Eesti seisukohad Euroopa Liidu direktiivi 2004/37/EÜ muutmise eelnõu käsitleva Euroopa Parlamendi raporti „Töötajate kaitse tööl kantserogeenide või mutageenidega kokkupuutest tulenevate riskide eest“ kohta

Riigikantselei [email protected] Meie 07.10.2021 nr 1.4-1.1/3191-1 Eesti seisukohad Euroopa Liidu direktiivi 2004/37/EÜ muutmise eelnõu käsitleva Euroopa Parlamendi raporti „Töötajate kaitse tööl kantserogeenide või mutageenidega kokkupuutest tulenevate riskide eest“ kohta Esitame Vabariigi Valitsuse 14.10.2021. a istungile Eesti seisukohad Euroopa Liidu direktiivi 2004/37/EÜ muutmise eelnõu käsitleva Euroopa Parlamendi raporti „Töötajate kaitse tööl kantserogeenide või mutageenidega kokkupuutest tulenevate riskide eest“ kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik tervise- ja tööminister Lisad: 1. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu. 2. Seletuskiri Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõule. 3. Seletuskirja lisa. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel. Annely Salumaa 6269 243 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  Arvestatud/mittearvestatud Vastaja* Kommentaar 1. Toetame kavandatud muudatusi. Tööinspektsiooni arvamuse Arvestatud seisukohapunktide 1-3 juures. kohaselt on kavandatud muudatuste mõjud mitmesuunalised, sh ilmnenud on selgelt tööinspektorite põhjaliku ja süsteemse koolitamise vajadus, aga ka tööandjatele põhjalikuma paranduste tegemise kohustus, mis eeldab korralikku riskide hindamist ning selle tulemusena olukorra parandamiseks vajalikke investeeringuid. 2. Reeglite karmimaks muutmine on oluline, sest Tööinspektsiooni Arvestatud seisukohapunkti 3 juures. järelevalve tulemuste kohaselt suhtuvad tööandjad liialt kergekäeliselt ohtlikesse ainetesse ning ka tööinspektoritel jääb aeg-ajalt puudu võimekusest olukorda sekkuda, sest puudub konkreetne õiguslik alus, millele viidata. Nt piirnormide suhtes, st näeme, et olukord ei pruugi olla hästi, aga tööandja korraldab mõõdistused ja kuna piirnormid on nii kõrged, siis üldjuhul jäävad mõõdistused lubatud väärtustesse ja me ei Tööinspektsioon saagi töötajaid aidata. Seega, piirnormide muutmine on siinkohal väga asjakohane. 3. Töötajate tervis saab olla senisest enam kaitstum, kui peetakse Teadmiseks võetud. silmas individuaalse lähenemise vajadust ehk kemikaalidega kokkupuutes ei ole ju olemas nn "keskmist inimest/töötajat", vaid töötaja võib reageerida väga individuaalselt kemikaali kahjulikule mõjule. Kavandatud muudatustega püütakse saavutada võimalikult paljude erinevalt reageerida võivate töötajate kaitse. Seega tekivad küll rangemad nõuded, kuid seeläbi ka suurem võimalus vältida aastate pärast tekkida võivaid tervisehäireid ja lõpuks pikemalt tervena elatud aastaid ja vähem koormust riigi tervishoiusüsteemile. Seejuures on eriti vajalik muudatus, et tervisekontrolli eest vastutav arst või asutus võib nõuda, et teised samamoodi kantserogeenide, mutageenide või reproduktiivtoksiliste ainetega kokku puutunud töötajad läbiksid tervisekontrolli. Siiani pidid vajadusel teised töötajad tervisekontrolli läbima, aga muudatus annaks suuremad õigused ka töötervishoiuarstile ja seetõttu oleks suurem tõenäosus, et tervisekontroll saaks reaalselt toimuma. 4. Vajalik muudatus on kindlasti, et riskide hindamine muutub Teadmiseks võetud. regulaarseks. Siiani on sageli just sellest regulaarsusest jäänud puudu ja töökeskkonnas muudatuste tegemisel ei kajastu need töökeskkonna riskianalüüsis. Oluline on seejuures, et tööandja peab esitama vastutavate asutuste nõudmisel neile teabe, mida hindamisel on kasutatud. 5. Tööinspektsiooni poolt tekkis täiendav küsimus leheküljel kolm Teadmiseks võetud Eesti riigisisest õigust riskianalüüsi kohta, st- tuleb kindlaks määrata kokkupuute iseloom, aste puudutavate ettepanekute/küsimustena. ja kestus - peab tööandja töökeskkonna riskianalüüsi käigus kindlaks määrama kokkupuute laadi, ulatuse ja kestuse. Kas laad ja iseloom on erinevad asjad ning kas ulatus ja aste on erinevad? Peame vajalikuks seletuskirjas selgitada mida konkreetsete terminite all mõeldakse. 6. Ka Regulaarne väljaõpe on oluline. Hetkel on kirjas, et väljaõpet Selgitame, et EL ja Eesti õigusaktidega ei tuleb korrata, kui tehakse olulisi muudatusi. Kuid mis on oluline ole reguleeritud seda, mis on oluline muudatus? Siiani tehakse heal juhul alguses väljaõpe, aga muudatustemuudatus. Muudatuse sisu sõltub suuresti korral seda sageli ei korrata, sest ei peeta olulises muudatuseks. konkreetsest töökeskkonnast, tööülesannetest, töökeskkonnas kasutatavatest ohtlikest ainetest, kasutusele võetud ennetusabinõudest jm. Näiteks võib olla olulise muudatusega tegemist, kui võetakse kasutusele uued ohutusabinõud, et vähendada kantserogeensete ainetega kokkupuudet. 7. Kavandatud muudatuste tulemusel on määruse nõuded selgemad Teadmiseks võetud Eesti riigisisest õigust ja konkreetsemad, mis teeb ka tööandjatele soovituste andmise ja puudutava ettepanekuna. nõustamise kergemaks. Samas jääme lootma, et uued muudatused sõnastatakse ka Kantserogeenide määrusesse selgelt ja arusaadavalt. (Täiendav tagasiside) Arvestatud seisukohapunkti 1 juures. 1. Tööandjate vastutus saab olema suurem (peavad hõlmama nii kantserogeenid, mutageenid kui edaspidi ka reproduktiivtoksilised ained). Kuid see eeldab teadlikkuse tõusu (see on hetkel väga madal) ning ka TI-le väljakutseid - sõnumite edastamine (sh koolituse korraldamine) tööandjatele/töötajatele/huvigruppidele ning tööinspektoritele vajalike teadmiste ülekordamist. Samuti võib see kaasa tuua tööandjatele võimalike täiendavate investeeringute vajaduse, kui tööandja riskianalüüsi käigus tuvastab, et töötajad puutuvad kokku reproduktiivtoksiliste ainetega ja ta peab hakkama kavandama meetmeid nende vastu. Kuid sellele vaatamata pooldan igasuguseid muudatusi, mis tooksid kaasa töötajate tervise parema hoidmise ja töökeskkonna kontrolli alla hoidmise ja vajalike meetmete rakendamise töötervise säilimise nimel. 2. Kindlasti tuleb selgemalt määratleda Tööinspektsiooni kui Teadmiseks võetud Eesti riigisisest õigust järelevalveasutuse vaates tegutsemine. Kas TI töökoormus tõuseb seoses puudutavate ettepanekute/küsimustena. teadete registreerimisega? Või nt küsimuse järelevalve vaates, et inspektorid peavad hakkama tähelepanu pöörama, kas riskianalüüsides on vastavad ohud hinnatud jne. Mis saab siis, kui jäetakse teade TI-le esitamata, kuid meieni jõuab info, mille kohaselt oleks tööandja pidanud teate esitama? 3. Töötajate tervise vaates on mõju pigem positiivne, sest ollakse Arvestatud seisukohapunktide 1-3 juures. teadlikumad töökeskkonnas esinevates ohtudest. Tööandja vaates - kõik tööandjad ei pruugi aru saada, miks neid on vaja hinnata. See eeldab suuremat panust teavitustegevustesse. 4. Järelevalve osakonna kommentaar: Isiklikult hakkasin Teadmiseks võetud. muutmisettepanekute valguses uurima, mis üldse on reproduktiivtoksilised ained ja kus on üldse võimalik nendega kokku puutuda. Ka minu teadlikkus ei olnud piisav. Selgus, et reproduktiivtoksiliste ainetega võivad töötajad kokku puutuda näiteks keemiatööstuses, ehituses, masinate remondiga tegelevates ettevõtetes, plastitööstuses, tekstiilitööstuses, mööblitööstuses, metallitööstuses, ravimistööstuses, paberitööstuses, tervishoiusektoris, arvuti -, elektroonika - ja optikatoodete tootmises, elektriseadmete tootmises, põllumajanduses, metsanduses. Seega on reproduktiivtoksiliste ainetega  võimalik kokku puutuda päris suures ulatuses erinevates tegevussvaldkondades. 5. Kantserogeenide määruse kohaldamisala laiendamine Teadmiseks võetud. reproduktiivtoksiliste ainete lisamise eesmärgil tugevdaks kindlasti praegust töötervishoiu- ja tööohutussüsteemi ja aitaks paremini ühtlustada kemikaale käsitlevaid õigusakte. Lisakoormus tööandjatele kaasneb muudatustega kindlasti, aga see on vajalik, et edendada ennetustegevust. Ohu hindamise käigus peavad tööandjad kindlasti erilist tähelepanu pöörama eriti vastuvõtlike töötajate tervist ja tööohutust puudutavatele mõjudele ning arvestama sellega, et selliseid töötajaid ei ole soovitav kasutada piirkondades, kus nad võivad kokku puutuda kantserogeenide, mutageenide või reproduktiivtoksiliste ainetega. 6. TI halduskoormus teatiste esitamisel ei tohiks oluliselt suureneda, Teadmiseks võetud. arvestades uue infosüsteemi tehnilisi arendusi ja võimalusi. 7. Olgu ka märgitud, et kui töötaja tervisekontroll tuleb korraldada Arvestatud. enne reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuute algust, siis tuleb täiendada ka TTOS § 13 ülamärge 1 lg 5 sõnastust. Ettepanekuga soovitakse kehtestada uued tööalase kokkupuute Teadmiseks võetud. piirnormid akrüülnitriilile, nikliühenditele ja benseenile. Nikkel (CAS 7440-02-0, EC 231-111-4) ja selle ühendid on REACH- määruse järgi piirangu all, mis puudutab nahaga kokkupuudet. Nikli toimiku avalikud andmed: Repeated dose toxicity: inhalation. The LOAEC for respiratory effects associated with inhalation exposure to Terviseamet nickel metal powder was 0.1 mg/m³. Sellise nikli kontsentratsiooni juures (pikaajaliselt) hingatavas õhus juba hakkavad esinema efektid tervisele. RACi (Risk Assessment Committee) otsus OEL kohta: 0.005 mg Ni/m3 is recommended as an OEL for the respirable fraction of both nickel metal and nickel compounds. Täpsemalt dokumendis on välja toodud: 0.005 mg/m3 for respirable dust – pakutud uus piirnorm (0,01 mg/m3) on leebem RACi pakutud otsusest. 