Väikeost "Töötervishoiuteenuse piloteerimise uuring"

Väikeost „Töötervishoiuteenuse piloteerimise uuring“ Käesoleva dokumendiga kutsub Sotsiaalministeerium Teid esitama pakkumust väikeostul. 1. Hanke üldandmed: Hankija nimi: Sotsiaalministeerium Hankija aadress: Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, Eesti Vabariik Hanke eest vastutav isik: Eva Põldis, telefon 626 9196, e-post: [email protected] Hanke eeldatav maksumus km-ta1: 8300 eurot Hankelepingu kestus: kuni 3 kuud Isikuandmete töötlemine: Isikuandmete töötlemisel tuleb järgida isikuandmete kaitse seaduses ja üldmääruses (EL 2016/679) sätestatut. 2. Hanke objekti tehniline kirjeldus/ olulisemad tingimused 2.1. Iga viidet , mille hankija teeb väikeostu dokumentides mõnele (standardile, tehnilisele tunnustusele, tehnilisele kontrollisüsteemile vms kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Iga viidet, mille hankija teeb väikeostu dokumentides ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. 2.2. Hanke objektiks on uuringu „Töötervishoiuteenuse piloteerimise uuring“ läbiviimine. 2.3. Uuringu eesmärk on piloteerida töötervishoiuteenust, et hinnata töötervishoiuteenuse maksumust ning kaardistada töötervishoiuteenuse osutajate ja tööandjate esmane tagasiside töötervishoiuteenuse sisule. Uuringu tehniline kirjeldus, sh uurimisküsimused ja uuringu metoodika on toodud väikeostu dokumendi lisas (lisa 1). 2.4. Uuringu läbiviimise ajakava: 2.4.1. uuringu lõpparuande esitamine hankijale hiljemalt 9. nädala viimasel tööpäeval lepingu sõlmimisest arvates. Hankija tutvub uuringu lõpparuandega ja vajadusel esitab ettepanekud parandamiseks ja täiendamiseks viie tööpäeva jooksul; 2.4.2.uuringu üleandmine-vastuvõtmine hiljemalt 12. nädala viimasel tööpäeval lepingu sõlmimisest arvates. 2.5. Lepingutingimused: Lepingu täitmisel kohaldatakse Sotsiaalministeeriumi töövõtulepingu üldtingimusi, mis on kättesaadavad Sotsiaalministeeriumi kodulehel aadressil: https://www.sm.ee/et/lepingute-uldtingimused Lepingu eritingimused on toodud väikeostu dokumendi lisas (lisa 4). 3. Pakkujale ja pakkumusele esitatavad nõuded 3.1. Pakkujal (uuringu koostajal) peab olema: 3.1.1. kõrgharidus; 3.1.2. teadmised Eesti töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas; 3.1.3. hankelepingu esemega sarnas(t)e töö(de) teostamise kogemus. Hankelepingu esemega sarnaseks tööks peetakse töötervishoiu ja tööohutuse valdkonna uuringuid/analüüse, milles on kasutatud kvalitatiivseid uurimismeetodeid; 3.1.4. kui meeskonnas on rohkem kui üks liige, siis iga ekspert ei pea vastama kõigile kehtestatud nõuetele ning iga nõude jaoks ei pea olema eraldi meeskonnaliiget – meeskond peab vastavustingimused täitma tervikuna. 3.2. Pakkuja peab pakkumuses esitama meeskonnaliikmete CVd ja asjakohaste publikatsioonide loetelu ning vabalt sõnastatud selgitused selle kohta, millised punktid neis dokumentides tõestavad ülalnimetatud pädevuste ja kogemuste olemasolu. 3.3. Pakkumus peab vastama tehnilisele kirjeldusele (lisa 1) kõigi seal esitatud punktide osas. Pakkuja esitab pakkumuse kirjelduse viisil, mis võimaldab hankijal kontrollida selle vastavust tehnilisele kirjeldusele. 4. Pakkumuse ettevalmistamine, vormistamine ja esitamine 4.1. Huvitatud isikutel on õigus küsida väikeostu dokumentide kohta selgitusi, esitades küsimused e- posti teel [email protected]. Hankija vastab huvitatud isiku küsimustele 3 tööpäeva jooksul. 1 eeldatav maksumus on hankija poolt hankelepingu täitmisel eeldatavalt makstav kogusumma (käibemaksuta), arvestades mh tõenäolisi hankelepingu alusel tulevikus tekkivaid kohustusi ja hankelepingu uuendamist. Füüsiliste isikutega sõlmitavate lepingute korral tuleb eeldatava maksumuse sisse arvestada ka tööandja maksud ja maksed. 1  Hankija edastab esitatud küsimused ja vastused samaaegselt kõigile isikutele, kellele tehti ettepanek pakkumuse esitamiseks. 4.2. Pakkumuses esitab pakkuja: 4.2.1. Pakkumuse maksumuse vormi (lisa 2); 4.2.2. juriidilisest isikust pakkuja esitab koos pakkumusega (eraldi digikonteineris) volikirja oma esindamiseks juhul, kui pakkumusele pakkuja esindajana alla kirjutanud isik(ud) ei ole äriregistri B-kaardile kantud juhatuse liikmed, kes omavad juriidilise isiku esindamise õigust; 4.2.3.ühispakkumuse korral ühispakkujate esindaja volikirja; 4.2.4. nägemuse uuringu eesmärgist ja sisust, lähtudes tehnilises kirjelduses (lisa 1) toodud tingimustest; 4.2.5. uuringu andmekogumise ja -analüüsi meetodite kirjelduse koos ülevaatega allikatest (k.a pilooti värvatavate organisatsioonide ja isikute arv ja nende valiku kriteeriumid), mida minimaalselt analüüsi hõlmatakse lähtudes tehnilises kirjelduses (lisa 1) toodud tingimustest; 4.2.6. uuringu läbiviimise detailse aja- ja tegevuskava nädalase täpsusega koos vastutajate nimedega, kui pakkumuses osaleb mitu isikut. Kui tegevused kestavad mitu nädalat, siis peab see aja- ja tegevuskavast nähtuma. Kava tuleb esitata lähtudes tehnilises kirjelduses (lisa 1) toodud tingimustest; 4.2.7. uuringu riskide ja nende maandamise meetmete kirjelduse. Selle koostamisel tuleb lähtuda tehnilises kirjelduses (lisa 1) toodud tingimustest; 4.2.8. uurimisrühma liikmete CV-d. 4.3. Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamise ja esitamisega seotud kulud ning pakkumuse tähtaegse esitamise riski. 4.4. Esitatud pakkumus peab olema jõus vähemalt 60 päeva alates pakkumuste esitamise tähtpäevast. 4.5. Pakkumus tuleb esitada elektrooniliselt e-posti aadressil [email protected] hiljemalt 19.10.2021 kell 12:00. 4.6. Palume ühtlasi, et teavitaksite meid, kui otsustate pakkumust mitte esitada. 4.7. Pakkumus on konfidentsiaalne kuni hankelepingu sõlmimiseni. 4.8. Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida pakkumuse maksumust või osamaksumusi. Hankija ei avalikusta pakkumuste sisu ärisaladusega kaetud osas. Hankija ei vastuta ärisaladuse avaldamise eest osas, milles pakkuja ei ole seda ärisaladuseks märkinud. 5. Pakkumuste menetlemine, sh hindamiskriteeriumid 5.1. Hankija avab kõik tähtajaks esitatud pakkumused ning kontrollib esitatud pakkumuste vastavust väikeostu dokumendis sätestatud nõuetele. 5.2. Juhul kui pakkumus ei vasta väikeostu dokumendis esitatud tingimustele, lükkab hankija pakkumuse tagasi. 5.3. Hankijal on õigus tagasi lükata pakkumus, mille maksumus ületab eeldatavat maksumust. 5.4. Hankija võib pidada kõikide vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujatega läbirääkimisi esitatud pakkumuse sisu, ajakava ja maksumuse üle. Läbi ei räägita väikeostu dokumendi pakkujale ja pakkumusele sätestatud nõuete ja hindamiskriteeriumide üle. 5.5. Läbirääkimiste ajal tagab hankija kõigi pakkujate võrdse kohtlemise ega avalda läbirääkimiste käigus saadud teavet diskrimineerival viisil, mis võiks anda ühele pakkujale eelise teiste pakkujate ees. Hankija ei avalda pakkuja esitatud konfidentsiaalset teavet teistele läbirääkimistes osalejatele ilma pakkuja nõusolekuta. 