Väljatöötamiskavatsuse esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

Tere! Teile on saadetud Justiitsministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument. Pealkiri: Väljatöötamiskavatsuse esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Registreerimise kuupäev: 30.06.2015 Registreerimise number: 8-1/4781. Tõnismägi 5a, 15191, Tallinn Tel. (372) 620 8100, Faks (372) 620 8109 e-mail: [email protected] www.just.ee Meie 30.06.2015 nr 8-1/4781 Rahandusministeerium [email protected] Endla 13 10122, Tallinn Väljatöötamiskavatsuse esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame ministeeriumitele kooskõlastamiseks ning huvirühmadele arvamuse avaldamiseks kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse. Kooskõlastuskirjad ja arvamused palume esitada 7. augustiks 2015.a. Väljatöötamiskavatsuse leiate aadressilt: http://eelnoud.valitsus.ee. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Reinsalu Minister Lisaadressaadid: Riigikohus Eesti Kohtunike Ühing Esimese ja teise astme kohtud Helen Uustalu 680 3125 [email protected] Tõnismägi 5A / 15191 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898  Väljatöötamiskavatsuse vorm 29.06.2015 Kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus Antud vorm on koostatud abistava struktuurina eelnõu väljatöötamise planeerimise ja taustinformatsiooni esitamise hõlbustamise jaoks ning sisaldab punkte, mida peab eelnõu väljatöötamise kavatsus Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõike 1 järgi käsitlema. Vormi võib lähtuvalt eelnõu eripärast ja täitja eelistustest kohandada või ümber struktureerida, samuti võib täitja esitada vastavad punktid vabas vormis, ent alati peab järgima, et punktide kaupa struktureeritult oleks esitatud vähemalt kogu Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõikes 1 sätestatud informatsioon. I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid III. Küsimuse võimalikud lahendused ning põhjendus, miks on otsustatud regulatiivse lahenduse kasuks IV. Õigusliku regulatsiooni raamid ja võimalikud regulatiivsed valikud V. Määratletud mõjud VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk i 1. Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus 2015. aasta 1. mai seisuga on Eestis ametis 231 kohtunikku. Lähiaastatel on oodata kohtunikkonnast suure hulga kohtunike vahetumist - aastaks 2020 tekib 28% (arvuliselt 64 kohtunikku) praegu ametis olevatel kohtunikul õigus minna pensionile. Samas on viimastel aastatel olnud probleemiks vabade kohtunikukohtade täitmine. Keskmiselt võtab vabale kohtunikukohale välja kuulutatud konkurss aega üheksa kuud. Ehk kohtunikukoht on täitmata üheksa kuud juba ainuüksi konkursi pika kestvuse tõttu. Pikemat aega võib kohtunikukoht olla täitmata ka muudel põhjustel, eelkõige võib välja tuua lapsehoolduspuhkuse, enesetäiendamise välismaal ja kohtuniku ajutise töötamise ajal rahvusvahelises kohtuinstitutsioonis, Riigikohtus, Justiitsministeeriumis või riigi peaprokuröriks nimetamisel. Kehtiv kohtute seadus ei tunne asenduskohtuniku instituuti. Seega ei ole võimalik ajal, kui kohtunikukoht on ajutiselt täitmata, korraldada tõhusat õigusemõistmist ka abitööjõu rakendamisega. Võimalik on värvata küll kohtunikke abistavaid kohtuametnikke, kuid õigusemõistmise funktsioon on kohtus pikka aega pärsitud. Seoses Harju maakohtu uue hoone valmimisega 2017. aastal, ei asu Harju maakohus enam kolmes 1 Väljatöötamiskavatsuse vorm 1 erinevas kohtumajas. KS § 12 lõike 1 kohaselt nimetab maakohtu esimees igas kohtumajas selle kohtumaja teenistuses olevate kohtunike seast kohtumaja juhi. Kohtumaja juhti ei nimetata kohtumajas, kus asub kohtu esimehe alaline teenistuskoht. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt korraldab kohtumaja juht kohtumaja ja maakohtu esimehe vahelist suhtlemist ning täidab muid seadusest ja kohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid. Kuna Harju maakohus paikneb edaspidi ühes hoones, ei ole lubatud nimetada sellisele kohtumajale kohtumaja juhti, kuivõrd maakohtu esimehe alaline teenistuskoht asub samas kohtumajas. Harju maakohus on Eesti suurim kohus, kus on alalises teenistuses 66 kohtunikku. 