0.03 mg/m3 for inhalable dust – pakutud uus piirnorm (0,05 mg/m3) on leebem RACi pakutud otsusest. Akrüülnitriilil (CAS nr 107-13-1) on harmoneeritud klassifikatsioon, aine on klassifitseeritud kui Acute Tox. 3 (H331 – Toxic if inhaled). RACi otsus OEL kohta: Pikaajaline kokkupuude OEL (as 8-hour TWA): 1 mg/m3 (0,45 ppm) – uus pakutud piirnormi väärtus vastab RACi otsusele. STEL (Short Term Exposure Limit - 15 min): 4 mg/m3 (1,8 ppm) – uus pakutud piirnormi väärtus vastab RACi otsusele. Benseen (CAS 71-43-2, EC 200-753-7) on samuti piirangu all olev aine. Benseen on klassifitseeritud kui Asp. Tox. 1 (H304 - May be fatal if swallowed and enters airways). Benseeni toimiku avalike andmete järgi: Repeated dose toxicity: inhalation. An OEL of 0,25 ppm (8 h TWA) for benzene is the best estimate based on available human data. RACi otsus OEL kohta: RAC considers that an exposure limit value should not exceed 0,05 ppm (0,16 mg/m3) in order to avoid risk for chromosomal damage in workers. A MoA-based threshold of 0.05 ppm benzene is proposed which can be considered to be associated with no significant residual cancer risk and will also avoid other adverse effects. RACi OEL (as 8-hour TWA): 0,05 ppm (0,16 mg/m3) - pakutud uus piirnorm (0,66 mg/m3; 0,2 ppm) on leebem RACi pakutud otsusest. Lühiajalise kokkupuute piirnorm RAC ei ole määranud põhjendusega: Benzene causes effects in the central nervous system at high concentrations of 300-3000 ppm. Considering an OEL of 0.05 ppm, it is not expected that a concentration of 300 ppm will be reached under normal workplace conditions. Therefore, no STEL is recommended by RAC. Ränidioksiidile pole OEL määrutud RACi poolt, lisaks ainel ei ole harmoneeritud klassifikatsiooni, kuid teavitatud ohtudest rääkides  avaldab SiO2 kahjulikku mõju just sissehingamisel: STOT SE 3 (H335 – May cause respiratory irritation) ja Acute Tox. 4 (H332 – Harmful if inhaled). Lisaks eksisteerib ränidioksiid tihti nanovormi kujul, mis võib avaldada hingamiselunditele veel suuremat mõju, mille kohta meil andmed puuduvad. EP muudatusettepanekud aitavad kaitsta töötajate tervist, kes töökeskkonnas puutuvad või võivad kokku puutuda ohtlike ainetega. Terviseameti terviseohutuslabori Tartu labor määrab tabelis antud Teadmiseks võetud. Terviseameti Tartu näitajatest benseeni. Kui piirnormi alandada, siis meie laboril probleemi labor ei teki. Määramispiir sõltub proovivõtu ajast ja meie määramispiir on juba praegu madalam. Meie laboris rakendatava nikli määramise metoodika määramispiir Arvestatud seisukohapunkti 3 juures lahusest on 0,05 µg/ml. Metoodika järgi õhufilter lahustatakse 10ml (sissehingatav kristalliline ränidioksiid). lahuses. Seega määramispiir ühe filtri kohta on: 0,5 µg/filter. Tavaliselt võtame 100L õhu proovi filtri kohta, seega meie määramispiir on 0,5 µg/0,1m3 = 5 µg/m3 = 0,0005 mg/m3. Seega uue normi nõuded on täidetud. Kui tulevikus normid on veel karmimad siis tundlikust tõsta saab suurema õhu proovi võttes (100L asemel nt. 200L). Praegu meie kahjuks ei saa nikliühendite osakesi suuruse järgi fraktsioneerida ja meie labor mõõdab kogu nikli sisaldust. Terviseameti Tallinna labor Akrüülnitriili määramise kogemus laboris puudub, kuid ma usun, et sellega ei teki raskusi. Seda ühendit määratakse gaasikromatograafiliselt (sorbent: aktiveeritud süsi, desosorbent: CS2). Lihtsalt seda ühendit keegi kunagi ei tellinud ja laboris puudub standardaine. Kui kunagi sellist analüüsi tellitakse, siis tellime standardaine ja teeme laboris määramiseks vajalikke ettevalmistustööd. Benseeni määramisega probleeme ei teki ka uue normi korral.  Silikageeli määramisega õhust meie laboril kogemus täiesti puudub. Silikaate määratakse veest, kuid nad peavad olema siis lahustatud kujul. Vaatamata sellele kinnitas Terviseameti Tallinna labor 28.09.2021 e- posti teel, et nad on valmis metoodikat juurutama, juhul kui laborile ostetakse XRD – diffraktomeeter või IR-spektromeeter. Olemasoleva info põhjal Eneken Sepa e-kirjas viidatud kemikaalide Arvestatud seisukohapunkti 2 juures. piirnormide muutmine kliinikumi tegevust ei mõjuta. Sõnalised Selgitame, et kehtiva EL õiguse kohaselt täiendused direktiivis toovad juurde selgust. Olulist mõju kliinikumi kohalduvad direktiivi 2004/37/EÜ sätted tegevusele ei kujuta. On tervitatav, et keemilise ohutegurina käsitletakse ohtlikele ravimitele, mis sisaldavad Tartu Ülikooli selle eelnõu kohaselt ka ohtlikke ravimeid. kantserogeenseid ja/või mutageenseid Kliinikum aineid. Euroopa parlamendi (EP) ettepaneku kohaselt kohalduks direktiivis 2004/37/EÜ sätestatu ka neile ohtlikele ravimitele, mis sisaldavad vaid reproduktiivtoksilisi aineid. TALO juhatus tutvus käsitletava direktiivi sisuga ning hindab EL Teadmiseks võetud. Nõukogu sotsiaalküsimuste töögrupi ja Euroopa Komisjon tegevuse kantserogeensete ainete ohutegurite minimaliseerimise osas vajalikuks ning avaldab lootust, et uusi regulatsioone järgiksid kõik teemaga kokkupuutuvad vajaliku hoolsusega. Teenistujate Samas informeerime – ühelgi meie liikmesliitudest ei ole oma tegevuse Ametiliitude spetsiifikast olenevalt kokkupuudet direktiivis käsitletavate toksiliste Keskorganisatsioon ainetega. Ei välista, et mingites olukordades võib mõni isik sattuda TALO teadmatusest ohtlikku keskkonda, seega peame otstarbekaks kohustada kõiki nende ainete käitlejaid avalikustama/markeerima ohupiirkonnad vastava audio ja/või visuaalse teabe- ja ohupaketiga. Kindlasti peab olema tagatud ka vastav ja operatiivne esmaabi ning kirjeldatud järgnevad abitoimingud.  Avaldame lootust, et valdkonda korrastavad meetmed rakenduvad esimesel võimalusel. Ravimiamet alltoodud ühendite uutes piirnormides vastuolu ravimitele Teadmiseks võetud. kehtestatud nõuetega ei näe, sest võrreldes varasemaga on neid oluliselt vähendatud. Lubatav Ni sisaldus inhaleeritavates ravimites on kuni Ravimiamet 0.5ppm ja benseenil (olenemata manustamisviisist) 2ppm. Akrüülnitriilil konkreetset piirmäära pole, küll aga ei tohiks max saadav kogus ületada 6 mikrogrammi ööpäevas. Annan teada, et siiani laekunud tagasiside põhjal võib öelda, et muret Osaliselt arvestatud. Benseeni osas nähakse põlevkiviõli tootmises seoses benseeni piirnormi tõstmisega, märgime, et EL Nõukogu sotsiaalküsimuste kuna ka juba tänase piirnormi osas esineb ületamisi. Nikliühendite, töögrupis toetasid liikmesriigid üldiselt akrüülnitriili ja kvartsi peentolmu piirnormide osas leiti esialgu, et ei piirnormide rangemaks muutmist, sh tohiks probleeme olla. benseeni normi. Ülemineku kergendamiseks näeb liikmesriikide kokkulepe (mille alusel toimuvad EP-ga läbirääkimised) benseeni osas ette järk- järgulise üleminekuaja: piirnorm 0,66 mg/m3 jõustub 4 a. pärast direktiivi jõustumist; 2-4 a. pärast direktiivi Eesti Kaubandus- jõustumist kehtib piirnorm 1,65 mg/m³ või Tööstuskoda 0,5 ppm. Seni kehtiks piirnorm 3,25 mg/m³ või 1 ppm. Reproduktiivtoksiliste ainete mõõtmise osas muresid pigem ei nähta, küll Teadmiseks võetud. aga võib muresid tekitada see, kui nende ainete osas kehtestatakse hiljem mingid uued/täiendavad nõuded. Täienduseks meie juulis saadetud kommentaaridele, annan teada, et Osaliselt arvestatud seisukohapunkti 1 saime liikmetelt tagasisidet, et kokkupuutel reproduktiivtoksiliste juures. Täiendavalt selgitame, et ka harv ainetega võib direktiivi (st kõikide sealt tulenevate nõuete) kohaldumine kokkupuude reproduktiivtoksiliste ainetega ettevõtjale teatud juhtudel liialt koormav olla. Seda eelkõige siis, kui võib ohustada töötaja tervist ja ohutust ning riskianalüüsist selgub, et töötaja kokkupuude reproduktiivtoksilise ainega seetõttu on ka sellistel juhtudel oluline on minimaalne (aine kogus töökeskkonnas väike), sagedus väga harv ja piisav väljaõpe, tervisekontroll jm. kokkupuute kestus lühike. Sel juhul ei peetud asjakohaseks nõuda nt  väljaõppe tegemist, Tööinspektsiooni teavitamist, tervisekontrolli saatmist enne tööle asumist jm. Lisaks on hetkel muudatuste osas ka teatud ebaselgust. Muudatused Arvestatud seisukohapunkti 4 juures. toovad uued mõisted nagu nt riskipõhine piirnorm ja sellega seonduvalt EP muudatusettepanekud on aluseks kõrgeim ja madalaim riskitase, kuid hetkel ei ole selge, mis need endast edasistel läbirääkimistel, et leida kujutama hakkavad. Ja vastavalt ei ole ka lõpuni selge, kui palju ja kuidas kokkulepe. Kuna riskipõhises süsteemis ega vastavad muudatused ettevõtjaid mõjutama hakkavad. teistes EP pakutud muudatustes kokku Muudatusettepanekute dokumendis on kirjas, et komisjon plaanib lepitud ei ole, ei ole praeguses faasis määrata kõrgeima ja madalaima riskitaseme alles 1. juuniks 2022. Kas täiendavaid dokumente. hetkel on selles osas juba edasiminekuid toimunud ja ehk on olemas ka esialgsed dokumendid, millega tutvuda? Tabeli esimesel real on kirjeldatud nikliühendid, kuid eeldatavasti toimub Teadmiseks võetud. nende ühendite arvestamine niklile taandatult. Selguse huvides peaks see olema lahti kirjutatud või õigusakti tabelis viidatud, et vältida segadust üldise „nikliühendid“ nimetuse rakendamisel. Keskkonnaministeerium Kui kehtiva direktiiviga võrreldes hakatakse saasteainete sisaldust töökeskkonnas reguleerima senisest rangemalt, tuleb tagada, et neid saasteaineid ei suunataks näiteks puhastussüsteemide kaudu otse välisõhku, vaid kogutakse kokku nende tekkekohas ja kõrvaldatakse ohutult. - nikliühendite, akrüülnitriili, benseeni ja kvartsi peentolmu Teadmiseks võetud. piirnormide karmistumine ei mõjuta ettevõtteid - Akrüülnitriili ei kasutata ja pole kunagi kasutatud. Benseeni osas märgime, et EL Nõukogu - Nikliühendeid ei teki. sotsiaalküsimuste töögrupis toetasid Eesti Keemiatööstuse Põlevkiviõlitootmisega natuke teised lood. liikmesriigid üldiselt piirnormide Liit -põlevkiviõlide tootmisel tekib benseeni ning seda mõõdetakse rangemaks muutmist, sh benseeni normi. töökeskkonnas erinevates töökohtades (ehk seadmete juures). Esineb Ülemineku kergendamiseks näeb ületamisi. Kui piirnormid karmistuvad tekivad probleemid.Vaja liikmesriikide kokkulepe (mille alusel lisainvesteeringuid. toimuvad EP-ga läbirääkimised) benseeni  -Kvarts (SiO2) sisaldub tegelikult põlevkivi töötlemise tulemusena osas ette järk-järgulise üleminekuaja:: tekkivas tuhas. Kuid tänaseni pole selle aine piirnormide sisaldust piirnorm 0,66 mg/m3 jõustub 4 a. pärast töökeskkonnaõhus mõõdetud, seega andmed puuduvad. direktiivi jõustumist; 2-4 a. pärast direktiivi -Koostatud e töökeskkonnatervishoiu aruandeid KjaM ainete kohta, mis jõustumist kehtib piirnorm 1,65 mg/m³ või tegelikult peaaegu alati on ka reproduktiivtoksilised. Seega ei nähta suurt 0,5 ppm. Seni kehtiks piirnorm 3,25 mg/m³ probleemi lisada nendesse hindamistesse ka reproduktiivtoksilised ained. või 1 ppm. Kokkuvõttes võib siin probleeme tekitada pigem mingite uute tingimuste sätestamine seoses nende ainetega, mitte ained ise (olemasolevate nõuetega oleme saanud siiani hakkama). Punkti 1 osas ma andsin juba eelnevalt oma tagasisidet, hetkel mul Arvestatud seisukohapunkti 4. juures. lisakommentaare pole. Kuigi see punkt 1 on ju seotud ka punktiga 3, ehk EP muudatusettepanekud on aluseks lisaks reproduktiivtoksiliste ainete lisamisele määrusesse tuleb ka juurde edasistel läbirääkimistel, et leida uusi mõisteid (nt madalam ja kõrgem riskitase), mis tegelikult ei ole kokkulepe. Kuna riskipõhises süsteemis ega praegu veel üldse arusaadavad. teistes EP pakutud muudatustes kokku Punkti 2 osas minul kommetaarid puuduvad, kuna pole mingit seotust ega lepitud ei ole, ei ole praeguses faasis teadmisi selles vallas. täiendavaid dokumente. Punkti 3 osas olen nõus, et hetkel jääb arusaamatuks, mida need madalam ja kõrgem riskitase endast puudutavad. Nagu ma tekstist ka aru saan, siis sellealane metoodika alles töötatakse komisjoni poolt välja? Seega ma ei saa täpselt aru, mis tagasisidet SoM siinjuures ootab, kas sisendit metoodika väljatöötamisse vms? Kas mingid alusdokumendid on juba olemas, mida vaadata või lugeda? Idee, laiendada direktiivi 2004/37/EÜ kohaldamisala Teadmiseks võetud. reproduktiivtoksilistele ainetele ning selleks Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määruse nr 308 „Kantserogeensete ja mutageensete kemikaalide käitlemisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ Eesti Väike- ja (edaspidi kantserogeenide määrus) muutmine peab olema Keskmiste Ettevõtjate eesmärgipärane ning üle tuleb vaadata ka seni VV määruses 308 kehtinud Assotsiatsioon sätted. Mõte, et enamik sätteid, mis hetkel kohalduvad kantserogeensetele ja mutageensetele ainetele, kohalduksid ka reproduktiivtoksilistele ainetele, tundub mõistlik ja loogiline. Küll aga kaasnevad määruse kohaldamisala laiendamisega praktilist laadi probleemid, mis esinevad juba täna neil