5.6. Läbirääkimisi võib pidada vastavalt hankija ja pakkujate kokkuleppele, kas elektrooniliselt või koosoleku vormis. Suuliselt peetud läbirääkimised protokollitakse. 5.7. Läbirääkimiste lõppedes võib hankija teha pakkujatele ettepaneku lõplike, kohandatud pakkumuste esitamiseks. 5.8. Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi. Hankijal on õigus vajadusel pakkumusi omavahel võrrelda. 5.9. Edukaks tunnistatakse hindamiskriteeriumite (lisa 3) alusel suurima punktisumma saanud pakkumus. 5.10. Pakkumuse hindamiskriteeriumid on: 5.10.1. pakkumuse sisu – 70% (sh 35% pakkuja arusaam analüüsi eesmärgist ja sisust, 15% analüüsi metodoloogia, 10% analüüsi läbiviimise detailine aja- ja tegevuskava, 10% analüüsi riskide ja nende maandamise meetmete kirjeldus); 5.10.2. pakkumuse maksumus – 30%. 5.11. Kui vastavaks on tunnistatud ainult üks pakkumus, siis omistatakse pakkumusele automaatselt maksimaalsed väärtuspunktid ning pakkumuse sisulist hindamist hindajate poolt ei toimu. 2 6. Pakkuja teavitamine hankija otsustest ja lepingu sõlmimine 6.1. Hankija esitab kõigile pakkujatele teate hankelepingu sõlmimise kohta mitte hiljem kui 3 tööpäeva jooksul alates lepingu sõlmimisest. 6.2. Hankija sõlmib edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga lepingu. Väikeostu dokumendi lisad: Lisa 1. Hankeeseme tehniline kirjeldus Lisa 2. Pakkumuse maksumuse vorm Lisa 3. Hindamiskriteeriumid Lisa 4. Lepinguprojekt (töövõtulepingu eritingimused). 3  Lisa 1 Hankeeseme tehniline kirjeldus 1. Analüüsi/uuringu teema Eesti tööealine elanikkond vananeb, mistõttu on üha suuremaks väljakutseks, kuidas hoida inimesi võimalikult kaua tööturul tervena. Seetõttu on oluline pöörata tähelepanu töötaja tervisele ning tervise hoidmisele töökeskkonnas. Seaduse tasandil puudub täna samas ülevaade töötajate tervise terviklikust kaitsmisest töökohal. Üheks oluliseks meetmeks, mille abil säilitada töötajate töövõimet, on kvaliteetne töötervishoiuteenus, sh töötajate tervisekontroll. Selle abil on võimalik ennetada ja varakult avastada tööga seotud tervisprobleeme ja seeläbi hoida ära terviseprobleemide tõttu tööturult välja langemist. 2021. aastal koostas Sotsiaalministeerium ettepanekud kehtiva töötervishoiuteenuse arendamiseks 2, et lahendada mitmed kehtiva süsteemi kitsaskohad. Väljatöötamiskavatsuses (VTK) toodud ettepaneku eesmärk oli parandada töötervishoiuteenuse osutajate ja tööandjate koostööd töötajate tervise kaitsel ja töökeskkonna parandamisel. Uuringu eesmärk on hinnata VTK-s pakutud laiendatud töötervishoiuteenuse maksumust ning kaardistada töötervishoiuteenuse osutajate ja tööandjate esmane tagasiside töötervishoiuteenuse sisule. 2. Analüüsi/uuringu probleemistik ja analüüsi ülesanded Kehtiva töötervishoiuteenuse korralduse kitsaskohaks on tööandjate ja töötervishoiuteenuse osutajate/töötervishoiuarstide (TTA) vähene koostöö töökeskkonna parandamisel ning asjaolu, et sageli ei lähtu töötajate tervisekontroll töökeskkonnas riskianalüüsist. Selle tulemuseks on töötajate ja tööandjate vajadusi mittearvestav tervisekontroll. Töötajate tervisekontrolli saatmise aluseks peab olema töökeskkonna riskianalüüs. Töötervishoiuteenuse uuringu andmetel on töökeskkonna riske hinnanud 80% tööandjatest. Sama palju on ka tööandjaid, kes on saatnud oma töötajad tervisekontrolli (81%). Samas ei kasuta kõik tööandjad riskianalüüsi töötajate tervisekontrolli saatmise alusena. Vaid 27% küsitletud tööandjatest väitis, et on tervisekontrolli korraldamisel lähtunud riskianalüüsi tulemustest. Lisaks ei kajasta TTA-de hinnangul riskianalüüsid alati õigesti töökeskkonna olukorda. Ka Tööinspektsiooni järelevalve tulemused näitavad, et suurimad rikkumised ettevõtetes on seotud puuduliku või tegelikkusele mittevastava riskianalüüsiga. Samas ei käi TTA-d ka ise ettevõtetes kohapeal töökeskkonnaga tutvumas, kuigi tegemist on TTOS-ist tuleneva kohustusega. Ainult 31% tööandjatest väitis, et TTA on nende töökeskkonda külastanud. Olukorras, kus TTA ei oma ülevaadet ettevõtte töökeskkonnast ja töötajale mõjuvatest riskidest, ei lähtu tervisekontroll reaalsetest töökeskkonna riskidest ja seega ei pruugi see täita ka oma eesmärki ning takistatud võib olla töötajate tööga seotud terviseprobleemide ennetamine ja varajane avastamine. Riskianalüüsi mittearvestamine tervisekontrolli tegemisel toob kaasa olukorra, kus pakutakse nn terviseuuringute standardpakette, mis ei lähtu tegelikest töökeskkonnas olevatest riskidest ega töötaja vajadustest. Tulemuseks võivad olla liialt üldised soovitused tööandjale, millest ei ole abi töökeskkonna tervislikumaks kujundamisel. Töötervishoiuteenuse uuringu andmetel on 64% tööandjate hinnangul TTA soovitused liialt üldised ja ühetaolised. Kuna puuduvad ka selged juhised, mida ja kui detailselt tuleks tervisekontrolli otsusele (otsus ja ettepanekud) kirjutada, on praktika kujunenud väga erinevaks ja seetõttu varieerub teenuseosutajate lõikes ka tervisekontrolli otsuste kvaliteet (selgus, arusaadavus, otsuste põhjendatus). Parandamist vajab ka TTA ja tööandja omavaheline koostöö, et see ei piirduks vaid töötajate tervisekontrolli saatmise ja tervisekontrolli läbiviimisega. Praktikas nõustab TTA tööandjat töökeskkonna ja töötajate terviseedenduse küsimustes vaid pooltel juhtudest (45% tööandjatest). Samuti väitsid vaid pooled tööandjad (47%), et TTA on neid nõustanud, kuidas TTA ettepanekuid töökeskkonnas rakendada. Vähese koostöö tõttu ei oska tööandja ka seostada töökeskkonna riske ning tervisekontrolli raames tehtud uuringuid ja analüüse (64%), samuti ei mõista tööandjad alati TTA otsuste põhjuseid. 2 Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e75d0eb4-814c-4f60-9000-b1fe8dd7c242 4 Selleks et parandada tööandja ja töötervishoiuteenuse osutaja koostööd ning ühtlustada töötervishoiuteenuse kvaliteeti, tehti VTK-s järgmised ettepanekud töötervishoiuteenuse parandamiseks. Ettepaneku kohaselt oleks tööandjal kohustus tagada laiendatud töötervishoiuteenus, mis põhineb tööandja ja teenuseosutaja tihedal koostööl ja mille eesmärk on tagada ettevõttes süsteemne töötervishoiu juhtimine (kehtivas õiguses on tööandjal kohustus korraldada töötajate tervisekontroll, kuid teised töötervishoiuteenuse osad on tööandjale vabatahtlikud). Laiendatud töötervishoiuteenuse komponendid oleksid järgmised3: 1. Ettevõtte töötervishoiu olukorra terviklik analüüsimine töötervishoiuteenuse osutaja poolt, mille eesmärk on pakkuda tööandjale sisulist ettevõtte spetsiifikast lähtuvat tagasisidet töötervishoiu korraldamiseks ettevõttes, töötajate tervise kaitseks ja ohutu töökeskkonna kujundamiseks. Näiteks analüüsitakse töötajate haigestumise ja töölt puudumise statistikat, töötajate üldisi tervisenäitajaid, enam levinud tervisprobleeme, sh tööga seotud terviseprobleeme, töötajate tervisekontrolli tulemusi jms. Töötervishoiuteenuse osutaja koostab ettevõtte terviku analüüsi, kus tuuakse välja ettevõtte suurimad probleemid ja tehakse tööandjale ettepanekud töökeskkonna ja töökorralduse muutmiseks ja töötajate tervise edendamiseks. Ettepanekud võivad olla nii ettevõtte põhised kui ka töötaja/ametikoha põhised. 