2. Sihtrühm Peamiseks sihtrühmaks on kõik kohtunikud. 01.05.2015 seisuga on ametis kokku 231 kohtunikku. Kuna asenduskohtunikuks võib nimetada kohtunikule esitatavatele nõuetele vastavad isikud, on sihtrühmaks ka kõik kohtunikueksami sooritanud isikud, keda 1. juuni 2015 seisuga on kokku Eestis 253 (213 ametis olevat esimese ja teise astme kohtunikku ja 30 isikut, kellel on sooritatud kohtunikueksam, kuid keda ei ole veel kohtunikuks nimetatud). Lisaks on sihtrühmaks ka kõik menetlusosalised, kuna ametis olevate kohtunike arvust sõltub kohtuasjade menetlemise kiirus. Menetlusosalisi on Eestis hinnanguliselt kokku 200 000. 3. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus Asenduskohtunike toomine kohtusüsteemi aitab kaasa kohtunike suure töökoormuse vähendamisele. Samuti aitab asenduskohtuniku instituudi loomine kaasa kohtuasjade kiiremale lahendamisele ning menetlusaja lühenemisele, mis toob lõppkokkuvõttes kaasa menetlusosaliste suurema rahulolu. Viimase viie aasta jooksul on olnud aastas täitmata pidevalt keskmiselt 14 kohtuniku kohta. Kusjuures täitamata kohtade hulka ei ole arvestatud ajutiselt eemalolevaid kohtunikke (nt lapsehoolduspuhkusel viibivad kohtunikud, Riigikohtus ja Justiitsministeeriumis ajutiselt töötavad kohtunikud). 1 Esimese ja teise astme kohtute 2012. aasta statistiliste menetlusandmete põhjal on ühe kohtuniku jõudlus keskmiselt kriminaalasjade menetlemisel 311 asja, tsiviilasjades 361 asja, haldusasjades 120 asja ning väärteomenetlusasjades 84 asja aastas, seega on ühe kohtuniku jõudlus aastas lahendada keskmiselt 219 asja. Kui ajutiselt täitmata kohtunikukohal töötab samal perioodil asenduskohtunik, siis võimaldab see lahendada aastas keskmiselt 219 asja rohkem ja kui 1 Kättesaadav arvutivõrgus http://www.kohus.ee/sites/www.kohus.ee/files/elfinder/dokumendid/kohtutemenetlusstatistika.2012.a.pdf 2 Väljatöötamiskavatsuse vorm kohtusüsteemis töötaks kokku viis asenduskohtunikku, võimaldaks see lahendada aastas keskmiselt 1095 asja rohkem. Seega oleks esimese ja teise astme kohtutel edaspidi võimalik paindlikult lahendada süsteemist lahkunud või ajutiselt äraoleva kohtuniku tõttu tekkinud jõudlusprobleemi ja hoida tasakaalus teiste samas kohtus ametis olevate kohtunike töökoormus. Harju maakohtusse aseesimehe loomine võimaldab kohut tõhusamalt juhtida. Samuti hoiaks see ära olukorra, kus Harju maakohtu koondumisel ühte kohtumajja jääks ühe kohtujuhi juhtida ebaproportsionaalselt suur hulk kohtunikke. II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid 4. Kehtiv regulatsioon Kehtiv regulatsioon puudub. Kohtute seadus ei tunne asenduskohtuniku ega kohtu aseesimehe instituuti. 5. Seotud strateegiad ja arengukavad 2 Justiitsministeeriumi arengukava 2016-2019 teise peatüki "Õigusemõistmine ja õiguskaitse" meetme 2.1, milleks on korrakohane õigusemõistmine mõistliku aja jooksul, eesmärgi saavutamist mõõdetakse arvestusliku keskmise menetlusajaga erinevates menetlusliikides. Samuti aitab asenduskohtuniku instituudi loomine paindlikumalt läbi viia kohtunike põlvkonnavahetust, mis on samuti arengukava meetme 2.1 üheks tegevuseks kaasa aitamaks eesmärgi saavutamisele. Perioodil 2015-2020 tekib õigus pensionile minna 64 kohtunikul, so 28% kohtunike üldarvust. Kui kohtunikukohad on kohtutes täitmata, raskendab see arengukavas seatud eesmärkide saavutamist, seetõttu on vajalik luua asenduskohtuniku instituut, et kohtuasjade menetlemine toimuks sujuvalt ka juhtudel kui kohtunikukoht on täitmata. 3 Eespool märgitud eesmärgi saavutamiseks on Justiitsministeeriumi 2015. aasta tööplaaniline ülesanne kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamine, mis muu hulgas hõlmab asenduskohtuniku instituudi loomist. Justiitsministeeriumi arengukava 2016-2019 teise peatüki "Õigusemõistmine ja õiguskaitse" meetme 2.1, milleks on korrakohane õigusemõistmine mõistliku aja jooksul, eesmärgi saavutamist mõõdetakse arvestusliku keskmise menetlusajaga erinevates menetlusliikides. Üheks eesmärgi 2 Arengukava on kättesaadav arvutivõrgus: http://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/justiitsministeeriumi_arengukava_2016-2019.pdf 3 Justiitsministeeriumi 2015.a tööplaan on kättesaadav arvutivõrgus: http://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/2015._aasta_tooplaan.pdf 3 Väljatöötamiskavatsuse vorm saavutamisele kaasaaitavaks tegevuseks 2016-2019 Justiitsministeeriumi valitsemisalaks on arengukava kohaselt Harju Maakohtu kohtuhoone turvalisuse tõstmine. Tegevuskava kohaselt alustatakse uue Harju maakohtu hoone ehitamist 2016. aastal ja selle kavandatav valmimise aeg on 4 2017. aastal . 