Kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu

Ministeeriumid Meie 12.06.2015 nr 8-1/4398 Kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu Esitame kooskõlastamiseks kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu ja seletuskiri on kättesaadavad http://eelnoud.valitsus.ee. Kooskõlastuskirja ootame hiljemalt 5. juuliks 2015. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Reinsalu Minister Koopia: Riigikohus I ja II astme kohtud Eesti Kohtunike Ühing Margit Lauri 680 3144 [email protected] Tõnismägi 5A / 15191 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898  Riigikohus Meie 12.06.2015 nr 8-1/4398 Harju maakohus Viru maakohus Pärnu maakohus Tartu maakohus Tallinna Halduskohus Tartu Halduskohus Tallinna Ringkonnakohus Tartu Ringkonnakohus Eesti Kohtunike Ühing Kohtute seaduse muutmise seadus (eelnõu) Esitame arvamuse avaldamiseks kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu ja seletuskiri on kättesaadavad http://eelnoud.valitsus.ee. Arvamusi ootame hiljemalt 5. juuliks 2015. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Reinsalu Minister Koopia: Ministeeriumid Margit Lauri, 6 803 144 [email protected] Tõnismägi 5A / 15191 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898  EELNÕU 14.05.2015 Kohtute seaduse muutmise seadus Kohtute seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 111 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Kui maakohtu esimeheks nimetatakse kohtunik, kelle alaline teenistuskoht oli teises maakohtus, määrab ta esimehe ametiajaks ise kohtumaja, kus on ta alaline teenistuskoht.”; 2) paragrahvi 12 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Maakohtu esimees nimetatakse esimese ja teise astme kohtunike seast viieks aastaks. Kohtu esimehe nimetab valdkonna eest vastutav minister, kuulanud ära selle kohtu üldkogu arvamuse, mille teenistusse esimees nimetatakse.“; 3) paragrahvi 12 täiendatakse lõigetega 11–14 järgmises sõnastuses: „(11) Kohtu esimehe vaba ametikoha täitmiseks kuulutab valdkonna eest vastutav minister välja esimese ja teise astme kohtute sisekonkursi. (12) Valdkonna eest vastutav minister moodustab kohtu esimehe väljavalimiseks konkursikomisjoni, kuhu kuulub kolm Riigikohtu esimehe määratud kohtunikku ja kolm Justiitsministeeriumi esindajat, ning nimetab komisjoni liikmete hulgast komisjoni esimehe. Kui komisjonis jagunevad hääled võrdselt, siis on otsustav komisjoni esimehe hääl. Konkursikomisjon esitab valdkonna eest vastutavale ministrile arvamuse kohtu esimehe kandidaatide kohta. (13) Kui maakohtu esimeheks nimetatakse kohtunik, kelle alaline teenistuskoht on teises kohtus, võib kohtunike arv maakohtus kalduda kõrvale käesoleva seaduse § 11 kohaselt määratust. (14) Kui maakohtu esimeheks nimetatakse ringkonnakohtu kohtunik, säilitatakse talle maakohtu esimehe ülesannete täitmise ajaks ringkonnakohtu kohtuniku ametipalk.“; 4) paragrahvi 12 täiendatakse lõigetega 10–12 järgmises sõnastuses: „(10) Kui maakohtu esimehe ametiaeg lõpeb tähtaja saabumise tõttu või ta vabastatakse esimehe ülesannetest enne ametiaja lõppemist, pöördub kohtunik tagasi kohtusse, kus ta oli teenistuses enne maakohtu esimeheks nimetamist. (11) Kui maakohtu esimehe ametiaeg lõpeb tähtaja saabumise tõttu, võimaldatakse tal tema soovil jätkata kohtunikuna teenistust maakohtus, mille esimees ta oli. Sellekohase avalduse esitab kohtu esimees kirjalikult valdkonna eest vastutavale ministrile vähemalt kolm kuud enne ametiaja lõppemist. (12) Kui kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikeid 10 ja 11, võib kohtunike arv maakohtus kalduda kõrvale käesoleva seaduse § 11 kohaselt määratust.”; 5) paragrahvi 191 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: 1 „(4) Kui halduskohtu esimeheks nimetatakse kohtunik, kelle alaline teenistuskoht oli teises kohtus, määrab ta esimehe ametiajaks ise kohtumaja, kus on ta alaline teenistuskoht.”; 6) paragrahvi 20 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Halduskohtu esimees nimetatakse esimese ja teise astme kohtunike seast viieks aastaks. Muus osas kohaldatakse halduskohtu esimehele käesoleva seaduse §-s 12 sätestatut.