Kiri

Meie 10.11.2015 nr 8-1/7642 Eesti Advokatuur Registrite- ja Infosüsteemide Keskus Esimese ja teise astme kohtud Eelnõu esitamine arvamuse avaldamiseks Esitame Teile arvamuse avaldamiseks justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ muutmise määruse eelnõu. Arvamusi ootame hiljemalt 23. novembriks 2015. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Reinsalu Minister Aliis Pihkva 680 3129 [email protected] Tõnismägi 5A / 15191 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898  EELNÕU 21.09.2015 JUSTIITSMINISTER MÄÄRUS Tallinn, 2015 nr Justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide edastamise kord“, Justiitsministri 22. juuli 2008. a määruse nr 40 „Süüteomenetluses digitaalallkirjastatud ja muu digitaalse dokumendi vormistamise, edastamise ja säilitamise kord“, Justiitsministri 19. detsembri 2012. a määruse nr 60 „Kohtu registriosakonna kodukord“, Justiitsministri 21. septembri 1998. a määruse nr 38 „Ümberregistreerimata mittetulunduslike ühenduste sundlõpetamise korra kinnitamine”, Justiitsministri 9. juuli 1999. a määruse nr 35 „Äriseadustiku paragrahvi 519 alusel äriühingute sundlõpetamise korra kehtestamine” ja Justiitsministri 1. septembri 1997. a määruse nr 39 „Äriregistrisse kandmata ettevõtete sundlõpetamise kord” muutmine Justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide edastamise kord“ ja teiste justiitsministri määruste muutmine tulenevalt 1. juulil 2015 jõustunud äriseadustiku muudatustest 1 Määrus kehtestatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 60 lõike 5, § 336 lõigete 3 ja 6, § 592 lõike 3 1, äriseadustiku § 67 lõike 4 punktide 1 ja 4, kriminaalmenetluse seadustiku § 160 lõike 2 ning väärteomenetluse seadustiku § 51 lõike 2 alusel. § 1. Justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ muutmine Justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruses nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) preambulit täiendatakse pärast tekstiosa „§ 541 lõigete 3 ja 4,“ tekstiosaga „kriminaalmenetluse 3 seadustiku § 160 lõike 2, väärteomenetluse seadustiku § 51 lõike 2,“; 2) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) peab sisalduma manusena e-kirjas.“; 1 3) paragrahvi 11 lõike 2 punktid 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt: „2) püsisätetest (lisa 15 põhikirja punktid 1.5, 2.1, 3.1, 3.7 ja 3.8); 3) valiksätetest, mille asutajad valivad lisa 15 põhikirja punktides 2.2–2.7, 3.2–3.6 ja 3.9–3.10 ning põhikirja lisa punktides 1–4 toodud valikutest.“; 3 1 2 4) paragrahvi 20 lõiked 2 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: 1 „(2 ) E-toimiku süsteemi kaudu esitatud ühe menetlusdokumendi maht võib olla kuni 200 megabaiti. Korraga esitatavate menetlusdokumentide kogumaht ei või ületada 250 megabaiti. 2 (2 ) E-toimiku süsteemi kaudu esitatud menetlusdokument ja selle lisad: 1) peavad olema digitaalallkirjastatud tarkvara abil, mille kirjeldus on Justiitsministeeriumi ning Registrite ja Infosüsteemide Keskuse veebilehel;  2) tuleb esitada lihtteksti, RTF-, PDF-, DOC-, DOCX-, DDOC-, BDOC- või JPG-vormingus või ühes järgmistest vormingutest: XLS (MS Office Excel workbook), AVI (Audio Video Interleave), MOV ( Apple videofail), MP4 (MPEG – 4 Part 14), MKV (Matroska), WMV (Microsoft Windows Media Video), M4V (iTunes Video Format), 3GP ( 3GPP File Format), MPG (MPEG1 konteiner), MPEG (Moving Picture Experts Group), MPV (MPEG-1), 3G2 (3GGP2 File Format), OGG (Ogg Video), QT (QuickTime File Format), ASF (Advanced Systems Format), MP3 (MPEG-1 Audio Layer III), WAV (Audio File Format), AIFF (Advanced Forensics Format), M4P (MPEG-4 Part 14), WMA (Windows Media Audio), ZIP (tihendatud failid), MRG (Microsoft Outlook sõnum), EML (Microsoft Outlook Express); 3) ei tohi sisaldada muutuvaid osi (kirja sisu muutvaid linke).