6. Tehtud uuringud Asenduskohtuniku instituudi osas otseselt uuringuid läbiviidud ei ole. Asenduskohtunike vajadust 5 kohtusüsteemis on kohtute haldamise nõukoda (KHN) arutanud 05.04.2013 toimunud 69. istungil , samuti on asenduskohtuniku vajalikkusele juhtinud KHN tähelepanu 19.09.2014 toimunud 77. 6 istungil , mille päevakorrapunkti 4 otsusega 4.2 palus KHN lisada Justiitsministeeriumi 2015.a tööplaani ülesande töötada välja asenduskohtuniku instituut. III. Küsimuse võimalikud lahendused ning põhjendus, miks on otsustatud regulatiivse lahenduse kasuks 7. Kaalutud Avalikkuse Rahastamise Mitte-midagi- X võimalikud teavitamine suurendamine tegemine ii lahendused (märgi Senise regulatsiooni De- Uue regulatsiooni X nende lahenduste parem rakendamine regulatsioon loomine juurde „x“, mille abil Muu (palun täpsusta): probleemi lahendamine oleks realistlik ja mida on käesolevas dokumendis kaalutud) 7.1. Kaalutud võimalike lahenduste võrdlev analüüs I Asenduskohtuniku instituudi loomine 1) mitte-midagi-tegemine: senise olukorra säilitamine ei ole jätkusuutlik, sest kohtuasju ei jää viimaste aastate menetlusstatistika põhjal vähemaks, pigem on kohtusse sissetulevate asjade arv 7 stabiilne ja näitab mõningast kasvu . Samas pööratakse üha suuremat tähelepanu tõhusale kohtumenetlusele, sh on suurenenud menetlusosaliste ootused saada oma asjas kiiresti kohtulahend. Vajadust asenduskohtuniku instituudi väljatöötamise järele näitab seegi, et antud teema juurde tullakse viimastel aastatel üha sagedamini tagasi. Kui asenduskohtuniku instituuti ei looda, siis jätkub olukord, kus kohtuniku ametist lahkumisel võtab koha täitmine aega ca 9 kuud ja kohtunikukohad on pikalt täitmata, mistõttu on takistatud õigusemõistmine. 4 Tegevuskava kättesaadav arvutivõrgus: http://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/tegevuskava_2016-2019.pdf 5 69. istungi protokoll on saadaval arvutivõrgus: http://www.kohus.ee/sites/www.kohus.ee/files/elfinder/dokumendid/69._protokoll_05.04.2013.pdf 6 77. istungi protokoll on saadaval arvutivõrgus: https://wwwkohus.rik.ee/sites/www.kohus.ee/files/elfinder/dokumendid/77_protokoll_19_09_2014.pdf 7 Esimese ja teise astme kohtute menetlusstatistika on kättesaadav arvutivõrgus: http://www.kohus.ee/et/eesti-kohtud/kohtute- statistika 4 Väljatöötamiskavatsuse vorm 2) uue regulatsiooni loomine: PS § 147 kohaselt nimetatakse kohtunikud ametisse eluaegsetena. Seega ei võimalda kehtiv regulatsioon nimetada ametisse kohtunikku ajutiselt teise kohtuniku asendajana. Samuti ei võimalda kehtiv regulatsioon panna puuduva kohtuniku ülesandeid teisele kohtunikule ja maksta lisatasu täiendavate tööülesannete täitmise eest. Puuduva kohtuniku töö jagatakse ära teiste sama kohtu kohtunike vahel, mis toob kaasa teiste kohtunike töökoormuse suurenemise ja seeläbi kohtuasjade menetlusaegade pikenemise. Kuna kohtuniku tööaeg ei ole piiratud, vaid kohtunike vahel jaotatakse lähtuvalt kohtu tööjaotusplaanist juhuslikkuse põhimõttel kõik kohtusse sissetulevad asjad sõltumata sellest, kui palju asju kohtuniku menetluses juba on, ei saa ka määratleda kohtuniku töökoormust ja töötundide arvu, seetõttu ei saa kohtunikule panna puuduva kohtuniku ülesandeid ega maksta nende täitmise eest lisatasu. KS § 6 lõike 1 kohaselt korraldab kohtunik oma tööaja iseseisvalt ja peab oma kohustused täitma mõistliku aja jooksul, arvestades seaduses ettenähtud menetlustähtaegu. Seetõttu ei ole võimalik määratleda, missugused asjad lahendaks kohtunik puuduva kohtuniku asemel ja missuguse töö eest tuleks talle maksta lisatasu. Seega on kohtuniku asendamiseks vajalik luua uus regulatsioon, mis võimaldaks tööle asuda asenduskohtunikel. II Aseesimehe instituudi loomine 1) mitte-midagi-tegemine: kehtiv seadus ei võimalda kohtule aseesimeest nimetada. Võimalik on vaid kohtumaja juhi nimetamine. Kohtumaja juhti ei või nimetada kohtumajja, kui kohtu esimehe alaline teenistuskoht on selles kohtumajas. Seega ei oleks Harju maakohtu esimehel kohtu juhtimisel enam mingit abi ja ta peaks kohtu juhtimisel ära tegema kolme inimese töö. Lisaks eelnevale tegeleb kohtu esimees jätkuvalt ka õigusemõistmisega. 