Kohtute seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esitamine arvamuse avaldamiseks

Meie 02.12.2015 nr 8-1/8234 Ministeeriumid Riigikantselei Kohtute seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esitamine arvamuse avaldamiseks Esitame kooskõlastamiseks kohtute seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu ja seletuskiri on kättesaadavad http://eelnoud.valitsus.ee. Kooskõlastuskirju ootame hiljemalt 11. detsembriks 2015. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Reinsalu Minister Lisaadressaadid: Riigikohus Eesti Kohtunike Ühing Maakohtud Halduskohtud Ringkonnakohtud Õiguskantsleri Kantselei Eesti Advokatuur Riigiprokuratuur Notarite Koda Maret Saanküll 680 3125 [email protected] Tõnismägi 5A / 15191 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898  Riigikohus Meie 02.12.2015 nr 8-1/8234 Eesti Kohtunike Ühing Maakohtud Halduskohtud Ringkonnakohtud Õiguskantsleri Kantselei Eesti Advokatuur Riigiprokuratuur Notarite Koda Kohtute seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esitamine arvamuse avaldamiseks Esitame arvamuse avaldamiseks kohtute seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu ja seletuskiri on kättesaadavad http://eelnoud.valitsus.ee. Arvamusi ootame hiljemalt 11. detsembriks 2015. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Reinsalu Minister Lisaadressaadid: Ministeeriumid Riigikantselei Maret Saanküll 680 3125 [email protected] Tõnismägi 5A / 15191 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898  EELNÕU 09.11.2015 Kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus § 1. Kohtute seaduse muutmine Kohtute seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 31 täiendatakse lõigetega 4–6 järgmises sõnastuses: „(4) Kohtunõunik nimetatakse ametikohale määramata ajaks. (5) Kohtunõuniku võib ametisse nimetada määratud ajaks, kuid mitte lühemaks perioodiks kui kolm aastat. Lühemaks perioodiks kui kolm aastat võib kohtunõuniku ametisse nimetada avaliku teenistuse seaduse § 23 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud juhtudel. Poolte kokkuleppel kohtunõuniku teenistussuhet pikendatakse. (6) Kohtunõuniku võib teenistusse võtta konkurssi korraldamata.“; 2) paragrahvi 371 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Kohtu esimees vähendab esimese astme kohtuniku ametisse asumisel esimesel kuuel kuul tema töökoormust õigusemõistmisel 10%. Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud taotlust kohtu esimehele ei esitata.“; 3) paragrahvi 41 lõike 1 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvid 50 ja 51 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „§ 50. Esimese astme kohtu kohtunik (1) Maa- või halduskohtu kohtunikuks (maa- või halduskohtunikuks) võib nimetada isiku: 1) kellel on vähemalt viieaastane töökogemus ameti- või töökohal, millel töötamise eelduseks on käesoleva seaduse § 47 lõike 1 punktis 1 nimetatud kvalifikatsioon, ja 2) kes on sooritanud kohtunikueksami või on sellest vabastatud. (2) Kohtunikuks kandideerija vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuetele hindab kohtunikueksamikomisjon. § 51. Ringkonnakohtu kohtunik (1) Ringkonnakohtu kohtunikuks (ringkonnakohtunikuks) võib nimetada isiku, kes on: 1) kogenud ja tunnustatud jurist ja 2) sooritanud kohtunikueksami või on sellest vabastatud. (2) Kohtunikuks kandideerija vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuetele hindab kohtunikueksamikomisjon.“; 5) paragrahvi 54 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kohtunikuks kandideerija isiksuseomaduste sobivust hindab kohtunikueksamikomisjon.“; 6) paragrahvi 54 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Isiksuseomaduste hindamise vormid ja kord sätestatakse kohtunikueksamikomisjoni töökorras.“; 7) seaduse 8. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „8. peatükk KOHTUNIKUEKSAM“; 8) paragrahvid 61–65 tunnistatakse kehtetuks; 9) paragrahvid 66 ja 67 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „§ 66. Kohtunikueksam (1) Kohtunikueksamiga hinnatakse kohtunikuks kandideerija õigusalaseid teadmisi ja oskust neid kasutada. (2) Kohtunikueksam koosneb kirjalikust ja suulisest osast. (3) Kohtunikueksam korraldatakse vajaduse järgi, kuid vähemalt üks kord aastas. Kohtunikueksami aja ja koha määrab kohtunikueksamikomisjon. (4) Kohtunikueksami täpsem korraldus sätestatakse kohtunikueksamikomisjoni töökorras. (5) Kui isikut ei ole nimetatud kohtunikuks viie aasta jooksul pärast kohtunikueksami sooritamist, peab ta kohtunikuametisse kandideerimiseks sooritama eksami uuesti. (6) Kohtunikueksami sooritamisest on vabastatud isik, kes on vahetult enne kohtunikuks kandideerimist töötanud vähemalt kolm aastat vandeadvokaadina, notarina või prokurörina, välja arvatud abiprokurörina. Kohtunikueksamikomisjon võib kohtunikueksamist vabastada ka muul ameti- või töökohal töötanud isiku, kui ameti- või töökoha keerukus ja vastutus vastavad kohtuniku ametikoha keerukusele ja vastutusele. § 67. Korduseksam (1) Kui isikul jääb kohtunikueksam sooritamata, võib ta selle uuesti teha kuue kuu möödudes arvates sooritamata jäänud kohtunikueksamist. (2) Kolmandat või enamat korda võib isik teha kohtunikueksamit kolme aasta möödudes arvates viimasest sooritamata jäänud kohtunikueksamist.“; 10) paragrahv 68 tunnistatakse kehtetuks; 11) paragrahvi 69 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Kohtunikueksamikomisjoni otsuse peale võib esitada Riigikohtu üldkogule kaebuse otsuse kättesaamisest alates 14 päeva jooksul.“; 12) paragrahvi 73 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kohtunik peab juhendama alla kolmeaastase staažiga esimese astme kohtunikke ja kohtunikuabi ettevalmistuskava täitjaid. Kohtuniku juhendaja määrab kohtuniku ametisse asumisel üheks aastaks kohtu esimees. Kohtunikul ei või korraga olla üle kahe juhendatava. (2) Alla kolmeaastase staažiga kohtunikku juhendav kohtunik esitab kord kvartalis kuni juhendamisaja lõpuni kohtu esimehele aruande juhendatava kohtuniku kohta, hinnates tema sobivust kohtunikuametisse ja menetluse juhtimise oskuste arengut, ning vajaduse korral esitab muid andmeid. (3) Aruande täpsema vormi kehtestab kohtunikueksamikomisjon.“; 13) paragrahvi 74 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Ametisse asuv esimese ja teise astme kohtunik peab koolitusnõukogu määratud ajal läbima koolitusnõukogu kinnitatud ametioskuste koolitusprogrammi.“; 14) paragrahvi 75 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Alla kolmeaastase staažiga esimese astme kohtuniku ametipalk esimesel kuuel kuul arvates ametisse asumisest on 90% kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusega määratud ametipalgast.“; 15) paragrahvi 76 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Alla kolmeaastase staažiga esimese astme kohtunikku ja kohtunikuabi ettevalmistuskava täitjat juhendavale kohtunikule makstakse juhendamise ajal iga juhendatava eest lisatasu 5% ametipalgast. Ajal, kui kohtunikuabi ettevalmistuskava täitmine on peatatud, juhendajale lisatasu ei maksta.“; 16) paragrahvi 100 lõike 2 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „arvamuse“ sõnadega „ja käesoleva seaduse § 73 lõikes 3 nimetatud aruande“; 17) paragrahvi 1251 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: „(51) Konkursi avalikust väljakuulutamisest võib loobuda ja korraldada sisekonkursi kohtujuristidele, kui on põhjendatud alus arvata, et vaba ametikoht on otstarbekas täita konkursi väljakuulutamisega ühe või enama kohtuasutuse sees.“; 18) seadust täiendatakse §-ga 1373 järgmises sõnastuses: „§ 1373. Kohtunikukonkursi korraldamine Enne 2016. aasta 1. juulit välja kuulutatud konkursid vabade kohtunikukohtade täitmiseks korraldatakse kuni 2016. aasta 30. juunini kehtinud seaduse alusel.“. § 2. Advokatuuriseaduse muutmine Advokatuuriseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 26 lõike 3 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) olnud vähemalt kolm aastat abiprokurör ja astub advokatuuri viie aasta jooksul pärast prokurörina tegutsemise lõpetamist.“; 2) paragrahvi 26 lõige 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(31) Vandeadvokaadina võib advokatuuri liikmeks võtta isiku, kes on vähemalt kolm aastat tegutsenud kohtunikuna, kohtunikuna Euroopa Kohtus, Euroopa Inimõiguste Kohtus või Euroopa Liidu Üldkohtus, notarina, õiguskantslerina või prokurörina, välja arvatud abiprokurörina.“. § 3. Notariaadiseaduse muutmine Notariaadiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 11 järgmiselt: „(11) Kandidaaditeenistuse läbimisest ja notarieksami sooritamisest on vabastatud isik, kes on vähemalt kolm aastat tegutsenud kohtunikuna, vandeadvokaadina või prokurörina, välja arvatud abiprokurörina.“; 2) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 23 järgmises sõnastuses: „(23) Notari asendaja eksami sooritamisest on vabastatud isik, kes on tegutsenud kohtunikuna, vandeadvokaadina või prokurörina, välja arvatud abiprokurörina.“. § 4. Vabariigi Valitsuse seaduse muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse § 441 lõiked 9 ja 10 tunnistatakse kehtetuks. § 5. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2016. aasta 1. juulil. Eiki Nestor Riigikogu esimees Tallinn, 2015 Algatab Vabariigi Valitsus ……………………………. …………………………….  