“; 5) määruse lisa 15 „Põhikiri“ kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). § 2. Justiitsministri 22. juuli 2008. a määruse nr 40 „Süüteomenetluses digitaalallkirjastatud ja muu digitaalse dokumendi vormistamise, edastamise ja säilitamise kord“ muutmine Justiitsministri 22. juuli 2008. a määruse nr 40 „Süüteomenetluses digitaalallkirjastatud ja muu digitaalse dokumendi vormistamise, edastamise ja säilitamise kord“ § 2 lõiget 1 täiendatakse punktidega 5 ja 6 järgmises sõnastuses: „5) DOC (MS Office Word Document, failinime laiend doc); 6) DOCX (Office Open XML Document, failinime laiend docx).“ § 3. Justiitsministri 19. detsembri 2012. a määruse nr 60 „Kohtu registriosakonna kodukord“ muutmine Justiitsministri 19. detsembri 2012. a määruses nr 60 „Kohtu registriosakonna kodukord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 13 lõike 1 punktis 2 ja § 68 lõike 2 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „registri- ja laevatoimik” sõnaga „registritoimik” vastavas käändes; 2) paragrahvi 47 lõike 1 punktis 2 asendatakse tekstiosa „, registritoimikuid ja laevatoimikuid“ sõnadega „ja registritoimikuid“; 3) paragrahvi 61 lõikes 2 ja §-s 74 asendatakse tekstiosa „registri- või laevatoimik“ sõnaga „registritoimik“ vastavas käändes; 4) paragrahvi 94 punkti 5 täiendatakse enne sõna "aktsiakapitali" tekstiosaga „osa- ja“. § 4. Justiitsministri 21. septembri 1998. a määruse nr 38 „Ümberregistreerimata mittetulunduslike ühenduste sundlõpetamise korra kinnitamine” muutmine Justiitsministri 21. septembri 1998. a määruse nr 38 „Ümberregistreerimata mittetulunduslike ühenduste sundlõpetamise korra kinnitamine” preambulist jäetakse välja tekstiosa „ ja paragrahvi 111 lõike 2”. § 5. Justiitsministri 9. juuli 1999. a määruse nr 35 „Äriseadustiku paragrahvi 519 alusel äriühingute sundlõpetamise korra kehtestamine” muutmine Justiitsministri 9. juuli 1999. a määruse nr 35 „Äriseadustiku paragrahvi 519 alusel äriühingute sundlõpetamise korra kehtestamine” preambul sõnastatakse järgmiselt: „Äriseadustiku paragrahvi 519 lõike 4 ning paragrahvi 513 lõike 8 alusel kehtestan „Äriseadustiku paragrahvi 519 alusel äriühingute sundlõpetamise korra" (juurde lisatud).”. § 6. Justiitsministri 1. septembri 1997. a määruse nr 39 „Äriregistrisse kandmata ettevõtete sundlõpetamise kord” muutmine Justiitsministri 1. septembri 1997. a määruse nr 39 „Äriregistrisse kandmata ettevõtete sundlõpetamise kord” preambulist jäetakse välja tekstiosa „ja paragrahvi 541 lõike 2”. Urmas Reinsalu Norman Aas Justiitsminister Kantsler Lisa nr 15 „Põhikiri“ Justiitsministri 28. detsembri 2005. a määrus nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord” Lisa 15 (justiitsministri ... a määruse nr ... sõnastuses) PÕHIKIRI Vorm OÜ/P-1 1. peatükk. Üldandmed 1.1. Osaühingu ärinimi on ... . 1.2. Osaühingu asukoht on ... . 1.3. Osaühingu osakapitali suurus on ... eurot. 1.4. Osaühingu majandusaasta on ... − .... 