Pöördumine

Sotsiaalministeerium 26.11.2021 Austatud sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo Suur tänu Teile veelkord Pärnus toimunud rahvaülikoolide konverentsil ülesastumise ja rahvaülikoolidele olulistel teemadel kaasarääkimise eest. Täname Teid senise väga meeldiva koostöö eest! Konverentsil toimunust ja esinejate ettekannetest on valminud koondkokkuvõte (Lisa 1), mis annab hea ülevaate rahvaülikoolidest ajaloolises tähenduses, tänasel päeval, mõtteid rahvaülikoolide rollist Soomes, paneeldiskussioonist ja ministrite vestlusringist ning leidlikust ja inimlikust haridusest tulevikus. Samuti toob välja ka kitsaskohad täienduskoolituse süsteemis. Soovime edastada Teile rahvaülikoolide ettepanekud edaspidiseks koostööks ja samas toome ära ka meie murekohad. Kuidas panustavad rahvaülikoolid ühiskonna arengusse:  Rahvaülikoolid arvestavad õppijate erinevate vajaduste ning soovidega, reageerivad kiiresti ühiskonnas esile kerkivatele koolitusvajadustele ning pakuvad koolitusi väga laias valikus erinevates valdkondades.  Rahvaülikoolid saavad riigi hüvanguks pakkuda kodanikuharidust üle Eesti ning viia riigile olulised sõnumid inimesteni – elanikust kodanikuks!  Rahvaülikoolidel on kogemust jõuda keerulisemate sihtgruppideni ning sellega aidata riigil suurendada hakkamasaavate inimeste hulka.  Rahvaülikoolis õppimise tulemuseks on rahulolev kodanik, kes tahab ja oskab panustada oma kogukonda.  Kuna õppimine ja sotsiaalsus hoiab inimese kauem tervena, siis annavad rahvaülikoolid kaudse panuse ka rahvatervise arendamisesse. Rahvaülikoolide murekohad:  Riiklik hariduspoliitika peab oluliseks tööalaste oskuste arendamist, sealjuures üldpädevuste arendamine pälvib vähe tähelepanu.  Kuigi rahvaülikoolid tegutsevad avalikes huvides, on nad isemajandavad, millega kaasneb pidev ebastabiilsus.  Kuigi rahvaülikoolidel on kogemus ja pädevus osaleda ESF programmides, on meid sealt välja jäetud. Samuti ei kasutata veel piisavalt meie potentsiaali riiklike ja kohalike omavalitsuste eesmärkide elluviimise partnerina. Eesti Rahvaülikoolide Liidu ettepanekud: 1. Riiklikes dokumentides tuua täienduskoolituse kirjelduses selgelt välja ka vabahariduslik pool, määratleda vabahariduse mõiste riiklikes dokumentides. 2. Järgmisel ESF eelarveperioodi kavandamisel arvestada rahvaülikoolide kui kindla partneriga. Koondades täienduskoolituse pakkumine kõrg- ja kutsekoolidele, vähenevad õppimisvõimalused ja kvaliteet õppija jaoks oluliselt, eriti väikestes kohtades. 3. Eesti Rahvaülikoolide Liitu/rahvaülikoole peaks kaasama riiklike ja kohalike omavalitsuste eesmärkide elluviimise partneriks. 4. Rahvaülikoolid on avalikes huvides tegutsevad isemajandavad organisatsioonid, millega kaasneb pidev ebastabiilsus. Rahvaülikoolid vajavad stabiilset rahastussüsteemi nii kohalikul kui ka riiklikul tasandil. Meie soov on, et rahvaülikooli kui kindlat kooli tüüpi tunnustatakse ja toetatakse kohalike omavalitsuste ja riigi poolt. Osaline toetus (näiteks koolijuhi osaline palk, toetus teatud teemadel koolituste läbiviimiseks vm) teeb koolitused õppijale kättesaadavamaks ja aitab tugevdada koole ka väiksemates omavalitsustes/piirkondades, kus ilma toetuseta on see äärmiselt keeruline. Loodame järjest tihedamale koostööle! Lugupidamisega, Eesti Rahvaülikoolide juhatuse liikmed: Maire Breede, Ly Kallas, Hannelore Juhtsalu Hannelore Juhtsalu Juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/ www.rahvaulikoolideliit.ee LISA I: Eesti Rahvaülikoolide Liidu konverentsi ettekannete kokkuvõtted Rahvaülikoolide konverents “Rahvaülikoolide kasutamata potentsiaal – like’e on piisavalt, aga kuidas edasi?” Eesti Rahvaülikoolide konverents toimus 10. septembril Pärnu Rahvaülikoolis. Konverentsi eesmärk oli teadvustada Eesti