EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: RAM/21-1185 - Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 28.10.2021 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e56be28d-fc28-4407-a647-a45564a4421a
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e56be28d-fc28-4407-a647-a45564a4421a?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main
Majandus- ja Meie 07.10.2021 nr 1.1-10.1/6975-1
Kommunikatsiooniministeerium
[email protected]
Vabariigi Valitsuse määruse
„Taaste- ja vastupidavuskava
elluviimise korraldus ja toetuse
andmise üldtingimused“ eelnõu
Esitame ministeeriumidele ja Riigikantseleile kooskõlastamiseks ning kaasatud partneritele
arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Taaste- ja vastupidavuskava
elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ eelnõu. Taaste- ja vastupidavuskava
tervikfail ning taustainfo on leitav veebilehelt www.rrf.ee.
Palume teie kooskõlastust hiljemalt 15 tööpäeva jooksul. Eelnõu kiire rakendumise huvides
palume ministeeriumidel kerkinud küsimused enne ametliku vastuskirja saatmist suuliselt läbi
rääkida.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
Lisad:
1. Vabariigi Valitsuse määruse „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja
toetuse andmise üldtingimused“ eelnõu
2. Vabariigi Valitsuse määruse „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja
toetuse andmise üldtingimused“ eelnõu seletuskiri
Piret Loorand 611 3213
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Lisaadressaadid:
Välisministeerium
Haridus- ja Teadusministeerium
Sotsiaalministeerium
Keskkonnaministeerium
Siseministeerium
Maaeluministeerium
Justiitsministeerium
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit
Eesti Linnade ja Valdade Liit
Eesti Tööandjate Keskliit
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Eesti Puuetega Inimeste Koda MTÜ
Eesti Teaduste Akadeemia
Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon MTÜ
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei
Eesti Ametiühingute Keskliit
Eesti Keskkonnaühenduste Koda
Eesti Roheline Liikumine
Rektorite Nõukogu
Vabaühenduste Liit
Eesti Leader Liit
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Sihtasutus Kutsekoda
Lastekaitse Liit
Eesti Noorteühenduste Liit
Eesti Arstide Liit
Eesti Perearstide Selts
2
Eelnõu
MÄÄRUS
Taaste- ja vastupidavuskava
elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused
Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõigete 4 ja 5 ning Vabariigi Valitsuse seaduse
§ 27 lõike 3 alusel.
§ 1. Üldsätted
(1) Määrusega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega
luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17–75), artikli 18 lõikes 1
nimetatud taaste- ja vastupidavuskava (edaspidi taastekava) riigisisese elluviimise korraldus
ning taastekavas nimetatud reformideks ja investeeringuteks antava toetuse kasutamise
üldtingimused.
(2) Määruses sätestatud nõudeid kohaldatakse taastekavas nimetatud reformide ja
investeeringute elluviimiseks nende õiguslikust vormist sõltumata.
(3) Määruse alusel kehtestatavas toetuse andmise tingimuste määruses ja käskkirjas ning
sõlmitavas rahastamislepingus (edaspidi toetuse andmise tingimused) võib määruses sätestatud
tingimusi täpsustada, arvestades Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses (EL) 2021/241,
selle alusel kehtestatud tegevuskorras, Euroopa Nõukogu rakendusotsuses, delegeeritud
rakendusaktides ja juhistes ning Euroopa Komisjoniga sõlmitavas rahastamislepingus
kehtestatud tingimusi ja nõudeid.
§ 2. Toetuse andmise üldised põhimõtted ja tingimused
(1) Rahastamisperiood on toetuse andmise tingimustes või taotluse rahuldamise otsuses
kindlaks määratud periood, mis jääb ajavahemikku 2020. aasta 1. veebruarist 2026. aasta 31.
augustini.
(2) Toetatavateks reformideks ja investeeringuteks võib saada toetust muudest Euroopa Liidu
programmidest ja instrumentidest, tingimusel et sellise toetusega ei kaeta ühte ja sama kulu.
(3) Kui taastekava raames antakse riigiabi või vähese tähtsusega abi, kehtestatakse toetuse
andmise tingimused kooskõlas §-ga 10 ja vastava abi andmist reguleeriva Euroopa Liidu
õigusaktiga.
(4) Toetusest rahastatud objektidele tuleb tagada ligipääsetavus vastavalt objektile kehtivatele
erinõuetele või standardile, sõltumata toetatava tegevuse eesmärgist ja laadist.
(5) Taastekava raames antavast toetusest ei hüvitata käibemaksu, välja arvatud juhul, kui on
võimalik tõendada, et käibemaksuga maksustamine toimub liikmesriigi väliselt ja seeläbi tekib
riigile kulu.
1
(6) Käesoleva määruse alusel võib toetada ainult selliseid reforme ja investeeringuid, millega
järgitakse Euroopa Liidu kliima- ja keskkonnaalaseid standardeid ja prioriteete ning millega ei
tekitata Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse
kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT
L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju.
(7) Toetuse taotluse menetlemise, taotluse hindamise ja toetuse andmise otsustamisega seotud
isik peab olema kompetentne ja erapooletu ning kui toetuse andmise tingimustes on kehtestatud
lisanõudeid, vastama ka nendele nõuetele.
(8) Taotluse menetleja ja toetuse andmise üle otsustaja ei või olla isik, kes on jõustunud
kohtuotsuse alusel süüdi mõistetud ametialases süüteos või karistusseadustiku § 2091, 210, 211,
212, 2172 või 280 alusel ning kelle karistusandmeid ei ole karistusregistri seaduse alusel
kustutatud ja arhiivi kantud.
(9) Toetuse taotlemine ja toetuse kasutamisega seotud teabe ning dokumentide esitamine
toimub perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 21 lõikes 1 nimetatud registri
(edaspidi e-toetus) kaudu.
(10) Lõppsaajale ja elluviijale kohaldatakse toetuse saajale kehtestatud nõudeid määruses
toodud erisustega.
(11) Koordineerival asutusel ja elluviijal on õigus kontrollida toetuse eesmärgipärast ja
nõuetekohast kasutamist vajaduse korral toetuse saaja juures. Kontrolli teostab selleks volitatud
ametnik või töötaja.
§ 3. Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
1) investeerimisprojekt – taastekavas kinnitatud reformi või investeeringu osaks olev või sellest
eraldiseisev investeering või muu projekt, mille toetuse saaja on kindlaks määratud ning mille
taastekavas kindlaks määratud tegevused moodustavad üksikprojektina terviku;
2) toetuse saaja – isik või asutus, kelle projekti või tegevust rahastatakse §-de 6 ja 7 alusel ning
kes vastutab rahastamislepingus või käskkirjas nimetatud eelarve ulatuses tegevuste elluviimise
ja tulemuste saavutamise eest;
3) partner – §-s 7 nimetatud toetuse andmise tingimuste käskkirjas nimetatud füüsiline isik,
juriidiline isik, riigiasutus, kohaliku omavalitsuse asutus või rahvusvaheline organisatsioon, kes
osaleb toetatavas tegevuses ja kellel tekivad selle käigus kulud;
4) elluviija – §-s 8 nimetatud toetuse andmise tingimustes määratud avalik-õiguslik või
eraõiguslik juriidiline isik või valitsusasutus, kes täidab talle õigusaktis määratud toetuse
edasiandmisega seotud ülesandeid;
5) lõppsaaja – isik või asutus, kellele elluviija annab toetust vastavalt §-s 8 nimetatud toetuse
andmise tingimuste õigusakti alusel kehtestatud taotluse rahuldamise otsusele;
6) omafinantseering – toetuse saaja kantav osa toetatava tegevuse kuludest, mida toetusest ei
hüvitata ja mille osaks võib olla kogu projekti käibemaks, mis ei ületa tegevuse
omafinantseeringu osakaalu ning mille puhul on tõendatav, et vastavalt käibemaksu
reguleerivatele õigusaktidele ei ole tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna õigust maha
arvata või käibemaksu tagasi taotleda ja käibemaksu ei hüvitata ka muul moel;
7) tulemused – taastekavas kokku lepitud reformide ja investeeringute eesmärkide ja sihtide
saavutamise tulemused.
2
§ 4. Taastekava koostamise ja rakendamisega seotud asutused ning nende ülesanded
(1) Rahandusministeerium täidab taastekava koostamisel ja rakendamisel järgmisi ülesandeid:
1) koostab taastekava ja selle muudatused ning esitab need Euroopa Komisjonile;
2) esindab riiki taastekava läbirääkimistel Euroopa Komisjoniga ja määruse (EL) nr 2021/241
artikli 23 lõikes 1 nimetatud taastekava rahastamislepingu sõlmimisel;
3) osaleb Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2021/241 artikli 27 kohase aruande
koostamises;
4) koordineerib taastekavaülese tulemuslikkuse ja mõjude hindamise läbiviimist;
5) kooskõlastab käesoleva määruse alusel antavad toetuse andmise tingimused;
6) auditeerib taastekava rakendamist ja tulemuste saavutamist;
7) koostab Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2021/241 artiklis 34 nimetatud
teavitustegevuste siseriiklikuks korraldamiseks juhise;
8) kogub Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2021/241 artikli 29 lõikes 4 nimetatud
andmeid ühiste näitajate kohta;
9) täidab teisi Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses (EL) 2021/241 ja § 1 lõikes 3
nimetatud dokumentidest tulenevaid ülesandeid, mis olemuselt kuuluvad
Rahandusministeeriumi pädevusse ja mida käesolevas määruses ei ole reguleeritud.