1.5. Osaühingu osade eest tasutakse osakapitali suurendamisel üksnes rahaliste sissemaksetega. 2. peatükk. Osa, osanik ja reservkapital 2.1. Osaühingu osanikule makstakse tema kasumiosa (dividendi) võrdeliselt tema osa nimiväärtusega. 2.2. Osaühingu osa võõrandamisel: 2.2.1. on ostueesõigus teistel osanikel, kui osa võõrandatakse kolmandale isikule; 2.2.2. on vajalik teiste osanike nõusolek, mille poolt peab olema antud 51–100% osanike häältest; 2.2.3. on vajalik juhatuse nõusolek, mille poolt peab olema antud 51–100% juhatuse häältest; 2.2.4. on vajalik nõukogu nõusolek, mille poolt peab olema antud 51–100% nõukogu häältest; 2.2.5. teiste osanike ostueesõigus ei kehti. 2.3. Osaühingu osa: 2.3.1. võib pantida; 2.3.2. ei või pantida. 2.4. Osaühingu osa osalisel võõrandamisel: 2.4.1. on ostueesõigus teistel osanikel, kui osa võõrandatakse kolmandale isikule;  2.4.2. on vajalik teiste osanike nõusolek, mille poolt peab olema antud 51–100% osanike häältest; 2.4.3. on vajalik juhatuse nõusolek, mille poolt peab olema antud 51–100% juhatuse häältest; 2.4.4. on vajalik nõukogu nõusolek, mille poolt peab olema antud 51–100% nõukogu häältest; 2.4.5. teiste osanike ostueesõigus ei kehti. 2.5. Osaühingu reservkapitali moodustamine ja suurus 2.5.1. Osaühingul on reservkapital ja selle suurus on 10–200% osakapitali suurusest. [vaikimisi: 10%]. 2.5.2. Osaühingul ei ole reservkapitali. 2.6. Osaühingu likvideerimisel jagatakse allesjäänud vara osanike vahel: 2.6.1. ainult rahaliste väljamaksetena; 2.6.2. nii rahaliste väljamaksetena kui ka asjade ja varalise õigusena. 2.7. Osaühingu osale või osanikule on määratud eriõigused: a) kasumi jaotamisel; b) likvideerimisel järele jääva vara jaotamisel; c) osanike otsuste vastuvõtmisel: - osakapitali suurendamine; - osakapitali vähendamine; - juhatuse liikme valimine; - nõukogu liikme valimine; - põhikirja muutmine; - ühinemine; - jagunemine; - ümberkujundamine; - kõik osaühingu otsused. 3. peatükk. Osaühingu juhtimine 3.1. Osaühingu osanike koosolekul, samuti koosolekuta otsustamisel annab osaühingu iga osa üks euro ühe hääle. 3.2. Osanike koosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui osaleb vähemalt 51–100% osadega esindatud häältest. 3.3. Osanike otsus on vastu võetud, kui osanike koosolekul antakse selle poolt kohalolijate häältest või koosolekuta otsustamise puhul kõigist häältest 51–100% ning seadus või põhikiri ei sätesta teisiti. 3.4. Osaühingu põhikirja muutmise otsus, äriseadustiku § 193 lõike 1 teises lauses ja § 197 lõikes 1 nimetatud otsus, osaühingu lõpetamise otsus, lõpetatud osaühingu tegevuse jätkamise otsus, äriühingute ühinemise või jagunemise otsus või osaühingu ümberkujundamise otsus on vastu võetud siis, kui osanike koosolekul või kui seadus lubab, siis koosolekuta hääletamisel antakse otsuse poolt: 3.4.1. vähemalt 2/3 häältest; 3.4.2. 67–100% häältest. 3.5. Osaühingu juhatus valitakse: 3.5.1. tähtajatult;  3.5.2. … aastaks. Juhatuse liikmete arv on 1–10. 3.6. Osaühingu juhatusel on õigus osakapitali suurendada ... aasta jooksul kuni ... euroni. 3.7. Igal juhatuse liikmel on õigus esindada osaühingut kõigis õigustoimingutes, välja arvatud juhul, kui äriregistrisse on kantud teisiti. Vastav osanike otsus võetakse vastu põhikirja muutmiseks ettenähtud korras. 3.8. Osaühingu likvideerimisel on likvideerijateks juhatuse liikmed, kui osanike otsusega või kohtulahendiga ei ole määratud teisiti. 