadmete uuring (tööprintsiip, kasutamise otstarve, seadme mälust informatsiooni kopeerimine ja analüüs, töökorra kontroll); - üksikute pahavara failide analüüs; - muud eesmärgid; Korrektselt koostatud küsimused kiirendavad tunduvalt ekspertiisi käiku. Keskmiselt kulub ühe töö tegemiseks üks kuni kaks nädalat – läbimõeldud küsimused/ülesanded võivad valmimisaega lühendada Küsimused ei tohiks olla liiga üldised. Mida üldisem küsimus, seda rohkem informatsiooni tuleb läbi töötada (nt: millised failid on arvutis, kas arvutisse on salvestunud internetiajalugu jne). Sellistele küsimustele saab vastata ainult väga üldiselt ja vastus ei aita juhtumit lahendada. Samuti on soovitatav vältida suurtes kogustes andmete välja kopeerimist (nt välja kopeerida kõik pildid või postkastis olevad kirjad). Tuleks endale selgeks teha, milleks neid vaja on (mida otsitakse?) ja mõelda filtreerimiseks kriteeriumid. Kriteeriumit võib määrata nt sisu (narkootikumidega, kindlat marki sõidukiga, pangakontodega või rahadega seotud materjal jms) või kuupäeva järgi, kirjade puhul ka adressaadi järgi. Kui päris täpselt ei ole teada, mida otsida, võib paluda osalemist dokumentide, piltide või märksõnade vaatlusel. Samuti ei ole otstarbekas esitada küsimusi, mis ei ole otseselt seotud konkreetsete asitõenditega, vaid on pigem üldised teadmised Infotehnoloogia alal. (Näiteks: Kas failide aegasid on võimalik kasutajal võltsida jne). Infotehnoloogiaekspertiiside määramise juhend Viimati uuendatud: 07.09.2015  6(8) Tuleks vältida sarnase sisuga või kattuvaid küsimusi. (nt: Kopeerida välja kogu kirjavahetus ja kasutajaga X seotud kirjavahetus). 3.2 Märksõnad Ekspert võib otsida olulisi faile või dokumente ekspertiisimääraja poolt antud märksõnade järgi. Märksõna on sõna või väljend (nt isiku nimi või kasutajanimi, arveldusarve number, firma või asukoha nimetus, ID-kaardi sertifikaadid, veebiaadress, või veebiressursi nimi, asja või keemilise aine nimetus jne), mis aitab otsida arvutist vastava faili- või tekstikatket. Märksõnaotsinguga võib leida dokumente, kirjavahetust, veebilehitsejas säilinud lehekülgi jms. Küsimuste/ekspertiisiülesannete koostamisel on soovitav vähemalt üks küsimus ehitada üles märksõnade baasil. Selgitage välja, milline informatsioon teid arvutist võiks huvitada ning kirjutage üles informatsiooni iseloomustavad märksõnad. Märksõnad ei tohiks olla lühemad kui neli sümbolit näiteks GHB ei ole mõistlik märksõnana (märksõnaotsingu tulemusena saadakse väga palju valepositiivseid tulemusi). Samuti ei ole sõnu vaja kirjutada topelt (kanep, kanepit) sellega tegeleb juba ekspert ise, kasutades selleks erinevaid tehnilisi võimalusi. Märksõnaotsingus kasutab ekspert märksõna nii, et katab kõikvõimalikud kirjutamise variandid (nt Tallinn, TALLINN, tallinna). Kui arvutikasutaja emakeel on võõrkeel, siis võiks eestikeelsete märksõnade kõrvale tuua ka vastavas keeles (nt venekeelsed) märksõnad. Märksõnad võib lisada ekspertiisimäärusele eraldi nimekirjana, viidates sellele ekspertiismääruse küsimuses või ülesandes. 3.3 Küsimuste/ülesannete näited Hea küsimus/ekspertiisiülesanne on konkreetne ja üheselt mõistetav. Siinkohal ka mõned näited: • Leida ekspertiisiks esitatud andmekandjatelt isikutevahelisi vestluseid. • Kas välist kõvaketast A või mälupulka B on ühendatud arvutiga C? • Väljastada ekspertiisiks esitatud arvuti operatsioonisüsteemi kasutajakontod ja registreeritud kasutaja. • Milliseid kasutajanimesid on sisestatud veebilehekülgedel sisse logimiseks? • Kas andmekandjatel leidub viiteid määruses kirjeldatud sündmusele? (abistavad märksõnad võiks eraldi esitada, mitte siduda konkreetse küsimusega, mis aitab vältida ka küsimuste kordumist). • Kas esitatud andmekandjatel leidub alaealisi isikuid erootilises/pornograafilises situatsioonis kujutavaid/kirjeldavaid materjale? Samuti on hea kasutada võimalusel seotud küsimusi, et vältida ebavajaliku töö tegemist. Näiteks kui ei leita otsitud materjali, ei ole mõttekas otsida ega uurida pahavara jne. 3.4 Täiendavate küsimuste esitamine Pärast ekspertiisi määramist on alati võimalik esitada täiendavaid küsimusi. Neid küsimusi esitatakse taotluse vormis ja edastatakse kirjaga. Taotlusi võib edastada ka e-posti teel, kui Infotehnoloogiaekspertiiside määramise juhend Viimati uuendatud: 07.09.2015  7(8) on teada ekspertiisi eest vastutava eksperdi nimi. 4 Ekspertiiside tegemise järjekord Ekspertiise tehakse üldiselt saabumise järjekorras. Ekspertiis võetakse töösse eelisjärjekorras ekspertiisimääraja või tema vahetu juhi põhjendatud kirjaliku taotluse alusel järgnevates menetlusasjades: - milles on alaealised kahtlusalused; - milles on vahialused; - on seotud terrorismi või raske isikuvastase kuriteoga; - mille vastu on suur avalik huvi; - rahvusvahelise kriminaalmenetluse puhul; - ekspertiisiobjektidele on määratud ekspertiis ka mõnes teises ekspertiisiliigis, mis eeldab infotehnoloogiaekspertiisi läbiviimist enne teist liiki ekspertiisi; 5 Ekspertiisi läbiviimine Ekspertiisi teostab infotehnoloogiaosakonna juhataja poolt määratud ekspert, kes on läbinud erialase väljaõppe ja omab õigustatud ligipääsu infotehnoloogiaekspertiisi tegemiseks. Ekspertiise tehakse vastavalt kinnitatud meetodikirjeldusele (s.h. ISO/IEC 17025:2005 standardi järgi akrediteeritud andmekandjate kopeerimismeetod), lähtudes rahvusvaheliselt tunnustatud ja teaduslikult põhjendatud analüüsi meetoditest ja printsiipidest. Infotehnoloogiaekspertiisi võib tinglikult jaotada neljaks suuremaks etapiks: 1. Andmekandja kopeerimine – luuakse kirjutuskaitstud koopia (edaspidi – andmekoopia) seadme andmekandjal olevatest andmetest. 2. Andmekoopia automatiseeritud analüüs – mille käigus andmekoopial olev kogu informatsioon töödeldakse ja süstematiseeritakse ekspertiisitarkvara abil. 3. Eksperdi poolt süstematiseeritud andmete uurimine ja ekspertiisimääruses kirjeldatud informatsiooni otsing või muu ekspertiisiülesanne täitmine. 4. Ekspertiisiakti kirjutamine ja ekspertiisitulemuste ettevalmistamine esitamiseks (s.h. raportite ja illustratsioonide tegemine, failide kopeerimine jne). 6 Ekspertiisimääraja osalemine ekspertiisis Kõigi küsimuste lahendamiseks on soovitatav suhelda vahetult ekspertidega. Uurijal on võimalik ka ise kohale tulla ning lasta ekspertidel endale arvutis leiduvat või ekspertiisimaterjaliga seonduvat selgitada või telefoni teel konsulteerida. 7 Ekspertiisimaterjali tagastamine Ekspertiisiobjektid, võrdlus- ja tutvumismaterjal tagastatakse üldjuhul koos ekspertiisiaktiga. Erandjuhtudel on võimalik ekspertiisiks esitatud objektid tagastada varem (koheselt pärast andmete kopeerimist). Enneaegne tagastamine toimub ekspertiisi määraja algatusel ning kokkuleppel ekspertiisi eest vastutava eksperdiga. Ekspertiisiobjekti enneaegset tagastamist taotletakse vaid erandjuhtudel (nt kannatanu seadmete suhtes). Tasub arvestada, et ekspertiisi käigus võib tekkida eksperdil vajadus ekspertiisiobjekti täiendavalt uurida või pääseda ligi originaalandmetele. Enneaegne ekspertiisiobjekti tagastamine võib vähendada originaalandmete uurimisvõimalusi ning Infotehnoloogiaekspertiiside määramise juhend Viimati uuendatud: 07.09.2015  8(8) ekspertiisi tulemust mõjutada. Üldised päringud infotehnoloogia- hääle- või kujutiseekspertiiside kohta, tagasiside, üldised küsimused: Pavel Laptev infotehnoloogiaosakonna osakonnajuhataja tel 6636670 e-post [email protected] Aivo Vispert infotehnoloogiaosakonna ekspert; tel 6636661 e-post: [email protected] Oliver Olt infotehnoloogiaosakonna ekspert; tel 66366660 e-post [email protected] või [email protected] Küsimused mobiilseadmete ja elektroonika kohta: Kaidor Kaasik infotehnoloogiaosakonna ekspert; tel 6636671 e-post [email protected] Riimo Aas infotehnoloogiaosakonna ekspert; tel 6636665 e-post [email protected] või [email protected] Viimati uuendatud: 07.09.2015 © Dokumendis leiduvat infot ei ole lubatud avalikustada, levitada, tsiteerida ega kasutada mistahes muul viisil ilma Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi eelneva nõusolekuta. Avalikustamisel peab säilima viide info allikale. Infotehnoloogiaekspertiiside määramise juhend Viimati uuendatud: 07.09.2015  JÄLJEEKSPERTIISI MÄÄRAMISE JUHEND Jäljeekspertiisi eesmärk uurimis- ja ekspertiisipraktikas on ennekõike jälje jätnud eseme identifitseerimine aga ka erinevate sündmuskohtade sidumine sealt avastatud jälgede järgi. Jäljeekspertiise tehakse ekspertiisimääruse alusel ning peamiselt isiku- ja varavastaste kuritegude uurimisel. Ekspertiisi tegemise aluseks on nõuetekohaselt koostatud ekspertiisimääruses selgelt sõnastatud ekspertiisiülesanne ja selle lahendamiseks esitatud kvaliteetne ekspertiisimaterjal. Eksperdile esitatav materjal jaguneb uurimismaterjaliks ja tutvumismaterjaliks. Uurimismaterjali moodustavad ekspertiisiülesande lahendamiseks vajalikud ekspertiisiobjektid ja võrdlusmaterjal. Tutvumismaterjal on menetlustoimiku materjal või muu eksperdiuuringu tegemiseks vajalik menetlusmaterjal. Ekspertiisiobjekt: - jalatsi-, jala- ja rehvijälg/jäljed (jäljend; tõmmis; mõõtkavafoto; jäljega ese või selle osa); - murdmis- ja tööriista jälg/jäljed (mikrosiljäljend; jäljega ese või selle osa); - lukud; - kõrva-, huulte-, hamba-, ninaotsa- ja kindajäljed (jäljend; tõmmis; mõõtkavafoto; jäljega ese või selle osa); - tervikust eraldunud osad; - kilekotid; - stantsmärgised; - plommid; - vigastused riietel; - verejäljed riietel/jalatsitel. Võrdlusmaterjal on võrdlusuuringu läbiviimiseks vajalik ese (nt kahtlusaluselt ära võetud jalats, rehv, tööriist jms) või jälg (sündmuskohtade omavahelisel võrdlemisel). Tutvumismaterjal on menetlustoimiku materjal või muu eksperdiuuringu tegemiseks vajalik menetlusmaterjal. Tüüpilised ülesanded ja küsimused: - Kas ekspertiisiks esitatud jalatsijälg/jäljed on jäetud ekspertiisiks esitatud jalatsitega? - Kas ekspertiisiks esitatud murdmisriista jälg/jäljed on jäetud ekspertiisiks esitatud tööriistaga/tööriistadega (murdmisriistaga/murdmisriistadega)? - Kas ekspertiisiks jälg/jäljed on jäetud ühe ja sama esemega? - Kas ekspertiisiks esitatud lukk on töökorras? - Kas ekspertiisiks esitatud lukul on kõrvalise eseme poolt jäetud jälgi? - Kas ekspertiisiks esitatud kõrvajälg/jäljed on jätnud A? - Kas ekspertiisiks esitatud kindajälg/jäljed on jäetud ekspertiisiks esitatud kinnastega? - Kas ekspertiisiks esitatud tükid (paber, puit, plastmass jne) moodustasid varem ühtse terviku? Jäljeekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 03.09.2015  2(5) - Kas ekspertiisiks esitatud esemelt on eemaldatud markeeringud ja milline oli esialgne markeering? - Kas ekspertiisiks esitatud kilekotid on pärit ühest partiist? - Kas ekspertiisiks esitatud plomm on avatud ja teistkordselt suletud? Kas ekspertiisiks esitatud plomm on plommitud ekspertiisiks esitatud plommitangidega? - Millist liiki on ekspertiisiks esitatud riietel olevad vigastused? Kas ekspertiisiks esitatud riietel olevad vigastused on tekitatud ekspertiisiks esitatud esemega? - Kas ekspertiisiks esitatud riietel leidub verejälgi ja milline on nende (verejälgede) tekkemehhanism? Kui küsimuste valikul ja sõnastamisel tekib raskusi, on otstarbekas pöörduda jäljeeksperdi poole. Eelpool nimetatud küsimustele vastamine eeldab eksperdile nii sündmusse puutuva ekspertiisiobjekti (jälg, tõmmis, jäljend), kui ka kontrollitava eseme (võrdlusmaterjali) esitamist st tegemist on võrdlusuuringuga (va lukud, plommid, stantsmärgised ja verejäljed). Ülesanded, mida ei ole jäljeekspertiisiga võimalik lahendada: - Kas ekspertiisiks esitatud jälg (murdmisriista-, jalatsi-, kinda- ja kõrvajälg) on identifitseerimiskõlblik? Jälje identifitseerimiskõlblikkuse määramine eeldab kontrollitava objekti esitamist ning mainitud uuring ja eksperdijärelduste tegemine on mõeldav üksnes identifitseerimisülesande lahendamise ühe etapina. Eksperdil ei ole võimalik pelgalt jälje järgi otsustada, kas konkreetne tunnus on objekti identifitseeriv eritunnus või juhuslikku laadi. - Kas ekspertiisiks esitatud jälgi on esinenud varem teistes sündmuskohtades? Kas kindajälgede keskkartoteegis on registreeritud jälgi, mis on sarnased uuritava jäljega? Ekspertiisiülesanne kontrollida jalatsi-, tööriista-, kinda-, kõrva- või rehvijälgi kollektsiooniga (keskkartoteegiga vms) eeldab vastava kollektsiooni olemasolu. Käesoleval ajal EKEI-is selliste jälgede kollektsioonid puuduvad. - Kriminalistikakirjanduses esitatud matemaatilised valemid isiku pikkuse, jalanumbri, kehakaalu jm kehaehituslike tunnuste tuvastamiseks ei võimalda ühest ja teaduslikult põhjendatud järeldust jälje jätnud isikust teha. Ekspertiisiobjektide kogumine ja käitlemine 1. Murdmis- ja tööriistajäljed Ekspertiisi eesmärgiks on kindlaks teha jäljed jätnud murdmis- või tööriist. Tööriistad, mida on võimalik identifitseerida, on näiteks kangutusvahendid (sõrgkang, kruvikeeraja), lõikamistööriistad (lõiketangid, metallikäärid, poldikäärid), haaramisvahendid (torutangid, tellitav mutrivõti) jms. Teatud tüüpi tööriistade puhul (näiteks saagimisvahendid, puurid ja lihvimistööriistad) on võimalused identifitseerimiseks väga väikesed. Nende poolt tekitatud jälgede puhul on üldjuhul võimalik kindlaks määrata kasutatud tööriista tüüp. Tulemuslik ekspertiisiülesande lahendamine eeldab korralikult talletatud sündmuskohalt avastatud murdmisriistajälge ning konkreetset võrdlusmaterjali (murdmis- või tööriista). Kõige parem jälgede talletamise meetod on kaasa võtta objekt või objekti osa, millele jälg/jäljed on tekitatud. Juhul kui selleks tuleb objekti lõigata või rebida, siis tuleb jäljed, mis selle toimingu käigus tekitatakse, markeerida, et oleks selge, milliseid jälgi tuleb uurida ja milliseid mitte. Jäljeekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 03.09.2015  3(5) Juhul kui ei ole võimalik jäljega objekti kaasa võtta, tuleb jäljest valmistada jäljend. Jälgedest jäljendite tegemiseks kasutatakse pruuni MIKROSILi. Jäljendite pakkimiseks tuleb jäljendid kinnitada klambriga sündmuskohajälgede kaardile (mitte pakkida jäljendid kilekotti), millele võib visandada jälje asukoha skeemi. Et vältida kontamineerumist vms, ei tohi tööriist mingil juhul füüsiliselt kokku puutuda esemega (või jäljendiga), millel tööriistajälg asub. Ekspertiisiobjekt ja võrdlusmaterjal tuleb pakkida eraldi. Juhul kui ekspertiisi teostamise käigus tuvastatakse, et uurimismaterjal sisaldab ka muud tüüpi kuriteojälgi (nt klaas, värv, metall jne), siis teavitatakse sellest nii menetlejat kui ka vastava valdkonna eksperte. 2. Jalatsijäljed Ekspertiisi eesmärgiks on kindlaks teha jäljed jätnud jalatsid. Tulemuslik ekspertiisi ülesande lahendamine eeldab korralikku sündmuskoha tööd, mis tähendab seda, et avastatud jäljed talletatakse järgnevaid meetodeid kasutades: Fotografeerimine Fotografeerimine on ainus jäädvustamise meetod, mis ei kahjusta jälgi. Seepärast tuleb seda meetodit kasutada enne kui võetakse tarvitusele mõni muu jälje talletamise meetod. Peamised nõuded jälgede fotografeerimiseks • Jälg fotografeeritakse täisnurga all - kaamera sensor (tagakülg) on paralleelne fotografeeritava jälje tasapinnaga. • Kasutatakse statiivi ja distantspäästikut, laboritingimustes reproduktsioonlauda. • Jälje fotografeerimisel asetatakse sobivas toonis mõõtkava jälje kõrvale (skaala millimeeterjaotusega serv jälje poole) ning samale tasapinnale (tähelepanu kolmemõõtmeliste jälgede puhul). • Jälg fotografeeritakse kasutades ära kogu pildivälja. • Parima tulemuse saamiseks kasutatakse külgvalgust ja erinevaid valguse langemisnurkasid. • Teravustatakse pindjäljele või süvendjälje põhjale. • Kasutatakse särikahvlit. Kipsjäljend Enne kipsjäljendi valmistamist vajadusel jälg puhastada sinna sattunud osakestest. Kipsjäljend ei tohi olla õhuke (peab olema vähemalt 1 cm paksune). Kips peab korralikult hanguma enne kui see üles tõstetakse ning ei tohi puhastada varem kui 1 päev pärast jäljendi valmistamist. Kipsjäljend tuleb tähistada. Pakkida nii, et jäljend ei puruneks. Želatiinkile Parim kile tõmmise võtmiseks on must želatiinkile. Želatiinkilet tuleb hoiustada jahedas kohas. Aja möödudes želatiinkilele talletunud jälg muutub kahvatumaks ja ebaselgeks. Võrdlusmaterjali (st. jalatsite) olemasolu korral tuleb želatiinkile võimalikult kiiresti laborisse saata. Želatiinkile asemel võib kasutada ka muid tõmmiskilesid. Samuti võib jäljefragmendi talletamiseks kasutada mikrosili. DLK-kile Kasutatakse kuivade jalatsitega jäetud jälgede talletamiseks. Kiled, millel on talletunud jäljed tuleks kinnitada pappkarbi põhja jäljega külg ülespoole või pakkida ümbrikusse (rulli keeratuna), kuid seejuures tuleb kilega väga ettevaatlikult ümber käia. Kiledele talletatud jälgi tuleb võimalikult kiiresti pildistada, kuna neid on liigutamisel kerge kahjustada. Jäljeekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 03.09.2015  4(5) NB! Parim moodus jalatsijälje talletamiseks sündmuskohal on kaasa võtta terve objekt, millele jälg on tekitatud. Kui see ei ole praktilistel põhjustel võimalik, siis tuleb jälg talletada ülalnimetatud meetodeid kasutades. Koos jalatsijäljega tuleb esitada ekspertiisiks ka jalatsid, mitte fotod või eksperimentaaljäljed. Jalatsite tallamustrite vigastamise (lõikumise, sulatamise) vältimiseks tuleb jalatsid kahtlustatavalt esimesel võimalusel ära võtta. Jalatsid pakkida paberkotti või pappkarpi, mitte mingil juhul kilekotti/prügikotti! 3. Lukud Lukkude ekspertiisi eesmärgiks on selgitada välja, kas lukul või lukusüdamikul on muukimise või murdmisriista jälgi ja/või muid vigastusi. Nimetatud jälgede ja/või vigastuste tuvastamisel on vajalik teada, milline on luku või lukusüdamiku välimine pool. See tõttu tuleb luku sündmuskohalt kaasa võtmisel märkida selle sisemine ja välimine pool ning alumine ja ülemine osa. Koos lukuga tuleb ekspertiisiks esitada ka viimase juurde kuuluv võti. Ekspertiisiks esitatava luku või selle detailide kohta ekspertiisiülesande püstitamisel tuleb lähtuda objektist ja selle seisukorrast (pooleks murtud lukusüdamiku puhul ei ole mõtet küsida kas lukk on tehniliselt korras). NB! Lukkude sisedetailide uurimisel tuleb tihti ette olukordi, kus teatud tüüpi lukud või lukusüdamikud demonteeritakse ekspertiisi käigus selliselt, et need muutuvad kasutamiskõlbmatuks, nt silindriline osa saetakse kaheks (nt autolukud, eurosüdamikud e „Vasara” tüüpi silindermehhanismid). Autodelt tuleb lukud enne ekspertiisi saatmist demonteerida, s.t eksperdi ülesandeks ei ole autodelt lukkude maha monteerimine. Kui autolukkude demonteerimine on komplitseeritud või ei osutu võimalikuks (nt omanik ei anna luba), siis on võimalik lukke ilma demonteerimata visuaalselt uurida (ekspert kontrollib/vaatab, kas lukkude nähtavatel osadel on kõrvalise eseme poolt jäetud jälgi) ning kontrollida nende korrasolekut (võtme(te) olemas olu korral). 4. Kõrva-, huulte-, ninaotsa- ja kindajäljed Ekspertiisi eesmärgiks on kindlaks teha jälje jätnud kehaosa või kinnas. Kõrva-, huulte-, ninaotsa- ja kindajälgi käideldakse analoogselt sõrmejälgede käitlemise meetodile. 5. Tervikust eraldunud osad Ekspertiisi eesmärgiks on kindlaks teha, kas esitatud teatud eseme tükid on moodustanud varem ühtse terviku. Selleks tuleb uurida murdepindade ja -servade kuju ning murdepindade lähedal asuva materjali välispindade kulumist, vigastusi jne. Juhul kui võrdluseks vajalikud detailid tuleb objekti küljest lahti lõigata (et neid oleks lihtsam käsitleda), siis tuleb lõigatud servad vastavalt tähistada. Võimalusel tuleks sündmuskohalt kaasa võtta terve objekt või võimalikult suur osa sellest. Uurimisobjektid tuleb pakkida, hoiustada ja transportida nii, et uuritavad murdepinnad ja -servad ei kahjustuks. Tugevamast materjalist (näiteks plastik, metall jne) tervikust eraldunud osad tuleb pakkida eraldi, et vältida kontamineerumist. Paberitükid tuleb siledana pakkida igaüks eraldi ümbrikusse. NB! Paberitükke ei tohi voltida ega märgistada; pabereid ei tohi klambrite abil kinnitada; paberitele ei tohi kinnitada etikette ega kleeplinti. Klaasi pakendamisel tuleb jälgida, et säiliks klaasi kuju; vajadusel tuleb see toestada. Väiksemad klaasitükid pakendada pappkarpidesse. Jäljeekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 03.09.2015  5(5) 6. Kilekotid Ekspertiisi eesmärgiks on kindlaks teha, kas ekspertiisiks esitatud kilekotid (minigrip jm) pärinevad samast tooteseeriast/partiist. Uurimisel lähtutakse tootmisprotsessi käigus tekkinud jälgedest, mistõttu ei tohi ekspertiisiks esitatavaid kilekotte venitada, lõikuda või lõhkuda. 7. Stantsmärgised Ekspertiisi eesmärgiks on kindlaks teha relvade, käeraudade või muude objektide, mille seerianumbrid on eemaldatud, stantsitud seerianumbrid. Ekspertiisi metoodika ei võimalda taastada graveeritud, kraabitud vms tähiseid. Eemaldatud või rikutud stantsmärgistega objektid tuleb pakendada nii, et töödeldud kohad ei kahjustuks. 8. Plommid Ekspertiisi eesmärgiks on kindlaks teha, kas ekspertiisiks esitatud plomm on avatud ja teistkordselt suletud. Võimalusel lisada uuritava plommiga kaasa analoogne kasutamata plomm. 9. Vigastused riietel Ekspertiisi eesmärgiks on kindlaks teha riietel olevate vigastuste liik (rebend, torke- või lõikevigastus). Riided tuleb enne pakkimist kuivatada ja pakkida ainult paberkotti. 10. Verejäljed riietel Ekspertiisi eesmärgiks on tuvastada verejälgede olemasolu riietel ning nende tekkemehhanism, nt kahtlusaluse ütluste kinnitamiseks/ ümber lükkamiseks. Ekspertiisi läbiviimiseks tuleb eksperdile esitada tutvumismaterjal (sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga). Riided tuleb enne pakkimist kuivatada, pakkida eraldi ning ainult paberkotti. Märkus: Juhendis mitte käsitletud juhtudel tuleb ühendust võtta jäljeekspertiisi valdkonna eksperdiga. Margo Ritari Viimati uuendatud: 03.09.2015 tehnikaosakonna osakonnajuhataja tel 663 6630 e-post [email protected] tel 663 6631 e-post [email protected] või [email protected] © Dokumendis leiduvat infot ei ole lubatud avalikustada, levitada, tsiteerida ega kasutada mistahes muul viisil ilma Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi eelneva nõusolekuta. Avalikustamisel peab säilima viide info allikale. Jäljeekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 03.09.2015  KIUEKSPERTIISI MÄÄRAMISE JUHEND Kiuekspertiisi eesmärgiks on tuvastada: 1. kontakti inimeste vahel või inimese ja objekti vahel; 2. objektide ühtset/erinevat päritolu; 3. kiudude ja karvade (nt juuksed, loomakarvad) ladestusi. Kiuekspertiisi objektideks võivad olla sagedamini: - kiuladestused erinevatel objektidel; - tekstiilobjektid (riietusesemed, voodi-, põranda- ja aknakatted, kangad, nende osad); - niidid, nöörid; - juuksed, karvad. Kiudude abil võib kahtlustatava siduda näiteks: - ohvriga (vastastikku ülekandunud kiudude alusel); - kuriteopaigaga (näiteks: sissemurdmiseks kasutatud avause äärtele on jäänud kiuladestusi sissemurdja riietest; kahtlustatava kinnas/mask sündmuskohal; kahtlustatava pluusi nööp koos niidijuppidega sündmuskohal jne); - kuriteo sooritamisvahendiga (näiteks: kannatanu riietest võib kiude kanduda noaterale, kannatanu kaelale võib jääda kiude kägistamisvahendilt, otsasõidul võib kannatanu riietest kiude kanduda autole jne); - kuriteo sooritamisel kasutatava esemega (näiteks: röövija kodus olevatele kääridele võib jääda näomaski kiude maskile silmaavade lõikamisel, näomaski materjali kiude võib jääda kahtlustatava juustele või riietele jne); - või lahendada muid kuriteoga seonduvaid küsimusi (näiteks: poolpõlenud riidejäänuste abil esialgsete riietusesemete liigi ja otsatarbe tuvastamine jne). Kiuekspertiisi ei ole mõistlik määrata väga laia levikuga tekstiilikiuliikide puhul, nt: - valge puuvillase materjali kiude; - valge puuvillase ja polüestri segu materjali kiude; - heleda värvusega teksamaterjali kiude, sest ülalmainitud kiududel puuduvad võrdlusanalüüsiks vajalikud individualiseerivad tunnused; - paljude heledate (näiteks valkjasroosade, helekollaste) materjalide kiude, kuna nende eristamine värvuse alusel mikroskoobi all pole võimalik (paistavad mikroskoobis värvusetutena). Tüüpilised küsimused kiuekspertiisi määramisel oleksid: A. Isikute puhul: - Kas kod. A riietusesemetel (loetleda) esineb kiuladestusi, mis on samaliigilised kod. T riietusesemete (loetleda) materjalide kiududega? - Kas kod. T riietusesemetel (loetleda) esineb kiuladestusi, mis on samaliigilised kod. A riietusesemete (loetleda) materjalide kiududega? - Kas kod. A. ja T riietusesemed on olnud omavahelises kontaktis? B. Isiku ja eseme puhul: - Kas kod. N riietusesemetel (loetleda) esineb kiuladestusi, mis on samaliigilised sõiduauto (mark, reg.nr.) istmekatete materjali kiududega? - Kas sõiduauto (mark, reg.nr.) istmekatetel esineb kiuladestusi, mis on samaliigilised kod. N riietusesemete (loetleda) materjalide kiududega? - Kas kod. N riietusesemed ja auto (mark, reg.nr.) on olnud omavahelises kontaktis? C. Teiste asjaolude selgitamise puhul: Kiuekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 01.12.2015  2(3) - Mis liiki tekstiilkiude esineb kod. R sõrmeküünte all ? - Mis liiki tekstiilkiude esineb noa teral? - Millist tüüpi riietusesemetest võivad olla pärit põlenud tekstiilmaterjalide jäänused? - Kas sündmuskohast leitud vöö võis kuuluda esitatud mantliga ühte komplekti? - Kas sündmuskohalt leitud nööp koos õmblusniidi juppidega võib pärineda kod. M. pluusilt? - Kas sündmuskohalt leitud rebenenud riidetükk võib pärineda kod. L. kleidist? - Kas