(2) Ministeerium, kelle vastutusvaldkonda kuulub taastekavas nimetatud reform või
investeering, täidab järgmisi ülesandeid:
1) osaleb taastekava koostamisel ja esitab ettepanekuid taastekava muutmiseks;
2) esitab Rahandusministeeriumi või koordineeriva asutuse nõudmisel informatsiooni ja
dokumente taastekava rakendamise kohta;
3) hindab toetuse andmise riske ja kehtestab taastekava elluviimiseks toetuse andmise
tingimuste määruse või käskkirja;
4) sõlmib §-s 6 nimetatud investeerimisprojektile toetuse andmiseks rahastamislepingu;
5) tagab oma vastutusvaldkonnas taastekavas fikseeritud Euroopa Nõukogu rakendusotsuse
lisas fikseeritud tulemuste tähtaegse saavutamise;
6) seirab oma vastutusvaldkonnas taastekava elluviimise edenemist ja tulemuste saavutamist;
7) täidab muid Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses (EL) 2021/241 ja § 1 lõikes 3
nimetatud dokumentidest tulenevaid ülesandeid, mida käesolevas määruses ei ole reguleeritud.
(3) Riigi Tugiteenuste Keskus täidab koordineeriva asutusena järgmisi ülesandeid:
1) menetleb toetuse maksetaotlusi ning teeb toetuse väljamaksed toetuse saajale ja elluviijale
või keeldub nendest vastavalt § 9 lõikele 7;
2) kontrollib investeerimisprojektide toetuse saajaid ja taotlusi, kui nii on sätestatud toetuse
andmise tingimustes;
3) kontrollib toetatud tegevuste ja projektide ühiste näitajate ning tulemuste saavutamist,
sealhulgas viib läbi kohapealseid kontrolle toetuse saaja juures;
4) viib läbi taastekava riskihindamist vähemalt üks kord aastas;
5) osaleb Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2021/241 artikli 27 kohase aruande
koostamises;
6) koordineerib taastekava valdkondadeülest teavitustegevust;
7) esitab Euroopa Komisjonile Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2021/241 artikli
24 punktis 2 nimetatud maksetaotluse ja (EL) nr 2021/241 artikli 22 lõike 2 punktis d nimetatud
tulemuste saavutamise kinnituse;
8) täidab muid Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses (EL) 2021/241 ja § 1 lõikes 3
nimetatud dokumentidest tulenevaid koordineeriva asutuse ülesandeid, mida käesolevas
määruses ei ole reguleeritud.
(4) Rahandusministeerium täidab auditeeriva asutusena järgmisi ülesandeid:
3
1) auditeerib taastekava tulemuste saavutamist ja toetuse kasutamise õiguspärasust;
2) auditeerib taastekava rakendamisega seotud asutuste juhtimis- ja kontrollisüsteemide
toimivust;
3) koostab kaks korda aastas läbi viidud auditite kohta kokkuvõtte ja esitab selle
koordineerivale asutusele.
(5) Auditeeriva asutuse ülesannete täitmiseks on auditeerival asutusel ning tema volitatud isikul
ja asutusel õigus auditeerida kõiki taastekava rakendamisega seotud asutusi, samuti toetuse
saajat ja elluviijat, ning saada juurdepääs projekti rahastamisega seotud ja tulemuste
saavutamise hindamiseks vajalikule teabele, teha tõenditest kaasavõtmiseks koopiaid, esitada
auditeeritavale küsimusi ja viibida auditeeritava territooriumil.
(6) Auditeeriv asutus võib volitada juriidilise isiku või täidesaatva riigivõimu asutuse tegema
auditit.
(7) Elluviija täidab järgmisi ülesandeid:
1) menetleb §-s 8 nimetatud määruse kohaselt esitatud toetuse taotlusi;
2) kontrollib taotlejate ja taotluste vastavust nõuetele;
3) otsustab esitatud toetuse taotluste rahuldamise või mitterahuldamise;
4) menetleb maksetaotlusi;
5) otsustab toetuse väljamaksest keeldumise, tagasinõudmise ja taotluse rahuldamise otsuse
muutmise ning taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise;
6) kontrollib toetatud projektide edenemist, toetusest rahastatud tegevuste, tulemuste ja ühiste
näitajate saavutamist ning viib läbi kohapealseid kontrolle lõppsaaja juures;
7) vastutab §-s 8 nimetatud määruses sätestatud ülesannete täitmise ja tulemuste saavutamise
eest ning esitab koordineerivale asutusele § 14 lõikes 2 nimetatud aruanded;
8) täidab muid tegevuskorrast või käesolevast määrusest tulenevaid ülesandeid.
§ 5. Toetuse saajale esitatavad nõuded
(1) Toetuse saaja peab vastama järgmistele nõuetele:
1) temal või tema seaduslikul esindajal ei ole karistusseadustiku § 209–210, 2601, 372, 373,
379 või 384 alusel määratud kehtivat karistust;
2) tema toetatava tegevusega seotud majandustegevus ei ole lõppenud ega peatunud, kui toetuse
saaja tegeleb majandustegevusega;
3) tema maksuvõlg riigile koos intressiga ei ole suurem kui 100 eurot või see on ajatatud;
4) ta ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel;
5) ta ei ole raskustes ettevõtja, kui nii on nõutud riigiabi reeglite kohaselt;
6) tal on toetuse andmise tingimustes sätestatud projekti elluviimiseks ja haldamiseks vajalik
kvalifikatsioon või kogemus ning õiguslik, organisatsiooniline või tehniline eeldus;
7) tal on omafinantseering tagatud ettenähtud ulatuses ja nõutud korras;
8) tal on taastekavast antud tagasimaksmisele kuuluva toetuse tagasinõude otsus, selle
olemasolul, täidetud.
(2) Toetuse saaja on kohustatud järgima riigihangete seadust, kui ta on hankija riigihangete
seaduse tähenduses. Kui toetuse saaja ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses ja teenuse,
asja või ehitustöö eeldatav maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 20 000 euroga või sellest
suurem, peab ostumenetluse läbiviimisel järgima toetuse andmise tingimustes ja riigihangete
seaduse §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid ning taotluse rahuldamise
otsuses sätestatud täpsustatud nõudeid.
§ 6. Toetuse andmine taastekavas kinnitatud investeerimisprojekti rahastamiseks
4
(1) Investeerimisprojektile toetuse eraldamiseks esitab taastekavas nimetatud isik või asutus e-
toetuse kaudu investeerimisprojekti täpsustatud tegevused, rahastamisperioodi, eelarve ning
tulemused kooskõlas taastekava ja selle kohta tehtud Euroopa Nõukogu rakendusotsusega.
Lisaks eelnevale tuleb toetuse saajal esitada taastekavakohase reformi või investeeringu
nimetus, toetuse andmise eesmärk, saavutatavad tulemused, viide rahastusallikale ning
asjakohased andmed ühiste näitajate ja § 2 lõikes 6 nimetatud nõude täitmise kohta.
(2) Ministeerium hindab esitatud investeerimisprojekti jätkusuutlikkust ja vastavust
taastekavale ning kontrollib selle vastavust määrusest, seadusest või muust õigusaktist
tulenevatele nõuetele.
(3) Kui investeerimisprojekt ja toetuse saaja vastavad kehtestatud nõuetele, sõlmib
ministeerium toetuse saajaga investeerimisprojekti toetamiseks rahastamislepingu. Enne
rahastamislepingu sõlmimist tuleb rahastamisleping kooskõlastada koordineeriva asutuse,
Rahandusministeeriumi ning vajadusel Euroopa Komisjoniga tema nõudmisel. Ministeeriumil
ja toetuse saajal on kohustus kooskõlastamise käigus arvestada koordineeriva asutuse ja
Rahandusministeeriumi tehtud märkustega, mis tagavad § 1 lõikes 3 nimetatud õigusraami
kohase taastekava rakendamise, enne rahastamislepingu sõlmimist.
(4) Kui investeerimisprojekti elluviimine on seotud mitme ministeeriumi vastutusvaldkonnaga
või mitme toetuse saajaga, sõlmitakse rahastamisleping kõigi investeerimisprojekti osapoolte
vahel ühiselt. Taastekavas reformi või investeeringu eest vastutav ministeerium edastab
rahastamiselepingu koordineerivale asutusele viie kalendripäeva jooksul selle sõlmimisest
arvates.
§ 7. Toetuse andmine käskkirja alusel
(1) Kui toetust antakse investeerimisprojektile, mille viib ellu ministeerium toetuse saajana,
kehtestab valdkonna eest vastutav minister toetuse andmise tingimused käskkirjaga, milles
sätestatakse vähemalt:
1) taastekava kohase reformi ja/või investeeringu nimetus, toetuse andmise eesmärk, ühised
näitajad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2021/241 artikli 29 lõike 4 punkti a
tähenduses (edaspidi ühised näitajad), kui see on asjakohane, samuti saavutatavad tulemused
ning viide rahastusallikale;
2) ministeeriumi osakond, kes vastutab tegevuste elluviimise eest;
3) partner, kui see on tegevustesse kaasatud;
4) rahastatavad tegevused, sealhulgas partneri tegevused;
5) tegevuste rahastamisperiood;
6) tegevuste eelarve;
7) asjakohased andmed ja kaitsemeetmed § 2 lõikes 6 nimetaud nõude täitmise kohta.