3.9. Osaühingul: 3.9.1. ei ole nõukogu; 3.9.2. on nõukogu, sealjuures: 3.9.2.1. nõukogu liikmete arv on 3–10; 3.9.2.2. nõukogu liikmed valitakse osanike poolt 1–5 aastaks; 3.9.2.3. nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas nõukogu koosolekul osalenud liikmetest vähemalt 51–100%; 3.9.2.4. nõukogu: 3.9.2.4.1. otsust ei saa vastu võtta koosolekut kokku kutsumata; 3.9.2.4.2. otsuse saab vastu võtta koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletab vähemalt 51–100% nõukogu liikmetest; 3.9.2.5. äriseadustiku § 317 lõikes 1 nimetatud tehingute tegemiseks: 3.9.2.5.1. on vaja nõukogu nõusolekut (v.a juhul, kui viivitamisega kaasneks äriühingule oluline kahju); 3.9.2.5.2. ei ole vaja nõukogu nõusolekut. 3.9.3. Osaühingu nõukogul on õigus osakapitali suurendada ... aasta jooksul kuni ... euroni. 3.10. Osaühingul: 3.10.1. ei ole audiitorit, välja arvatud juhul, kui audiitori olemasolu nõue tuleneb seadusest; 3.10.2. on audiitor.  PÕHIKIRJA LISA 1. Asutamise hetkel kuulub osaühingu osanikule … [eesnimi, perekonnanimi] osa nimiväärtusega … eurot, mille eest osanik tasub asutamisel või põhikirja lisa punktis 2.2 nimetatud ajaks: 1.1. vastavalt nimiväärtusele; 1.2. ülekursiga (nimiväärtust ületava hinnaga), mis on … % osa nimiväärtusest. 1.3. Osaühingu asutamisel põhikirja lisa punktis 2.1 sätestatud korras tasub iga osanik asutamisel osa eest 1–99%. 2. Osaühingu osa eest tasumine 2.1. Osaühingu osa eest ei tasuta täielikult enne osaühingu äriregistrisse kandmise avalduse esitamist. 2.2. Osaühingu sissemakseta asutamise korral tasub osanik osa eest täielikult: 2.2.1. … aasta jooksul, kuid kõige hiljem äriseadustiku § 140¹ lõikes 2 või 3 nimetatud nõude esitamisel; 2.2.2. tähtajaks … [pp.kk.aaaa], kuid kõige hiljem äriseadustiku § 140¹ lõikes 2 või 3 nimetatud nõude esitamisel; 2.2.3. juhatuse poolt määratud ajaks, kuid kõige hiljem äriseadustiku § 140¹ lõikes 2 või 3 nimetatud nõude esitamisel; 2.2.4. osanike otsusega määratud ajaks, kuid kõige hiljem äriseadustiku § 140¹ lõikes 2 või 3 nimetatud nõude esitamisel; 2.2.5. äriseadustiku § 140¹ lõikes 2 või 3 sätestatud nõude esitamisel. 3. Osaühingu osade eest tasutakse asutamisel üksnes rahaliste sissemaksetega. 4. Osaühingu asutamiskulud 4.1. Osaühingu eeldatavad asutamiskulud on … eurot. 4.1.1. Asutamiskulud summas … eurot (kuid mitte rohkem kui osaühingu osakapitali suurus) kannab osaühing, ülejäänud summa katavad osanikud vastavalt nende osade nimiväärtustele. 4.1.2. Kõik asutamiskulud kannavad osanikud vastavalt nende osade nimiväärtustele. 4.1.3. Kõik asutamiskulud kannab osaühing.  Justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide edastamise kord“, Justiitsministri 22. juuli 2008. a määruse nr 40 „Süüteomenetluses digitaalallkirjastatud ja muu digitaalse dokumendi vormistamise, edastamise ja säilitamise kord“, Justiitsministri 19. detsembri 2012. a määruse nr 60 „Kohtu registriosakonna kodukord“, Justiitsministri 21. septembri 1998. a määruse nr 38 „Ümberregistreerimata mittetulunduslike ühenduste sundlõpetamise korra kinnitamine”, Justiitsministri 9. juuli 1999. a määruse nr 35 „Äriseadustiku paragrahvi 519 alusel äriühingute sundlõpetamise korra kehtestamine” ja Justiitsministri 1. septembri 1997. a määruse nr 39 „Äriregistrisse kandmata ettevõtete sundlõpetamise kord” muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määruse muudatused