09.11.2015 Kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Aastaks 2020 tekib umbes ühel kolmandikul Eesti kohtunikest õigus minna pensionile. Uute kohtunike leidmine on kohtusüsteemile suureks väljakutseks – lühikese aja jooksul tuleb leida suur hulk kohtunikuametisse sobivaid kõrgelt kvalifitseeritud juriste. Kohtusüsteemi jaoks seisneb probleem selles, et juba praegu, nn põlvkonnavahetusele eelneval perioodil on luhtunud suur hulk kohtunikukohtadele välja kuulutatud konkurssidest. Eelnõuga kavandatakse muuta kohtunikuks saamise korraldust eesmärgiga tagada kohtunikukonkursside õnnestumine. Viimastel aastatel on kohtunikukonkursid ebaõnnestunud, kuna kohtunikuks kandideerijaid on vähe. Väike kandideerijate arv tuleneb asjaolust, et kohtunikuks saamise regulatsioon on liiga jäik: ühelt poolt on piiratud isikute ring, kel on võimalik kohtunikuks kandideerida, ning teiselt poolt on jäik ka kohtunikuks kandideerimise protsess. Seni kehtinud kohtunikuametisse kandideerimise regulatsioon muudetakse paindlikumaks ja tagatakse kohtunikuametisse asujate võrdne kohtlemine. Kehtiva regulatsiooni kohaselt tuleb esimese astme kohtunikuks saamiseks läbida kaks aastat kestev kohtuniku ettevalmistusteenistus ja sooritada kohtunikueksam. Samas näeb kohtute seadus ette võimaluse isik ettevalmistusteenistusest vabastada (vandeadvokaadid, prokurörid ning kogenud ja tunnustatud juristid, kelle puhul kohtunikueksamikomisjon kahtlusteta leiab, et varasem kogemus lubab isikul asuda kohtunikuametisse ilma ettevalmistusteenistust läbimata). See tähendab, et ainult osa ametis alustavaid kohtunikke on saanud kohtunikuametiks vajaliku spetsiifilise ettevalmistuse. Edaspidi ei pea kohtunikuks kandideerijad läbima ettevalmistusteenistust ning neilt ei nõuta kohtunikuametisse asumisele eelnevat kohtuniku ametioskuste omandamist. Kohtuniku ametioskuste õpetamine toimub lühikese perioodi jooksul pärast kohtunikuna ametisse asumist, kusjuures esimese kuue kuu jooksul pärast ametisse asumist võib vähendada kohtuniku töökoormust. Koolitusprogrammis osalemine on ametisse asuvatele kohtunikele kohustuslik. Kõrgelt kvalifitseeritud juristide kohtusüsteemiga liitumise hõlbustamiseks tunnustatakse reguleeritud elukutsete (advokatuur, prokuratuur, notariaat) eksameid. See tähendab, et kohtunikueksami sooritamist ei nõuta vandeadvokaatidelt, prokuröridelt (v.a abiprokuröridelt) ja notaritelt, kes on teadmiste kontrolli läbinud juba prokuratuuri, advokatuuri või notariaati astudes. Kohtunikueksamikomisjon võib kohtunikueksamist vabastada ka teistelt õiguserialadelt kandideerijaid (nt õiguskantsler). Eelnõuga soovitakse suurendada ka vastastikust horisontaalset liikumist reguleeritud õigusalade vahel, mistõttu muudetakse sarnaselt kohtute seadusega ka advokatuuriseadust ja notariaadiseadust selliselt, et kohtunikel, prokuröridel, vandeadvokaatidel ja notaritel tekib võimalus teiste reguleeritud õigusalade liikmeks saada lihtsustatud korras ilma õigusalaseid teadmisi kontrollivat eksamit sooritamata. Prokuratuuriseadus nimetatud põhimõtte rakendamiseks muutmist ei vaja. Kõikide reguleeritud elukutsete esindajatele jääb pädevus hinnata kandidaadi isiksuseomadusi ja teha kandidaadi sobivuse kohta lõplik otsus. Kõnesoleva eelnõuga kavandatakse ka muudatusi andmete kogumises riigi esindamisel kohtus. Täpsemalt tehti Vabariigi Valitsuse (edaspidi VV) 11.06.2015 istungi protokollilise otsusega justiitsministrile ülesandeks esitada Vabariigi Valitsusele eelnõu, millega jäetakse riigi kohtus esindamise andmete kogumist ja analüüsi käsitlev regulatsioon Vabariigi Valitsuse seadusest (edaspidi VVS) välja ning analüüsitakse andmete kogumise ja analüüsi koostamise otstarbekust. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja 1 Eelnõu ja seletuskirja kohtunikuks saamise korralduse osa on ette valmistanud Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika osakonna õigusloome ja arenduse talituse nõunik Maret Saanküll (680 3125, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja ettevalmistamisse on panustanud ka Riigikohtu personaliosakonna nõunik Kristel Siimula-Saar (730 9062, [email protected]) ja Riigikohtu esimehe nõunik Liis Lindström (730 9022, [email protected]). Eelnõu põhimõtete väljatöötamisel osalesid kohtunikueksamikomisjoni ja koolitusnõukogu liikmed. Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Mari Koik (620 8270, [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Samuti ei ole eelnõu seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõuga muudetakse kohtute seadust (RT I, 10.03.2015, 15), advokatuuriseadust (RT I, 21.06.2014, 50), notariaadiseadust (RT I, 19.03.2015, 15) ja Vabariigi Valitsuse seadust (RT I, 30.06.2015, 37). Eelnõu vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik koosseisu häälteenamus, kuna muudetakse kohtukorralduse seadust (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 104 lg 2 p 14) ja Vabariigi Valitsuse seadust (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 104 lg 2 p 8). 2. Eelnõu eesmärk Riigikohtu personaliosakonna andmetel kuulutati aastatel 2010–2014 esimese ja teise astme kohtunikukohtade täitmiseks välja 28 konkurssi 90 kohtunikukohale (nendest on 1. septembri 2015 seisuga pooleli konkursid kaheksale kohtunikukohale). Uued kohtunikud õnnestus leida 48 korral (59% kohtunikukohtadest) ning ametikohad jäid hoolimata konkursist täitmata 34 korral (41% kohtunikukohtadest). Siinkohal tuleb arvesse võtta, et konkursse kuulutati välja küll 90 kohtunikukohale, kuid tegelikkuses oli vaja täita oluliselt vähem kohtunikukohti – ühtesid ja samu kohtunikukohti püüti täita mitmel järjestikusel konkursil, kuid osalejate puudumise või kandideerijate väljalangemise tõttu konkursid nurjusid. Näiteks aastatel 2010–2014 on püütud Viru Maakohtus (ebaõnnestunult) täita vabasid kohtunikukohti: välja on kuulutatud 15 konkurssi, nendest on täielikult või osaliselt nurjunud 11 (üks konkurss on 1. septembri 2015 seisuga veel pooleli). 2014. aasta lõpus ja 2015. aasta alguses nurjusid esmakordselt konkursid Harju Maakohtu kohtunikukohtadele: ühel konkursil jäi lõppastmes kolmele Harju Maakohtu ja ühele Viru Maakohtu kohtunikukohale kandideerima vaid üks kandidaat ning teisel konkursil kahele Harju Maakohtu kohtunikukohale ei jäänud lõppeastmes kandideerima ühtki kandidaati. Kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu eesmärk on tagada, et lähematel aastatel toimuva kohtunike põlvkonnavahetuse ajal saavad kõik vabanevad kohtunikukohad täidetud kõrgelt kvalifitseeritud, kõrgete kõlbeliste omaduste, kohtunikutööks sobilike isiksuseomaduste ja erineva taustaga juristidega. Eesmärk on saavutatud, kui kohtunikukonkursid ei luhtu, st ühe kohtunikukoha täitmiseks ei ole vaja välja kuulutada mitut konkurssi ning kohtunikukohad on täidetud kõrgelt kvalifitseeritud, kõrgete kõlbeliste omaduste, kohtunikutööks sobilike isiksuseomaduste ja kõrgelt motiveeritud juristidega. Kohtunikuks kandideerijate teadmisi kontrollitakse kohtunikueksamiga (väga head õigusalased teadmised, väga hea eesti keele oskus, analüüsi- ja argumenteerimisoskus). Kandideerijate isiksuse- ja kõlbelisi omadusi hinnatakse kohtunikukoha täitmiseks välja kuulutatud konkursi käigus (isiksuseomadused, mis tagavad erapooletu, õiglase, omakasupüüdmatu ja hoolika töökohustuste täitmise). Kandideerijate teadmiste kontrollimine ning isiksuse- ja kõlbeliste omaduste hindamine tagab, et ametisse asuvad kõrgelt kvalifitseeritud kohtunikud. Kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus, mis käsitles kohtunikuks saamise korralduse muutmist ja esimese ning teise astme kohtunike mitterahaliste sotsiaaltagatiste laiendamist, oli valitsuse eelnõude infosüsteemis kooskõlastamisel perioodil 26.06.- 31.07.2015. Nimetatud seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuse kooskõlastas Rahandusministeerium märkustega, teised ministeeriumid kooskõlastuskirju ei esitanud. Rahandusministeerium ei toetanud esimese ja 2 teise astme kohtunike mitterahaliste sotsiaaltagatiste laiendamist, mistõttu ei sisalda kõnesolev eelnõu vastavaid ettepanekuid seaduse muutmiseks. Väljatöötamise kavatsuse kohta esitasid arvamuse Riigikohus, Eesti Kohtunike Ühing ja Notarite Koda, kes toetasid kohtunikuks saamise korralduse muutmist. 1 Lisaks on täiendatud eelnõu Vabariigi Valitsuse seaduse § 44 lõigete 9 ja 10 kehtetuks tunnistamisega. VVS muutmise eesmärgiks on vähendada nii Justiitsministeeriumi töökoormust kohtus riigi esindamist puudutavate andmete kogumisel ja koondanalüüsi koostamisel kui ka Vabariigi Valitsuse töökoormust mahuka koondanalüüsiga tutvumisel. Samas on oluline info riigi kohtuasjade kohta endiselt Vabariigi Valitsusele kättesaadav. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 30.08.2012. a määruse nr 71 „Kohtus riigi esindamise ja kohtumenetlusega riigile kaasnevate kulude kandmise kord“ § 6 lõike 1 kohaselt teavitatakse Vabariigi Valitsust riigile olulisest kohtuasjast. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu §-ga 1 muudetakse kohtute seadust. Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse kohtute seaduse (KS) § 31 lõigetega 4 –6. Paragrahvi 31 täiendamise eesmärgiks on muuta Riigikohtu kohtunõunike ametisse nimetamise korda. Praegu kohaldub kohtunõunike teenistusse võtmisele avaliku teenistuse seadus, mille kohaselt korraldatakse Riigikohtu kohtunõunike teenistusse võtmiseks konkurss ja kohtunõunikud nimetatakse üldjuhul ametisse määramata ajaks. Eelnõuga muudetakse kohtunõunike suhtes kehtivat regulatsiooni paindlikumaks, et võimaldada võtta vajaduse korral kohtunõunikke teenistusse määratud ajaks ning ilma konkurssi korraldamata. Muudatustest hoolimata jääb kehtima põhimõte, et üldjuhul korraldatakse Riigikohtu kohtunõunike ametikohtade täitmiseks konkurss. Eelnõu kohaselt võib Riigikohtu kohtunõunikud nimetada ametisse määratud ajaks, kuid mitte lühemaks perioodiks kui kolm aastat (lühemaks perioodiks võib ametisse nimetada kohtunõunikke, kes võetakse teenistusse ajutiselt äraoleva ametniku asendamiseks või ajutise iseloomuga teenistusülesannete täitmiseks). Poolte kokkuleppel võib kohtunõuniku teenistussuhet pikendada. Muudatustega soovitakse suurendada inimeste liikumist avaliku sektori sees ja eri sektorite vahel. Muudatused võimaldavad lihtsustatud korras ja määratud ajaks tuua Riigikohtusse tööle kõrgelt kvalifitseeritud juriste, kes ei soovi ennast Riigikohtuga määramata ajaks siduda. Samas tagab teenistussuhte minimaalne pikkus (kolm aastat) ametisse asujale kindla pikkusega teenistussuhte ja annab võimaluse edasist tööalast tegevust planeerida. Sellesarnane regulatsioon on kehtestatud Vabariigi Presidendi nõunikele – nõuniku võib võtta ametisse ilma konkursita ja nõunik nimetatakse ametisse Vabariigi Presidendi volituste ajaks. Regulatsioon ei kohaldu Riigikohtu nõunikele, kes on määramata ajaks ametisse nimetatud enne seaduse muudatuse jõustumist. 1 Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse KS § 37 , mis reguleerib kohtuniku töötamist osalise töökoormusega. Muudatus on vajalik seoses kohtunikuks saamise korralduse muutmisega, mille tulemusel toimub kohtuniku ametioskuste omandamine vahetult pärast ametisse asumist. Selleks, et ametisse asuv kohtunik saaks läbida koolitusnõukogu poolt kinnitatud ametioskuste programmi, vähendatakse kohtuniku töökoormust õigusemõistmisel 10% (vt lähemalt p 13 selgitust). Eelnõu § 1 punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks KS § 41 lg 1 p 8. KS § 41 lg 1 p 8 järgi annab kohtute haldamise nõukoda nõusoleku kohtunikukandidaatide arvu määramisel. Eelnõuga kaotatakse kohtunikukandidaaditeenistus (kohtuniku ettevalmistusteenistus), mistõttu ei ole enam vajadust määrata kohtunikukandidaatide kohtade arvu. Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse KS §-e 50 ja 51. KS § 50 muutmisega sätestatakse nõuded isikule, keda võib nimetada esimese astme kohtunikuks. Kehtiva KS § 50 lg 1 kohaselt saab esimese astme kohtunikuks nimetada isiku, kes on läbinud kohtuniku ettevalmistusteenistuse või on sellest vabastatud ja kes on sooritanud kohtunikueksami. Nimetatud sätte muutmisega kaotatakse kohtunikuks saamisel ettevalmistusteenistuse läbimise nõue. Kavandatava KS § 50 lg 1 kohaselt peab esimese astme kohtunikuks kandideerijal olema vähemalt viieaastane töökogemus õigusteaduse magistrikraadi eeldaval ameti- või töökohal ning ta peab olema sooritanud kohtunikueksami. Kohtunikuks kandideerija vastavust nimetatud nõuetele hindab kohtunikueksamikomisjon (KS § 50 lg 2). Eelnõu järgi vabastatakse n-ö reguleeritud õiguserialadel tegutsevad isikud kohtunikueksami 3 sooritamisest (vt lähemalt KS § 66 lg 6 muudatus). Kehtiva kohtunikueksami korralduse järgi korraldab kohtunikueksamikomisjon kohtunikueksami kohtunikukonkursi raames (kohtunikueksam korraldatakse pärast konkursi väljakuulutamist). Edaspidi planeeritakse seda korraldust muuta: kohtunikuks saavad kandideerida isikud, kellel on juba kohtunikukonkursil osalemise ajaks eksam sooritatud (KS § 50 lg 1 p 2). Seega korraldatakse kohtunikueksam väljaspool kohtunikukonkurssi, n-ö avaliku eksamina. Muudatus lühendab märgatavalt kohtunikukoha täitmiseks kuluvat aega. Praegu kulub kohtunikukoha täitmiseks keskmiselt üheksa kuud, millest suurema osa hõlmavad kahest osast koosnev kohtunikueksam (kehtiva seaduse järgi peavad selle sooritama kõik kohtunikuks kandideerijad) ja julgeolekukontroll. Edaspidi on kohtunikuks kandideerijatel kohtunikueksam juba sooritatud ning konkursi käigus tuleb neil läbida vaid julgeolekukontroll (võtab aega umbes kolm kuud) ja isiksuseomaduste hindamise protseduur. KS § 51 muutmisega antakse kohtunikueksamikomisjonile expressis verbis pädevus hinnata ringkonnakohtu kohtunikuks kandideerija vastavust „kogenud ja tunnustatud juristi“ nõuetele (KS § 51 lg 2). Analoogselt esimese astme kohtunikuks kandideerijale esitatavate nõuetega peab ka ringkonnakohtunikuks kandideerijal olema sooritatud kohtunikueksam, v.a juhul, kui ta on sellest vabastatud (KS § 51 lg 1 p 2). Eelnõu § 1 punktidega 5 ja 6 muudetakse KS § 54 lõiget 1. KS § 54 lõike 1 muutmisega täpsustatakse kohtunikueksamikomisjoni pädevust kohtunikuks kandideerija isiksuseomaduste hindamisel. Isiksuseomaduste hindamine on kohtunikuks saamise protsessis väga olulise tähtsusega: kehtiva KS § 47 lõike 1 punktide 3 ja 4 järgi peab kohtunik olema kõrgete kõlbeliste omaduste ja kohtunikutööks vajalike võimete ning isiksuseomadustega. See tähendab, et kohtunikult eeldatakse tavapärasest kõrgemaid standardeid. Kuna kohtunikud nimetatakse ametisse eluajaks, siis on väga oluline vältida vigu kohtunikuks kandideerijate isiksuseomaduste hindamisel. Kehtiva regulatsiooni kohaselt hinnatakse kandideerija isiksuseomaduste sobivust vestluse alusel, kuid eksamikomisjon võib arvestada ka muid kohtuniku ülesannete täitmiseks olulisi andmeid ja teha järelepärimisi. Muudatusega täpsustakse, et isiksuseomaduste hindamise vormid ja isiksuseomaduste hindamise korra kehtestab kohtunikueksamikomisjon oma töökorras. See annab kohtunikueksamikomisjonile selgemalt pädevuse isiksuseomaduste hindamise süsteemi kujundamiseks. Uue regulatsiooniga soovitakse panna kohtunikuks kandideerijate isiksuseomaduste hindamisele senisest suuremat rõhku. Eelnõu § 1 punktiga 7 muudetakse KS 8. peatüki pealkirja. Kehtiva KS 8. peatüki pealkiri on „Kohtuniku ettevalmistusteenistus“. Kuna seadusest jäetakse välja kohtuniku ettevalmistusteenistuse läbimise nõue ja ettevalmistusteenistust reguleerivad sätted (suurem osa 8. peatükist), vajab 8. peatüki pealkiri muutmist. Kuna selles peatükis reguleeritakse edaspidi kohtunikueksami korraldust ja kohtunikueksamikomisjoni töökorraldust, on uueks pealkirjaks „Kohtunikueksam“. Eelnõu § 1 punktiga 8 tunnistatakse kehtetuks KS §-d 61–65. Nimetatud KS sätted reguleerivad kohtuniku ettevalmistusteenistust (ehk kohtunikukandidaaditeenistust). Kuna ettevalmistusteenistuse läbimist kohtunikuks kandideerijatelt enam ei nõuta, siis puudub edaspidi vajadus ettevalmistusteenistuse reguleerimiseks. Eelnõu § 1 punktiga 9 muudetakse KS §-e 66 ja 67, mis reguleerivad kohtunikueksami sisu ja korraldust. KS § 66 lõikes 1 sätestatakse, mida kohtunikueksamiga hinnatakse: hinnatakse õigusalaseid teadmisi ja oskust neid kasutada. Sarnaselt kehtiva seadusega koosneb ka edaspidi kohtunikueksam kirjalikust ja suulisest osast, kuid seaduses nende sisu enam ei kirjeldata (lg 2). KS § 61 lg-s 3 nähakse ette, et kohtunikueksam korraldatakse vajaduse korral, kuid vähemalt üks kord aastas. Kohtunikueksami täpsema korralduse (eksami korraldamise kord, mida kirjalikus ja suulises osas hinnatakse, hindamise kriteeriumid ja skaala jms) kehtestab kohtunikueksamikomisjon oma töökorras (lg 4). Analoogselt kehtiva regulatsiooniga nähakse ette, et kohtunikueksam kehtib viis aastat alates selle sooritamisest. Kui isikut ei ole nimetatud aja möödudes kohtunikuks nimetatud, tuleb tal kohtunikuks kandideerimiseks kohtunikueksam uuesti sooritada (KS § 66 lg 5). KS § 66 lõikes 6 nähakse ette vandeadvokaatide, prokuröride ja notarite kohtunikueksamist vabastamine. Vandeadvokaadid, prokurörid ja notarid on kohtunikueksami sooritamisest vabastatud, kuna nemad on õigusalaste teadmiste kontrolli läbinud juba oma ametikohale kandideerides ning kohtusüsteem aktsepteerib nimetatud kutsealade eksameid. Lisaks kohtute seaduses märgitud ameti- ja töökohtadel töötanutele võib kohtunikueksamikomisjon vabastada kohtunikueksamist ka muudel ameti- või töökohtadel 4 töötanud isikuid tingimusel, et ameti- või töökoht vastab oma keerukuselt ja vastutuselt kohtuniku ametikohale (nt õiguskantsleri ametikoht). Eelnõu muudab kohtunikuks kandideerimise reguleeritud õigusalade esindajatele senisest paindlikumaks, kuna neilt ei nõuta edaspidi kohtunikueksami sooritamist. Kavandatav muudatus ei tähenda siiski, et vandeadvokaadid, prokurörid ja notarid saavad oma ametist tulenevalt asuda kohtunikuametisse automaatselt. Kõigi nimetatud õiguserialade esindajad peavad kohtunikuks kandideerides endiselt läbima julgeolekukontrolli ja isiksuseomaduste hindamise protseduurid. Kohtunikueksamikomisjonile jääb pädevus hinnata, kas kohtunikuks kandideerija isiksuseomadused on kohtunikutööks sobivad. KS §-s 67 nähakse ette korduseksami sooritamise võimalus. Kehtiv seadus reguleerib korduseksamit vaid kohtunikukandidaatide