2) senise regulatsiooni parem rakendamine ja uue regulatsiooni loomine: kuna teistele kohtumajadele jäävad kohtumaja juhid alles ja probleem tekib üksnes Harju maakohtuga, mis 2017. aastal ei asu enam kolmes erinevad kohtumajas ja millele ei ole võimalik määrata kohtumaja juhti, sest kohtu esimehe alaline teenistuskoht asub samas kohtumajas ning tegemist on Eesti suurima kohtuga, mille alalises teenistuses on kokku 66 kohtunikku, on vajalik luua uus regulatsioon, mis võimaldaks nimetada Harju maakohtus analoogselt senistele kohtumaja juhtidele, kohtu aseesimehed. Alternatiivina aseesimehe loomisele kaalutakse eelnõu koostamisel ka seadusesse erandi sisse viimist, mille kohaselt oleks võimalik nimetada juht ka kohtumajale, kus on kohtuesimehe alaline teenistuskoht juhul, kui selles kohtumajas on alalises teenistuses vähemalt 30 kohtunikku. 7.2. Kokkuvõte Ainus lahendus on uue regulatsiooni loomine seaduse tasemel, kuna avalikkuse teavitamine, rahastamise suurendamine, senise regulatsiooni parem rakendamine, deregulatsioon ja 5  Väljatöötamiskavatsuse vorm mittemidagitegemine ei loo võimalust kohtuniku asendamiseks ning kohtu tõhusaks juhtimiseks ega aita jõuda soovitud eesmärgini. IV. Õigusliku regulatsiooni raamid ja võimalikud regulatiivsed valikud 8. Õigusliku regulatsiooni raamid (sh põhiseadusega määratletud raamid ning Euroopa Liidu ja muu rahvusvahelise õigusega määratletud raamid) PS § 146 kohaselt mõistab õigust ainult kohus. PS § 147 kohaselt nimetatakse kohtunikud ametisse eluaegsetena. Kohtunike ametist vabastamise alused ja korra sätestab seadus. KS § 99 lõike 1 1 punkti 2 kohaselt vabastatakse kohtunik ametist vanuse tõttu ja KS § 99 lõike 1 kohaselt vabastatakse kohtunik ametist 68-aastaseks saamisel. Kohtunikku ei ole võimalik ametisse nimetada ajutiselt ja õigusemõistmisega ei saa tegeleda kohtuniku asemel keegi teine, mistõttu peab kohtuniku ametiõiguse regulatsioon olema piisavalt paindlik ja arvestama pika karjääri jooksul ette tulevate eluliste vajadustega, nt enesetäiendamise vajadus, ajutine töötamine rahvusvahelises kohtuinstitutsioonis, Riigikohtus, Justiitsministeeriumis või riigi peaprokurörina. Teiselt poolt peab olema tagatud õigusemõistmise toimumine tingimustes, kus mõni kohtuniku koht on ajutiselt täitmata või kui kohtunik viibib pikemat aega töölt eemal. 1 KS § 12 lõike 1 kohaselt nimetab kohtu esimees igas kohtumajas teenistuses olevate kohtunike seast kohtumaja juhi. Kohtumaja juhti ei nimetata kohtumajas, kus asub kohtu esimehe alaline teenistuskoht. Kui 2017. aastal valmib uus kohtumaja, kus hakkab paiknema Harju maakohus, mis seni paikneb kolmes erinevas kohtumajas, on vajalik tagada kohtu esimehele abi kohtu juhtimisel. Kuivõrd kohtumaja juhid jäävad alles teistele kohtumajadele, on vaja luua Harju maakohtu jaoks regulatsioon, mis oleks analoogne praegu kehtivale kohtumaja juhi regulatsioonile, nt luua kohtumaja juhi asemele Harju maakohtusse aseesemehe ametikoht. Kavandatavad muudatused ei oma puutumust Euroopa Liidu või muu rahvusvahelise õigusega. 9. Välisriigid, mille regulatsioone on analüüsitud või on kavas seaduseelnõu koostamisel analüüsida (koos põhjendusega) VTK koostamise käigus on uuritud asenduskohtuniku ja aseesimehe regulatsioone Hollandis, Rootsis, Norras, Soomes, Prantsusmaal ja Austrias, kuna nimetatud riikide kohtute haldamise asutustega on tehtud koostööd. Edaspidi on kavas jätkata Hollandi, Prantsusmaa, Rootsi, Soome ja Norra regulatsioonide uurimist, sest vahetult kogemusi jagades on leitud, et neis riikides aastaid kasutusel olnud regulatsioone on võimalik Eesti kohtusüsteemile kohandada. 10. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus ja põhjendus, milliste puhul viiakse läbi esmane iii mõjuanalüüs I Asenduskohtuniku instituudi loomine Muudatusega on kavas luua asenduskohtuniku instituut. Asenduskohtunik peab vastama kohtunikule esitatavatele nõuetele. Näiteks võivad asenduskohtunikuks kandideerida 6 Väljatöötamiskavatsuse vorm kohtunikueksami sooritanud isikud, kes ei ole kohtunikuks nimetatud ja ootavad kohtunikukoha vabanemist mõnes kindlas piirkonnas. Samuti võivad asenduskohtunikuks üleviimist taotleda esimese ja teise astme kohtunikud, kes soovivad vahelduseks lahendada teist liiki kohtuasju. Kohtunikule esitatavatele tingimustele vastavad ka pensionile läinud kohtunikud, kes ei ole veel 68- 1 aastased (KS § 99 lg 1) ja leiavad, et nad sooviksid paar aastat veel kohtunikuna töötada. Asenduskohtuniku peamine erinevus kohtunikust seisneb selles, et asenduskohtunik peab olema valmis vajadusel ringi liikuma. Asja lahendamisel kirjalikus menetluses on küll võimalik tal seda teha oma põhilises töökohas ringkonnakohtus, kuid vajadusel peab ta olema valmis kohtuistungeid läbi viima ka erinevates kohtumajades, mis ringkonnakohtu tööpiirkonnas asuvad. Asenduskohtunikke võiks kohtusüsteemis olla kokku viis, neist üks spetsialiseerunud haldusasjade lahendamisele, kaks tsiviilasjade lahendamisele ja kaks kriminaalasjade lahendamisele. Selline jagunemine on vaid tinglik, mitte absoluutne, sest Vabariigi President nimetab ametisse kohtuniku ja ametisse nimetamisel ei määratleta, millist liiki kohtuasju kohtunik lahendama asub, seega peab ametisse asuv kohtunik olema valmis lahendama igat liiki kohtuasju. Kuigi viimasel ajal soodustatakse kohtunike spetsialiseerumist kitsale valdkonnale, peab kohtunikuks kandideerija omama teadmisi igast õigusvaldkonnast. Ka kohtunikueksamil kontrollitakse eksamineeritava teadmisi igas õigusvaldkonnas sõltumata sellest, millisele valdkonnale isik edaspidi spetsialiseeruda kavatseb. Ka kohtuniku konkurss kuulutatakse välja vastavalt maa-, haldus- või ringkonnakohtuniku kohale. Seega ei ole konkursi välja kuulutamise faasis määratletud, kas vajatakse kriminaal- või tsiviilasju lahendavat kohtunikku ja ka praegu peab kohtunikuks kandideerija olema valmis arutama igat liiki kohtuasju. Asenduskohtunikud paikneksid ringkonnakohtute juures ja vajadusel oleks neile võimalik anda lahendamiseks kõigi esimese ja teise astme kohtute menetluses olevaid kohtuasju. Ringkonnakohtu koosseisus asudes allub asenduskohtunik ringkonnakohtu esimehe järelevalvele, kuivõrd KS § 45 lõike 1 kohaselt teostab esimese astme kohtu kohtunike üle järelevalvet ka ringkonnakohtu esimees. Seega on ringkonnakohtu esimehel järelevalve pädevus asenduskohtuniku üle juhul, kui asenduskohtunik lahendab esimese astme kohtu kohtuasju kui ka juhul, kui ta lahendab ringkonnakohtu asju. Kui ühegi kohtuniku asendamine ei ole vajalik, võib asenduskohtunik lahendada selle kohtu kohtuasju, kus menetlusajad on kõige pikemad ja väljastpoolt tulev abi kulub kõige rohkem ära. Millise kohtu kohtuasju ja millisel perioodil asenduskohtunik täpselt arutab, määrab kindlaks ringkonnakohtu esimees. Asenduskohtuniku võib kohtute seaduse §-s 57 sätestatud korras üle viia vabale kohtunikukohale kindlas kohtumajas, selleks ei ole vaja teda Vabariigi Presidendi poolt uuesti ametisse nimetada. Samuti on võimalik üleviimise korras esimese või teise astme kohtunikul asuda asenduskohtuniku kohale. Asenduskohtunike kohtade loomiseks täiendavaid vahendeid riigieelarvest ei taotleta. 