ettevõtetel, kelle tegevust VV määrus 308 puudutab. Kohaldamisala laiendamine laiendaks ka puudutatud ettevõtete ringi. Riskianalüüsi täiendamine, töötajate terviseriskide vähendamise üldpõhimõte ning kemikaalikontsentratsiooni hindamine (piirnormi ei tohi muide ületada ühegi kemikaali osas), on arusaadavad ja eesmärgipärased nii kantserogeensete kui reproduktiivtoksiliste kemikaalide puhul. Küll aga on väikeettevõtjate seisukohast kriitilised järgmised: Teadmiseks võetud Eesti riigisisest õigust a. Tööandja peab teavitama Tööinspektsiooni vähemalt 30 päeva puudutavate ettepanekute/küsimustena. enne reproduktiivtoksiliste ainetega esmakordselt töö alustamist – ilmselt ei ole teile teadmata, et kõikvõimalikke teavitusi ja informeerimisi on juba täna talumatult palju ning mikro- ja väikeettevõtete halduskoormus ses osas ülejõukäiv. Jääb selgusetuks, kuidas see suurendab ohutust. Ja kui üldse sellisest teavitamisest rääkida, peaksid olema välja toodud konkreetsed ohulaused, mille puhul see on vajalik. Kas näiteks need? H340 - Võib põhjustada geneetilisi defekte; H341 - Arvatavasti põhjustab geneetilisi defekte; H360 - Võib kahjustada viljakust või loodet; H361 - Arvatavasti kahjustab viljakust või loodet; H362 - Võib kahjustada rinnaga toidetavat last Veel mingid minu poolt nimetamata ohulaused? b. Tööandja peab tagama reproduktiivtoksiliste ainetega Selgitame, et mõeldud on kantserogeenide kokkupuutuvatele töötajatele väljaõppe – arusaamatu, millist määruse §-s 9 sätestatud väljaõpet, mille väljaõpet silmas peetakse. Kas VV määruse 308 §9 sätestatut? TTOS kohaselt peab tööandja kantserogeenide või mutageenidega kokkupuutuvatele räägib juhendamisest (siia alla ka kemikaalide ohutuskaartide töötajatele tagama asjakohase väljaõppe, tutvustamine) ja väljaõppest (kutseoskused, töö tegemise oskused). mis peab hõlmama eelkõige järgmist: 1) kantserogeenide ja mutageenide tervistkahjustava toime tundmine,  sealhulgas tervisekahjustuse riski suurenemine suitsetamisel; 2) kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuute vältimiseks rakendatavad ohutusabinõud; 3) kasutatavate ohumärguannete tundmine; 4) ettevõttes kehtestatud tööhügieeninõuded; 5) isikukaitsevahendite, sh kaitseriietuse kasutamise eesmärk ja kord; 6) tegutsemisjuhised ohtliku olukorra tekkimisel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb väljaõpet korrata, kui tööprotsessis tehakse olulisi muudatusi, mis puudutavad kasutatavaid kantserogeene või mutageene, seadmeid või tehnoloogiat. c. Tööandja peab pidama töö tõttu reproduktiivtoksilistest ainetest Teadmiseks võetud. Täiendavalt ohustatud töötajate nimekirja - põhjendamatu halduskoormus ilma selgitame, et EP muudatusettepanekute sisulise kasutegurita! Jääb arusaamatuks, kuidas see aitab töötajate kohaselt kohalduksid töökeskkonnas reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuute tervist kaitsta? Selliseid nimekirju võis pidada arusaadavaks, kui olid korral samad nõuded, mis kantserogeensete suured tootmiskoondised ja personaliarvestust peeti trükimasinal. ja mutageensete ainetega, kuna tegemist on Täna võiks see olla tarvilik suurettevõtete puhul (aga neil on samuti töökeskkonnas kasutavate ohtlike personaliarvestustarkvarad ja saavad nagunii klahvivajutusega ainetega. Direktiivi 2004/37/EÜ artikkel 12 ükskõik, millise nimekirja sealt programmist) aga milleks see sätestab, et tööandja peab ajakohastatud väikeettevõttele? Vajadusel saab ju ametniku jaoks ükskõik- millise loetelu töötajate kohta, kelle tööprotsessis nimekirja kiiresti koostada ja töötervishoiuarstile peab tööandja ilmneb riskide hindamise tulemusena kantserogeenide ja/või mutageenidega nagunii esitama nimekirja koos ohuteguritega.  kokkupuutest tulenev oht töötajate tervisele või tööohutusele. Sätte eesmärk on, et ka aastaid hiljem oleks tuvastatav, kes ja mis kantserogeensete, mutageensete ja EP ettepaneku kohaselt ka reproduktiivtoksilite ainetega on kokku puutunud. Vähktõbi, mida võivad eelpool nimetatud ained põhjustada, avaldub üldjuhul alles aastaid peale kokkupuudet. Seega on nimekirja pidamine oluline, et ka aastaid hiljem tuvastada, kas ja mis ainetega töötaja kokku puutus ning mis võib olla vähktõve põhjustajaks. d. Tööandja peab korraldama töötajale, kes puutub oma töö käigus Teadmiseks võetud Eesti riigisisest õigust kokku reproduktiivtoksiliste ainetega, tervisekontrolli enne puudutavate ettepanekutena. reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuute algust – senikaua, kuni tervisekontrolli teema on lahendamata (regionaalselt, vke-del teenus ei ole kättesaadav ning kulud ebamõistlikud), on iga tervisekontrolliteemaline lisakohustus lubamatu. Viru Keemia Grupp kontsernis ei kasutata antud keemilisi aineid, kuid Osaliselt arvestatud. põlevkiviõlide tootmisel tekib benseeni ning me mõõdame seda Benseeni osas märgime, et EL Nõukogu töökeskkonnas erinevates töökohtades (ehk seadmete juures). sotsiaalküsimuste töögrupis toetasid Vaadates 2019.a ja 2020.a benseeni mõõtmise andmeid, siis teatud liikmesriigid üldiselt piirnormide seadmete lõikes esineb ületamisi võrreldes olemasoleva piirnormiga (1,5 rangemaks muutmist, sh benseeni normi. mg/m3). Uue piirnormi rakendudes tuleks olemasolevatele andmetele Ülemineku kergendamiseks näeb Viru Keemia Grupp AS põhinedes ületusi lisaks teistes seadmetes. liikmesriikide kokkulepe (mille alusel Mõnede seadmete piirnormi vähendamiseks oleme planeerinud toimuvad EP-ga läbirääkimised) benseeni suurendada seadmete hermeetilisust (see meede on juba planeeritud). osas ette järk-järgulise üleminekuaja: Mõnede seadmete puhul seadmete hermeetilisuse suurendamine ei taga piirnorm 0,66 mg/m3 jõustub 4 a. pärast täielikult töökeskkonnaõhu vastavust sätestatud piirnormile ega uuele direktiivi jõustumist; 2-4 a. pärast direktiivi jõustumist kehtib piirnorm 1,65 mg/m³ või  piirnormile. Seega igal juhul on töötajad kohustatud kasutama 0,5 ppm. Seni kehtiks piirnorm 3,25 mg/m³ hingamiskaitsevahendeid. või 1 ppm. Investeeringute osas võivad summad kujuneda kuni 0,5 milj. euroni. Tegemist on hinnanguga ning ei põhine konkreetsetel hinnapäringutel. Seega kindlasti tekitab uue piirnormi kehtestamine lisakulusid, milleks me praegusel hetkel valmis ei ole. Tutvunud muudatusettepanekutega ja arutanud teemat apteekrite- Teadmiseks võetud. apteegipidajatega, saame apteekrite vaatest ütelda järgmist: 1. Ravimiohutuse aspektist on apteekides praegu 3 ravimikategooriat, millele tuleb apteekritel pühendada tavapärasest rohkem tähelepanu. Need on a) ravimid, mille pakendis on hoiatuskaart; b) ravimid, millel on hoiatus pakendil ja c) kõrge teratogeense riskiga ravimid, millel on rasestumise vältimise programm. 2. Hoiatuskaardiga varustatud ravimite peamisteks riskideks on Teadmiseks võetud. teratogeensus, infektsioonid, verejooksud ja ülitundlikkusreaktsioonid. Selliseid ravimeid on praegu Eestis kasutusel 12, millest 5 on kasutusel üksnes haiglas. Hoiatusega on varustatud praegu kaht toimeainet sisaldavad ravimite pakendid: isotretinoiin (akne ravim) ja valproehape Eesti Apteekrite Liit (epilepsia ja bipolaarse häire ravim). Mõlema ravimi kasutamisel raseduse ajal on oht lootekahjustuste tekkeks. Raseduse vältimise programmi tuleb järgida kolme ravimi (talidomiidi, lenalidomiidi ja pomalidomiidi) väljakirjutamisel ja väljastamisel. Eestis on kolm apteeki (Pärnus, Tallinnas ja Tartus), mille apteekrid on läbinud vastava koolituse ja kellel on luba neid toimeaineid väljastada. 3. Eristada tuleb isikuid, kes puutuvad direktiivi tähelepanu all olevate Osaliselt arvestatud seisukohapunkti 2 ainetega kokku vahetult ja isikuid, kes formaalselt küll käitlevad neid juures. aineid, kuid tavapärase tegevuse käigus nende ainetega otseselt kokku ei puutu. Esimesse rühma kuuluvad selliseid aineid sisaldavate ravimite puhul kindlasti neid ravimeid manustavad patsiendid, ravimeid manustamiseks ettevalmistavad ja patsiendile manustavad spetsialistid (nt apteekrid, õed) ning ravimijääke vahetult käitlevad isikud. Teise rühma (selliseid aineid formaalselt käitlevad isikud) kuuluvad nt laotöötajad, transporditöölised, apteekrid jmt, kuid tavaolukorras (kuna pakendid on lekkimiskindlalt suletud) nad nende kahjulike ainetega kokku ei puutu ja seetõttu erinõudeid nendele kehtestada ei ole otstarbekas. 4. Eristada tuleks nende ainete käitlemist tavaolukorras ja erandolukorras (nt õnnetus). Apteekrid (nagu ilmselt ka transporditöölised jmt) käitlevad paljusid erinevaid aineid ja tooteid. Töö- ja tooteohutuse nõuete täitmisel ei ole need tooted või ained tervisele ohtlikud (samamoodi ka turvaliselt pakendatud mutageensed ja kantserogeensed ained-ravimid). Õnnetuse puhul (nt pakendi(te) purunemine) on selliste ainetega kokkupuutunud isikutest teavitamine, nende üle arvestuse pidamine jmt nõuded põhjendatud. Sellisel juhul liigituvad need isikud koheselt vahetult ainega kokkupuutunud isikuteks, kelle jälgimine on vajalik. Kõigi tulevikus ainetega potentsiaalset kokkupuutuda võivate isikute (kelle hulka võiksid kuuluda ka nt kõik apteekrid, arstid, õed jmt) üle arvestuse pidamine jmt ei ole kindlasti otstarbekas ega vajalik.  5. Eelnõus on välja toodud pikk loetelu ainetest, mida “nn ohtlike Teadmiseks võetud. ainetena” soovitakse täiendavalt määratleda (keevitusaurud, benso[a]püreen/polüaromaatsed süsivesinikud (PAH-id), α- klorotolueen (bensüülkloriid), nitrosoamiin, tahm, ränikarbiidkiud, 1,2- dikloropropaan, 1,2- dihüdroksübenseen (pürokatehhool), 2-kloro-1,3- butadieen (kloropreen), 2,3- epoksüpropüülmetakrülaat (glütsidüülmetakrülaat), antrakinoon, N (hüdroksümetüül)akrüülamiid (NMA), 1,2-dikloropropaan, 1,2,3-trikloropropaan, butanoonoksiim, etüleenimiin (asiridiinamiid), 1–4-dioksaan, isopreen, plii ja pliiühendid, bisfenool-A, süsinikmonooksiid, elavhõbe ja kahevalentsed anorgaanilised elavhõbedaühendid, N-metüül-2-pürrolidoon, N,N- dimetüülatseetamiid, nitrobenseen, N,N-dimetüülformamiid, 2- 1 metoksüetanool, 2-metoksüetüülatsetaat, 2-etoksüetanool, 2- etoksüetüülatsetaat, di(2- etüülheksüül)ftalaat, bensüülbutüülftalaat ja dibutüülftalaat). Meile teadaolevalt üldapteekides töötavad apteekrid (proviisorid, farmatseudid) neid aineid apteekides vahetult ei käitle ning nendega vahetult kokku ei puutu. Seega ei oska me selle muudatuse kohta arvamust avaldada. * Sisendi saamiseks pöörduti kaastavate poole mitmel korral (14.06.2021 ja 13.07.2021).  EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja 14. oktoober 2021. a nr Päevakorra punkt nr Eesti seisukohad Euroopa Liidu direktiivi 2004/37/EÜ muutmise eelnõu käsitleva Euroopa Parlamendi raporti „Töötajate kaitse tööl kantserogeenide või mutageenidega kokkupuutest tulenevate riskide eest“ kohta 1. Kiita heaks järgmised tervise- ja tööministri esitatud seisukohad Euroopa Parlamendi raporti „Töötajate kaitse tööl kantserogeenide või mutageenidega kokkupuutest tulenevate riskide eest“ kohta: 1.1 Toetame tõhusama kaitse tagamist töötajatele, kes puutuvad oma tööülesannete täitmisel kokku reproduktiivtoksiliste ainetega. Saame toetada tavapärasest pikemat üleminekuaega uute nõuetega kohanemiseks. 