(2) Lõike 1 kohased tegevused võib volitada juriidilisele isikule või täidesaatva riigivõimu
asutusele. Kui toetatavate tegevuste elluviijaks on juriidiline isik, võib ministeerium vajaduse
korral sõlmida toetatavate tegevuste vahetu elluviijaga halduslepingu halduskoostöö seaduses
sätestatud korras.
(3) Lõikes 1 nimetatud käskkiri kooskõlastatakse Rahandusministeeriumi, koordineeriva
asutuse ja teiste ministeeriumidega, kui tegevus puudutab nende valitsemisala ning Euroopa
Komisjoniga tema nõudmisel. Enne nimetatud käskkirja kehtestamist on ministeeriumil
kohustus arvestada koordineeriva asutuse ja Rahandusministeeriumi tehtud märkustega, mis
tagavad § 1 lõikes 3 nimetatud õigusraami kohase taastekava rakendamise.
5
§ 8. Toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamine
(1) Kui toetust antakse avatud taotlemise kaudu, kehtestab toetuse andmise tingimused ja korra
valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(2) Toetuse andmise tingimuste määruses sätestatakse vähemalt:
1) taastekavakohane reformi või investeeringu nimetus, toetuse andmise eesmärk, ühised
näitajad, kui see on asjakohane, samuti saavutatavad tulemused, millele peab toetatav projekt
kaasa aitama, ja viide rahastusallikale;
2) elluviija ja tema ülesanded, kui toetust antakse lõppsaajatele ja toetuse edasiandmisega
seotud ülesandeid täidab elluviija;
3) toetatav tegevus või tegevused, sealhulgas võimalus piiritleda toetuse andmine konkreetse
piirkonna või sihtrühmaga;
4) riigiabi või vähese tähtsusega abi andmise puhul abi andmise tingimused ja viide riigiabi või
vähese tähtsusega abi andmist reguleerivale Euroopa Liidu õigusaktile või Euroopa Komisjoni
otsusele;
5) rahastamisperiood, millesse peab jääma projekti elluviimisperiood;
6) muud toetuse andmise täpsustavad tingimused;
7) toetuse minimaalne või maksimaalne osakaal toetatavatest kuludest ja vajaduse korral
toetuse suurim või vähim summa;
8) taotlejale, partnerile ja taotlusele esitatavad nõuded;
9) taotluse esitamise ning taotluse ja taotleja nõuetele vastavaks tunnistamise kord;
10) projektide hindamiskriteeriumid ja -metoodika ning valiku kord, sealhulgas asjakohased
andmed ja kaitsemeetmed § 2 lõikes 6 nimetatud nõude kohaldamiseks;
11) taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsuse tegemise kord;
12) projekti rahastamislepingu sõlmimise kord, kui toetust antakse rahastamislepingu alusel;
13) taotluse rahuldamise otsuse ning rahastamislepingu muutmise tingimused, tähtaeg ja kord;
14) toetuse saaja ja partneri õigused ning kohustused, sealhulgas vajaduse korral hangete
läbiviimise põhimõtted, kui toetuse saaja ei ole riigihangete seaduse mõistes hankija;
15) toetuse saaja ja partneri kohustus anda audiitori ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse
(EL) 2021/241 artiklis 22 lõike 2 punktis e nimetatud järelevalvet teostava isiku kasutusse kõik
soovitud andmed ja dokumendid;
16) toetuse kasutamisega seotud teabe, dokumentide ja aruannete esitamise kord;
17) hangete kontrollimise kord, kui see on asjakohane;
18) toetuse maksmise tingimused ja kord, sealhulgas toetuse maksmise eelduseks olevate
dokumentide esitamise tähtaeg ja lõppmakse suurus;
19) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise ja toetuse tagasinõudmise alused ja
kord, sealhulgas projekti tulemuse mittesaavutamisel või osalisel saavutamisel;
20) aruannete esitamise kord;
21) vaiete menetleja.
(3) Toetuse andmise tingimuste määrus kooskõlastatakse § 7 lõikes 3 sätestatud korras.
§ 9. Toetuse maksmine
(1) Toetust makstakse toetust saava isiku maksetaotluse alusel, kas enne või pärast kulude ja
tulemuste tõendamist. Maksetaotlus toetuse saamiseks esitatakse e-toetuse kaudu taotluse
rahuldamise otsuses nõutud teabe ja dokumentidega.
(2) Kui toetuse saajaks on investeerimisprojektile toetust saav isik või asutus, esitab toetuse
saaja maksetaotlused koordineerivale asutusele. Kui toetuse saajaks on lõppsaaja, esitatakse
6
maksetaotlused toetuse andmise tingimustes määratud elluviijale. Toetus makstakse välja
pärast maksmise aluseks olevate tingimuste ja kohustuste täitmise kontrollimist.
(3) Toetuse andmise tingimustes, taotluse rahuldamise otsuses ja rahastamislepingus võib
makse tegemiseks ette näha toetuse maksmise:
1) tekkinud ja tasutud kulude alusel;
2) kokkulepitud tingimuste, sealhulgas tulemuste või tegevuste täitmise alusel või
3) põhjendatud juhul osaliselt ettemaksena, välja arvatud riigiasutustele.
(4) Toetuse lõppmakse tehakse pärast projekti tegevuste elluviimise ja tulemuste tõendamist
vastavalt toetuse andmise tingimustele ja taotluse rahuldamise otsusele.
(5) Toetuse saajale võib teha makse enne kulude ja tulemuste tõendamist (edaspidi ettemakse)
järgmistel tingimustel:
1) ettemaksete summa võib moodustada kuni 40 protsenti määratud toetuse summast;
2) kui toetus on riigiabi või vähese tähtsusega abi, antakse ettemakse garantii alusel;
3) punktis 2 nimetatud ettemakse kasutamine tõendatakse hiljemalt tegevustele või projekti
rahastamisperioodile järgneva kuu lõpuks.
(6) Lõike 5 punktis 2 nimetatud ettemakse tingimuse rakendamisel võib nõuda garantiid, mis
peab vastama järgmistele tingimustele:
1) garantii andja on riik või Eestis tegevusloa alusel tegutsev krediidi- või finantseerimisasutus
või Eestis filiaalina tegutsev välisriigi krediidi- või finantseerimisasutus;
2) garantii tähtaeg on vähemalt 45 kalendripäeva pikem ettemakse kasutamise tõendamise
tähtajast;
3) garantii katab kogu ettemakse summa;
4) garantiid andva krediidi- või finantseerimisasutuse või krediidi- või finantseerimisasutuse
emaettevõtja pikaajaline krediidireiting on vähemalt Baa1 (Moodys) või BBB+ (Standard &
Poor’s) või sellega samaväärne.
(7) Elluviija või § 4 lõikes 3 nimetatud asutus võib toetuse maksmise või ettemakse tegemise
peatada või maksmisest keelduda, kui:
1) eeldused makse tegemiseks ei ole täidetud või asjaolud makse tegemiseks ei ole üheselt
selged;
2) tagasinõutav toetuse summa ei ole lõplikult või nõuetekohaselt tagasi makstud;
3) ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja ei suuda viia ettenähtud ajaks projekti
ellu;
4) taastekavas kokkulepitud reformi või investeeringu tulemustest või elluviimisest on
loobutud;
5) taotletavat makse summat on võimalik tasaarveldada tagasinõudmise otsuse kavandis
nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetusega;
6) Euroopa Komisjon on teinud otsuse toetuse makse peatamise või toetuse maksest keeldumise
kohta.
§ 10. Riigiabi
(1) Kui toetuse andmise korral on tegemist riigiabiga Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli
107 lõike 1 tähenduses, peab riigiabi andja enne abi andmist esitama Euroopa Komisjonile
riigiabi teatise, lähtudes konkurentsiseaduse §-s 341, maaelu ja põllumajandusturu korraldamise
seaduse §-s 9 või kalandusturu korraldamise seaduse §-s 38 sätestatust.
7
(2) Kui toetuse andmise korral on tegemist vähese tähtsusega abi või grupierandiga hõlmatud
riigiabiga, lähtub abi andja vastavalt konkurentsiseaduse §-s 33 või 342, maaelu ja
põllumajandusturu korraldamise seaduses või kalandusturu korraldamise seaduses sätestatust.
(3) Riigiabi ja vähese tähtsusega abi andja esitab enda antud abi kohta andmed riigiabi ja vähese
tähtsusega abi registrile vastavalt konkurentsiseaduse § 492 lõikele 3. Põllumajandusliku vähese
tähtsusega abi andmise korral arvestatakse maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse
§-s 20 sätestatut ning kalamajandusliku vähese tähtsusega abi puhul kalandusturu korraldamise
seaduse §-s 46 sätestatut.
§ 11. Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine
(1) Elluviija, § 4 lõikes 3 nimetatud asutus või § 6 lõikes 4 nimetatud juhul ministeerium nõuab
projektile eraldatud toetuse tagasi proportsionaalselt rikkumise ulatusega ning teeb täieliku või
osalise taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse järgmistel juhtudel:
1) toetuse saamisega seotud kohustust või nõuet ei ole osaliselt või täielikult täidetud;
2) toetust on kasutatud sobimatute kulude või tegevuste rahastamiseks;
3) toetuse saamisega seotud tingimused on täidetud näiliselt, toetuse saamiseks on esitatud
valeandmeid, projekti elluviimisel on esinenud pettus, korruptsioon või huvide konflikt;
4) toetust saanud isiku suhtes on algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus ja seeläbi ei ole
võimalik tagada projekti elluviimist ettenähtud tingimustel ega kavandatud tulemuste
saavutamist;
5) taastekavas kokku lepitud reformi või investeeringu tulemustest või elluviimisest on
loobutud.