puhul, kellel on võimalik teha korduseksamit ühel korral. Samas teistele kohtunikuks kandideerijatele ei ole sätestatud piiranguid kohtunikueksami sooritamise arvu kohta. KS § 67 lõigetes 1 ja 2 nähakse ette, et kohtunikueksami sooritamata jäämise korral võib eksami uuesti sooritada kuue kuu möödudes. Kui eksaminand ka siis eksamit ei soorita, on tal võimalik eksamit teha alles kolme aasta möödudes. Eelnõu § 1 punktiga 10 tunnistatakse kehtetuks KS § 68. KS § 68 tunnistatakse kehtetuks, kuna hindamise skaala kehtestab edaspidi kohtunikueksamikomisjon. Eelnõu § 1 punktiga 11 täiendatakse KS § 69 (kohtunikueksamikomisjoni tegevust reguleeriv säte) 1 lõikega 3 , milles sätestatakse tähtaeg, mille jooksul on õigus esitada kaebus kohtunikueksamikomisjoni otsuse peale. Kehtivas seaduses on reguleeritud organ, kellele saab kohtunikueksamikomisjoni otsuse peale kaebuse esitada (tulenevalt KS § 30 lõike 1 punktist 3 Riigikohtu üldkogu), kuid eraldi tähtaega kaebuse esitamiseks sätestatud ei ole. Kuna üldine kaebetähtaeg (30 päeva) pikendab kohtunikukonkursi kestust, on kohtunikukonkursi kiirendamiseks otstarbekas kehtestada lühem tähtaeg komisjoni otsuse vaidlustamiseks. Eelnõus on selleks antud 14 kalendripäeva otsuse kättesaamisest. Eelnõu § 1 punktiga 12 muudetakse KS § 73. KS §-st 73 jäetakse välja kohtunikukandidaate puudutav regulatsioon, kuna eelnõuga kohtunikukandidaaditeenistus kaotatakse. Selle asemel pannakse kohtunikule kohustus juhendada alla kolmeaastase staažiga kohtunikku. Juhendatava kohtuniku kohta peab juhendav kohtunik esitama kord kvartalis kohtu esimehele aruande, milles hindab juhendatava kohtuniku sobivust kohtunikuametisse ja menetluse juhtimise oskuste arengut, ning esitab aruandes muud vajalikud andmed, mis aitavad otsustada ametisse asuva kohtuniku ametisse sobivuse üle. Näiteks võib juhendav kohtunik teha aruandes ettepanekuid noorkohtuniku arendamist vajavate oskuste, koolituse läbimise vajaduse jms kohta. Täpsema aruande vormi kehtestab kohtunikueksamikomisjon. Kohtu esimees esitab kohtunikueksamikomisjonile KS § 100 lg 2 kohaselt üks kord aastas arvamuse kohtus töötava alla kolmeaastase ametistaažiga kohtuniku kohta. Juhendava kohtuniku esitatavad kvartaliaruanded aitavad kohtu esimeest alla kolmeaastase staažiga kohtuniku kohta arvamuse kujundamisel, samas on võimalik juba varakult pakkuda kohtunikule vajalikke koolitusi ja teda seeläbi arendada. Eelnõu § 1 punktiga 13 muudetakse KS § 74, mis näeb ette kohtuniku enesetäiendamise kohustuse. KS § 74 muudatustega loetakse senine tekst lõikeks 1 ning paragrahvi lisandub uus lõige (lg 2), mis paneb esimese ja teise astme kohtunikuna ametis alustajatele kohustuse osaleda kohtuniku ametioskuste koolitusprogrammis. Koolitusprogrammis osalemine on vajalik, kuna eelnevat kohtuniku ametioskuste omandamist kandideerijatelt ei nõuta. Enne kohtunikuks nimetamist kontrollitakse kohtunikuks kandideerija õigusalaseid teadmisi ja oskust neid teadmisi rakendada ning hinnatakse tema isiksuseomaduste sobivust kohtunikutööks. Teadmiste ja isiksuseomaduste hindamisel saadud hea tulemus annab kindluse, et kandidaadil on valmisolek kohtunikutööks. Siiski on vaja pakkuda ametis alustavale kohtunikule just kohtunikuametioskustele keskenduvat koolitusprogrammi, mis aitab uude ametisse sisse elada. Seni kehtinud kohtuniku ettevalmistusteenistuse eesmärk oli valmistada kohtunikukandidaat ette kohtunikuametiks. Süsteemi puuduseks oli, et ametisse asusid erineva ettevalmistusega kohtunikud, sest need, kes said kohtunikuks ilma kandidaaditeenistust läbimata (vandeadvokaadid ja prokurörid), ei saanud eraldi ettevalmistust. Uue regulatsiooni järgi koheldakse kohtunikuametisse asunuid võrdselt: esimese ja teise astme kohtunikele antakse kõigile võimalus omandada ametioskused kohtunikuna töötamise aja alguses. Eelnõuga pannakse koolitusprogrammis osalemise kohustus ametisse asunud kohtunikele, kuid koolitusprogrammis osalejatena nähakse ka presidendi poolt kohtunikuna ametisse nimetatud, kuid veel reaalselt tööle mitteasunud kohtunikuks kandideerijaid. Selleks et noorel kohtunikul oleks võimalik koolitusprogrammis osaleda, vähendab 5 kohtu esimees esimese astme kohtuniku töökoormust õigusemõistmisel. Töökoormust õigusemõistmisel vähendatakse 10% ulatuses esimesel kuuel kuul pärast kohtunikuna ametisse asumist. Lisaks töökoormuse vähendamisele määrab kohtu esimees ametisse asuvale esimese astme kohtunikule kohtunikust juhendaja. Juhendaja määratakse üheks aastaks. Eelnõu § 1 punktiga 14 muudetakse KS § 75. Senine KS § 75 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse uue lõikega 2, mille kohaselt on alla kolmeaastase staažiga esimese astme kohtuniku ametipalk esimesel kuuel kuul arvates ametisse asumisest proportsionaalselt töökoormusega õigusemõistmisel 90% esimese astme kohtuniku ametipalgast. Väiksema ametipalga arvelt makstakse lisatasu noorkohtunikku juhendavale kohtunikule. Eelnõu § 1 punktiga 15 muudetakse KS § 76 lõiget 4. KS § 76 lõikest 4 jäetakse välja regulatsioon, mis puudutab kohtunikule lisatasu maksmist kohtunikukandidaadi juhendamise eest, kuid antakse õigus saada lisatasu alla kolmeaastase staažiga esimese astme kohtuniku juhendamise eest (vt lähemalt KS § 73 lg 1). Eelnõu § 1 punktiga 16 muudetakse KS § 100 lõiget 2. Muudatus on seotud kohtunikuks saamise korralduse muutmisega, mille kohaselt toimub kohtuniku ametioskuste omandamine pärast seda, kui isik on kohtnikuks nimetatud. Esimese astme kohtunikule määrab kohtu esimees üheks aastaks kohtunikust juhendaja. Juhendv kohtunik peab juhendatava kohtuniku kohta esitama kord kvartalis kohtu esimehele aruande, milles hindab juhendatava kohtuniku sobivust kohtunikuametisse ja menetluse juhtimise oskuste arengut, ning esitab aruandes muud vajalikud andmed, mis aitavad otsustada ametisse asuva kohtuniku ametisse sobivuse üle. Kehtiva regulatsiooni kohaselt esitab kohtu esimees üks kord aastas kohtunikueksamikomisjonile arvamuse kohtus töötava alla kolmeaastase ametistaažiga kohtuniku kohta (KS § 100 lg 2). KS § 73 lõikes 3 nimetatud juhendava kohtuniku aruanded peaksid aitama kujundada kohtu esimehe arvamust noorkohtuniku kohta ja ühtlasi peaksid nimetatud aruanded jõudma ka kohtunikueksamikomisjoni. 1 1 Eelnõu § 1 punktiga 17 täiendatakse KS § 125 lõikega 5 . Praegu kehtiva seaduse kohaselt täidetakse kohtujuristi vaba ametikoht eranditult avaliku konkursi korras. Muudatuse kohaselt võib edaspidi kohtujuristi ametikoha täitmiseks välja kuulutada kohtuasutuste sisese konkursi, kuhu on oodatud kandideerima juba ametis olevad kohtujuristid. Teisi kohtuteenistujaid (nt konsultante ja istungisekretäre), kes on omandanud magistrikraadi õigusteaduses või sellele vastava hariduse, muudatus ei puuduta ja nemad saavad kandideerida kohtujuristiks ka edaspidi üksnes avalikul konkursil. Muudatus on vajalik, kuna praktikas on olnud juhtumeid, kui juba ametis olev kohtujurist soovib elama asuda teise linna ja olemas on ka vaba kohtujuristi koht teises kohtus, kuid selleks, et asuda kohtujuristina tööle teises kohtus, peab ta uuesti läbima avaliku konkursi. Kohtujuristi ametikoha täitmise võimaldamine sisekonkursi teel oleks otstarbekas ja aitaks kokku hoida avaliku konkursi korraldamisele kuluvat ressurssi. Kui kohtujurist sisekonkursi võidab, viiakse ta avaliku teenistuse seaduse sätete alusel üle teise kohtuasutuse teenistusse. 3 Eelnõu § 1 punktiga 18 täiendatakse seadust paragrahviga 137 . Tegemist on rakendussättega, millega täpsustatakse, et enne 2016. aasta 1. juulit välja kuulutatud konkursid vabade kohtunikukohtade täitmiseks korraldatakse kuni 2016. aasta 30. juunini kehtinud seaduse alusel. Eelnõu §-dega 2 ja 3 muudetakse vastavalt advokatuuriseadust ja notariaadiseadust eesmärgiga tunnustada vastastikku kohtuniku-, advokaadi-, prokuröri- ja notarieksameid. Eelnõu § 2 punktiga 1 muudetakse advokatuuriseaduse § 26 lg 3 punkti 3. Muudatuse järgi võib edaspidi vandeadvokaadina advokatuuri liikmeks võtta isiku, kes on sooritanud vandeadvokaadieksami ja on tegutsenud vähemalt kolm aastat abiprokurörina. Kehtivas seaduses on selles loetelus nimetatud ka kohtunikuna, prokurörina ja notarina tegutsenud isikud. Muudatus on seotud sellega, et edaspidi saavad kohtunikud, prokurörid, välja arvatud abiprokurörid, ja notarid vandeadvokaadiks vandeadvokaadi eksamit sooritamata. Kolm aastat abiprokurörina tegutsenud isikud peavad selleks, et saada vandeadvokaadiks, ka edaspidi sooritama vandeadvokaadi eksami. 1 Eelnõu § 2 punktiga 2 muudetakse advokatuuriseaduse § 26 lõiget 3 . Muudatusega täiendatakse nende isikute loetelu, kelle võib vandeadvokaadina võtta advokatuuri liikmeks, nõudmata neilt advokaadieksami sooritamist. Muudatuse järgi ei nõuta advokaadieksami sooritamist enam isikult, kes 6 on vähemalt kolm aastat tegutsenud kohtunikuna, notarina või prokurörina, välja arvatud abiprokurörina. 1 Eelnõu § 3 punktiga 1 muudetakse notariaadiseaduse § 6, täiendades seda lõikega 1 , mille järgi on kandidaaditeenistusest ja notarieksami sooritamisest vabastatud isikud, kes on töötanud kohtunikuna, vandeadvokaadina või prokurörina (välja arvatud abiprokurörina). Eelnõu § 3 punktiga 2 muudetakse notariaadiseaduse § 21 lõiget 2, milles reguleeritakse, et notari asendaja eksamit ei pea sooritama isikud, kes on töötanud kohtunikuna, vandeadvokaadina või prokurörina (välja arvatud abiprokurörina). 