1.2 Nõustume vajadusega tagada tõhusam kaitse töötajatele, kes puutuvad töökeskkonnas kokku ohtlike ravimitega. Leiame, et seda saaks teha ka ajakohastatud Euroopa Liidu suunistega, kuid saame nõustuda ka ohtlike ravimite lisamisega direktiivi 2004/37/EÜ kohaldamisalasse. 1.3 Saame toetada sissehingatava kristallilise ränidioksiiditolmu piirnormi rangemaks muutmist ning tavapärasest pikemat üleminekuaega uute nõuetega kohanemiseks. 1.4 Saame toetada lähenemist, mille kohaselt kehtestatakse keemiliste ainete piirnormid riskipõhisest metoodikast lähtudes. Peame oluliseks, et riskipõhise metoodika kehtestamisel lähtutakse tõenduspõhisusest ning võetakse arvesse mõjusid tööandjatele, töötajatele ja riigiasutustele. Uute nõuete seadmine ei tohiks luua põhjendamatut halduskoormust või kulusid. 2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel väljendada ülaltoodud seisukohti. 3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud raport ja ülaltoodud seisukohad Riigikogu juhatusele ja teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär  Seletuskiri Vabariigi Valitsusele seisukohavõtuks esitatava Euroopa Liidu direktiivi 2004/37/EÜ muutmise eelnõu käsitleva Euroopa Parlamendi raporti „Töötajate kaitse tööl kantserogeenide või mutageenidega kokkupuutest tulenevate riskide eest“ juurde SISSEJUHATUS Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) avaldas 22. septembril 2020. a eelnõu, et muuta direktiivi 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest (edaspidi eelnõu)1. Direktiiv 2004/37/EÜ2 näeb ette meetmed, mida tuleb rakendada, et vältida või piirata töötajate kokkupuudet kantserogeensete ja mutageensete keemiliste mõjuritega ning aidata sel viisil ära hoida töötajate haigestumist tööga seotud vähki. Direktiiv 2004/37/EÜ on Eesti õigusesse võetud üle kahe Vabariigi Valitsuse määrusega – „Kantserogeensete ja mutageensete kemikaalide käitlemisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“3 (edaspidi kantserogeenide määrus) ning „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“4 (edaspidi ohtlike kemikaalide määrus). Kõnealuse eelnõu näol on tegemist neljanda osaga direktiivi 2004/37/EÜ järjepidevast ülevaatamisest5. Kolme eelmise algatuse tulemusel võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu vastu direktiivi 2004/37/EÜ muudatused 2017. aasta detsembris6, 2019. aasta jaanuaris7 ja 2019. aasta juunis8, milles käsitleti kokku 26 ainet. Praeguse, neljanda eelnõuga, tegi komisjon ettepaneku vähendada töötajate tööalast kokkupuudet kolme kantserogeeniga või ainerühmaga, kehtestades piirnormid akrüülnitriilile, benseenile ja nikliühenditele. Liikmesriikide kokkulepe komisjoni ettepanekus käsitletu kohta võeti vastu Coreperis 25.11.2020, millega ühtlasi anti eesistujale mandaat alustada eelnõus kokkuleppe saamiseks läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga (edaspidi EP). 25.03.2021 võttis EP vastu muudatusettepanekud9. EP nõustus komisjoni eelnõus pakutud akrüülnitriili, benseeni ja nikliühendite piirnormidega, kuid samas tegi ettepanekuid, mis ei piirdunud direktiivi 2004/37/EÜ piirnormide muutmisega direktiivi lisas, vaid muudavad baaseelnõu ennast. Olulisemate muudatustena soovib EP laiendada direktiivi 2004/37/EÜ 1 COM(2020) 571 final, saadaval https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52020PC0571. 2 Kodifitseeritud versioon saadaval https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02004L0037-20190726&from=EN. 3 Vabariigi Valitsuse 15.12.2005. a määrus nr 308. Saadaval https://www.riigiteataja.ee/akt/117102019004. 4 Vabariigi Valitsuse 20.03.2001. a määrus nr 105. Saadaval https://www.riigiteataja.ee/akt/1026714?leiaKehtiv. 5 Tööga seotud vähivastane võitlus on komisjoni prioriteet, kuna vähk on peamine tööga seotud surma põhjustaja ELis. Vt ka EU-OSHA (2017), „Tööga seotud õnnetuste ja haiguste kulude rahvusvaheline võrdlus“, saadaval https://osha.europa.eu/en/publications/international-comparison-cost-work-related-accidents-and-illnesses/view. 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/2398, saadaval https://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1571906530859&uri=CELEX%3A32017L2398. 7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. jaanuari 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/130, saadaval https://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1571906467330&uri=CELEX%3A32019L0130. 8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/983, saadaval https://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1571906381017&uri=CELEX%3A32019L0983. 9 Saadaval https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/A-9-2021-0114_ET.html. kohaldamisala reproduktiivtoksiliste ainete10 ja ohtlike ravimitega11, muuta rangemaks sissehingatava kristallilise ränidioksiiditolmu piirnormi ning et piirnormid kehtestataks komisjon poolt edaspidi riskipõhise meetodi abil. Riskipõhise meetodi rakendamiseks peaks komisjon EP ettepaneku järgi määrama kindlaks kõrgeima ja madalaima riskitaseme, võttes arvesse mõnes liikmesriigis kehtivat kantserogeenide piirnormide kehtestamise metoodikat ning tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee arvamust. Ohtlikele kemikaalidele on Eestis kehtestatud piirnormid ohtlike kemikaalide määrusega. Kõik komisjoni eelnõus käsitletud ained on Eestis loetud ohtlikeks kemikaalideks. Komisjoni eelnõu vastuvõtmisel tuleks Eestil seetõttu muuta rangemaks nikliühendite, akrüülnitriili ja benseeni piirnormid ohtlike kemikaalide määruses12. Piirnormide muutmisest lähtuvalt peaksid tööandjad vajadusel teostama uued töökeskkonna mõõtmised, ajakohastama riskianalüüsi ja tegevusi riskide maandamiseks. Muudatused puudutavad spetsiifilisi sektoreid13 ja konkreetsete tööprotsesside spetsiifilisi töölõike, kus olulist sotsiaal-majanduslikku mõju Eestile, sh pärast konsulteerimist huvigruppidega, ei ole tuvastatud. EP ettepanekute vastuvõtmisel tuleks lisaks eelnimetatud ainete piirnormide kehtestamisele täiendada ohtlike kemikaalide määrust ka rangema sissehingatava kristallilise ränidioksiiditolmu piirnormiga. Samuti tuleb muuta kantserogeenide määrust, lisades selle kohaldamisalasse reproduktiivtoksilised ained ja ohtlikud ravimid, mis ei ole kantserogeensed ega mutageensed. See tähendab, et reproduktiivtoksiliste ainete või ohtlike ravimitega kokkupuutuvate töötajate suhtes tuleks tööandjal edaspidi vajadusel täiendada töökeskkonna riskianalüüsi ja korraldada töötajate tervisekontroll, viia läbi töötajate teavitamine ja koolitus ning rakendada kaitse- ja ennetusmeetmed vastavalt kantserogeensetele ja mutageensetele keemilistele ainetele ettenähtud erireeglitele. Kehtiva korra kohaselt tuleb need kohustused tööandjal täita ohtlike kemikaalide määruse üldreeglite alusel. Kehtiva õiguse kohaselt kuuluvad reproduktiivtoksilised ained, mis ei ole kantserogeensed ega mutageensed, ohtlike kemikaalide määruse kohaldamisalasse. Täiendavate kohustustena peab tööandja teavitama Tööinspektsiooni tööst, kus esineb kokkupuude reproduktiivtoksiliste ainetega, säilitama 40 aastat reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuutuvate töötajate nimekirju ning korraldama töötajale tervisekontrolli enne reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuute algust14. Eelneva tervisekontrolli kohustuse kehtestamiseks on vaja muuta ka töötervishoiu ja tööohutuse seadust15. Muudatused suuresti laiendavad ja muudavad spetsiifilisemaks juba kehtivas õiguses olemasolevaid tööandja kohustusi. Muudatused tervikuna puudutavad spetsiifilist sektorite 10 Reproduktiivtoksilised on ained, mis sissehingamisel, allaneelamisel või läbi naha imendumisel võivad esile kutsuda mittepärilikke kaasasündinud väärarenguid või suurendada nende esinemissagedust või põhjustada sigivushäireid. 11 Ohtlikud on ravimid, mis sisaldavad reproduktiivtoksilisi, kantserogeenseid ja/või mutageenseid aineid, eelkõige tsütotoksilised vähiraviks kasutatavad ravimid. 12 Vt tabel lk 3. 13 Nikliühendid nt metalli- ja metalltoodete tootmises, keemiatööstuses katalüsaatori valmistamisel ja kasutamisel, metallitöötlusel toodete nikeldamisel, elektriseadmetes (patareides). Akrüülnitriil nt kummi-, plasti-, kemikaalitööstuses; akrüülkiudude tootmises; nitriilkummitoodete tootmises. Benseen nt nafta töötlemisel, koksi tootmises, keemiatööstuses, tööstuslike lahustite tootmisel, mitme plastmaterjali, mõne kummi, lubrikantide, värvide, detergentide ja pestitsiidide tootmisel; metalltoodete tootmises, elektroonikatööstuses, põllumajanduses, kosmeetikatööstuses, värvimisel, veonduses bensiini veol ja jaotusel, õlitöötlemisvabrikutes hooldustöödel. 14 Tegemist on kohustustega, mida tööandjal tuleb kehtiva õiguse kohaselt rakendada kantserogeenide määruse alusel, kuid mitte ohtlike kemikaalide määruse alusel, mille kohaldamisalasse kuuluvad praegu reproduktiivtoksilised ained. 15 Vt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 131 lg 5. Saadaval https://www.riigiteataja.ee/akt/12883561?leiaKehtiv. 2 ringi16, kus olulist sotsiaal-majanduslikku mõju Eestile sh pärast konsulteerimist huvigruppidega, ei ole tuvastatud. Komisjoni eelnõu menetlust alustati EL Nõukogu sotsiaalküsimuste töögrupis oktoobris 2020. Eesti on lähtunud menetluses varasemalt kinnitatud seisukohtadest, mille kohaselt peame oluliseks töötervishoiu ja -ohutusega seotud reeglite uuendamist, et neid ajakohasena hoida, sealhulgas töökeskkonnas esinevate kantserogeensete ja mutageensete ainete ning nende piirnormide ülevaatamist uute teaduslike andmete alusel17. Direktiivi 2004/37/EÜ muudatused võetakse vastu EP ja nõukogu poolt ühiselt. Nõukogus on eelnõu heakskiiduks vajalik kvalifitseeritud häälteenamus18. Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu ja seletuskirja koostasid Sotsiaalministeeriumi töö- ja pensionipoliitika osakonna nõunik Eneken Sepa (6269 736, [email protected]), Euroopa Liidu ja väliskoostöö osakonna nõunik Annely Salumaa (6269 243, [email protected]) ning töövaldkonna nõunik Brüsselis Thea Treier ([email protected]). EP muudatusettepanekute vastuvõtmisel kaasnevaid võimalikke mõjusid on hinnanud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna analüütik Ester Rünkla (626 9177; Ester.Rü[email protected]). Seisukohad on kooskõlastanud Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Sten Andreas Ehrlich ([email protected]) ning terviseala asekantsler Heidi Alasepp ([email protected]). SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS Tabel. Direktiivi 2004/37/EÜ komisjoni muudatusettepanekud, NK mandaat ja EP muudatusettepanekud, võrreldes Eesti ja EL kehtiva õigusega Benseen Akrüülnitriil Nikliühendid Repro. Ohtlikud Kristalliline Piirnormide (mg/m³)19 (mg/m³) (mg/m³) toksilised ravimid räni- riskipõhisus ained dioksiiditolm (mg/m3) EL 3,25 - - - - 0,1 - õigus20 EE 1,5 4,5 0,1 - - Kvarts - 0,1 - õigus Kristobal - 0,05 Tridümiit - 0,05 KOM 0,66 1 0,01 - - - - eelnõu (sissehingatav kopsu 16 Nt ehitus, keemia-, plasti-, tekstiili-, mööbli-, metalli-, ravimi- ja paberitööstus, tervishoiusektor. 