(2) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse kehtetuks, kui toetuse saajat on karistatud
karistusseadustiku § 2601 alusel, kui toetus on määratud 12 kuu jooksul enne ebaseadusliku
töötamise avastamist või toetust kavatsetakse maksta viie aasta jooksul ebaseadusliku töötamise
avastamisest arvates.
(3) Kohustuse või tingimuse täitmata jätmise laadist tulenevalt vähendatakse toetust 2, 5, 10,
25, 50, 75 või 100 protsenti projektile või selle tegevusele eraldatud toetusest.
(4) Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise ja toetuse tagasinõudmise otsuse võib
teha viie aasta jooksul või, kui toetuse suurus on 60 000 eurot või sellest väiksem, siis kolme
aasta jooksul projektile viimase makse tegemisest või ettemakse korral selle kasutamise
tõendatuks lugemise päevast alates, välja arvatud juhul, kui Euroopa Liidu õigusest tuleneb
teisiti.
(5) Toetuse tagasinõudmise aluse esinemisel nõuab otsustaja toetuse saajalt toetuse tagasi.
(6) Toetuse saaja peab tagasinõutud toetuse maksma tagasi 60 kalendripäeva jooksul,
ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi nõude puhul nelja kuu jooksul, tagasinõude otsuse
kehtima hakkamise päevast alates.
(7) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib tasaarveldada sama projekti raames maksmisele
kuuluva toetusega.
(8) Tagasinõutud toetuse tagasimaksmise ajatamisele kohaldatakse perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse seaduse § 48 lõikeid 4, 6 ja 7.
8
(9) Tagasinõutud toetuse tähtajaks tagasi maksmata jätmisel kohaldatakse viivist vastavalt
perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 49.
(10) Ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi tagasinõudmise korral juhindutakse
konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatust, kui Euroopa Liidu õigusest ei tulene teisiti.
§ 12. Teavitamine
(1) Toetuse saaja teavitab avalikkust ja tegevustes osalejaid toetuse päritolust alates toetuse
saamisest, viidates kõnes või tekstis, et projekti on rahastanud Euroopa Liit taasterahastu
NextGenerationEU vahenditest ning kasutades objektide ja avalikkusele suunatud esemete ja
dokumentide märgistamisel Euroopa Liidu embleemi koos märkega „Rahastanud Euroopa Liit
– NextGenerationEU“.
(2) Määruses sätestatud teavitamisnõudeid tuleb täita kooskõlas Euroopa Komisjoni ja
siseriikliku korraga ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 füüsiliste
isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi
95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119,
04.05.2016, lk 1–88).
§ 13. Andmete töötlemine ja säilitamine
(1) Taastekava rakendamisega seotud asutused koguvad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu
määruse (EL) 2021/241 artikli 22 lõikes 2 punktis d nimetatud andmeid. Andmeid kogutakse
avalikest andmekogudest või vajadusel andmevahetuslepingute alusel. Kui nõutavad andmed
ei ole avalikest andmekogudest kättesaadavad, kehtestatakse toetuse saaja kohustus need
esitada toetuse andmise tingimustes, taotluse rahuldamise otsuses või rahastamislepingus.
(2) Taastekava rakendamisega seotud asutused võivad töödelda ja vahetada teavet ja dokumente
taotlejate ja toetuse saajate kohta ning muud toetuse andmise menetluse käigus saadud teavet
ja dokumente käesolevas määruses ja toetuse andmise tingimustes nimetatud ülesannete
täitmiseks.
(3) Taastekava rakendamisega seotud asutuste ametnikel, töötajatel ja ülesannete täitmisse
kaasatud isikutel on keelatud nii teenistus- või töösuhte ajal kui ka pärast seda avaldada
ülesannete täitmise tõttu teatavaks saanud riigi- ja ärisaladust, salastatud välisteavet, teiste
inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ning muud asutusesiseseks kasutamiseks
tunnistatud teavet.
(4) Taastekava rakendamisega seotud asutused ja toetuse saajad peavad Euroopa Parlamendi ja
Nõukogu määruse (EL) 2021/241 artikli 22 lõike 2 punktis e nimetatud institutsioonidele ja
asutustele tagama juurdepääsu toetuse kasutamisega seotud andmetele ning nimetatud asutuste
õiguste rakendamise kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom)
2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega
muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr
1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja
otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT
L 193, 30.7.2018, lk 1–222), artikli 129 lõikega 1.
(5) Toetuse andmise ja kasutamisega seotud dokumente ja muid tõendavaid dokumente,
sealhulgas statistilisi andmeid ja muid rahastamisega seotud andmeid, sealhulgas elektroonilisi
9
andmeid ja dokumente, säilitatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL)
2021/241 artikliga 132.
(6) Riigiabi andmist tõendavaid dokumente säilitatakse kümme aastat arvates abi andmisest.
Riigiabi kava käsitlevaid andmeid säilitatakse kümme aastat alates päevast, mil selle kava alusel
anti üksikabi viimast korda.
(7) Lõikes 5 nimetatud andmeid ja dokumente säilitatakse originaalide või originaalide
tõestatud koopiate kujul või üldtunnustatud andmekandjatel, sealhulgas originaaldokumentide
elektrooniliste versioonide või üksnes elektroonilises versioonis eksisteerivate dokumentide
kujul.
§ 14. Aruandlus
(1) Taastekavas nimetatud reformide ja investeeringute tulemuste saavutamise aruanne tuleb
koordineerivale asutusele esitada hiljemalt 2026. aasta 31. mail, välja arvatud juhul, kui
Euroopa Nõukogu rakendusotsuses on sätestatud hilisem tähtaeg.
(2) Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2021/241 artiklis 27 nimetatud aruande
esitab Euroopa Komisjonile Euroopa poolaasta raames Riigikantselei.
(3) Elluviija esitab vahearuanded koordineerivale asutusele e-toetuse kaudu rahastamisperioodi
28. veebruari seisuga hiljemalt 31. märtsil ning rahastamisperioodi 31. augusti seisuga hiljemalt
30. septembril. Lõpparuanne tuleb koordineerivale asutusele esitada hiljemalt 2026. aasta 31.
mail.
(4) Toetuse saaja, välja arvatud lõppsaaja, esitab projekti vahearuanded rahastamisperioodi 28.
veebruari seisuga hiljemalt 31. märtsil ning rahastamisperioodi 31. augusti seisuga hiljemalt 30.
septembril. Lõpparuanne tuleb esitada hiljemalt projekti tegevuste lõpetamisele järgneva kuu
lõpuks e-toetuse kaudu. Lõppsaaja vahe- ja lõpparuannete esitamise kord määratakse §-s 8
nimetatud toetuse andmise tingimustes ning aruannete esitamise tähtajad, kui need ei ole toetuse
andmise tingimustes kehtestatud, taotluse rahuldamise otsuses või rahastamislepingus
kuupäeva täpsusega.
(5) Taotluse rahuldamise otsuses ja rahastamislepingus kehtestatakse vahe- või lõpparuande
esitamise aeg kuupäeva täpsusega. Toetuse saaja täiendab vahe- või lõpparuannet elluviija või
koordineeriva asutuse nõudmisel. Koordineeriv asutus või elluviija kehtestab aruande vormid
ning teeb need kättesaadavaks oma veebilehel ja e-toetuses.
(6) Aruandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon:
1) aruandlusperiood;
2) hanked, andmed projekti arengu kohta, sealhulgas tehtud tööd ja tegevused, tulemuste
saavutamine ning sõltuvalt projekti iseloomust andmed tehtud kulude ja asjakohaste ühiste
näitajate saavutustaseme kohta;
3) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;
4) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta ja aruande esitamise kuupäev.
§ 15. Vaidemenetlus
(1) Koordineeriva asutuse, ministeeriumi ja elluviija otsuse või toimingu peale võib esitada
vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.
10
(2) Kui vaie esitatakse koordineeriva asutuse otsuse või toimingu peale, lahendab vaide
koordineeriv asutus. Kui vaie esitatakse ministeeriumi otsuse või toimingu peale, lahendab
vaide ministeerium. Kui vaie esitatakse elluviija otsuse või toimingu peale, lahendab vaide
elluviija määranud ministeerium, välja arvatud juhul, kui ministeerium on toetuse andmise
tingimuste õigusaktis määranud vaide lahendajaks elluviija. Kui elluviija otsuse või toimingu
peale esitatud vaide lahendab ministeerium, esitatakse vaie elluviija kaudu ministeeriumile.
11
Vabariigi Valitsuse määruse
„Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuste andmise üldtingimused“ eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja
vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.02.2021, lk 17–75) artikli 4 punktist 2 tulenevalt on taaste- ja
vastupidavusrahastu (edaspidi rahastu) erieesmärgiks liikmesriikidele rahalise toetuse andmine,
saavutamaks nende poolt esitatud taaste- ja vastupidavuskavas (edaspidi taastekava või RRP)
sätestatud reformide ja investeeringute eesmärgid ja sihid (edaspidi tulemused).