sündmuskohalt leitud kootud sall on valmistatud esitatud lõngast? - Kas esitatud müts on üle värvitud? Kui jah, siis milline oli selle esialgne värvus? - Kas kannatanu peopesast leitud juuksed on samaliigilised kahtlustatavalt võetud võrdlusprooviga? Ekspertiisiobjektide võtmisel tuleb tähelepanu pöörata alljärgnevale: - suur kontaminatsiooni, s.o. kiudude ümberpaiknemise oht, mistõttu tuleks kanda kaitseriietust ning tegutseda nii, et oleks välistatud igasugune kahtlustatava ja kannatanu riiete otsene või kaudne kokkupuude sündmuse järgselt (näiteks: et nad ei istuks samale toolile, et neid ei transporditaks samas autos jne.); - kui kiuekspertiisiks esitatud uurimisobjektidele on määratud ka teisi instituudi poolt teostatavaid ekspertiise (näit sõrmejäljeekspertiis, DNA-ekspertiis vm), siis tuleb sellest teavitada vastava ala eksperte; - silmaga nähtavad kiud- karvad võetakse pintsettidega ning pakitakse, näiteks minigrip kottidesse; - esemetelt, mida ei saa saata laborisse (autod, uksepiidad, vaipkatted jms) võetakse kiuladestused teipidele. Kiudude võtmiseks tuleb kasutada spetsiaalset kiuteipi, mitte daktüloskoopilist või muud teipi. Teipimiseks, lõigata teibirullist ca 20-25cm pikkune tükk, mille otsad keerata kahekorra. Teipi otstest hoides teipida uurimisobjekt, milleks suruda teipi nõrgalt teibitavale pinnale ja tõsta üles. Nii liikuda süstemaatiliselt mööda pinda, kuni teibi nakkumine oluliselt väheneb. Teibiriba kiuladestustega kas: - murda ristipidi kahekorra pooleks nii, et kiuladestustega küljed jäävad vastamisi sissepoole või - asetada läbipaistvale kilele (näit minigripp kott, värvusetud kilekaaned, dokumenditaskud jms) kiuladestustega pool allapoole. Teipide juurde tuleb alati lisada teipide võtmise kohad esemetel ning võtja andmed ja kontakttelefon. Nendelt esemetelt, millelt võetakse kiud teipidele, tuleb kindlasti võtta ka materjaliproov (võrdlusproov), milles peavad olema esindatud kõik nimetatud materjali kiudude värvid ja liigid. Eelistatuim on võtta seda materjalist tükki välja lõigates või noppides. Ekspertiisiks esitatavad (riietus)esemed peavad olema kuivad (kuivatatud) ning iga riietusese pakitud eraldi, soovitavalt paberpakendisse. Nii riietusesemete vaatlusel kui ka pakkimisel tuleb hoiduda võrreldavate riietusesemete kokkupuutest omavahel ning ka tahtmatust ülekandest (kontaminatsioonist) kolmanda objekti (näiteks uurija) kaudu. Märjad (sh ka veremärjad) riided tuleb enne ekspertiisi saatmist kuivatada toatemperatuuril hästi ventileeritavas kohas, sest niisked riided lähevad pakis hallitama ja hallitus segab kiuladestuste avastamist ja hilisemat uurimist. Kiuekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 01.12.2015  3(3) Ekspertiisiks esitatakse vaid riietusesemed, mis võisid olla kontaktis (mitte näiteks kogu isiku kodune garderoob). Muud andmed, mis on vajalikud ekspertiisi läbiviimiseks: - sündmuse toimumise ja tekstiilobjektide võtmise vaheline aeg (vajalik taustainfoks, sest suurem osa ülekandunud kiududest eemaldub või paikneb ümber mõne tunni jooksulpeale kokkupuudet; - kas tekstiilesemeid kanti peale sündmuse toimumist ja kui kaua; - millistel asjaoludel olid uuritavad objektid kontaktis, sündmuse toimumise mehhanism; - kõik tegevused uuritavate objektidega ajavahemikul peale sündmust kuni ekspertiisi esitamiseni (näiteks: keemiline puhastus, värvimine, pesemine, triikimine, kandmine jne.); - uuritavate objektide vahelise kontakti võimalus enne kuritegu. Enne ekspertiisi määramist tuleb kindlasti eelnevalt kindlaks teha, et nimetatud objektide või isikute vahel ei ole olnud kontakti enne uuritava sündmuse toimumist. Eksperdiarvamus Kiuekspertiisiga ei ole võimalik lahendada: - millal kiud on kandunud üle uuritavale objektile (kas uuritava sündmuse ajal, enne seda või peale sündmuse toimumist); - millise konkreetse värvusega tekstiilmaterjalist kiud pärinevad (kas ühevärvilisest või kirjust); - millise konkreetse koostisega tekstiilmaterjalist kiud pärinevad (kas ühte liiki või mitut liiki kiududest koosnevast materjalist); - millisest konkreetsest riietusesemest kiud pärinevad. Seetõttu ei uuritagi tavaliselt uuritavale objektile ladestunud kiudude kogu spektrit, vaid võrreldakse nt riietusesemele ladestunud kiude mingi konkreetse objekti nt istmekatte, teise riietuseseme koostisse kuuluvate kiududega, määramaks nende sama- või eriliigilisust. Kiudude samaliigilisus e kiudude ühesugune liigiline (grupiline) kuuluvus tähendab, et võrreldavad kiud on sarnased kõigi uuritavate tunnuste puhul. Uuritavad tunnused (näiteks värvus, kiu pealispinna tunnused, läbimõõt, interferentspilt, polümeerne koostis jne.) võivad varieeruda ekspertiisiti ja on alati ära toodud konkreetses ekspertiisiaktis. Kiuekspertiisi lõppeesmärgiks on uuritavate objektide omavahelise kontakti tuvastamine. See on võimalik juhul, kui mõlemale arvatavas kontaktis olnud objektile on üle kandunud teise objekti materjali koostise kiududega samaliigilisi/grupilisi kiude, st on toimunud kiudude ristülekanne. Kui võrreldavate kiudude mõni uuritud omadustest on erinev võrdlusmaterjalist, siis antakse arvamus, et võrreldavad objektid on eriliigilised. Kai Tõns Viimati uuendatud: 01.12.2015 keemiaosakonna ekspert tel 663 6714 e-post [email protected] või [email protected] © Dokumendis leiduvat infot ei ole lubatud avalikustada, levitada, tsiteerida ega kasutada mistahes muul viisil ilma Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi eelneva nõusolekuta. Avalikustamisel peab säilima viide info allikale. Kiuekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 01.12.2015  KUJUTISEEKSPERTIISI MÄÄRAMISE JUHEND Kujutiseekspertiis tegeleb erinevatele andmekandjatele salvestatud tõenduslikku väärtust omava informatsiooni uurimise, analüüsi, kvaliteedi parandamise, fikseerimise ja esitamisega. Ekspertiisiks esitatavad andmekandjad: • DVD, CD-R(W) ja Blue-Ray plaatidel olevad videosalvestused; • Digital8 videokassetid; • DV – videokassetid; • DVR- salvestussüsteemid • Erinevad arvutiga seonduvad andmekandjad (palume eelnevalt konsulteerida eksperdiga). Juhul, kui videosalvestist ei ole võimalik esitada ülalnimetatud andmekandjal või on tegu eriseadmega, palume konsulteerida eksperdiga. Nõuded ekspertiisimaterjalile Ekspertiisi tegemiseks on vajalikud originaal-salvestised. DVR süsteemidest esitada erivormingus videofailid võimalusel koos taasesitamist võimaldava tarkvaraga. Muude videosalvestusseadmete puhul veenduda, et on esitatud originaalvormingus ning originaalresolutsiooniga videofailid. Nt e-kirja teel mobiiltelefonist saadetud videofaili resolutsiooni võidakse automaatselt oluliselt vähendada, mis omakorda vähendab detailide eristatavust. Informatsioon videofailide kohta • Videosalvestistel näha olev kellaaeg ja kuupäev on suhteline ning sõltub salvestava seadme seadistuste täpsusest salvestamise hetkel. Enne videoekspertiisi määramist tuleb selgitada, kas sündmuse toimumise aeg ja videosalvestiselt näha olev kellaaeg on sünkroonis. Sündmuse ajahetke ja asukoha hilisem selgitamine kolmekordistab ekspertide töömahtu. • Videosalvestist on soovitav vaadelda originaalseadmega sündmuskohal enne salvestise esitamist videoekspertiisi. • Ülesalvestatud magnetlindil olevat videolõiku taastada ei saa. Ekspertiisi etapid • Videosalvestise vaatlus - uuritava sündmuse leidmine andmekandjal. • Videosalvestise / kujutiste kopeerimine laboriarvutisse • Kopeeritud videolõikude töötlus ekspertiisitarkvaraga, vastavalt püstitatud ülesannetele • Tulemuste analüüs • Tulemuste esitamine ja vajadusel konverteerimine AVI või WMV-formaati. Ekspertiisitulemused esitatakse vastavalt ekspertiisiülesandes kirjeldatule - kas videofailina (CD või DVD-plaadil), väljatrükitud kaadritena või mõlemal moel. Vajadusel saab menetleja trükitavad kaadrid selgitada ekspertiisilaboris. Suuremamahuliste failide korral on kokkuleppel võimalik ekspertiisitulemusi esitada ka Blue-Ray plaatidel või salvestada välisele kõvakettale. Eksperdi tööd hõlbustab rohke informatsioon uuritava sündmuse ja isiku kohta (ajavahemik, isiku välimus, sõiduki mark jne - vt ka Näidisküsimused). Lisainfo uuritava materjali kohta aitab kiirendada ekspertiisi valmimist. Kujutiseekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 02.09.2015  2(3) Ekspertiisi tegevusvaldkonnad Kvaliteedi parandamine Paljudel juhtudel (kuid mitte alati) on võimalik parandada videosalvestise kvaliteeti või muuta nähtavamaks videosalvestisel kujutatud objekte. Videosalvestise töötluse tulemus sõltub videosalvestise andmemahust, pikslite hulgast, salvestise pikkusest, kompressiooniastmest ja algoritmist. Võrdlemine Ekspertiisi käigus võrreldakse erinevate objektide samasust või erinevust. Ekspertiisi jaoks esitatakse vaidlustatud materjal (nt video- või pildifailid). Võrdlust viiakse läbi võrdluspiltide alusel. Väiksemad objektid (nt riietusesemed) saata koos ekspertiisimäärusega ning ekspert teeb ise võrdluspildid. • Võrdluspiltide tegemine - suurematest objektidest (nt sõidukid) võrdluspiltide tegemisel tuleb pildid teha võimalikult sarnase nurga alt nagu vaidlustatud materjalil näha. Kui objektid on salvestistel nähtavad erinevate külgede pealt, siis teha ka võrdluspildid vastavad. Võrdluspilte võib alati olla pigem rohkem kui vähem. Võrdluspiltide puhul on oluline, et võrdluspildid ei kahandaks võrdlemise võimalusi. Sõltumata vaidlustatud materjali kvaliteedist kasutada pildistamisel parimat saadaolevat kaamerat ja jälgida valgustustingimused. Videofailide välja võtmine DVR seadmest Kui sündmuskohal ei ole võimalik digitaalsest videosalvestusseadmest (DVR) videofaile kätte saada või vaadelda või on tegemist suuremahuliste andmetega, siis pöörduda eksperdi poole ning vajadusel saab DVR seadme esitada ekspertiisiks. DVR seadmetes salvestatakse turvakaamerast saadud videosalvestus arvuti kõvakettale failidena. Olenevalt süsteemist, võib olla tegemist erinevate failitüüpidega (näiteks AVI, MOV, MPG – laiendiga failid). Paljud DVR seadmed salvestavad turvavideokaamerast jooksva videoinformatsioon eriformaadis, mida on võimalik vaadata ainult spetsiaalse tarkvaraga. Videofailide paremaks kättesaamiseks: • ärge ühendage lahti DVR seadme andmekandjat (kõvaketast) • võimalusel võtta DVR seadmega kaasa dokumentatsioon seadme kohta (nt kasutusjuhend, toote infoleht, teha foto seadme karbist vms). Oluline juhtudel kui DVR seadmel puuduvad andmed tootja või mudeli kohta. • DVR seadme valdajalt küsida kaasa videofaile taasesitav tarkvara • parool, kui seda kasutatakse Teised võimalikud ekspertiisiülesanded Võimalik on videotel näiteks kõrvaliste isikute hägustamine, videofailide või kaamerapiltide ühendamine jne. Spetsiifiliste ekspertiiside määramiseks (nt videosalvestise põhjal isiku tuvastamine, videofaili taastamine jne) palume eelnevalt eksperdiga konsulteerida. Samuti konsulteerida eelnevalt eksperdiga kui mingil põhjusel on teie käes olev videofail kahjustatud või on andmekandja füüsilisi vigastusi. Näidisküsimused 1. Nimetada täpne kuupäev ja kellaaeg ning kaamera, mille vaates isik/objekt viibib. „Palun parandada salvestuse kvaliteeti, et oleks paremini nähtav tume sõiduk, mis liigub 25.03.2015 kell 00:35:27 - kell 00:38:14 kaamera „CH4“ vaateväljas ning 25.03.2015 kell 00:42:10 - kell 00:42:45 kaamerate „CH7“ ja „CH5“ vaateväljas“. Kujutiseekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 02.09.2015  3(3) Kui videol puuduvad kuupäeva ja kellaaja andmed, siis esitada ajavahemik videofaili algusest alates. 2. Kui videofaile on mitu, siis igasse küsimusse ära märkida failinimi, mille kohta küsimus käib või grupeerida küsimused vastavalt videofailile. Nt „Palun parandada salvestise kvaliteeti, et oleks paremini eristatav videofailis „Cam3_2015250300350040.umv“ nähtav hele sõiduk ajavahemikul 25.03.2015 00:35:27 - kell 00:38:14“. 3. Kui kaamera vaateväljas viibib samal ajal rohkem isikuid/objekte on täpne kirjeldus väga oluline. Nt „Tumedate juuste ja heledate pükstega meesterahvas, kes kaamera „Cam 6“ vaateväljas siseneb vasakust uksest kell 00:35:27 ja lahkub paremale kell 00:42:10“. Andmekandjate käsitlemine CD, DVD, Blue-Ray plaadid: • Mitte jätta tugeva valguse või sooja kätte. Mitte asetada näiteks aknalauale või kopeerimismasinale. • Võib hoida ja puudutada ainult servadest või mittesalvestatavast piirkonnast (läbipaistev piirkond ketta keskel ja välimine serv kuni 1,5 mm laiuselt). Mitte puudutada salvestuspiirkonda (eriti palja käega). • Plastikümbrisest välja võtmisel tuleks ühe käe sõrmedega võtta ketta servadest ja teise käega vajutada ketast keskelt hoidvale fiksaatorile — selleks, et andmekandja ei painduks ega deformeeruks. • Andmekandjat ei ole soovitatav põrutada ega rõhu ja/või pinge alla seada, lasta maha kukkuda ega muul moel survestada. • Markeerimiseks kasutada pehmet, spetsiaalselt selleks ette nähtud markerit. Plaate ei tohi jätta ka paberi alla, millele pastaga kirjutatakse. Kõiki ülejäänuid ekspertiisiks esitatavaid andmekandjaid tuleb hoida samuti otsese päikesevalguse, põrutuste ja äärmuslike temperatuuride ning ka magnetvälja, tolmu ja niiskuse eest. Ekspertide kontaktandmed: Pavel Laptev infotehnoloogiaosakonna osakonnajuhataja tel 663 6670 e-post [email protected] Kristi Targamaa infotehnoloogiaosakonna ekspert tel 663 6666 e-post [email protected] või [email protected] Viimati uuendatud: 02.09.2015 © Dokumendis leiduvat infot ei ole lubatud avalikustada, levitada, tsiteerida ega kasutada mistahes muul viisil ilma Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi eelneva nõusolekuta. Avalikustamisel peab säilima viide info allikale. Kujutiseekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 02.09.2015  KÄEKIRJAEKSPERTIISI MÄÄRAMISE JUHEND Kirjaekspertiisi eesmärgiks on tuvastada vaidlustatud teksti või allkirja kirjutanud isik; kindlaks määrata, kas uurimiseks esitatud käekirja- ja allkirjanäidised on kirjutatud ühe või erinevate isikute poolt. Mõnikord ka kirjutaja mõningate omaduste ja kirjutamistingimuste määramine. Uurimine rajaneb käekirjatunnuste võrdleval analüüsil ning sarnasuste ja erinevuste hindamisel kogumis. Eksperdile esitatakse vaidlustatud dokumendid ning võrdlusmaterjalina kontrollitava isiku käekirja vaba- ja eksperimentaalproovid. Kõik materjalid tuleb võimalusel esitada originaalidena, sest vaid originaaldokumentidel on võimalik määrata kõiki käekirjatunnuseid, mis on vajalikud kirjutaja määramiseks. Erandjuhtumeil on võimalik teha ka koopiatele käe- ja allkirjaekspertiisi. Võrdlusmaterjali kogumise üldnõuded. Ekspertiisiks vajaliku võrdlusmaterjali kogumisel tuleb lähtuda vaidlustatud dokumendist. - Võrdlusmaterjal peab olema kirjutatud vaidlustatud teksti või allkirjaga ühtse tähestiku alusel samas keeles. - Võrdlusmaterjal peab olema kirjutatud samaliigilise kirjutusvahendiga nagu vaidlustatud teksti või allkirja kirjutamiseks on kasutatud. - Võrdlusmaterjalis peavad esinema korduvalt kõik kirjamärgid ja tähed nagu on vaidlustatud tekstis, st võrdlusmaterjal peab olema täielik kogu vaidlustatud teksti osas. - Kontrollitavate isikute hulka peab kuuluma ka see isik, kelle nimelt on vaidlustatud tekst või allkiri kirjutatud. Kindlasti tuleb esitada koopia passis, juhiloal või ID-kaardil olevast allkirjast. Võrdlusmaterjali täielikkuse tagamiseks tuleb esitada kirja vaba- ja eksperimentaalproove. Kirja või allkirja vabaproov on tekst või allkiri, mille kontrollitav isik on kirjutanud kriminaalasja väliselt. Tekst ja allkirjad, mis on kirjutatud kriminaalmenetluse ajal nagu seletused, ülekuulamise protokollid jms on tinglikud vabaproovid. Kirja vabaproov ei ole uurijate poolt kontrollitavale isikule kirjutamiseks dikteeritud tekst. Kirja vabaproovid saadakse eelkõige riigi- või kohaliku omavalitsuse asutustest, mittetulundusühingutest või sihtasutustest, kus kasutatakse või säilitakse dokumente, millel on kontrollitava isiku tekst või allkiri (nt mitmesugused raamatupidamisdokumendid, avaldused või elulookirjeldused; õppeasutuses säilitatavad dokumendid; kommunaalteenuste eest tasumise kviitungid; pangadokumendid; passi, ID-kaardi või juhiloa allkirja võib esitada koopiana). Kirja vabaproovidena kasutatakse ka üksikisiku valduses olevaid materjale nagu kiri või kaart, päevik, märkmik, loengukonspekt jms. Sellisel juhul tuleb materjali esitajal kontrollida, kas teksti on kirjutanud kontrollitav isik. Kirja eksperimentaalproovide võtmisel luuakse tingimused, mis vastavad või on lähedased vaidlustatud teksti või allkirja kirjutamisele. Näiteks istudes või püsti seistes, püst-, rõht- või kaldalusel, pehmel või kõval alusel, vasaku või parema käega. Kirjutamiseks valitakse paber, mille mõõtmed ja joonestik ning allkirja mahutamiseks ettenähtud ruum vastavad vaidlustatud dokumendile. Kui vaidlustatud tekst on plangil, on soovitatav eksperimentaalproovid võtta analoogsele plangile. Käekirjaekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 04.09.2015  2 (4) Vaidlustatud teksti ei tohi anda kontrollitava isiku kätte ümberkirjutamiseks, vaid tuleb dikteerida. Dikteerides ei öelda ette kirjavahemärke, paigutust ega õigekirjutust. Lisaks vaidlustatud tekstile tuleks dikteerida ka valitud tekst, mis sisaldaks vaidlustatud teksti sõnu ja täheseostusi ning suuri algustähti ja numbreid. Samuti võib lasta kontrollitaval isikul kirjutada oma elulugu. Sellised tekstid sunnivad kirjutajat jälgima teksti sisu, mis raskendab käekirja tahtlikku muutmist. Täiskirjutatud leht tuleb koheselt ära võtta ja nummerdada, et kontrollitav isik ei saaks näha varemkirjutatut. Pöördele lasta kirjutada: ”Tekst on kirjutatud minu EES- ja PEREKONNANIMI poolt - allkiri”. Kirja eksperimentaalproove võetakse 5-10 lehekülge. Vabaproovide olemasolul võib eksperimentaalproovide arv olla 5 lehekülge, viimaste puudumisel 10 lehekülge. Allkirja eksperimentaalproovide võtmisel võetakse nii allkirja kui ka teksti eksperimentaalproovid. Tekst koostatakse vastavalt vaidlustatud allkirjas esinevale tähekombinatsioonile. Iga allkiri võetakse eraldi lehele jälgides, et kirjutamisruum vastaks vaidlustatud dokumendi kirjutamisruumiga. Kui vaidlustatud allkiri on plangil, on soovitatav ka võrdlusallkiri võtta plangile. Kui isik kelle nimelt on kirjutatud allkiri kasutab erinevaid allkirjavariante (näiteks eesti ja vene keeles või pikka ja lühikest allkirja ning eesnimetähega või ilma), siis tuleb tal lasta kirjutada kõik allkirjavariandid. Lehe pöördele kirjutab kontrollitav isik: “Pöördel allkiri on kirjutatud minu EES- ja PEREKONNANIMI poolt - allkiri”. Ekspertidele esitatakse järgmisi tüüpküsimusi: • Isiku tuvastamine käsitsikirjateksti või allkirja järgi. - Kas vaidlustatud käsikirjateksti või allkirja on kirjutanud kontrollitav isik? Näited: “Kas Hansapanga sularaha väljamaksu order 2. märtsist 1998.a summas 21 822 krooni on täidetud ja allkirjastatud Kusti Mustika poolt?” “Kas metsamaterjali veoselehtedel seerias AA nr 0050888 ja nr 0051991 olev käsikirjaline tekst, välja arvatud alajaotustel “vastu võtnud” ja “veose vastuvõtja nimi ja allkiri”, on kirjutatud Mati Muraka poolt?” “Kas allkirjad V. Teras´e nimelt AS TIIMER kassa väljaminekuorderitel nr 77 01.02.98.a ja nr 89 12.03.98.a on kirjutatud Mari Maasika poolt?” • Järelduste tegemine selle kohta, kas eri dokumendid või ühe dokumendi osad on kirjutanud üks ja sama isik. - Kas käsitsikirjateksti või allkirja on kirjutanud üks ja sama isik? Näited: “Kas ekspertiisiks esitatud Ivan Ivanovi Eesti Vabariigi rahvastiku arvestuse kaardil lahtris 19, avaldusel Eesti kodaniku passi saamiseks lahtrites 11 ja 14 ning ARK-i juhiloataotluse avaldusel fotode all olevad allkirjad on kirjutatud ühe ja sama isiku poolt?” “Kas käsitsikirjatekst hüvastijätukirjas, mis algab sõnadega “Ma ei suuda enam....” ja “....minu surmas mitte süüdistada Vallot” ja tekst postkaardil, mis algab sõnadega “Kallis Malle...” ja lõppeb “...soovib Ilse” on kirjutanud üks ja sama isik?“ Käekirjaekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 04.09.2015  3 (4) • Käsitsikirjateksti või allkirja kirjutanud isiku omaduste ja kirjutamistingimuste selgitamine. Vastused on reeglina oletuslikud, ei ole võimalik kindlat arvamust anda. - Kas käsitsikirjatekst või allkiri on kirjutatud parema või vasaku käega? Puudub tunnustatud teooria, mille järgi saab määrata, kas allkiri või tekst on kirjutatud parema või vasaku käega. Küsimusele saab vastata vaid siis, kui võrdluseks on esitatud kontrollitava isiku käekirja eksperimentaalproovid, mis on kirjutatud nii parema kui ka vasaku käega. - Kas käsitsikirjatekst või allkiri on kirjutatud ebatavalistes kirjutamistingimustes (nt joobnud olekus, külma käes)? Küsimuse esitamisel on mõte, kui on kahtlus, et vaidlustatud tekst või allkiri peaksid olema kirjutatud eriolukorras või kui vaidlustatud allkirjas ja tekstis esineb tunnuseid, mis viitavad, et kirjutatud on ebatavalistes tingimustes, st kui esineb nurklikkust, suurus on suur või varieeruv. - Kas käsitsikirjateksti või allkirja kirjutamisel on moonutatud oma kirjatunnuseid? Küsimuse esitamine ei ole põhjendatud, sest vastuse võimalikkus sõltub võrdlusmaterjalist ja kui eksperdil tekib kahtlus, et kirjutaja on tahtlikult moonutanud oma kirjatunnuseid, siis ta märgib seda alati oma aktis. Praktika on näidanud, et just eksperimentaalproovide kirjutamisel püütakse muuta oma käekirja või allkirja ning selle tõttu on vajalikud käekirja või allkirja vabaproovid. - Kas vaidlustatud tekst ja allkiri on kirjutatud naise või mehe poolt? Vastava metoodika puudumise tõttu ei ole võimalik vastata küsimusele kirjutaja soo kohta. Määrusesse on soovitatav märkida andmed, mis on kriminaalasja kohtueelsel uurimisel välja selgitatud vaidlustatud käsikirjateksti või allkirja kirjutanud isiku või kirjutamistingimuste kohta, näiteks: - kui vaidlustatud tekst või allkiri on kirjutatud väljamõeldud isiku nimelt; - kui vaidlustatud tekst või allkiri on kirjutatud surnud isiku nimelt; - on kirjutatud ebatavalistes tingimustes (nt autos, püsti seistes, poolpimedas jne); - tingimustest, mis võivad mõjutada kontrollitava isiku käekirja (nt kontrollitav isik ei ole haiguse tõttu pikemat aega kirjutanud, kirjutab harva, tarvitab alkoholi, põeb kirjutamist mõjutavaid haigusi). Eksperdiarvamus Ekspert võib anda arvamust nii kategoorilises kui ka tõenäolises vormis ja lisab ekspertiisiaktile arvamuse tõlgendamise selgitamiseks arvamuste skaala. Helle Randmäe Viimati uuendatud: 04.09.2015 dokumendiosakonna ekspert tel 663 6651 e-post [email protected] Eve Kristjankroon dokumendiosakonna ekspert tel 663 6656 e-post [email protected] Käekirjaekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 04.09.2015  4 (4) või [email protected] © Dokumendis leiduvat infot ei ole lubatud avalikustada, levitada, tsiteerida ega kasutada mistahes muul viisil ilma Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi eelneva nõusolekuta. Avalikustamisel peab säilima viide info allikale. Käekirjaekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 04.09.2015  LASUJÄÄGIEKSPERTIISI MÄÄRAMISE JUHEND Lasujäägiekspertiisi eesmärgiks on tuvastada tulirelva kasutamise jälgi kahtlusaluse kätelt, riietelt või muudelt objektidelt, mis võisid paikneda tulistamise hetkel relva läheduses. Ekspertiisi meetod põhineb peamiselt tulirelva padrunist pärinevate iseloomulike mikroosakeste (põlemisjääkide) tuvastamisel kahtlusaluse kätelt, riietelt või muudelt pindadelt kogutud proovidel. Lasujäägid moodustuvad peamiselt padruni sütiku süütesegu põlemisjääkidest ja kuuli materjali osakestest. Püssirohu jääke antud ekspertiisiga ei määrata. Lasujäägiekspertiis määratakse tulirelva kasutamise juhtumite korral. Tulirelva kasutamises kahtlustatava isiku kätelt on võimalik proove võtta kuni kuue tunni möödudes tulistamise hetkest. Surnukehade, riideesemete ja objektide korral kuue tunni piirang ei kehti. Lasujääkide säilimise aeg sellistel juhtudel sõltub hoiutingimustest ja välismõjudest. Lasujääkide ladestumise iseärasused Lasujäägiekspertiisi meetodiga uuritakse lasujäägiosakesi, mis paiskuvad tulistamisel välja padrunipesa ja relvatoru vahelistest avadest (piludest) ja mida kõige rohkem ladestub relva hoidnud käe ülaosale (pöidlale, nimetissõrmele ja nendevahelisele piirkonnale). Sõltuvalt relva konstruktsioonist võib tulistajale ladestunud lasujäägiosakeste kogus olla väga erinev: - Püstolid ja revolvrid jätavad reeglina tulistajale tugeva jälje. - Vintraudsed ja sileraudsed püssid jätavad reeglina väga nõrga jälje või üldse mitte. Vähemal määral võib pudeneda kätele ja riietele lasujäägiosakesi padrunikesta eemaldamisel (ümberlaadimisel). - Ladestunud lasujäägiosakeste kogus sõltub laskude arvust. - Lasujäägiosakesed võivad paiskuda pilvena meetrite kaugusele ja hõljuda õhus minuteid (näit siseruumides, kus puudub õhu liikumine). Vähesel määral võib lasujäägi osakesi kätele ja riietele üle kanduda ka muudel juhtudel, nagu näiteks: - kokkupuutel tulirelvaga, millest on tulistatud; - kokkupuutel isikuga või esemetega (näit padrunikest), kellel või millel on ladestunud ohtralt lasujäägiosakesi; - lasu hetkel relva läheduses viibimisel; - lasketiirus viibimisel. Sellisel juhul on tegemist kontaminatsiooniga. Lasujääkide säilimise iseärasused: - Elutegevuse käigus kaob kätelt enamus jälge esimeste tundide jooksul, eriti kui käsi pannakse korduvalt taskutesse või kinnastesse. - Pesemine ja uhtumine vedelikega hävitab jäljed koheselt. - Lasujääkide säilimine