17 Kinnitatud Vabariigi Valitsuses 29.11.2018 ja heaks kiidetud Riigikogu EL asjade komisjonis 03.12.2018. 18 Eelnõu on vastu võetud, kui poolt hääletab 55% liikmesriikidest, kes esindavad vähemalt 65% liidu elanikkonnast. 19 Kõikide ainete piirnormid on toodud 8 h kokkupuute kohta. 20 EL õigus - kehtiv direktiiv 2004/37/EÜ, EE õigus - ohtlike kemikaalide määrusega kehtestatud piirnormid, KOM eelnõu – komisjoni direktiivi 2004/37/EÜ muutmise eelnõu, NK – Coreperis 25.11.2020 kokkulepitud mandaat EPga läbirääkimiste alustamiseks ehk liikmesriikide kokkulepe; EP – EP muudatusettepanek. 3  jõustub 4a. jõustub 4a. alveoolidesse pärast pärast jõudev direktiivi direktiivi fraktsioon) jõustumist; jõustumist jõustub 18.01.2025; 2-4a. pärast 0,05 direktiivi (sissehingatav jõustumist fraktsioon) kehtib jõustub piirnorm 18.01.2025; 1,65 mg/m³ või seni piirnorm 0,5 ppm; 0,1 mg/m³. seni piirnorm 3,25 mg/m³ või 1 ppm. NK Nõus Nõus KOM Nõus KOM - - - - mandaat KOM eelnõuga eelnõuga eelnõuga EP Nõus Nõus KOM Nõus KOM Lisada Lisada 0,05 Lisada KOM eelnõuga eelnõuga eelnõuga Euroopa Parlamendi peamised muudatusettepanekud 1. Laiendada direktiivi 2004/37/EÜ kohaldamisala reproduktiivtoksilistele ainetega, mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses nr 1272/2008/EÜ, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist (edaspidi CLP määrus)21, VI lisa 3. osas sätestatud 1A või 1B kategooria reproduktiivtoksiliseks klassifitseerimise kriteeriumitele22. EL õiguse kohaselt on reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuutuvate töötajate kaitse tagatud alljärgnevate töötervishoiu ja –ohutuse direktiividega: a) nõukogu direktiiv 98/24/EÜ23, mis sätestab miinimumnõuded töötajate tervise ja ohutuse kaitseks, kui nad puutuvad või võivad kokku puutuda keemiliste mõjuritega, sh reproduktiivtoksiliste ainetega. Direktiivi kohaselt on tööandja kohustatud muuhulgas hindama töökeskkonnas esinevaid riske, rakendama sobivaid kaitsemeetmeid ja mõõtma reproduktiivtoksiliste ainete sisaldust töökeskkonna õhus; b) direktiiv 2004/37/EÜ, mis sätestab, võrreldes direktiiviga 98/24/EÜ rangemad ja spetsiifilisemad nõuded töötajate tervise ja ohutuse kaitseks. Töötajate kaitse on tagatud nende ainetega kokkupuute korral, mis on ühtaegu nii reproduktiivtoksilised kui ka 21 Saadaval https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A32008R1272. 22 1A ja 1B kategooria ained – ained, mis teadaolevalt või eeldatavalt kahjustavad inimese suguvõimet. 23 Saadaval https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A01998L0024- 20190726&qid=1631435927616. 4  kantserogeensed ja/või mutageensed. Direktiiv ei kaitse aga neid töötajaid, kes puutuvad kokku ainetega, mis on vaid reproduktiivtoksilised. EP eesmärk on suurendada reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuutuvate töötajate kaitset, kasutades ennetuse korraldamisel samu lähenemisviise, mida kantserogeensete ja mutageensete ainetega kokkupuute korral24. Reproduktiivtoksilised ained võivad avaldada mõju inimese reproduktiivsüsteemile ja vähendada viljakust või põhjustada viljatust ning mõjuda negatiivselt loote arengule ja lapse imetamisele. Nende ainetega võivad töötajad kokku puutuda näiteks ehituses, masinate remondiga tegelevates ettevõtetes, keemia-, plasti-, tekstiili-, mööbli-, metalli-, ravimi- ja paberitööstuses, tervishoiusektoris, arvuti-, elektroonika- ja optikatoodete tootmises, elektriseadmete tootmises, põllumajanduses ning metsanduses. EP on nõudnud reproduktiivtoksiliste ainete lisamist direktiivi 2004/37/EÜ ainete loetellu ka kõigi eelnenud direktiivi kolme muudatuse ajal. Eestis on reproduktiivtoksiliste ainete ja neid sisaldavate materjalidega kokkupuutuvate töötajate tervise ja ohutuse kaitse reguleeritud ohtlike kemikaalide määrusega. Seejuures on ohtlike kemikaalide määruse lisaga seatud mitmele reproduktiivtoksilisele ainele (näiteks dibutüülbenseen-dikarboksülaad, dimetüülformamiid) töökeskkonnas esineva kokkupuute piirnorm. Lisaks näeb kantserogeenide määrus ette kaitse neile töötajatele, kes puutuvad kokku reproduktiivtoksiliste ainetega, mis on ühteaegu ka kantserogeensed ja/või mutageensed. Kui EP muudatusettepanekud võetakse vastu pakutud kujul, tuleb muuta kantserogeenide määrust kui ka töötervishoiu ja tööohutuse seadust. Kantserogeenide määrus, mis praegu kohaldub kantserogeensetele ja mutageensetele ainetele, kohalduks ka kõigile reproduktiivtoksilistele ainetele, mis vastavad CLP määruse VI lisa 3. osas sätestatud 1A või 1B kategooria reproduktiivtoksiliseks klassifitseerimise kriteeriumitele, ning tööandja peaks eelkõige: a. vajadusel täiendama töökeskkonna riskianalüüsi, kui tööprotsessi puhul esineb reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuute oht; b. tagama, et töötajate kokkupuude reproduktiivtoksiliste ainetega oleks minimeeritud ning vastava kemikaali tekitatav ohutegur ei ületaks töökeskkonna piirnormi; c. vähendama reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuutuvate töötajate terviseriski, rakendades selleks kantserogeenide määruses sätestatud meetmeid (näiteks asjakohaste hügieenimeetmete rakendamine, käideldavate kemikaalide hoidmine hermeetiliselt suletavates ning selgelt ja nähtavalt märgistatud anumates, kantserogeeni või mutageeni eemaldamine nende võimalikust pihkumise kohast kohtäratõmbe, üldventilatsiooni või teiste asjakohaste meetmete abil); d. teavitama Tööinspektsiooni vähemalt 30 päeva enne reproduktiivtoksiliste ainetega esmakordselt töö alustamist; e. tagama reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuutuvatele töötajatele väljaõppe, mis hõlmab eelkõige reproduktiivtoksiliste ainete tervistkahjustava toime tundmist, kokkupuute vältimiseks rakendatavaid ohutusabinõusid, ettevõttes kehtestatud tööhügieeninõudeid ja tegutsemisjuhiseid ohtliku olukorra tekkimisel; f. pidama reproduktiivtoksilistest ainetest ohustatud töötajate nimekirja, kus on välja toodud töötaja nimi, ametikoht ning reproduktiivtoksilise aine nimetus ja kokkupuute kestus. Nimekirja peab tööandja säilitama vähemalt 40 aastat pärast tööaja viimast kokkupuudet reproduktiivtoksilise ainega; 24 Saadaval https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/A-9-2021-0114_ET.html. 5  g. sõltuvalt töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest korraldama töötajale, kes puutub oma töö käigus kokku reproduktiivtoksiliste ainetega, tervisekontrolli enne reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuute algust. 2. Kohaldada direktiivi 2004/37/EÜ ohtlikele ravimitele. EP muudatusettepaneku kohaselt kohalduksid direktiivi 2004/37/EÜ nõuded ka töökeskkonnas, kus esineb kokkupuude ohtlike ravimitega, mis vastavad CLP määruse I lisas sätestatud 1A või 1B kategooria kantserogeenseteks, mutageenseteks ja/või reproduktiivtoksilisteks aineteks klassifitseerimise kriteeriumidele. EL õigusega on töökeskkonnas ohtlike ravimitega kokkupuutuvate töötajate kaitse tagatud: a) direktiiviga 98/24/EÜ, mis sätestab miinimumnõuded töötajate tervise ja ohutuse kaitseks keemiliste mõjuritega töötamise korral, seejuures ohtlike ravimitega, mis sisaldavad direktiivis nimetatud keemilisi mõjureid; b) direktiiviga 2004/37/EÜ, mis tagab töötajale kaitse nende ohtlike ravimitega töötamise korral, mis sisaldavad ained, mis on kantserogeensed ja/või mutageensed. Direktiiv 2004/37/EÜ sätestab, võrreldes direktiiviga 98/24/EÜ, rangemad ja spetsiifilisemad nõuded töötajate tervise ja ohutuse kaitseks. EP muudatusettepanekute eesmärk on tagada õigusselgus, ohtlike ravimite selgem määratlemine ning tõhusam kaitse töötajatele, kes puutuvad ohtlike ravimitega otseselt või kaudselt kokku nende valmistamise, manustamise või kasutusest kõrvaldamise käigus. Ohtlikud ravimid võivad põhjustada vähktõbe ja reproduktiivtoksilisi häireid. Kokkupuude ohtlike ravimitega esineb peamiselt tervishoiutöötajatel, kes kasutavad vähihaigete ravimiseks haiglates või kodus tsütostaatilisi või tsütotoksilisi ravimeid, ning töötajatel, kes tegelevad ohtlike ravimite või selliste ravimitega saastunud materjali puhastamise, transpordi, pesemise või kasutusest kõrvaldamisega. Tsütotoksilisi ravimeid käsitsevatel tervishoiutöötajatel on kolm korda suurem tõenäosus vähi tekkeks ja tsütotoksiliste ravimitega kokku puutunud õdedel on raseduse katkemise oht kaks korda suurem.25 Eestis on ohtlike ravimitega kokkupuutuvate töötajate kaitse tagatud ohtlike kemikaalide määrusega ning kantserogeenide määrusega, kui ohtlik ravim sisaldab aineid, mis on kantserogeensed ja/või mutageensed. EP muudatusettepaneku vastuvõtmisel tuleks Eesti õiguses muuta kantserogeenide määrust, lisades kantserogeenset ohtu põhjustavate tööprotsesside hulka ka töö, mis hõlmab kokkupuudet ohtlike ravimitega. Eelpool nimetatud muudatuse kohaselt kohalduksid kantserogeenide määruses sätestatud nõuded suuremas enamuses ka ohtlikele ravimitele. Näiteks kaasneks kohustus teavitada Tööinspektsiooni enne ohtlike ravimitega esmakordselt töö alustamist, rakendada meetmeid terviseriskide maandamiseks või vältimiseks, korraldada töötajatele väljaõpe, järgida teatud tööhügieeni nõudeid, pidada arvestust ohtlike ravimitega kokkupuutuvate töötajate üle ja säilitada neid andmeid 40 aastat. Ohtlike ravimitega kokkupuute korral ei kohalduks vaid keemiliste ainete vähendamise ja asendamise nõue, kuna ohtlikud ravimid on patsientide ravimiseks hädavajalikud ja seega ei ole võimalik neid vähendada või asendada. 3. Muuta sissehingatava kristallilise ränidioksiiditolmu piirnorm rangemaks kehtiva piirnormiga võrreldes – kehtiva piirnormi 0,1 mg/m3 asemel seada piirnormiks 0,05 mg/m3 25 Saadaval https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/A-9-2021-0114_ET.html. 6 EL õiguses seati sissehingatavale kristallilisele ränidioksiiditolmule esmakordselt piirnorm 0,1 mg/m3 2017. aastal, kui direktiiviga (EL) 2017/239826 täiendati direktiivi 2004/34/EÜ III lisa, millega nähakse ette kantserogeensete ja mutageensete ainete töökeskkonna piirnormid. Sissehingatav kristalliline ränidioksiiditolm võib põhjustada kopsuvähki ja silikoosi. Ainega võib kokkupuude esineda näiteks klaasitööstuses, ehitusel, kaevandamisel ja keraamikatööstuses. EP muudatusettepaneku eesmärk on vähendada töötajate kokkupuudet sissehingatava kristallilise ränidioksiiditolmuga ning seeläbi vähendada tööga seotud vähisurmade arvu. Eestis on sissehingatava kristallilise ränidioksiiditolmu piirnormid sätestatud ohtlike kemikaalide määruse lisas. EP muudatusettepaneku jõustumisel tuleks muuta ohtlike kemikaalide määruse lisa, millega muutub sellesse ainegruppi kuuluva aine, kvartsi piirnorm rangemaks, s.t 0,1 mg/m3 asemel tuleb seada uueks piirnormiks 0,05 mg/m3. Teistel sellesse ainegruppi kuuluvate ainete (kristobaliit ja tridümiit) piirnormid vastavad EP muudatusettepanekule ega eelda piirnormides muutmist. Kvartsi piirnormi muutmisest tulenevalt on tööandja kohustatud vajadusel uuendama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus määrab ohtlike kemikaalidega kokkupuute laadi, ulatuse ja kestuse, hindab riski töötajate tervisele ja ohutusele ning võtab tarvitusele vajalikud ennetusabinõud. Samuti on tööandja kohustatud töökeskkonna riskianalüüsi käigus mõõtma töökeskkonna õhu keemilise aine sisaldust ja võrdlema neid uue piirnormiga (ohtlike kemikaalide määruse § 2 lõike 1 punkt 2 ja lõige 4). 