Eestile on aastatel 2021–2026 rahastust antava välisabi esimese osa suuruseks 759,7 miljonit eurot
ning teine osa (ligi 30%) selgub 30. juuniks 2022. a. Toetuse suurus arvutatakse Euroopa Parlamendi
ja Nõukogu määruse (EL) 2021/241 lisas I kirjeldatud metoodika alusel. Metoodikas võetakse
arvesse liikmesriigi rahvaarvu, SKP pöördväärtust elaniku kohta, viimase viie aasta (2015–2019)
keskmist töötuse määra võrreldes liidu keskmisega, reaalset SKP vähenemist 2020. aastal ning
reaalset SKP vähenemist 2020. ja 2021. aastal kokku. Metoodikas seatakse ülempiirid SKP
pöördväärtusele elaniku kohta ning liikmesriigi töötuse määra kõrvalekaldele liidu keskmisest (sh
jõukamatele riikidele erinev määr, arvestades nende stabiilsemat tööturgu), et saavutada toetuse
ühtlane jaotus liikmesriikide vahel ja vältida toetuse ülemäärast koondumist. Metoodika sisaldab ka
jaotusvalemit liikmesriikide vahel.
Tuginedes Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele (EL) 2021/241, kehtestatakse käesoleva
määrusega siseriiklik õigusraam rahastu kasutamiseks ja Euroopa Nõukogu rakendusotsusega
kinnitatud taastekavas fikseeritud tulemuste saavutamiseks, sh seda korraldavad asutused, nende
peamised ülesanded, üldnõuded toetuse andmiseks ja kasutamiseks, nõuded toetuse saajatele, samuti
nõuded toetuse andmise tingimuste kehtestamiseks ja aruandluse korraldamiseks.
Euroopa Nõukogu on taastekava kinnitanud oma ___________ rakendusotsusega nr _______
Nõukogu rakendusotsusega kinnitatud taastekavas sisalduvate reformide ja investeeringute
elluviimiseks ja nendega seotud tulemuste saavutamiseks võivad valdkonna eest vastutavad ministrid
kehtestada toetuse andmise tingimused käskkirjaga, kui ministeeriumid viivad reformi või
investeeringuga hõlmatud tegevusi ellu ise (§ 7), või kehtestada toetuse andmise tingimused
määrusega, kui toetust antakse edasi avatud taotlusvoorude kaudu (§ 8). Kui reformi või
investeeringu projekt ja toetuse saaja on määratletud taastekavas (§ 6), sõlmib valdkonna eest
vastutav minister toetuse saajaga projekti elluviimiseks rahastamislepingu. Reformide ja
investeeringute tulemuste eest vastutab asjaomane ministeerium ja toetuse saaja.
Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) ja seletuskirja koostasid Riigi Tugiteenuste
Keskuse toetuste korraldamise talituse õigusüksuse juht Marek Kübarsepp (e-post:
[email protected]) ja jurist Anu Jaanson (e-post:
[email protected]). Eelnõu toimetas
keeleliselt Rahandusministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (e-post:
[email protected]) ning eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud sama osakonna jurist
õigusosakonna juhataja ülesannetes Virge Aasa (e-post:
[email protected], tel 611 3549).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu eesmärk on luua siseriiklik õigusraam taastekava ning selle alusel Euroopa Komisjoni ja Eesti
Vabariigi vahel sõlmitud rahastamislepingust tulenevate liikmesriigi õiguste ja kohustuste
1
realiseerimiseks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2021/241 artikli 20
punktidega 1 ja 2. Samuti nähakse ette siseriiklikud valdkondadeülesed nõuded taastekava
rakendamiseks ja rahastamise tagamiseks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega
(EL) 2021/241.
Eelnõu § 1 lõiked 1–3 käsitlevad määruse üldsätteid ja kohaldamisala ning näevad ette võimaluse
toetuse andmise tingimuste täpsustamiseks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega
(EL) 2021/241, Euroopa Nõukogu rakendusotsuses, Euroopa Komisjoniga sõlmitavas
rahastamislepingus ja tegevuskorras, delegeeritud määrustes ja juhistes kehtestatud tingimustega.
Delegeeritud aktidega kehtestatakse Euroopa Komisjoni poolt sotsiaalsete kulude klassifikatsioon,
riikideülene tulemustabel ja kohustuslikud ühised näitajad, nende aruandlustähtaeg ja -metoodika.
Tegevuskord lepitakse Euroopa Komisjoniga kokku pärast Nõukogu rakendusotsuse vastuvõtmist
ning selles kehtestatakse vajadusel täpsustavad tingimused sihtide ja eesmärkide saavutamiseks,
täpsem seire ja rakendamise kord, ajakava ning fikseeritakse indikatiivne maksegraafik.
Eelnõu § 2 käsitleb taastekava rakendamise rahastamiskõlblikkuse tingimusi ja üldiseid põhimõtteid.
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2021/241 artikli 17 lõike 2 kohaselt loetakse
rahastamiskõlblikuks toetatavad tegevused, millega alustatakse 2020. aasta 1. veebruarist ja mis
vastavad määruse (EL) 2021/241 nõuetele.
Lõikes 2 kehtestatakse horisontaalne põhimõte, mille kohaselt võib taastekavas nimetatud
reformideks ja investeeringuteks saada toetust muudest Euroopa Liidu programmidest ja
instrumentidest eeldusel, et sellise toetusega ei kaeta ühte ja sama kulu ehk toetus peab järgima
täiendavuse põhimõtet vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2021/241 artikli 5
punktile 1 ja artiklile 9.
Lõikes 3 nähakse õigusselguse huvides ette nõue, mille kohaselt tuleb taastekavas nimetatud
reformide ja investeeringute rahastamisel lähtuda lisaks ka Euroopa Liidu kehtestatud riigiabi
reeglistikust ja nõuetest. Seetõttu tuleb juba taastekavas nimetatud reformide ja investeeringute
planeerimisel ning toetuse andmisel hinnata, kas reformidele ja investeeringutele toetuse andmine on
käsitletav riigiabina või vähese tähtsusega abina (edaspidi VTA). Kui tegemist on riigiabi või VTA
andmisega, tuleb toetuse andmisel nende reeglitega ka arvestada. Riigiabina käsitatakse Euroopa
Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 107 lõike 1 tähenduses antavat abi ja vähese tähtsusega
antava abina Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu
toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352,
24.12.2013, lk 1−8), artiklis 3 nimetatud abi.
Lõikes 4 nähakse ette üldnõue, mille kohaselt tuleb toetusest rahastatud objektidele tagada
ligipääsetavus. Toetuse andmise tingimustes ja toetuse kasutamisel tuleb tagada kehtivate
ligipääsetavuse nõuete täitmine, milleks on näiteks projekteeritavate ja olemasolevate
ehitiste/rajatiste puhul ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29. mai 2018. a määrus nr 28 „Puudega
inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“ ning e-keskkondadele kehtiv ligipääsetavuse
standard. Ligipääsetavuse tagamine on oluline kõikide projektide puhul, mistõttu ei ole määrav, kas
projekti raames luuakse taristuobjekt, pakutakse teenust, luuakse e-keskkondi või tehakse muid
tegevusi.
Lõikes 5 kehtestatakse üldpõhimõte, mille kohaselt ei tohi antavast toetusest hüvitada käibemaksu.
Erandina on lubatud käibemaksu toetusest hüvitada vaid juhul, kui on võimalik tõendada, et
käibemaksuga maksustamine toimub väljaspool Eesti Vabariiki ja riik ei saa käibemaksu oma
eelarvesse tagasi.
Lõike 6 kohaselt võib toetusest rahastada vaid selliseid reforme ja investeeringuid, mille puhul
2
järgitakse keskkonnaeesmärkide saavutamise põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“ Euroopa Parlamendi ja
Nõukogu määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses. Nimetatud nõue tuleneb Euroopa Parlamendi
ja Nõukogu määruse (EL) 2021/241 artikli 5 punktist 2 ning seda peab järgima nii projektide
valimisel kui ka nende elluviimisel. Kui toetust antakse §-s 6 nimetatud rahastamislepingu või §-s 7
nimetatud käskkirja alusel, tuleb abi andjal enne toetuse andmist hinnata § 2 lõikes 6 nimetatud
nõude täitmiseks rakendatavaid kaitsemeetmeid (kui see on asjakohane) ning vajadusel esitada
koordineerivale asutusele ja Rahandusministeeriumile selgitus metoodika ning protsessi kohta, mida
järgitakse, tagamaks, et valitud projektid vastavad § 2 lõikes 6 nõudele. Kui toetust antakse §-s 8
nimetatud määruse alusel, tuleb määruses kajastada § 2 lõikes 6 nimetatud nõude täitmiseks
rakendatavaid kaitsemeetmeid (kui see on asjakohane) ning esitada selgitused metoodika ja protsessi
kohta, mida järgitakse, tagamaks, et valitud projektid vastavad § 2 lõikes 6 nimetatud nõudele.
Lõike 7 kohaselt nähakse toetuse andmise objektiivsuse ja sõltumatuse tagamiseks ette üldnõue, mille
kohaselt toetuse taotluse menetlemisega, taotluse hindamisega ja toetuse otsustamisega seotud isik
peab olema kompetentne ja erapooletu. Juhul kui toetuse andmise tingimustes on kehtestatud
täiendavaid nõudeid, siis tuleb lisaks tagada, et nimetatud nõudeid enne toetuse andmist järgitakse.