7  Väljatöötamiskavatsuse vorm Asenduskohtunikke rahastatakse kohtute eelarve reservist, mis kujuneb muu hulgas täitmata kohtunikukohtade palgarahast. Nagu juba eespool öeldud, on viimase viie aasta jooksul olnud keskmiselt aastas täitmata 14 kohtunikukohta. Isegi kui pooleliolevate konkurssidega õnnestub teatud hulk kohtuniku kohti täita on kohtunike liikuvuse tõttu paratamatult alati olemas ka täitmata ametikohad. Alternatiivina on kaalutud asenduskohtunike paiknemist Riigikohtu või Justiitsministeeriumi juures. Riigikohtu juures alaliselt tegutsevate asenduskohtunike vastu räägib asjaolu, et esimese ja teise astme kohtunike rahastamine toimub Justiitsministeeriumi kaudu kohtute eelarve reservist ja kuna asenduskohtunike nimetamisel selleks riigieelarvest täiendavaid rahalisi vahendeid ei taotleta, siis peaks eelarve eest vastutaval isikul säilima kontroll eelarve täitmise üle. Samuti ei saa rahastada Riigikohtu koosseisus olevaid kohtunikke kohtute eelarve reservist, kuivõrd Riigikohus on iseseisva eelarvega asutus, kuhu ei ole võimalik praeguse rahastamismudeli juures teha justiitsministril rahaeraldusi kohtute reservist. Asenduskohtunike asumine Justiitsministeeriumi koosseisus ei taga aga seda, et lisaks õigusemõistmise sõltumatusele ja erapooletusele peab see ka näima sõltumatu ja erapooletu. Kui õigusemõistmisega tegeleksid kohtunikud, kes on Justiitsministeeriumi kui täitevvõimu asutuse koosseisus, seab see kahtluse alla õigusemõistmise sõltumatuse ja erapooletuse. Samuti tekiks küsimus, kes teostab asenduskohtunike üle järelevalvet. Seega on ainus võimalik lahendus paigutada asenduskohtunikud ringkonnakohtu koosseisu. II Aseesimehe instituudi loomine Aseesimehe instituudi reguleerimisel lähtutakse kohtumaja juhi osas kehtivast regulatsioonist. Aseesimehe nimetab kohtu esimees viieks aastaks samas kohtumajas teenistuses olevate kohtunike seast. Enne aseesimehe nimetamist peab kohtu esimees ära kuulama kohtumaja teenistuses olevate kohtunike arvamuse. Aseesimehe ülesandeks on korraldada kohtunike ning kohtu esimehe suhtlemist. Lisaks sellele täidab aseesimees muid seadusest ja kohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid. Aseesimehe võib kohtu esimees vabastada enne tähtaja lõppemist tema enda soovil või koostöö mittelaabumise tõttu kohtu esimehega. Aseesimees asendab tema äraolekul kohtu esimehe määratud kohtunik. iv V. Määratletud mõjud . 11.1. Kavandatav muudatus 1 Asenduskohtuniku instituudi loomine. MÕJU I 8  Väljatöötamiskavatsuse vorm 11.2. Mõju valdkond I ja alajaotis I Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele – mõju asutuse ülesannetele ja töökorraldusele, sh asutuse töökoormusele (ülesannete hulgale ja iseloomule), sisemisele töökorraldusele ja protseduuridele või põhiülesannete täitmisele ja teenuste osutamise võimele. 11.3. Mõju sihtrühm Sihtrühmaks on kõik Eesti kohtunikud, so 231 kohtunikku, kuna asenduskohtunike töö õigusemõistmisel aitab kontrolli all hoida kõigi kohtunike töökoormust seeläbi, et puuduva kohtuniku tööd ei jagata teiste kohtunike vahel. Avalike teenistujate arv Eestis oli 2014. aastal kokku on 29 8 361 . Kuna kohtunikud moodustavad kogu teenistujate arvust vaid 0,78%, on mõjutatud sihtrühm väike. Teiseks sihtrühmaks on kohtunikueksami sooritanud isikud. Kohtunikueksami on 1. juuni 2015 seisuga sooritanud 30 isikut, keda ei ole veel kohtunikuks nimetatud ja kelle eksamitulemus ei ole aegunud. Esimese ja teise astme kohtunikke on 1. juuni 2015 seisuga ametis kokku 223. Seega on isikuid, kes saaksid kandideerida asenduskohtunikuks 253. Kõigist avalikest teenistujatest moodustab kohtunikueksami sooritanute arv 0,86%, seega on mõjutatud sihtrühm väike. v 11.4. Avalduva mõju kirjeldus ja järeldus selle olulisuse kohta Mõju ulatus on väike, kuna see ei kutsu esile muudatusi kohtunike käitumises ning puudub vajadus muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks. Samuti on väike mõju avaldumise sagedus, sest teiste kohtunike töökoormus ei suurene vaatamata sellele, et kohtunikukoht kohtus on täitmata. Asenduskohtunike toomine kohtusüsteemi tagab töökoormuse võrdsema jagunemise kohtunike vahel ega suurenda kohtuniku puudumise tõttu kohtus olulist töökoormuse kasvu. Kui kohtusse saadetakse puuduva kohtuniku asemel asju lahendama asenduskohtunik, on tegemist väikese töökorralduse muutusega, mida kohtunikud ilmselt ei taju. Üldiselt on tegemist sihtrühmale positiivse mõjuga, kuna teiste kohtunike töökoormus ega kohtu töökoormus ei suurene enam ajutiselt täitmata kohtunikukohtade tõttu: ajutiselt täitmata kohtunikukoha ülesandeid täidab asenduskohtunik. Ebasoovitava mõjuna teisele sihtrühmale (asenduskohtunikele) võib kaasneda see, et asenduskohtunikke