riietel sõltub materjali liigist ja riideeseme edasisest kasutamisest. Reeglina säilivad lasujäägid riideesemetel kauem kui kätel ning kuue tunni piirang ei kehti. - Välismõjude puudumisel võivad lasujäägid esemetel säilida piiramatu aja. Lasujäägiekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 04.09.2015  2(6) Proovide võtmine Lasujäägiekspertiisi määramiseks tuleb võtta lasujäägi proovid. Proovi võtmise vahenditega ja vastava juhendiga (vt Lisa 1) varustab Eesti Kohtuekspertiisi Instituut. Prooviks on u 1,2 cm² pindalaga plastpurki suletud liimipind (teip), mida vajutatakse korduvalt vastu uuritavat pinda erinevates kohtades, kogudes selliselt teibile pinnal leiduvad mikroosakesed. Kontamineerumise vältimiseks pannakse enne proovide võtmist kätte ühekordsed kaitsekindad. Proovid võetakse: - Tulistamises kahtlustatava isiku parema ja vasaku käe pöidla, nimetissõrme ja nende vaheliselt piirkonnalt. Alati võetakse kaks proovi – eraldi paremalt ja vasakult käelt. Proovid tuleb võtta võimalikult koheselt. Peale kuue tunni möödumist tulistamise juhtumist ei ole lasujäägi proovide võtmine ja ekspertiisi määramine enam otstarbekas. - Tulistamises kahtlustatava isiku riideeseme varrukate otstelt – juhul kui tulistamisest on möödas rohkem kui kuus tundi (riietel võivad lasujäägid säilida kauem) või kui on viiteid, et kahtlusalune on puhastanud käsi peale tulistamist. Enamikel juhtudel saadetakse riietusese laborisse ja proovi võtab ekspert. - Kinnastelt, kui neid on võidud kasutada tulistamise ajal (või saadetakse kindad laborisse). - Enesetapu kahtluse korral võetakse proovid surnukeha kätelt (erijuhtudel ka muudelt kehaosadelt). Proove võib võtta ka peale kuue tunni möödumist ning seda tuleb teha võimalikult koheselt peale laiba avastamist (enne daktüloskopeerimist). Surnukehal võivad lasujäägid välitingimustes hävineda sademete mõjul või on proovide võtmine võimatu surnukeha lagunemise tõttu. Proove ei saa võtta verega kaetud kohtadest. - Vajadusel muudelt tulistamise ajal relva vahetus läheduses olnud esemetelt (nt auto salongi sisepind; isetehtud summuti, et tuvastada selle kasutamist; lähilasu vigastuse ümbrus, et võrrelda põlemisjääkide koostist). Lasujäägi proovid säilivad pikaajaliselt ning ekspertiisi määramise võib vajadusel otsustada hiljem. Ekspertiisiks esitatakse alati kõik sündmuskohalt leitud padrunikestad. Padrunikesti kasutatakse lasujäägiekspertiisis võrdlusmaterjalina. Padrunikesti, kui suurt kontamineerumisohu allikat, käsitletakse ja pakitakse rangelt eraldi lasujäägi proovidest. Kontamineerumisoht Ohuks antud ekspertiisiliigi objektidega ümberkäimisel on kontamineerumisoht. See tähendab, et tulirelvast pärinevad iseloomulikud mikroosakesed võivad proovivõtu piirkonda või proovipurki üle kanduda esemetelt või isikutelt, mis või kes ei ole seotud uuritava tulistamise juhtumiga. See võib halvimal juhul anda vale positiivse ekspertiisi tulemuse. Kontamineerumise vältimiseks tuleb jälgida järgmisi nõudeid: - Kontamineerumise vältimiseks proovi võtmise ja kahtlusaluse kohtlemise ajal peab proovi võtja olema ise lasujääkidest puhas. Selleks tuleb enne proovide võtmist pesta käed (võimalusel) ja alati kasutada puhtaid ühekordseid kindaid (komplektis). Proovi võtja ei tohiks olla kasutanud lähiajal tulirelva, et vältida mikroosakeste pudenemist proovivõtja riietelt. - Proovi võtja ei tohi katsuda eelnevalt proovi võtmise piirkonda (näit ei tohi kahtlusaluselt võtta sõrmejälgi enne lasujäägi proovi võtmist). - Proovi purki tuleb kontamineerumisohu vähendamiseks hoida avatuna võimalikult lühikest aega (niipalju kui on vaja proovi võtmiseks) ja hoiduda puudutamast proovipurgi kleeppinda ja proovi võtmise piirkonda kõrvaliste esemetega. Lasujäägiekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 04.09.2015  3(6) - Vältida mikroosakeste ülekandumist sündmuskohalt leitud padrunikesta käsitlemisel. Pakkimine ja dokumenteerimine: - Proovipurgid tuleb piisavalt tähistada, et vältida nende hilisemat äravahetamist. Proovipurkidele kleebitavale sildile kirjutatakse isiku nimi, kellelt proov võeti; proovivõtu piirkond (vasak või parem käsi, varrukas, muu piirkond); proovi võtmise kuupäev ja kellaaeg. Proovipurgid võib numereerida. Proovipurgid suletakse koheselt kilekotti. - Erinevatelt isikutelt kogutud proovid tuleb pakkida eraldi. - Riideesemete pakkimisel tuleb varruka otsad sulgeda eraldi paberkottidesse. Kõik riideesemed pakkida eraldi. Ekspertiisimääruses või andmelehel (asub proovi võtmise vahendite komplektis) peab lasujäägiekspertiisi määramisel olema dokumenteeritud järgmised andmed: - Tulirelva kasutamise juhtumi kuupäev ja kellaaeg (kui on teada); - Proovi võtmise kuupäev ja kellaaeg; - Kasutatud tulirelva ja padruni tüüp/mark või märge, et need on suunatud tulirelva ekspertiisi; - Laskude arv (kui on teada); - Leitud padrunikestade arv ja märge, kui need suunati tulirelva ekspertiisi; - Kas tulistamine toimus siseruumides või välitingimustel; - Kas proov võeti kahtlusaluselt või surnukehalt; - Proovivõtja nimi ja tel nr. Tüüpküsimus lasujäljeekspertiisi puhul on: - Kas ekspertiisiks esitatud proovidel, mis on võetud eesnimi perekonnanimi kätelt, leidub tulirelvast tulistamisel tekkivaid põlemisjääke-mikroosakesi? Lasujäägiekspertiisi käigus ei ole võimalik määrata: - lasukaugust. Lasujääkide puudumine lasuvigastuse ümbruses viitab ainult mittelähilasule. - tulirelva tüüpi või üheselt padruni valmistajatehast. Lasujääkide koostis võib palju varieeruda, kuid koostise iseärasused ei iseloomusta reeglina konkreetset relvatüüpi või padruni valmistajatehast. Lasujäägiekspertiisi tulemused Lasujäägiekspertiisi arvamus on tavaliselt sõnastatud järgmiselt: - Ekspertiisiks esitatud lasujäägi proovil leidub (ohtrtalt/üksikuid) mikroosakesi, mis on keemiliselt koostiselt ja morfoloogiliselt ehituselt iseloomulikud tulirelvast tulistamisel tekkivatele peamiselt padruni sütikust pärinevatele põlemisjääkidele. (Tulirelvast pärinevate mikroosakeste koguse iseloomustamiseks proovil kasutatakse väljendeid ohtralt, vähesel määral või üksikud.) - Ekspertiisiks esitatud lasujäägi proovilt ei leitud tulirelvast pärinevatele põlemisjääkidele iseloomulikke mikroosakesi. Lasujäägiekspertiisi abil ei saa kategooriliselt väita, kas kahtlusalune isik tulistas või mitte. Lasujäägiosakesed võivad ladestuda ka tulistamise hetkel relva vahetus läheduses viibijale (eriti siseruumides või relvatoru väljumisavast lasu suunas eespool paiknemise korral). Sõltuvalt proovilt leitud lasujäägi osakeste kogusest ja juhtumi asjaoludest võidakse eksperdiarvamusele lisada järgnevad selgitused: Lasujäägiekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 04.09.2015  4(6) - Üksikute tulirelvast pärinevate mikroosakeste ülekandumine kätele on võimalik kokkupuutel tulirelvaga või muude esemetega, millel leidub lasujäägi osakesi ning tulistamise läheduses viibimisel (s t mitte tulirelva kasutamisel). - Tulirelvast pärinevate osakeste vähene kogus võib olla tingitud pikast ajavahemikust tulistamise sündmuse ja proovide võtmise vahel. - Sõltuvalt tulirelva konstruktsiooni iseärasustest võivad mitteautomaatsed püssid (sh sileraudne jahipüss) jätta tulistaja kätele lasujääke vähe või üldse mitte. Kui uuritakse enesetapu versiooni ja lasujäägi proovid võetakse surnukehalt tuleb arvestada võimalusega, et lähilasu korral võib surnukeha kätel leiduda lasujäägiosakesi ka juhul kui tulistas keegi teine. Seega pelgalt lasujäägiekspertiisi positiivne tulemus ei pruugi kinnitada enesetappu. Lasujäägiosakeste mitte leidumise korral tuleb arvestada lisaks järgmiste võimalustega: - kasutati tulirelva, mis ei jäta kasutajale tuvastatavaid lasujääkide jälgi; - kahtlusalune on lasujäägid oma tegevuse (näiteks käte pesemise) käigus tahtlikult või tahtmatult hävitanud; - tulistatud on näiteks sõrmkinnastes, kuid proovid võeti käelt; - tulirelva kasutamisest on palju aega möödas (elavate isikute korral mitu tundi või rohkem). Proovide võtmisest erijuhtudel - Kui padrunikesta ei leita, võib lasujääkide võrdlusproovi võtta lasuvigastuse ümbrusest (lähilasu korral). - Sõltuvalt juhtumi asjaoludest, võib proove võtta kannatanu kätelt või muudelt kehaosadelt. - Tulirelva võimaliku asukoha kindlakstegemiseks võib võtta proove sündmuskoha objektidelt nagu seinad, aknaraamid, uks, sõiduki salong jms. Meelis Toomet Viimati uuendatud 04.09.2015 keemiaosakonna ekspert tel 663 6718 e-post [email protected] või [email protected] © Dokumendis leiduvat infot ei ole lubatud avalikustada, levitada, tsiteerida ega kasutada mistahes muul viisil ilma Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi eelneva nõusolekuta. Avalikustamisel peab säilima viide info allikale. Lasujäägiekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 04.09.2015  5(6) Lisa 1 Lasujäägi proovi võtmise vahendite karbil paiknev juhend ja andmeleht: Lasujäägiekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 04.09.2015  6(6) Lasujäägiekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 04.09.2015  LIIKLUSEKSPERTIISI MÄÄRAMISE JUHEND Alaliik: LIIKLUSTEHNILINE EKSPERTIIS Liiklustehnilise ekspertiisi valdkonda kuuluvad küsimused, mis on seotud liiklusõnnetuse rekonstruktsiooniga ja eeldavad sõidukite liikumisprotsesside arvutuslikku analüüsi. Eksperdi võimalused menetleja poolt esitatud küsimustele vastamiseks sõltuvad otseselt sündmuskoha vaatluse kvaliteedist. Liiklusõnnetuse sündmuskoha vaatluse ja dokumenteerimise metoodika on kinnitatud PPA 01.01.2010.a. kk nr.12. Järgides ülalnimetatud PA käskkirja, on sündmuskoha ülevaatust teostaval politseiametnikul kõik võimalused kvaliteetse sündmuskoha vaatlusprotokolli koostamiseks ja skeemi vormistamiseks. Ekspertiisimaterjalides olev skeem peab olema mõõtkavaline. Juhul kui liiklusõnnetuses osalenud sõidukid on avariijärgsetest asenditest nihutatud või on sündmuskohal tehtud muid algset olukorda muutvaid toiminguid, siis peavad need olema arusaadavalt dokumenteeritud. Kui sündmuskoha esmavaatlus on teostatud puudulikult, ei ole sageli hiljem võimalik taastada liiklusõnnetusega seotud asjaolusid. Samas peab siiski märkima, et sündmuskoha täiendav ülevaatus võib anda informatsiooni, mis osutub eksperdile vajalikuks arvamuse andmisel. Eksperdile tuleb alati esitada kõik sündmuse kohta kogutud materjalid (toimik), kuna liiklusõnnetuse rekonstruktsioon eeldab kogu sündmustiku teadmist. Eriti suurt tähtsust liiklusõnnetuste uurimisel omab fotomaterjal. Selle olemasolu annab koheselt selge ülevaate toimunust, ilmastikuoludest sündmuskohal, sõidukite vigastustest jne. Seega peavad fotod vastama kohtufotograafia nõuetele, olema varustatud selgitava tekstiga jne. Ekspertiisiks esitatud materjal peab sisaldama fotomaterjali ka digikujul (CD-plaat). Kokkuvõtvalt võib öelda, et ilma liiklusõnnetuse akti ja sellele kantud skeemita ning fotodeta ei ole liiklustehnilise ekspertiisi läbiviimine praktiliselt võimalik. Menetleja poolt esitatud küsimused peavad lähtuma konkreetse liiklusõnnetuse asjaoludest. Menetleja peab aru saama (teadma), miks ta esitab ühe või teise küsimuse ning eksperdi vastused esitatud küsimustele peaksid võimaldama menetlejal tõestada ühe või teise osapoole süüd. Küsimuste arv ei ole kvaliteedi näitaja. Üldjuhul piisab kahest-kolmest küsimusest. Lubamatu on esitada õiguslikke küsimusi, millele vastamine eeldab süüküsimuse lahendamist, õigusakti sätete rakendamist ning tõendite hindamist ja kontrollimist. Järgnevalt on liiklusõnnetused sõltuvalt nende toimumise olustikust jagatud gruppidesse ja vastava olukorra lahendamiseks on toodud näitlikud küsimused: • Sõidukite omavahelised kokkupõrked - Millised olid sõidukite (sõiduki) kiirused kokkupõrke hetkel ? - Millised olid sõidukite (sõiduki) kiirused enne pidurdusjälje tekkimist ? - Kus toimus sõidukite kokkupõrge ? - Kui pikk on sõiduki peatumis- või pidurdusteekonna pikkus ? - Kui palju kulub aega sõiduki peatamiseks ? - Milline oli sõidukite vastastikune asend kokkupõrke toimumisel ? Liiklustehnilise ekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 07.09.2015  2(3) - Kui kaugel asusid sõidukid (sõiduk) kokkupõrke kohast liiklusohu tekkimisel (näit. teise sõiduki väljasõidul peateele, vastassuunavööndisse jne.) ? - Kas sõiduki X juhil oli võimalik kokkupõrget vältida? (Küsimus juhi suhtes, kes pidi talle tekitatud ohtliku olukorra tõttu rakendama ekstreemseid juhtimisvõtteid.) • Sõidukite otsasõidud jalakäijatele - Milline oli sõiduki kiirus jalakäijale otsasõidu hetkel ? - Kus toimus sõiduki otsasõit jalakäijale ? - Kui kaugel asus sõiduk jalakäijale otsasõidu kohast liiklusohu tekkimisel (näit. jalakäija astumisel sõiduteele, jalakäija liikumisrežiimi muutuse hetkel jne.) ? - Kas sõiduki juhil oli võimalik otsasõitu jalakäijale vältida ? • Sõidukite teelt väljasõidud - Milline oli sõiduki kiirus enne teelt väljasõitu ? - Kes liiklusõnnetuse ajal autos viibinud inimestest oli liiklusõnnetuse toimumise ajal juhikohal (juhul kui see on üheselt tuvastamata või on erinevad andmed juhikohal olnud isiku kohta) ? - Millises liiklusõnnetuse toimumise faasis ja millisest kohast võis autos olnud isik (isikud) autost välja paiskuda (juhul kui inimesed on autost välja kukkunud) ? • Sõidukite otsasõidud teel olevatele staatilistele takistustele - Milline oli sõiduki kiirus enne takistusele otsasõitu ? - Kas juhil oli võimalik takistusele otsasõitu vältida pidurdamisega ? - Kas juhil oli võimalik takistusest ümber põigata kasutades manöövrit ? NB! Piiratud nähtavusega kohas või pimedal ajal toimunud liiklusõnnetuste puhul on vajalik eksperdile esitada kaugus, millelt juhil oli võimalik oma liikumissuunas vaadatuna konkreetset objekti (seisev sõiduk, jalakäija jne.) märgata. Nimetatud nähtavuskaugused on määratavad üksnes eksperimentaalselt sündmuskohal ja sündmuse toimumise ajal valitsenud tingimustega võimalikult sarnases olukorras. Olulisemad materjalid, mis on vajalikud liiklustehnilise ekspertiisi läbiviimiseks: - Sündmuskoha vaatlusprotokoll ja mõõtkavas skeem (peavad sisaldama andmeid tee ja sündmuskohale jäänud jälgede, sõidukite asendite ning nendelt eraldunud detailide asendite kohta). - Fotod sündmuskohast. - Fotod sõidukitest nende avariijärgses seisundis. - Sõidukite vaatluse dokumenteerimises peavad sisaldama andmeid sõidukite tüübi, margi, mudeli kohta – asjakohane on lisada sõiduki registreerimistunnistuse koopia; sõiduki vigastuste kirjeldust, sõiduki pidurite, rooli, rehvide ning tulede seisundi kohta, sõiduki koormatust liiklusõnnetuse toimumise ajal. - Kohtuarstliku ekspertiisi aktid (juhul kui inimesed on liiklusõnnetuse toimumisel saanud kehavigastusi). Eriti olulised on need liiklusõnnetuste puhul, kus osales jalakäija või mis on seotud liiklusõnnetuse toimumise ajal autot juhtinud isiku tuvastamisega. - Fooride lülitusgraafikud juhul kui on vaja liiklusõnnetuse asjaolusid seostada fooris põlenud tuledega. - Veokitel või bussidel sõidumeeriku andmed. Liiklustehnilise ekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 07.09.2015  3(3) Liiklussituatsioonide paljususe tõttu ei ole võimalik anda ammendavat ülevaadet liiklusõnnetuste asjaolude selgitamisel tekkivatest probleemidest. Liiklustehnilise ekspertiisi määramisel keerulisemates olukordades soovitame menetlejal pöörduda EKEI liiklusosakonna ekspertide poole, kes on nõus andma konsultatsioone ja soovitusi tekkinud küsimuste paremaks ja kiiremaks lahendamiseks. Ahto Edovald Viimati uuendatud: 07.09.2015 liiklusosakonna osakonnajuhataja tel 663 6644 e-post [email protected] Ilona Arusoo liiklusosakonna juhtivspetsialist tel 663 6647 e-post [email protected] või [email protected]  Dokumendis leiduvat infot ei ole lubatud avalikustada, levitada, tsiteerida ega kasutada mistahes muul viisil ilma Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi eelneva nõusolekuta. Avalikustamisel peab säilima viide info allikale. Liiklustehnilise ekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 07.09.2015  LIIKLUSEKSPERTIISI MÄÄRAMISE JUHEND Alaliik: LIIKLUSTRASSOLOOGIAEKSPERTIIS Liiklustrassoloogiaekspertiisi valdkonda kuuluvad küsimused, mis on seotud sõidukite identifitseerimisega ning sõidukite poolt jäetud või sõidukitel olevate jälgede tuvastamise ja uurimisega. Liiklustrassoloogiaekspertiisid eeldavad reeglina sõidukite ülevaatust eksperdi poolt. Kui sõiduk on esitatud identifitseerimiseks, siis peab sõiduki ekspertiisi esitama ekspertiisi määranud ametiisik (mitte auto valdaja) ning pärast sõiduki ülevaatust tagastatakse auto jällegi ainult ametiisikule. Soovitav on lisada ka sõiduki registreerimistunnistuse koopia. Kuna EKEI-s puuduvad sõidukite hoidmistingimused, siis peab eelnevalt eksperdiga kokku leppima autode esitamise kuupäeva ja kellaaja. Väljaspool EKEI territooriumi asuvate sõidukite puhul peab ekspertiisi määranud ametiisik kindlustama garaaži ja suletud territooriumi ning tagama, et asjasse mittepuutuvad isikud ei viibiks ekspertiisi tegemise juures. Välitingimustes – vihma- ja lumesajus ning miinuskraadidel - sõidukite identifitseerimisega seonduvaid toiminguid ei ole võimalik teostada. Sõidukite identifitseerimine Näitlikud küsimused: • Kas esitatud sõiduki tehasetähis on vahetatud või muudetud ? • Milline oli sõiduki esialgne tehasetähis ? NB! Sõiduki identifitseerimismärgiste autentsuse kontrollimisel nende võltsimiskahtluse või mitteloetavuse korral eemaldatakse märgiste aluspinnalt värvkate spetsiaallahustiga (mis tehasevärvi või oksiidikihti reeglina ei kahjusta) või puhastatakse korrodeerunud pinnad mehhaaniliselt. Identifitseerimismärgistelt värvkatte eemaldamisest või aluspinna mehhaanilisest puhastamisest tingitud pretensioonide (võimalik sõiduki kaubandusliku väärtuse vähenemine, korrosiooniohu suurenemine vms.) eest EKEI vastustust ei kanna, kuna märgiste aluspind ja/või materjali struktuur on kahjustunud/kahjustatud enne uuritava märgise esitamist eksperdile. Kokkuleppel menetlejaga ja tema poolt määratud ulatuses eemaldatakse sõidukilt võltsimis- või vahetustunnustega identifitseerimisandmekandjad (kleebised, plaadid vms.), mis autentselt ei saa kuuluda antud sõidukile. Eemaldatud lipikuid säilitatakse liiklusosakonnas ning antakse vajadusel üle menetlejale. Sõidukite poolt jäetud või sõidukitel olevate jälgede tuvastamine Sõidukite vigastuste võrdluseks tuleb fotomaterjal lisaks fototabelitele esitada ka digitaalselt ( CD-plaat) Sõidukid peavad olema avariijärgses seisundis. Juhul kui üks sõidukitest on remonditud, on arvamuse andmine raskendatud. Vajadusel tuleb sõidukid esitada eksperdile. Kokkulepitud ajal oleks soovitav, et ekspertiisi juures viibiks ainult ekspertiisi määranud ametiisik ja sõiduki juht või valdaja. Liiklustrassoloogiaekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 07.09.2015  2(2) . Samas kehtib ka antud liiki liiklusõnnetuse lahendamiseks nõue, et menetlejal tuleb esitada ekspertiisiks kõik kogutud materjalid. Näitlikud küsimused: • Kas sõiduauto X parempoolse esiukse vigastused on tekitatud sõiduauto Y tagumise kaitseraua vasakpoolse nurgaga ? • Kas sõiduauto X liikus või seisis kontakti hetkel ? • Kas sõidukil on (konkreetses kohas: tagatiival, uksel jne) avariijärgse remondi tunnuseid? Ahto Edovald Viimati uuendatud: 07.09.2015 liiklusosakonna osakonnajuhataja tel 663 6644 e-post [email protected] Ilona Arusoo liiklusosakonna juhtivspetsialist tel 663 6647 e-post [email protected] või [email protected]  Dokumendis leiduvat infot ei ole lubatud avalikustada, levitada, tsiteerida ega kasutada mistahes muul viisil ilma Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi eelneva nõusolekuta. Avalikustamisel peab säilima viide info allikale. Liiklustrassoloogiaekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 07.09.2015  LÕHKEAINEEKSPERTIISI MÄÄRAMISE JUHEND Lõhkeaineekspertiisi uurimisobjektiks on: − aine või ainesegu, mille puhul on põhjendatud kahtlus, et tegemist võib olla lõhkeainega või pürotehnilise ainega; − plahvatuskohast võetud proov, eesmärgiga tuvastada plahvatuse põhjustanud aine; − erinevad objektid (riietusesemed, pakendid, sündmuskohalt või inimestelt võetud proovid) lõhkeainejälgede olemasolu määramiseks. Uurimistulemus esitatakse eksperdiarvamusena ekspertiisiakti vormis. Lõhkeaineekspertiisis kasutatavad mõisted (osaliselt Lõhkematerjaliseadusest). Lõhkematerjal on lõhkeainet sisaldav toode, mida peetakse lõhkematerjaliks ÜRO ohtlike kaupade veoks antud soovitustes ja mis kuuluvad nimetatud soovituste kohaselt esimesse ohuklassi. Plahvatus on aine või tema oleku ülikiire muutus, millega kaasneb suure energiahulga vabanemine, temperatuuri järsk tõus ning lööklaine. Lõhkeaine on keemiline ühend või ainete mehaaniline segu, mis võib füüsikalise mõjutuse, keemilise reaktsiooni või teise aine detonatsiooni toimel plahvatada õhuhapnikuta. Detonatsioon on rõhu järsust suurenemisest põhjustatud kiire laineline eksotermiliste protsesside levik aines. Pürotehniline aine on aine või ainete segu, mis plahvatab või põleb õhuhapnikuta ja mille eesmärk on tekitada valgust, soojust, heli, suitsu, gaasi või muid nähtusi. Paiskelõhkeaine on lõhkeaine, mille detonatsioonikiirus on kuni 2000 m/s ja mis plahvatamisel paiskab keskkonna laiali. Brisantlõhkeaine on lõhkeaine, mille detonatsioonikiirus on üle 2000 m/s ja mis plahvatusel purustab keskkonda ja paiskab selle laiali. Initsieeriv lõhkeaine on lõhkeaine, mis plahvatab süttimisel, kergest löögist või detonatsioonist ja mille väikese koguse plahvatus kutsub esile teise lõhkeaine plahvatuse. Lõhkeainete ja pürotehniliste segude jaotus valmistamisviisi järgi: 1. omavalmistatud – kasutades valmistamiseks olmes kättesaadavaid aineid; 2. tööstuslikult valmistatud – tehasetoodang, mis väljastatakse originaalpakendis, määratud koguses ja identifitseeriva märgistusega. Lõhkeainete ja pürotehniliste segude jaotus kasutusala järgi: 1. tsiviilotstarbelised – kasutatakse mäetööstuses ning heli- ja valgusefektide loomiseks; 2. militaarsed – eranditult kasutamiseks sõjaväelistes struktuurides. Ohutustehnika lõhkematerjalidega töötamisel. Lõhkeainete ja pürotehniliste segude ning neid sisaldavate lõhkeseadeldiste puhul on tegemist objektidega, mis on mõeldud plahvatama ning seega on ohtlikud inimese elule ja tervisele. Nende objektidega töötamisel tuleb alati rakendada ohutuid töövõtteid ning vajadusel konsulteerida spetsialistidega (näiteks demineerijatega). Lõhkeaineekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 02.10.2015  2(3) Ekspertiisiobjektide kogumine, pakendamine ja ekspertiisiks esitamine. Lõhkeained: Võimaluse korral esitatakse lõhkeained ekspertiisi originaalpakendites (näiteks märgistusega ammoniidipadrunid ja trotüülipakid või püssirohi vastava tähistusega metallpurkides). Ekspertiisiobjektide pakendamisel tuleb järgida ainete ja süütemehhanismide eraldamise nõuet. Plahvatusjärgne sündmuskoht: Plahvatusel lõhkeaine hävineb, kuid detoneerumata aine jälgi võib leiduda plahvatanud lõhkeseadeldise tükkidel, plahvatusetsentris või selle lähiümbruses. Seega sündmuskoha vaatlusel kogutakse plahvatanud lõhkeseadeldise laialipaiskunud tükke ning võetakse pinnaseproove plahvatustsentri põhjast ja külgedelt. Proove tuleb võtta ka lähiümbruses olevatelt pindadelt, millel on visuaalselt tuvastatavad plahvatusest põhjustatud kahjustused või ainejäljed. Erandkorras, kui objekti ei ole võimalik saata ekspertiisiasutusse, siis tuleb selle pinnalt võtta aineproovid. Kuivproovid tuleb kraapida objekti pinnalt ning pakendada paberümbrikusse või minigrip kilekotti. Etanooli ja vee seguga (50:50) niisutatud vatitikkudele võetud aineproovid tuleb pakendada klaasist või plastmassist anumatesse. Eraldi pakendis tuleb saata näidis proovide võtmisel kasutatud vedelikust ja vatitikkudest (nn tühiproov). Plahvatuskoha ümbrusest (mõjutamata alalt) tuleb võtta võrdlusproovid, kuna pinnases või ruumis võivad esineda loodusliku- või kunstliku foonina aineid või ühendeid, mis on iseloomulikud ka lõhkeainetele või pürotehnilistele segudele (näiteks ammooniumväetise jäljed pinnases). Võrdlusproovi koguseks on u 100 g. Kogutud materjalide pakendamiseks on soovitatav kasutada läbipaistvaid ja veekindlaid kilekotte. Pakendid peavad olema varustatud informatsiooniga – ühtne numeratsioon, proovi võtmise koht ja aeg ning pakendaja andmed. Sündmuskohal töötamisel ja ainete ning aineproovide pakendamisel tuleb vältida võimalikku ainete ülekannet ühelt objektilt teisele (kontamineerumist). Vajadusel kasutada ühekordseid kaitsekindaid ning proovide võtmise või pakendamise abivahendeid. Tuleb olla hoolikas kaitseriietuse ja abivahendite puhastamisel, et vältida ainete ülekannet ühelt sündmuskohalt teisele. Lõhkeaineekspertiisi raames teostatavad uuringud. Lõhkeaineekspertiisi teostamiseks kasutatakse üldjuhul asutuse lõhkeainete uurimise meetodeid – tõestusreaktsioone, mikroskoopilist uurimist ning proovide analüüsi infrapunaspektromeetriga, vedelik- ja gaasikromatograafiga ning skaneeriva elektronmikroskoobiga. Kasutatavad meetodid võimaldavad identifitseerida erinevaid tsiviil- või militaarkäibes olevaid omavalmistatud või tööstuslikke lõhkeaineid ja pürotehnilisi segusi. Lõhkeaineekspertiisiga on võimalik identifitseerida plahvatuse põhjustanud aine ainult juhul, kui detonatsioon ei ole olnud täielik ning lõhkeseadeldise osadel või ümbritsevatel objektidel on säilinud detoneerumata lõhkeainet. Juhul kui uuringute käigus ei leitud detoneerumata lõhkeainete