Lõike 8 kohaselt nähakse ette üldpõhimõte, mille kohaselt toetuse taotluse menetleja ja toetuse
andmise üle otsustaja ei või olla isik, kes on jõustunud kohtuotsuse alusel süüdi mõistetud
ametialases süüteos või karistusseadustiku § 209, 2091, 210, 211, 212, 2172 või 280 alusel ning kelle
karistusandmeid ei ole karistusregistri seaduse alusel kustutatud ja arhiivi kantud. Nõude
kehtestamine aitab tagada Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2021/241 preambuli
punktis 40 ning artiklis 22 kehtestatud tingimuste täitmist.
Lõike 9 kohaselt nähakse ette nõue, mille kohaselt taastekava alusel toetuse taotlemine, sellega
seotud teabe ja dokumentide esitamine, samuti säilitamine toimub siseriiklikult ühe keskse
andmekogu kaudu, milleks on perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 37 lõikes 1 nimetatud
register (SFOS). Nimetatud nõude kehtestamisega tagatakse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu
määrusega (EL) 2021/241 nõutavate andmete, aruandluse ja dokumentide keskne ja nõuetele vastav
töötlemine ning säilitamine Euroopa Komisjoni ees.
Lõikega 10 täpsustatakse, et käesolevas määruses nimetatud lõppsaajale ja elluviijale kohaldatakse
toetuse saajale kehtestatud nõudeid, kuivõrd neile kohalduvad nõuded eraldi ei kehtestata. Mõisted
elluviija ja lõppsaaja on eristatud tulenevalt toetuse andmise vormist.
Lõikes 11 nähakse ette koordineeriva asutuse ja elluviija õigus vajadusel kontrollida toetuse saaja
juures kohapeal toetuse eesmärgipärast ja nõuetekohast kasutamist, mille kaudu tagatakse Euroopa
Komisjonile esitatavate andmete objektiivsus ja õiguspärasus ning tagatakse riigi ja Euroopa Liidu
finantshuvide kaitse.
Eelnõu § 3 käsitleb määrusega kasutatavaid mõisteid.
Omafinantseeringu mõiste juures nähakse ette eritingimus, mille kohaselt võib kogu toetatava
projekti käibemaks olla toetuse saaja omafinantseeringu osaks, kui see ei ületa projektiga ettenähtud
tegevus(t)e omafinantseeringu osakaalu ja on tõendatav, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele
õigusaktidele ei ole tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna õigust maha arvata või käibemaksu
tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel. Kui üldjuhul on välistoetuste puhul
tagastamatu käibemaks abikõlblik, siis taaste- ja vastupidavusrahastu puhul on fondi rahaliste
vahendite saaja Eesti riik, kes on muuhulgas ka käibemaksu koguja, mistõttu ei käsitleta taastekava
reformide ja investeeringute käibemaksu toetusest hüvitatavana.
Teised terminid selgitamist ei vaja.
3
Eelnõu §-s 4 nähakse ette taastekava koostamise ja rakendamisega seotud Eesti riigi asutused ja
nende ülesanded.
Rahandusministeerium juhib taaste- ja vastupidavusrahastu planeerimist, korraldab taastekava
koostamist ja muutmist, peab taastekava läbirääkimisi Euroopa Komisjoniga, teostab auditeeriva
asutuse ülesandeid, kooskõlastab siseriiklikud toetuse andmise tingimused, kehtestab vajadusel
täiendavaid siseriiklikke juhiseid toetuse kasutamiseks, kogub andmeid, mis on vajalikud taastekava
rakendamiseks. Taastekava tulemuslikkuse ja mõjude hindamiseks viiakse Rahandusministeeriumi
koordineerimisel läbi vähemalt üks hindamine.
Samuti nähakse eelnõu §-s 4 ette ministeeriumide ülesannete piiritlus taastekava rakendamisel, mis
tulenevad asjaolust, et iga ministeeriumi vastutusvaldkonda kuuluvate reformide ja investeeringute
tulemuste saavutamise ja ka elluviimise eest vastutab vastavad reformid ja investeeringud
taastekavasse esitanud ministeerium.
Lisaks nähakse ette koordineeriva asutuse ülesanded, mille täitjaks on Riigi Tugiteenuste Keskus.
Koordineeriva asutuse peamine ülesanne on kontrollida toetuse saajate (välja arvatud lõppsaajad) ja
elluviijate maksetaotluste vastavust kehtestatud nõuetele, kontrollida taastekava tulemuste
saavutamist, teostada RRP ülest riskide hindamist, koguda taastekava täitmisega seotud andmeid,
koordineerida taastekavaga seotud teavitustegevusi ning esitada Rahandusministeeriumiga
kooskõlastatud aruanne Riigikantseleile, kes omakorda esitab selle Euroopa Komisjonile.
Teavitustegevuse riigisisese korraldamise juhise koostab Rahandusministeerium, Riigi Tugiteenuste
Keskuse ülesanne on keskselt teavitustegevusi koordineerida.
Auditeeriv asutus auditeerib taastekava eesmärkide ja sihtide saavutamist ning toetuse kasutamise
õiguspärasust, samuti taastekava rakendamisega seotud asutuste juhtimis- ja kontrollisüsteemide
toimivust ning esitab läbi viidud auditite kohta kokkuvõtte koordineerivale asutusele.
Eelnõuga nähakse õigusselguse huvides ette elluviija ülesanded, mis tulenevad asjaolust, et on vajalik
täpsustada eelnõu § 8 alusel kehtestatava määruse alusel elluviijale määratavate ülesannete ulatust.
Kui toetuse andmise tingimuste määruse alusel määratakse reformi või investeeringuga hõlmatud
alategevuse vahetu elluviija, siis vastutab määruse alusel kehtestatud reformi või investeeringu
alategevuse tulemuste täitmise eest elluviija. Eelnev erisus ei välista toetuse andmise tingimuste
määruse alusel toetust saavate lõppsaajate (toetuse saajad) vastutust toetust saanud projekti tulemuste
saavutamise eest.
Eelnõu § 5 lõikes 1 nähakse ette toetuse saajale esitatavad nõuded, mis kehtivad sõltumata toetuse
andmise vormist ja neid asjaolusid tuleb kontrollida enne toetuse andmist, et kontrollida toetuse saaja
finants- ja toimimissuutlikkust taotluses kirjeldatud tegevuste tegemiseks ja projekti tulemuste
saavutamiseks ning tagada Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2021/241 artiklist 22
tulenev Euroopa Liidu finantshuvide kaitse.
Punktis 1 nimetatud kehtiva karistuse puudumise nõude kontrollimiseks tehakse järelepärimine
karistusregistrisse. Isik loetakse karistatuks või tal on kehtiv karistus kuni karistusregistri seaduse
alusel karistusandmete kustutamiseni ja arhiivi kandmiseni.
Punktis 2 nimetatud majandustegevuse nõuet kohaldatakse juhul, kui toetatakse ettevõtjat. Nõue on
seotud toetuse saaja haldus- ja toimimissuutlikkuse nõudega, mis on hõlmatud vastavas valdkonnas
tegutsemise lubadega ehk taotlejal peab olema täidetud majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse
tähenduses tulenevad nõuded ettevõtlusega tegelemisel. Nõude täitmist kontrollitakse
majandustegevuse registrist.
Punktis 3 eeldatakse, et taotleja on makseraskustes, kui tal on maksuvõlad koos intressiga rohkem kui
4
100 eurot, mis ei ole ajatatud, ja mida ei likvideerita puuduste kõrvaldamiseks antava tähtaja jooksul.
Maksuvõla puudumisega arvestamise eesmärk on toetada taotlejat, kellel ei ole riigi ees olulist
rahalist võlga. Maksuvõlgnevusi saab kontrollida e-maksuameti/e-tolli kodulehelt.
Punkti 4 kohaselt tuleb veenduda, et taotleja või partneri suhtes ei ole pankrot välja kuulutatud, ta ei
ole likvideerimisel ega sundlõpetamisel. Juhul kui selgub vastupidine, siis eeldatakse, et puudub
projekti elluviimiseks vajalik finantssuutlikkus ja ka vajalik haldus- ja toimimissuutlikkus. Kui
üksnes partner on nimetatud olukorras, siis on tingimust võimalik täita näiteks nii, et partnerit ei
kaasata projekti või kaasatakse mõni teine. Veendudes, et taotleja või partneri suhtes ei ole algatatud
pankrotimenetlust, tagatakse Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 4 lõike 3 punktis a ja
sama artikli lõike 6 punktis a sätestatud nõue, mille kohaselt ei tohi ettevõtjale, kellele antakse vähese
tähtsusega abi, kas laenuna või tagatisena, olla välja kuulutatud maksejõuetusmenetlust. Infot
pankroti, likvideerimise ja sundlõpetamise menetluse kohta saab äriregistrist ning
mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrist, samuti väljaandest Ametlikud Teadaanded.