on seotud e-toimiku süsteemi kasutamise inimestele mugavamaks tegemisega. Määruse muudatustega antakse võimalus esitada menetlusdokumente e-toimiku süsteemi kaudu senisest suuremas mahus ja täiendatakse vastuvõetavate failivormingute loetelu, mida on võimalik kohtule e-toimiku süsteemi kaudu edastada. Tehtavad muudatused on seotud ka 1. juulil 2015 jõustunud äriseadustiku muudatustega, mille kohaselt võib muu hulgas osaühingu põhikirja märkida osaga seotud õiguste või osaniku õiguste erisused. Lisaks nähakse ette osakapitali tingimusliku suurendamise võimalus. Samuti võib põhikirjaga anda juhatusele või nõukogule kuni viieks aastaks õiguse suurendada osakapitali sissemaksete tegemisega. Lisaks tehakse määrustes muid väiksemaid tehnilisi täpsustusi ja parandusi. 1.2. Eelnõu koostajad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika osakonna õigusloome ja arenduse talituse nõunik Aliis Pihkva (tel 680 3129, [email protected]) ja registrite talituse nõunik Berit Loog (tel 680 3126, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Taima Kiisverk (tel 20 8181, tä[email protected]). 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse järgmisi justiitsministri määruseid: 1) justiitsministri 28. detsembri 2005. a määrus nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“, RT I, 11.12.2014, 7; 2) justiitsministri 19. detsembri 2012. a määrus nr 60 „Kohtu registriosakonna kodukord“, RT I, 11.12.2014, 15; 3) justiitsministri 21. septembri 1998. a määrus nr 38 „Ümberregistreerimata mittetulunduslike ühenduste sundlõpetamise korra kinnitamine”, RTL 1998, 287, 1173; 4) justiitsministri 09. juuli 1999. a määrus nr 35 „Äriseadustiku paragrahvi 519 alusel äriühingute sundlõpetamise korra kehtestamine”, RT I, 31.12.2010, 41; 5) justiitsministri 01. septembri 1997. a määrus nr 39 „Äriregistrisse kandmata ettevõtete sundlõpetamise kord”, RTL 1997, 140, 805. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 3.1. Muudatused §-s 1 Eelnõu § 1 punktiga 1 lisatakse muudetava määruse preambulisse viited kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku sätetele, et e-toimiku süsteemis sätestatavad menetlusdokumentide mahud, failivormingud ning menetlusdokumentide vastuvõtmise kord kehtiks nii tsiviilkohtumenetluses, halduskohtumenetluses, kriminaalmenetluses kui ka väärteomenetluses e- toimiku süsteemi kaudu esitatavate dokumentide kohta. Eelnõu § 1 punktis 2 sätestatud piirang, et kohtule esitatav menetlusdokument peab e-kirjaga saates olema kirja manuses, on põhjendatav sellega, et üksnes sellisel viisil on menetlusdokumentide saatmise puhul e-kirjaga infotehnoloogiliselt fikseeritav hetk, kui kohus menetlusdokumendid reaalselt kätte saab ehk need jõuavad kohtu meiliserverisse. Kohtud on juhtinud tähelepanu probleemile, et e- posti teel saadetakse menetlusdokumentide asemel linke, mis suunavad pilveteenust osutavasse serverisse, kust kohus peaks menetlusdokumendid ise alla laadima. Sellega seondub aga palju probleeme. Näiteks saab menetlusdokumente pilveteenust osutavas serveris igal ajahetkel muuta, kuni kohus on need alla laadinud. Juhul, kui dokument on pärast e-posti teel lingi edastamist ära kustutatud või pilveteenust pakkuv server ei tööta, ei ole kohtul menetlusdokumenti võimalik üldse alla laadida. Siiani võis vajadus saata kohtule menetlusdokumente pilveteenuse kaudu olla tingitud nii e- kirja kui ka e-toimiku