jälgi, siis ei saa sellest järeldada, et plahvatust ei põhjustanud lõhkeained. Negatiivne vastus võib tuleneda järgmistest põhjustest: - lõhkeaine täielik või peaaegu täielik detoneerumine, mille lõppsaadusteks on lihtained (vesi, süsihappegaas, lämmastik, süsinik) ning millede järgi ei ole võimalik tuvastada plahvatanud lõhkeainet; Lõhkeaineekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 02.10.2015  3(3) - plahvatusjärgse tulekahju kustutamisel on kustutustööde käigus hävinud lõhkeainejäljed; - lõhkeainejälgede kogus ei ole olnud piisav nende tuvastamiseks kasutatud meetoditega; - plahvatanud lõhkeaine oli sellist liiki, mida ei ole võimalik tuvastada kasutatud meetoditega. Eestis enamlevinud lõhkeained ja pürotehnilised segud. Levinuimaks ekspertiisiks esitatud lõhkeaineteks on trotüül või seda sisaldav segu ammoniit, erinevad suitsuga ja suitsuta püssirohud, heksogeen, tetrüül ja pentriit. Tavaliselt on tegemist Nõukogudeaegse militaarlõhkeainega originaalpakendites või lõhkeainega Teise maailmasõja aegsest laskemoonast. Eesti Vabariigis on lõhkeaine tootjaks Orica Eesti OÜ, mille toodanguks on põhiliselt ammooniumnitraadi ja mineraalõli baasil valmistatav lõhkeaine, mida kasutatakse kaevanduslikeks lõhketöödeks. Sarnast segu on võimalik valmistada ka kodustes tingimustes. Omavalmistatud pürotehnilistest ainetest on enamlevinud segu pulbrilisest alumiiniumist ja pliioksiidist ning ammooniumnitraadi segu erinevate kütuslisanditega (näiteks pulbrilised metallid, parafiin, bensiin ja diiselkütus). Näidisküsimused lõhkeaineekspertiisiks. Kas ekspertiisiks esitatud aine on lõhkeaine, kui jah, siis milline? Kas esitatud lõhkeaine on valmistatud tööstuslikult või kodusel teel (omavalmistatud)? Kas esitatud lõhkeained on samaliigilised? Kas esitatud lõhkeained on kuulunud ühte kogumisse? Kristo Taul Viimati uuendatud: 02.10.2015 keemiaosakonna ekspert tel 663 6717 e-post [email protected] või [email protected] © Dokumendis leiduvat infot ei ole lubatud avalikustada, levitada, tsiteerida ega kasutada mistahes muul viisil ilma Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi eelneva nõusolekuta. Avalikustamisel peab säilima viide info allikale. Lõhkeaineekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 02.10.2015  LÕHKESEADELDISE JA PLAHVATUSE EKSPERTIISI MÄÄRAMISE JUHEND Lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi eesmärk. Lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisid jagunevad reeglina kahte põhigruppi sõltuvalt sellest, kas on tegemist identifitseerimist vajavate objektidega või on plahvatus juba toimunud ja on vaja sündmus rekonstrueerida. Uuritakse nii tööstuslikult valmistatud, kui ka isevalmistatud objekte. Lisaks kuuluvad lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisiobjektide hulka ka vintraudsete tulirelvade padrunid ja lasukomplektid alates kaliibrist 12,7 mm (.50 BMG). Ekspertiisiks esitatud objektide identifitseerimisel on eesmärgiks tuvastada lõhkematerjali sisaldus, objektide tüüp, mark, ehitus, tööpõhimõte, omadused, tehniline otstarve, kasutamiskõlblikkus, plahvatusvõimsus TNT ekvivalendis, funktsioon lõhkeseadeldises. Ekspertiisiks vajatakse reeglina ainult uuritavaid objekte ja võrdlusmaterjali (selle olemasolul). Plahvatusjärgse ekspertiisi korral on eesmärkideks lisaks eelnevale veel plahvatuse keskme määramine, sündmuskohalt leitud objektide seose tuvastamine plahvatusega, lõhkeseadeldise võimaliku ehituse ja rakendusmehhanismi tuvastamine ning sündmuse rekonstrueerimine. Plahvatusjärgse ekspertiisi tegemisel vajatakse lisaks ekspertiisiobjektidele sündmuskoha vaatluse protokolli koos lisadega (fotod, videomaterjal, sündmuskoha plaan või skeem), ehitise plaane, ülekuulamisprotokolle, kust saab infot plahvatusega seotud asjaolude kohta, päästeteenistuste ja demineerimiskeskuse väljasõiduaruandeid, võrdlusmaterjali jms. Mõisted. • Lõhkematerjal on lõhkeaine ja lõhkeainet sisaldav toode, mida peetakse lõhkematerjaliks ÜRO ohtlike kaupade veoks antud soovitustes ja mis kuuluvad nimetatud soovituste kohaselt esimesse ohuklassi (Lõhkematerjaliseadus § 3 p 1 lg 1). • Lõhkeaine on keemiline ühend või ainete mehhaaniline segu, mis võib füüsikalise mõjutuse, keemilise reaktsiooni või teise aine detonatsiooni toimel plahvatada õhuhapnikuta (Lõhkematerjaliseadus § 3 p 1 lg 2). • Lõhkeseadeldiseks loetakse lõhkeainet ning plahvatust esile kutsuvat mehhanismi sisaldavat seadeldist (Karistusseadustik § 413). Eksperdile esitatavad küsimused. Küsimused, mida ei ole järgnevas loetelus on soovitatav eelnevalt eksperdiga kooskõlastada. - Mis on esitatud objekt ning milleks seda kasutatakse? Tundmatu objekti ning selle otstarbe tuvastamine. - Kas esitatud objekt on lõhkematerjal? Küsimusele vastatakse juhul, kui see ei eelda õiguslikke eriteadmisi. - Milliste padrunitega on esitatud objektide puhul tegemist? Millistele relvadele on esitatud padrunid ette nähtud? Küsimused 12,7 mm (.50 BMG) ja suuremate tulirelvade padrunite kohta. Lõhkeseadeldise- ja plahvatuse ekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 01.09.2015  2(3) - Kas esitatud objekt on kasutuskõlblik? Kasutuskõlblikkust kontrollitakse tehniliste vahendite olemasolul. Kuna objektid reeglina katsete käigus hävivad, eeldab küsimusele vastamine menetlejapoolset objektide hävitamise luba. Vastasel juhul tuleb hävitamise keeld ekspertiisimääruses ära märkida. - Kas esitatud objekt on lõhkeseadeldis? Kas esitatud objektid moodustavad lõhkeseadeldise? Ekspert lähtub ainult konkreetseks ekspertiisiks esitatud objektidest, mis tervikuna moodustavad või ei moodusta lõhkeseadeldist. Kui tervik on lõplikult komplekteerimata, siis pöörata tähelepanu järgmisele küsimusele. - Kas esitatud objekt(id) on lõhkeseadeldise osa(d)? Erinevate objektide puhul vaadeldakse nende omavahelist kokkusobimist ning antakse hinnang, millist ülesannet konkreetne objekt võib lõhkeseadeldises täita. - Kus paiknes plahvatuse kese? Vajalik siis, kui plahvatuskeskme paiknemise määramine on raskendatud väheste tunnuste või suurte kahjustuste tõttu. - Kas sündmuskohalt leitud objektid pärinevad lõhkeseadeldisest? Objektide seostamine plahvatuse ning selle tekkepõhjusega, plahvatanud objekti rekonstrueerimine. - Millistest osadest võis koosneda lõhkeseadeldis? Lõhkeseadeldise osade kirjeldus. - Milline oli plahvatanud objekti käivitus- ja viitemehhanism? Initsieerimismehhanismi, viite tekitamise ja rakendumise (nt ukse avamine, ajarelee jne) väljaselgitamine. - Milline võis olla plahvatanud lõhkeaine kogus TNT ekvivalendis arvestades plahvatuse purustusjõudu? Plahvatuskohal esinenud purustuste alusel hinnatakse ligikaudset plahvatanud lõhkeaine kogust TNT ekvivalendis. Asjaolu võib olla küllaltki olulise tähendusega: näiteks on teada algselt hangitud lõhkeaine kogus – plahvatas x kg, konfiskeeriti y kg – kuskil peab veel z kg olema. Näiteid eksperdi pädevusest väljuvatest küsimustest. - Kas esitatud objekt on tsiviilkäibes keelatud lõhkematerjal? Objektide tsiviilkäibesse lubamine või mittelubamine ei kuulu eksperdi pädevusse. Järelvalve turule lastud lõhkematerjali ja pürotehniliste toodete nõuetele vastavuse üle (turujärelevalve) kuulub Tehnilise Järelevalve Ameti pädevusse (Lõhkematerjaliseadus § 74 punkt 2 lg 1). - Kas esitatud objekt on lõhkeseadeldise oluline osa? Olulise osa tuvastamine on fakti küsimus, mis vajab tõendite hindamist ning väljub seega õigusliku küsimusena eksperdi pädevusest (soovitav asendada - Kas esitatud objektid on lõhkeseadeldise osa? või Kas sündmuskohalt leitud objektid pärinevad lõhkeseadeldisest?) Lõhkeseadeldise- ja plahvatuse ekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 01.09.2015  3(3) Üldised ohutusnõuded ekspertiisiobjektide käitlemisel. Tundmatute lõhkematerjali kahtlusega objektide puhul tuleb alati eeldada plahvatusohtlikkust ning olla käitlemisel eriti ettevaatlik. Keelatud on objektide mehaaniline, termiline ja elektriline mõjutamine ning erinevate osade eemaldamine. Kui turvalisus pole tagatud või esineb kahtlusi, siis tundmatute objektide edasine käitlemine on KEELATUD kuni ei ole konsulteeritud vastava ala spetsialistidega Päästeameti Demineerimiskeskusest või Eesti Kohtuekspertiisi Instituudist. Enne ekspertiisi saatmist tuleb lõhkematerjali kahtlusega objektide korral kindlasti konsulteerida Päästeameti Demineerimiskeskuse spetsialistidega (kui seda ei ole juba eelnevalt tehtud). Koos saab otsustada objektide ekspertiisi saatmise võimalikkuse ja selle tehnilise teostuse (nõuetekohase tähistamise ja pakendamise viisid, transpordi tingimused jne). Kõrgendatud ohtlikkusega objektide ekspertiisi saatmine on keelatud! Kõrgendatud ohuga on näiteks korpust läbivate vigastustega detonaator, käsigranaat või muu lõhkeseadeldis, mille sütik on teadmata seisukorras ja ei ole eemaldatav, välja tulistatud ja plahvatamata mürsk jne. Selliste objektide puhul tuleb tagada nende kirjeldus ja mõõtkavaline pildistamine nii põhjalikult kui nende seisukord seda võimaldab ning anda objektid hävitamiseks üle Päästeameti Demineerimiskeskusele. Pildistamise vaated peavad hõlmama objekti täielikult ning vajadusel tuleb teha makrovõte identifitseerivatest tunnustest ja eritundemärkidest. Lisaks on soovitatav eksperdiga läbi arutada tema viibimise vajadus objektide hävitamise juures. Objektid tuleb pakkida nii, et transportimisel oleks tagatud turvalisus ning välistatud kaotsiminek. LÕHKEAINE JA INITSIEERIMISVAHENDID PAKKIDA ALATI ERALDI PAKENDITESSE JA TRANSPORTIMISEL HOIDA NEED TEINETEISEST LAHUTATUNA! Pakid tuleb sõidukis paigutada viisil, mis välistab iseenesliku ümberpaigutuse nt järsul pidurdusel. Erinevad objektid peaksid asuma üksteisest eraldi erinevates pakendites. Elektridetonaatoritel (tüüpilised initsieerimisvahendid) peavad elektrijuhtmete metallist juhisooned olema omavahel lühistatud ehk kokku ühendatud, et vältida juhuslikku rakendumist näiteks staatilise elektri laengust. Üks sobivamaid vahendeid pakendamiseks on näiteks turvaümbrik (mullikilega), mida on saadaval erinevates mõõtudes. Teiseks turvaliseks pakendamise ja transportimise viisiks oleks liivaga täidetud kasti kasutamine: kilekotti paigutatud objekt asetatakse osaliselt kuiva liivaga täidetud (2/3 või 1/2) kasti, ülejäänud liiv puistatakse ettevaatlikult kilekotile peale, kusjuures kilekoti suue ei tohi liiva alla mattuda. Sõidukis asetatakse kast nii, et objekti suurimad mõõdud on sõidusuunas. Pakendi markeering peab muuhulgas sisaldama selles olevate objektide kirjeldust, hoiatust, kui eeldatavalt on tegu lõhkematerjali või pürotehnilise tootega, pakendaja nime ja kontakttelefoni. Allan Juhe Viimati uuendatud: 01.09.2015 tehnikaosakonna peaekspert tel 663 6640 e-post [email protected] või [email protected] © Dokumendis leiduvat infot ei ole lubatud avalikustada, levitada, tsiteerida ega kasutada mistahes muul viisil ilma Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi eelneva nõusolekuta. Avalikustamisel peab säilima viide info allikale. Lõhkeseadeldise- ja plahvatuse ekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 01.09.2015  METALLIEKSPERTIISI MÄÄRAMISE JUHEND Metalliekspertiisi eesmärgiks on hinnata metallisulamite samaliigilisust, tuvastada esemetel metallijälgi ning määrata metallisulami koostis. Metalliekspertiisi kasutatakse tavaliselt järgmiste kuritoeliikide menetlemisel: - metallivargus; - väärismetallesemete võltsimine; - metallraha võltsimine; - vargus sissemurdmise teel (materjali jäljed tööriistal). Metalliekspertiisi objektideks on näiteks: - lukkude saagimisel tekkiv metallipuru riietel, tööriistadel või muudel esemetel; - tööriistade poolt jäetud metallijäljed, keevitusjäljed riietel; - metallist esemed ja nende tükid; - väärismetall ja ehted. Näidisküsimused metalliekspertiisi korral: - Millisest metallisulamist on valmistatud ekspertiisiks esitatud ese/materjal ? - Kas ekspertiisiks esitatud metallipuru/metallitükid võivad pärineda võrdlusmaterjalina esitatud esemest/tööriistast/toodangupartiist ? - Kas ekspertiisiks esitatud objektil/esemel on metallijälg (näit. lasuvigastus, tööriistajälg). Võimalused Metallisulamite samaliigilisust hinnatakse lisandite kontsentratsioonide põhjal. Tulemus on seda väärtuslikum, mida keerukama koostisega ja haruldasem on uuritav materjal. Olulisteks tunnusteks on ka pinnakatted (paksus, koostis). Kasutatav analüüsimeetod võimaldab tuvastada metallisulami lisandite olemasolu, mille kontsentratsioon on üle 0,1 %. Täpseks koostise võrdluseks peavad võrreldavate objektide mõõtmed olema suurusjärgus alates 0,5 mm. Sellest väiksemaid osakesi on võimalik analüüsida, kuid sellisel juhul määratakse ainult sulami liik. Ekspertiisimeetodiga on võimalik analüüsida mikroskoopilisi metalliosakesi ja tuvastada objektidelt palja silmaga märkamatuid metallijälgi. Ekspertiisiobjektide kogumine Metallijälgede tuvastamiseks esitatakse objektid ekspertiisi. Erijuhtudel, kui objekti ei ole võimalik sündmuskohalt kaasa võtta, tuleks konsulteerida eksperdiga. Rauasulamite (teras) korral on metallipuru kogumisel otstarbekas kasutada tugevat püsimagnetit. Metallipuru kogutakse magneti ümber asetatud puhtale paberile või kilele. Samaliigilisuse hindamiseks on vajalik võrdlusmaterjal. Metalliekspertiisi tulemused Ekspertiis määrab metallisulamite elementkoostise, sealhulgas põhikomponendid ja lisandid. Metallitükkide võrdlemine koostise põhjal välistab ühise päritolu või kinnitab samaliigilisust. Meelis Toomet keemiaosakonna ekspert Metalliekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 07.09.2015  2(2) tel 663 6718; e-post [email protected] Viimati uuendatud 07.09.2015 või [email protected] © Dokumendis leiduvat infot ei ole lubatud avalikustada, levitada, tsiteerida ega kasutada mistahes muul viisil ilma Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi eelneva nõusolekuta. Avalikustamisel peab säilima viide info allikale. Metalliekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 07.09.2015  NARKOOTILISE AINE EKSPERTIISI MÄÄRAMISE JUHEND Sissejuhatus Narkootilise aine ekspertiis hõlmab nii narkootiliste ja psühhotroopsete ainete kui ka nende lähteainete ekspertiisi. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete all mõistetakse aineid, mis on loetletud sotsiaalministri 18.05.2005 määrusega nr 73 kehtestatud nimekirjas (lisa 1, I–IV nimekiri), samuti nende ainete stereoisomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid (v.a erandid). Lähteainete all mõistetakse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 11.02.2004 määrusega nr 273/2004 ja Euroopa Liidu Nõukogu määrusega nr 111/2005 kehtestatud lähteainete nimekirjas loetletud 1.–3. kategooria aineid, sealhulgas selliseid aineid sisaldavaid segusid ja looduslikke tooteid. Narkootilise aine ekspertiisi ülesanne on kindlaks teha, kas ekspertiisiks esitatud objekt (pulber, vedelik vms) sisaldab narkootilist/psühhotroopset ainet või lähteainet (või nende ainete jälgi) ja kui sisaldab, siis millise narkootilise/psühhotroopse aine või lähteainega on tegemist. Narkootilise aine ekspertiisi raames ei määrata üldjuhul kindlaks aineid, mis ei kuulu narkootiliste/psühhotroopsete või lähteainete hulka. Ekspertiisi määramine Aine avastamisel võib kasutada narkootiliste ainete ja lähteainete kiirteste (eelteste). Kiirtestid on mõeldud narkootiliste/psühhotroopsete ainete ja lähteainete esialgseks kindlakstegemiseks. Testide värvimuutused algavad mõne sekundi jooksul, tulemuse hindamise peab tegema 1–2 minutit pärast aine lisamist ampulli. Kasutatud testid visatakse ära (ei saadeta koos uuritava ainega ekspertiisi). Kuna kiirtestid võivad anda positiivse tulemuse ka mõne mittenarkootilise ainega, ei ole kiirtest piisav tõestusmaterjal ja kiirtestiga positiivse tulemuse andnud aine tuleb alati saata narkootilise aine ekspertiisi. Narkootilise aine ekspertiisiks tuleb esitada kogu konfiskeeritud aine. Ekspertiisiks esitatavad esemed peavad olema pakitud nii, et see tagaks nende rikkumatuse ja säilimise esialgsel kujul. Vältida tuleb võimlikku kontaminatsiooni (nt suure koguse aine ja vaid võimalike ainejälgedega esemete pakkimine samasse pakendisse). Narkolabori avastamisel on soovitatav kutsuda sündmuskoha vaatlusest võtma osa ka Instituudi ekspert. Keerukamatel juhtudel on soovitatav enne narkootilise aine ekspertiisi määramist ühendust võtta Instituudi eksperdiga. Süstlaid narkootilise aine ekspertiisi reeglina ei saadeta. Süstaldes olev vedelik (juhul kui see ei sarnane verega) tuleb ekspertiisi saatmiseks kallata suletavasse anumasse (nt katseklaasi). Süstlad, milles on vedelik, mis võib olla veri, või selle jäljed, tuleb saata toksikoloogiaekspertiisi. Narkootilise aine ekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 08.10.2015  2(4) Küsimused Narkootilise aine ekspertiisi määramisel on soovitatav esitada järgmised küsimused: a) kui on tegemist ainega: - Kas ekspertiisiks esitatud aine sisaldab narkootilist ainet? - Kui sisaldab, siis millist ja kui suur on esitatud aine kogus? b) kui on tegemist aine jälgedega esemel: - Kas ekspertiisiks esitatud esemel leidub narkootilise aine jälgi? - Kui leidub, siis missuguse aine jälgi? Enamikel juhtudel nendest küsimusest piisab. Märkus 1: kui ekspertiisiks esitatakse hulgaliselt pakendeid või esemeid, on otstarbekas mitte küsida iga uurimisobjekti kohta eraldi, et kas tegemist on või seal esineb narkootilise aine jälgi, vaid ühe küsimusena (näit. Kas esitatud esemetel leidub narkootilisi aineid või nende jälgi?). Vastustest nendele küsimusele selgub: - kas esitatud aine sisaldab (või esemel leidub) narkootilist/psühhotroopset ainet või lähteainet (nimetus) - kui suur on narkootilise/psühhotroopse aine või lähteaine aine kogus (grammides/kilogrammides) - kui suur on narkootilise/psühhotroopse aine sisaldus %-des ja puhta aine kogus (tavaliselt ei määrata väärteoasjade ja väikeste ainekoguste korral) Märkus 2: LSD puhul antakse kogus tükkides/doosides (tavaliselt nn markides). Juriidilistele küsimustele ekspert ei vasta, küll aga tuuakse ekspertiisiaktis ära lisainformatsioon selle kohta, mitmendasse nimekirja antud narkootiline/psühhotroopne aine kuulub, samuti lähteaine kategooria. Narkootilise aine ekspertiisi määramisel ei ole enamasti mõtet esitada küsimusi: - Millise ainega on tegemist? - Millise keemilise koostisega on esitatud aine? - Millise struktuurvalemiga on esitatud aine? - Kas esitatud ainele sarnaseid aineid on eelnevalt esinenud ekspertiisis? Väär on esitada küsimusi: - Kui suur on narkootilise/psühhotroopse aine jälgede kogus? Jälgede puhul aine kogust ei määrata. - Kuidas aine mõjub inimorganismile? See ei ole narkootilise aine ekspertiisi ülesanne. - Kas aine on tugevatoimeline ravim või mürk? Sellist jaotust ei ole. - Kui palju narkootilist ainet oli võimalik saada ekspertiisiks esitatud töödeldud unimagunamassist? Seda pole võimalik kindlaks teha. Narkootiliste ainete võrdlemine Kahte või enamat ainet on võimalik võrrelda siis, kui nende kogus on piisavalt suur – võrrelda on võimalik värvust, narkootilise/psühhotroopse aine protsentuaalset sisaldust ja lisaainete sisaldust. Esemel leiduvate ainejälgede puhul ei ole see võimalik. Narkootilise aine ekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 08.10.2015  3(4) Amfetamiini puhul on võimalik teha võrdlusuurimine ehk profileerimine. Profileerimise käigus tehakse kindlaks, kas erinevad amfetamiini proovid võivad olla omavahel seotud. Profileerimine on töömahukas ja kallis analüüs, seetõttu reeglina tehakse see ainult suurtest kogustest (alates 10 g), piiril konfiskeeritud kogustest ja kogustest, mis pakuvad uurimise seisukohalt erilist huvi. Kuna profileerimisel võrreldakse amfetamiini sünteesil tekkivate ja lähteainetest pärinevate lisandite sisaldust, siis täiteainete (näit. suhkrud, ravimid) amfetamiinile lisamine ei mõjuta profileerimise tulemust. Profileerimise tulemuse alusel antud arvamused ei ole absoluutsed (nt. esitatud pulbrid pärinevad tõenäoliselt ühest valmistuskogusest). Profileerimise tulemusi kasutatakse põhiliselt uurimise abivahendina ning vaid erandkorras kohtus, et tõestada eri konfiskeerimiste pärinemist samast allikast. Muu Kanepi- või unimagunataime või selle osa (ka seemnete) alusel ei ole võimalik määrata taime sorti. Varajases arengufaasis olevad kanepi/unimaguna taimed ei pruugi sisaldada narkootilisi aineid. Narkootilisi, psühhotroopseid ja lähteaineid sisaldavate ja muude ravimite kõlblikkuse küsimustes tuleb pöörduda Ravimiameti poole. Narkootilise/psühhotroopse aine koguse, millest piisab narkojoobe tekitamiseks, määrab EKEI Lõuna-Eesti kohtuarstlik ekspertiisiosakond (dr Mailis Tõnisson, 7374286, [email protected]). Seene eoste analüüsiga ei ole võimalik määrata, kas nendest kasvavad psilotsübiini/ psilotsiini sisaldavad seene viljakehad. Selle teadasaamiseks tuleb eostest kasvatada viljakehad ning määrata nendes psilotsübiini/psilotsiini esinemine või mitteesinemine. Seente kasvatamine võtab tavaliselt aega 2–3 kuud ja võib ka ebaõnnestuda. Ekspertiisiks esitatud narkootilised ja psühhotroopsed ained jäetakse Instituuti hoiule. Ekspertiisiks esitatud nõud, ainete pakendid, narkootilisi/psühhotroopseid aineid mitte sisaldavad ained, samuti kõik lähteained tagastatakse peale ekspertiisi tegemist ekspertiisi määrajale. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku § 125 lõikele 1 võidakse esemed jätta hoiule Instituudi kollektsiooni. Narkootilisi/psühhotroopseid aineid säilitatakse Instituudis kuni kohtuotsuseni (säilitatakse vaid analüüsi kordamiseks või täiendavaks analüüsiks vajalik ainekogus, ülejäänud osa hävitatakse esimesel võimalusel). Narkootiliste/psühhotroopsete ainete hävitamisel lähtutakse justiitsministri määrusest. Ekspertiisi käigus aine jäljed esemetel enamasti hävivad, samuti kasutatakse ära väikese massiga ainekogused. Riknenud narkootilised ained (näit. toored hallitavad unimaguna- ja kanepitaimed, seened) hävitatakse eksperdi poolt vahetult peale ekspertiisi tegemist. Sellisel juhul küsitakse menetleja kirjalikku nõusolekut (näit. elektronkirja teel). Hävitamise kohta tehakse märge ekspertiisiakti. Narkootilise aine ekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 08.10.2015  4(4) Lisad: 1. Ohutustehnika narkootiliste ainete käitlemisel (äravõtmisel, pakkimisel, vaatlemisel jne) - mitte unustada, et tegemist võib olla väga mürgiste ja tugevatoimeliste ainetega - kasutada kaitsekindaid, vajadusel ka teisi kaitsevahendeid (respiraator jt) - ühtegi ainet ei tohi maitsta - nuusutamine võib olla ohtlik - mitte kasutada vedelike läheduses lahtist tuld ja suitsetada (plahvatusoht) - samal ajal mitte süüa, juua ja suitsetada - LSD kahtluse korral mitte pildistada välguga - hoida ained eemal kuumusest ja päikesevalgusest - ainete suuri koguseid käidelda hea ventilatsiooniga ruumis 2. Kanepi ja unimaguna kasvatamine põllumajandusliku tootmise eesmärgil Põllumajandusliku tootmise eesmärgil võib kanepit ja unimagunat kasvatada EL ühise põllumajanduspoliitika asjakohase turukorraldusabinõu nõuete kohaselt. Kanepi käitlemine on reguleeritud mitmete määrustega. Kasvatada vaid kanepisorte, mille taimede THC sisaldus ei ületa 0,2% (Euroopa Ühenduse Nõukogu määrus 1672/2000/EÜ, EÜT L 193, 29.07.2000, lk 13-15). Kasvatamiseks lubatud kanepisortide nimekirjaga saab tutvuda internetis Euroopa Liidu portaalis. EL määrustega on kehtestatud, et liikmesriik peab teostama pindalatoetuse ja kiu saamise eesmärgiga kasvatatava kanepi sortide THC sisalduse järelevalvet, mis hõlmab 30% ulatuses kasvatatavaid pindasid, 30% taotlusi ja kõiki kasutatud seemnesorte. Eestis teostab kanepikasvatuste THC sisalduse järelevalvet Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), THC protsentuaalne sisaldus kasvatatavates kanepisortides määratakse Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis. Peep Rausberg Viimati uuendatud: 08.10.2015 keemiaosakonna ekspert tel 663 6712 e-post [email protected] või [email protected] © Dokumendis leiduvat infot ei ole lubatud avalikustada, levitada, tsiteerida ega kasutada mistahes muul viisil ilma Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi eelneva nõusolekuta. Avalikustamisel peab säilima viide info allikale. Narkootilise aine ekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 08.10.2015  PÕLEVVEDELIKUEKSPERTIISI MÄÄRAMISE JUHEND 1. Sissejuhatus Levinud moodus tule tekitamiseks on põlevvedelike, eelkõige kergesti süttivate põlevvedelike süütamine. Põlevvedelikud ehk vedelad põlevained on sellised vedelikud, mille aurud moodustavad õhuga sobivas vahekorras segunenult süttimisohtliku segu. Põlevvedeliku süütamisest või süttimisest alanud tulekahjude uurimisel võib põlevvedelikuekspertiis aidata välja selgitada, miks tulekahju tekkis ning kas selle põhjus oli tahtlik, juhuslik või loomulik. Ekspertiisi tulemused mõjutavad eriti nende tulekahjude uurimist, mille korral kahtlustatakse kuritahtlikku põlevvedelikuga süütamist. Kui tulemused sündmuskohast võetud asitõendites põlevvedeliku olemasolu ei kinnita, pole võimalik tõestada, et tulekahju põhjustas põlevvedeliku süütamine. Põlevvedelikuekspertiisil on kaks tähtsamat eesmärki. Esiteks tuvastada, kas ekspertiisiks esitatud asitõend sisaldab põlevvedelikku või kas see asitõend on põlevvedelik. Teiseks identifitseerida võimalikult täpselt asitõendis sisalduv või asitõendiks olev põlevvedelik. 