2. Töötervishoiuteenuse osutaja töökeskkonna külastus ja ettevõtte töökeskkonna riskianalüüsiga tutvumine. 3. Töötajate tervisekontroll, mille vajaduse ja sisu otsustavad TTA ja tööandja koostöös, sh konsulteerides töötajate ja/või töökeskkonnavoliniku või muu töötajate esindajaga ning lähtudes töökeskkonna riskianalüüsist ja töökeskkonna külastusest. 4. Tööandja ja töötajate nõustamine lähtuvalt ettevõttele tehtud soovitustest ja tervisekontrolli tulemustest, sh näiteks konsulteerib töötervishoiuteenuse osutaja tööandjat töökoha kohandamisel, kui ettevõttes on terviseprobleemidega töötajaid, kes vajavad eritingimusi. Uurimisküsimused Uuringu eesmärk on piloteerida VTK-s toodud laiendatud töötervishoiuteenust, et hinnata laiendatud töötervishoiuteenuse maksumust ning kaardistada töötervishoiuteenuse osutajate ja tööandjate esmane tagasiside töötervishoiuteenuse sisule. Uuringu tulemusena tuleb vastata järgmistele uurimisküsimustele. 1. Milline on töötervishoiuteenuse maksumus tööandjale? Kuidas jaguneb maksumus erinevate teenuse komponentide lõikes? 2. Milline on tööandjate esmane hinnang teenuse sisule (kas nende hinnangul on selline teenus kasulik/vajalik, sh pöörates erilist tähelepanu teenuse uuele komponendile, st ettevõtte töötervishoiu olukorra terviklikule analüüsile ning nõustamisele)? 3. Milline on töötervishoiuteenuse osutajate/töötervishoiuarstide hinnang teenuse sisule ja korraldusele (kas teenuse sisu on kasulik/vajalik, sh pöörates erilist tähelepanu teenuse uuele komponendile, st ettevõtte töötervishoiu olukorra terviklikule analüüsile ning nõustamisele; milline on hinnang teenuse korraldusele, sh kas ja kui keeruline on sellist teenust osutada)? Pakkuja ülesanne on pakkumuses täpsustada ja täiendada uurimisküsimusi lähtuvalt uuringu eesmärgist. Uurimisülesannete täiendamine peab olema pakkumuses põhjendatud. Lõplikud uurimisküsimused kooskõlastab uuringu tegija hankijaga enne uuringu läbiviimist. 3 Laiendatud töötervishoiuteenuse komponendid 2-4 on olemas ka kehtivas süsteemis, kuid praktikas neid alati ei rakendata. Teenuse komponent 1 (ettevõtte töötervishoiu olukorra tervik analüüs) on võrreldes kehtiva korraga uus teenuse osa, mida TTOS-i reguleeritud ei ole, kuid mida praktikas mõned töötervishoiuteenuse osutajad siiski tööandjatele pakuvad). 5  3. Analüüsi/uuringu sihtrühm ja metoodika Uuringu eeldatav metoodika.  Töötervishoiuteenuse piloteerimine kolmes ettevõttes Uurimisküsimustele vastamiseks tuleb piloteerida töötervishoiuteenust kolmes erineva suuruse ja tegevusalaga ettevõttes, kellel on eelistatult ka varasem töötervishoiuteenuse/töötajate tervisekontrolli korraldamise kogemus. Töötervishoiuteenuse piloteerimise eesmärk on hinnata teenuse maksumust ja kaardistada osapoolte esmane tagasiside teenusele. Eelduslik ettevõtete valim on järgmine:  alla 50 töötajaga kaubandusettevõte;  50-250 töötajaga ettevõte, kus 90% töötajatest on kontoritöötajad;  üle 250 töötajate tootmisettevõte. Lõplik ettevõtete valim lepitakse kokku hankija ja pakkuja vahel enne uuringu läbiviimist. Pakkuja ülesanne on esitada pakkumuses oma nägemus ettevõtetest, kus töötervishoiuteenust piloteeritakse (sh ettevõtete valikukriteeriumid ja potentsiaalsed piloodis osalevad ettevõtted, keda soovitakse kaasata). Pakkuja ülesanne on leida ettevõtted, kes on nõus projektis osalema4. Projektis osalevad ettevõtted peavad andma nõusoleku oma ettevõttes töötervishoiuteenuse osutamiseks ning tegema koostööd pakkuja poolt valitud töötervishoiuteenuse osutajaga. Kokkulepped projektis osalevate ettevõtetega sõlmib pakkuja pärast töövõtulepingu sõlmimist hankijaga. Töötervishoiuteenuse osutamiseks tuleb leida sobiv töötervishoiuteenuse osutaja. Selleks võtab pakkuja hinnapakkumised vähemalt kolmelt töötervishoiuteenuse osutajalt (iga ettevõtte kohta, st kokku vähemalt 3x3 hinnapakkumist). Sobivaima töötervishoiuteenuse osutaja või osutajad valib pakkuja koostöös hankijaga. Teenuseosutaja valiku kriteeriumid lepitakse eelnevalt kokku hankijaga. Kolmes valitud ettevõttes võib töötervishoiuteenust osutada üks töötervishoiuteenuse osutaja või igas ettevõttes võib olla erinev teenuseosutaja. Pakkumuses esitab pakkuja oma nägemus töötervishoiuteenuse osutaja(te) valiku põhimõtetest. Pakkuja võtab hinnapakkumised ja sõlmib kokkulepped töötervishoiuteenuse osutaja(te)ga pärast töövõtulepingu sõlmimist hankijaga. Töötervishoiuteenuse osutaja osutab valitud kolmes ettevõttes etteantud aja jooksul töötervishoiuteenust. Töötajate tervisekontroll korraldatakse ettevõtte valitud töötajatele, kes annavad selleks nõusoleku (st kõik ettevõtte töötajad ei pea tervisekontrolli läbima). Vajaliku tervisekontrolli läbivate töötajate arvu määrab pakkuja (hinnapakkumiste võtmisel), arvestades, et töötajate tervisekontrolli otsused on aluseks ka ettevõtte töötervishoiu olukorra tervikliku analüüsi koostamisse. Juhul kui tööandjad annavad selleks nõusoleku, on töötervishoiuteenuse osutajal võimalik lisaks lähtuda ka töötajate varasematest tervisekontrolli otsustest. Töötervishoiuteenuse osutamisega seotud andmed, sh töötajate terviseandmed ei saa avalikuks ei pakkujale ega hankijale. Töötervishoiuteenuse osutamisega soetud kulud (ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüs, tervisekontrollid, töökeskkonna külastus, nõustamine) on hõlmatud hankelepingu eeldatava maksumusega ja projektis osalevatele ettevõtetele teenuse osutamisega seoses kulusid kaasneda ei tohi.  Poolstruktureeritud intervjuud töötervishoiuteenuse osutajate/töötervishoiuarstide ja tööandjatega Osapoolte tagasiside kaardistamiseks viiakse läbi poolstruktureeritud intervjuud tööandjate ja töötervishoiuteenuse osutajate/töötervishoiuarstidega. Intervjuud viiakse läbi: 4 Kasu projektis osalevale ettevõttele – ettevõttele pakutakse tasuta töötervishoiuteenust, sh ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüsi, töötajate tervisekontrolli (valitud töötajatele), nõustamist töökeskkonna parandamise ja töötaja tervise edendamise küsimustes. Projekti tulemusena saab ettevõte tagasisidet oma ettevõtte kohta ja ettepanekuid ettevõtte töötervishoiu olukorra parandamiseks. 6   kolme uuringus osalenud ettevõttega (soovitavalt intervjueeritakse tööandja esindajat, kes oli vahetult seotud töötervishoiuteenuse korraldamisega);  töötervishoiuteenust osutanud teenuseosutajaga (töötervishoiuarst, vajadusel õde või mõni teine spetsialist, kes oli töötervishoiuteenuse osutamisse kaasatud). Intervjuukavad koostab pakkuja ja kooskõlastab need hankijaga. Kui pakkuja eelistab läbi viia fookusgrupiintervjuusid, siis tuleb selle metodoloogilise valiku eeliseid selgitada. Samuti peab pakkuja demonstreerima, et oskab arvestada eetiliste väljakutsetega, mis sellise valikuga kaanevad. Pakkumuses peab pakkuja kirjeldama, millistest põhimõtetest lähtudes või milliseid samme läbides analüüsitakse intervjuumaterjali. Välja peab tooma eelkõige tüüpilised, vähemal määral ka mittetüüpilised kogemused ning seostama need kontekstiga.  