elanikele ja hariduselu kujundajatele, milline on rahvaülikoolide ja vabaharidusliku koolituse koht elukestvas õppes. Konverentsil osales ligi 80 Eesti hariduseluga seotud isikut, veebi vahendusel jälgis sündmust 170 huvilist. Konverentsi kanti üle EPALE keskkonnas. Konverents kutsus kaasa mõtlema vabahariduse rollist elukestvas õppes ja rahvaülikoolide kasutamata potentsiaali üle. Mis on eesmärk täiskasvanud õppijate toetamisel? Missugune võiks olla nii riigi, kohaliku omavalitsuse roll täiskasvanuhariduses? Mis roll ja seos on sellel Hariduse-, Kultuuri- ja Sotsiaalministeeriumiga. Eestis keskendutakse palju erialasele haridusele ja läbi selle konkurentsi- ja kohanemisvõime suurendamisele kiiresti muutuvas maailmas toimetulemiseks, kõrgele tööhõivele ja targema töö tegemisele. Aga kas ainult! Kas vaid töökeskkond on see, mis meie ümber muutub? Kindlasti mitte. Missugust ühiskonda me soovime? Nendele küsimustele aitasid vastust otsida konverentsil esinejad, haridus-, sotsiaal- ja kultuuriminister. 1. KRISTA ARU - Enam valgust – kõikidele! Rahvaülikooli algusaegadest  Rahvaülikoolid on algusest peale olnud eestluse ja Eesti ühiskonna ning kultuuri nurgakivid, mistõttu nende tähendust ja tähtsust ei tohi ka praegu alahinnata. Rahvaülikool kuulub meie hariduskehandisse.  Kultuurilise arengu alus on mitmekesine haridus. Inimene, kes tahab olla ühiskonnas täisväärtuslik liige, tal peab olema maailmavaade ja väärtusbaas. Viimane tuleb taas läbi mitmekesise hariduse, mida pakuvad rahvaülikoolid.  Rahvaülikoolid tegelevad ja õpetavad teemasid, mille järele on ühiskonnas vajadus. Nad jagavad teaduslikul maailmavaatel ja arusaamisel põhinevaid teadmisi, mida ühiskond järjest rohkem vajab.  Rahvaülikooli roll – mitmekülgsuse looja ja väärtusbaasi kujundaja, eneseteadliku isiku vaba tahte kasvataja. Tunda ühiskonna vajadusi ja valmis olla muutusteks. „Rahvaülikool ei saa kunagi olla asi iseendas. Ta kuulub meie hariduskehandisse ja nii tuleb sellesse ka suhtuda. …. Vabaharidus, mida rahvaülikool pakub, on üks eestluse ja eesti ühiskondliku kultuuri nurgakivisid…. „ – Krista Aru  2. MAIRE BREEDE - Rahvaülikoolid ja vabaharidus Eestis täna  Rahvaülikoolide juured on kultuuris, kuid nad täidavad ühiskonnas nii hariduslikku kui sotsiaalset rolli.  Vabahariduslik õpe on mitteformaalne täiendusõpe ilma tööalase kompetentside arendamise eesmärgita. Vabaharidus toetab isiksuse arengut toetades eluks vajalikke teadmisi ja oskusi sõltumata east, haridusest, eelnevatest oskustest. Rahvaülikool on kõigile.  Rahvaülikool on kooli tüüp, mille põhitegevus on vabahariduslik koolitus. See on täiskasvanute õppeasutus, mis võimaldab inimestel tegeleda enesearengut toetavate tegevustega ehk vabaharidusega.  Rahvaülikoolid suudavad kiiresti reageerida ühiskonnas esile kerkivatele koolitusvajadustele, arvestades just õppijate erinevate vajaduste ja soovidega. Rahvaülikoolide koolituspõld on lai - vabaharidus saab aidata nii noori, kes on oma iseseisva elutee alguses, pakub enesetäiendusvõimalusi keskeas inimestele, ja annab tuge eakatele.  Rahvaülikoolide erinevus võrreldes teiste õppeasutustega ongi see, et koolituste valik on laiapõhjaline ja väga mitmekesine, mis annab inimesele võimaluse arendada end ühes kohas mitmes erinevas valdkonnas, terviklikumalt.  Praegu käsitletakse Eestis TÄKS-i mõistes vabahariduslikku koolitust ja tööalast õpet ühtemoodi, sõltumata sisust, eesmärkidest või missioonist. Sõltumata sellest, kas koolitusi pakuvad tulunduslikud või mittetulunduslikud organisatsioonid. Tööalane koolitus annab tööalaseid oskusi, vabaharidus annab üldoskusi - sageli on neid keeruline eristada.  