1 1 Eelnõu §-ga 4 tunnistatakse kehtetuks VVS § § 44 lõiked 9 ja 10. Tulenevalt VVS § 44 lg-st 7 kehtestab kohtus riigi esindamise ja kohtumenetlusega riigile kaasnevate kulude kandmise korra Vabariigi Valitsus määrusega. Vabariigi Valitsuse 30.08.2012. a määrusega nr 71 „Kohtus riigi esindamise ja kohtumenetlusega riigile kaasnevate kulude kandmise kord“ (edaspidi kohtus esindamise kord) kehtestatakse tsiviilkohtumenetluses riigi kui menetlusosalise esindamise ja kriminaalasja kohtumenetluses riigi kui kannatanu või tsiviilkostja esindamise ning halduskohtumenetluses valitsusasutuse või valitsusasutuse hallatava riigiasutuse või selle ametniku 1 esindamise ja kohtumenetlusega riigile kaasnevate kulude kandmise kord. VVS § 44 lg 8 kohaselt kogutakse igas ministeeriumis ja maavalitsuses ning Riigikantseleis (edaspidi ka asutused või aruandekohustuslased) andmeid riigi esindamise kohta kohtus. Andmete loetelu riigi esindamise kohta kohtus tsiviil-, haldus- ja kriminaalasjades ning andmete Justiitsministeeriumile edastamise korra 1 kehtestab Vabariigi Valitsus (VVS § 44 lg 9). Vastavalt Vabariigi Valitsuse 13.03.2008. a määruse nr 64 „Andmete loetelu riigi esindamise kohta kohtus ja andmete edastamise kord“ (edaspidi andmete esitamise kord) §-le 2 koostavad ja edastavad ministeeriumid, maavalitsused ja Riigikantselei iga aasta 1. veebruariks Justiitsministeeriumile eelmise kalendriaasta kohtuasjade analüüsi, milles käsitletakse jõustunud kohtulahendite põhjal suurt hulka näitajaid. VVS § 44¹ lg 10 kohaselt peab justiitsminister esitama ministeeriumidelt, maavalitsustelt ja Riigikantseleilt saadud andmete põhjal igal aastal 1. juuniks Vabariigi Valitsusele arutamiseks eelmise kalendriaasta kohtumenetluste koondanalüüsi. Kohtus riigi esindamise regulatsiooni lisamisel VVS-i oli eesmärgiks tagada täielik ülevaade kohtuasjadest, milles ministeerium, maavalitsus või Riigikantselei või nende valitsemisala asutus oli menetlusosaliseks ja milles saadi eelmisel aastal jõustunud kohtulahend. Kogutud informatsiooni analüüsi tulemusena pidi olema võimalik leida põhjused, miks riik kohtus kaotab, ja need põhjused võimaluse korral kõrvaldada. Riigi esindamisest kohtus informatsiooni edastamise ja kogumise kord pidi võimaldama Justiitsministeeriumil efektiivsemalt koordineerida õigusloome valdkondi ning jälgida riigi osalemist kohtumenetluses. Justiitsministeeriumile nähti ette kord aastas Vabariigi Valitsusele koondanalüüsi, järelduste ja ettepanekute esitamise kohustus, et teavitada Vabariigi Valitsust kohtuasjades informatsiooni analüüsimise tulemusel ilmnenud kitsaskohtadest ministeeriumide, maavalitsuste ja Riigikantselei töökorralduses. Vabariigi Valitsusele esitatud koondanalüüsi põhjal pidi olema võimalik teha ettepanekuid õigusloomeks ja õigusaktide muudatusteks. Arvestades andmete esitamise korraga ette nähtud esitatavate andmete mahtu ning seda, et aasta- aastalt on riigi osalusega kohtuasjade arv kasvanud (kui 2008. a sai jõustunud lahendi 1211 kohtuasja, siis 2014. a oli jõustunud lahendiga kohtuasju juba 2317), on oluliselt suurenenud ka aruandekohustuslaste esitatud analüüside maht. See omakorda on suurendanud koondanalüüsi mahtu. Kui näiteks 2008. a kohtuasjade analüüsi kogupikkus oli 32 lehekülge, siis 2014. a analüüsi pikkuseks oli 144 lehekülge. Suure mahu tõttu on koondanalüüsid muutunud raskesti jälgitavaks ning ebaülevaatlikuks. Vaatamata analüüsi suurele mahule, ei oleks ka selle optimeeritumal viisil esitamine vajalik. Iga asutus omab ülevaadet kohtuasjade kohta, kus ta on menetlusosaline. Kuna Vabariigi Valitsusele tuleks esitada teave vaid riigile kõige olulisematest kohtuasjadest, siis reeglina teavitatakse Vabariigi Valitsust kõige olulisematest üksikjuhtumitest. Seega mistahes riigi esindamise andmete koondamine ja nende esitamine Vabariigi Valitsusele ei anna lisaväärtust. Samuti tuleb arvestada, et kuigi andmete kogumiseks ja Justiitsministeeriumile esitamiseks on olemas andmete esitamise kord, millest peavad kõik asutused lähtuma, puudub Justiitsministeeriumil järelevalvepädevus andmete esitamise korra täitmise üle. Justiitsministeeriumile andmete esitamise 7 praktika on asutuseti ebaühtlane ja selleks, et erineva mahu ja struktuuriga esitatud andmed ei moonutaks üldist statistikat, tuleb Justiitsministeeriumil saadud andmeid pidevalt täpsustada. Seega andmete kogumine ja koondanalüüsi iga-aastane koostamine Justiitsministeeriumis ning läbitöötamine Riigikantselei ja Vabariigi Valitsuse poolt toob kaasa suure töökoormuse. Selleks, et oleks tagatud ülevaade kohtuasjadest, kus ministeeriumid, maavalitsus või Riigikantselei on riiki esindanud, ei ole vaja Justiitsministeeriumil andmeid ühte mahukasse analüüsi koondada, vaid piisab näiteks asutuste kodulehel andmete avaldamisest. Riigi vahendite kasutamise otstarbekust (näiteks lepingulise esindaja võtmise põhjendatuse ja otstarbekuse kontroll, õigusanalüüsi koostamise nõude täitmine ja selle tulemusest lähtumine) saab kontrollida Riigikontroll. Samuti ei ole vaja analüüsi selleks, et asutused saaksid esitada õigusloomeettepanekuid nende kaudu. Ministeeriumid ja teised asutused esitavad oma õigusloomeettepanekud tavaliselt valdkonna eest vastutavale ministeeriumile. Seega ei ole riigi kohtuasjade kohta koondanalüüsi koostamine ja Vabariigi Valitsusele esitamine vajalik. Samale järeldusele jõudis ka Vabariigi Valitsus oma 11.06.2015. a istungil, kus tehti justiitsministrile ülesandeks esitada Vabariigi Valitsusele eelnõu, millega jäetakse riigi kohtus esindamise andmete kogumist ja analüüsi käsitlev regulatsioon Vabariigi Valitsuse seadusest välja ning analüüsida andmete kogumise ning analüüsi koostamise otstarbekust. Nimetatud analüüsi tulemusel on jõutud järeldusele, et riigi esindamise kohta andmete kogumine ja analüüsi koostamine ei ole otstarbekas. Lisaks on kohtus esindamise korra näol olemas regulatsioon kohtus riigi esindamiseks, millest peavad kõik asutused riigi esindamise korraldamisel lähtuma. Justiitsministeerium saab teavet kogudes ja Vabariigi Valitsusele esitades üksnes jälgida riigi osalemist kohtumenetlustes, kuid Justiitsministeeriumil puudub järelevalvepädevus ministeeriumide, maavalitsuste ja Riigikantselei üle seoses riigi kohtus esindamise korraldamisega ja kohtus esindamise korra järgimisega. Koondanalüüsis on võimalik kohustada asutusi kohtus esindamise korda järgima ja teha ettepanekuid edukamaks kohtus esindamiseks ja kulude vähendamiseks, kuid kokkuvõttes iga asutus otsustab ja ka vastutab ise riigi esindamise korraldamise eest. Ka ei ole Vabariigi Valitsus koondanalüüside põhjal otsuseid teinud. Viimasel viiel aastal ei ole Vabariigi Valitsuse istungil kohtuasjade analüüsi üle arutelu tekkinud, vaid see on kiidetud ühehäälselt heaks istungile esitatud kujul. Kokku on alates 2001. aastast Vabariigi Valitsusele esitatud 15 analüüsi, millest arutelu on avatud üksnes viiel korral. Seega olukorras, kus Vabariigi Valitsuselt ei ole laekunud Justiitsministeeriumile sisulist tagasisidet ning asutused kohustuvad järgima kohtus esindamisel kehtivat korda ning vastutavad ise korrakohase kohtus esindamise eest, puudub sisuline vajadus Justiitsministeeriumil andmeid edaspidi koguda. Eeltoodust tulenevalt ei ole Justiitsministeeriumi poolt kohtus riigi esindamist puudutavate andmete kogumine otstarbekas ning see tegevus tuleks lõpetada. Eelnõu § 5 sätestab eelnõu seadusene jõustumise 2016. aasta 1. juulil. Seaduse jõustumiseks on vaja sätestada üldisest jõustumise korrast pikem aeg, et kohtunikueksamikomisjon ja koolitusnõukogu jõuaksid teha uue korra rakendamiseks vajalikud ettevalmistused ja kõigil isikutel, keda seadusemuudatus puudutab, oleks piisav aeg sellega tutvumiseks. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei ole kasutusele võetud uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud 6.1. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele 6.1.1. Kavandatav muudatus I – kohtunikuks saamise korralduse muutmine Eelnõuga kavandatakse muuta kohtunikuks saamise korraldust eesmärgiga tagada kohtunikukonkursside õnnestumine. Seni kehtinud kohtunikuametisse kandideerimise regulatsioon muudetakse paindlikumaks ja tagatakse kohtunikuametisse asujate võrdne kohtlemine. Edaspidi ei pea kohtunikuks kandideerijad läbima ettevalmistusteenistust, samuti ei nõuta kohtunikuametisse 8 asumisele eelnevat kohtuniku ametioskuste omandamist. Kohtuniku ametioskuste õpetamine toimub lühikese perioodi jooksul pärast kohtunikuna ametisse asumist, kusjuures esimese kuue kuu jooksul võib vähendada kohtuniku töökoormust. Koolitusprogrammis osalemine on ametisse asuvatele kohtunikele kohustuslik. Kõrgelt kvalifitseeritud juristide horisontaalse liikumise hõlbustamiseks tunnustab kohtusüsteem reguleeritud elukutsete (advokatuur, prokuratuur, notariaat) eksameid. See tähendab, et kohtunikueksami sooritamist ei nõuta vandeadvokaatidelt, prokuröridelt (v.a abiprokuröridelt) ja notaritelt, kes on teadmiste kontrolli läbinud juba prokuratuuri, advokatuuri või notariaati astudes. Kohtunikueksamikomisjon võib kohtunikueksamist vabastada ka teistelt õiguserialadelt kandideerijaid (nt õiguskantsler). Edaspidi eeldatakse kohtunikuks kandideerijatelt kohtunikueksami sooritamist enne kandideerimist, mistõttu muudetakse kehtivat kohtunikueksami korraldust. Praegu korraldatakse kohtunikueksam kohtunikukonkursi raames, kuid edaspidi korraldatakse see sõltumata kohtunikukonkursist (korraldatakse eraldi, näiteks kaks korda aastas). Kohtunikukonkursse kuulutatakse edaspidi välja kaks-kolm korda aastas kindlatel aegadel. See mõjutab kohtunike ametisse asumise aega: üheaegselt asub ametisse suurem arv uusi kohtunikke, keda on võimalik ühtse rühmana pärast ametisse asumist koolitada. Kohtunikuks saamise korralduse muutmisel antakse suuremale arvule inimestele võimalus kohtunikuks kandideerida ning mõnede sihtrühmade liikmetele tehase kandideerimise protsess lihtsamaks. Seeläbi suureneb kohtunikuks kandideerijate arv ning kohtunikukohad saavad täidetud. Täitmata kohtunikukohtade arvu vähenemisega väheneb ametisolevate kohtunike töökoormus. Kuigi kohtuniku ametioskusi õpetatakse alles ametisse asumise järel, ei too see kaasa kohtunike ettevalmistuse taseme nõrgenemist: ka praegu ametisse asuvatest uutest kohtunikest on üle poole tulnud väljastpoolt ettevalmistusteenistust, seega ei ole nad saanud kohtuniku ettevalmistust ega ametioskuste koolitusi. Kohtunikuks saamise korralduse muutmisel on kõigil esimese ja teise astme kohtunikuks saanutel võrdne võimalus ja kohustus omandada koolitusprogrammi läbimisega kohtuniku ametioskused. Sihtrühm Muudatused kohtunikuks saamise korralduses mõjutavad kohtunikueksamikomisjoni ja koolitusnõukogu sisemist töökorraldust ja protseduure ning kohtunike, kohtunikueksamikomisjoni ja koolitusnõukogu liikmete töökoormust. Sihtrühmaks on kõik Eesti kohtunikud (231), kohtunikueksamikomisjoni liikmed (16) ja koolitusnõukogu liikmed (9). Võrreldes sihtrühmi tööealise elanikkonnaga (631 000), on mõjutatud sihtrühmad väikesed. Sihtrühma kuuluvad ka potentsiaalsed kohtunikuks kandideerijad: õigusteaduse magistrikraadi või sellega võrdsustatud haridusega inimesed. Haridus- ja Teadusministeeriumi andmetel on alates 1991. aastast omandanud õigusteaduse magistrikraadi või sellega võrdsustatud hariduse umbes 5000 inimest, siia lisanduvad enne 1991. aastat õigusteaduskonna lõpetanud isikud (nimetatud sihtrühm hõlmab vandeadvokaate, prokuröre ja notareid, kuna nimetatud ametikohtadel töötamine eeldab magistriraadi või sellega võrdsustatud haridust). Võrreldes sihtrühma tööealise elanikkonnaga (631 000), on mõjutatud sihtrühm väike. I sihtrühm: potentsiaalsed kohtunikuks kandideerijad Kohtunikuks saamise korralduse muudatusega suureneb eelduslikult huvi kohtunikuks kandideerimise vastu ja laieneb potentsiaalsete kohtunikuks kandideerijate ring, kuid kohtunikuks saamiseks on endiselt vaja sooritada kohtunikueksam (v.a mõned kandideerijate rühmad, kes on kohtunikueksami sooritamisest vabastatud), läbida julgeolekukontroll ja isiksuseomaduste hindamine. Seetõttu on muudatuse mõju ulatus sihtrühma jaoks väike, kuna suuri muutusi potentsiaalsete kohtunikuks kandideerijate käitumises ei toimu ja puudub vajadus muudatustega kohanemisele suunatud tegevusteks. Arvestada tuleb vaid sellega, et potentsiaalseid kohtunikuks kandideerijaid on vaja informeerida, et kohtunikueksam peab olema sooritatud enne kohtunikuks kandideerimist. Reeglina sooritab kohtunikuks kandideerija kohtunikueksami ühel korral. Samuti läbib kohtunikuks kandideerija kohtunikukonkursi kõik etapid (julgeolekukontroll, isiksuseomaduste hindamine, vestlused asjaomase kohtu üldkogu ja Riigikohtu üldkoguga) ühel konkursil. Üldjuhul arvestab 9 kohtunikueksamkomisjon järgnevatel konkurssidel eelneva konkursi käigus läbiviidud julgeolukontrolli ja vestluse tulemusi. Seega saab muudatuse mõju esinemise sagedust pidada väikseks. Ebasoovitavate mõjude riski potentsiaalsetele kohtunikuks kandideerijatele muudatusega ei kaasne, kuna kohtunikuks kandideerimise võimalus laieneb suuremale arvule inimestele ning mõnedele sihtrühmadele (vandeadvokaadid, prokurörid, notarid) muutub kandideerimine lihtsamaks. II sihtrühm: kohtunikueksamikomisjoni liikmed Kohtunikuks saamise korralduse muutmine mõjutab kohtunikueksamikomisjoni töökorraldust ja koormust, kuna kohtunikueksamikomisjoni ülesanne on hinnata kohtunikuks kandideerijate vastavust kohtunikule esitavatele nõuetele, nende õigusalaseid teadmisi ja isiksuseomadusi. Potentsiaalsete kohtunikuks kandideerijate ringi laienemisega ja mõnede kandideerijate sihtrühmade kohtunikuks kandideerimise lihtsustumisega suureneb nende isikute arv, keda on vaja hinnata (nii nõuetele vastavust, õigusalaseid teadmisi kui ka isiksuseomadusi). Teisalt väheneb eksamitegijate arv vandeadvokaatidest, prokuröridest ja notaritest kandideerijate arvelt ning kaob vajadus korraldada konkursse kohtunikukandidaadiks kandideerijatele (mille käigus kontrolliti õigusalaseid teadmisi ja usaldusväärsust) ja teostada järelevalvet kohtuniku ettevalmistusteenistuse üle. Seega on muudatuse mõju ulatus kohtunikueksamikomisjoni liikmetele väike. Kohtunikueksamit hakatakse korraldama kuni kaks korda aastas etteplaneeritult, seega on komisjonil vaja hinnata eksamitegijate kohtunikule esitatavatele nõuetele vastavust ja eksamitegijate teadmisi kahel korral aastas. Aastas kuulutatakse välja kaks kuni kolm kohtunikukonkurssi, seega kohtunikuks kandideerijate isiksuseomadusi on vaja hinnata kahel-kolmel korral aastas. Praegu peab kohtunikueksamikomisjon aastas läbi 9–14 istungit. Kuna muutub võimalikuks komisjoni töö etteplaneerimine, siis istungite arv väheneb. Eelduslikult jääb üldine töökoormus komisjoni liikmetel samaks, kuna muutub komisjoni töö sisu. Seetõttu on muudatuse esinemise sagedus väike. Ebasoovitavate mõjude riski kohtunikueksamikomisjoni liikmetele muudatusega ei kaasne. III sihtrühm: koolitusnõukogu liikmed Uus regulatsioon mõjutab vähesel määral kohtunike koolitusnõukogu töökorraldust ja koormust, kuna koolitusnõukogu peab ühekordse tegevusena välja töötama kohtunike ametioskuste programmi ning seda regulaarselt ellu viima. Koolitusprogramm muutub institutsionaliseeritumaks ning mahukamaks. Koolitusnõukogu koosolekute sagedus ja elektrooniliste konsultatsioonide maht võib suureneda, kuigi mitte olulisel määral, sest osaliselt saab ära kasutada senise oskuskoolituste programmi koolitusi ja teavet. Kohtuniku ametioskuste kataloog (teemavaldkonnad) on juba varem välja töötatud. Seega on muudatuse mõju ulatus koolitusnõukogu liikmetele ja töökorraldusele keskmine. Kuna ametioskuste programmi väljatöötamine on ühekordne, on mõju sagedus väike. Ebasoovitavate mõjude esinemise riski koolitusnõukogu liikmetele muudatusega ei kaasne. IV sihtrühm: I ja II astme kohtunikud Kohtunikuks saamise korralduse muutmine ei mõjuta oluliselt I ja II astme kohtunike töökorraldust ega koormust. Muudatuse mõjul (kohtunikukonkursside õnnestumisel) väheneb täitmata kohtunikukohtade arv, samuti on väiksem tõenäosus, et vabad kohtunikukohad on pikka aega täitmata. Seega ametis olevate kohtunike töökoormus peaks vähenema, mis mõjutab positiivselt menetlusaegade pikkust. Samas näeb uus regulatsioon ette, et ametis alustava esimese astme kohtuniku töökoormus on esimesel kuuel kuul pärast ametisse asumist väiksem (talle jagatakse vähem asju kui teistele kohtunikele), mistõttu suureneb mõnevõrra teiste kohtunike koormus. Kuna alustava kohtuniku vähendatud töökoormus jaguneb kõigi sama kohtu kohtunike vahel, ei ole töökoormuse suurenemine märkimisväärne, pigem võib töökoormuse suurenemist pidada ajutiseks, lühiajaliseks ja väheseks (uue kohtuniku töökoormust vähendatakse kuueks kuuks 10% ulatuses). Mõnevõrra võib suureneda ka kohtunike koormus, kes juhendavad alla kolmeaastase staažiga kohtunikke. Muudatus mõjutab väikest arvu kohtunikke, kuna juhendamist vajab keskmiselt 13 kohtunikku aastas. Juhendavate kohtunike veidi suurema koormuse kompenseerimiseks makstakse 10 neile ühe aasta jooksul lisatasu 5 protsenti. Kuna aastas nimetatakse ametisse keskmiselt 13 uut kohtunikku, on mõju ulatus ja esinemise sagedus väike. Ebasoovitavate mõjude esinemise riski esimese ja teise astme kohtunikele muudatusega ei kaasne. Juhendava kohtuniku mõningane töökoormuse suurenemine saab kompenseeritud lisatasu maksmisega, lisatasu suuruseks on 5% juhendava kohtuniku ametipalgast. Kokkuvõtlikult võib öelda, et muudatuse tagajärjel avalduv mõju on ebaoluline. Sihtrühmadele kaasnevad mõjud on pigem positiivsed, kuna muudatuse tagajärjel on edaspidi uute kohtunike valimise ja ametisse nimetamise protsess kiirem. Kohtunike kohad saavad täidetud kiiremini ja seetõttu väheneb teiste ametis olevate kohtunike töökoormus. 