2. Ekspertiisiks esitatavate asitõendite kogumine Asitõendite kogumist võib vaadelda protsessina, mille etapid on • asitõendite valimine, • asitõendite ning nende võrdlusobjektide võtmine, • asitõendite pakkimine ja pakendite sildistamine, • asitõendite transport laborisse. Põlevvedelikuekspertiisiks esitatavad põhilised asitõendid on tahked substraadid. Substraadiks nimetatakse selles juhendis edaspidi igasugust ühest või mitmest materjalist koosnevat objekti (näiteks vaip, puit, pinnas ja tulekustutusvesi), mis võetakse asitõendiks, kui tekib kahtlus, et see võib sisaldada tuld põhjustanud põlevvedelikku. Sageli kujutavad substraadid endast tulekahju tagajärjel tekkinud rususid (tulekahjurususid). Kuna põlevvedelikuekspertiisiks esitatakse harva puhtaid põlevvedelikke või vedelaid substraate, siis räägitakse järgnevalt eelkõige sellest, kuidas koguda tahkeid substraate asitõenditena. 2.1. Asitõendite valimine Et asitõendeid korralikult koguda, tuleb esmalt määrata kogumiseks sobivaimad asitõendid. Sobiva asitõendi väljaselgitamine sõltub mitmest tegurist, sealhulgas asitõendi asukohast ja põlevvedelike ning asitõendiks võetava substraadi omadustest. Enne kogutavate asitõendite valimist tuleb võimalikult täpselt kindlaks teha tulekahjukolle. Asitõendi valimine põhineb tavaliselt sellel, et määratakse koht, kuhu on võidud lisada põlevvedelikku. Sellele kohale viitavad näiteks teatavad põlemisjäljed, mis tekivad tulekahjukohas valatud põlevvedeliku põlemise tagajärjel. Neid jälgi iseloomustab ebakorrapärane kuju, mis võib sarnaneda lombi või sõõrikuga. Ebakorrapärase kujuga põlemisjälgi ei tekita ainult valatud põlevvedelike põlemine, vaid ka teised tegurid, näiteks • tulekahjurusude sulamine või hõõgumine, • spetsiifiliste ventilatsioonitingimuste esinemine tulekahju käigus. Põlevvedelikuekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 18.09.2015  2(11) Enne kui asitõendeid hakatakse võtma kohast, kuhu on võidud lisada põlevvedelikku, tuleb selle koha ulatuses arvestada asitõendite valimist mõjutavate teguritega, näiteks seal leiduvate erinevate substraatide omadustega. 2.1.1. Põlevvedelike omadustega arvestamine asitõendite valimisel Peamine põlevvedelike säilivust mõjutav omadus on põlevvedelike võime auruda ehk lenduvus. Lenduvus teeb põlevvedelikest väärtuslikud kütused ja tõhusad süütevedelikud ning mõjutab oluliselt põlevvedelike põlemist ja nende võimet säilida tuvastatavates kogustes, mis peavad tulekahjule vastu. Kergemini lenduvad põlevvedelikud (näiteks aviobensiinid ja etanool) aurustuvad põlemisprotsessi käigus lihtsamalt ning põlevad seetõttu kergemalt, kiiremini ja täielikumalt kui raskemini lenduvad põlevvedelikud (näiteks diislikütused ning naftast saadud õlid). Järelikult jääb pärast põlemist kergemini lenduvaid põlevvedelikke vähem järele kui raskemini lenduvaid põlevvedelikke. Põlevvedelike puhul tuleb tähelepanu pöörata ka nende tulekahjujärgsele säilivusele. Pärast tulekahjut peaks võimalikult ruttu sündmuskohta uurima ja sealt asitõendeid võtma, kuid see pole alati tehtav. Seepärast tuleb arvestada lenduvuse mõju põlevvedeliku tulekahjujärgsele säilivusele. Kuna ühesugustes tingimustes aurustuvad kergemini lenduvad põlevvedelikud kiiremini kui raskemini lenduvad põlevvedelikud, säilivad kergemini lenduvad põlevvedelikud pärast tulekahjut halvemini kui raskemini lenduvad põlevvedelikud. Põlevvedelike säilivust pärast tulekahju kustutamist mõjutab ka nende lahustuvus vees. Enamik levinud põlevvedelikest on hüdrofoobsed ehk vett tõrjuvad, järelikult ei kaldu vesi neid tulekahju kustutamisel oma liikumisega ära viima. Vesi suleb hüdrofoobsed põlevvedelikud poorsetesse substraatidesse, kus need on kaitstud aurustumise eest ja võivad mõnda aega puutumatult säilida. Hüdrofoobsed on näiteks naftast saadud põlevvedelikud. Vees lahustuvad põlevvedelikud (näiteks etanool ja atsetoon) kalduvad tulekustutusveega mujale kanduma. See osa vees lahustuvast põlevvedelikust, mis ei liigu tulekustutusveega mujale, aurustub, kuna ei ole sulgunud mõnda poorsesse substraati. Järelikult on vees lahustuvad põlevvedelikud pärast tulekahju kustutamist raskemini tuvastatavad kui hüdrofoobsed põlevvedelikud. 2.1.2. Substraadi omadustega arvestamine asitõendite valimisel Põlevvedelike säilivus sõltub paljuski asitõenditeks võetavate substraatide omadusest. Põlevvedelikke hoiavad paremini alles poorsed absorbeerivatest või adsorbeerivatest materjalidest suure välispinnaga substraadid. Adsorbeeriv materjal on võimeline säilitama põlevvedelikke, sest need kinnituvad materjali pinnale. Absorbeeriv materjal suudab põlevvedelikke alles hoida, kuna need imbuvad materjali sisemusse. Et põlevvedelik tulekahju käigus ei häviks, peab substraat seda tule eest piisavalt kaitsma. Absorbeerivad materjalid säilitavad põlevvedelikke adsorbeerivatest materjalidest paremini, kuna neisse imbumine vähendab tõhusamalt põlevvedeliku otsest kokkupuudet tulega. Mittepoorsed või väiksema absorbeerimisvõimega substraadid säilitavad halvemini põlevvedelikke, sest kaitsevad neid vähem tule eest. Põlevvedelikke hästi absorbeerivad substraadid on näiteks puit, muld ja vaip. Metall ja klaas absorbeerivad ja adsorbeerivad põlevvedelikke üsna halvasti ning võivad olla ka väikese välispinnaga. Järelikult hoiavad need kaks substraati põlevvedelikke suhteliselt halvasti alles. Põlevvedelike säilivus ning olemasolu tuvastatavus võivad oleneda ka substraadi eripärast. Näiteks sünteetilistest polümeersetest materjalidest koosnevad substraadid Põlevvedelikuekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 18.09.2015  3(11) hakkavad tulekahjus põlemise ja pürolüüsi tulemusena lagunema ning selle juures tekivad ained, mis võivad substraatides väikeses koguses sisalduvate põlevvedelike olemasolu määramist segada. Samas võib taoline substraat osutuda heaks asitõendiks tänu oma suutlikkusele deformeeruda soojuse tagajärjel ning moodustada kapsli ümber põlevvedeliku. 2.1.3. Asitõendi asukohaga arvestamine asitõendite valimisel Asitõendiks võetava substraadi valimisel peab arvestama selle asukohaga tulekahjukohal. Tule eest kaitstud substraadid säilitavad põlevvedelikku paremini kui need substraadid, mis on tulega otseses kokkupuutes. Allpool paiknevad substraadid sisaldavad rohkem põlevvedelikku kui kõrgemal asetsevad substraadid, sest vedelik liigub raskusjõu tõttu allapoole ning on seal tule eest paremini varjatud. Asitõendiks ei tohiks võtta substraati tulekahjukolde kõige tugevamalt põlenud piirkonnast. Kui substraat on äratundmatuseni söestunud, on väga väike võimalus, et selles leidub veel põlevvedelikku. Põrandale või põrandakattele valatud põlevvedelike põlemine jätab tihti lombikujulise jälje. Kui tuli varakult kustutatakse, toob see jälg esile selge piiri põlenud ja põlemata materjalide vahel. Niisuguste põlemisjälgede puhul tuleks asitõendeid võtta jälje servast, kusjuures umbes pool asitõendist peaks olema põlenud ja pool põlemata. Lisaks on oluline võtta asitõendiks põranda või põrandakatte all paiknevat substraati, sest vedelik nõrgub pragude kaudu läbi põranda või põrandakatte ning säilib seal paremini. 2.2. Asitõendite võtmine Asitõendid tuleb võtta pärast tulekahjut võimalikult kiiresti sündmuskohast, sest pole teada, kui kaua säilib tulekahju põhjustanud põlevvedelik sündmuskohas tulekahjujärgselt. Asitõendi olemusest sõltub, kuidas seda asitõendit tulekahjukohas võetakse. Osadel juhtudel võetakse asitõendiks kogu substraat, kuid enamasti kogutakse asitõendeid proovivõtu abil. Põlevvedelikuekspertiisiks asitõenditena esitatavate proovide võtmiseks rakendatakse järgmisi meetodeid. 2.2.1. Substraadist proovi võtmine Tihti võetakse asitõendiks proov, mis on eraldatud substraadist. Lihtne on võtta proovi kergesti osadeks jaotatavast substraadist, näiteks mullast. Enamasti tuleb aga proov eraldada mõnest suuremõõdulisest substraadist, näiteks põrandast. Taolisest substraadist sobiva suurusega proovi võtmine nõuab murdmist, lõikamist, demonteerimist või lahtitõmbamist. Niisugustes olukordades on proovi eraldamiseks tarvis kasutada tööriistu, näiteks labidat, saagi, peitlit, haamrit, puuri või isegi mootorsaagi. Kui proove võetakse tööriistade abil, peavad need olema puhtad enne igat proovivõttu. Kui tööriistad pole tugevasti määrdunud, saab enamikku neist tõhusalt puhastada vee ja nõudepesuvahendiga. 2.2.2. Substraadi pinnal leiduvast vedelikust proovi võtmine sorbendi abil Kui substraadi pinnal leidub vedelikku, saab sellest võtta proovi sorbendi abil ja säilitada vedelikuproovi sisaldavat sorbenti asitõendina. Sorbent on aine, segu või ese, mis Põlevvedelikuekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 18.09.2015  4(11) kogub vedelikke oma pinnale või imab vedelikke oma sisemusse. Substraadi pinnal olevast vedelikust proovi eraldamiseks tupsutatakse pinda selleks toiminguks sobiva sorbendiga, näiteks marlilapi, vatipadjakese või paberkäterätiga. Sorbentidest võiks eelistatult kasutada marlilappi. Põlevvedelikuekspertiisi tegemisel on teatud olukordades marlilapp oluliselt paremini käideldav kui paberkäterätik või vatipadjake. Kasutamata sorbent ei tohi kokku puutuda põlevvedelike ega nende aurudega. Seda kokkupuudet saab vältida, kui sorbenti hoitakse gaasi ja vedelikku mitteläbilaskvas suletavas anumas, näiteks keeratava metallkaanega klaaspurgis. 2.2.3. Substraadi pinnal leiduvast vedelikust proovi võtmine pipeti või süstlaga Kui substraadi pinnal leidub vedelikku küllaltki suures koguses, tasub proovivõtuks kasutada sorbendi asemel pipetti või süstalt, sest nii saab asitõendina säilitada vedelikuproovi. Sealjuures peab pipeti või süstlaga võetava vedelikuproovi maht olema nii suur, et kogu vedelikuproov ei auruks pärast selle ülekandmist säilitusanumasse (näiteks keeratava korgiga suletavasse klaaspudelisse). Vedelikuproovi maht peab olema piisavalt suur võrreldes vedelikuproovi säilitusanuma mahuga. Kui kanda pipetiga üle üks milliliiter kergesti auruvat vedelikuproovi üheliitrisesse suletavasse anumasse, aurub seal kogu vedelik. Kui pipeteerida sama kogus vedelikuproovi kahe milliliitrisesse suletavasse anumasse, säilib seal proov suures osas vedelikuna. Proovivõtt tuleb teha ühekordselt kasutatavate pipettide ja süstaldega. 2.2.4. Anumas sisalduvast vedelikust proovi võtmine Kui tulekahjuga seoses leitakse vedelikku sisaldav anum ja põlevvedelikuekspertiisiks soovitakse esitada kogu vedeliku asemel vedeliku proov, siis võetakse see valamise teel või ühekordselt kasutatava pipeti või süstlaga. 2.3. Asitõendite võrdlusobjektide võtmine Kui asitõendiks on substraadiproov, tasub võimalusel võtta selle asitõendi jaoks ka võrdlusobjekt. Niisuguse asitõendi võrdlusobjektiks on proov, mis on võetud samast substraadist, millest eraldati asitõend, kuid oletatavasti ei sisalda tuld põhjustanud põlevvedelikku. Asitõendiks oleva substraadiproovi võrdlusobjekt tuleb võtta kohast, • kus oletatavasti ei leidu tuld põhjustanud põlevvedelikku ja • mis asub võimalikult lähedal piirkonnale, kus kahtlustatakse tuld põhjustanud põlevvedeliku sisaldumist. Asitõendiks oleva substraadiproovi võrdlusobjekt võib põlevvedelikuekspertiisi seisukohalt osutuda eriti informatiivseks siis, kui see on põlemata ja muul viisil kahjustamata. Asitõendiks olev substraadiproov ja selle võrdlusobjekt on soovitatav võtta samal ajal, sest hiljem ei pruugi võrdlusobjekt enam kättesaadav olla. Asitõendiks oleva substraadiproovi võrdlusobjekti võtmise kohta võib tuua järgmise näite. Vaibapõlengu puhul kahtlustatakse, et vaiba teatud piirkonnale on valatud põlevvedelikku. Vaiba põlemisjälje servast eemaldatakse vaiba proov, mis esitatakse asitõendina põlevvedelikuekspertiisiks. Selle asitõendi võrdlusobjektiks oleks vaibatükk, mis võetakse kohast, kus oletatavasti ei leidu vaibale valatud põlevvedelikku ja mis asub võimalikult lähedal piirkonnale, kus kahtlustatakse tuld põhjustanud põlevvedeliku sisaldumist. Järelikult sisaldavad asitõend ja selle võrdlusobjekt samasugust substraati Põlevvedelikuekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 18.09.2015  5(11) (vaip), kuid erinevalt asitõendist ei leidu võrdlusobjektis tõenäoliselt põlevvedelikku, mida võidi valada vaibale. Asitõendiks oleva substraadiproovi võrdlusobjekt võib anda infot substraadi taustaühenditest ning substraadi pürolüüsil või põlemisel tekkivatest ainetest, mis võivad segada tuld põhjustanud põlevvedeliku olemasolu tuvastamist asitõendis. Substraadi taustaühendite all mõistetakse ühendeid, mida substraat sisaldas juba enne tulekahjut ning mis ei pärine substraadis leiduvast tuld põhjustanud põlevvedelikust. Substraadi taustaühendid pärinevad näiteks substraadi toormaterjali(de)st, tootmis- ja paigaldamisprotsessist ning loomulikust või juhuslikust kontaminatsioonist. Kui asitõendiks on vedelikuproovi sisaldav sorbent, siis tuleb uurimiseks esitada asitõendi võrdlusobjekt. Niisuguse asitõendi võrdlusobjektiks on sorbent, mis on samasugune nagu asitõendiks olev sorbent, kuid on kasutamata ja järelikult ei sisalda asitõendisse võetud vedelikuproovi. Asitõendiks oleva vedelikuproovi sisaldava sorbendi võrdlusobjekti võtmise kohta võib tuua järgmise näite. On toimunud majapõleng, kus tuli sai alguse köögist. Köögi põrandalt leitakse loik, mille puhul kahtlustatakse, et see on põlevvedelik. Loigust võetakse vedelikuproov marlilappi (sorbent), mis esitatakse asitõendina põlevvedelikuekspertiisiks. Selle asitõendi võrdlusobjektiks oleks kasutamata lapp samasugusest marlist, millega võeti vedelikuproov. Järelikult sisaldavad asitõend ja võrdlusobjekt samasugust sorbenti (marli), kuid erinevalt asitõendist pole võrdlusobjektis köögi põrandal asetsevast loigust pärinevat vedelikku. Kasutamata sorbendi analüüsimise eesmärk on saada infot sorbendi koostises esinevate ainete kohta. Kui samasuguseid sorbente (näiteks paberkäterätikuid) hoitakse koos ühes pakis, siis esmalt tuleb eemaldada selles pakis kõige väljaspool asetsevad sorbendid, mida kasutatakse asitõendi võrdlusobjektina. Alles seejärel peab samas pakis kõige seespool asetsevatest sorbentidest välja võtma ühe või enama sorbendi, kuhu kantakse üle vedelikuproov ning mida kasutatakse asitõendina. 2.4. Asitõendite pakkimine Pärast asitõendite võtmist on vaja neid säilitamiseks ja transportimiseks pakkida. Asitõend tuleb pärast selle võtmist kohe sobivasse pakendisse pakkida. 2.4.1. Tahkete asitõendite ja nende võrdlusobjektide pakkimine Asitõendite all mõistetakse selles peatüki alajaotises tahkeid substraate, substraadiproove ja sorbente. Asitõendid ning nende võrdlusobjektid tuleb pakkida spetsiaalsetesse kilekottidesse, mida Eesti Kohtuekspertiisi Instituut peab sobivaks sellel eesmärgil kasutada. Need kilekotid on valmistatud nii, et seal säiliksid aurud võimalikult hästi. Juhendi valmimise kuupäeva seisuga oli mainitud kilekotte saadaval kaubanduses järgmistes suurustes: • 39,5 x 20 cm, • 50 x 25 cm, • 60 x 30 cm, • 75 x 45 cm. Paberkottidesse ja üldlevinud plastkottidesse, nagu polüetüleenist valmistatud prügikottidesse ning toidusäilituskottidesse, ei tohi pakkida asitõendeid ega Põlevvedelikuekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 18.09.2015  6(11) nende võrdlusobjekte, kuna mainitud pakendid ei sobi sellel eesmärgil kasutamiseks. Asitõendi pakkimisel kilekotti on vaja lähtuda järgmistest põhimõtetest. 1. Eelistatult pakitakse kogu asitõend ühte kilekotti. 2. Kui asitõend ei mahu kõige suuremasse kilekotti ja asitõendi kogust ei soovita vähendada, siis jagatakse asitõend kaheks või enamaks osaks ning iga osa pakitakse eraldi kilekotti, mis mahutab sinna pakitava asitõendi osa. 3. Asitõendiga ei täideta kilekotti kunagi selle maksimaalse mahutavuseni. 4. Kilekotti asetatud asitõendi kohale tuleb jätta võimalikult palju vaba ruumi, et sellest ruumist saaks põlevvedelikuekspertiisi käigus korralikult võtta analüüsiks gaasiproovi. 5. Kilekoti mahutavus peab olema nii suur, et asitõendit ja selle kohale jäetud vaba ruumi sisaldavat kilekotti saab korralikult sulgeda. 6. Kilekotti pakitud asitõend peab olema võimalikult vähe surutud vastu kilekotti. 7. Kui asitõendiks on teravad esemed (näiteks naelad või klaasikillud), siis tuleb seda asitõendit sisaldav kilekott pakkida veel vähemalt ühte kilekotti. Asitõendit sisaldav kilekott peab olema võimalikult vähe surutud vastu selle ümber pakitud kilekotti või kilekotte. Asitõendit sisaldava kilekoti korralikuks sulgemiseks tuleb teha järgmised toimingud. 1. Kilekoti ülaosa keeratakse rulli (Joonis 1). Joonis 1. Asitõendit sisaldava kilekoti sulgemise esimene etapp. Põlevvedelikuekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 18.09.2015  7(11) 2. Rulli keeratud kotiosale tehakse sõlm (Joonis 2). Joonis 2. Asitõendit sisaldava kilekoti sulgemise teine etapp. 3. Sõlmest ülevalpool asetsev rulli keeratud kotiosa pööratakse koti põhja suunas nii, et kotisuu ulatub sõlmest allapoole (Joonis 3). Joonis 3. Asitõendit sisaldava kilekoti sulgemise kolmas etapp. Põlevvedelikuekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 18.09.2015  8(11) 4. Sõlmest veidi allapoole tõmmatakse pingule kaablivits sedasi, et kaablivits sulgeb nii sõlmest allpool asetseva kotiosa kui ka koti põhja suunas pööratud kotiosa (Joonis 4). Joonis 4. Asitõendit sisaldava kilekoti sulgemise neljas (viimane) etapp. Asitõendit sisaldavat kilekotti ei tohi sulgeda teibi abil, sest teibi liim võib sisaldada lenduvaid ühendeid, mis mõjutavad põlevvedelikuekspertiisi käigus tehtava analüüsi tulemusi. Asitõendite võrdlusobjektide pakkimisele kehtivad samad põhimõtted nagu asitõendite pakkimisele. 2.4.2. Vedelate asitõendite pakkimine Põlevvedelikuekspertiisiks pole vaja esitada rohkem kui 100 ml vedelikku. Järelikult kui tulekahjuga seoses leitakse suures koguses vedelikku sisaldav anum, siis pole tarvis ekspertiisiks esitada kogu vedelikku. Kui tulekahjuga seoses leitakse lahtises anumas vedelikku, siis tuleb • eelistatult valada vedelik osaliselt või täielikult ümber ühte või mitmesse põlevvedelike säilitamiseks sobivasse anumasse või • sulgeda anuma ava. Lahtist anumat võib sulgeda näiteks tahkete asitõendite pakkimiseks sobiva kilekotiga, mis volditakse mitmekordselt kokku, asetatakse anuma avale ja siis kinnitatakse ühe või mitme pingule tõmmatud kaablivitsaga anuma kaela külge. Anuma ava sulgemiseks ei tohi kasutada teipi. Kui tulekahjuga seoses leitakse vedelikku sisaldav lahtine või kinnine anum, mis on tugevasti deformeerunud, siis peab • eelistatult valama vedeliku osaliselt või täielikult ümber ühte või mitmesse põlevvedelike säilitamiseks sobivasse anumasse või Põlevvedelikuekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 18.09.2015  9(11) • pakkima anuma tahkete asitõendite pakkimiseks sobivasse kilekotti. Substraadi pinnal leiduvast vedelikust pipeti või süstlaga võetud proov tuleb kanda üle sobivasse suletavasse anumasse. Põlevvedelike säilitamiseks sobiv anum on keeratava plast- või metallkorgiga suletav klaasanum, mille korgis on teflonist tihend (Joonis 5). Joonis 5. Keeratava plastkorgiga suletavad klaasanumad, mille korgis on teflonist tihend. Vedelikku sisaldava anuma peab pakkima tahkete asitõendite pakkimiseks sobivasse kilekotti, kusjuures anum tuleb fikseerida kilekotis sellises asendis, mis väldib vedeliku väljavoolamist anumast. 2.4.3. Asitõendeid sisaldavate kilekottide pakkimine pappkasti Asitõendit sisaldav kilekott tuleb pakkida pappkasti, et kaitsta kilekotti paremini võimalike kahjustuste eest transpordi käigus. Kui pappkasti pakitakse mitu asitõendit sisaldavat kilekotti, siis peab pappkast olema sellise suurusega, et kilekotid poleks pappkastis üksteise vastu tugevasti surutud. Vedelikuga anumat sisaldav kilekott tuleb pakkida teistest asitõendeid sisaldavatest kilekottidest eraldi pappkasti, et tõhusamalt vältida vedeliku võimalikku kokkupuudet teisi asitõendeid sisaldavate pakenditega. 2.5. Asitõendite pakendite sildistamine Asitõendite pakendid tuleb sildistada, kusjuures iga silt peab sisaldama vähemalt järgmisi asitõendiga seotud andmeid: • menetlusasja number, • unikaalne asitõendi identifikaator (näiteks number), • asitõendi võtmise kuupäev, • asitõendi võtnud isiku nimi, Põlevvedelikuekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 18.09.2015  10(11) • asitõendi võtukoht, • asitõendi kirjeldus. (Stauffer, Dolan ja Newman 2008: 194.) Sildi võib kinnitada näiteks kleepimise või klammerdamise teel • asitõendit sisaldavat kilekotti sulgeva kaablivitsa külge või • asitõendit sisaldava kilekoti suu külge. Silti ei tohi kinnitada asitõendit sisaldava kilekoti külge valesse kohta ega valel viisil. Silti ei või klammerdada asitõendit sisaldava kilekotiosa külge, kuna klammerdamisega tehtavate aukude kaudu saavad vedelikud ja aurud liikuda läbi kilekoti. Silti ei tohi kleepida asitõendit sisaldava kilekotiosa külge. Silti ei või asetada asitõendit sisaldava kilekoti sisse. Asitõendit sisaldavale kilekotile võib markeriga kirjutada vajalikku infot vaid kotisuu juurde. 2.6. Kogutud asitõendite esitamine põlevvedelikuekspertiisiks Kogutud asitõendid peab esitama võimalikult kiiresti põlevvedelikuekspertiisiks. Asitõendeid sisaldavaid pakendeid tuleb transportida selliselt, et asitõendid ja nende pakendid jäävad terveks. Vedelikku sisaldava pakendi transportimisel peab vältima vedeliku väljavoolamist pakendist. Koos asitõendeid sisaldavate pakendite ning ekspertiisimäärusega tasub võimalusel anda ekspertiisi ka tulekahju sündmuskoha vaatlusprotokolli ja selle juurde kuuluvate fotode koopiad, et põlevvedelikuekspertiisi tegev ekspert saaks põhjalikumat infot tulekahju ning asitõendite kohta. 3. Ekspertiisiga uuritavad küsimused ja ekspertiisiülesannetena kasutatavad näidisküsimused Põlevvedelikuekspertiisiga saab uurida valdavalt kahte küsimust. Esiteks on võimalik uurida, kas ekspertiisiks esitatud asitõend sisaldab põlevvedelikku või kas see asitõend on põlevvedelik. Kui selgub, et asitõendis leidub põlevvedelikku või asitõend on põlevvedelik, siis teiseks saab üritada seda põlevvedelikku võimalikult täpselt identifitseerida. Eelnevast tulenevalt võib ekspertiisimääruses seada ekspertiisiülesanneteks näiteks järgmisi küsimusi. • Kas ekspertiisiobjektis leidub põlevvedelikke või nende jääke? • Kui ekspertiisiobjektis leidub põlevvedelikke või nende jääke, siis mis liiki need on? • Kas ekspertiisiobjekt on põlevvedelik? • Kui ekspertiisiobjekt on põlevvedelik, siis mis liiki see on? Põlevvedelikuekspertiisiga saab uurida ka asitõenditeks olevate põlevvedelike ja/või asitõenditest leitud põlevvedelike ühise päritolu võimalikkust. See on delikaatne toiming, millega saab oluliselt kergemini põlevvedelike ühist päritolu välistada kui kinnitada. Üks tähtis asjaolu, mis muudab põlevvedelike ühise päritolu kinnitamise keerulisemaks, on mitmekomponendiliste põlevvedelike võimalik teisendumine. Kuna teisendunud põlevvedeliku algupärast koostist ning selle komponentide suhtelisi sisaldusi ei saa kindlaks teha, siis pole võimalik kinnitada teisendunud põlevvedeliku ühist päritolu võrdluseks kasutatava põlevvedelikuga. Põlevvedelikuekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 18.09.2015  11(11) Eelnevast tulenevalt võib ekspertiisimääruses seada ekspertiisiülesanneteks näiteks järgmisi küsimusi. • Kui ekspertiisiobjektid sisaldavad põlevvedelikke või nende jääke, siis kas need põlevvedelikud või nende jäägid võivad olla ühise päritoluga? • Kui ekspertiisiobjektid on põlevvedelikud, siis kas need põlevvedelikud võivad olla ühise päritoluga? Allpool tuuakse ka näiteid küsimustest, mida tavaliselt põlevvedelikuekspertiisiga ei uurita. Üldiselt ei saa põlevvedelikuekspertiisiga välja selgitada põlevvedeliku täpset kasutusotstarvet (näiteks värvivedeldi või grillsöe süütevedelik), kuna sama koostisega põlevvedelikke võib rakendada erineval otstarbel ning sama kasutusotstarbega põlevvedelikud võivad olla erineva koostisega. Põlevvedelikuekspertiisiga ei identifitseerita tavaliselt igat põlevvedeliku komponenti ega määrata nende komponentide kontsentratsioone. Kõik põlevvedelikus sisalduvad ühendid identifitseeritakse ainult siis, kui põlevvedelik koosneb ühest või mõnest komponendist. Üldiselt ei selgitata põlevvedelikuekspertiisiga välja põlevvedelike füüsikalisi ja keemilisi omadusi, näiteks põlevvedeliku leekpunkti, keemis- või isesüttimistemperatuuri. Vardo Saarik Viimati uuendatud: 18.09.2015 keemiaosakonna ekspert tel 663 6716 e-post [email protected] või [email protected] © Dokumendis leiduvat infot ei ole lubatud avalikustada, levitada, tsiteerida ega kasutada mistahes muul viisil ilma Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi eelneva nõusolekuta. Avalikustamisel peab säilima viide info allikale. Põlevvedelikuekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 18.09.2015  RAAMATUPIDAMISEKSPERTIISI MÄÄRAMISE JUHEND Raamatupidamise ekspertiisi eesmärk on: - Uurida raamatupidamiskohustuslase raamatupidamisarvestuse ja aruandluse korraldamist, selgitamaks selle olukorda. - Saada andmeid raamatupidamisandmete moonutamise ja varjamise ning ebaõigete andmete esitamise kohta järelvalveõiguslikele riigiasutustele või selle määratud komisjonile, audiitoritele, revidentidele või teistele pädevatele ametiisikutele majandusüksuse tulude, kulude, kasumi, kahjumi, võlgnevuse ja varade kohta. - Tuvastada ainelise kahju tekitamine ja selle ulatus. - Lahendada auditi- ja revisjonijärelduste kohta esitatud küsimused. - Selgitada muud tõendamisel tähtsad asjaolud. Raamatupidamisekspertiis on vajalik: - Kui auditi- või revisjonijäreldustes ilmnevad olulised vastuolud. - Kui täheldatakse olulisi vastuolusid auditi- või revisjoniandmete ja kriminaalasjas kogutud muude tõendite vahel, kusjuures menetlejal on alust kahelda auditi- või revisjonitulemuste õigsuses. - Kui kahtlustatav või süüdistatav vaidlustab raamatupidamisdokumente ning auditi- või revisjonijäreldusi, kusjuures tema vastuväited on põhjendatud. - Kui audiitorid või revidendid on kasutanud kahju selgitamisel ebaõigeid meetodeid ning auditi- või revisjonijäreldused ei tulene raamatupidamisdokumentidest (nt aluseks on võetud üksnes tippjuhi või raamatupidamise eest vastutava isiku seletused; ei ole kontrollitud majandustehinguid sisuliselt; auditi- või revisjonijäreldused kahju suuruse kohta on esitatud tõenäolikus vormis). - Muude küsimuste lahendamiseks, mis seonduvad raamatupidamisarvestuse ja aruandluse korraldamisega, kui nende selgitamine auditi või revisjoniga ei ole võimalik. Raamatupidamisekspertiisiks vajalikud materjalid: Ekspertiisimääruses peavad olema loetletud kõik ekspertiisiks esitatud materjalid. Raamatupidamiseksperdile esitatakse kõik raamatupidamisdokumendid, mille põhjal on tehtud järeldused auditi- või revisjoniaktis ning mida on vaja uurida ekspertiisiülesannete lahendamisel. Esitatavad küsimused: Esitatavad küsimused varieeruvad sõltuvalt ekspertiisi eesmärgist: 1) Raamatupidamise korraldamise olukorra selgitamine ja andmete kogumine raamatupidamisandmete moonutamise ja varjamise ning ebaõigete andmete esitamise kohta. - Milline on raamatupidamiskohustuslase raamatupidamise korraldamise olukord? - Kas raamatupidamise korralduse olukorda arvestades on võimalik õigesti kindlaks teha majandusüksuse tegevuse majanduslikke tulemusi, tulusid, kulusid, kasumit, kahjumit, võlgnevust, maksevõimet või vara suurust? - Kas on võimalik, arvestades majandusüksuse majandusliku, sealhulgas kaubandusliku ja finantsalase tegevuse või vara kohta peetava raamatupidamisarvestuse ja aruannete moonutamise, varjamise või hävitamisega seoses, osaliselt või täielikult kindlaks teha majandusüksuse äritegevuse majanduslikke tulemusi, selle tulusid, kulusid, kasumit, kahjumit, võlgnevust ja maksevõimet või vara suurust? Raamatupidamisekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 04.09.2015  2(3) - Kas järelvalveõiguslikule riigiasutusele või selle määratud komisjonile või selleks pädevatele ametiisikutele esitatud andmed majandusüksuse tulude, kulude, kasumi, kahjumi, võlgnevuse ja varade kohta on õiged? 