Rahvaülikoolide koolitused peaksid olema kõikidele kättesaadavad. Ka ootab õppija rahvaülikoolidelt tunduvalt madalamat koolituse hinda. Probleem - kuidas saab rahvaülikool hoida oma hinda selliselt, et see oleks kättesaadav kõigile?  Igal inimesel peab olema võimalus arendada oma oskusi, mis aitavad elus paremini toime tulla, nt tervise-, kultuuri-, keskkonnateadlikkus, digipädevused. Nende oskuste arendamine ei ole vaid erahuvi, see on panus ühiskonna arengusse.  Rahvaülikoolide üleriigiliseks jõudsamaks arendamiseks on vajalik tihedam koostöö riigi ja omavalitsustega ning nende poolne suurem toetus rahvaülikoolidele. Vabaharidustöös peegelduvad õnnelike õppijate säravad silmad. 3. JOHANNI LARJANKO - Minevik, olevik, tulevik – rahvaülikoolide olemus Soomes  Soomes oli rahvaülikoolide loomine 19. sajandi lõpus oluline osa vabadusvõitlusest, seotud identiteeditunde loomise, suutlikkuse ja mõjuvõimu suurendamisega. Mõiste „omariiklus“ on olnud rahvaülikoolide liikumise tugev alatoon, osa selle DNA-st ja enesehinnangust. See rõhutab kooli sõltumatust riigist või muudest välistest jõududest. Ajalooliselt on Soome riiki kujundanud rahvaülikoolid ja mitteformaalne täiskasvanuharidus. Nüüd on meil väljakutse leida oma koht ja roll koolitajana mitteformaalses täiskasvanuhariduses tänapäeva ühiskonnas.  Esimene väljakutse: Kuidas tulevad rahvaülikoolid toime oma ajaloolise rolliga, mis on ajas muutunud? Rahvaülikoolide liikumist ei saa üles ehitada ainult mineviku edusammudele, see ei kõneta enam 100-aastast omariikluse aastapäeva tähistanud riigi õppijaid. Me peame olema asjakohased ka täna.  Teine väljakutse: Pidev uuenemine on edasiliikumiseks ainus tee. Kuidas saavad rahvaülikoolid uuenedes olla kindlad, et säilitavad oma põhiväärtused? Mis hetkel oleme ületanud piiri ja muutunud samasuguseks hariduse pakkujaks?   Rahvaülikool on liikumine, mis kaasab kõiki seal töötavaid inimesi. See ei ole rohkemat ega vähemat, kui selles liikumises osalevate inimeste ambitsioonide, puuduste, energia ja arusaamade summa.  Üks põhjus, miks Soomes on kõikidel tasanditel õppimises osalemine nii kõrge, on suhtumine. Suhtumine õppimisse on Soomes enamasti positiivne ja see mõjutab ka meie lähenemist haridusele. Üks osa sellest on nii rikkalik ja laiaulatuslik õpivõimaluste pakkumine. Soomes pakutakse haridust suure lugupidamisega. Suhtumise küsimus, mida on raske selgitada, kirjeldada, võimatu mõõta või lihtsalt üle võtta.  Suures osas tänu haridusele on õnnestunud vaeses, vähearenenud, külmas ja isoleeritud riigis nagu Soome seda kunagi oli, parandada elutingimusi ja elatustaset. Selles mängisid olulist rolli rahvaülikoolid.  Edu sünnitab edu. Kõrge osalusmäär täiskasvanuhariduses ja head statistikanumbrid näitavad, et Soome koolitajad teevad midagi õigesti. Seega on tõenäoline, et mitteformaalne täiskasvanuharidus säilitab suhteliselt kõrge iseseisvuse taseme, seda peetakse kasulikuks ja terviklik inimese nägemine, mis käsitleb kogu inimest ja tema vajadusi ei ole ohus. Soomes on riik toetanud ja toetab jätkuvalt täiskasvanuhariduse kõiki tasandeid ning kuigi me näeme eelarvekärpeid, ei nõua keegi tõsiselt, et rahastamine tuleks täielikult lõpetada.  Rahvaülikoolid olid ka kogukonnakeskused, õppekeskused ja avalikud arutelude ja isikliku arengu paigad. Teisisõnu, rahvaülikoolid olid midagi enamat kui lihtsad õpperuumid. Nad olid kasvamise ja muutuste jõujaamad. See tuleneb Grundtvigi õpetusest ja selle aluseks olevast õppimise filosoofiast.  Ehitades Eestis jätkuvalt õpiradu, peate mõtlema, kuhu need viivad ja kes neid juhivad. See taandub lõpuks sellele, millist ühiskonda te tahate.  