ei õnnestu leida, kuna ametikoht eeldab mõningast liikumist Eesti piirides. Ebasoovitav mõju ei ole märkimisväärne, sest kohtunikueksami sooritanud isikud saavad asenduskohtunikuna juba asuda kohtunikuametisse ja sobiva kohtunikukoha vabanemisel soovitud piirkonnas võivad taotleda enda üleviimist. Kui isikut ei nimetata kohtunikuks viie aasta jooksul pärast kohtunikueksami sooritamist, peab ta kohtunikuametisse asumiseks eksami uuesti sooritama. Sellisel juhul võib isiku jaoks olla motiveeriv alustada kohtunikuametit just 8 Andmed pärinevad Rahandusministeeriumi veebilehelt ja on kättesaadavad aadressil http://www.fin.ee/avalik- teenistus 9  Väljatöötamiskavatsuse vorm asenduskohtunikuna. MÕJU II 11.5. Mõju valdkond II ja alajaotis I Mõju riigi sisejulgeolekule ja võitlusele kuritegevusega – mõju õiguskaitseorganite tööle, sh nende võimalustele takistada, paljastada või lahendada kuritegusid ja väärtegusid, mõista õigust ning viia ellu karistuspoliitikat. 11.6. Mõju sihtrühm Sihtrühma kuuluvad kõik kohtumenetluse osalised, keda Eestis on hinnanguliselt kokku 200 000. 31. detsembri 2014. a seisuga oli Eestis ca 1 300 000 püsielanikku. Eesti püsielanikest moodustavad menetlusosalised 15,39%, seega on mõjutatud sihtrühma suurus keskmine. 11.7. Avalduva mõju kirjeldus ja järeldus selle olulisuse kohta Mõju avaldumise sagedus on väike, sest menetlusosalise kokkupuude sellega, kuidas kohtuasju kohtunike vahel jaotatakse on juhuslik. Millises järjekorras toimub kohtuasjade lahendamine, otsustab kohtunik kui menetluse juht ja menetlusosalisel ei ole sellega puutumust. Samuti on väike mõju ulatus, kuna see ei kutsu esile muudatusi menetlusosalise käitumises ning puudub vajadus muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks. Menetlusosalise jaoks ei oma tähtsust kohtu sisemine töökorraldus ja kohtuasjade jaotus kohtunike vahel, oluline on see, et menetlusosaline saaks kohtust kvaliteetse lõpplahendi mõistliku aja jooksul. Ebasoovitavate mõjude riski ei kaasne. Tegemist on sihtrühmale positiivse mõjuga, kuna täitamata kohtunikukohtade tõttu ei pikene kohtuasjade menetlusajad. 11.1. Kavandatav muudatus 2 Aseesimehe instituudi loomine. MÕJU I 11.2. Mõju valdkond I ja alajaotis I Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele – mõju asutuse ülesannetele ja töökorraldusele, sh asutuse töökoormusele (ülesannete hulgale ja iseloomule), sisemisele töökorraldusele ja protseduuridele või põhiülesannete täitmisele ja teenuste osutamise võimele. 11.3. Mõju sihtrühm Sihtrühmaks on kõik Eesti kohtunikud, so 231 kohtunikku, kuna kõigil kohtunikel on võimalus 10  Väljatöötamiskavatsuse vorm kandideerida kohtu esimeheks ja kohtu aseesimeheks. Avalike teenistujate arv Eestis oli 2014. 9 aastal kokku on 29 361 . Kuna kohtunikud moodustavad kogu teenistujate arvust vaid 0,78%, on mõjutatud sihtrühm väike. vi 11.4. Avalduva mõju kirjeldus ja järeldus selle olulisuse kohta Mõju ulatus on väike, kuna see ei kutsu esile muudatusi kohtunike käitumises ning puudub vajadus muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks. Samuti on väike mõju avaldumise sagedus, sest ka seni on igal kohtumajal olemas kohtumaja juht, kes on nö esimehe asendaja kohtumajas, kus kohtu esimees igapäevaselt ei viibi. Ebasoovitavate mõjude riski ei kaasne. Tegemist on sihtrühmale positiivse mõjuga, kuna suure kohtunike arvuga kohtusse aseesimehe nimetamine võimaldab kohut tõhusamalt juhtida. Samuti hoiaks see ära olukorra, kus kohtumajja jääks ühe kohtujuhi juhtida ebaproportsionaalselt suur hulk kohtunikke. VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava 12. Valitav alternatiiv Muudatusega kavandatakse luua asenduskohtuniku instituut. Asenduskohtunikud peaksid hakkama paiknema ringkonnakohtute koosseisus. Kaalutud on asenduskohtunike paigutamist ka Riigikohtu või Justiitsministeeriumi koosseisu, kuid juba eespool märgitud põhjustel on ainus võimalik lahendus paigutada asenduskohtunikud ringkonnakohtu koosseisu. Teise muudatusena kavandatakse luua aseesimehe instituut. Alternatiivse lahendusena kaalutakse kehtivas seaduses erandi tegemist selliselt, et lubada kohtumajale, mille alalises teenistuses on üle 30 kohtuniku ja kohtu esimehe alaline teenistuskoht asub samas kohtumajas, kohtumaja juhi nimetamist. Viimati nimetatud võimalus ei ole siiski väga hea lahendus, sest kohtumaja peaks juhtima eelkõige siiski kohtu esimees. Kui aga nimetada ühe kohtumaja kohtunike seast nii kohtu esimees kui ka kohtumaja juht/juhid, siis võivad rollid ja ülesanded hägustuda. 