Analüüs Osapoolte tagasiside analüüs teenuse sisule (teenuse komponendid, korraldus) ning teenuse maksumuse analüüs. Analüüsi tulemusena valmib analüüsiraport. Pakkumuses tuleb kirjeldada ja põhjendada metoodikat, mida plaanitakse kasutada töötervishoiuteenuse osutajate, ettevõtete ning töötajate valimisel, intervjuude läbiviimisel ning analüüsimisel ning teenuse maksumuse hindamisel. Lõplik uuringu lõplik metoodika lepitakse kokku pakkuja ja hankija vahel. 4. Analüüsi/uuringu tulem ja väljund Uuringu tulemusena valmib analüüsiraport koos metoodikakirjeldusega. Lisaks tuleb hankijale üle andja uuringu käigus kogutud andmed umbisikustatud kujul (intervjuude transkriptsioonid jms). 5. Analüüsi/uuringu ajakava Hankelepingu kestus on kuni 3 kuud. Lõpparuande esitamine: 9. nädala viimasel tööpäeval hankelepingu sõlmimisest. Uuringu üleandmine-vastuvõtmine: 12. nädala viimasel tööpäeval hankelepingu sõlmimisest. Pakkumuses tuleb esitada detailne ajakava tegevuste lõikes nädalase täpsusega, arvestades lõpparuande esitamise ja tööde lõplikku üleandmise-vastuvõtmise tähtaega. Ajakavas tuleb ära märkida perioodid, millal oodatakse hankija panust. Kui pakkumuses osaleb mitu isikut, tuleb aja- ja tegevuskavas täpsustada, kes millise tegevuse eest vastutab. Lisaks tuleb pakkumuses esitada uuringu läbiviimisega kaasnevate riskide hindamise ja nende maandamise meetmete kirjeldus. Riskid hindamisel tuleb hinnata riskide esinemise tõenäosust ning välja tuua riskide maandamise meetmed koos vastutajatega. 7  Lisa 2 Pakkumuse maksumuse vorm 1.9-7.1/3194-1 Pakkuja üldandmed Pakkuja nimi/ärinimi Pakkuja isikukood/registrikood Pakkuja elukoht/juriidiline aadress Pakkuja esindaja lepingu allkirjastamisel Pakkuja kontaktisik/ volitatud esindaja lepingu täitmisel - nimi ning kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber) Pakkumuse maksumus kuluartiklite lõikes Kuluartikkel Ühik Ühiku hind Ühiku arv KOKKU (eurot) Juriidilise isiku puhul pakkumuse maksumus (ilma käibemaksuta) Käibemaks: Juriidilise isiku puhul pakkumuse kogumaksumus (käibemaksuga) Füüsilise isiku puhul pakkumuse maksumus brutosummana Füüsilise isiku puhul pakkumuse kogumaksumus kogukuluna, mis sisaldab tasult arvestatavaid makse ja makseid (brutotasu+sotsiaalmaks+töötuskindlustusmakse + II samba kogumispensioni makse, kui isik on sellega liitunud): 1. Kinnitame, et pakutav hind sisaldab kõiki tasusid ning pakkuja on teadlik, et tal ei ole õigust täiendavale tasule pakkumuse lähteülesande alusel tehtava töö eest. 2. Kinnitame, et pakkumus on jõus vähemalt väikeostu dokumendis märgitud tähtaja. 3. Kinnitame, et pakkuja on teadlik, et hankija ei kasuta arveldamises ettemaksu. 4. Kinnitame, et pakkuja on teadlik, et tal tuleb märkida pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ja põhjendada seda ning selle nõude mittetäitmisel kannab pakkuja riisikot, et hankija avalikustab pakkumuse sisu, mida ei ole ärisaladuseks märgitud. 8  Lisa 3 Hindamiskriteeriumid 1. Pakkumuse maksumus – 30 punkti Pakkumuste maksumuste hindamine toimub järgmiselt: 1. madalaima maksumusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte (30); 2. järgmised pakkumused saavad väärtuspunkte proportsionaalselt vähem. Järgmiste pakkumuste punktisumma arvutatakse valemiga: madalaima pakkumuse väärtus : (jagatud) hinnatava pakkumuse väärtus x (korda) kriteeriumi osakaal (30). Tulemus ümardatakse täpsusega kaks kohta pärast koma. 2. Tehniline lahendus – 70 punkti Pakkumuse tehnilist lahendust hinnatakse nelja alakriteeriumi abil. Pakkumuse tehnilise lahenduse väärtuspunktid saadakse igas tehnilise lahenduse hindamise alakriteeriumis punktides 2.1–2.4 kirjeldatud hindamismetoodika alusel antud väärtuspunktide summeerimisel. 2.1. Pakkuja arusaam analüüsi eesmärgist ja sisust – 35 punkti Analüüsi eesmärk ja sisu on pakkuja poolt lahti mõtestatud selgelt ja põhjendatult ning 35 punkti vastab hankija ootustele (s.t pakkuja ja hankija mõistavad eesmärki ja sisu ühtemoodi). Pakkuja pakub välja olulisi täiendusi/muudatusi, mida hankija ei osanud algsesse ülesandepüstitusse lisada ning esitatu ületab hankija ootusi. Analüüsi eesmärk ja sisu on pakkuja poolt lahti mõtestatud selgelt ning põhjendatult, 25 punkti ning vastab hankija ootustele (s.t pakkuja ja hankija mõistavad eesmärki ja sisu ühtemoodi). Pakkuja ei paku välja omapoolseid täiendusi. Analüüsi eesmärk ja sisu on pakkuja poolt lahti mõtestatud ja see vastab üldjoontes 15 punkti hankija ootustele. Hankijal tekivad pakkumuses esitatu põhjal pakkuja arusaama kohta uuringu eesmärgist ja sisust üksikud küsimused, kuid puudujäägid ja ebatäpsused ei ole põhimõttelised. Analüüsi eesmärk ja sisu on kirjeldatud üldsõnaliselt ning hankijal tekivad mitmed 5 punkti põhimõttelised küsimused selles osas, kas pakkuja ja hankija saavad uuringu eesmärgist ja sisust ühtemoodi aru. Projekti ülesehitus ja sisu on ebaselge. Analüüsi eesmärgi ja sisu kirjelduses esineb hulgaliselt olulisi puudujääke ja/või 1 punkti ebatäpsusi. Projekti ülesehituse ja sisu kirjeldus on ebaselge, millest selgub, et pakkujal on puudulik arusaam analüüsi eesmärgist ja sisust. Nende kirjeldus ei vasta hankija vajadustele. 2.2 Analüüsi metodoloogia – 15 punkti Analüüsi läbiviimise metodoloogia kirjeldusest nähtub, et pakkuja on selle põhjalikult 15 punkti läbi mõelnud ja lahti kirjutanud. Andmeallikad ja andmekogumise ja -analüüsi meetodid, mida plaanitakse kasutada on põhjendatud, toetavad üksteist ning on rakendatavad. Analüüsi läbiviimise metodoloogia on olulises osas läbi mõeldud ja lahti kirjutatud. 8 punkti Andmeallikad ja andmekogumise ja -analüüsi meetodid, mida plaanitakse kasutada on põhjendatud, toetavad üksteist ning on rakendatavad. Hankijal tekkisid pakkumuses esitatud metodoloogia kirjelduse osas üksikud küsimused, kuid puudujäägid ja ebatäpsused pole põhimõttelised. 9  Analüüsi läbiviimise metodoloogia ei ole piisavalt läbi mõeldud ning arusaadavalt 1 punkti kirjeldatud. Hankijal tekkis pakkumuses esitatud metodoloogia kirjelduse, k.a andmeallikate osas hulgaliselt küsimusi ning pakkumusest ei nähtu, kuidas pakutud metodoloogiaga täidetakse projekti eesmärki. 