6.1.2. Kavandatav muudatus II – Riigikohtu kohtunõunike ametisse nimetamise korra muutmine Kavandatava muudatusega muudetakse paindlikumaks Riigikohtu kohtunõunike ametisse nimetamise kord. Kavandatava muudatuse kohaselt võib Riigikohtu kohtunõunikud nimetada ametisse määratud ajaks, kuid mitte lühemaks perioodiks kui kolm aastat (v.a juhtudel, kui kohtunõunik nimetatakse ametisse ajutiselt äraoleva ametniku asendamiseks või ajutise iseloomuga teenistusülesannete täitmiseks). Poolte kokkuleppel saab kohtunõuniku teenistussuhet pikendada. Eelnõu kohaselt ei ole kohtunõuniku teenistusse võtmiseks vaja korraldada konkurssi. Riigikohtu kohtunõuniku ametisse nimetamise korra muutmisega kaasneb mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste korraldusele – mõju asutuse ülesannetele ja töökorraldusele, sh asutuse töökoormusele (ülesannete hulgale ja iseloomule), sisemisele töökorraldusele ja protseduuridele või põhiülesannete täitmisele ja teenuste osutamise võimele. Sihtrühm KS § 31 lõike 3 kohaselt võib kohtunõunikuks nimetada isiku, kes vastab kohtunikule esitatavatele haridusnõuetele. Sihtrühma kuuluvad õigusteaduse magistrikraadi või sellega võrdsustatud haridusega inimesed. Haridus- ja Teadusministeeriumi andmetel on alates 1991. aastast omandanud õigusteaduse magistrikraadi või sellega võrdsustatud hariduse umbes 5000 inimest, siia lisanduvad enne 1991. aastat õigusteaduskonna lõpetanud isikud (nimetatud sihtrühm hõlmab vandeadvokaate, prokuröre ja notareid, kuna nimetatud ametikohtadel töötamine eeldab magistriraadi või sellega võrdsustatud haridust). Võrreldes sihtrühma tööealise elanikkonnaga (631 100), on mõjutatud sihtrühm väike. Mõju esinemise sagedust võib pidada väikseks. Riigikohtus on 33 kohtunõuniku ametikohta. Aastatel 2010–2014 on teenistusest lahkunud 15 kohtunõunikku (keskmiselt 3 aastas) ja ametisse asunud 17 kohtunõunikku (keskmiselt 3,4 aastas). Seega ei saa Riigikohtu kohtunõunike liikuvust pidada suureks. Kavandatav muudatus ei mõjuta juba määramata ajaks ametisse nimetatud nõunikke, mistõttu ei saa eeldada, et lähiajal Riigikohtu kohtunõunike mobiilsus oluliselt suureneks. Mõju esinemise ulatus on väike, kuna see ei too kaasa arvestatavaid muutusi Riigikohtu sisemises töökorralduses ega kohtunike ja kohtunõunike tegevuses. Kavandatav muudatus ei mõjuta juba ametisse nimetatud nõunikke. Kavandatava muudatuse kohaselt saab nõunikke ametisse nimetada määratud ajaks, kuid minimaalselt kolme aasta pikkuseks perioodiks. Minimaalne ametisse nimetamise periood tagab, et Riigikohtus ei teki ülemäära suurt kohtunõunike voolavust. Kohtunõunike mobiilsuse mõningane suurenemine mõjub hästi nii tippspetsialistide kui ka organisatsiooni arengule. Paindlikum kohtunõunike ametisse nimetamise kord võimaldab tuua lühemaks ajaks ja lihtsustatud korras Riigikohtusse kõrgelt kvalifitseeritud juriste, kellel puudub huvi praeguse korra järgi kohtunõunikuks kandideerida (avalikul konkursil ei osaleta kartuses, et mittevalituks osutumine mõjub tööalasele mainele negatiivselt) ja kes ei soovi oma tegevust pikaajaliselt Riigikohtuga siduda. Riigikohtu kohtunõunike suurem liikuvus tagab võimalikult laia juurdepääsu Riigikohtu kohtunõuniku ametikohtadele. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. Ebasoovitava mõjuna võib kaasneda teatud järjepidevuse katkemine tööprotsessides ja vajadus teatud perioodi järel uusi kohtunõunikke välja õpetada. Ebasoovitavat mõju ei saa aga pidada märkimisväärseks, sest kohtunõunikud töötavad koostöös kohtunikega, kes on ametisse nimetatud eluajaks, mistõttu on tagatud järjepidevus tööprotsessides. Kohtunõuniku teenistussuhte pikkusele on kehtestatud miinimumtähtaeg, mis tagab, 11 et Riigikohtu kohtunõunike voolavus ei muutu ülemäära suureks, ning annab ametisse asuvale kohtunõunikule mõistliku pikkusega aja oma edasise tööalase tegevuse planeerimiseks. Muudatusel on positiivne mõju, kuna tekib võimalus tuua süsteemi lühiajaliselt ja lihtsustatult uusi ja kõrgelt kvalifitseeritud inimesi. Kehtiv regulatsioon, mis kohustab kohtunõunike ametikohti täitma konkursi korras, ei anna alati soovitud tulemust, kuna sageli kõrgelt kvalifitseeritud juristid ei osale konkursil kartuses, et konkursil läbikukkumine mõjutab negatiivselt nende edasist tööalast tegevust (mõju mainele). Analoogilise põhjendusega loobus prokuratuur avaliku konkursi korraldamisest riigiprokuröri koha täitmiseks. Võimalus kutsuda kohtunõunikuna teenistusse oma valdkonna tippeksperte soodustab uute vaatenurkade teket. Kokkuvõtlikult võib öelda, et muudatuse tagajärjel avalduv mõju on ebaoluline. Sihtrühmadele kaasnevad mõjud on pigem positiivsed, kuna muudatuse tagajärjel muutub Riigikohtu nõuniku ametisse nimetamise kord paindlikumaks. 6.1.3. Kavandatav muudatus III – riigi kohtus esindamise koondanalüüsi Vabariigi Valitsusele koostamisest loobumine Kavandatava muudatusega loobutakse riigi kohtus esindamise koondanalüüsi koostamisest Vabariigi Valitsusele ning selle jaoks ministeeriumidelt ja maavalitsustelt andmete kogumisest. Muudatusega kaasneb mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste korraldusele – mõju asutuse ülesannetele ja töökorraldusele, sh asutuse töökoormusele (ülesannete hulgale ja iseloomule), sisemisele töökorraldusele ja protseduuridele või põhiülesannete täitmisele ja teenuste osutamise võimele. Sihtrühm Sihtrühma kuuluva ministeeriumid, maavalitsused ja Riigikantslei, kellelt analüüsi koostamiseks andmeid kogutakse. Täpsemalt puutub andmete kogumise ja esitamisega kokku umbes 80 inimest, lisaks Vabariigi Valitsuse liikmed, kes koondanalüüsiga tutvuvad. Võrreldes sihtrühma Eesti ametnikkonnaga (30 000), on mõjutatud sihtrühm väike. Mõju esinemise sagedust võib pidada väikseks, kuna koondanalüüsi koostamiseks esitatakse andmeid üks kord aastas. Mõju esinemise ulatus on väike, kuna see ei too kaasa arvestatavaid muutusi asutuste sisemises töökorralduses, kuna ära jääb andmete kogumise ja esitamise kohustus Justiitsministeeirumile. Iga asutus saab reguleerida oma sisemise töökorraldusega, milliseid andmeid ja millisel viisil ta edaspidi kogub. Andmete kogumise, esitamise ja avaldamise kohustust asutustel veebilehel ei ole ka edaspidi. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. Iga asutus peab sõltumata koondanalüüsi koostamisest arvestust kohtuasjade kohta, milles ta on menetlusosaline. Ebasoovitava mõjuna võib kaasneda Vabariigi Valitsuse vähesem informeeritus, kuid riigi jaoks olulistest kohtuasjadest on võimalik ministritel Vabariigi Valitsust teavitada. Ebasoovitavat mõju ei saa aga pidada märkimisväärseks, sest olulistest kohtuasjadest informeeritakse Vabariigi Valitsust jätkuvalt, oluline info riigi kohtuasjade kohta on endiselt Vabariigi Valitsusele kättesaadav. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 30.08.2012. a määruse nr 71 „Kohtus riigi esindamise ja kohtumenetlusega riigile kaasnevate kulude kandmise kord“ § 6 lõike 1 kohaselt teavitatakse Vabariigi Valitsust riigile olulisest kohtuasjast. Muudatusel on positiivne mõju, kuna väheneb asutuste töökoormus. Igal aastal ei ole vaja Justiitsministeeirumile andmeid esitada. See võimaldab asutustel enam keskenduda sisulistele tegevustele ning kulutada riigi ülesannete täitmiseks olemasolevaid ressursse otstarbekamalt. Kokkuvõtlikult võib öelda, et muudatuse tagajärjel avalduv mõju on ebaoluline. Sihtrühmadele kaasnevad mõjud on pigem positiivsed, kuna muudatuse tagajärjel muutub asutuste ressursikasutus efektiivsemaks. 6.2. Mõju majandusele 6.2.1. Kavandatav muudatus II – reguleeritud õiguselukutsete eksamite vastastikune tunnustamine 12 Kavas on suurendada vastastikust horisontaalset liikumist reguleeritud õigusalade vahel, mistõttu muudetakse sarnaselt kohtute seadusega ka advokatuuriseadust ja notariaadiseadust selliselt, et kohtunikel, prokuröridel, vandeadvokaatidel ja notaritel tekib võimalus teiste reguleeritud õigusalade liikmeks saada lihtsustatud korras, ilma õigusalaseid teadmisi kontrollivat eksamit sooritamata. Õigusalaseid teadmisi kontrollivast eksamist vabastamine ei too kaasa automaatset kohtunikuks, vandeadvokaadiks, prokuröriks või notariks saamist, vaid lihtsustatud korras teisele õiguserialale kandideerimist. Eesti Advokatuurile, prokuratuurile, Notarite Kojale ja kohtusüsteemile jääb õigus hinnata kandidaadi sobivust vastavale ametikohale. Kohtunikud, vandeadvokaadid, prokurörid ja notarid on õiguserialade tippspetsialistid. Nimetatud ametite esindajate lihtsustatud horisontaalne liikumine mõjub hästi nii tippspetsialistide konkurentsivõimele (võimalus uusi kogemusi omandada) kui ka reguleeritud õigusaladele (organisatsiooniga liituvad mitmekesisema (töö)kogemusega tippspetsialistid). Era- ja avaliku sektori vahelise horisontaalse mobiilsuse suurendamine on kooskõlas riigi kui tööandja personalipoliitika valges raamatus märgitud põhimõtetega. Sihtrühm Sihtrühma kuuluvad Eesti Advokatuur (614 vandeadvokaati), prokuratuur (92 prokuröri, v.a abiprokurörid), Notarite Koda (92 notarit) ja kõik Eesti kohtunikud (231). Võrreldes sihtrühmi tööealise elanikkonnaga (631 000), on mõjutatud sihtrühmad väikesed. I sihtrühm: Eesti Advokatuur Eksamite vastastikune tunnustamine Eesti Advokatuuri liikmeskonda ja töökorraldust oluliselt ei mõjuta. Mõnedel kohtunikel on juba praegu võimalus astuda lihtsustatud korras (ilma eksamit sooritama) advokatuuri liikmeks: kehtiva advokatuuriseaduse järgi võib vandeadvokaadina advokatuuri liikmeks võtta isiku, kes on vähemalt kolm aastat tegutsenud riigikohtunikuna, kohtunikuna Euroopa Kohtus, Euroopa Inimõiguste Kohtus või Euroopa Liidu Üldkohtus. Kohtunike, prokuröride ja notarite kandideerimine