Punktiga 5 nähakse ette nõue, et juhul kui taotleja või partner on riigiabi saajaks, ei või nad Euroopa
Liidu õiguse kohaselt olla raskustes ettevõtjad. Raskustes oleva ettevõtja mõistet selgitab Komisjoni
teatise nr 2004/C 244/02 „Ühenduse suunised raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja
ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta“ (Euroopa Liidu Teataja C 244, 01.10.2004, lk 0002–
0017) punkt 2.1. Kui taotleja või partner on riigiasutus või põhiseaduslik institutsioon, siis
finantseerimisvõimekust eeldatakse ilma täiendavate tingimusteta, sest iga riigiasutuse kohustus on
tagada kulude kate riigieelarve seaduse kohaselt.
Punkti 6 kohaselt peab toetuse taotlejal ja tema partneril olema projekti elluviimiseks ja haldamiseks
vajalik kvalifikatsioon, kogemus, õiguslik, organisatsiooniline või tehniline eeldus vastavalt toetuse
andmise tingimustele. Selline eeldus võib tuleneda toetuse saajate ringist või projekti tegevuste
valdkonnast, toetatavast eesmärgist või mõnest projekti elluviimisega seotud seadusest. Arvestades
toetatavat valdkonda ja taotlejate sihtgruppi, tuleb toetuse andmise tingimustes seada nõuded taotleja
organisatsioonile, näiteks projektijuhi kvalifikatsioonile ja kogemusele, selleks, et veenduda toetuse
saaja haldus- ja toimimissuutlikkuses toetatava projekti edukaks elluviimiseks.
Punkti 7 kohaselt peab toetuse saaja tagama nõutava omafinantseeringu ning toetuse andja nõudmisel
esitama toetuse andjale selle kohta tõendid enne toetuse saamist. Projektile kohaldatav
omafinantseeringu osakaal rahastamiskõlbulikest kuludest märgitakse taotluse rahuldamise otsuses
või rahastamislepingus ja selle ulatus peab olema kooskõlas toetuse andmise tingimustes nõutuga.
Omafinantseeringu saab lugeda toetuse saaja poolt tasutuks ka siis, kui kolmas isik tasub selle toetuse
saaja eest. Omafinantseeringu võib tasutuks lugeda ka siis, kui on tõendatud toetuse maksmise
eelduseks olevate tegevuste tegemine või tulemuste saavutamine.
Punkti 8 kohaselt seatakse piirang toetuse saajale, et tagada Euroopa Liidu finantshuvide kaitse
taasterahastu rakendamisel. Kui toetuse saaja on eelnevalt saanud taasterahastust toetust ning see on
kuulunud tagasimaksmisele, kuid toetuse saaja ei ole tagasinõuet täitnud või teinud seda tähtaegselt,
siis puudub tal õigus toetuse saamiseks uuele taasterahastu projektile.
Lõikes 2 nähakse ette kohustus toetuse saajale järgida riigihangete seadust (edaspidi RHS), kui ta on
hankija RHS tähenduses. Samas lõikes nähakse ette ka erisus, mille eesmärk on vähendada
halduskoormust väiksemasummaliste hangete kontrollimisel ja mis lähtub asjaolust, et Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes
kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013,
(EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja
(EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr
966/20 (ELT L 193, 30.07.2018, lk 1–222) lisa I punktis 38.2 (d) on tõstetud lihthanke menetluse
5
algmäära samuti 20 000 euroni.
Kui toetuse saaja ei ole hankija riigihangete seaduse (edaspidi RHS) tähenduses, peab hangete korral
alates eelnõus nimetatud piirmäärast alates toetuse saaja tõendama, et järgitud on toetuse andmise
tingimustes ja RHS §-s 3 sätestatud nõudeid. Analoogselt kontrollitakse eelnõus nimetatud
piirmäärast alates RHS §-s 3 sätestatud nõuete järgimist siis, kui toetuse saaja/partner tellib sotsiaal-
ja eriteenuseid RHS § 126 lõike 1 tähenduses või korraldab riigihanke, mille eeldatav maksumus jääb
alla riigihanke piirmäära.
Eelkõige peab toetuse saaja tõendama, et ostu maksumus kujunes konkurentsi korral erinevate
erapooletute ja võrreldavate pakkumuste objektiivse võrdlemise teel, ehk et konkurentsi on
efektiivselt ära kasutatud. Kui toetuse saaja peab kindlasummalise makse korral tõendama vaid
eelarve asjakohasust, rakendub nimetatud nõue eelarvekulude tõendamisel.
RHS §-s 3 sätestatud põhimõtted hõlmavad eesmärki tagada konkurentsi efektiivse kasutamise teel
hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine. Kui lõppsaaja on RHS
tähenduses hankija, on vaja koguda andmeid töövõtjate ja alltöövõtjate kohta vastavalt Euroopa
Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2021/241 artikli 22 lõike 2 punktist (d) nimetatud ulatusele.
Eelnõu §-s 6 reguleeritakse toetuse andmist investeerimisprojektidele, mis on taastekavaga
kinnitatud reformi või investeeringu osaks olev või sellest eraldiseisev Euroopa Komisjoniga
eelnevalt kokkulepitud (eeldefineeritud) investeering või muu üksikprojekt, mille toetuse saaja on
taastekavas määratletud ning mille taastekavas määratletud tegevused moodustavad üksikprojektina
terviku ja mille rahastamiseks ei rakendata avatud taotlemist.
Eelnõu § 6 lõikes 1 nähakse ette nõue, et enne taastekavaga kinnitatud investeerimisprojektile toetuse
andmist peab toetuse saaja esitama e-toetuse kaudu investeerimisprojekti täpsustatud tegevused,
ajakava, eelarve ning rahastamisperiood jm vajaliku informatsiooni projekti vastavuse ja
eesmärgipärasuse hindamiseks. Nõuet rakendatakse põhjusel, et taastekavas kirjeldatud
investeerimisprojekt on liiga üldiselt kirjeldatud ning selle detailsem kirjeldus ja tegevuskava
esitatakse kontrollimiseks ministeeriumile, kelle vastutusvaldkonda investeerimisprojekti
elluviimine kuulub.
Eelnõu § 6 lõike 2 kohaselt peab investeerimisprojekt enne selle rahastamist ja toetuslepingu
sõlmimist vastama taastekavale, olema jätkusuutlik ning vastama kohalduvatele siseriiklikele
eriseadustest tulenevatele nõuetele.
Eelnõu §-s 6 lõigete 3 ja 4 kohaselt sõlmib ministeerium, kelle vastutusvaldkonda kuulub
taastekavaga toetatav investeerimisprojekt, toetuse saajaga toetuslepingu, mis tuleb enne selle
sõlmimist kooskõlastada koordineeriva asutuse ja Rahandusministeeriumiga. Juhul, kui toetatav
investeerimisprojekt on seotud erinevate ministeeriumide vastutusvaldkondadega, sõlmitakse
rahastamisleping kõigi investeerimisprojekti osapoolte (ministeeriumid ja toetuse saaja) vahel ühiselt
ning sõlmitud rahastamislepingu edastab taastekavas reformi või investeeringu eest vastutav
ministeerium 5 kalendripäeva jooksul koordineerivale asutusele.
Eelnõu §-s 7 reguleeritakse toetuse andmist, kui toetuse saajaks on ministeerium ja toetatavat
tegevust viib ellu ministeerium ise või koos partneriga, kui viimane on tegevustesse kaasatud.
Eelnõu §-s 7 lõikes 1 nähakse ette miinimumnõuded, kui toetuse andmise tingimused kehtestatakse
ministri käskkirjaga.
Eelnõu §-s 7 lõikes 2 nähakse ette võimalus, et ministeerium võib tegevustesse kaasata partneri ja
6
volitada elluviimise teisele täidesaatva riigivõimu asutusele või juriidilisele isikule. Kui ministeerium
soovib volitada tegevused eraõiguslikule juriidilisele isikule, delegeerib ministeerium ülesande
halduslepinguga halduskoostöö seaduses sätestatud korras.
Eelnõu § 7 lõigetes 3 ja 4 kehtestatakse nõuded ministeeriumile toetuse andmise tingimuste käskkirja
kooskõlastamiseks koordineeriva asutuse, Rahandusministeeriumi ja vajadusel teiste
ministeeriumidega, kui tegevus mõjutab teise ministeeriumi vastutusala eesmärke, sh vajadusel
Euroopa Komisjoniga enne käskkirja kehtestamist.
Eelnõu §-s 8 nähakse ette kohustuslik toetuse andmise vorm ning nõuded kui toetust antakse avatud
taotlemise kaudu. Lõikega 1 luuakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitus toetuse andmise
tingimuste kehtestamiseks määrusega (VäSS § 8 lg 4 ja 5).
Eelnõu § 8 lõikes 2 nimetatakse, mida määrusena kehtestatavad toetuse andmise tingimused peavad
vähemalt sisaldama, kui toetamiseks sobilikke projekte tahetakse valida välja avatud taotlemise
korras. Avatud taotlemist võib korraldada kindlaks tähtajaks taotluste esitamisena taotlusvooru
põhiselt või määratud ajavahemikus taotluste jooksva esitamisena.
Punkti 1 kohaselt tuleb määruses nimetada, millise taastekavas nimetatud reformi või investeeringu
elluviimiseks määrus kehtestatakse. Nimetamine on vajalik, tagamaks määruses nimetatud
toetatavate tegevuste ja tingimuste vastavus EL ja siseriiklikes õigusaktides ette nähtud tingimustele
ning nende seos taastekava tulemustega.