2) Ainelise kahju tekitamise ja selle ulatuse kohta esitatud küsimuste lahendamine. - Kas äriühingu tippjuhi või raamatupidaja tegevuse tagajärjel (ametialaste kohustuste täitmata jätmise või mittevastava täitmisega, kohustetundetu või hooletu suhtumisega) on põhjustatud varalist kahju riigile või äriühingule? - Millises ulatuses on äriühingus perioodil (20...-20…a.) tehtud rahalisi kulutusi, milledel puudub dokumentaalne tõestus? - Kas raamatupidamisdokumentides on kontrollitav majandustehing kajastatud õigesti? - Kas raamatupidamisregistris kirjeldatud algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel on kõik majandustehingud kontrollitavad? - Kas raamatupidamise andmetel koostatud raamatupidamise aastaaruanne kajastab õigesti raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali ning majandustegevuse tulemust? - Kas vaidlustatud raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõestav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument? - Kas kõik äritegevusega seotud tulud ja kulud kajastutvad raamatupidamises? - Kas raamatupidamiskanded kajastavad tegelikke äritehinguid; - Kas raamatupidamiskanded põhinevad aktsepteeritavatel algdokumentidel? - Kas palgad on kajastatud tegeliku tööandja raamatupidamises? - Kas maksudeklaratsioonid on nõuetekohaselt täidetud ja esitatud? - Kas raamatupidamiskohustuslase käibedeklaratsioonid on eksperdile esitatud dokumentidest ja arvestustest lähtuvalt õiged? 3) Auditi- ja revisjonijärelduste kohta esitatud küsimuste lahendamine. - Kas kasutatud auditeerimis- või revisjonimeetodid on põhjendatud? - Kas auditeerimis- või revisjonijäreldused raamatupidamise ebarahuldava korraldamise kohta on põhjendatud? - Kas auditeerimise või revisjoniga tuvastatud kahju on põhjendatud raamatupidamisdokumentidega? 4) Muude tõendamisel tähtsate asjaolude selgitamine. - Millises ajavahemikus on puudu- või ülejääk tekkinud? - Milliste varade puudu või ülejääk esineb? - Milline on puudu või ülejäägi tekkepõhjus raamatupidamisdokumentide järgi? - Kas ja millises summas on inventeeritud vara, mille saabumine ei ole tõendatud dokumentidega? - Kas varade müügist laekunud raha on täielikult kassasse või pangaarvele laekunud? - Kas vara võõrandamise ostu müügilepingutes märgitud kokkulepitud hind on ühelt lepingupoolelt teisele ülekantud? Raamatupidamisdokumentide ekspertiisiks esitamine: Dokumentide ekspertiisi saatmisel tuleb kaustades olevate dokumentide leheküljed nummerdada. Dokumendid pakkida ning pakid nummerdada ja varustada tähistusega. Samuti on oluline, et menetleja määruses kirjeldab, millised dokumendid (uurimisobjektid) millise numbriga kastis sisalduvad ja esitab ekspertiisimääruse koos uurimisobjektide loeteluga ka elektrooniliselt. Ekspertiisimäärus ja menetlustoimik peavad olema pakitud eraldi ekspertiisiks esitatud materjalidest. Raamatupidamisekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 04.09.2015  3(3) Ilme Liivamäe Viimati uuendatud 04.09.2015 dokumendiosakonna ekspert tel 663 6678 e-post: [email protected] või [email protected] © Dokumendis leiduvat infot ei ole lubatud avalikustada, levitada, tsiteerida ega kasutada mistahes muul viisil ilma Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi eelneva nõusolekuta. Avalikustamisel peab säilima viide info allikale. Raamatupidamisekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 04.09.2015  SÕRMEJÄLJEEKSPERTIISI MÄÄRAMISE JUHEND 1. Üldsätted 1.1 Sõrmejäljeekspertiisi määramise juhend sätestab nõuded ja soovitused sõrmejäljeekspertiisi määramise ettevalmistamiseks ja ekspertiisimääruse koostamiseks. 1.2 Sõrmejäljeekspertiisi määramise eesmärgiks on isiku identifitseerimine, sündmuskoha seostamine isikuga ja/või erinevate sündmuskohtade omavaheline seostamine. 1.3 Ekspertiisi tegemise aluseks on ekspertiisimääruses selgelt sõnastatud ekspertiisiülesanne ning selle lahendamiseks esitatud küllaldane ekspertiisimaterjal. 2. Ekspertiisimaterjal Sõrmejäljeeksperdile esitatav ekspertiisimaterjal jaguneb ekspertiisiobjektiks, võrdlusmaterjaliks ja tutvumismaterjaliks. Ekspertiisimaterjal peab olema küllaldane, sisaldama ekspertiisi tegemiseks vajalikku teavet ning vastama sõrmejäljeekspertiisi määramise juhendis esitatud nõuetele. 2.1 Ekspertiisiobjekt Sõrmejäljeeksperdile esitatavateks ekspertiisiobjektideks on: 1. sündmuskoha või eseme vaatlusel esile toodud ning: - tõmmiskilele ja/või tõmmisele kopeeritud naha papillaarkurrustiku jäljed; - naha papillaarkurrustiku jäljest tehtud foto või digitaalne kujutis, mis vastab järgmistele kvaliteedinõuetele: nähtav 1:1 mõõtkava (mõõtkava puudumisel võrdlusuuringuid AFIS-is ei tehta); resolutsioon vähemalt 1000 ppi/dpi; 24-bitine värvisügavus (värviline kujutis); JPEG failiformaat võimalikult väikese pakkimisteguriga. 2. sündmuskoha või uuritava objekti vaatluselt kaasavõetud nähtavate, vähenähtavate ja/või mittenähtavate naha papillaarkurrustiku jälgedega ese ja/või sellest eraldatud/eraldunud osa; 3. isiku identifitseerimiseks või isikuandmete kontrollimiseks esitatud isiku, tundmatu isiku, surnu või tundmatu surnu sõrmejäljed. Reeglina ei võeta sõrmejäljeekspertiisiks vastu: - esemeid ja/või nende osi, mille pinnaomadused ei võimalda sõrmejälgi esile tuua (nt tellis- või raudkivi, tekstiilkangad); - esemeid ja/või nende osi, mis võivad põhjustada ohtu töötaja tervisele (nt süstlad, millelt ei ole eemaldatud süstlanõela, söövitava/toksilise ainega kaetud esemed, põlevvedelikuga või kemikaalidega täidetud nõud); - mittetühje anumaid, mille avaust ei ole korrektselt suletud ja sellest tulenevalt on toimunud vedeliku leke; Sõrmejäljeekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 16.10.2015  2 (10) - omavahel kokkukleepunud silikoonpasta tõmmiseid, mis ei ole üksteisest eraldatavad ega võimalda seetõttu neile kopeeritud naha papillaarkurrustiku jälgi uurida; - naha papillaarkurrustiku jälgedest tehtud digitaalseid kujutisi ja fotosid, mis ei vasta naha papillaarkurrustiku jälgede pildistamise kvaliteedinõuetele (nt fotol puudub mõõtkava või digitaalne kujutis on esitatud nõuetele mittevastava resolutsiooniga); - määrivaid või määrdunud pinnaga esemeid (nt õlised või porised esemed); - esemeid, mis on pakis märjad; - esemeid, mille suhtes ei ole tagatud kaitse pinna kontamineerumise või jälgede hävimise eest (nt uuritavale esemele on eelnevalt määratud teise valdkonna ekspertiis/uuring ning puudub märge/info vajadusest järgneva sõrmejäljeekspertiisi/-uuringu tegemise kohta); - teise ekspertiisiliigi jälgi (nt sündmuskohajälgede kaardile talletatud kindajäljed või kõrvajäljed); - muid esemeid, mille puhul eksperdiuuringute läbiviimine ei ole otstarbekas (nt DNA-ekspertiisi läbinud esemed, millele uuritava pinna väikestest mõõtmetest tulenevalt ei ole võimalik sõrmejäljeekspertiisi teha). Ekspertiisiobjektide sõrmejäljeosakonda saatmine tuleb eelnevalt põhjalikult läbi mõelda, sest esemed, mida töödeldakse keemiliste, füüsikaliste või keemilis- füüsikaliste meetoditega, võivad hiljem osutuda kasutuskõlbmatuteks. 2.2 Võrdlusmaterjal Võrdlusmaterjaliks on võrdlusuuringu tegemiseks kasutatavad naha papillaarkurrustiku jäljed, mille päritolu on teada. Sõrmejäljeeksperdile esitatavaks võrdlusmaterjaliks on: 1. kannatanute, tunnistajate või teiste sündmuskohaga õigustatult seotud isikute võrdlusjäljed, mis on võetud sõrmejälgede kaardile (vt Vabariigi Valitsuse 07. juuni 2013 määrus nr 90 „Riikliku sõrmejälgede registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“ Lisa 1 Sõrmejälgede kaart). Sündmuskohaga õigustatult seotud isikute naha papillaarkurrustiku jälgede saatmine võrdlusmaterjalina välistab võimaluse, et nende naha papillaarkurrustiku jäljed sattuvad riiklikusse sõrmejälgede registrisse; 2. kahtlustatavate või süüdistatavate võrdlusjäljed, mis on võetud sõrmejälgede kaardile (vt Vabariigi Valitsuse 07. juuni 2013 määrus nr 90 „Riikliku sõrmejälgede registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“ Lisa 1 Sõrmejälgede kaart); 3. võrdlusjälgedest tehtud foto või digitaalne kujutis, mis vastab järgmistele kvaliteedinõuetele: nähtav 1:1 mõõtkava; resolutsioon vähemalt 500 ppi/dpi; 8-bitine värvisügavus (must-valge kujutis 256 halltooniga); JPEG failiformaat võimalikult väikese pakkimisteguriga. 2.2.1 Sõrmejälgede kaardi täitmise nõuded - sõrmejälgede kaardi täidab jälgede võtja enne isiku daktüloskopeerimist; Sõrmejäljeekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 16.10.2015  3 (10) - sõrmejälgede kaart täidetakse eesti keeles, loetavas käekirjas ja keeleliselt korrektselt; - kõigi teksti- ja jäljelahtrite täitmine kaardil on kohustuslik; - isiku perekonna- ja eesnimi (nimed) kirjutatakse trükitähtedega, ülejäänud tekstiosa võib olla kirjutatud kirjatähtedega; - juhul kui isiku nimi või muud andmed ei ole teada, tehakse vastavasse lahtrisse märge ei ole teada; - isiku sünniaeg või isikukood kirjutatakse numbritega (kuupäeva formaadiks on pp.kk.aaaa); - isiku sugu tähistatakse tähtedega, kas M või N; - menetlusasja numbri lahtrisse märgitakse menetlusasja või materjali number, millega seoses isik daktüloskopeeriti; - riiklikku sõrmejälgede registrisse kandmise eesmärk tähistatakse ristiga (nt süütegude menetlemine, avastamine ja ärahoidmine). Vajadusel lisatakse selgitusena muu põhjus; - daktüloskopeerimise seadusliku aluse lahtrisse märgitakse viide jälgede võtmise õiguslikule alusele (nt KrMS prg 99¹ lg 1); - kui sõrmejälgede kaarti ei kanta riiklikusse sõrmejälgede registrisse (nt kannatanute ja tunnistajate sõrmejälgede kaardid), tehakse märge vastavasse lahtrisse; - ribakoodi lahter jäetakse täitmata; - kaardi tagakülje vasakusse alaserva kirjutab jälgede võtja oma ees- ja perekonnanime ning töökoha; - kaardi tagakülje paremasse alaserva kirjutab jälgede võtja isiku daktüloskopeerimise kuupäeva ja koha. 2.2.2 Nõuded digitaalkujul esitatavale sõrmejälgede kaardile 1. Sõrmejälgede kaardi digitaliseerimisel tuleb kasutada sõrmejälgede kaardi vormi (vt Vabariigi Valitsuse 07. juuni 2013 määrus nr 90 „Riikliku sõrmejälgede registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“ Lisa 1 Sõrmejälgede kaart). 2. Digitaliseerimisel tuleb kasutada lameskännerit. 3. Sõrmejälgede kaart tuleb digitaliseerida järgmiste parameetritega: mõõtkava 1:1; resolutsioon vähemalt 500 dpi; 8-bitine värvisügavus (must-valge kujutis 256 halltooniga); JPEG failiformaat võimalikult väikese pakkimisteguriga. 4. Digitaliseeritud sõrmejälgede kaardi külg peab olema saadetud ühe failina. Ühtlase kvaliteedi, automaatse töötluse võimaluse ja isikuandmete õigsuse tagamiseks ei ole lubatud vormist välja lõigata ja eraldi failina saata isikuandmeid, ühe käe pööratud jälgi, kontrolljälgi vms. 5. Sõrmejälgede kaardi saatmisel tuleb digitaliseerida kaardi mõlemad küljed. 6. Faili saatmisel e-kirja manusena tuleb arvestada nii kohaliku serveri kui ka e-kirja saatjani toimetava serveripargi suuruslimiite. Sõrmejäljeekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 16.10.2015  4 (10) 2.2.3 Võrdlusmaterjali võtmise nõuded Võrdlusjäljed peavad olema jäetud identifitseeritavale jäljele vastava papillaarkurrustiku piirkonnaga. Kui seda nõuet ei täideta, ei ole võrdlusuuringu tegemine võimalik (nt sündmuskohalt leiti peopesajälg, ent kontrollitavalt isikult võeti ainult sõrmejäljed). Seepärast tuleb kontrollitavalt isikult võtta nii sõrme-, sõrmelülide- kui ka peopesajäljed. 2.2.4 Isiku sõrme- ja peopesajälgede sõrmejälgede kaardile võtmise nõuded 1. Sõrmejälgede kaardi esiküljele võetakse isiku sõrmejäljed ja kontrolljäljed ning tagaküljele peopesajäljed ja kirjutaja-peopesajäljed. Iga jälje asukoht kaardil on tähistatud. 2. Võrdlusmaterjali võtmisel tuleb kasutada kas sõrmejäljepastat- ja rullikut või spetsiaalset sõrmejäljepatja. Sõrmejälgede võtja peaks kasutama kummi- või kilekindaid. 3. Kuna pesemata naha papillaarkurrustikule ei jää värvaine ühtlaselt, tuleb enne võrdlusmaterjali võtmist lasta isikul, kellelt sõrmejälgi võetakse, käed pesta ja kuivatada. Käte higistamise puhul tuleks naha kuivatamiseks kasutada paberkäterätti või salvrätikuid. Käte pesemine on kasulik ka juhul, kui nahk on liiga kuiv ja/või lõhenenud. Sellist nahka on soovitatav enne daktüloskopeerimist kreemitada. 4. Kui sõrmejälgede võtmiseks kasutatakse sõrmejäljepastat, kantakse värv väikeste kogustena siledale plastist, metallist või klaasist alusele. Värvaine laialirullimiseks kasutatakse ühtlase elastse pinnaga sobiva suurusega rullikut. Oluline on, et rulliku edasi-tagasi liikumisel kataks värvaine nii rullikut kui plaati. Värv peab plaadile jääma õhukese ühtlase kihina. Juhul, kui kiht on liiga paks, satub värvainet ka papillaarkurdude vahedesse ja sõrmejälg kujuneb määrdumisena. Värvaine ebaühtluse korral plaadil, kujunevad sõrmejälje eri piirkonnad erineva kontrastsusega. 5. Sõrmejälgede võtmiseks murtakse sõrmejälgede kaart kokku parema käe sõrmejälgede lahtrite alt. Kokkumurdejoon asetatakse laua servale nii, et kaardi ülejäänud osa kas ripub lauaservalt alla või käänatakse tagasi. 6. Parema käe sõrmede jäljed võetakse sõrmejälgede kaardile kindlas järjestuses: vasakult esimesse lahtrisse parema käe pöidla jälg, selle kõrvale järjestikuliselt nimetissõrme, keskmise, nimetu ja väikese sõrme jäljed. Seejärel murtakse sõrmejälgede kaart kokku vasaku käe sõrmejälgede lahtrite alt. Kaart asetatakse lauale samuti, kui esimese kokkumurde puhul. Vasaku käe sõrmejäljed võetakse sõrmejälgede kaardile samas järjestuses nagu parema käe sõrmejäljed. Seetõttu asetsevad mõlema käe samanimeliste sõrmede jäljed kohakuti. 7. Sõrmejälgede võtmisel seisavad nii sõrmejälgede võtja kui isik, kellelt sõrmejälgi võetakse püsti. Jälgede võtja hoiab ühe käe pöidla ja nimetissõrmega isiku sõrme keskmist lüli ning toetab teise käe pöidla ja nimetissõrmega sõrmeotsa. Isiku käsi, kellelt jälgi võetakse, peab olema lõdvestunud. Sõrmi keerab jälgede võtja. 8. Sõrmejälgede võtmiseks vaalitakse sõrmi värvainega kaetud plaadil või kantakse värv plaadilt rulliku abil nahale. Sõrmi pööratakse nii plaadil kui paberil kerge survega ühelt küljelt teisele. Liiga tugeva surve korral või sõrme libisemisel satub värv papillaarkurdude vahedesse ning jälg kujuneb määrdumisena. Vaalimisel peab sõrm toetuma ühtlaselt vastu plaati ja paberit ning olema lauaservaga risti. Sõrmi tuleb sõrmejälgede kaardil pöörata üks kord ühes suunas. Keelatud on pöörata sõrmi edasi-tagasi. Sõrmi pööratakse isiku kehast eemale: parema käe sõrmi pööratakse Sõrmejäljeekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 16.10.2015  5 (10) päripäeva, vasaku käe sõrmi vastupäeva. Värvaine peaks katma esimese sõrmelüli ja ulatuma umbes 1 cm ulatuses üle painutuskortsu ka sõrme keskmisele lülile. 9. Seejärel tuleb sõrmejälgede kaardile võtta mõlema käe kontrolljäljed. Kontrolljäljed tuleb võtta vastavatesse lahtritesse mõlema käe nimetis-, keskmise, nimetu ja väikese sõrmega. Selleks vajutatakse neli kooshoitud sõrme kõigi kolme lüli ulatuses üheaegselt kaardile. Jäljed tuleb jätta sõrmejälgede kaardi alumise serva suhtes kas risti või veidi viltuselt nii, et sõrmeotsad jääksid kaardi keskme suunas. Parema käe kontrolljäljed tuleb võtta kaardi allosas paremale, vasaku käe kontrolljäljed vasakule poole. Nende vahemikku jäävatesse lahtritesse võetakse pöidlate kontrolljäljed. 10. Peopesajäljed ja kirjutaja-peopesajäljed tuleb võtta sõrmejälgede kaardi tagaküljele selleks ettenähtud lahtritesse. Peopesajälgede ja kirjutaja-peopesajälgede orientatsioon peab olema samane kaardi lahtrites oleva tekstiga. Kaardi tagakülje ülemisele poolele võetakse parema käe peopesajälg ja parema käe kirjutaja- peopesajälg ning alumisele poolele vasaku käe kirjutaja-peopesajälg ja vasaku käe peopesajälg. Peopesajälgede ja kirjutaja-peopesajälgede võtmiseks kantakse värv peopesale, kas käe vajutamisel värvainega kaetud plaadile või rulliku abil. Jälgede võtja hoiab ühe käega isiku randmest ning surub teisega tugevalt käeseljale – nii kujuneb papillaarkurrustiku jälg ka peopesa nõgusast keskosast ning sõrmedealusest piirkonnast. 11. Peopesajälgede puhul on oluline, et kaardile mahuksid eelkõige peopesade-, mitte sõrmelülide jäljed. 12. Kui mõned sõrmejäljed, peopesajäljed või kirjutaja-peopesa jäljed on kujunenud kas kogu ulatuses või osaliselt libisemis- või määrdumisjäljena või ebaselgelt, tuleb jäljed uuesti võtta. Sõrmejälgede kaardile võetud jälgede kvaliteet peab olema laitmatu, sest sellest sõltub AFIS-is teostatavate võrdlusuuringute tulemuslikkus. 13. Juhul kui peopesa või sõrme ei ole võimalik daktüloskopeerida, märgitakse vastavasse lahtrisse selle põhjus (nt sõrm amputeeritud, vigastatud, sidemes jne) ning võetakse nende sõrmede või peopesade jäljed, mille puhul daktüloskopeerimine on võimalik. 14. Sõrme-, peopesa- ja kirjutaja-peopesa jälgede võtmisel AFIS-i registreerimisjaamal tuleb järgida AFIS-i registreerimisjaama kasutusjuhiseid (vt Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori 30.09.2010 käskkiri nr 408). 2.2.5 Laiba sõrme- ja peopesajälgede võtmise nõuded 1. Laiba sõrmejäljed võetakse laiba sõrmejälgede kaardile (vt Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori 30.09.2010 käskkirja nr 408 Lisa 3). Vajadusel lisatakse laiba sõrmejälgede kaardile tõmmised/jäljendid laiba sõrmejälgedest. 2. Laibalt võetakse üldjuhul üksnes sõrmejäljed. Juhul kui laiba leidmise kohal on sündmuskoha vaatluse käigus talletatud peopesajälgi, tuleb laibalt võimaluse korral võtta ka peopesajäljed. 3. Laiba sõrmejälgede kaardile märgitakse, kellelt võrdlusjäljed on võetud (laiba vaatluse kuupäev, laiba leidmise kuupäev ja koht, laiba andmed ja jälgede võtja andmed). Kui laiba isik ei ole teada, tuleb sõrmejälgede kaardile märkida: tundmatu laip, tema sugu, leidmise aeg ja koht. 4. Laiba käed puhastatakse piirituse, eetri või bensiiniga. Värvainet kantakse sõrmedele rullikuga või pöörates värvainega kaetud alust või värvikilet sõrme ühelt küljelt teisele. Laiba sõrmejälgede kaart asetatakse toetavale alusele ja võrdlusjälg saadakse aluse pööramisega. Kui laiba sõrmejälgede võtmisel kasutatakse selleks ettenähtud Sõrmejäljeekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 16.10.2015  6 (10) sõrmejälgede võtmise lusikat, asetatakse sellele laiba sõrmejälgede kaart ja laiba sõrm vajutatakse koos sõrmejälgede kaardiga plaadi või lusika nõgususse. 5. Laip daktüloskopeeritakse kas sündmuskoha vaatluse käigus või piirkonda teenindavas Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kohtuarstlikus ekspertiisiosakonnas. Laibalt peopesajälgede võtmiseks kantakse värvainet laiba käele rullikuga. Peopesajäljed võetakse valgele paberile, millele märgitakse, kellelt võrdlusjäljed on võetud (isiku ees- ja perekonnanimi, sugu, tema leidmise aeg ja koht ning jälgede võtmise kuupäev). Kui laiba isik ei ole teada, tuleb paberile märkida, et võrdlusmaterjal on võetud tundmatult laibalt, tema sugu, leidmise aeg ja koht. 2.3 Tutvumismaterjal Sõrmejäljeeksperdile esitatavaks tutvumismaterjaliks võib olla: 1. eelnevalt tehtud ekspertiisiakti või uuringuteatise koopia; 2. sündmuskoha vaatlusprotokolli koopia; 3. eseme vaatlusprotokolli koopia; 4. tehnilise uuringu protokolli koopia; 5. muu sündmuskohta või eset iseloomustav menetlusmaterjal (nt foto, videosalvestus jne). 2.4 Ekspertiisiobjektide kogumine, pakkimine ja säilitamine Juhul kui kuriteosündmusesse puutuval esemel võib esineda mittenähtavaid naha papillaarkurrustiku jälgi, mille esiletoomine sündmuskoha vaatluse käigus ei ole võimalik, tuleb ese, selle osa või tükk esitada ekspertiisiks. Naha papillaarkurrustiku jäljed toob sel juhul esile sõrmejäljeosakonna esiletoomisvaldkonna ekspert. Ekspertiisiks esitatavad märjad objektid tuleb lasta enne ekspertiisi saatmist toatemperatuuril kuivada ning pakendile tuleb lisada märge objekti kuivatamise kohta. Märge, kas objekt on olnud märg või on alust arvata, et see on olnud märg, peab olema tehtud ka ekspertiisimääruses. Mittetühjade anumate puhul tuleb eelnevalt veenduda, et anuma avaus on kindlalt suletud, välistamaks anumas sisalduva vedeliku leket. Esemeid ei tohi pakkida kilekottidesse, vaid selleks tuleks kasutada kartongpakendeid. Kõik esemed tuleb pakkida eraldi ning tähistada pakendid viitega menetlusasjale ja pakendi sisule. Iga pakend tuleb sildistada pakendile kleebitava andmelehe või andmeleht-kleebisega. Erandjuhul võib andmelehe andmed kanda otse pakendile. Sildistus peab olema selgelt eristatav, kergesti loetav, kulumiskindel ja püsiv ka peale pakendi avamist. Sündmuskoha vaatlusel kaasa võetud nähtavate, vähenähtavate ja mittenähtavate jälgedega esemed peavad olema pakitud toestatult nii, et oleks välistatud eseme liikumine pakendis. Ebatasasel ja poorsel pinnal nähtavaks muudetud naha papillaarkurrustiku jälgede kopeerimiseks tuleb kasutada üksnes valget silikoonpastat. Enne sündmuskohajälgede kaardile kinnitamist tuleb silikoonpasta tõmmisel lasta horisontaalpinnal täielikult tahkestuda. Tahkestunud tõmmised pakitakse ükshaaval sobiva suurusega paberkotti või Sõrmejäljeekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 16.10.2015  7 (10) ümbrikusse, mis sildistatakse viitega menetlusasjale ja pakendi sisule. Pakend kinnitatakse klambriga sündmuskohajälgede kaardi (vt Vabariigi Valitsuse 07. juuni 2013 määrus nr 90 „Riikliku sõrmejälgede registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“ Lisa 2 Sündmuskohajälgede kaart) tagaküljele nii, et klamber ei läbistaks jälge. Igale pakendile lisatakse number ning märge objekti kohta, millelt see kopeeriti. Võimalusel tehakse sündmuskohajälgede kaardile visand jälje paiknemisest objektil ning asetsusest teiste jälgede suhtes. Ilmselt kõrvutiasetsevate sõrmejälgede ja terviklike käejälgede talletamisel silikoonpasta tõmmisele kehtivad samad nõuded mis tõmmiskilede puhul. Juhul kui silikoonpasta tõmmiseid ei ole võimalik pakkida nõuetekohaselt, võib need pakkida ka ümbrikesse, valge paberi vahele asetatuna. Seejuures tuleb tagada, et silikoonpasta tõmmised ei puutuks omavahel kokku ega hakkaks pakendis liikuma. Sündmuskoha või asitõendi vaatlusel esiletoodud ja tõmmiskilele, tõmmisele või silikoonpasta tõmmisele kopeeritud naha papillaarkurrustiku jäljed ja/või neist 1:1 mõõtkavas tehtud must-valged fotod nummerdatakse ja talletatakse sündmuskohajälgede kaardi tagumisele küljele. Ühele sündmuskohajälgede kaardile ei tohi kleepida tõmmiskilesid nii naha papillaarkurrustiku jälgede kui ka jälgedega, mis ei kuulu sõrmejäljeekspertiisi valdkonda (nt jalatsi- või kindajäljed, kiud). Mustale nn želatiinpõhjaga tõmmisele kopeeritud sõrmejäljed hävivad kiiresti. Seepärast tuleb sellised jäljed koheselt fotografeerida ja saata nii tõmmised kui neist tehtud fotod ekspertiisi esimesel võimalusel. Kogutud ekspertiisimaterjal lisatakse ekspertiisimäärusele, kusjuures võrdlusmaterjalid pakitakse uuritavatest objektidest eraldi. Kõik pakendid ja nendes sisalduvad materjalid peavad olema nummerdatud, tähistatud viitega menetlusasjale ning pakendi sisule. Ohtlikku materjali sisaldavad pakendid peavad olema vastavalt märgistatud. 