vahendusel esitatavate dokumentide mahupiirangust. Kõnesoleva määrusega leevendatakse e-toimiku vahendusel esitatavate menetlusdokumentide mahupiiranguid oluliselt ning luuakse võimalus esitada kohtule suuremahulisi dokumente turvaliselt e-toimiku süsteemi kaudu. Pilveteenust osutavasse serverisse menetlusdokumentide üles laadimise puhul pole tagatud ka turvalisus: võib tekkida olukord, kus menetlusdokumenti saab lugeda ka kohtumenetluse teine pool. Eelnõu § 1 punktidega 3 ja 6 kavandatud muudatused on seotud sellega, et alates 1. juulist 2015 jõustunud äriseadustiku sätete kohaselt võib muuhulgas osaühingu põhikirja märkida osaga seotud õiguste või osaniku õiguste erisused. Samuti võib põhikirjaga anda juhatusele või nõukogule kuni viieks aastaks õiguse suurendada osakapitali sissemaksete tegemisega. Seetõttu on muudetud määruse lisa nr 15 „Põhikiri”. Vastu võetud seaduse teksti ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda: http://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/9335e955-8011-4483-a232-359d10580407/. Eelnõu § 1 punktis 4 sätestatud muudatusega tagatakse e-toimiku süsteemi kaudu menetlusosalistele võimalus saata kohtule menetlusdokumente suuremas mahus kui varem. On esinenud probleeme, et menetlusosalised ei saa laadida üles menetlusdokumente, kuna praegu kehtiv mahupiirang on seda takistanud. Samuti täiendatakse oluliselt vastuvõetavate dokumentide vormingute nimekirja. Seda seetõttu, et menetlusosalistel oleks rohkem võimalusi eri failivormingutes dokumente e-toimiku süsteemi kaudu kohtule edastada. Eeltoodud muudatusega soodustatakse kohtu ja menetlusosaliste suhtlust e-toimiku vahendusel. 3.2. Muudatused §-s 2 Määruse § 2 punktis 1 tehtud muudatus sätestab failivormingud, mis on digitaalsete dokumentide koostamise puhul laialdaselt kasutuses. Seega võimaldatakse edaspidi esitada kohtule menetlusdokumente levinumates failivormingutes. 3.3. Muudatused §-s 3 Määruse § 3 punktides 1–6 tehtud muudatused on seotud sellega, et alates 3. veebruarist 2015 hakkas laevakinnistusraamatut registriosakonna asemel pidama kinnistusosakond, kuid nimetatud sätetes jäid muudatused tegemata. Kõnesoleva eelnõuga viga parandatakse ning sätted viiakse nimetatud muudatustega kooskõlla. Vastu võetud seaduse teksti ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda: http://www.riigikogu.ee/?op=ems&page=eelnou&eid=1ed76550-9ad4-45cc-ac93-d5ac300ce510&. Määruse § 3 punktis 7 tehtud muudatus on seotud sellega, et alates 1. juulist 2015 jõustunud äriseadustiku kohaselt nähakse ette osakapitali tingimusliku suurendamise võimalus. Osakapitali tingimuslik suurendamine kantakse ka registrikaardile, mistõttu tehakse vastav täiendus ka määruses. Vastu võetud seaduse teksti ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda: http://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/9335e955-8011-4483-a232-359d10580407/. 3.4. Muudatused §-des 4–6 Eelnõu §-des 4–6 tehtud muudatuste näol on tegemist parandustega, kuna määruste preambulites olevad sätted on kehtetuks tunnistatud. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uusi õigustermineid. 5. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrusel ei ole vahetut puutumust Euroopa Liidu õigusega. 6. Määruse mõjud 6.1. Kavandatav muudatus: e-kirja teel menetlusdokumentide edastamisel kohtule peab dokument sisalduma e-kirjas manusena 6.1.1. Sihtrühm: Muudatus avaldab mõju menetlusosalistele, kes ei ole kohustatud kasutama menetlusdokumentide kohtule edastamiseks e-toimiku süsteemi. 