advokaadiks on seni olnud pigem harv. Seetõttu ei ole Eesti Advokatuuril vajadust oma tööd oluliselt ümber korraldada; ühekordse tegevusena on vaja viia Advokatuuri poolt kehtestatud advokaadiks kandideerimist reguleerivad dokumendid seadusega kooskõlla. Senine praktika näitab, et vandeadvokaatide kandideerimine kohtunikuks (arvestades vandeadvokaatide koguarvu) ning kohtunike, prokuröride ja notarite kandideerimine advokatuuri ei ole sage (näiteks viimase viie aasta jooksul on kandideerinud kohtunikuks aastas keskmiselt ligi seitse vandeadvokaati, vandeadvokaadiks on saanud viimase viie aasta jooksul kaks endist kohtunikku). Vandeadvokaadiks saamisele eelneb üldjuhul mitmeaastane n-ö õpipoisiaeg, mistõttu on õigusteaduse magistrikraadi omandanud isikud oma ameti valiku teinud eelduslikult hoolikalt kaaludes. Ei ole põhjust eeldada, et eksami vastastikuse tunnustamise tagajärjel muutub oluliselt kohtunike, vandeadvokaatide, prokuröride ja notarite omavaheline liikumine Seega saab mõju ulatuse ja sageduse lugeda väikseks. Ebasoovitavate mõjude riski ei kaasne, kuna Eesti Advokatuurile jääb pädevus lihtsustatud korras kandideerija vandeadvokaadiks sobivust hinnata. Kuna kohtunikukohti vabaneb aastas keskmiselt 13, siis ei ole põhjust eeldada, et vandeadvokaatide liikumine kohtunikuametisse mõjutaks oluliselt advokatuuri liikmeskonna suurust. II sihtrühm: prokuratuur Eksamite vastastikune tunnustamine ei mõjuta oluliselt prokuratuuri liikmeskonda ja töökorraldust. Eksamite vastastikuse tunnustamisega seoses ei ole vaja muuta prokuratuuriseadust, kuna prokuratuuriseadus ei reguleeri prokuröriks kandideerijate õigusalaste teadmiste kontrollimise protseduuri. Eksamite vastastikune tunnustamine mõjutab prokuratuuri liikmeid ja tegevust vähesel määral. Ühekordselt on vaja välja töötada protseduur vandeadvokaatide, notarite ja kohtunike prokuröriks kandideerimiseks ilma õigusalaseid teadmisi kontrollimata. Senine praktika näitab, et prokuröride kandideerimine kohtunikuks, vandeadvokaadiks ja notariks ning kohtunike, vandeadvokaatide ja notarite kandideerimine prokuröriks ei ole sage (näiteks viimase viie aasta jooksul on kohtunikuks kandideerinud aastas keskmiselt ligi kolm prokuröri, samas ükski kohtunik ei ole asunud teenistusse prokurörina). Täievoliliseks prokuröriks saamisele eelneb üldjuhul mitmeaastane abiprokuröri teenistus, mistõttu võib eeldada, et õigusteaduse magistrikraadi omandanud isikud on oma ameti valiku teinud hoolikalt kaaludes. Ei ole põhjust eeldada, et eksami 13 vastastikuse tunnustamise tagajärjel muutub oluliselt kohtunike, vandeadvokaatide, prokuröride ja notarite omavaheline liikumine. Seega saab mõju ulatuse ja sageduse lugeda väikseks. Ebasoovitavate mõjude riski ei kaasne, kuna prokuratuurile jääb pädevus lihtsustatud korras kandideerija prokuröriks sobivust hinnata. Kuna kohtunikukohti vabaneb aastas keskmiselt 13, siis ei ole põhjust eeldada, et prokuröride liikumine kohtunikuametisse mõjutaks oluliselt prokuratuuri liikmeskonda. III sihtrühm: Notarite Koda Eksamite vastastikune tunnustamine mõjutab mõningal määral Notarite Koja liikmeid ja Notarite Koja töökorraldust. Senine praktika näitab, et notarite kandideerimine kohtunikuks, vandeadvokaadiks ja prokuröriks ning kohtunike, vandeadvokaatide ja prokuröride kandideerimine notariks on pigem harv (näiteks kohtunikuks ei ole viimase viie aasta jooksul kandideerinud ükski notar, läbi kohtuniku ettevalmistusteenistuse on kohtunikuks kandideerinud üks endine notar, samas ükski kohtunik ei ole ametisse asunud notarina). Notarina ametisse asumisele eelneb mitmeaastane notarikandidaadi teenistus, mistõttu võib eeldada, et õigusteaduse magistrikraadi omandanud isikud on oma ameti valiku teinud hoolikalt kaaludes.Ei ole põhjust eeldada, et eksami vastastikuse tunnustamise tagajärjel muutub oluliselt kohtunike, vandeadvokaatide, prokuröride ja notarite omavaheline liikumine. Seega saab mõju ulatuse ja sageduse lugeda väikseks. Notarite Koda ei pea oma töökorraldust oluliselt muutma, kuid ühekordse tegevusena on vaja välja töötada protseduur vandeadvokaatide, prokuröride ja kohtunike lihtsustatud korras notariks kandideerimiseks. Ebasoovitavate mõjude riski ei kaasne, kuna Notarite Kojale jääb pädevus lihtsustatud korras kandideerija notariks sobivust hinnata. Kuna kohtunikukohti vabaneb aastas keskmiselt 13, siis ei ole põhjust eeldada, et notarite liikumine kohtunikuametisse mõjutaks oluliselt notariaadi liikmeskonda. IV sihtrühm: kõik Eesti kohtunikud Eksamite vastastikune tunnustamine mõjutab mõningal määral Eesti kohtunikke ja kohtunikueksamikomisjoni töökorraldust. Eksamite vastastikuse tunnustamise mõju kohtunikueksamikomisjoni töökoormusele ja tööprotseduuridele on täpsemalt analüüsitud p-s 6.1.1. Seni on vandeadvokaadid, prokurörid ja notarid kohtunikuks kandideerinud suhteliselt vähe. Vastassuunaline liikumine on olnud peaaegu olematu (viimase viie aasta jooksul on vandeadvokaadina asunud tööle kaks endist kohtunikku, samas ükski kohtunik ei ole asunud teenistusse prokuröri või notarina). Eespool toodud põjustel ei ole põhjust eeldada, et pärast eksamite vastastikust tunnustamist liikumine reguleeritud õiguselukutsete vahel oluliselt suureneks. Seetõttu saab mõju ulatuse ja sageduse Eesti kohtunikele lugeda väikeseks. Ebasoovitavate mõjude riski ei kaasne, kuna kohtunikkonnale jääb pädevus lihtsustatud korras kohtunikuks kandideerija sobivust hinnata. Kokkuvõtlikult võib öelda, et muudatuse tagajärjel avalduv mõju on ebaoluline. Sihtrühmadele kaasnevad mõjud on pigem positiivsed, kuna muudatuse tagajärjel on võimalik paindlik liikumine reguleeritud kutsete vahel. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamisega riigile kulusid ega tulusid ei kaasne. Kohtunikuks saamise korralduse muutmisega seotud kulud kaetakse kohtute eelarvest, täiendavaid rahalisi vahendeid selleks riigieelarvest ei taotleta. Kohtunikuks saamise korralduse muutmisega kaasneb kohtunikuks kandideerijate isiksuseomaduste hindamise tervikliku süsteemi ja kohtunike ametioskuste koolitusprogrammi väljatöötamine, sh koolituste korraldamine suuremas mahus. Riigikohtul tekivad suuremad kulud seoses isiksuseomaduste hindamise ja koolituste suuremas mahus korraldamisega. Septembris 2015 leppisid Justiitsministeerium ja Riigikohus kokku 2016. aasta eelarve muudatuses, millega tuuakse Justiitsministeeriumi eelarvest kohtunikukandidaaditeenistuse arvelt Riigikohtu eelarvesse üle 21 794 14 eurot, millega kaetakse valdav osa koolitusprogrammi kuludest (summa ületulek Riigikohtu eelarvesse on püsiv, kuna Riigikohtul tekivad nimetatud suuremad kulutused igal aastal). Eelnõuga lisatakse võimalus maksta alla kolmeaastase staažiga kohtunike juhendamise eest juhendavale kohtunikule juhendamistasu 5% tema ametipalgast. Kohtunikust juhendaja võib kohtunikule määrata üheks aastaks. Kuivõrd ametisse asuva kohtuniku ametipalka vähendatakse esimesel kuuel kuul 10%, siis rahaline kate juhendamistasu maksmiseks tuleks ametisse asuva kohtuniku ametipalga vähendamise arvelt. Vabariigi Valitsusele kohtus riigi esindamise koondanalüüsi esitamisest loobumine ei too riigile kaasa täiendavaid kulusid ega tulusid. 8. Rakendusaktid Eelnõu seadusena jõustumisel tunnistatakse kehtetuks KS § 61 lõige 6, mis sätestab valdkonna eest vastutavale ministrile volitusnormi kohtunikukandidaatide arvu määramiseks. Sellest tulenevalt muutub kehtetuks nimetatud volitusnormi alusel kehtestatud justiitsministri 13.01.2003. a määrus nr 2 „Kohtunikukandidaatide arvu määramine“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/239130). 1 Samuti tunnistatakse eelnõu seadusena jõustumisel kehtetuks VVS § 44 lg 9, mille alusel on Vabariigi Valitsuse 13.03.2008. a määrusega nr 64 kehtestatud „Andmete loetelu riigi esindamise kohta kohtus ja andmete edastamise kord“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/12940046). . Sellest tulenevalt muutub ka kõnealune määrus kehtetuks. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 1. juulil 2016. a. Enne 1. juulit 2016 välja kuulutatud kohtunikukonkursid korraldatakse kuni 30. juunini 2016 kehtiva seaduse alusel. Koolitusprogrammi saab rakendada kohe pärast seaduse jõustumist. Seaduse jõustumiseks on vaja sätestada üldisest jõustumise korrast pikem aeg, et kohtunikueksamikomisjon ja koolitusnõukogu jõuaksid teha uue korra rakendamiseks vajalikud ettevalmistused ja kõigil isikutel, keda seadusemuudatus puudutab, oleks piisavalt aega sellega tutvuda. 10. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ministeeriumidele ja Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks Riigikohtule, Eesti Kohtunike Ühingule, esimese ja teise astme kohtutele, Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti Advokatuurile, Riigiprokuratuurile, Notarite Kojale. Urmas Reinsalu Minister 15 Tere! Teile on saadetud Justiitsministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument. Pealkiri: Kohtute seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esitamine arvamuse avaldamiseks Registreerimise kuupäev: 02.12.2015 Registreerimise number: 8-1/8234. Tõnismägi 5a, 15191, Tallinn Tel. (372) 620 8100, Faks (372) 620 8109 e-mail: [email protected] www.just.ee