Haridus on turg, meeldib see või mitte. Tänapäeva vajadustega kohanemine tähendab ka tänapäevaste reeglite aktsepteerimist. Paljude rahvaülikoolide jaoks on see tähendanud tööturu pakkumisi, kursuste pakettide müümist ja muud. Me peame ajaga kaasas käima, kuid mitte igaühe pilli järgi tantsima vaid suruma läbi oma eesmärke. Me oleme oma õpilaste meelevallas, kui neile ei meeldi see, mida me pakume, lakkame me eksisteerimast. Samal ajal peame me neid tagant tõukama, esitama neile väljakutseid, laiendama mugavustsoonide piire kui tahame, et toimuks õppimine ja areng. Me peame uhked olema oma pärandi üle, aga mitte mineviku vangid.  Tagades, et haridus jääb laiaks kontseptsiooniks, mis arvestab erinevate õppijatega ja erinevate pakkujatega, aitame me kaasa oma ühiskonna arengule ja kodanike heaolule. Isegi õnnele. 4. MINISTRITE VESTLUSRING - Elukestev õppimine – inimese eralõbu või vastutus ühiskonna ees?  Võib öelda, et riigi poolt toetatud täiskasvanute tasuta täienduskoolituse kursused on viimasel kümnendil jõudsalt kasvatanud eestlaste osalust elukestvas õppes – oleme Euroopas kuuendal kohal ja üle 20% Eesti täiskasvanutest õpib.  Peamiselt näeme õppimas neid, kes on oma eluga heal järjel ja harjunud õppima. Riik peaks oma teraviku suunama aga hoopis neile, kes seda meelsasti ei tee – erinevad tõrjutud sihtgrupid (90 000 väga madala haridustasemega inimest). Eelkõige tuleks keskenduda tänastele noortele (ka NEET-noored), et nendes õppimise harjumust kasvatada ja et meil oleks ka tulevikus rohkem elukestvalt õppivaid inimesi. „Kuhu me peaksime oma teraviku suunama, tõenäoliselt noortele, et seda harjumust kasvatada. Kui me need tänased noored õpetame õppima, protsessi ja õppimist nautima, siis meil on ehk tulevikus rohkem neid, kes elukestvalt õpivad ja terviklikkus saab olema parem.“ - Signe Riisalo   Selleks, et olla õnnelik täisväärtuslik inimene, ka konkurentsivõimeline tööturul, see eeldab pidevat õppimist. Paljudel on koolis õppimisest eneseusk kadunud ja lausa trauma. Nendel inimestel on vaja positiivset tagasisidet, usku endasse, väikeseid eduelamusi ja kinnitust enda hakkamasaamise kohta.  Rahvaülikoolis pakutavad koolitused on väga professionaalsed ja seal saadud pädevusi peaks saama tunnustada sarnaselt kõrg- ja kutsekoolides õpitule. Lisaks tuleks rahvaülikoolis õpitud oskusi arvestada ka tööturul kandideerides.  Rahvaülikoolis õppimise tulemuseks on rahulolev kodanik, kes panustab oma ühiskonda ja on nõus oma riigi eest seisma. „Me ei aktsepteeri neid kogemusi või tunnistusi nii nagu me aktsepteerime ülikoole või kutsekoole, aga ma arvan, et see ei ole õige. Sest täna me näeme, et need koolitused ja võimalused, mida rahvaülikoolid pakuvad on väga professionaalsed ja me ei räägi tegelikult üldse ainult ajaveetmise võimalusest, vaid me räägime võimalusest omandada uus eriala, alustada oma ettevõtlusega, leida see oma tee ja see on täpselt sama oluline kui kõrgharidus. Me leiame endale võimaluse teha siin elus midagi, milleks me oleme loodud, mis aitab meid sellele teele. See tähendab ka rahulolevat kodanikku, kes panustab oma ühiskonda, oma riiki ja on nõus selle nimel seisma.“ - Anneli Ott „Rahvaülikoolides saadav haridus ja oskused eeskätt on need, mis on täiesti võrreldavad ka Tööturuameti kaudu pakutavate erinevate tasemeõpete, tööturukoolitustega, ja karjäärnõustamine veel selle juurde siduda - see peakski muutuma üheks tervikuks, et võimaldada inimestel rohkem ennast realiseerida.“ – Signe Riisalo  Soomes on hea tava, et rahvaülikoole rahastavad kolm osapoolt – riik, KOV ja inimene ise. Üldise põhimõttena võiks see ka Eestis nii olla. „Minu jaoks on hästi sümpaatne see, et on erinevad osapooled. Ka see, et on õppija panustamine, sest kui õppija ise panustab, siis ta suhtub ka õppimisse distsiplineeritumalt. Mis ei tähenda seda, et meil ei peaks olema sellist süsteemi, kus neil, kes ei ole võimelised ise panustama, või kelle motivatsioon on nii palju madalam, et siis riik võiks rohkem panustada. Meil on 90 000 sellist täiskasvanud inimest, kellel on väga madal haridustase ja nemad tõenäoliselt ei ole nõus ka seda 1/3 ise maksma. Meie huvi on, et nad tuleksid tagasi haridussüsteemi, ja et nad saaksid oma põhihariduse lõpetatud ja sealt ka edasi mindud ja need inimesed vajavad väga individuaalset lähenemist. Üldise põhimõttena ma arvan, et see võiks olla kolme osapoole panus, aga kindlasti jäävad ka erandid.