2.5 Nõuded digitaalkujul esitatud sündmuskohajälgedele 1. Naha papillaarkurrustiku jälgede digitaliseerimisel tuleb jälgida, et lugemissensor (skänneri, digitaalse fotoaparaadi vm sensor) ja jäljega pind oleksid paralleelsed. 2. Jälgede digitaliseerimisel tuleb iga jälje juurde lisada millimeetermõõdustikus mõõtkava. Kujutis tuleb jäädvustada nii, et mõõtkava ühiku pikkus oleks üheselt mõistetav. Mõõtkava puudumisel võrdlusuuringuid AFIS-is ei tehta. 3. Naha papillaarkurrustiku jälg tuleb digitaliseerida järgmiste parameetritega: mõõtkava 1:1; resolutsioon vähemalt 1000 ppi/dpi; 24-bitine värvisügavus (värviline kujutis); JPEG failiformaat võimalikult väikese pakkimisteguriga. 4. Faili saatmisel e-kirja manusena tuleb arvestada nii kohaliku serveri kui ka e-kirja saatjani toimetava serveripargi suuruslimiite. 2.6 Sündmuskohajälgede kaardi täitmisele esitatavad nõuded Sõrmejäljeekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 16.10.2015  8 (10) 1. Sündmuskohajälgede kaardi esiküljel peavad olema täidetud eesti keeles, selgelt loetavas käekirjas ja keeleliselt korrektselt järgmised andmeväljad: kaardi nr; sündmuskoha/asitõendi/objekti vaatluse kuupäev; sündmus (sündmuse toimumise koht või aadress ning sündmuse liik); menetlusasja või materjali number; jälgede võtja (nimi/ameti- või töökoht/kontaktandmed). 2. Kaardi tekstita küljele talletatakse naha papillaarkurrustiku jäljed tõmmiskilel, tõmmisel või muu talletusena (nt foto). 3. Tõmmiskiled kleebitakse kaardile kortsude ja õhumullideta ning ühesuunaliselt, lähtudes kujunenud papillaarkurrustiku piirkonnast. 4. Iga tõmmiskile, tõmmis või foto nummerdatakse. Kui samal vaatlusel talletatakse tõmmiskilesid, tõmmiseid või fotosid mitmele kaardile, jätkatakse nende numeratsiooni järgmisel kaardil. 5. Iga talletatud tõmmiskile või tõmmise juurde märgitakse objekt või objekti piirkond, millelt naha papillaarkurrustiku jälg on tõmmiskilele või tõmmisele kopeeritud. Sündmuskohajälgede kaardile tuleks visandada naha papillaarkurrustiku jälje paiknemine objektil ning vajadusel asetsus teiste jälgede suhtes. 6. Terviklik käejälg või tõenäoliselt kõrvuti asetsevate sõrmede jäljed talletatakse ühele tõmmiskilele või tõmmisele. Seda ka juhul, kui mõni sõrmejälgedest on mitteindividualiseeritav. 7. Vältida tuleb jälgede võtja naha papillaarkurrustiku jälgede kopeerumist tõmmiskilele või tõmmisele. Juhul kui see on toimunud, tuleb sellised jäljed sündmuskohajälgedest eristada (läbi kriipsutada või lisada selgitav märge). 8. Tõmmised kinnitatakse kaardi tagaküljele klambriga, ümbrikku või sulgurribaga kilekotti pakitult. 9. Naha papillaarkurrustiku jäljest tehtud mõõtkavaline foto kleebitakse kaardi tagaküljele või kinnitatakse kaardi tagaküljele ümbrikku või sulgurribaga kilekotti pakitult. 2.7 Ohutustehnika ekspertiisiobjektidega ringikäimisel Kindlustamaks Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis ekspertiisimaterjali vastuvõtmise ohutust, võetakse erikäitlemist nõudvaid või turvalisust ohustavaid aineid või esemeid sisaldavaid pakke (nt tuleohtlik, mürgine, plahvatusohtlik, nakkusohtlik, kiirgusohtlik aine/ese või relvad), samuti materjale, mida ei ole võimalik pakkida nende kuju, suuruse või ohtlikkuse tõttu vastu vaid eelneval kokkuleppel sõrmejäljeosakonna pädeva töötajaga. Erikäitlemist nõudvaid või turvalisust ohustavaid aineid või esemeid sisaldavad pakid tähistatakse ohumärgistega. Sõrmejäljeekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 16.10.2015  9 (10) Puudulikult vormistatud, nõuetekohaselt pakkimata, tähistamata või katkises/kahjustatud pakendis ekspertiisimaterjale võetakse sõrmejäljeosakonda erandkorras vastu vaid pädeva eksperdi või ekspertiisiosakonna juhataja nõusolekul. Ohtlike objektide ja materjalide ekspertiisiasutusse toimetamisel tuleb täita teede- ja sideministri 14. detsembri 2001 määrust nr 118. Ohtlike veoste autoveo eeskiri. Vastavalt Eesti Posti eeskirjale ei tohi plahvatusohtlikke esemeid saata postisaadetisega. 3. Ekspertiisimäärus 3.1 Sõrmejäljeekspertiisi määrusele esitatavad nõuded Ekspertiisimäärus peab olema vormistatud kirjalikult, vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 106 sätestatud nõuetele (vt www.riigiteataja.ee). Menetleja allkirjastatud ekspertiisimääruses peavad olema toodud: - menetlusasja nimetus ja number, kuriteo asjaolud ja muud ekspertiisiks vajalikud lähteandmed; - ekspertiisi määramise põhjendus; - ekspertiisi liik eriteadmiste valdkonna järgi; - vajadus korraldada ekspertiis; - riikliku ekspertiisiasutuse nimi (kooskõlastatult ekspertiisiasutuse juhiga võib nimeliselt määrata ka eksperdi); - ekspertiisiobjektide ning võrdlus- ja tutvumismaterjali andmed; - eksperdile esitatud küsimused; - menetleja kontaktandmed; - teave samas menetlusasjas sama(de) ekspertiisiobjekti(de) suhtes määratud või kavas olevatest teistest ekspertiisidest. 3.2 Sõrmejäljeekspertiisi ülesanded Ekspertiisiülesanded sõnastatakse küsimustena. Küsimused peavad olema selgelt sõnastatud, loogiliselt järjestatud, ekspertiisiobjektide või tõendamisel tähtsust omavate asjaolude järgi rühmitatud ning lahendatavad eksperdi mitteõiguslike eriteadmiste rakendamisel. Ekspertiisiülesandes peab väljenduma jälje ja eseme omavaheline seos. Sellest tulenevalt peab küsimuse sõnastusest nähtuma, millisest esemest on jutt nt: “Kas sündmuskoha vaatlusel … vaatluse toimumise aeg ja koht/ tõmmiste arv ja objekt mille pealt need võeti või koht kust jälgedega objekt kaasa võeti … avastatud naha papillaarkurrustiku jäljed on jätnud … kannatanu(d) [kontrollitava(d), kahtlustatava(d), süüdistatava(d)] … isiku(te) nimi(ed) …?” Ekspertiisiülesandega võib tuvastada kas erinevate sündmuskohtade vaatlustel avastatud naha papillaarkurrustiku jäljed on jätnud üks ja sama isik, esitades küsimuse: ”Kas … sündmuskoha vaatluse aeg ja koht … ja … sündmuskoha vaatluse aeg ja koht … avastatud naha papillaarkurrustiku jäljed on jätnud üks ja sama isik?” Juhul kui sündmuskohajälge tahetakse kontrollida riiklikku sõrmejälgede registrisse kantud isikute sõrmejälgedega, esitatakse küsimus: Sõrmejäljeekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 16.10.2015  10 (10) “Kas riiklikku sõrmejälgede registrisse on kantud isikute sõrmejälgi, mis on samased … sündmuskoha vaatluse aeg ja koht/ tõmmiste arv ja koht mille pealt need võeti või koht kust jälgedega objekt kaasa võeti … avastatud naha papillaarkurrustiku jälgedega?” Kui sündmuskohajälge tahetakse kontrollida riiklikku sõrmejälgede registrisse kantud lahendamata sündmuskohajälgedega, esitatakse küsimus: “Kas riiklikku sõrmejälgede registrisse on kantud lahendamata sündmuskohajälgi, mis on samased … sündmuskoha vaatluse aeg ja koht/ tõmmiste arv ja koht mille pealt need võeti või koht kust jälgedega objekt kaasa võeti … avastatud naha papillaarkurrustiku jälgedega?” Kui uurimistoiminguga võetakse ära mittenähtavate või vähenähtavate jälgedega objekt, selle osa või tükk, esitatakse ekspertiisimääruses küsimus: “Kas … sündmuskoha aeg ja koht … leitud objektil … objekti lühikirjeldus … on …kontrollitava(te) isiku(te) andmed … naha papillaarkurrustiku jälgi?” Sõrmejäljeeksperdile ei tuleks esitada küsimust, kas tõmmisel või objektil avastatud naha papillaarkurrustiku jäljed on identifitseerimiskõlblikud. Samuti puudub vajadus esitada küsimusi selliste andmete saamiseks, mis seonduvad identifitseerimisülesande lahendamisega ja millele ekspertiisiaktis vastatakse niigi (nt kus paiknevad esemel kontrollitava isiku sõrmejäljed või kumma käe ja millise sõrmega on esemel avastatud sõrmejälg jäetud). Eksperdil ei ole võimalik teha järeldusi sõrmejälje vanuse ega selle kohta, kas sõrmejälje on jätnud mees või naine. Seepärast ei ole ka selliste küsimuste esitamine põhjendatud. Sõrmejäljeekspertiisi määramisega kaasnevate küsimuste puhul tuleks pöörduda Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi sõrmejäljeosakonna poole aadressil [email protected]. Käesolevas juhendis toodud nõuded ja soovitused kehtivad ka sõrmejäljeuuringu määramisel. Erik Mei Viimati uuendatud 16.10.2015 sõrmejäljeosakonna juhataja tel 663 6681 e-post [email protected] Katrin Ratt sõrmejäljeosakonna peaekspert tel 663 6686 e-post [email protected] või [email protected]  Dokumendis leiduvat infot ei ole lubatud avalikustada, levitada, tsiteerida ega kasutada mistahes muul viisil ilma Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi eelneva nõusolekuta. Avalikustamisel peab säilima viide info allikale. Sõrmejäljeekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 16.10.2015  JOOBESEISUNDI TUVASTAMISE RAAMES TOKSIKOLOOGIAEKSPERTIISI VÕI -UURINGU MÄÄRAMISE JUHEND Sissejuhatus Joobeseisundi tuvastamisega seotud tegevus on reguleeritud Korrakaitseseaduse ning sellega seotud määrustega. Eesmärk Toksikoloogiaekspertiis või -uuring hõlmab nii alkoholi kui ka narkootiliste ja psühhotroopsete ainete määramist bioloogilistest vedelikest. Alkoholi määratakse üldjuhul verest ja narkootilisi ning psühhotroopseid aineid määratakse üldjuhul uriinist. Sünteetiliste kannabinoidide tarvitamise kahtluse korral on soovitav lisaks uriiniproovile võtta ka vereproov. Toksikoloogiaekspertiisi või -uuringu ülesanne on kindlaks teha, kas ekspertiisiks esitatud veri sisaldab alkoholi, kui sisaldab, siis millises koguses ja/või kas ekspertiisiks esitatud uriin sisaldab narkootilisi/psühhotroopseid või muid sarnase toimega aineid ja kui sisaldab, siis milliste ainetega on tegemist. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete all mõistetakse aineid, mis on loetletud sotsiaalministri 18.05.2005 määrusega nr 73 kehtestatud nimekirjas (lisa 1, I–V nimekiri), samuti nende ainete stereoisomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid (v.a erandid). Ekspertiisi või uuringu määramine Ekspertiisi või uuringu määramisel lähtutakse Korrakaitseseadusest. Proovi võtmine Proovi võtmisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse määrusest 19.06.2014 nr. 88 „Bioloogilise vedeliku proovi võtmise, säilitamise, uuringuks edastamise, uuringu tegemise ja nende toimingute tasustamise kord“. Olulised on järgmised aspektid: 1. Proov tuleb võtta võimalikult kiiresti. Organism hakkab kohe väljutama sisse võetud aineid, see tähendab, et ainete kontsentratsioon hakkab organismis kiiresti pärast tarvitamist langema. Mida pikem on aeg aine tarbimise ja proovi võtmise vahel, seda vähem tõenäoline on, et tarvitatud ained bioloogilises materjalis on määratavad. 2. Proov tuleb võtta õigesse proovinõusse. Vereproov tuleb võtta NaF-K-oksalaati sisaldavasse katsutisse. See hoiab ära bakterite toimel veres toimuda võivad alkoholisisalduse muutused. Samuti hoiab see ära vere seerumi eraldumise vere vormelementidest. Viimane on väga Joobeseisundi tuvastamise raames toksikoloogiaekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 27.10.2015  2(4) oluline seetõttu, et vere seerumis on vere alkoholi sisaldus 1,1-1,3 korda kõrgem kui täisveres. Uriiniproov tuleb võtta 50 ml keeratava turvaribaga topsi. Oluline on jälgida, et uriinitopsi kork on lõpuni kinni keeratud. Lõpuni kinni keeratud kork ei lase proovi läbi ja sellist topsi ei saa jälge jätmata avada. Uriinitopsi sulgemine: kork korgi turvariba topsi turvaala tops Lõpuni kinni keeramata tops. Korgi turvariba ulatub topsi Lahti keeratud tops. Korgi turvariba ei ulatu topsi turvaalasse. Korralikult suletud topsi turvaalasse. KORRALIKULT SULETUD ei saa märkamatult avada. TOPS! Joobeseisundi tuvastamise raames toksikoloogiaekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 27.10.2015  3(4) 3. Proovinõu tuleb korrektselt markeerida 1. Proovinõule tuleb kirjutada prooviandja nimi ja proovivõtmise kuupäev ja kellaaeg. Kellaaja märkimine on väga oluline, kuna sageli võetakse ühelt isikult, ühel ja samal päeval, proov mitu korda. Ilma kellaajata ei ole võimalik hiljem kindlaks teha, mis kellaajal milline proov võeti. 2. Vereproov tuleb panna konteinerisse. Üle konteineri kaane tuleb kleepida topsi ja kaant ühendav silt, millele tuleb võtta prooviandja allkiri. Juhul kui see ei ole võimalik, annab allkirja volitatud isik. See märgitakse ära ka saatekirja. 3. Üle vereproovi katsuti ja uriinitopsi kaane tuleb kleepida unikaalse koodiga turvariba, millele võetakse prooviandja allkiri. Saatelehe vormistamine 1. Saateleht tuleb täita loetava käekirjaga. 2. Tellija asutuse lahtrisse tuleb kirjutada kindlasti õige tellija nimi, muidu võib vastus sattuda valesse kohta. 3. Eelandmed tuleb kirja panna eelandmete lahtrisse. 4. Turvakleepsu kood tuleb kirjutada saatelehele lahtrisse Proovi identifitseerimise markeeringu kood. 5. Juhul kui proov saadetakse laborisse turvakotiga, tuleb turvakoti number kirjutada saatelehele lahtrisse Proovi identifitseerimise markeeringu kood. 6. GHB tarvitamise kahtlus tuleb saatelehele eelandmete lahtrisse eraldi ära märkida. Vaata juhendit „GHB joobe määramisest“: http://ppa- siseveeb.polsise/tooliinid/liiklusjarelevalve/kasulikku-lugemist/ghb-joove.dot 7. Sünteetiliste kannabinoidide tarvitamise kahtlus tuleb saatelehele eelandmete lahtrisse eraldi ära märkida. Eksperdile esitatavad küsimused Toksikoloogiaekspertiisi määramisel on soovitav esitada järgmised küsimused: 1. Juhul kui soovitakse teada vere etanooli sisaldust: • Kas ekspertiisiks esitatud isiku nimi vereproovis leidub etanooli? • Kui leidub, siis millises koguses (mg/g)? 2. Juhul kui soovitakse teada, kas proov sisaldab narkootilisi või psühhotroopseid aineid või muid sarnase toimega aineid: • Kas ekspertiisiks esitatud isiku nimi uriiniproovis leidub narkootilisi või psühhotroopseid või muu sarnase toimega aineid? • Kui leidub, siis millise ainega on tegemist? Aime Riikoja Viimati uuendatud: 27.10.2014 keemiaosakonna osakonnajuhataja tel 6636701 e-post: [email protected] või [email protected] Joobeseisundi tuvastamise raames toksikoloogiaekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 27.10.2015  4(4) © Dokumendis leiduvat infot ei ole lubatud avalikustada, levitada, tsiteerida ega kasutada mistahes muul viisil ilma Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi eelneva nõusolekuta. Avalikustamisel peab säilima viide info allikale. Joobeseisundi tuvastamise raames toksikoloogiaekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 27.10.2015  TULEKAHJUEKSPERTIISI MÄÄRAMISE JUHEND Tulekahjuekspertiisi eesmärk: 1. Tulekahju tehnilise tekkepõhjuse kindlakstegemine; 2. Tulekahju arengut puudutavate andmete kogumine (tulekahjukolde (süttimiskoha) asukoht, tulekahjukollete arv, põlemisprotsessi tekke ja arengu ajalised näitajad, tulekahju levikut soodustavad asjaolud). Üldjuhul toimub tulekahjuekspertiis järgmise skeemi kohaselt (tulekahjueksperti on võimalik spetsialistina sündmuskohale kutsuda ka ilma eelnevalt ekspertiisimäärust koostamata). Esmalt tuvastatakse temperatuurikahjustuste intensiivsuse ja jaotuse hinnangu põhjal tulekahjukolde asukoht (süttimiskoht). Seejuures eeldatakse, et sarnaste tingimuste (sarnaste omadustega põlevmaterjal, ühesugune põlemiskoormus, ühesugune õhuvahetus jm) juures on tulekahjukoldes pikemaajaline põlemine, millega kaasnevad ka suuremad kahjustused. Teades tulekahjukolde asukohta (süttimiskohta) tuvastatakse tavaliselt välistamismeetodil tulekahju tekkimise tehniline põhjus – süüteallikas. Eristatakse järgmisi enamlevinud süüteallikaid, alltoodud loetelu ei ole lõplik: - lahtise tule allikas, sealhulgas hõõguv tubakatoode - elektrivoolu soojuslik toime rikkerežiimis • elektrilühis • liigkoormus • suur kontakttakistus (halb kontakt) • liigpinge - elektritarviti soojuslik toime normaalses töörežiimis (nt elektripliidi, soojapuhuri, triikraua või muu elektriseadme läheduses asuva põlevmaterjali süttimine) - kütteseadme (ahjud, pliidid) soojuslik toime (nt praod kütteseadmetes, ülekütmine, põlevmaterjalist ehitiseosade ebapiisav kaugus suitsulõõri välispinnast jms) - mehaanilisel protsessil eralduv soojus (hõõrdumine, sädemed) (nt sõidukite laagrid, mootorite veorihmad jms) - atmosfääri elektri lahendus (pikne, keravälk) - ainete või materjalide isesüttimine (puiduimmutusõlid, ladestatud hein) Ekspertiisi tegemiseks vajalik lähtematerjal: - ekspertiisiobjekt (võimalikult muutmata seisukorras) - sündmuskoha vaatlusprotokoll koos lisadega (skeemid, fotod, videod) - objekti (kinnistu, ehitise) projekt, plaan - enne tulekahju tehtud fotod, videod jms - esemete ja materjalide paiknemise skeem enne tulekahju - tehniliste seadmete dokumentatsioon - tehnoloogilise protsessi kirjeldus - ülekuulamisprotokollid, kust on võimalik saada andmeid sündmuse asjaolude ja ehitise ja tehniliste seadmete tulekahjueelse seisundi kohta - päästeteenistuse poolt koostatud väljasõidu protokoll - sõidukite puhul: • registreerimistunnistus või väljavõte andmebaasist. • andmed rikete, remontide, ümberehituste, lisaseadmete jms kohta. Tulekahjuekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 14.08.2015  2(6) • tehnilise rikke kahtluse korral elektriskeemid. • andmed sõiduki tulekahjueelse kasutamise ja parkimise kohta koos ajaliste näitajatega. - tuleohutusjärelevalve ettekirjutus (selle olemasolul) Ekspertiisiülesanded. Ekspertiisiülesanne on soovitav eksperdiuuringuid mittenõudvate ja menetlusvajadusest mittelähtuvate küsimuste esitamise vältimiseks enne ekspertiisi määramist eksperdiga kooskõlastada. Alltoodud näidisküsimustik ei ole täielik, ekspertiisiülesanne sõltub konkreetsest sündmusest. Kus paikneb tulekahjukolle (süttimiskoht)? Tulekahjukolle ja süttimiskoht on identsed mõisted, mille all mõeldakse kohta, kus tulekahju algab. Praktikas ei ole kogu põlemispiirkonnas identseid põlemistingimusi (sarnaste omadustega põlevmaterjal, ühesugune põlemiskoormus ja õhuvahetus), seega on küsimusele vastamiseks vajalik ekspertiisimaterjal: - skeem esemete ja materjalide tulekahjueelse paiknemise kohta - sündmuskoha vaatluse protokollis üksikasjaline temperatuurikahjustuste kirjeldus - sündmuskoha fotod, videod - sündmuskoha skeem, millele on kantud esemete ja materjalide kahjustused, pildistuse suunad, ilmakaared jm - sündmuskoha skeem, millele on kantud ehitustarindite (põrandad, seinad, laed, katusekonstruktsioonid) kahjustused - oletatava tulekahjukolde piirkonnas paiknenud materjalide kirjeldus (sh kemikaalide ohutuskaardid) - sulanud metallesemed (nt elektrijuhtmestiku lõigud, klemmid), sulamise põhjuse teeb kindlaks ekspert - erinevad põlemiskahjustustega seadmed - tunnistajate ütlused, kust selguks, mis asjaoludel avastati tulekahju, milline oli põlemise ulatus avastamise hetkel, kuidas tuli levis jne Kas tulekahjul on mitu sõltumatut kollet (süttimiskohta), milline on nende paiknemine? Mitme sõltumatu tulekahjukolde esinemine on üldiselt üheks süütamise tunnuseks. Lähtematerjaliks on peale üldiste tulekahjukolde tunnuste fikseerimise asjaolude kirjeldus, mis võimaldaks eksperdil hinnata kollete sõltumatust (nt kahjustatud põlevmaterjali puudumine kollete vahel, kolletevaheline kaugus, tuule suund). Kas tuli on levinud ruumist A ruumi B? Kuidas levis tuli? on liiga üldine, küsimus peaks olema konkreetne ja tulenema menetlusvajadusest. Kui süttimiskoht on kindlaks tehtud, ei ole küsimuse esitamine üldiselt vajalik. Küsimus esitatakse juhul, kui on vajalik tuvastada tulekahju leviku suunda. Seejuures saab tegemist olla konkreetsete ruumidega, mille asukoht tuleb ära näidata ka sündmuskoha skeemil. Küsimusele vastamiseks vajalik ekspertiisimaterjal: - ruumi A ja ruumi B temperatuurikahjustuste ulatuse kirjeldus - ruumide vaheliste piirete iseloomustus ja seisukord, sh tunnused, mis viitavad ruumide vaheliste uste asendile tulekahju ajal - piirdeid läbivate kommunikatsioonide kirjeldus (nt ventilatsiooniavad) Tulekahjuekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 14.08.2015  3(6) Kas tulekahju tekkimine on seotud esitatud seadme (nt gaasisoojendusseade, mehaaniline porolooni purustamise seade, soojapuhur, süüteseadeldise jms) kasutamisega? Sõltuvalt võimalustest ja vajadustest uuritakse seadmeid nii sündmuskohal kui ka laboritingimustes. Vajalik on seadme kasutamise juhend. Kas tulekahju võis tekkida elektriseadmestiku rikke tagajärjel? Kas tulekahju tekkimine on seotud elektriseadme (nt soojapuhur, elektripliit jms) kasutamisega? Enne küsimuse esitamist selgitab menetleja välja, kas objekti elektripaigaldis oli pingestatud või pingestamata (nt elektrivõrgust lahti ühendatud Eesti Energia poolt või hoone peakilbist omaniku poolt). Elektriseadmestiku pingestatusse tehnilised tunnused teeb kindlaks ekspert. Tulekahju tekkimiseks elektriseadmestiku rikke tagajärjel saab lugeda põlevmaterjali süttimist lühise, liigkoormuse, liigpinge või suure kontakttakistuse (halva kontakti) tõttu. Elektritulekahjude puhul on enimlevinud rikkerežiimiks suur kontakttakistus, elektrilühis on üldiselt tulekahju tagajärg. Küsimusele vastamiseks vajalik ekspertiisimaterjal: - objekti elektriprojekt (skeem), kus on näidatud juhtmestiku trassid, juhtmete mark ja ristlõige, kaitsmete rakendusvoolud, tarvitite võimsus jms - elektripaigaldise ja -seadmete tulekahjujärgse seisukorra kirjeldus (sulamised, kaitsmete rakendumine (sh alajaamas), lülitite asendid, elektritarvitite seisukord jm) - sulamistunnustega vasest elektrijuhtmestiku lõigud, seejuures tuleb fikseerida kust need on võetud (millisest ahelast), alumiiniumjuhtmestiku lõike ei ole reeglina mõtet esitada alumiiniumi madala sulamistemperatuuri (660°) tõttu - tulekahjusse puutuva seadme dokumentatsioon, andmed seadmete käidu (kasutamine, kontrollimine, hooldus) kohta - tulekahjuga seotud lülitid, kaitseaparaadid, kaitsmed laboris uurimiseks Kas tulekahju võis tekkida kütteseadmest (kamina, saunakerise, ahju) või seadme korstnast lähtuvast soojusest? Tulekahju võib tekkida nt metallkorstna ebapiisava soojusisolatsiooni tõttu, mis toob endaga kaasa hoone süttivate tarindite (nt vahelae, välisseina jms) süttimise. Küsimusele vastamiseks vajalik ekspertiisimaterjal: - korstna soojusisolatsiooni ehituse kirjeldus - vahemaa korstnast lähimate põlevmaterjalist tarinditeni (esemeteni) - kütteseadme kolderuumis sisalduva kirjeldus (tukid, tuhk, põlemata materjal) - siibrite, tuha- ja kolderuumi uste asend - andmed kütteseadme tulekahjueelse kasutuse kohta Kas tulekahju võis tekkida tahma süttimisest korstnas? Tulekahju võib põhjustada suitsulõõris tahma põlemisel tekkiv kõrge temperatuur, mis omakorda põhjustab korstnaga kontaktis või läheduses oleva põlevmaterjali süttimise. Vastamine küsimusele tingib muuhulgas korstna suitsulõõri sisepinna vaatlust, tuvastamaks kas sinna ladestunud tahm on täielikult ärapõlenud või mitte. Kas tulekahju võis tekkida korstna (ahju vm kütteseadme) pragudest väljalennanud sädemetest? Küsimusele vastamiseks peab olema vaatlusel tuvastatud läbivate pragude esinemine ja kütteseadme kasutamine. Kirjeldama peab läheduses asuvaid materjale, millele säde võis sattuda. Kas tulekahju võis tekkida pikselöögi tagajärjel? Tulekahjuekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 14.08.2015  4(6) Pikselöögist võib tulekahju tekkida kahel viisil, kas otsetabamusest või kõrge potentsiaali kandumisest ehitisse mööda maapealseid või maa-aluseid kommunikatsioone (elektriliine, torustikke). Küsimusele vastamiseks vajalik lähtematerjal: - piksekaitsme olemasolu ja selle seisukorra kirjeldus - elektrijuhtmete ja metalltarindite sulamiste kirjeldus - ehitustarindite purustuse olemasolu ja nende kirjeldus Kas tulekahju võis tekkida … (näidata konkreetne aine, materjal) isesüttimise tagajärjel? Küsimusele vastamiseks on vajalik teada: - milline isesüttimisele kalduvad ained oli põlemispiirkonnas ja millised olid seal keskkonnatingimused (temperatuur, niiskus) - kuidas aineid hoiti (suletud anumates, lahtiselt jne) - millal viimati ja milleks kasutati isesüttimisele kalduvaid aineid - milliseid materjale hoiti isesüttimisele kalduvate ainete läheduses Kas tulekahju võis tekkida keevitusel (metalli lõikamisel, löögil jm) tekkinud sädemete (sulametalli pritsmete) sattumisest … (põlevmaterjali liik)? Säde on väikese energiatagavaraga süüteallikas, mistõttu ülesande lahendamiseks on vaja teada, millised põlevmaterjalid ja millises seisukorras (nt niiskus) need võimalikus tulekahjukoldes olid. Kas tulekahju võis tekkida (..nt masinaelementide, veorihmade…jms) mehaanilisel hõõrdumisel eraldunud soojusest? Ülesande lahendamiseks on vajalik teada, milliste omadustega olid hõõrdunud pinnad, milline oli kontaktsurve, millised olid määrimistingimused jm. Kas tulekahju võis tekkida lahtise tule allikast? Lahtise tule allika all mõistetakse nt tiku- või küünlaleeki, lõket, tulemasina leeki, gaasipõletit või leeklampi, aga ka hõõguvat tubakatoodet. Küsimusele vastamiseks peaks menetleja välja selgitama, millise lahtise tule allikaga võib reaalselt olla tegemist ja millise põlevmaterjaliga (põlemisomadustega) see võis olla kontaktis. Mis oli tulekahju tehniline tekkepõhjus? Küsimus esitatakse juhul, kui menetlejal puudub uurimisversioon tulekahju tekkepõhjuse kohta. Lähteandmeteks peaksid olema praktiliselt kõik eelloetletud tekkepõhjuste puhul vajaminevad andmed. Kas tulekahju võis tekkida kella 13:30 paiku? Mis ajal tulekahju tekkis? on liiga üldine, õigem oleks siduda küsimus menetluse