6.1.2. Mõju ulatus on väike, kuna alates 1. aprillist 2015. aastal on tsiviil- ja halduskohtumenetluses 1 menetlusseadustikes sätestatud korras ja kohtule dokumentide edastamise korra § 24 lõikes 4 sätestatud ulatuses advokaadil, notaril, kohtutäituril, pankrotihalduril ja riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusel kohustuslik esitada menetlusdokumendid kohtule e-toimiku süsteemi kaudu. Loetletud menetlusosaliste näol on tegemist kõige tihedamini kohtusse dokumente edastatavate menetlusosalistega. Neid on hinnanguliselt 1600. Muudatuse mõju on tuntav ainult neile menetlusosalistele, kellele e-toimiku süsteemi kaudu menetlusdokumentide esitamise kohustus ei laiene ning kes on soovinud menetlusdokumente edastada, saates kohtule lingi, mis suunab pilveteenust pakkuvasse serverisse. 6.1.3. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna nendel menetlusosalistel, kes osalevad kohtumenetluses kõige rohkem ning seega edastavad ka menetlusdokumente kohtule kõige tihedamini, on kohustuslik esitada menetlusdokumendid e-toimiku süsteemi kaudu, mitte e-kirja teel. 6.1.4. Ebasoovitavate mõjude riski ei kaasne ning mõju on pigem positiivne, kuna tagab selle, et menetlusdokumendid jõuavad kohtu kätte sellisena, nagu need on koostatud. Samuti tagab see piirang, et kõik menetlusdokumendid jõuavad koos e-kirjaga kohtusse tähtaegselt esitatuna. Samuti kõrvaldatakse turvarisk, mis võib tekkida seoses sellega, et menetlusdokumendid on üles laaditud pilveteenust osutavasse serverisse. Mõju sihtrühm, mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude risk on väike ning sihtrühmale positiivne. Seega on muudatuse tagajärjel avalduv mõju ebaoluline. 6.2. Kavandatav muudatus: menetlusosalistele tagatakse e-toimiku süsteemi kaudu võimalus saata dokumente suuremas mahus. 6.2.1. Sihtrühm: Muudatus avaldab mõju menetlusosalistele. Sihtrühma kuuluvad kõik kohtumenetluse osalised, keda Eestis on hinnanguliselt kokku 200 000. 31. detsembri 2014. a seisuga oli Eestis ca 1 300 000 püsielanikku. Eesti püsielanikest moodustavad menetlusosalised 15,39%, seega on mõjutatud sihtrühma suurus keskmine. 6.2.2. Mõju ulatus sihtrühmale on väike, kuna uue dokumendi mahu kehtestamine ei too menetlusosalistele kaasa uusi kohustusi. Positiivse mõjuna võimaldavad muudatused esitada menetlusdokumente suuremas mahus kui varem. 6.2.3. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna enamik e-toimiku süsteemi kaudu esitatavaid menetlusdokumente on väiksemahulised. Samas on mõnikord tekkinud probleeme seoses sellega, et menetlusdokumendid on suurema mahuga kui määruses lubatud dokumentide maht. 6.2.4. Ebasoovitavate mõjude riski ei kaasne ning mõju on pigem positiivne, kuna annab menetlusosalistele võimaluse vajaduse korral esitada dokumente e-toimiku süsteemi kaudu suuremas mahus. Mahupiirangu suurendamisega ei kaasne Registrite ja Infosüsteemide keskuse hinnangul täiendavaid kulusid, kuna tegemist on tavalise arendustegevusega. Mõju sihtrühm, mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude risk on väike ning sihtrühmale positiivne. Seega on muudatuse tagajärjel avalduv mõju ebaoluline. 6.3. Kavandatav muudatus: täiendatakse oluliselt seni kehtinud vastuvõetavate failivormingute nimekirja. 