13.1. Töötatakse välja uus 13.2. Muudatused tehakse senise X tervikseadus seaduse struktuuris 13.3 Selgitus Kuivõrd kavandatavad muudatused puudutavad kohtuniku ametiõigust, mille regulatsioon asub kohtute seaduses, muudetakse kohtute seadust. 14. Puudutatud ja muudetavad õigusaktid Kohtute seadus 15. Edasine mõjude analüüs Olulisi mõjusid muudatused kaasa ei too. Edasist mõjude analüüsi ega uuringuid ei ole kavas läbi 9 Andmed pärinevad Rahandusministeeriumi veebilehelt ja on kättesaadavad aadressil http://www.fin.ee/avalik- teenistus 11 Väljatöötamiskavatsuse vorm viia. Välisriikide sarnaste regulatsioonide kohta on kogutud andmeid küsitluste teel, vajaduse korral neid täpsustatakse. 16. Eeldatav kontseptsiooni valmimise ja kooskõlastamisele Kontseptsiooni koostamist ei ole saatmise aeg (kui järgmise sammuna koostatakse eelnõu kavandatud. kontseptsioon) 17. Eeldatav eelnõu kooskõlastamisele saatmise aeg oktoober 2015 18. Eeldatav avaliku konsultatsiooni toimumise aeg september-oktoober 2015 19. Õigusakti eeldatav jõustumise aeg 1. märts 2016 20. VTK koostamisse kaasatud valitsusasutused ja Riigikohus valitsusvälised huvirühmad 21. Edaspidistes etappides Rahandusministeerium, Riigikohus, esimese ja teise kaasatavad valitsusasutused ja astme kohtud, Eesti Kohtunike Ühing valitsusvälised huvirühmad 22. Vastutavate ametnike nimed ja Maret Saanküll ([email protected]) kontaktandmed (sh nii sisulise kui juriidilise analüüsi teinud ametnikud) 12 Väljatöötamiskavatsuse vorm i Kui mitut probleemi lahendatakse korraga, nummerdatakse probleemid ja sama järjestuse alusel ka eesmärgid. ii Märgitakse lahendused nimetatud eesmärkide saavutamiseks. Peamine lähtepunkt kõikide mõjuliikide ulatuse hindamiseks on olukord, kus riik ei sekkuks, ning erinevate lahenduste tulemuslikkust hinnataksegi selle olukorra võrdluses kõikide võimalike tegevuslahendustega (sh olemasolevate lahenduste/õigusaktide parem rakendamine, avalikkuse informeerimine, investeerimine, uue õigusliku regulatsiooni loomine jne). Seejuures ei saa tegevusetuse tagajärgede kirjeldamisel eeldada, et kõik tegurid jäävad samaks, vaid tuleb arvesse võtta ka seda, et olukord võib muutuda ilma sekkumiseta. Välistamaks sekkumist valdkondadesse, kus see vajalik ei ole, tuleb põhjendada, miks käsitletava probleemiga peab tegelema. iii Kui regulatiivseid lahendusi on valikus mitu, siis võib kasutada mõjude osa selleks, et alternatiivseid lahendusi ja nende mõjusid põhjalikumalt võrrelda. iv Kui mõjude olulisust hinnatakse erinevate poliitikavalikute lõikes, tuleks seda täpsustada ja vastavad mõju hinnangud eraldada. v Mõjude ja nende olulisuse määratlemise kirjeldamisel tehakse väljatöötamiskavatsuses vahet olulistel mõjudel ja ebaolulistel mõjudel. Oluliste mõjudega muudatusi ja nende alternatiive soovitud eesmärgini jõudmisel peab enne eelnõu koostamisega alustamist ja selle koostamise käigus põhjalikumalt hindama, ebaoluliste mõjudega muudatusi mitte. Järelduse põhjalikuma mõjuanalüüsi vajaduse kohta teeb eelnõu väljatöötamiskavatsuse koostaja lähtudes mõjude osa arutluskäigust, kooskõlastamise käigus saavad arvamust avaldada ka kooskõlastajad ning huvigrupid. vi Mõjude ja nende olulisuse määratlemise kirjeldamisel tehakse väljatöötamiskavatsuses vahet olulistel mõjudel ja ebaolulistel mõjudel. Oluliste mõjudega muudatusi ja nende alternatiive soovitud eesmärgini jõudmisel peab enne eelnõu koostamisega alustamist ja selle koostamise käigus põhjalikumalt hindama, ebaoluliste mõjudega muudatusi mitte. Järelduse põhjalikuma mõjuanalüüsi vajaduse kohta teeb eelnõu väljatöötamiskavatsuse koostaja lähtudes mõjude osa arutluskäigust, kooskõlastamise käigus saavad arvamust avaldada ka kooskõlastajad ning huvigrupid. 13