“; 6) paragrahvi 20 lõiked 2, 3, 4, 5, 6, 7 ja 8 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 24 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Ringkonnakohtu esimees nimetatakse teise astme kohtunike seast viieks aastaks. Muus osas kohaldatakse ringkonnakohtu esimehele käesoleva seaduse §-s 12 sätestatut.“; 8) paragrahvi 24 lõiked 2, 3, 6, 7 ja 8 tunnistatakse kehtetuks; 9) paragrahvi 55 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Vabariigi Presidendi poolt ametisse nimetatud esimese ja teise astme kohtuniku määrab kohtu teenistusse Riigikohtu üldkogu. Esimese astme kohtuniku teenistusse määramisel määrab Riigikohtu üldkogu ka kohtumaja, mis saab kohtuniku alaliseks teenistuskohaks.”; 10) paragrahvi 55 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Esimese astme kohtu teenistuses olev kohtunik viiakse üle teise astme kohtu kohtunikuks Riigikohtu üldkogu otsusega. Kohtuniku volitused teise astme kohtus algavad Riigikohtu üldkogu otsuses märgitud kuupäevast.“; 11) paragrahvi 57 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Kui kohtu esimehe vaba ametikoht täidetakse käesoleva seaduse §-des 12, 20 ja 24 sätestatud korras, ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõiget 1. Kohtuniku üleviimine vormistatakse valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga.”; 12) paragrahvi 126 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kohtukordnikul on samad õigused, mis abipolitseiniku seaduse § 12 ja 4. peatüki 2. jao kohaselt abipolitseinikul, ning korrakaitseseaduse §-de 28 ja 30, § 32 lõigete 1–3, § 34, § 38 lõigete 1 ja 2, § 46, § 47 lõike 1 punktide 1, 2 ja 4 ning § 52 kohaselt politseil või muul korrakaitseorganil.”; 13) paragrahvi 126 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega kohtukordnikele erivahendi ja relva väljastamise, tagastamise ning relva kandmise korra.“; 14) paragrahvi 1381 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Enne 2016. aasta 1. jaanuari Vabariigi Presidendi poolt ametisse nimetatud esimese ja teise astme kohtunikud viiakse üle teise kohtusse käesoleva seaduse § 55 lõikes 31 sätestatud korras.“. 2 Eiki Nestor Riigikogu esimees Tallinn, 2015 Algatab Vabariigi Valitsus Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik 3  14.05.2015 Kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Kõnesoleva eelnõu väljatöötamise ajendiks on vajadus laiendada esimese ja teise astme kohtu esimehe nimetamise võimalusi nii, et kohtuesimehe saaks nimetada ka teistest kohtutest. Kehtiva regulatsiooni kohaselt võib esimese ja teise astme kohtu esimeheks nimetada vaid sama kohtu kohtuniku, kuid edaspidi võib esimese astme kohtu esimehe nimetada kõigi esimese ja teise astme kohtunike hulgast ning ringkonnakohtu esimehe kõigi ringkonnakohtu kohtunike hulgast. Seaduse jõustumisel suureneb kohtunike ring, kelle hulgast saab nimetada esimese ja teise astme kohtu esimehe. Lisaks täpsustatakse selle eelnõuga Vabariigi Presidendi poolt kohtunikuks nimetamise korda, et selgitada seni praktikas kerkinud probleemi, kus esimese astme kohtuniku teise astme kohtunikuks nimetamise otsuse peab formaalselt tegema Vabariigi President. Samuti kõrvaldatakse eelnõuga korrakaitseseaduse jõustumisega tekkinud kordniku pädevusprobleemid. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud justiitshalduspoliitika asekantsler Marko Aavik (680 3105, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Justiitsministeeriumi keeletoimetaja Mari Koik (620 8270, [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse kohtute seadust (RT I, 10.03.2015, 15). Eelnõu vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik koosseisu poolthäälteenamus, kuna muudetakse kohtukorralduse norme (põhiseaduse § 104 lg 2 p 14). 