“ – Liina Kersna  Kohalikel omavalitsustel on oma inimeste õppimisse kaasamisel suur roll, eriti ääremaadel. Seda nii koolituste elanikele lähemale toomisel kui ka kodanikuühiskonda kaasamisel.  Kolm ministeeriumit peaksid oma täiskasvanuõppele suunatud tegevused üheskoos üle vaatama, et tagada terviklikum vaade sellele valdkonnale ja ära hoida võimalikke „auke“. Koolidele on oluline stabiilsus ja pikaajalised toetusprogrammid. „Hästi oluline on see, et me ka ministeeriumidega koos vaataksime, mis on need augud meie erinevate tegevuste vahel, sest tegevusi meil tõesti on palju.“ – Signe Riisalo „Riigi poolt kõige rohkem üldist saab tekitada sellega, et need programmid, mis täna juba on, et nad oleksid stabiilsed. Valdkonnajuhtidena te ise oskate tervikpilti väga hästi kujundada, kui teil oleks kindlus selles, et need programmid, mis riiklikult on tagatud, nt kultuuriministeeriumi poolsed programmid, oleksid pikaajalised, kui see tegevus ei oleks projektipõhine, igal aastal uuesti alustades, vaid see oleks üldine süsteem. Siis riik ei peagi nii palju sekkuma kogu aeg, vaid valdkond kindlasti ise suudab väga hästi seda tervikpilti luua.“ – Anneli Ott  5. TARMO SOOMERE - Leidlik ja inimlik haridus sillutab teed tulevikku  Rahvaülikoolid ja seal pakutavad õpingud on vastumürgiks tõejärgsele ajastule iseloomulikule faktide eiramisele ja tõe moonutamisele.  Klassikaliste (üli)kooliteadmiste kõrval tuleb inimestele pakkuda võimalusi arendada end nendes valdkondades, mis teevad neile lihtsalt rõõmu. Vabaharidusest saadavat kasu on raske mõõta, kuid see on hästi tajutav – uue mõistmine ja õnnetunne saadud teadmistest. Mittemõõdetav on sageli palju olulisem kui lihtsasti mõõdetav ja kasumlik.  Rahvaülikoolide missioon on lakkamatu hool selle eest, et käibetõed ja rumalus ühiskonnas ei pulbitseks! Rumalate käibetõdede asemel tuleb pakkuda adekvaatset ja samal ajal põnevat ning inimesi kõnetavat maailmakäsitlust. Rahvaülikool kui vastumürk vaimupimedusele, võhiklikkusele ja nürimeelsusele. „… on väga tõenäoline, et tõejärgne poliitika on tulnud, et jääda. Kas tahame või mitte, on see osa uuest normaalsusest ehk tänapäevast. Sellest normaalsusest, mille kombitsate vastu on rahvaülikoolid elukestva õppe ühe tuumikkomponendina ka üks kõige parem rohi.“ „Praeguse keeruka ja turbulentse maailmaga toimetulemiseks ja mitmekülgse ühiskonna osana vajame teistsugust haridust, kui pakuti saja aasta eest.“ „Vajame tarkust ja intelligentsust – võimet käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt, olla kohanemis- ja õppimisvõimeline nii indiviidi kui ka ühiskonnana. ….. Ühest küljest tähendab see olla kohanemis- ja õppimisvõimeline – õppida kiiresti ja õppida kogemusest.“ „Siis saaksid rahvaülikoolid panustada inimeste ja ühiskonna arengusse märksa rohkem, pidades silmas kogu ühiskonna vajadusi: aidata inimesi valdkondades, mis neile rõõmu teevad, inimestevahelisi lõhesid väldivad, isiksuste konarusi siluvad ja ühiskonna sidusust kasvatavad.“ „Kindlasti ei tuleks alahinnata rõõmu selle üle, et maailma parema mõistmise kaudu on elu lihtsamaks läinud.“ „See on rahvaülikoolide missiooni üks tuumikuid. Mitte meelelahutus, vaid lakkamatu hool selle eest, et käibetõed ja rumalus ei pulbitseks. Maailmast neid kaotada ei ole võimalik ega tohigi, aga riik ja rahvas ei tohi nende järgi joonduda“. 