2.3. Analüüsi läbiviimise detailne aja- ja tegevuskava – 10 punkti Aja- ja tegevuskava on esitatud nõuetekohaselt. Läbiviidavad tegevused on nädalase 10 punkti täpsusega selgelt ja põhjalikult lahti kirjutatud. Iga tegevuse juures on märgitud vastutaja(d). Hankija hinnangul on pakutud aja- ja tegevuskavaga võimalik tagada hankelepingu kvaliteetne täitmine. Aja- ja tegevuskava on esitatud nõuetekohaselt. Läbiviidavad tegevused pole nädalase 5 punkti täpsusega lahti kirjutatud ja/või iga tegevuse juurde ei ole märgitud vastutaja(id). Hankijal tekib küsimus, kas pakutud aja- ja tegevuskavaga on võimalik tagada hankelepingu kvaliteetne täitmine. Aja- ja tegevuskava on esitatud, kuid selles esineb olulisi puudujääke, mis puudutab 1 punkti tegevuste kestust ja/või vastutajaid. Puudujääkide tõttu tekib hankijal suur kahtlus hankelepingu täidetavuse osas. 2.4. Analüüsi riskide ja nende maandamise meetmete kirjeldus – 10 punkti Pakkuja on pakkumuses põhjalikult kirjeldanud võimalikke probleeme ja riske, 10 punkti mis võivad analüüsi läbiviimise käigus ette tulla. Välja pakutud maandamismeetmed on realistlikud ning selgelt ja arusaadavalt põhjendatud. Pakkuja on pakkumuses kirjeldanud võimalikke probleeme ja riske, mis võivad 5 punkti analüüsi läbiviimise käigus ette tulla. Esitatud riskid pole ammendavad või on välja pakutud maandamismeetmeid kirjeldatud üldsõnaliselt. Hankijal pole võimalik pakkumuses toodud informatsioonist lähtudes veenduda, et riskid saavad maandatud. Pakkuja on pakkumuses kirjeldanud üldsõnaliselt üksikuid analüüsi 1 punkti läbiviimisega seotud probleeme ja riske. Puudulik on ka kirjeldus riskide maandamismeetmete kohta. Puudujääkide tõttu tekib hankijal suur kahtlus hankelepingu täidetavuse osas. 3. Pakkumuste hindamine 3.1. Eduka pakkumuse valiku aluseks on parim hinna ja kvaliteedi suhe, mis selgitatakse välja väärtuspunktide omistamise meetodil hindamismetoodikas toodud hindamiskriteeriumite alusel. 3.2. Pakkumusi hinnatakse vähemalt kolme sõltumatu hindaja poolt konsensuslikult. 3.3. Pakkumusele hindamiskriteeriumite eest antud väärtuspunktid summeeritakse. 3.4. Edukaks tunnistatakse enim väärtuspunkte saanud pakkumus. Võrdsete väärtuspunktidega pakkumuste korral tunnistatakse edukaks pakkumus, millele on omistatud alakriteeriumi „Pakkuja arusaam analüüsi eesmärgist ja sisust“ eest suurem arv väärtuspunkte. Juhul, kui alakriteeriumi „Pakkuja arusaam analüüsi eesmärgist ja sisust“ eest saadud väärtuspunktid on võrdsed, eelistakse pakkujat, kes sai rohkem punkte alakriteeriumi eest „Analüüsi metodoloogia“. Kui ka selles alakriteeriumi said pakkujad võrde arvu punkte, korraldab hankija eduka pakkumuse väljaselgitamiseks liisuheitmise, võimaldades võrdselt väärtuspunkte saanud pakkumuse esitanud pakkujatel liisuheitmise juures viibida. 10  Lisa 4 TÖÖVÕTULEPINGU NR 1.9-7.1/3194-1 ERITINGIMUSED Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindab Maarjo Mändmaa (edaspidi nimetatud „tellija“) ja [ees- ja perekonnanimi]/[Jur.isiku või FIE ärinimi], isikukood [number]/registrikood [number], elukoht [aadress]/asukoht [aadress], (kogumispensioni II sambaga [valida sobiv variant: liitunud/mitteliitunud], ravikindlustuse saamise tingimused käesoleva lepingu alusel [valida sobiv variant: täidetud/täitmata])/keda esindab ………… alusel [ametinimetus] [ees- ja perekonnanimi],5 (edaspidi nimetatud „Töövõtja”), 1. Lepingu objekt Lepingu objektiks on töövõtja poolt uuringu „Töötervishoiuteenuse piloteerimise uuring“ läbiviimine. Tööde täpsem kirjeldus on toodud lepingu lisas 3 ja töövõtja [kuupäev] esitatud pakkumuses (lisa 2). 2. Tööde teostamise aeg ja tähtpäevad Töövõtja kohustub teostama lepingu objektiks olevad tööd järgmiselt: 2.1. Uuringu lõppraporti esitamine hiljemalt 9. nädalal pärast lepingu sõlmimist; 2.2. Lõplik uuringu üleandmine-vastuvõtmine hiljemalt 12. nädalal pärast lepingu sõlmimist. 2.3. Tööde teostamise orienteeruv ajakava on toodud lepingu lisas 2. 3. Lepingu hind 3.1. Lepingu alusel töövõtja poolt teostatavate tööde kogumaksumuseks on …. eurot (bruto)/ tellija tasub kõik seaduses ettenähtud maksud ja maksed / koos käibemaksuga/lepingu hinnale ei lisandu käibemaksu (edaspidi nimetatud „lepingu hind“). 3.2. Lepingu hind tasutakse tellija volitatud esindaja kinnitatud üleandmise-vastuvõtmise akti alusel esitatud arve alusel ühe maksena pärast tööde teostamist. 3.3. Töövõtja esitab tellijale arve e-arvena. E-arvet on võimalik saata e-arvete operaatori vahendusel. E-arve loetakse laekunuks selle operaatorile laekumise kuupäevast. 4. Erisätted 4.1. Töövõtja kohustub tagama, et töö teostavad pakkumuses nimetatud meeskonnaliikmed vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele. Kui töö teostamise käigus tekib vajadus meeskonnaliikmete vahetuseks, peab töövõtja selle eelnevalt tellijaga kooskõlastama. Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et töö teostavad vähemalt samaväärse kvalifikatsiooni ja kogemusega isikud, kes olid nimetatud töövõtja pakkumuses. 4.2. Töövõtja kinnitab, et soovib sõlmida töövõtulepingut. Töövõtja saab aru, et Lepingu järgi tellib Tellija Töövõtjalt Lepingu eritingimustes nimetatud Töid. Töövõtja saab aru, et Leping ei ole tööleping ja Poolte vahelisi suhteid ei reguleeri tööõigusaktid. Kuna käesoleva Lepingu puhul ei ole tegemist töösuhtega ja Leping on sõlmitud kindlaksmääratud ülesannete täitmiseks, puudub Töövõtjal õigus puhkusele ja teistele töölepingu sõlmimise korral töötajale ettenähtud tagatistele. Töövõtja tegevusele Tööde teostamisel ei laiene Tellija sisekorraeeskirjad jm Tellija töötajatele kohustuslikud õigusaktid, kui Pooled ei lepi kokku teisiti. / Käesoleva lepingu alusel teostatavaid Töid kohustub teostama …… isiklikult. 5. Volitatud esindajad 5.1. Tellija volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Eva Põldis, tel 626 9196, e-post [email protected], või teda asendav isik. 5.2. Töövõtja volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on [ees- ja perekonnanimi], tel [number], e-post [aadress]. 6. Lepingu lisad Lepingu juurde kuuluvad allkirjastamise hetkel lisadena alljärgnevad dokumendid: 6.1. Lisa 1 – Andmetöötluse leping 5 Siin ja edaspidi valitakse kaldkirjas olevad alternatiivid vastavalt sellele, kas leping sõlmitakse füüsilise või juriidilise isikuga. 11 6.2. Lisa 2 – Töövõtja …….. 2021 pakkumus 6.3. Lisa 3 – Lepingueseme tehniline kirjeldus 7. Muud sätted 7.1. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele töövõtulepingute üldtingimused. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt Sotsiaalministeeriumi kodulehel aadressil: https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/sisekomm/toovotulepingu_uldtingimused.pdf. Pooled kinnitavad, et kõik üldtingimused on nende poolt eraldi läbi räägitud, need on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised. 7.2. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „leping” lepingu eritingimusi ja üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik töövõtja hinnapakkumises või muus sarnases dokumendis sisalduvad tingimused niivõrd, kuivõrd need on vastuolus lepingu eritingimuste ja üldtingimustega. 7.