4. Muuta direktiivi 2004/37/EÜ kohast piirnormide kehtestamise süsteemi, liikudes riskipõhise metoodika poole EP muudatusettepanek on lisada direktiivi 2004/37/EÜ artiklisse 2 uue punktina: „ca) „riskipõhine piirnorm“ – kokkupuutetaseme piirnorm, mis vastab kahjuliku tervisemõju (nt vähktõbi) tekkimise riskile kõrgeima ja madalaima riskitaseme vahel ja mis tuleb kehtestada ELi toimimise lepingu artikli 153 lõikes 2 sätestatud korras“. Seonduva ettepanekuna tuleks EP seisukoha järgi täiendada direktiivi 2004/37/EÜ artiklit 18a järgnevalt: „Hiljemalt 1. juuniks 2022 määrab komisjon kindlaks artiklis 2 osutatud kõrgeima ja madalaima riskitaseme, võttes arvesse mõnes liikmesriigis praegu kehtivat kantserogeenide piirnormide kehtestamise metoodikat ning tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee arvamust. Hiljemalt 1. detsembriks 2022 valmistab komisjon pärast asjakohaseid konsultatsioone asjaomaste sidusrühmadega ette liidu suunised käesoleva direktiivi kohaste riskipõhiste piirnormide kehtestamise metoodika kohta. Suunised avaldatakse EU-OSHA veebisaidil ja asjaomased pädevad asutused levitavad neid kõigis liikmesriikides“. Mõlemat ettepanekut selgitab EP järgnevalt: „Praegu on sidusrühmad ja valitsused ühtsel arvamusel, et praegust kantserogeenide ja mutageenide direktiivi kohast piirnormide kehtestamise süsteemi tuleks uuendada, et liikuda riskipõhise metoodika poole. Tegelikkuses võtab Euroopa Komisjoni praegune metoodika arvesse tervishoiuaspektide, tehnilise teostatavuse ja sotsiaal-majanduslike tegurite kombinatsiooni27. Lõppkokkuvõttes põhinevad kantserogeene käsitlevad kavandatud siduvad tööalase kokkupuute piirnormid tasuvusanalüüsil“. 26 Saadaval https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=celex%3A32017L2398. 27 Näiteks nende kantserogeensete ja mutageensete ainete piirnormide seadmisel, millel puudub piirmäär, millest alates aine töötaja tervist ei ohusta, on praegu lähtutud parimatest olemasolevatest tehnikatest. Antud metoodika puhul puudub aga teave, kas ohtlike ainega kokkupuutel on oht töötaja tervisele kõrge või madal. 7 Riskipõhise metoodika eesmärk on, et direktiiviga 2004/37/EÜ kehtestatud piirnormid oleksid tõenduspõhised ja kehtestatud kättesaadava teabe, sh ajakohastatud teaduslike ja tehniliste andmete, sotsiaal-majandusliku mõju põhjaliku hindamise ning töökeskkonnas kokkupuute mõõtmise protokollide ja meetodite põhjal. Näitena võib siinkohal kirjeldada riskipõhist metoodikat, mis on välja töötatud Saksmaal28, kus on kasutusel valgusfoori põhimõttest lähtuv riskiskaala. Terviseriskist lähtuvalt tähendavad Saksamaa riskiskaalal olevad värvid järgnevat: punane on kõrge risk, kollane keskmine risk ning roheline madal risk. Näiteks punase ja kollase vahele jääv ala loetakse talutavaks riskiks29. Ülevalpool taluvusriski on aga oht töötajate tervisele suur ning ohtliku kemikaali ei tohi töökeskkonnas kasutada, välja arvatud juhul, kui kokkupuudet suudetakse oluliselt vähendada. VASTAVUS PÄDEVUSE ANDMISE, SUBSIDIAARSUSE JA PROPORTSIONAALSUSE PÕHIMÕTTEGA EP ettepanekud on komisjoni eelnõu kohta, mille õiguslik alus on ELi toimimise lepingu (ELTL) artikli 153 lõike 2 punkt b30. Antud sätte kohaselt võivad EP ja nõukogu lõike 1 punktides a–i osutatud valdkondades direktiivide abil vastu võtta miinimumnõuded. Vastavalt ELTL artikli 153 lõike 1 punktile a liit toetab ja täiendab liikmesriikide meetmeid eelkõige töökeskkonna parandamisel, et kaitsta töötajate tervist ja turvalisust. Töötajate tervise- ja ohutusriskid on ELis üldjoontes sarnased, samas töötajate kaitstuse tase on väga erinev, sh mõnel juhul ei ole liikmesriigid kantserogeenide piirnorme kehtestanud. Seega on ELi tasandil eesmärkide saavutamiseks võetavad meetmed vajalikud ning kooskõlas ELi lepingu artikli 5 lõikega 3. ELTL artikli 153 lõike 2 punkti b järgi võib töötajate tervise ja ohutuse valdkonna miinimumnõuded vastu võtta direktiivide abil. EP-l on kaasseadusandjana seadusandlikus tavamenetluses õigus teha muudatusettepanekuid eelnõu teksti muutmiseks. Samas on teadaolevalt üsna tavapäratu, et EP ettepanekud käsitlevad ka teemasid, mida komisjoni algses eelnõus ei sisaldu. Kuivõrd ettepanekud on tehtud triloogide raames, ei ole need läbinud tavapärast komisjoni menetlust enne eelnõu avaldamist. Nii ei ole näiteks komisjon analüüsinud EP soovitud täienduste puhul poliitikameetmete valikuid ega võimalikke mõjusid. Mitmed EP ettepanekud direktiivi eelnõu muutmiseks on sõnastatud üldisel kujul, jättes sisu ja seega ka mõju ebaselgeks. Seetõttu on praeguses faasis võrdlemisi keeruline hinnata osade ettepanekute proportsionaalsust (nt riskipõhise piirnormi kehtestamine). ESIALGSE MÕJUDE ANALÜÜSI KOKKUVÕTE EP ettepanek 1: laiendada direktiivi 2004/37/EÜ kohaldamisala reproduktiivtoksiliste ainetega 28 Vt https://www.baua.de/DE/Angebote/Publikationen/Praxis/A85.pdf?__blob=publicationFile&v=2 29 4 inimest 1000-st võivad teatud koguses ohtlike ainetega kokkupuutel korral haigestuda vähki. 30 Sama õiguslik alus on ka muudetaval direktiivil 2004/37/EÜ. 8 Ettepaneku vastuvõtmine tooks kaasa vajaduse muuta kantserogeenide määrust ja töötervishoiu ja tööohutuse seadust. Enamik sätteid, mis praegu kohalduvad kantserogeensetele ja mutageensetele ainetele, kohalduksid ka reproduktiivtoksilistele ainetele. Planeeritud muudatusel võib tuvastada järgmised mõjuvaldkonnad: sotsiaalne mõju, mõju majandusele, keskkonnale, mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldusele, kuludele ja tuludele. Muudatusel puuduvad mõjud riigieelarvele, keskkonnale, regionaalarengule ning riigi julgeolekule ja rahvusvahelistele suhetele. Mõju sihtrühm: Töötajad, kes puutuvad töötamisel kokku reproduktiivtoksiliste ainetega Statistikaameti andmetel oli 2019. aastal Eestis kokku 598 300 palgatöötajat. Neist ligi 200 000 (33%) palgatöötajat (sh näiteks keemiatööstuses 2380, ehituses 18 150, plastitööstuses 4231, tekstiilitööstuses 4259, metallitööstuses 13523, ravimistööstuses 344, paberitööstuses 1281, tervishoius 11 621, arvuti -, elektroonika - ja optikatoodete tootmises 5905, elektriseadmete tootmises 6138, põllumajanduses 9087, metsanduses 5587) tegutses tegevusaladel, kus tööprotsesside käigus võib toimuda kokkupuude mõne reproduktiivtoksilise ainega, mille käitlemisel tuleb järgida kantserogeenide määruse nõudeid. Mõjutatud sihtrühm on keskmise suurusega, kuna on suurem kui 5% (33%) kõikidest palgatöötajatest. Reproduktiivtoksiliste ainete käitlemisele kehtestatud kantserogeenide määruse nõuded kaitsevad töötajate tervist, aitavad ennetada töötajate haigestumist reproduktiivtoksilistest ainetest põhjustatud haigustesse (nt vähk). Ebasoovitavate mõjude risk on väike, sest muudatusel on selgelt positiivne mõju – suureneb töötaja kindlustunne, et töötamine on ohutu ja töötaja tervist säästev, toetades inimeste tervet ja aktiivset osalemist tööturul. Mõju ulatus ja sagedus on väikesed, sest muudatus avaldab mõju vaid reproduktiivtoksilise ainega kokkupuutel ehk väga harva ning ka siis ei puuduta see kõiki töötajaid. Tulenevalt töötajate tervise kaitse vajadusest on muudatuse mõju sihtrühmale oluline. Mõju sihtrühm: Tööandjad, kelle ettevõttes tööprotsesside käigus võivad töötajad kokku puutuda reproduktiivtoksiliste ainetega Statistikaameti andmetel oli 2019. aastal Eestis kokku 133 784 ettevõtet. Neist ligi 33 000 ettevõtet (sh näiteks keemiatööstuses 122, ehituses 4601, plastitööstuses 210, tekstiilitööstuses 304, metallitööstuses 1414, ravimistööstuses 13, paberitööstuses 64, tervishoius 1490, arvuti-, elektroonika- ja optikatoodete tootmises 124, elektriseadmete tootmises 145, põllumajanduses 2896, metsanduses 1944) tegutses tegevusaladel, kus tööprotsesside käigus võib toimuda töötajate kokkupuude mõne reproduktiivtoksilise ainega, mille käitlemisel töökeskkonnas tuleb järgida kantserogeenide määruse nõudeid. Mõjutatud sihtrühm on keskmine, kuna on suurem kui 5% (ligi 25 %) kõigist Eestis registreeritud ettevõtetest. Muudatus mõnevõrra suurendab töötervishoiu- ja tööohutusalase ennetustegevusega kaasnevat aja- ja ressursikulu tööandjate jaoks. Reproduktiivtoksiliste ainete töökohal käitlemise nõuete ühtlustamine kantserogeenide määruses kehtestatud nõuetega toob tööandjale kaasa täiendavaid kulutusi. Tööandjale lisandub kohustus võtta tarvitusele täiendavad abinõud, et kaitsta töötajate tervist reproduktiivtoksilistest ainetest lähtuva võimaliku terviseohu eest. Tööandja peab vajadusel täiendama töökeskkonna riskianalüüsi, tegema reproduktiivtoksiliste ainete sisalduse mõõtmised töökeskkonnas, viima 9 läbi töötajate eelneva tervisekontrolli, korraldama töötajate ja töökeskkonnavolinike täiendava juhendamise, pidama reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuutuvate töötajate nimekirja jms. Muudatusel on tööandjatele ka positiivne majanduslik mõju. Reproduktiivtoksiliste ainete töökohal käitlemise rangemate nõuete järgimine aitab vältida tööga seotud tervisekahjustuste kulusid, sh vähi tõttu töötajate kaotamine ja kulutused uute töötajate otsimisele ja koolitamisele. Majanduslik mõju tööandjatele on väheoluline, kuna mõju sagedus avaldub ebaregulaarselt, mõju ulatus ei eelda tööandjate käitumises erilisi muutusi ja ebasoovitavate mõjude risk on väike. Sotsiaalse mõjuna suurendaks muudatus tööandjate vastutust töötajatele ohutu töökeskkonna loomisel, parandaks sotsiaalset keskkonda ettevõttes. Muudatus suurendaks eelduslikult ka tööandjate endi vajadust töötervishoiu- ja tööohutusalaseid teadmisi täiendada ning oma ettevõttes esinevate reproduktiivtoksiliste ainetea kursis olla, mis kokkuvõttes parandaks üldist töötervishoiu- ja tööohutusalast olukorda ettevõtetes ning teadlikkust. Sotsiaalne mõju tööandjatele on väheoluline, kuna mõju sagedus avaldub ebaregulaarselt, mõju ulatus ei eelda tööandjate käitumises erilisi muutusi ja ebasoovitavate mõjude risk on väike. Mõju sihtrühm: Tööinspektsioon Muudatuse tulemusel täpsustub Tööinspektsiooni järelevalve. Juba praegu kuulub töökoha reproduktiivtoksiliste ainete järelevalve Tööinspektsiooni pädevusse vastavalt kantserogeenide määruses ja ohtlike kemikaalide määruses kehtestatud nõuetele. Töökeskkonnaalase järelevalve käigus tuleb mittekantserogeensete ja –mutageensete reproduktiivtoksiliste ainete töökohal käitlemist ja nendega kokkupuute korral rakendavate ennetusmeetmete kohaldamist edaspidiselt kontrollida vastavalt kantserogeenide määruse nõuetele ning mitte enam ainult ohtlike kemikaalide määruse nõuetele. Ohtlike kemikaalide piirnormid jäävad sarnaselt kehtivale õigusele ohtlike kemikaalide määruse reguleerimisalasse. Järelevalvega seonduvate ülesannete täpsustumine eeldab siiski vajadust korraldada tööinspektorite täiendav juhendamine ja koolitus reproduktiivtoksiliste ainete ning kantserogeenide ja mutageenide osas. Muudatus mõjutab vaid ühte riigiasutust ehk mõjutatav sihtrühm on väike. Mõju ulatus on väike, kuna muudatusega ei kaasne Tööinspektsiooni käitumises suuri muutusi. Mõju sagedus on keskmine, sest tegevus on küll reeglipärane, kuid mitte igapäevane. Negatiivse iseloomuga mõjud puuduvad. Kokkuvõttes on mõju Tööinspektsioonile väheoluline. EP ettepanek 2: kohaldada direktiivi 2004/37/EÜ sätteid ka ohtlikele ravimitele, mis sisaldavad reproduktiivtoksilisi aineid. Kavandatava muudatuse kohaselt kohalduksid kantserogeenide määruses sätestatud nõuded ka neile ohtlikele ravimitele, mis sisaldavad reproduktiivtoksilisi aineid. Kokkupuude ohtlike ravimitega esineb peamiselt tervishoiutöötajatel, kuid ka hoolekandeasutuste töötajatel, kes kasutavad klientide/patsientide ravimiseks haiglates, hooldekodudes või kodus ohtlike ravimeid, ning töötajatel, kes tegelevad ohtlike ravimitega saastunud materjali puhastamise, transpordi või kasutusest kõrvaldamisega. Planeeritud muudatusel võib tuvastada järgmised mõjuvaldkonnad: sotsiaalne mõju, mõju majandusele, mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldusele, kuludele ja tuludele. 