6. PANEELDISKUSSIOON - Rahvaülikoolide kasutamata potentsiaal  Õppivad inimesed tulevad muudatustega paremini toime. Õppida tuleb ka selleks, et suudaksime ühiskonnas koos elada ja toime tulla, nende lahutavate jõudude väljal, mis ühiskonnas inimesi mõjutavad.  Õppimise põhjused on väga erinevad ja individuaalsed, ka erinevas elukaare faasis erinevad. Kord on see uute vajalike oskuste saamiseks, ilma milleta ei saa enam hakkama, siis aga selleks, et ei peaks üksi olema, või et otsida toredat kaaslast. Inimesed peaksid saama ise valida, kuhu õppimise kirg viib – vabaharidus s.o hingekutsungile vastamine.  Võib-olla ei peaks alati nii väga õppima kutsuma, sest paljude jaoks tähendab õppimine endiselt lõputut istumist. Pigem oluline, et õppetöö oleks metoodiliselt rikas, kaasaegne, oleksid ägedad õpetajad, isiksuse eripärast lähtuv õpetamisviis, mis aitaks leevendada üha sagenevat üksildust.  Tänapäeval ei saa enam ühe haridusega elus hakkama. Vabaharidusel tuleb hilisemas elus neid lünki täita, mida formaalharidus ei suuda alati, piisavalt kiiresti ja paindlikult pakkuda. Tasemeõpe ja vabaharidus saavad üksteist täiendada. Samas ei saa väita, et vabahariduse  ülesanne on vaid inimese haridustee lünkade täitmine. Arvestades, et töötame järjest kauem ja pikemalt, on vähetõenäoline, et teeme seda ainult ühel alal. Tänu vabahariduse õpingutele võime elus näha uusi võimalusi ja jõuda uue karjäärini.  Ka tööturul on järjest olulisemad üldoskused, teisisõnu inimeseks olemise oskused, hoiakud ja väärtused. Üha rohkem räägitakse tulevikukompetentsidest, nt enesejuhtimine, uue meedia kirjaoskus, koostöö ja suhtlemine, navigeerimine erinevates süsteemides – kõike seda võiks õppida vabahariduses ja rahvaülikoolides. Rahvaülikoolide eelis on laiapõhjalisus ja väga mitmekesine koolituste valik.  Meil ei ole selgelt sõnastatud, mida mõtleme tänases Eestis „rahvahariduse“ all. Arvestades praeguse Eesti üldist haridustaset – inimesed, kellel väga kõrge haridustase ja suur hulk neid, kelle haridustase on väga madal, siis kellele peaks sellises riigis olema suunatud rahvahariduse teravik. Rahvaülikoolide ühiskondliku missiooni selge sõnastus on täna puudu.  Riiklikud täiskasvanuhariduse kampaaniad keskenduvad enamasti vaid tasemeharidusele. Ka ajakirjanduses ei pöörata riigi poolt vähem tunnustatud ja väärtustatud teemadele piisavalt tähelepanu.  Hoolimata kasvanud osalusest täiskasvanuhariduses, meie täiskasvanud siiski ei teadvusta piisavalt edasiõppimise ja elukestva õppimise vajadust ja enda vastutust selles. Kas inimene saab ise aru, et ta peab õppima?  Õppimisrõõmu (taas)loomine ei ole ainult koolist välja langenute või madala haridusega inimeste jaoks, rahvaülikoolid toovad õppimise hea tunde tagasi ka kõrgelt haritutele. „Õppivad inimesed kohanevad paremini muudatustega. Muudatused on tööelus vältimatud ja aina vältimatuks muutuvad. Õppida on lahe.“ – Ülle Pind „Rahvaülikool peab rääkima läbi aja „rahva keeles“.“ – Jane Väli „Vabaharidus konkureerib ka meie kõrgharidussüsteemiga, kutsekoolidega – konkurents nende väheste inimeste peale, kes meil siin Eestis on, on ääretult karm. Ega vabaharidusel ennast nö prožektorivalgusesse sättida on väga-väga keeruline.“ – Marko Šorin „Rahvaülikool võiks olla isutekitaja, võimaluse andja, millegi uue looja.“ – Ülle Pind Rahvaülikoolide potentsiaal on ….  olla enesearengu teemadega rohkem pildis, sest Töötukassa selle teemalisi õpinguid enam ei toeta.  pakkuda töötajatele, kes ei saa või ei taha enam tulla toime pidevate muutustega tööelus, õppida seda, mis neile rohkem sobib ja meeldib, ning mis võib viia karjääripöördeni või hoopis sobivama tööni tulevikus.  tuua esile erialaste oskusteta inimeste õppimise julgust, julgustades sel viisil ka teisi sarnase taustaga täiskasvanuid õppimist alustama.  