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt. Tellija Töövõtja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tel: 626 9301 Tel: [number] E-post: [email protected] E-post: [aadress] 12  Töövõtulepingu Lisa 1 ANDMETÖÖTLUSE LEPING Käesolev isikuandmete töötlemist puudutav töövõtulepingu lisa (edaspidi: lisa) on lahutamatu osa väikeostu „Töötervishoiuteenuse piloteerimise uuring“ tulemusena sõlmitud töövõtulepingust (edaspidi: leping), mis sõlmitakse Sotsiaalministeeriumi (edaspidi: vastutav töötleja) ja ….. (edaspidi: volitatud töötleja) vahel, teostamaks lepingus nimetatud tegevusi sihtgrupi seas (edaspidi: andmesubjektid). 1. Lisa eesmärk 1.1. Käesoleva lisa eesmärk on kokku leppida volitatud töötleja õigustes ja kohustuses isikuandmete töötlemisel, millest pooled lepingu täitmisel juhinduvad. Käesolev lisa kujutab endast isikuandmete töötlemist puudutavat andmetöötluse lepingut vastavalt Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusele (2016/679) (edaspidi: üldmäärus). 1.2. Andmesubjektide kategooriad ja isikuandmete liigid, mida lepingu täitmisel töödeldakse (edaspidi: isikuandmed), isikuandmete töötlemise kestus, iseloom ja eesmärgid ning vastutava töötleja antud juhised on välja toodud lepingus, sh selle juurde kuuluvates dokumentides. Vajadusel võib vastutav töötleja anda isikuandmete töötlemiseks täiendavaid dokumenteeritud juhiseid. 1.3. Pooled kohustuvad järgima kõiki kohalduvaid andmekaitsealaseid õigusakte, sh juhendeid ja tegevusjuhiseid, mis on väljastatud isikuandmete kaitse eest vastutava kohaliku ja/või Euroopa Liidu asutuse poolt ning seoses kõikide isikuandmetega, mida lepingu alusel töödeldakse. 2. Mõisted 2.1. Käesolevas lisas olevate mõistete sisustamisel lähtutakse üldmääruses sätestatust, sealhulgas: 2.1.1. „Isikuandmed“ – igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku („andmesubjekti“) kohta; tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood, asukohateave, võrguidentifikaator või selle füüsilise isiku ühe või mitme füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal; 2.1.2. „Isikuandmete töötlemine“ – isikuandmete või nende kogumitega tehtav automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum, nagu kogumine, dokumenteerimine, korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohandamine ja muutmine, päringute tegemine, lugemine, kasutamine, edastamise, levitamise või muul moel kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine, ühitamine või ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine; 2.1.3. „Isikuandmetega seotud rikkumine“ – turvanõuete rikkumine, mis põhjustab edastatavate, salvestatud või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile juurdepääsu; 2.1.4. „Andmesubjekti nõusolek“ – vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja ühemõtteline tahteavaldus, millega andmesubjekt kas avalduse vormis või selge nõusolekut väljendava tegevusega nõustub tema kohta käivate isikuandmete töötlemisega. 3. Isikuandmete töötlemine 3.1. Volitatud töötleja kohustub töötlema isikuandmeid vastavalt käesolevas lisas nimetatud ja teistele asjakohastele õigusaktidele, juhenditele ja lepingule (sh vastutava töötleja antud dokumenteeritud juhistele) ning ainult sellisel määral, mis on vajalik lepingu täitmiseks. Kui see on lepingu täitmisega seonduvalt vajalik, võib volitatud töötleja andmesubjektide isikuandmeid töödelda ka järgmistel eesmärkidel: 3.1.1. asjakohaste info- ja sidesüsteemide hooldamine, tagades sellise töötlemise vastavuse käesolevas lisas nimetatud õigusaktidele ja juhenditele. 3.2. Volitatud töötleja teavitab andmesubjekte nende isikuandmete töötlemistingimustest ja tagab, et tal on isikuandmete töötlemiseks vajalikud õigused ja nõusolekud. 3.3. Volitatud töötleja vastutab vastutavale töötlejale edastatud isikuandmete õigsuse ja kättesaadavaks tegemise eest. 3.4. Kui volitatud töötleja ei ole vastutava töötleja juhistes kindel, kohustub ta mõistliku aja jooksul vastutava töötlejaga selgituste või täiendavate juhiste saamiseks ühendust võtma. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõigist avastatud vastuoludest dokumenteeritud juhiste ja käesolevas lisas nimetatud õigusaktide või juhendite vahel. 3.5. Volitatud töötleja võib isikuandmete töötlemiseks kasutada teisi volitatud töötlejaid (edaspidi: teine volitatud töötleja) üksnes vastutava töötleja eelneval nõusolekul, mis on antud vähemalt kirjalikku 13 taasesitamist võimaldavas vormis. Ilma vastutava töötleja kirjalikku taasesitamist võimaldava nõusolekuta võib volitatud töötleja kasutada isikuandmete töötlemiseks teisi volitatud töötlejaid üksnes juhul, kui see on vajalik volitatud töötleja info- ja sidesüsteemide hoolduseks, kui hoolduse läbiviimine ilma isikuandmeid töötlemata pole võimalik. 3.5.1. Volitatud töötleja vastutab kõigi teiste volitatud töötlejate tegevuse eest nagu enda tegevuse eest ning sõlmib teise volitatud töötlejaga isikuandmete töötlemiseks kirjalikud lepingud vastavalt üldmääruse artikli 28 lõikele 4, mis on käesolevas lepingus sätestatuga vähemalt samaväärsed. 3.5.2. Kui vastutav töötleja on andnud volitatud töötlejale loa kasutada lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks teisi volitatud töötlejaid, on lepingust tulenevatele küsimustele vastamisel kontaktisikuks vastutavale töötlejale üksnes volitatud töötleja ning volitatud töötleja tagab selle, et kõnealune teine volitatud töötleja täidab lepingu nõudeid ja on sellega seotud samal viisil nagu volitatud töötleja ise. Vastutav töötleja võib igal ajahetkel võtta tagasi volitatud töötlejale antud loa kasutada teisi volitatud töötlejaid. 3.6. Volitatud töötleja kohustub hoidma lepingu täitmise käigus teatavaks saanud isikuandmeid konfidentsiaalsena ning mitte töötlema isikuandmeid muul kui lepingus sätestatud eesmärgil. Samuti tagama, et isikuandmeid töötlema volitatud isikud (sh teised volitatud töötlejad, volitatud töötleja töötajad jt, kellel on ligipääs lepingu täitmise käigus töödeldavatele isikuandmetele) järgivad konfidentsiaalsusnõuet. 3.7. Volitatud töötleja kohustub rakendama asjakohaseid turvalisuse tagamise meetmeid, muu hulgas tehnilisi ja korralduslikke, viisil, et isikuandmete töötlemine vastaks üldmääruse artikli 32 nõuetele, sealhulgas: 3.7.1. vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele andmetöötlusseadmetele; 3.7.2. ära hoidma andmekandjate omavolilist teisaldamist; 3.7.3. tagama, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt ja milliseid isikuandmeid töödeldi (sh kui andmeid töödeldi omavoliliselt vms). 3.8. Volitatud töötleja aitab võimaluste piires vastutaval töötlejal asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmete abil täita vastutava töötleja kohustusi vastata üldmääruse tähenduses kõigile andmesubjekti taotlustele oma õiguste teostamisel, muu hulgas edastades kõik andmesubjektidelt saadud andmete kontrollimise, parandamise ja kustutamise, andmetöötluse keelamise ja muud taotlused vastutavale töötlejale viivitamatult nende saamisest alates. 