6.3.1. Sihtrühm: Muudatus avaldab mõju menetlusosalistele. Sihtrühma kuuluvad kõik kohtumenetluse osalised, keda Eestis on hinnanguliselt kokku 200 000. 31. detsembri 2014. a seisuga oli Eestis ca 1 300 000 püsielanikku. Eesti püsielanikest moodustavad menetlusosalised 15,39%, seega on mõjutatud sihtrühma suurus keskmine. 6.3.2. Mõju ulatus sihtrühmale on väike, kuna failivormingute nimekirja täiendamine ei too menetlusosalistele kaasa uusi kohustusi. Positiivse mõjuna võimaldavad muudatused esitada menetlusdokumente täiendavates failivormingutes. 6.3.3. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna enamik e-toimiku süsteemi kaudu esitatavaid menetlusdokumente on esitatakse sagedasti kasutatavates failivormingutes. Täiendavad failivormingud annavad vajadusel võimaluse ka muudes failivormingutes menetlusdokumente esitada. 6.3.4. Ebasoovitavate mõjude riski ei kaasne ning mõju on pigem positiivne, kuna annab menetlusosalistele võimaluse vajaduse korral esitada dokumente e-toimiku süsteemi kaudu erinevates failivormingutes. Mõju sihtrühm, mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude risk on väike ning sihtrühmale positiivne. Seega on muudatuse tagajärjel avalduv mõju ebaoluline. 6.4. Muudatused põhikirjas Alates 1. juulist 2015 jõustunud äriseadustiku sätete kohaselt võib muu hulgas osaühingu põhikirja märkida osaga seotud õiguste või osaniku õiguste erisused. Lisaks nähakse ette osakapitali tingimusliku suurendamise võimalus. Samuti võib põhikirjaga anda juhatusele või nõukogule kuni viieks aastaks õiguse suurendada osakapitali sissemaksete tegemisega. Muudatustega kaasnevad mõjud, sihtrühm, esinemise sagedus, ulatus ja ebasoovitavate mõjude risk on hinnatud, hinnang on eelnõu 785 SE seletuskirjas. Vastu võetud seaduse teksti ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda: http://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/9335e955-8011-4483-a232-359d10580407/. 6.5. Laevakinnistusraamatu pidamise üleandmine registriosakonnalt kinnistusosakonnale Alates 3. veebruarist 2015 hakkas laevakinnistusraamatut registriosakonna asemel pidama kinnistusosakond. Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muutmisega kaasnevad mõjud, sihtrühm, esinemise sagedus, ulatus ja ebasoovitavate mõjude risk on hinnatud, hinnang on eelnõu 708 SE seletuskirjas. Vastu võetud seaduse teksti ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda: http://www.riigikogu.ee/?op=ems&page=eelnou&eid=1ed76550-9ad4-45cc-ac93-d5ac300ce510&. 7. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused Määruse rakendamisega ei kaasne riigieelarve täiendavaid kulusid, kuna tegemist on tavapärase arendustegevusega, mis on süsteemi arendamiseks ette nähtud. Mahupiirangu suurendamisega ei kaasne Registrite ja Infosüsteemide Keskuse hinnangul täiendavaid kulusid. 8. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu ja seletuskiri saadetakse arvamuse avaldamiseks Eesti Advokatuurile, Registrite ja Infosüsteemide Keskusele, Tartu Maakohtu kinnistus- ja registriosakonnale ning esimese ja teise astme kohtutele. Tere! Teile on saadetud Justiitsministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument. Pealkiri: Eelnõu esitamine arvamuse avaldamiseks Registreerimise kuupäev: 10.11.2015 Registreerimise number: 8-1/7642. Tõnismägi 5a, 15191, Tallinn Tel. (372) 620 8100, Faks (372) 620 8109 e-mail: [email protected] www.just.ee