käigus selgunud asjaoludega (nt inimese viibimine sündmuskohal, seadme töötamine mingil kellaajal jne). Küsimusele vastamine eeldab, et eelnevalt oleks menetlustoimingutega tuvastatud ja eksperdile lähteandmetena antud: - tulekahju avastamise või esimese päästemeeskonna kohalesaabumise aeg ning tulekahju ulatus sellel momendil (mis, kus ja kui suurel pinnal põles, kus oli suits jm); - millises järjekorras tehti kustutustöid, kuhu suunati joad - kas kustutustöödel esines probleeme (nt kustutusvee lõppemine, ligipääs põlemispiirkonnale) - millised materjalid asusid põlemispiirkonnas Tulekahjuekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 14.08.2015  5(6) - millised olid ruumidevahelised piirded ja kas uksed ning aknad olid põlemispiirkonnas suletud või avatud - milline oli põlemispiirkonnas ventilatsioon - kas sündmuskohale esines korduvaid väljakutseid, mis võib viidata sündmuskoha olustiku muutumisele Kui tulekahjukolde asukohta ei õnnestu välja selgitada, ei ole tulekahju tekkeaja kindlakstegemine praktiliselt võimalik või on äärmiselt ligikaudne. Mitmete hõõgumisvõimeliste materjalide (nt saepuru, tekstiil, puitkiud) esinemine süttimiskohas raskendab oluliselt tulekahju tekkeaja kindlakstegemist, sest hõõgumise kiirus ei ole praktiliselt arvutatav. Olulisemaid tulekahju tekkeaja kindlaksmääramise lähteandmeid on puitmaterjali söestumissügavus (puidu söestumiskiirus ligikaudu 1 mm/minutis). Millised asjaolud soodustasid tule levikut? Tule levikut soodustavateks asjaoludeks võib lugeda: suurt põlemiskoormust (suur hulk põlevmaterjali), head gaasivahetust, väikese tulepüsivustega piirete esinemist, põlevvedelike või muude kergsüttivate ja intensiivselt põlevate ainete (nt põlevvedelikud, vahtplastid jms) esinemist tulekahjukoldes ja tule leviku teedel, lahtiste avade olemasolu piirdetarindites (nt lahtised uksed) jm. Küsimus esitamiseks tuleb menetlustoimingutega kindlaks teha, kas üldse esineb tunnuseid, mis viitavad tulekahju soodsale levikule. Kas aknaklaas on purunenud temperatuuri toimel või löögi tagajärjel? Klaasi purunemine löögi tagajärjel viitab võimalikule sissemurdmisele. Klaasi purunemisel löögist jääb üldjuhul ämblikuvõrgukujuline moodustis, kildude servad on suhteliselt sirged. Temperatuuri toimel purunenud klaasikildude servad on lainelised. Plahvatuses purunenud aknaklaas laguneb üldiselt väikesteks kildudeks ja pikkadeks peenteks liistudeks. Fikseerida tuleb klaasikildude tahmumine. Sündmuskoha vaatluse käigus oleks soovitav eksperdiuuringuteks klaasikilde kaasa võtta kohtadest, kus tuletõrjujad ei ole vahetult liikunud (nt seinaäärtest nii hoones sees kui ka väljaspool). Ekspertiisiülesanded, mis ei kuulu tulekahjueksperdi pädevusse. Kas tulekahju võis tekkida süütamisest? Tulekahju tekkimine süütamisest on põhjusliku seose hindamine teo ja tagajärje vahel ning ei kuulu õigusliku küsimusena eksperdi pädevusse. Kas esines süütamise tehnilisi tunnuseid? Süütamise tehnilisteks tunnusteks, mille kindlakstegemine eeldab eksperdiuuringuid tulekahjuekspertiisi käigus, on mitme sõltumatu tulekahjukolde olemasolu ja süüteseadeldise olemasolu, kuid nende uurimiseks peaks esitama konkreetse küsimuse. Süütamisvahendeid (nt tikud, küünlad, tõrvikud, tulemasinad jms) ja põlevvedelikke otsitakse sündmuskoha vaatluse käigus. Süütamise tehniliste tunnuste hulka võib lugeda ka signalisatsiooniseadmete ja automaatsete kustutusseadmete rikkumist, samuti kunstlikult tule leviku kiirendamiseks loodud tingimusi (nt avatud uksed, aknad). Kas tulekahju tekkimine on põhjuslikus seoses tuleohutusnõuete rikkumisega elektriseadme (kütteseadme vm) kasutamisel? Tegemist on õigusliku küsimusega. Lembit Rodes Viimati uuendatud: 14.08.2015 tehnikaosakonna peaekspert Tulekahjuekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 14.08.2015  6(6) tel 663 6641 e-post: [email protected] või [email protected] © Dokumendis leiduvat infot ei ole lubatud avalikustada, levitada, tsiteerida ega kasutada mistahes muul viisil ilma Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi eelneva nõusolekuta. Avalikustamisel peab säilima viide info allikale. Tulekahjuekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 14.08.2015  TULIRELVAEKPERTIISI MÄÄRAMISE JUHEND Tulirelvaekspertiisi objektid Tulirelv on relv, mis on ette nähtud objekti tabamiseks või kahjustamiseks lendkehaga, mille suunatud väljalaskmiseks kasutatakse püssirohtu. Gaasipüstolite ja –revolvrite ehitus on tulirelvadega analoogne, kuid nende relvaraud ei ole täielikult läbiv (vahesein rauaõõne sees) ja nendest tulistatavaks pihtamislaenguks on kuumutamisel aurustuv organismi ärritava toimega gaas. Pneumorelvad (pneumopüssid, -püstolid ja -revolvrid) heidavad relvarauast välja kuuli kokkusurutud gaasi toimel. Uuritavad esemed: 1. käsitulirelvad (valmistatud nii tööstuslikult kui ka omavalmistatud) - püstolid, revolvrid, vintpüssid, karabiinid, sileraudsed püssid, püstolkuulipildujad ja kuulipildujad kuni kaliiber 12,7mm (50 BMG); 2. gaasipüstolid ja –revolvrid; 3. pneumorelvad (pneumopüssid, -püstolid ja -revolvrid); 4. relvade osad ning relvade juurde kuuluvad esemed; 5. seadeldised, mis ei kuulu tulirelvade hulka, kuid neil on väliselt sarnasust tulirelvadega - montaažipüstolid, stardi- ja signaalpüstolid, deaktiveeritud relvad, maketid, relvakujulised mänguasjad ja tulemasinad jne; 6. käsitulirelvade jt relvade laskemoon, st padrunid ning nende osad - kuulid, kestad, sütikud, haavlid, padrunite tropid ja konteinerid jne; 7. pooleldi valmis relvaosad Uuritavad vigastused: 1. pihtamislaengu jäljed ning nende ümbruses asetsevad lasujäljed ja -vigastused kahjustatud objektil va lasuvigastused ja -jäljed elavatel objektidel ning laipadel; 2. deformeerunud ning killustunud pihtamislaengud ning nende osad; 3. relvaosade jäljed kuulidel ja padrunikestadel. Loetletud esemed, vigastused ning jäljed võivad olla nii ekspertiisiks esitatud asitõenditeks kui ka võrdluseks kasutatavateks esemeteks. Lisaks sellele võivad relvad, laskemoon, erinevad objektid ning mitmesugused ained olla eksperimentide läbiviimiseks kasutatavateks vahenditeks. Pihtamislaengute sisenemis- ja väljumiskohtade arvu, nende paiknemise ning neid ümbritsevate lasujälgede kuju ning iseloomu arvestades on võimalik teha järeldusi laskmiseks kasutatud relva kohta. Tulirelvaekspertiisi ülesanded Tulirelvade, laskeseadeldiste, laskemoona ning nende poolt tekitatud jälgede igakülgse metoodilise uurimise teel on võimalik vastata väga mitmesugustele menetlejat huvitavatele küsimustele. Tulirelvaekspertiisi eesmärgiks on selgitada: 1. kas sündmuskohalt leitud (või kannatanust eemaldatud) kuulid ja padrunikestad on lastud esitatud relvast; 2. millist liiki, süsteemi ja mudelit relva on kasutatud laskmisel (kui relva ei esitata); 3. relvade, laskemoona, lasujälgede ning laskmisega seonduvaid asjaolusid; Tulirelvaekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 28.09.2015  2(4) 4. kas esitatud ese kuulub tulirelva, tulirelva osa, tulirelva laskemoona või selle osa hulka; 5. kas esitatud relv või laskemoon või nende osa on laskekõlblik või kasutuskõlblik; 6. relva, laskeseadeldise või laskemoona liigikuuluvus; 7. konkreetsetes tingimustes tegutsemise võimalikkust - relva ja laskemoona kasutamise võimalikkust antud konkreetses situatsioonis konkreetsel viisil ning relva ja laskemoona võime kahjustada mingit konkreetset objekti; 8. kas relvast on lastud peale viimast puhastamist (ainult tulirelv ning gaasipüstol ja - revolver); 9. kas relva on parandatud; 10. kas padrunid on ümber laetud. Uuritavad esemed esitatakse eksperdile ekspertiisi tegemiseks pitseeritud pakendis (või pakendites). Kui eset ei ole võimalik esitada ega teha sellest väljalõikeid, esitada detailsed fotod lasujälgedest ning võimalusel silikoonile vm. materjalile võetud jäljendid. Esitatavad esemed tuleb pildistada mõõtkavaga ja nii, et hiljem oleks võimalik fotode põhjal täielikult rekonstrueerida sündmuskoht, st tuleb talletada maksimaalselt infot jälgede paiknemise kohta ning jälgede mõõdud, samuti kõikvõimalikud laskmisega seonduvad asjaolud. Ekspertiisiks esitatud relv peab olema reeglina tühjaks laetud. Esitatavad asitõendid ei tohi pakendis loksuda, pakendisse tuleb selle vältimiseks lisada vajadusel täitematerjali (riidetükid, kortsutatud paber jne). Kui objektid on märjad või niisked, tuleb need enne pakkimist kuivatada või kiirendada nende saatmist EKEIsse ning teavitada nende seisukorrast eksperti. Erinevates kriminaalasjades ekspertiisiks esitatavad asitõendid tuleb pakkida ning esitada eraldi pakendites. Juhul, kui ühes pakendis esitatakse mitu asitõendit, tuleb nad mähkida eelnevalt teineteisest eraldi pakendisse, paberisse jne, et vältida nende omavahelist hõõrdumist vm. kontakti ning sellega vähendada tõenduslikku tähtsust omavate jälgede rikkumise tõenäosust. Juhul, kui ei ole vajadust tuvastada, kas näiteks esitatud padrunitel, padrunikestadel või kuulidel olevad jäljed on jäetud konkreetse relva mingi detaili poolt, ei ole vajalik padruneid, padrunikesti või kuule teineteisest eraldi pakkida; kui nimetatud asjaolud on vajalik tuvastada, tuleb nad pakkida üksteisest eraldi või pakendis üksteisest eraldada (väikepakendid, paberisse mähkida vms). Kui sündmuskohalt äravõetud ja verega kaetud kuulidelt ja padrunikestadelt, samuti kannatanutest väljaopereeritud või laipadest eemaldatud kuulidelt ei ole vaja võtta DNA- proove, tuleb need enne ekspertiisi esitamist pesta verest puhtaks kuna kuivanud veri mõjub sööbivalt metalli pinnale, tekitab roostet ning pikema aja vältel hävitab metalli pinnalt jäljed. Vere eemaldamiseks asetada kuulid või kestad esialgu külma vette lühiajaliselt ligunema, misjärel ettevaatlikult eemaldada verejäljed (mitte kasutada teravaid esemeid vere mahanühkimiseks), puhastatud kuulid ja kestad kuivatada õrnalt lapiga. Kui ekspertiisi eesmärgiks on tuvastada, kas relvast on pärast viimast relvaraua puhastamist lastud, tuleb võimalusel vältida kõrvaliste esemete sattumist relvaraua sisemusse. Asjaolusid, kui palju ning millal viimati on relvast lastud, ei ole võimalik tuvastada. Kui on vajalik tuvastada, kas ekspertiisiks esitatud relvast on võimalik lask päästikule vajutamiseta, tuleb lähteandmetes anda üksikasjalik kirjeldus, millistel tingimustel väidetav juhulask toimus. Näiteks kui on alust arvata, et juhulask toimus relva kukkumisel, tuleb võimalikult üksikasjaliselt kirjeldada, kui kõrgelt, millise osaga ja millisele pinnale relv kukkus, kas relv oli sel hetkel kaitseriivis jne. Tulirelvaekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 28.09.2015  3(4) Lasuvigastustega riietel tuleks pihtamislaengu poolt tekitatud avaused katta nii sise- kui ka välisküljelt. Katmiseks on soovitav kasutada külgetraageldatud (nõeltega kinnitatud) riide- või paberitükki, avause ümbrus katta ca 15 - 20 cm raadiuses. Märjad riideesemed tuleb nende roiskumise vältimiseks enne ekspertiisi esitamist kuivatada; riideesemeid mitte pakkida kilepakenditesse, kuna sellisel juhul puudub pakendis õhuvahetus. Objektidel olevad tähised tuleb vaatlusprotokollis, ekspertiisimääruses jt dokumentides märkida esialgsel kujul (nt slaavi tähed selliselt nagu need on). Tulirelva identifitseerimine Kui kontrollitav relv puudub ning ekspertiisiks esitatakse üksnes kuulid või padrunikestad, esitatakse relva tuvastamiseks järgnevaid küsimusi: • millist liiki, süsteemi või mudelit relvast on kuulid või padrunikestad lastud? • kas kõik kuulid on lastud ühest ja samast relvast? • kas kõik padrunikestad on lastud / heidetud laskmisel ühest ja samast relvast? • milline on laskmisel kasutatud relva kaliiber sündmuskohalt leitud kuulide, sileraudse püssi padruni troppide või padrunikestade järgi? Kui kontrollitav tulirelv on olemas, on üldjuhul võimalik lahendada järgnev identifitseerimisülesanne: • kas ekspertiisiks esitatud kuulid ja padrunikestad on lastud ekspertiisiks esitatud relvast? Küsimust, kas esitatud haavlid või kartetšid on lastud esitatud sileraudsest püssist, ei ole reeglina võimalik lahendada. Padrunikestal olevate jälgede järgi on võimalik identifitseerida ka gaasi- ja signaalpüstolit ning gaasi- ja signaalrevolvrit. Tulirelvaga seonduvad ekspertiisiülesanded. • Kas esitatud ese kuulub tulirelvade hulka ning kas see on laskekõlblik? Küsimuse, kas esitatud relv on tehniliselt korras, esitamine ei ole otstarbekas, kuna relva tehniline seisund ei määra automaatselt relva laskekõlblikkust või laskekõlbmatust. Relv on tehniliselt korras juhul, kui tema algsest seisukorrast (st tehasest väljumisel peale kvaliteedikontrolli edukat läbimist) on reeglina säilinud vähemalt 85 % (see suurus on vaieldav). Kui näiteks relv on väliselt ilus, mehhanismid töökorras ja relv ise laskekõlblik, kuid tal puudub sihiku kirp või käepideme kate, ei ole võimalik liigitada seda relva tehniliselt korras olevaks (sest tehnilised instruktsioonid näevad ette nende detailide olemasolu), kuigi kõik muu vajalik toimib. Lisaks sellele ei ole ekspertide käsutuses kunagi kõigi võimalike relvade tootjapoolseid tehnilisi andmeid, et oleks mingigi võimalus võrrelda relva seisukorda esitatud tehnilistele tingimustele. • Milline on esitatud relva liik, süsteem, mark, mudel, modifikatsioon, kaliiber ? Omavalmistatud relvade puhul ei ole võimalik tuvastada relva marki, mudelit ega modifikatsiooni, samuti selle tehnilist korrasolekut. Laskemoonaga seonduvad ülesanded. • Kas esitatud padrunid kuuluvad (tuli-, gaasi-) relva laskemoona hulka ning kas need on laskekõlblikud? • Kas padrunid on omavalmistatud (ümberlaetud)? Tulirelvaekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 28.09.2015  4(4) • Millistele relvadele on esitatud padrunid ette nähtud? Lasujälgedega seonduvad ülesanded. • Kas objektil olev vigastus on lasuvigastus? • Milline on lasu suund? • Kus paiknevad pihtamislaengu sisenemis- ja väljumisava(d)? • Kui kaugelt on tulistatud? Pjotr Korneitšuk Viimati uuendatud: 28.09.2015 tehnikaosakonna peaekspert tel 6636634 e-post: [email protected] Olger Nõmm tehnikaosakonna peaekspert 6636636 e-post: [email protected] Berit Cavegn tehnikaosakonna ekspert 6636632 e-post: [email protected] või [email protected] © Dokumendis leiduvat infot ei ole lubatud avalikustada, levitada, tsiteerida ega kasutada mistahes muul viisil ilma Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi eelneva nõusolekuta. Avalikustamisel peab säilima viide info allikale. Tulirelvaekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 28.09.2015  VÄRVKATTEEKSPERTIISI MÄÄRAMISE JUHEND Värvkatteekspertiise määratakse peamiselt liiklusõnnetuste, sissemurdmiste ja varguste asjus eesmärgiga: - tuvastada värvkatteosakeste olemasolu esitatud objektil; - määrata konkreetse värvkatteosakese liik (nt autovärv, ehitusel kasutatav värv jne); - tuvastada värvkatteosakeste pärinemist konkreetsest objektist; - tuvastada võrreldavate objektide ühtset päritolu; - teha järeldusi muude tõendamisel tähtsate asjaolude kohta. Ekspertiisi objektideks võivad olla: - värvkattega esemed – nt transpordivahendid, seifid, uksed, aknaraamid, tööriistad ja koduse majapidamise esemed ning muud kuriteo sooritamise vahendid; - värvitud esemete/objektide pindadelt eraldunud värvkatteosakesed; - värvitud pindadega või värvidega kontaktis olnud esemed/objektid (näit kannatanu riided, sissemurdmise vahendid); - värvid – so vedelad ja aerosoolvärvid või värvitooted (näit värvipulber); - värvitoodete komponendid (sideained, pigmendid, täiteained jt), milliseid kasutatakse konkreetse värvitoote valmistamiseks. Tüüpilisemad küsimused värvkatteekspertiisi puhul on: - Kas esitatud objekt on värvkatteosake? - Kas esitatud objektil (nimetada - nt riietel) leidub värvkatteosakesi? - Kas liiklusõnnetuse sündmuskohalt leitud värvkatteosakesed on samaliigilised/grupilised kahtlustatava sõiduauto (nimetada) värvkattega? - Kas sündmuskohalt leitud värvkatteosakesed võivad pärineda kahtlustatava auto (nimetada) värvkattest (nimetada värvkatte piirkond)? - Kas kannatanu riietusesemetel esineb värvkatteosakesi? Kui jah, siis missuguseid? - Kas kannatanu riietel olevad värvkatteosakesed võivad pärineda liiklusõnnetuses kahtlustatava auto (nimetada) värvkattest? - Kas võrreldavad värvkatteosakesed moodustasid eelnevalt ühise terviku (st kas sündmuskohalt leitud värvkatteosakesed pärinevad esitatud (kahtlustatava) objekti värvkattest või on osa sellest? (võimalik teha koos trassoloogiaekspertiisiga). Ekspertiisi tegemiseks esitatavad ja võrreldavad objektid on vaja küsimustes täpselt määratleda, näiteks: - Kas sündmuskohalt leitud värvkatteosakesed/ võõrladestus on samaliigilised/grupilised kahtlustatava sõiduauto Opel Vectra, reg märk 123ABC, parempoolse poritiiva värvkattega? Ei ole soovitatav esitada küsimusi värvkatete, värvkatteosakeste ja värvide keemilise koostise kohta. Ekspertiisiobjektide kogumine Sündmuskohalt (näit liiklusõnnetuse sündmuskoht) leitud värvkatteosakesed tuleb hoolikalt kokku koguda ja pakkida nii, et vältida suuremate osakeste murdumist väiksemateks osakesteks. Pakkimiseks kasutada soovitavalt jäika taarat, nt puhtaid plastmassist suletavaid topse. Kasutades pakendina minigrip kilekotte, tuleb värvkatteosakesed eelnevalt pakkida paberisse, kuna tekkiva staatilise elektri tõttu võib osakeste kättesaamine kilekotist olla raskendatud. Värvkatteosakesi ei tohi koguda kleeplindiga või pakkida lahtiselt Värvkatteekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 01.12.2015  2(3) ümbrikusse, kuna alati ei ole kindlustatud ümbrike kinnisus nurkades ja liimühendustes, mistõttu võivad värvkatteosakesed enne ekspertiisi jõudmist ümbrikest välja pudeneda (ära kaduda). Võrdlusproovi võtmisel objektilt (näit auto, uksepiit jne) jälgida, et kaasa tuleksid kõik värvkattekihid (kuni aluspinnani välja) ning vältida värvkatte liigset pudistamist, st. kraapimist. Soovitatav on võtta värvkatteproovi võimalikult suurte tükkidena. Kui värvkatteproove on raske kätte saada, on soovitav võtta need koos alusmaterjaliga (nt uksepiidalt koos puiduga). Kui võrreldavaks objektis on liiklusvahend, tuleb ekspertiisimääruses kindlasti ära märkida, milline on selle värvkatte väliskihi värvus. Liiklusvahenditelt võetakse värvkatteproov selle koha lähedusest või samalt detaililt, millega on toimunud kokkupõrge. Kui seda kohta pole võimalik tuvastada, siis võtta värvkatteproove erinevatest kohtadest. Objektid fotografeerida ning pildile märkida noolega näidates, millisest kohast konkreetselt on proov võetud. Suurtelt vertikaalpindadelt (nt liiklusvahendi kere) värvkatteproovi võtmisel kinnitada võetavast kohast allapoole paberist kleeplindi abil valmistatud paberikott, kuhu langevad eemaldatud tükikesed. Valmistatud paberkott sulgeda ning pakkida omakorda kas plastpurki või kilekotti. Ekspertiisi saadetavad värvkatteladestustega väiksemad objektid, näit mitmesugused tööriistad, tuleb esitada sellisel kujul nagu need leiti. Objektid tuleb pakkida nii, et oleks tagatud värvkatteladestuste säilimine. Kõik kogutud värvkatteosakesed ja võrdluseks võetud värvkatteproovid pakendada ja pitseerida nõuetekohaselt ning varustada selgitavate kirjadega (proovi võtmise koht objektil, objekti pinna värvus, võtja nimi ja kuupäev). Jalakäijatele otsasõidu korral on soovitav teha esmalt kannatanu riiete vaatlus (selleks võib kaasata kriminalistikaspetsialiste), pöörates tähelepanu esmastele võimalikele liiklusvahendi löögi kohtadele. Liiklusvahendilt saadud löögi kohtades on riietel tavaliselt tuvastatavad nähtavad muljumis- ja/või hõõrdejäljed. Kui leitakse värvkatteosakestele sarnaseid ladestusi kannatanu riietel, on soovitav need katta puhta paberiga, mis kinnitatakse niidiga või nööpnõeltega. Märjad (ka veremärjad) riided tuleb enne ekspertiisi saatmist kuivatada hästi ventileeritavas kohas, sest niisked riided lähevad pakis hallitama ja hallitus segab värviladestuste avastamist ja hilisemat uurimist. Eksperdiarvamus Ekspertiisi käigus ei ole võimalik paljudel juhtudel tuvastada võrreldavate värvkatete konkreetset samasust e identsust, kuna ei leidu identifitseerivaid tunnuseid, mis võimaldaksid eristada võrreldavaid värvkatteid suurest masstoodangu kogumist, mistõttu jääb samasuse tuvastamine liigilise/grupilise kuuluvuse tuvastamise tasemele. Sellisel juhul, kui esitatud objektid võimaldasid kasutada kõiki antud ekspertiisiliigi uurimismeetodeid ja tulemused on kokkulangevad, antakse arvamus kujul: ”võrreldavad objektid (nimetatakse) on samaliigilise (või sama grupilise) kuuluvusega kõikide võrreldavate tunnuste (kihtide arv, nende värvitoon, struktuur, paksus, sideaine ja keemiline koostis) poolest”. Kategoorilise positiivse arvamuse värvkatteproovide ühtse päritolu kohta võib anda, kui võrreldavatel värvkatteproovidel esinevad lisaks ühesugustele liigilistele/grupilistele tunnustele veel mingid ühesugused individualiseerivad (eri)tunnused (nt ebatavaline pinnatekstuur, erilised ladestused/määrdumised/kriimustused, tavalisest erinev kihtide arv ja iseloom - nt parandatud/üle värvitud värvkate). Värvkatteekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 01.12.2015  3(3) Esemete omavahelise kontakti tuvastamine on võimalik, kui mõlemale arvatavas kontaktis olnud objektile on üle kandunud teise objekti värvkattega samaliigilisi/grupilisi värvkatteladestusi. Näiteks omavahel kokku põrganud sõiduautodelt leitakse kummaltki teise osapoole värvkatteosakesi (st vastastikku ülekandunud värvkatteosakesi) või sõrgkangilt leitakse uksepiida värvkatteosakesi ja vastupidi. Sõltuvalt eksperdi hinnangust leitud individualiseerivatele tunnustele ühtse päritolu tuvastamisel või arvatava kontakti ajal ülekandunud värvkatteosakeste tunnustele, võib arvamus olla kujul: - ei ole välistatud, et võrreldavad objektid (nimetatud) on ühtse/sama päritoluga; - ei ole välistatud, et võrreldavad objektid (nimetatud) on olnud kontaktis; - võrreldavad objektid (nimetatud) võivad olla ühtse/sama päritoluga; - võrreldavad objektid (nimetatud) võisid olla kontaktis; - võrreldavad objektid (nimetatud) on tõenäoliselt ühtse/sama päritoluga; - võrreldavad objektid (nimetatud) on tõenäoliselt olnud kontaktis; - võrreldavad objektid (nimetatud) on suure tõenäosusega/ sama päritoluga; - võrreldavad objektid (nimetatud) on suure tõenäosusega olnud kontaktis; - võrreldavad objektid (nimetatud) on sama päritoluga; - võrreldavad objektid (nimetatud) on olnud kontaktis. Kui mõni uuritud omadustest on erinev võrdlusmaterjalist, siis hinnanguskaalat ei kasutata ja arvamus on kujul: “võrreldavad värvkatted ei ole samaliigilised (st on erinevad)”. Juhul, kui värvkatteproov oli liiga määrdunud, teise värvkattega segunenud (nt löögi tagajärjel) või mingil muul põhjusel ei olnud seda võimalik uurida, siis antakse arvamus kujul: “värvkatteproov oli liiga kahjustunud, et seda oleks olnud võimalik identifitseerida”. Kai Tõns Viimati uuendatud: 01.12.2015 keemiaosakonna ekspert tel 663 6714 e-post [email protected] või [email protected] © Dokumendis leiduvat infot ei ole lubatud avalikustada, levitada, tsiteerida ega kasutada mistahes muul viisil ilma Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi eelneva nõusolekuta. Avalikustamisel peab säilima viide info allikale. Värvkatteekspertiisi määramise juhend Viimati uuendatud: 01.12.2015 E kspertiisid Kriminalistikaekspertiiside määramise juhendid Kohtuarstlike ekspertiiside määramise juhendid Kohtupsühhiaatriaekspertiiside määramise juhendid Ekspertiiside orienteeruvad tähtajad ja kontaktid , lisainfo EKEI kontaktid Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (EKEI) alustas tegutsemist 01.01.2008 Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse ning Eesti Kohtuarstliku Eksperti isibüroo liitmise tulemusena. EKEI on Justiitsministeeriumi hallatav riigiasutus. EKEI põhimääruse, tehtavate ekspertiiside ja uuringute loetelud ning hinnad leiate EKEI avalikust veebist – kliki siia . Regionaalsete üksuste aadressid ja lahtiolekuajad leiad siit . EKEI eesmärgiks on saavutada ja hoida oma klientide ja partnerite kõrget rahulolu. Meie missioon, visioon ja põhiväärtused on toodud EKEI avalikus veebis – kliki siia . EKEI on akrediteeritud Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt nii ISO 17025 kui ka ISO 17020 standardite alusel. Akrediteering tagab eksperdiuuringute tulemuste aktsepteerimise kogu Euroopa Liidu territooriumil. Juhtimissüsteemi ja akred iteeringuid puudutava teabe leiate EKEI avalikust veebist – kliki siia . EKEI on Euroopa Kohtuekspertiisiasutuste Liidu (ENFSI) liige 1998 aastast - http://www.enfsi.eu . ENFSI siseselt toimib 1 7 eriala töörühma, kus osale vad 3 6 Euroopa riigi vastava valdkonna eksperdid. EKEI peab kehtestatud korras riiklikke registreid, olles Riikliku sõrmejälgede registri ja Riikliku DNA- registri volitatud töötlejaks. Riikliku sõrmejälgede registri asutamise ja registri pidamise põhimäärus on kättesaadav siit . Riikliku DNA- registri asutamise ja registri pidamise põhimäärus on kättesaadav siit . Menetleja poolt EKEIle edastatud ekspertiisimäärused salvestatakse kohtuekspertiisi infosüsteemis (KEIS), mille põhimäärus on kättesaadav siit . Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi tööd reguleerivad õigusaktid leiad siit . E esti Kohtuekspertiisi Instituut Tervise 30 13419 Tallinn Üldtelefon 663 6600 E-post (ekspertiisid) [email protected] E-post (juhtkond) [email protected] Äriregistri kood: 70003572 Koduleht: www.ekei.ee