uuendada ühiskonnas haridust.  pakkuda OSKA tööjõuraportides välja toodud uutele üldoskustele vastavaid koolitusi.  toetada erivajadustega inimeste õpinguid, leida üles nende haigusest tulenev õpieripära ja lihvida seda.  tabada ära nõudlus ja inimeste hetkevajadused ja pakkuda huvitavat ja vajalikku.  luua sild informaalse noorsootöö ja mitteformaalse vabahariduse vahel rahvaülikoolides, eesmärgiga tuua riskinoored tagasi kooli. „Kõige uhkem rahvaülikoolide kasutamata potentsiaal võiks olla see, et julgesti tõsta uuesti vabahariduslik lipp kõrgele, ja anda oma panus selle nimel, et täiskasvanuharidus oleks nii vaba ja protsessipõhine kui võimalik.“ – Riina Kütt „Oleme just õigel hetkel ära kasutanud rahvaülikoolide potentsiaali …. tegime koostöös rahvaülikoolidega koostöölepingu, kus üle Eesti toimuvad lastevanematele suunatud vaimse tervise koolitused ….. nägime, et on probleem, lapsevanemate teadmised-oskused on nigelad selles valdkonnas, suurepärane võrgustik oli kohe rahvaülikoolide näol, kes nüüd üle Eesti neid kursusi pakuvad. Väga suur tänu teile selle koostöö eest, ma usun, et te päriselt aitate väga paljusid inimesi oma koduses elus paremini hakkama saada!“ – Liina Kersna „Rahvaülikoolide nišš on ära tabada tuleviku nõudlus. …. Vabaharidus saab olla tunduvalt paindlikum kui riiklik süsteem.“ – Marko Šorin 7. Diskussioon laudkondades – Kuidas saan mina ja minu organisatsioon kasutada rahvaülikooli potentsiaali?  Erivajadustega inimesele, kes kursusele tuleb, saab äkki tugiisiku kaasa?  Probleem - me ei tea tihti ette õppija erivajadust või võimalikke probleeme.  Koolitaja vaatest - kui rahvaülikool oleks stabiilne tööandja, jaksaksin rohkem panustada, ainult rahvaülikoolile keskenduda. Milline imeline tööelu see oleks!  Oma isiklikke tuttavaid agiteerida osalema rahvaülikoolis.  Rahvaülikoolis töötajana ise oma eeskujuga ärgitan teisi osalema.  Jäi kõrva, et justkui on rahvaülikool mõeldud nõrgematele, seega mina ei ole sihtgrupp.  Rahvaülikoolide kuvandit ja mainet enam selgitama.  Kui saaks rahvaülikoolid tuua rahvale lähemale ehk hoonest välja. Nii saab kaasa ka need, kes muidu ei tule kursustele.  Rahvaülikool on heaks üleminekuks töölt pensionile. Ise peab muidugi aktiivne olema.  Kust leida häid koolitajaid, kes nn tooks õppijad kohale ja et õppimisest oleks kasu?  Koostöö erinevate organisatsioonide vahel - eriti turunduses ja reklaamis. See võiks olla ühtne süsteem vabahariduses. Koos on ikka lihtsam. Hea näide on kaubanduskeskused. Näiteks tekitada mingi maakondade põhine/üle Eestiline pakkumiste süsteem.  Kasuta ka konkurentide ja teiste rahvaülikoolide koolitajaid.  Rohkem tegelema noortega, et teada mis on neile tulevikus vaja.  Meil on vaja rohkem kursuseid, mis õpetaksid rohkem unistama - me ei oska seda hästi teha.  Teha mingeid kursuseid noortele, et nad nn tunnetaksid ja kogeksid rahvaülikooli.  Selline kursus, kuhu laps ise tahab tulla.  Oleks vaja ruume, mida saab omavahel jagada. Nii hoiame kokku kuludelt.  Kaasata õpilasesindusi noortele suunatud koolituste korraldamisel ja info levitamisel.  Koostöö erialaliitude ja ettevõtetega.  Rahvaülikoolid ja üldhariduskoolid võiksid ehk koostööd teha elukestva õppe tutvustamisel lastele?  Elurõõmu tagasitoomise ka.  Koostöövõrgustiku loomine vabahariduslike asutustega omavahel.  Töötukassa ootaks rohkemate rahvaülikoolide osalemist koolituskaardi koolitustel. Hindab partnerlust.  Täiskasvanute gümnaasium laiendab oma õppijate silmaringi.  Õpiharjumuste taastamise.  Tööandjate keskliit - rahva õnnetunde ja vaimse tervise kasvataja ning tasakaalustaja.  Kohalik omavalitsus võiks koondada õpigruppe ja kutsuda rahvaülikoole õpetama.  