10 Muudatusel puuduvad mõjud riigieelarvele, regionaalarengule ning riigi julgeolekule ja rahvusvahelistele suhetele. Muudatus avaldab mõju töötajatele, tööandjatele ning riigiasutustest Tööinspektsioonile. Mõju sihtrühm: Töötajad, kes puutuvad töötamisel kokku ohtlike ravimitega Statistikaameti andmetel oli 2019. aastal Eestis kokku 598 300 palgatöötajat. Neist farmaatsiatööstuses 344 ning veondus-laondus 37 362 ja jäätmekäitluse sektoris 1902 töötajat. Tervise Arengu Instituudi andmetel oli 2020.a Eestis kokku 25 272 tervishoiutöötajat. Neist töötas haiglates 21 729, apteekides 2318, hooldajatena 5924. Põllumajandus- ja Toiduameti andmetel oli 2020.a Eestis 54 veterinaararsti, 20 tegevusloaga söödakäitlejat ning 2014 tegevusloaga toiduga kokkupuutuvate materjalide ja esemete käitlejat. Sihtrühma suurus kokku on ligi 70 000 töötajat. Mõjutatud sihtrühm on keskmise suurusega, kuna on suurem kui 5% (12%) kõikidest palgatöötajatest. Kantserogeenide määruse nõuete kohaldamine ohtlikele ravimitele, mis sisaldavad reproduktiivtoksilisi aineid, tagab töötaja tervise suurema kaitse ning aitab ennetada töötajate haigestumist ohtlike ravimite põhjustatud haigustesse. Ebasoovitavate mõjude risk on väike, sest muudatusel on selgelt positiivne mõju – suureneb töötaja kindlustunne, et töötamine on ohutu ja töötaja tervist säästev, toetades inimeste tervet ja aktiivset osalemist tööturul. Mõju ulatus ja sagedus on väikesed, sest muudatus avaldab mõju vaid ohtlike ravimitega kokkupuutel ehk väga harva ning ka siis ei puuduta see kõiki töötajaid. Tulenevalt töötajate tervise kaitse vajadusest on muudatuse mõju sihtrühmale oluline. Mõju sihtrühm: Tööandjad, kelle ettevõttes tööprotsesside käigus võivad töötajad puutuda kokku ohtlike ravimitega, mis sisaldavad reproduktiivtoksilisi aineid Statistikaameti andmetel oli 2019. aastal Eestis kokku 133 784 ettevõtet, neist farmaatsiatööstuses 13 ning veondus-laondus 5052 ja jäätmekäitluse sektoris 149 ettevõtet. Tervise Arengu Instituudi andmetel on Eestis 20 haiglat, 506 apteeki ja 60 õendusabi asutust. Põllumajandus- ja Toiduameti andmetel töötavad FIE-dena 54 veterinaararsti 20 tegevusloaga söödakäitlejat ning 2014 tegevusloaga toiduga kokkupuutuvate materjalide ja esemete käitlejat. Sihtrühma suurus kokku on ligi 8000 tööandjat. Mõjutatud sihtrühm on keskmine, kuna on suurem kui 5% (6%) Eestis registreeritud ettevõtetest. Muudatus mõnevõrra suurendab töötervishoiu- ja tööohutusalase ennetustegevusega kaasnevat aja- ja ressursikulu tööandjate jaoks. Ohtlike ravimite, mis sisaldavad reproduktiivtoksilisi aineid, töökohal käitlemise nõuete ühtlustamine kantserogeenide määruses kehtestatud nõuetega toob tööandjale kaasa täiendavaid kulutusi. Tööandjale lisandub kohustus võtta tarvitusele täiendavad abinõud, et kaitsta töötajate tervist ohtlike ravimitega, mis sisaldavad reproduktiivtoksilisi aineid, kokkupuutest tuleneva terviseohu eest. Tööandja peab vajadusel täiendama töökeskkonna riskianalüüsi, korraldama töötajate ja töökeskkonnavolinike täiendava juhendamise, rakendama täiendavaid ennetusmeetmeid töötajate tervise kaitseks, viima läbi töötajate eelneva tervisekontrolli jms. Ohtlike ravimitega kokkupuute korral ei kohalduks vaid keemiliste ainete vähendamise ja asendamine kuna ravimid on patsientide ravimiseks hädavajalikud ja seega ei ole võimalik neid vähendada või asendada. 11 Muudatusel on tööandjatele ka positiivne majanduslik mõju. Ohtlike ravimite töökohal käitlemisel rangemate nõuete järgimine aitab vältida tööga seotud tervisekahjustuste kulusid, sh haigestumise tõttu töötajate kaotamine ja kulutused uute töötajate otsimisele ja koolitamisele. Majanduslik mõju on väheoluline, kuna mõju sagedus avaldub ebaregulaarselt, mõju ulatus ei eelda tööandjate käitumises erilisi muutusi ja ebasoovitavate mõjude risk on väike. Sotsiaalse mõjuna suurendaks muudatus tööandjate vastutust töötajatele ohutu töökeskkonna loomisel, parandab sotsiaalset keskkonda ettevõttes. Muudatus suurendab eelduslikult ka tööandjate endi vajadust töötervishoiu- ja tööohutusalaseid teadmisi täiendada ning oma ettevõttes esinevate keemiliste ohuteguritega kursis olla, mis kokkuvõttes parandab üldist töötervishoiu- ja tööohutusalast olukorda ettevõtetes ning teadlikkust. Sotsiaalne mõju on väheoluline, kuna mõju sagedus avaldub ebaregulaarselt, mõju ulatus ei eelda tööandjate käitumises erilisi muutusi ja ebasoovitavate mõjude risk on väike. Mõju sihtrühm: Tööinspektsioon Muudatuse tulemusel täpsustub Tööinspektsiooni järelevalve. Juba praegu kuulub töökohal esinevate ohtlike ravimite, mis sisaldavad reproduktiivtoksilisi, kantsrorgeenseid ja/või mutageenseid aineid, järelevalve Tööinspektsiooni pädevusse vastavalt kantserogeenide määruses ja ohtlike kemikaalide määruses kehtestatud nõuetele. Järelevalvega seonduvate ülesannete täpsustumine aga eeldab ohtlikke ravimite põhjalikku tundmist töökeskkonnas, mis nõuab tööinspektorite täiendavat juhendamist ja koolitamist. Muudatus mõjutab vaid ühte riigiasutust ehk mõjutatav sihtrühm on väike. Mõju ulatus on väike, kuna muudatusega ei kaasne Tööinspektsiooni käitumises suuri muutusi. Mõju sagedus on keskmine, sest tegevus on küll reeglipärane, kuid mitte igapäevane. Negatiivse iseloomuga mõjud puuduvad. Kokkuvõttes on mõju Tööinspektsioonile väheoluline. EP ettepanek 3: muuta rangemaks kristallilise ränidioksiiditolmu piirnorm töökeskkonnas Muudatus avaldaks mõju elanikkonnale, töötajatele, tööandjatele, mõõtelaboritele ning riigiasutustele. Eelnõuga planeeritud muudatusel võib tuvastada järgmised mõjuvaldkonnad: sotsiaalne mõju, mõju keskkonnale, mõju majandusele, mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldusele, kuludele ja tuludele. Puuduvad mõjud riigieelarvele, regionaalarengule ning riigi julgeolekule ja rahvusvahelistele suhetele. Mõju sihtrühm: Töötajad, kes puutuvad töötamisel kokku sissehingatava kristallilise ränidioksiidiga Statistikaameti andmetel oli 2019. aastal Eestis kokku 598 300 palgatöötajat. Neist ligi 53 400 palgatöötgajat (9%) tegutses tegevusaladel, (täpsemalt klaasitööstuses 1199, ehituses 48 361, mäetööstuses 3713, keraamikatööstuses 115), kus tööprotsesside käigus võib toimuda kokkupuude ränidioksiidiga. Mõjutatud sihtrühm on keskmine, kuna on suurem kui 5 (9%) kõikidest palgatöötajatest. Sissehingatava kristallilise ränidioksiiditolmu, senisega võrreldes, rangema piirnormi kehtestamine töökeskkonnas kaitseb töötajate tervist, aitab ennetada töötajate haigestumist ränidioksiidist põhjustatud haigustesse (nt kopsuvähki ja silikoosi), toetades seeläbi inimeste 12 tervet ja aktiivset osalemist tööturul. Ebasoovitavate mõjude risk on väike, sest muudatusel on selgelt positiivne mõju – suureneb töötaja kindlustunne, et töötamine on ohutu ja töötaja tervist säästev. Mõju ulatus ja sagedus on väikesed, sest muudatus avaldab mõju vaid sissehingatava kristallilise ränidioksiiditolmuga kokkupuutel ehk väga harva ning ka siis ei puuduta see kõiki töötajaid. Tulenevalt töötajate tervise kaitse vajadusest on muudatuse mõju sihtrühmale oluline. Mõju sihtrühm: Tööandjad, kelle ettevõttes tööprotsesside käigus võivad töötajad kokku puutuda sissehingatava kristallilise ränidioksiiditolmuga Statistikaameti andmetel oli 2019. aastal Eestis kokku 133 784 ettevõtet. Neist ligi 13 000 ettevõtet tegutses tegevusaladel (täpsemalt klaasitööstuses 42, ehituses 12 448, mäetööstuses 147, keraamikatööstuses 33), kus tööprotsesside käigus võib toimuda kokkupuude sissehingatava kristallilise ränidioksiiditolmuga. Mõjutatud sihtrühm on keskmine, kuna on suurem kui 5% (10%) Eestis registreeritud ettevõtetest. Muudatus mõnevõrra suurendab töötervishoiu- ja tööohutusalase ennetustegevusega kaasnevat aja- ja ressursikulu tööandjate jaoks. Töökeskkonnas sissehingatava kristallilise ränidioksiiditolmu piirnormi rangemaks muutmine tooks tööandjale kaasa täiendavaid kulutusi, mis on seotud täiendavate töökeskkonna mõõtmiste korraldamisega, vajadusel töökeskkonna riskianalüüsi uuendamisega ning asjakohaste isikukaitsevahendite kasutusele võtuga. Muudatusel oleks tööandjatele ka positiivne majanduslik mõju, kuna töökeskkonna esineva ohtliku keemilise aine piirnormi vähendamine aitab vältida tööga seotud tervisekahjustuste kulusid, sh vähi tõttu töötajate kaotamine ja kulutused uute töötajate otsimisele ja koolitamisele, samuti võimalikud töötajale makstavad kahjuhüvitised. Majanduslik mõju tööandjatele on väheoluline, kuna mõju sagedus avaldub ebaregulaarselt, mõju ulatus ei eelda tööandjate käitumises erilisi muutusi ja ebasoovitavate mõjude risk on väike. Sotsiaalse mõjuna suurendaks kavandatav muudatus tööandjate vastutust töötajatele ohutu töökeskkonna loomisel, parandab sotsiaalset keskkonda ettevõttes. Muudatus suurendab eelduslikult ka tööandjate endi vajadust töötervishoiu- ja tööohutusalaseid teadmisi täiendada ning oma ettevõttes esinevate keemiliste ohuteguritega kursis olla, mis kokkuvõttes parandab üldist töötervishoiu- ja tööohutusalast olukorda ettevõtetes ning teadlikkust. Sotsiaalne mõju tööandjatele on väheoluline, kuna mõju sagedus avaldub ebaregulaarselt, mõju ulatus ei eelda tööandjate käitumises erilisi muutusi ja ebasoovitavate mõjude risk on väike. Mõju sihtrühm: Tööinspektsioon Muudatuse tulemusel täpsustub Tööinspektsiooni järelevalve. Sissehingatava kristallilise ränidioksiiditolmu piirnorm on kehtivas õiguses olemas ning juba praegu kuulub selle aine piirnormi järelevalve töökeskkonnas Tööinspektsiooni pädevusse vastavalt ohtlike kemikaalide määruses kehtestatud nõuetele. Piirnormi langetamisega kaasneva järelevalve teostamine töökeskkonnas nõuab aga täiendavaid teadmisi ja oskusi, mistõttu on vaja korraldada tööinspektorite täiendav juhendamine ja koolitus. Muudatus mõjutab vaid ühte riigiasutust ehk mõjutatav sihtrühm on väike. Mõju ulatus on väike, kuna muudatusega ei kaasne Tööinspektsiooni käitumises suuri muutusi. Mõju sagedus on keskmine, sest tegevus on küll reeglipärane, kuid mitte igapäevane. Negatiivse iseloomuga mõjud puuduvad. Kokkuvõttes on mõju Tööinspektsioonile väheoluline. 