2. Eelnõu eesmärk Eelnõu üldisemaks eesmärgiks on parandada kohtute juhtimist. Selle üks viise on suurendada kohtunike ringi, kelle seast kohtule juht valida. Laiem isikute ring võimaldab valida kohtule võimekama ja suuremate kogemustega juhi. Eelnõu koostamisel ei ole koostatud väljatöötamiskavatsusest lähtudes hea õiguseloome ja normitehnika eeskirja (edaspidi HÕNTE) § 66 lõikest 3. Kõnesolev eelnõu koostati 2012.aastal ning seda arutati 5. aprillil 2013 kohtute haldamise nõukoja 69. istungil. Istungil otsustati koguda andmeid teiste EL liikmesriikide praktika kohta ning täiendada kogutud andmetega eelnõu seletuskirja. 1 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Kohtute seaduse (edaspidi KS) §-de 111, 12, 191, 20, 24 ja 57 (eelnõu § 1 punktid 1–8 ja 10) muutmisega luuakse võimalus nimetada esimese astme kohtu esimeheks mis tahes esimese või teise astme kohtunik ja teise astme kohtu esimeheks mis tahes teise astme kohtu kohtunik. Praegu võib esimese ja teise astme kohtu esimeheks nimetada vaid sama kohtu kohtuniku. Muudatus on vajalik, et laiendada kohtuesimeheks kandideerida saavate isikute ringi. Kui kohtuesimehe võib nimetada ka teiste kohtute kohtunike hulgast ja valik ei ole enam piiratud vaid sama kohtu kohtunikega, laieneb kohtuesimehe kandidaatide ring. Valiku tegemine suurema hulga kandidaatide hulgast võimaldab leida kohtule parima esimehe. Samuti reguleeritakse eelnõuga olukord, kui kohtuesimeheks nimetatud teise kohtu kohtuniku ametiaeg uues kohtus lõpeb või ta vabastatakse kohtuesimehe ülesannetest. Kui kohtuesimees vabastatakse ülesannetest enne ametiaja lõppemist, jätkab ta tööd selles kohtus, kus oli ta alaline teenistuskoht enne kohtuesimeheks nimetamist. Kui teisest kohtust nimetatud esimehe ametiaeg lõpeb, võib ta valida, kas ta jätkab kohtunikuna kohtus, kus ta töötas enne esimeheks nimetamist, või soovib ta jätkata kohtunikuna kohtus, mille esimees ta oli. Kui esimese astme kohtu esimeheks nimetatakse ringkonnakohtu kohtunik, siis säilitatakse kohtuesimehele ringkonnakohtuniku ametipalk. Ringkonnakohtuniku ametipalgale lisandub esimehe lisatasu, mis arvutatakse ringkonnakohtuniku ametipalga alusel. Kui kohtuesimeheks nimetatakse kohtunik, kelle alaline teenistuskoht oli varem teises kohtus, vormistatakse ta üleviimine teise kohtusse justiitsministri käskkirjaga. Kui kohtuesimees soovib pärast ametiaja lõppemist tagasi pöörduda kohtusse, kus oli ta alaline teenistuskoht enne esimeheks nimetamist, vormistatakse tema üleviimine samuti justiitsministri käskkirjaga. Kohtuniku üleviimisel ja tagasipöördumisel kohtusse, kus oli tema alaline teenistuskoht enne esimeheks nimetamist, ei arvestata, kas konkreetses kohtus on vabu kohtunikukohti, ning sellisel juhul võib selle kohtu puhul kõrvale kalduda kohtute seaduse § 11 kohaselt määratud kohtunikukohtade arvust. Justiitsministeerium kogus eelnõu väljatöötamisel andmeid teistelt EL liikmesriikidelt selle kohta, kas kohtuesimees nimetatakse nendes riikides ametisse sama kohtu kohtunike seast või saab kohtuesimehe nimetada laiema ringi kohtunike seast. Andmeid saadi 11 riigilt: Lätilt, Prantsusmaalt, Poolalt, Iirimaalt, Soomelt, Belgialt, Suurbritannialt, Itaalialt, Rumeenialt, Slovakkialt ja Taanilt. Valdavas enamikus vastanud liikmesriikidest pole piirangut, et kohtuesimees tuleb leida sama kohtu kohtunike hulgast. Küsimustikule saadud vastustest selgub, et kohtunike juhipositsioonile edutamise menetlused on riigiti erinevad tulenevalt riikide põhiseaduslikest ja ajaloolistest traditsioonidest. Kuid esimehe kandidaatide ring ei ole enamasti piiratud kohtuga, kuhu