Lõuna Ringkonnaprokuratuur · 21. november 2016
- Viit
- LÕRP-0/16/1282
- Registreeritud
- 21. november 2016
- Dokumendi liik
- Oportuniteedimäärus
- Funktsioon
- LÕRP-15 Oportuniteedimäärused
- Sari
- LÕRP-15 Oportuniteedimäärused
- Toimik
- LÕRP-0/2016
- Vastutaja
- Valdo Gerassimov (Lõuna Ringkonnaprokuratuur, III osakonna Valga prokurörid)
Sisu (failidest)
Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 14. 11. 2016.a. Valgas
Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Valdo Gerassimov
Ametiasutuse nimi: Lõuna Ringkonnaprokuratuur
Kriminaalasja number: 16282000301
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 319 lg 1
Kahtlustatava nimi (isikukood): MT
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 3. osakond menetleb käesolevat kriminaalasja, milles alustati
menetlust 11.07. 2016.a. KarS § 319 lg 1 tunnustel selles, et M T esitas 14.06. 2016.a. politseile
teadvalt vale kaebuse selles, et tema elukaaslane R V lõi teda 09.06. 2016.a. käte ja jalgadega keha
piirkonda ning tiris juustest. M T leidis, et temale põhjustati füüsilist valu, millega elukaaslane pani
toime KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Teadvalt vale kaebuse esitamisega kuriteo toimepanemise kohta teise isiku poolt, pani M T toime
KarS § 319 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Kriminaalasja kohtueelse uurimise käigus on tuvastatud, et elukaaslaste R V ja M T omavahelised
suhted olid viimasel ajal halvad. Kuna R V omas töökohta Pärnus, polnud tal võimalik ühise lapse
kasvatamises piisavalt osaleda. R V´t häiris asjaolu, et M T armastas jätta nende ühist 6 – kuulist
last teiste hoida ning ise samal ajal pidutsemas käia. Selle pinnalt tekkis tüli ja R V lubas seepeale
võtta lapse kasvatamise ja hooldusõiguse endale. Lapse ema M T pani selline avaldus muretsema
ning tal tekkis mõte, et kui meest kriminaalkorras karistatakse, siis kohus ilmselt talle lapse
hooldusõigust ei anna. Selleks pöördus M T 14.06. 2016.a. X valla sotsiaaltöötaja poole ning
rääkis tema suhtes toimepandud vägivallast elukaaslase poolt. Kuigi mingeid vigastusi
sotsiaaltöötaja ei tuvastanud, viidi ta edasiste ütluste andmiseks politseisse. Samal päeval kuulati M
T politseiametniku poolt kannatanuna üle, kus M T andis ütluse, mille kohaselt elukaaslane R V
kasutas 09. 06. 2016.a. tema suhtes füüsilist vägivalda – peksis käte ja jalgadega, tiris juustest.
Juba paar päeva pärast politseis ütluste andmist sai M T aru, et ta käitus valesti ning ta läks ja
tunnistas üles valekaebuse esitamise.
Kriminaalasja materjalidest nähtub, et M T süü ei ole suur. Ta on pannud toime II astme kuriteo,
kus teo tagajärjed pole tõsised. M T sai ise aru oma väärast käitumisest ning informeeris sellest
politseiuurijat. M T pani toime õigusemõistmise vastase kuriteo, kus esineb avalik menetlushuvi.
Siinkohal tuleb pöörata tähelepanu asjaolule, et M T pani teo toime alaealisena. Kuna tema
elukaaslane R V oli täisealine, siis tekkis tal tõsine lapsest ilmajäämise hirm. Sellest tulenes ka
kuriteo toimepanemise motiiv. Käesoleval ajal ootavad M T ja R V teise ühise lapse sündi. M T
kahetseb siiralt juhtunut ning lubab, et midagi taolist enam ei kordu.
M T on varem kohtulikult karistamata. Ta omab kolme kehtivat väärteokaristust, neist viimane
Ühistranspordiseaduse rikkumise eest, mille pani toime oktoobris 2015.a.
Eeltoodu põhjal leian, et äsja täisealiseks saanud M T kohtulik karistamine antud teo eest ei ole
põhjendatud ega vajalik. Määratav karistus ning märkimisväärsete menetluskulude lisandumine
muudaks pere edasise toimetuleku väga raskeks ning seda eelkõige ühiste laste elementaarseid
vajadusi silmas pidades. Seega on igati põhjendatud M T suhtes menetluse lõpetamine KrMS § 202
lg 7 alusel. M T´le üldkasuliku töö määramine ei ole käesoleval juhul võimalik, kuna ta ootab oma
teise lapse sündi. Tema praeguseks ainsaks sissetulekuks on emapalk 360 eurot kuus. Elukaaslane,
lapse isa toetab küll materiaalselt, kuid põhiliselt püüab M T oma sissetulekuga hakkama saada.
Seetõttu ei ole M T suuteline ka suuremat rahasummat riigi tuludesse tasuma. Antud olukorda
arvestades on piisav, et M T maksab riigi tuludesse 100 eurot ning hüvitab riigile menetluskulu viie
kuu jooksul.
Juhindudes KrMS § 202 lg 7 ja 206, abiprokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 16282000301 menetlus.
2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: M T´le panna kohustuseks maksta riigi tuludesse 100
eurot ja hüvitada menetluskulu 74,40 eurot.
Tähtajaks määrata: 14. aprill 2017.a.
3. Tõkendi tühistamine: tõkendit ei ole kohaldatud
4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: ei ole
5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine:
andmed puuduvad. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti
Kohtuekspertiisi Instituuti.
6. Kriminaalmenetluse kulud: 74,40 eurot kuulub hüvitamisele süüdlase poolt
7. Kahju hüvitamine: Kui isiku suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus KrMS § 199 lõike 1 punkti 1,
2 või 5 alusel, võib ta vastavalt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (edaspidi
SKHS) § 14 lõigetele 2 ja 3 esitada Lõuna Ringkonnaprokuratuurile (Kalevi 1 Tartu linn) taotluse
kahju hüvitamiseks kuue kuu jooksul arvates päevast, kui ta sai teada või pidi teada saama
prokuratuuri või uurimisasutuse määrusest, mille alusel tekkis õigus nõuda kahju hüvitamist. Isikul
on õigus nõuda kahju hüvitamist, kui kahju on tekitatud SKHS § 5 lõike 1 punktides 1-6
(vahistamisega; kahtlustatavana kinnipidamisega; elukohast lahkumise keeluga; ametist
kõrvaldamisega; vara arestimise või äravõtmisega; ebamõistliku menetlusajaga) või § 6 lõikes 1
(teistmise tõttu uuendatud kriminaalasja uue arutamise tulemusel mõistetakse isikule varasemaga
võrreldes kergem karistus, isik mõistetakse õigeks või isiku suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus
KrMS § 199 lõike 1 punkti 1, 2 või 5 kohaselt) sätestatud alustel. Taotluses tuleb välja tuua kõik
SKHS § 12 punktides 1-10 märgitud asjaolud (Vt https://www.riigiteataja.ee/akt/120112014001).
8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata
saata: kannatanu R V´le ja M. T kaitsjale.
9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lõuna
Ringkonnaprokuratuuri 3. osakonnas Vabaduse 10 Valga linn.
10. Vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse
lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse
Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, 15188 Tallinn.
Valdo Gerassimov
abiprokurör
Olen kohustustega nõus:………………………………………………………..