13 Mõju sihtrühm: Mõõtelaborid Ohtlike kemikaalide sisaldust õhus mõõdavad Eesti Akrediteerimiskeskuse akrediteeritud mõõtelaborid. Eesti Akrediteerimiskeskuse andmetel mõõdavad kemikaalide sisaldust õhus kuus laborit: VKG OIL AS, Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, Terviseameti Tallinna labor, Terviseameti Tartu labor, Ökosil AS ja Eesti Energia AS Ökoloogia labor. Samas hoolimata sellest, et sissehingatava kristallilise ränidioksiiditolm ja selle piirnormid on ohtlike kemikaalide määruses reguleeritud, ei ole meile teadaolevalt siiani aine mõõtmist töökeskkonna õhus mõõtelaboritelt tellitud ning mõõtelaboritel ei ole aine sisalduse määramine õhus akrediteeritud. Terviseamet on samas andnud mõista, et kui selle aine mõõtmisi rohkem tellitakse, on nad valmis välja arendama ka uusi mõõtmismetoodikaid. Üksikanalüüside jaoks metoodika arendamine on kulukas. Muudatusega mõjutatud sihtrühm on väike, kuna ohtlike kemikaalide sisaldust õhus mõõtvaid laboreid on vähe. Juhul, kui mõõtelaboritelt tellitakse töökeskkonna õhu sissehingatava kristallilise ränidioksiiditolmu sisalduse mõõtmisi, võib see mõõtelaboritele kaasa tuua kohanemisraskusi. Mõju esinemise sagedus ja ulatus on eelduslikult väike, kuna tegevus on harv. Kokkuvõttes on mõju sihtrühmale väheoluline. Mõju sihtrühm: Eesti elanikkond Statistikaameti andmetel oli 2020. aastal Eestis 1,3 miljonit elanikku. Töökeskkonnas inimestele ohtlike ainete leviku piiramine aitab kaasa ka nende saasteainete vähenemisele elukeskkonnas. Mõju sihtrühm on suur (Eesti elanikkond). Mõju sagedus on väike, kuna teadaolevalt pole keskkonda paisatavate ainete osas piirnormi ületamist olnud. Mõju ulatus on väike, kuna sihtrühma käitumises võivad kaasneda muudatused, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi. Kokkuvõttes võib muudatuse võimalikku mõju keskkonnale pidada väheoluliseks. EP ettepanek 4: kehtestada piirnormide määramisel riskidel põhinev süsteem EP ettepanek on esitatud üldises sõnastuses ning näeb ette, et täpsema suunise peaks komisjon välja töötama 2022. aasta juuniks. Seetõttu ei ole antud ettepaneku puhul praeguses faasis võimalik hinnata sellega kaasnevaid mõjusid. VALITSUSE SEISUKOHAD JA NENDE PÕHJENDUSED 1. Toetame tõhusama kaitse tagamist töötajatele, kes puutuvad oma tööülesannete täitmisel kokku reproduktiivtoksiliste ainetega. Saame toetada tavapärasest pikemat üleminekuaega uute nõuetega kohanemiseks. Põhjendus: EP muudatusettepaneku kohaselt kohalduksid direktiivi 2004/37/EÜ sätted ka neile reproduktiivtoksilistele ainetele, mis ei ole samaaegselt kantserogeensed ega mutageensed. Ka ELi 2021-2027 töötervishoiu ja tööohutuse strateegilise raamistiku kohaselt on komisjonil kavas teha 2021. aasta lõpuks kindlaks loetelu prioriteetsetest reproduktiivtoksilistest ainetest, 14 mida tuleks käsitleda asjakohastes direktiivides31 Piirnormide läbivaatamisel või uute piirnormide kehtestamisel järgib komisjon menetlust, mis hõlmab teaduslike nõuannete küsimist ning konsulteerimist tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomiteega, samuti nõu küsimist Euroopa Kemikaaliameti riskihindamise komiteelt. Peame oluliseks töötervishoiu ja -ohutusega seotud reeglite uuendamist, et tagada töötajate kaitse erinevate ohtlike ainetega, sh reproduktiivtoksiliste ainetega, kokkupuute korral. Vastavalt 2018. a kinnitatud seisukohtadele peame oluliseks töötervishoiu ja -ohutusega seotud reeglite uuendamist, et neid ajakohasena hoida, sealhulgas töökeskkonnas esinevate kantserogeensete ja mutageensete ainete ning nende piirnormide ülevaatamist uute teaduslike andmete alusel32. Piisav üleminekuaeg on vajalik uute nõuetega kohanemiseks, mh näiteks tööandjate, töötajate ja järelevalveametnike teadlikkuse kujundamiseks. 2. Nõustume vajadusega tagada tõhusam kaitse töötajatele, kes puutuvad töökeskkonnas kokku ohtlike ravimitega. Leiame, et seda saaks teha ka ajakohastatud Euroopa Liidu suunistega, kuid saame nõustuda ka ohtlike ravimite lisamisega direktiivi 2004/37/EÜ kohaldamisalasse. Põhjendus: EP muudatusettepanku kohaselt kohalduksid ohtlikele ravimitele direktiivi 2004/37/EÜ sätted, kui ohtlikud ravimid sisaldavad aineid, mis on klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise määruse 1272/2008 kohaselt klassifitseeritud kantserogeenseks, mutageenseks ja/või reproduktiivtoksiliseks. Kehtiva EL õiguse kohaselt kohaldub direktiiv 98/24/EÜ kõigile ohtlikele ravimitele, mis sisaldavad aineid, mis võivad ohustada töötaja tervist ning direktiiv 2004/37/EÜ kohaldub neile ohtlikele ravimitele, mis sisaldavad aineid, mis on kantserogeensed ja/või mutageensed. EP muudatusettepaneku kohaselt kohalduks direktiiv 2004/37/EÜ ka ohtlikele ravimitele, mis sisaldavad vaid reproduktiivtoksilisi aineid. Leiame, et esmaselt ei ole vaja täiendada direktiivi 2004/37/EÜ. Pigem oleks vaja komisjoni juhendmaterjali, kus on muuhulgas kirjeldatud, mis on ohtlikud ravimid, kuidas neid ohutult käidelda, mis on ohtlike ravimitega kokkupuutel esinevad riskid ja kuidas neid maandada. ELi 2021-2027 töötervishoiu ja tööohutuse strateegilise raamistiku kohaselt on komisjonil seda ka kavas teha, esitades 2022. aastaks ajakohastatud suunised töötajate kaitsmiseks ohtlike ravimitega kokkupuutumise eest, sh koolituse, järelevalve ja seire kohta. 3. Saame toetada sissehingatava kristallilise ränidioksiiditolmu piirnormi rangemaks muutmist ning tavapärasest pikemat üleminekuaega uute nõuetega kohanemiseks. Põhjendus: Peame oluliseks töötervishoiu ja -ohutusega seotud reeglite uuendamist, et neid ajakohasena hoida, sealhulgas töökeskkonnas esinevate kantserogeensete ja mutageensete ainete ja nende piirnormide ülevaatamist uute teaduslike andmete alusel. EP muudatusettepanek näeb ette, et sissehingatava kristallilise ränidikoksiiditolmu piirnormi muudetakse rangemaks. Eesti õiguses on kahele sissehingatava kristallilise ränidioksiiditolmu ainegruppi kuuluvale ainele (kristobaliit, tridümiit) juba piirnorm 0,05 mg/m3 seatud ning EP muudatusettepaneku vastuvõtmine eeldaks vaid kvartsi piirnormi rangemaks muutmist. Muudatus aitab tugevdada töötaja tervise ja ohutuse kaitset töökohal, kus töötaja puutub kokku sissehingatava kristallilise ränidikoksiiditolmuga. 31 Saadaval https://eur-lex.europa.eu/legal-content/Et/ALL/?uri=COM%3A2021%3A0323%3AFIN. 32 Kinnitatud Vabariigi Valitsuses 29.11.2018 ja heaks kiidetud Riigikogu EL asjade komisjonis 03.12.2018. 15 Konsulteerides asjassepuutuvate asutuste ja sotsiaalpartneritega ei tuvastatud olulist mõju piirnormi rangemaks muutmise korral. Samas saame toetada tavapärasest pikemat üleminekuaega uute nõuetega kohanemiseks, mis oleks muu hulgas vajalik nii tööandjate, töötajate kui järelevalveametnike teadlikkuse kujundamiseks. 4. Saame toetada lähenemist, mille kohaselt kehtestatakse keemiliste ainete piirnormid riskipõhisest metoodikast lähtudes. Peame oluliseks, et riskipõhise metoodika kehtestamisel lähtutakse tõenduspõhisusest ning võetakse arvesse mõjusid tööandjatele, töötajatele ja riigiasutustele. Uute nõuete seadmine ei tohiks luua põhjendamatut halduskoormust või kulusid. Põhjendus: EP muudatusettepanek on täiendada direktiivi 2004/37/EÜ sätetega, mis toovad direktiivi uue mõiste „riskipõhine piirnorm“ ning kohustuse komisjonil määrata riskipõhise piirnormi jaoks 1. juuniks 2022 kõrgeim ja madalaim riskitase ja valmistada 1. detsembriks 2022 ette liidu suunised riskipõhiste piirnormide kehtestamise metoodika kohta. Metoodika eesmärk, sisu ja mõju töötajate tervisekaitseks ei ole praeguses menetlusetapis piisavalt selge ja arusaadav. Peame oluliseks komisjoni suuniseid, millest nähtub riskipõhine metoodika ning kuidas selle alusel ohtlike ainete piirnorme kehtestatakse. Oluline on mõista, kas ja kuidas mõjutab uus metoodika piirnormide kehtestamisel tööandjaid ning eelkõige ka väike- ja keskmise suurusega ettevõtjaid, töötajaid ja teisi asjassepuutuvaid asutusi (näiteks mõõtelaboreid). EP muudatusettepanekust mõjud eelpool nimetatud huvigruppidele ei selgu. Vastavalt33 2021. a kinnitatud seisukohtadele tuleb vältida põhjendamatut halduskoormust, kuid samas ei tohi töötervishoiu ja tööohutuse nõuete lihtsustamine kaasa tuua töötingimuste leevendamist viisil, mis seab ohtu töötaja ohutuse ja tervise säilimise. ARVAMUSE SAAMINE JA KOOSKÕLASTAMINE Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud edastati arvamuse avaldamiseks Keskkonnaministeeriumile, Ravimiametile, Tööinspektsioonile, Põllumajandus- ja Toiduametile, Terviseametile, Eesti Apteekrite Liidule, Eesti Proviisorapteekide Liidule, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO, Eesti Proviisorite Kojale, Eesti Haiglaapteekrite Seltsile, Eesti Keemiatööstuse Liidule, Eesti Töötervishoiuarstide Seltsile, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Eesti Kaubandus- Tööstuskojale, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Ehitusettevõtjate Liidule, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale, AS Autoettevõtete Liidule, AS-ile Viru Keemia Grupp, Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liidule, Eesti Karusnahaliidule, Eesti Rõiva- ja Tekstiililiidule, Eesti Elektroonikatööstuse Liidule, Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liidule, Eesti Ehitusinseneride Liidule, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Isolatsiooniettevõtjate Liidule, Eesti Ringmajandusettevõtete Liidule, Eesti Masinatööstuse Liidule, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidule, Eesti Mööblitootjate Liidule, Eesti Platsitööstuse Liidule, Eesti Puitmajaliidule, Eesti Meretööstuse Liidule, Eesti Õliühingule, Eesti Õdede Liidule, Eesti Arstide Liidule, Eesti Energia AS Ökoloogialaborile, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidule, Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liidule, Eesti Elektritööstuse Liidule, Eesti Farmaatsia Seltsile. Oma arvamuse esitasid Eesti Keemiatööstuse Liit, Keskkonnaministeerium, Eesti Kaubandus- Tööstuskoda, Ravimiamet, Terviseamet (sh Terviseameti Tartu ja Tallinna labor), Teenistujate 33 Eesti seisukohad EL 2021-2027 töötervishoiu ja tööohutuse strateegilise raamistiku kohta, mis on Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava raames heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 22.04.21 a. istungil ja kinnitatud Riigikogu EL asjade komisjonis 07.05.21.a. 16 Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO, Tartu Ülikooli Kliinikum, Tööinspektsioon, AS Viru Keemia Grupp, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Apteekrite Liit. Märkuste puudumisest teavitasid Eesti Isolatsiooniettevõtjate Liit, Eesti Töötervishoiuarstide Selts, Põllumajandus- ja Toiduamet ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda. Info arvamuse saamise ja ettepanekutega arvestamise kohta on lisatud käesolevale seletuskirjale. Seisukohad on kooskõlastatud Keskkonnaministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. 17