Tekkis mõte, et kohalik omavalitsus koostöös Rahvaülikooliga võiks panna välja stipendiumi, millele õppija saaks kandideerida. Toetamaks vähese sissetulekuga inimeste kaasamist. Lõpetuseks: Meil on vaja pidevat valmisolekut tulla toime erinevate rollidega nii isiklikus-, tööelus kui ka ühiskonnas. Selline toimetulek eeldab kompleksseid pädevusi ja vabahariduslikul õppel on selles täita oluline osa. Eesti Rahvaülikoolide Liidu ettepanekud:  Riiklikes dokumentides tuua täienduskoolituse kirjelduses selgelt välja ka vabahariduslik pool, mitte ainult tööalaste oskuste arendamine. (Rahvaülikooli mõiste sisse jäämine seadusesse ja vabahariduse mõiste tagasi toomine seadusesse)  Järgmisel ESF eelarveperioodi kavandamisel palume arvestada rahvaülikoolide kui kindla partneriga. Taotleme võrdseid võimalusi täienduskoolituse pakkumisel kõrg- ja kutsekoolidega. Kui koondada täienduskoolituse pakkumine kõrg- ja kutsekoolidele, siis õppimisvõimalused ja kvaliteet õppija jaoks vähenevad, eriti väikestes kohtades.  Rahvaülikoolid vajavad stabiilset rahastus süsteemi riigi- ja kohaliku omavalitsuse tasandil. Praktika näitab, et tugevad koolid saavad tekkida juhul, kui on toetus vabahariduslike koolituste läbiviimiseks. Eesti Rahvaülikoolide Liit usub, et konverentsiga õnnestus vabahariduse rollile ja rahvaülikoolide tegevusele enam tähelepanu juhtida. Konverentsi edu on seni näidanud suurenenud huvi meie vastu erinevate organisatsioonide poolt, saame rohkem pöördumisi koostöö alustamiseks, mida võtame meeleldi vastu. Kokkuvõtte on koostanud: Hannelore Juhtsalu /juhatuse liige/ Maire Breede Juhatuse liige Saatja: SM Info <[email protected]> Saadetud: 29.11.2021 08:31 Adressaat: Mall Hiet <[email protected]> Teema: FW: Eesti Rahvaülikoolide pöördumine Manused: image002.png; Lisa 1-Eesti_Rahvaylikoolide Liidu konverentsi ettekannete kokkuvõtted.pdf; Pöördumine ERL Sotsiaalministeerium 26.11.asice From: Hannelore Juhtsalu <[email protected]> Sent: Friday, November 26, 2021 1:21 PM To: Signe Riisalo <[email protected]>; Laura Danilas <[email protected]> Subject: Eesti Rahvaülikoolide pöördumine Tere! Suur tänu Teile veelkord Pärnus toimunud rahvaülikoolide konverentsil ülesastumise ja rahvaülikoolidele olulistel teemadel kaasarääkimise eest! Konverentsil toimunust ja esinejate ettekannetest on valminud koondkokkuvõte (Lisa 1), mis on lisatud kirjale. Lisaks soovime edastada Eesti rahvaülikoolide pöördumise, kus toome välja ettepanekud edaspidiseks koostööks ning meie suuremad murekohad. Samasisuline pöördumine on läinud ka Haridus- ja Teadusministeeriumile ning Kultuuriministeeriumile. Ja veel – Eesti rahvaülikoolid on sellel sügissemestril korraldamas loenguid lastevanematele, et pakkuda neile tuge ja oskusi laste õppimise ning vaimse tervise murede varajasel märkamisel ja abistamisel. Koolituste sihtgrupiks on keerulistes oludes ja majanduslikes raskustes pered. Nüüdseks on toimunud pea 60 koolitust üle Eesti 1000 osalejale. Huvi ja vajadus nende teemade laiema tutvustamise vastu on väga-väga suur. https://rahvaulikoolideliit.ee/lapsevanemate-koolitused-rahvaulikoolides/ Praegu toetab koolituste korraldamist HTM, kuid järgmisel aastal suure tõenäosusega enam mitte. Palume võtta kaalumisele, kas järgmisel aastal võiks Sotsiaalministeerium sarnase koolitussarja elluviimist toetada. Rahvaülikoolid peavad oluliseks ja on valmis korraldama lisaks (vaimse) tervise teemalistele koolitustele ka näiteks digioskuste koolitusi, eelkõige nõrgematele sihtgruppidele. Oleme valmis avatud aruteluks ja koostööks nendel teemadel. Aitäh! Heade soovidega, Hannelore Juhtsalu Eesti Rahvaülikoolide liit Tallinna Rahvaülikooli direktor tel: + 372 640 9087 mob: + 372 523 3362 Tallinna Rahvaülikool Estonia pst 5a, Vene tn 6, Telliskivi tn 56 www.kultuur.ee