esimeest otsitakse. Võib ka nimetada, et mõningates riikides on kohtuesimees kohtunikuametist eraldi amet ja ka kohtuesimees võidakse nimetada eluajaks, kuid kohtuesimehe otsingutel eelistatakse siiski riigi mõnes kohtus juba ametis olevat kohtunikku, enne kui hakatakse esimehekandidaati otsima väljastpoolt kohtusüsteemi (nt Iirimaal). Riigiti erineb ka praktika, mis saab kohtuesimehest pärast tema ametiaega. Kui esimehe võib valida ka teiste kohtute kohtunike seast, siis on tegelikult võimalikud kõik variandid: 1) 2 kohtunik jätkab kohtus, kus ta esimeheks valiti; 2) kohtunik naaseb kohtusse, kust ta esimeheks valiti; 3) kohtunikul on endal võimalik valida, kus ta kohtunikuna jätkab. Kui kohtuesimehe võib valida väljastpoolt, siis enamasti ei ole kohtuesimehe ametiaeg piiratud (nt Soome) või on tal võimalik valida, kas ta jätkab pärast esimehe ametiaja lõppu samas kohtus või endises kohtus (nt Belgia). Riik Esimehe Esimehe Jätkab Jätkab valimine valimine kõikide kohtunikuna kohtus, kus sama kohtunike või kohtus, kus ta oli ta oli kohtu sama või enne esimeheks esimeheks kohtunike kõrgema astme nimetamist nimetatud seast kohtunike seast Läti X X Prantsusmaa X X Poola X X Iirimaa X _ _ Soome X Belgia X X X Suurbritannia X Itaalia X X Rumeenia X X X Slovakkia X X Taani X X KS § 55 lõike 3 (eelnõu § 1 p 9) täiendamisega luuakse olukord, kus juba Vabariigi Presidendi poolt ametisse nimetatud esimese astme kohtuniku üleviimisel teise astme kohtunikuks ei ole vaja uut Vabariigi Presidendi otsust kohtuniku ametisse nimetamiseks. Otsesõnu ei nõua sellist otsust kehtiv seadus ka praegu, kuid praktika on kujunenud selliseks, et esimese astme kohtuniku üleviimisel teise astme kohtusse nimetab Vabariigi President kohtuniku teise astme kohtunikuks. Kuna Vabariigi President on isiku nimetanud kohtunikuks juba esimese astme kohtunikuks saamisel, ei vaja kohtunik teise astme kohtunikuks saades uuesti kohtunikuks nimetamist, kuivõrd põhiseaduse § 147 kohaselt nimetatakse kohtunikud ametisse eluaegsetena. Muudatusega täpsustatakse seaduse teksti ning sätestatakse sõnaselgelt, et esimese astme kohtunik viiakse teise astme kohtunikuks üle Riigikohtu üldkogu otsusega. KS § 126 lõike 1 (eelnõu § 1 p 11) muutmisega taastatakse enne 01.07.2014 kehtinud olukord. 01.07.2014 jõustus korrakaitseseaduse muutmise ja rakendamise seadus, millega jäeti muutmata kohtute seaduse § 126 lõike 1 teine lause, milles on loetletud kohtukordniku õigused viitega abipolitseiniku seadusele. Nimetatud seadusemuudatustega kadus kohtute seadusest kohtukordniku tegevuse õiguslik alus. Kõnesoleva muudatusega taastatakse endine olukord ja kohtukordnikule antakse samad õigused, mis tal olid enne 01.07.2014 jõustunud seadusemuudatusi. Lisatakse viide korrakaitseseaduse §-ile 34, mis on vajalik, sest kohtukordnikud kasutavad kohtus korra tagamiseks videoseadmeid. Sisulist muudatust selle 3 täiendusega ei tehta, sest videoseadmeid kasutavad kohtukordnikud oma töös ka praegu. Eelnõud ei muuda sisuliselt kohtukordnikele erivahendi ja relva väljastamise, tagastamise ning relva kandmise korra volitusnormi. Volitusnorm sisaldub ka kehtivas seaduses, kuid selle asukoht viiakse kooskõlla HÕNTE reeglitega ja sätestatakse eraldi lõikes. Seletuskirjale ei ole lisatud rakendusakti, kuna selle välja töötamisega hakatakse tegelema kõnesoleva seaduse eelnõu jõustumist. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Kavandatav muudatus – luuakse võimalus nimetada esimese astme kohtu esimeheks mis tahes esimese või teise astme kohtunik ja teise astme kohtu esimeheks mis tahes teise astme kohtu kohtunik. Kaasnev mõju Praegu on võimalik kohtuesimees leida vaid sama kohtu kohtunike hulgast sisekonkursi või sihtotsinguga. Väljastpoolt kohtusüsteemi spetsiaalselt kohtuesimehe ametikohale juhikogemuse ja -ambitsiooniga isiku värbamine ei ole võimalik. Potentsiaalsete esimehekandidaatide ringi laiendamine kohtusüsteemi sees võimaldab senisest veelgi paremini leida sobivaima kohtuniku täitma kohtuesimehe ülesandeid. Kuna kohtuniku põhitöö on õigusemõistmine, mitte juhtimine, ja kohtunikuks kandideerijaid ei hinnata asutuse juhi omaduste aspektist, on tippjuhi ambitsiooni, võimekuse ja kogemusega isikute ring kohtus tõenäoliselt piiratum kui mujal asutustes. Sisekonkurss ei pruugi anda parimat tulemust juhul, kui juhiomaduste ja -ambitsiooniga sobivat kandidaati ei juhtu kohtus parasjagu leiduma (Eesti väikseimas kohtus on praegu nt 9 kohtunikku). Kandidaat väljastpoolt kohut võib tuua kohtusse uusi ja värskeid juhtimispõhimõtteid, arusaamu ja kogemusi õigusemõistmise korraldamisest ja selle korrakohasuse üle järelevalve teostamisest ning võimaldab ühtlasi levitada parimat praktikat kohtusüsteemi sees. Kohtus, kust kohtunik lahkub teise kohtusse täitma esimehe ülesandeid, kuulutatakse kohe välja konkurss vabanenud kohtuniku kohale. Samuti saab vajaduse korral rakendada väljatöötatavat asenduskohtuniku instituuti. Sihtrühm Kõnesoleva eelnõu sihtgrupiks on I ja II astme kohtunikud. Eestis on maakohtutes 150 kohtuniku kohta, halduskohtutes 28, ringkonnakohtutes 45. Haridus- ja teadusministeeriumi andmetel on alates 1991.aastast omandanud õigusteaduse magistrikraadi või sellega võrdsustatud hariduse umbes 5000 inimest, siia lisanduvad enne 1991. aastat õigusteaduskonna lõpetanud isikud. Võrreldes sihtrühma õigusalal töötada võivate inimeste arvuga, on mõjutatud sihtrühm väike. Esinemise sagedus Mõju avaldumise sagedus on väike. Esimese astme kohtu esimehed nimetatakse viieks aastaks ning ringkonnakohtu esimehed seitsmeks aastaks. Seega uue esimehe valimised 4 toimuvad vastavalt iga viie või seitsme aasta tagant. Erandkorras võib esimehe valimine ka varem toimuda, kuid vaatamata sellele on mõju avaldumise sagedus väike. Esinemise ulatus Mõju esinemise ulatus on väike, kuna see ei kutsu esile sisulisi muudatusi kohtuesimeeste valimisel ning puudub vajadus muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks. Ebasoovitavate mõjude risk Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Kui kohtus, kuhu tuleb esimees väljastpoolt, on kõik kohtunikukohad täidetud, suureneb kohtunikukohtade arv ajutiselt kuni ajani, kui mõni kohtunik lahkub selle kohtu teenistusest. Samamoodi võib ajutiselt suureneda selle kohtu kohtunike arv, kuhu soovib naasta kohtunik teise kohtu esimehe ametiaja lõppedes. Arvestades, et kohtutes on praegu üsna palju ajutiselt täitmata kohtunikukohti (keskmiselt on täitmata 5-10 kohta) ja käimasolevaid konkursse vakantse koha täitmiseks (sest märkimisväärne hulk kohtunikke siirdub pensionile), ei tohiks esimeeste kohtuvahetusega seonduv oluliselt mõjutada kohtunikukohtade koosseisulise täitmise stabiilsust. Muudatusega kaasnev mõju on ebaoluline ning ei vaja täiendavalt põhjalikumat analüüsi. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Eelnõuga kavandatavad muudatused ei too kaasa kulude kasvu riigieelarvest. 8. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras. 9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks kõikidele ministeeriumitele ja arvamuse avaldamiseks Riigikohtule, Eesti Kohtunike Ühingule ning I ja II astme kohtutele. Eelnõu on esitatud arvamuse avaldamiseks kohtute haldamise nõukojale. Eelnõu koostamisel on arvestatud kohtute haldamise nõukoja 80. istungil antud arvamust. Urmas Reinsalu Minister 5 Tere! Teile on saadetud Justiitsministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument. Pealkiri: Kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu Registreerimise kuupäev: 12.06.2015 Registreerimise number: 8-1/4398. Tõnismägi 5a, 15191, Tallinn Tel. (372) 620 8100, Faks (372) 620 8109 e-mail: [email protected] www.just.ee