3.9. Volitatud töötleja aitab vastutaval töötlejal täita üldmääruse artiklites 32–36 sätestatud kohustusi, võttes arvesse isikuandmete töötlemise laadi ja volitatud töötlejale kättesaadavat teavet. 3.10. Vastutav töötleja võib viia läbi auditeid, taotledes volitatud töötlejalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis asjakohast teavet eesmärgiga kontrollida volitatud töötleja käesolevast lisast tulenevate kohustuste täitmist. Pooled on kokku leppinud, et: 3.10.1. vastutava töötleja auditeid võib läbi viia kas vastutav töötleja ja/või kolmas isik, keda vastutav töötleja on selleks volitanud; 3.10.2. volitatud töötlejal on kohustus anda vastutavale töötlejale teavet, andmeid ja dokumente, mida on vaja selleks, et tõendada käesoleva lisa nõuetekohast täitmist; 3.10.3. vastutav töötleja käsitleb kogu volitatud töötleja poolt auditi raames saadud teavet konfidentsiaalsena. 3.11. Volitatud töötleja suunab kõik järelevalveasutuste päringud otse vastutavale töötlejale, kuna suhtluses järelevalveasutustega pole volitatud töötlejal õigust vastutavat töötlejat esindada ega tema nimel tegutseda. Volitatud töötleja teeb vastutava töötlejaga koostööd volitatud töötlejat puudutavates küsimustes või toimingutes järelevalveasutusele vastamisel. 4. Isikuandmete töötlemine väljaspool Euroopa Liitu ja Euroopa Majanduspiirkonda 4.1. Käesoleva lepingu esemeks olevaid isikuandmeid ei tohi töödelda väljaspool Euroopa Liitu ega Euroopa Majanduspiirkonda, sh ei tohi nimetatud isikuandmeid edastada kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile. 4.2. Juhul, kui käesoleva lepingu esemeks olevate isikuandmete töötlemine väljaspool Euroopa Liitu ja Euroopa Majanduspiirkonda, sh nende edastamine kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile, on vajalik lepingu täitmiseks, lepivad pooled sellises andmetöötluses eelevalt kirjalikult kokku. Kirjalikku kokkulepet ei ole vaja sõlmida, kui volitatud töötleja on kohustatud isikuandmeid kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile edastama volitatud töötleja suhtes kohaldatava Euroopa Liidu või liikmesriigi õiguse alusel. Sellisel juhul teatab volitatud töötleja sellise õigusliku aluse olemasolust enne isikuandmete töötlemist vastutavale töötlejale, kui selline teatamine ei ole olulise avaliku huvi tõttu kõnealuse õigusega keelatud. 14 5. Isikuandmete töötlemisega seotud rikkumistest teavitamine 5.1. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõikidest isikuandmete töötlemisega seotud rikkumistest, või kui on alust kahtlustada, et selline rikkumine on aset leidnud, ilma põhjendamatu viivituseta alates hetkest, kui volitatud töötleja või tema poolt kasutatav teine volitatud töötleja saab teada isikuandmete töötlemisega seotud rikkumisest või on alust kahelda, et selline rikkumine on aset leidnud. 5.2. Volitatud töötleja peab viivitamatult, aga mitte hiljem kui 24 tundi pärast rikkumisest teada saamist edastama vastutavale töötlejale kogu isikuandmetega seotud rikkumist puudutava asjakohase informatsiooni, täites käesolevas lisas toodud isikuandmete töötlemise rikkumisest teavitamise vormi (edaspidi: vorm) ja lisades juurde asjakohase muu dokumentatsiooni. Juhul, kui kõiki asjaolusid ei ole võimalik selleks ajaks välja selgitada, esitab volitatud töötleja vastutavale töötlejale vormi esialgsete andmetega. Täiendatud vorm lõpliku informatsiooniga rikkumise asjaolude kohta tuleb esitada vastutavale töötlejale esimesel võimalusel pärast esialgsete andmetega vormi esitamist. 5.3. Volitatud töötleja teeb vastutava töötlejaga igakülgset koostööd selleks, et välja töötada ja täita tegevusplaan isikuandmetega seotud rikkumiste kõrvaldamiseks. Volitatud töötleja peab tegema kõik võimaliku, et edasist rikkumist ära hoida ning kahju vähendada. 5.4. Vastutav töötleja vastutab järelevalveasutuse teavitamise eest. 6. Vastutus 6.1. Lisaks lepingus sätestatud vastutusele: 6.1.1. vastutab volitatud töötleja kahju eest, mida ta on tekitanud vastutavale töötlejale, andmesubjektidele või muudele kolmandatele isikutele isikuandmete töötlemise tagajärjel, mis on tekitatud käesoleva lisa nõudeid, mh kõiki selles mainitud õigusnorme ja dokumenteeritud juhiseid, rikkudes. 6.1.2. kohustub volitatud töötleja, kui ta on isikuandmete töötlemise nõudeid rikkunud ja selle tagajärjel on vastutav töötleja kohustatud maksma hüvitist või trahvi, hüvitama vastutavale töötlejale sellega seoses kantud kulud. 6.1.3. kui volitatud töötleja rikub oluliselt käesolevas lisas sätestatud isikuandmete töötlemise nõudeid, muuhulgas isikuandmete kaitse üldmääruse või muude kohaldatavate õigusnormide sätteid isikuandmete kaitse valdkonnas, on vastutaval töötlejal õigus leping ette teatamata üles öelda. Oluline lepingurikkumine on eelkõige, kui: 6.1.3.1 isikuandmete töötlemise põhimõtete täitmist kontrolliva järelevalveasutuse või kohtu menetluses selgub, et volitatud töötleja või teine volitatud töötleja ei täida isikuandmete töötlemise põhimõtteid; 6.1.3.2 vastutav töötleja leiab käesoleva lisa kohaselt läbiviidud auditis, et volitatud töötleja või teine volitatud töötleja ei täida isikuandmete töötlemise põhimõtteid, mis tulenevad käesolevast lisast või kohaldatavatest õigusnormidest. 7. Muud sätted 7.1. Volitatud töötleja kohustub lepingu lõppemisel tagastama vastutava töötlejale kõik andmesubjektide isikuandmed või kustutama või hävitama isikuandmed ja nende koopiad vastavalt vastutava töötleja antud juhistele. Kui pole antud teistsuguseid juhiseid, siis tuleb isikuandmed tagastada või hävitada või kustutada mitte hiljem kui 10 tööpäeva jooksul peale lepingu lõppemist, välja arvatud juhul, kui Euroopa Liidu või selle liikmesriigi õiguse kohaselt nõutakse andmete säilitamist. Isikuandmete kustutamise või hävitamise kulud kannab volitatud töötleja. 7.2. Volitatud töötleja väljastab vastutavale töötlejale volitatud töötleja esindusõigusega isiku kirjaliku kinnituse, et tema ja kõik tema kasutatud teised volitatud töötlejad on teinud eelnevas punktis nimetatud toimingud. 7.3. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kirjalikult kõigist muudatustest, mis võivad mõjutada volitatud töötleja võimet või väljavaateid pidada kinni käesolevast lisast ja vastutava töötleja dokumenteeritud juhistest. Pooled lepivad kõigis käesolevat lisa puudutavates täiendustes ja muudatustes kokku kirjalikult. Vastutav töötleja Volitatud töötleja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 15 Lisa ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISE RIKKUMISEST TEAVITAMISE VORM 1. Kontaktandmed Isik, kellelt saab rikkumise asjaolude kohta täiendavat informatsiooni ja tema kontaktandmed: _________________________________________________________________________________ 2. Teavituse tüüp (märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Lõplik teavitus ☐ Varasema teavituse täiendamine 3. Aeg (sisesta kuupäev ja märgi kast) Millal sain rikkumisest teada (kuupäev/kuu/aasta):_________________________________________ Rikkumine toimus pikemal perioodil (algus- ja lõppkuupäev/kuu/aasta):_________________________ ☐ Toimus ühekordne rikkumine ☐ Rikkumine jätkuvalt toimub 4. Rikkumise andmed Kirjelda, mis juhtus ning kuidas rikkumise avastasite: _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Rikkumise asjaolud (märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Seade isikuandmetega on kaotatud või varastatud ☐ Paberdokument on varastatud, kaotatud või jäetud mitteturvalisse keskkonda ☐ Isikuandmete loata avaldamine ☐ Isikuandmeid nägi vale isik ☐ Isikuandmed edastati valele isikule ☐ Infosüsteemidesse loata või ebaseaduslik sisenemine (nt häkkimine, pahavara, lunavara või õngitsusrünne) ☐ Isikuandmed olid kättesaadavad seoses andmekandjate ebapiisava hävitamisega ☐ Muud (palun täpsusta): _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Miks rikkumine juhtus (märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Organisatsiooni töökorralduse reeglite, sisekorra rikkumine ☐ Töötajate vähene teadlikkus (nt puudulikud sisekorrad ja töökorralduse reeglid, töötajate mittepiisav koolitus) ☐ Inimlik viga ☐ Tehniline viga Muu (nimetage siin ka koostööpartner(id) nt volitatud töötleja, kui rikkumine toimus tema juures):___________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ ☐ Asjaolud pole veel teada 5. Rikkumisest puudutatud isikuandmed Rikkumisest puudutatud kaustade, dokumentide, failide, e-kirjade, andmebaaside arv, mis sisaldavad isikuandmeid. (nt mitu dokumenti edastati valele inimesele; märgi kast, valides vahemik või sisesta täpne arv või märgi „pole teada“) ☐ 1-9 ☐ 10-49 ☐ 50-99 ☐ 100-499 ☐ 500-999 ☐ 1000-4999 ☐ 5000 – 9999 16 ☐ 10000 ja rohkem Kui on teada, sisesta täpne arv:______ ☐ Pole veel teada Tee järgnevalt valik, millised isikuandmeid rikkumine puudutab (märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Ees-, perenimi ☐ Sünniaeg ☐ Isikukood ☐ E-post ☐ Telefoni nr ☐ Postiandmed või elukoha aadress ☐ Kasutajanimed, salasõnad ☐ Maksevahendite andmed (andmed, mis võimaldavad võtta üle isiku maksevahendi) ☐ Majandus või finantsandmed (tehingu ajalugu, majanduslikku seisundit näitavad andmed, maksevõime hindamine) ☐ AK teavet sisaldavad dokumendid (sh ameti- ja kutsesaladusega kaitstud teave) ☐ Geolokatsiooni andmed ☐ Suhtlusandmed (nt kes kellega ja millal rääkis, kirjutas) ☐ Andmed süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegude kohta ☐ Lapsendamissaladuse andmed ☐ Andmed sotsiaalkaitsevajaduse või eestkoste kohta ☐ Rassiline või etniline päritolu ☐ Poliitilised vaated ☐ Usulised või filosoofilised (maailmavaatelised) veendumused ☐ Ametiühingusse kuulumine ☐ Geneetilised andmed ☐ Biomeetrilised andmed ☐ Terviseandmed ☐ Seksuaalelu ja seksuaalne sättumus Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Kas isikuandmed olid asjakohaselt krüpteeritud? (sh krüptovõtmeid ei ole kompromiteeritud ja need on andmetöötleja kontrolli all. Märgi kast, üks valik) ☐ Jah ☐ Ei 6. Rikkumisest puudutatud isikud Rikkumisest puudutatud isikute arv (märgi kast, valides vahemik või sisesta täpne arv või märgi „pole teada“) ☐ 1-9 ☐ 10-49 ☐ 50-99 ☐ 100-499 ☐ 500-999 ☐ 1000-4999 ☐ 5000-9999 ☐ 10000 ja rohkem Kui on teada, sisesta täpne arv:_______ ☐ Pole veel teada Tee järgnevalt valik, milliseid isikute kategooriaid rikkumine puudutab (märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Töötajad ☐ Kliendid ☐ Alaealised (nt õpilased, lapsed). ☐ Patsiendid 17 ☐ Sotsiaalset kaitset vajavad inimesed Muu (palun selgita):_________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ 7. Võimalikud tagajärjed rikkumisest puudutatud isikutele Konfidentsiaalsuskadu (andmetele said juurepääsu selleks mittevolitatud isikud. Märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Oht isikuandmete ulatuslikumaks töötlemiseks kui näeb ette esialgne eesmärk või isiku nõusolek ☐ Oht isikuandmete kokku viimiseks muu isikuid puudutava infoga ☐ Oht, et isikuandmeid kasutatakse teistel eesmärkidel ja/või ebaõiglasel viisil Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Tervikluse kadu (andmeid on volitamata muudetud. Märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Oht, et isikuandmeid on muudetud ja kasutatud, kuigi need ei pruugi olla enam kehtivad ☐ Oht, et isikuandmeid on muudetud muul moel kehtivateks andmeteks ja neid on hiljem kasutatud teistel eesmärkidel Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Käideldavuse kadu (puudub õigeaegne ja hõlbus juurdepääs andmetele. Märgi kast) ☐ Puudub võime osutada rikkumisest puudutatud isikutele kriitilist (elutähtsat) teenust Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Füüsiline, varaline või mittevaraline kahju või muu samaväärne tagajärg (märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Isik jääb ilma kontrollist oma isikuandmete üle ☐ Isiku õiguste piiramine (nt ei saa kasutada teenust või lepingust tulenevaid õigusi) ☐ Õiguslik tagajärg (nt isik ei saa hüvitist, toetust, luba mõneks tegevuseks) ☐ Diskrimineerimine ☐ Identiteedivargus ☐ Pettus ☐ Rahaline kahju ☐ Kahju tervisele ☐ Risk elule ☐ Pseudonümiseerimise loata tühistamine ☐ Mainekahju ☐ Usalduse kadu ☐ AK teabe või ameti- ja kutsesaladusega kaitstud teabe kadu Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ 8. Rikkumisega seotud järeltegevused Isikute teavitamine Juba teavitatud (kuupäev/kuu/aasta):_____________ Kuidas teavitus toimus (märgi kast, üks või mitu valikut): ☐ E-kirjaga ☐ Lühisõnumiga (SMS) ☐ Helistamisega ☐ Meedias sh sotsiaalmeedias ☐ Asutuse/ettevõtte võrgulehel Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ Mis oli teavituse sisu:________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Veel pole teavitanud, kuid teavitame: (kuupäev/kuu/aasta):_____________ 18 ☐ Pole selge kas on vaja teavitada ☐ Ei ole vajalik teavitada Kui pidasite vajalikuks isikuid mitte teavitada, siis selgitage, kuidas jõudsite järeldusele, et rikkumisega ei kaasne isikute õigustele ja vabadustele suurt riski: _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Kirjeldage kavandatud ja rakendatud meetmeid rikkumise lahendamiseks, kahjulike mõjude leevendamiseks ja ennetamiseks tulevikus: _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ 9. Rikkumise piiriülene mõju Millises riigis on teie peamine tegevuskoht? (palun kirjuta riigi nimi):___________________________ Rikkumisest on puudutatud ka teiste EL riikide isikud: ☐ Ei ☐ Jah (palun täpsusta, milliste riikide ning tooge välja isikute arv riikide lõikes. Kui puudutatud isikuandmete koosseis on riigiti erinev, tooge ka see välja): _________________________________________________________________________________ 19