Punkti 2 kohaselt tuleb kehtestatavas määruses nimetada elluviija ja tema ülesanded, kui toetus
antakse edasi lõppsaajatele ja toetuse edasiandmisega seotud ülesandeid täidab elluviija. Seeläbi
tagatakse taotlejatele õigusselgus ja läbipaistvus toetuste menetlemisel.
Punkti 3 kohaselt tuleb määruses nimetada, milliseid projekti tegevusi toetatakse ja mis on sealjuures
üldine projekti toetamise eesmärk ning seos taastekavas nimetatud reformi või investeeringu
tulemustega. Toetatavad tegevused peaksid olema nimetatud piisavalt täpselt ja samas vajalikul
määral üldiselt, et taotlejal oleks võimalik aru saada, kuidas tema projekt võiks toetamiseks sobilik
olla.
Punkti 4 kohaselt on ministeeriumil kohustus hinnata juba enne määruse (riigiabi eeskirjades
nimetatakse „abikava“) kehtestamist, kas õigusakti alusel antava toetuse andmine tähendab riigiabi
või VTA andmist. Kui tegemist on abikava alusel riigiabi või VTA andmisega, tuleb määruse
kujundamisel nende reeglitega ka arvestada, sealhulgas asjakohaste mõistetega, abi andmise
välistustega, toetuse määradega, toetatavate tegevustega ning kuludega. Taotleja, toetuse saaja, aga
ka elluviija peavad olema eelnevalt teadlikud, et toetuse andmisel kohalduvad riigiabi või VTA
reeglid koos nendest tulenevate piirangute ja kohustustega. Elluviijad peavad vastavalt
konkurentsiseadusele jälgima, et toetust antakse konkreetsele toetuse saajale riigiabi või VTA
andmist reguleerivate õigusaktide kohaselt.
Kui määruse kohaselt võib olla tegemist üksikabi andmisega Euroopa Komisjoni otsuse alusel
konkurentsiseaduse §-le 34¹ tähenduses, tuleb määruses viidata konkurentsiseaduse §-le 34¹.
Riigiabina käsitatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 107 lõike 1 tähenduses
antavat abi ja vähese tähtsusega antavaks abiks Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013
artiklis 3 nimetatud abi.
Punkti 5 kohaselt tuleb määruses määratleda toetatavate tegevuste rahastamisperiood, mille sisse
peavad jääma projektide elluviimisperioodid ning mis jääb ajavahemikku 2020. aasta 1. veebruarist
7
2026. aasta 31. augustini.
Punkti 6 kohaselt tuleb määruses sätestada muud toetuse andmise tingimused, mis arvestades
sihtgruppi, toetatavaid tegevusi või valdkonna eripära, on asjakohased.
Punkti 7 kohaselt tuleb määruses nimetada toetuse minimaalne või maksimaalne osakaal
abikõlblikest kuludest ning vajadusel toetuse suurim või vähim summa. Toetuse osakaalu või summa
kujundamisel tuleb arvestada riigiabi reeglitest tulenevate piirangutega ning asjaoluga, et toetusest ei
hüvitata käibemaksu. See osa abikõlblikest kuludest, mida toetusega ei kaeta, ehk eelnõu tähenduses
omafinantseering, jääb toetuse saaja enda kanda.
Punkti 8 kohaselt tuleb määruses määratleda taotlejale (lõppsaajale) ja partnerile esitatavad nõuded.
Lisaks võib vajadusel ette näha täiendavaid nõudeid. Näiteks võib ette näha võimaluse võtta vastu
taotlusi konkreetse tegevuse, piirkonna, sihtrühma või eelarve osa kohta, kui see aitab kaasa toetuse
kavandatud sihtrühmale või tulemuste saavutamisele suunamisel. Samuti tuleb kehtestada selged
nõuded taotlusele, et taotleja saaks esitada ammendavalt kogu vajaliku teabe projektis kavandatud
tegevuste, nende maksumuse ja tulemuste kohta, mis omakorda lihtsustab toetuse andmise üle
otsustamist ning vähendab puudustega taotlusi.
Punkti 9 kohaselt tuleb määruses täpsustada, kuidas toimub taotluste esitamine ja millise aja jooksul
tehakse taotluse kohta otsus. Selle aja sisse peab jääma nii taotleja kui taotluse nõuetele vastavaks
tunnistamise etapp kui ka hindamise etapp ning otsusest teavitamine. Määruses tuleks ära nimetada
ka see, kas taotlusi saab esitada taotlusvoorude või jooksva taotlemise korras.
Punkti 10 kohaselt peab määrus sisaldama projektide hindamiskriteeriume ja valiku korda. Sellega
tehakse taotlejale läbipaistvaks ja jälgitavaks, kuidas toimub projektide hindamisprotsess ja milliseid
asjaolusid projektide hindamisel arvestatakse. Projektide paljususe korral tuleb toetamiseks parimad
projektid välja valida ühtsete tingimuste abil, kui taotlejale ja taotlustele esitatavate nõuetele
vastavuskontrolli raames parimate väljavalimine seda ei võimalda. Kuivõrd projekti jätkusuutlikkuse
üheks kriteeriumiks on ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2021/241 artikli 5 punktist
2 tulenev nõue, mille kohaselt võib taasterahastust toetust anda § 2 lõikes 6 nimetatud põhimõtet
järgivatele projektidele, siis tuleb toetuse andmise tingimustes näha ette viidatud nõude täitmiseks
kohaldatavad asjakohased kaitsemeetmed, samuti asjakohased andmed metoodika või kriteeriumite
kohta, millega tagatakse viidatud nõude täitmine.
Valiku korra all võib pidada silmas seda, kas projekte valitakse toetamiseks paremusjärjestuse
(pingerea) alusel või hindamiskriteeriumi miinimumnõudele või hindepunkti lävendile vastamise
tuvastamise teel.
Hindamiskriteeriumites määratakse vähemalt igale kriteeriumile selle osatähtsus ja hindepunktide
skaala, mis asjaolusid tuleb hindepunkti andmisel arvestada ning kui põhjalikult tuleb hindepunkti
andmisel täiendavalt selgitada hindepunkti valikut. Määruses võib näiteks ette näha, et eelistatakse
projekti, millel on suurem omafinantseeringu määr, mille kohta on taotlus esitatud varem, mis
valitakse välja näiteks liisu heitmisel või mis vastab määruses või metoodikas nimetatud muule
kriteeriumile.
Toetatavate tegevuste ja projektide valiku- ja hindamiskriteeriumite kavandamisel peab arvestama, et
kriteeriumid peavad olema mittediskrimineerivad ja läbipaistvad ning toetama meeste ja naiste
võrdõiguslikkust. Samuti tuleb jälgida, et toetatavate tegevuste rahastamisel edendataks
keskkonnakaitse nõudeid, ressursitõhusust, kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist,
vastupidavust katastroofidele ning riskiennetust ja -juhtimist, et tagada vastupidavus
kliimamuutustele ja katastroofidele.
8
Punkti 11 kohaselt tuleb määruses sätestada, kuidas toimub taotluse rahuldamise ja rahuldamata
jätmise otsuse tegemise kord. Korra kujundamisel arvestatakse, kas taotlejal tuleb või on võimalus
esitada taotlus registri vahendusel või esitatakse taotlus elektrooniliselt digiallkirjastatult. Kui taotlus
esitatakse registri kaudu, siis toimub otsusest teavitamine samuti registri kaudu.
Punkti 12 kohaselt tuleb määruses reguleerida projekti rahastamislepingu sõlmimise kord, kui toetuse
andmiseks sõlmitakse rahastamisleping. Rahastamislepingu vajalikkus lähtub eeldusest, mille
kohaselt ei ole kehtiva õiguse kohaselt haldusotsusega võimalik kõiki projekti elluviimisega seotud
õigusi ja kohustusi toetuse saajale (lõppsaajale) üle anda ning seetõttu antakse õigused ja kohustused
üle rahastamislepinguga. Rahastamislepingu kaudu tagatakse riigi ja toetuse saaja (lõppsaaja)
õigussuhte õiguskindlus kokkulepitavate lepingutingimuste kaudu. Projekti rahastamisleping võib
lähtuvalt toetatavatest tegevustest, projekti laadist, valdkonna eripäradest vms sisaldada täpsustavaid
tingimusi ning elluviija annab projektiga seotud õigused ja kohustused üle lepingu kaudu. Samuti
tuleb rahastamislepingus sätestada projekti elluviimise tingimused, toetuse väljamaksmise kord,
toetuse tagasinõudmise ja maksmise alused, teavitusreeglid jms.
Punkt 13 kohaselt tuleb määruses märkida, milline on toetuse rahuldamise otsuse (edaspidi TRO)
muutmise ning rahastamislepingu muutmise tingimused ja kord. Korra all peetakse silmas näiteks,
kas ja kui sagedasti saab muutmise avaldust esitada, millistel juhtudel peab projekti muutmiseks
saama elluviija loa või võib projekti muuta ilma seda elluviijaga kooskõlastamata ning piisab vaid
elluviija teavitamisest.
TROd võib muuta vaid juhul, kui muutmise tulemusel tagatakse projektis ja taastekavas kavandatud
eesmärkide ja tulemuste saavutamine. Seega TROd võib muuta, kui TROs nimetatud projekti
eesmärk ei muutu ja muudetakse projekti tegevuse ulatust, lisatakse täiendav toetatav tegevus,
muudetakse toetuse ja omafinantseeringu summasid või nende osakaale abikõlblikest kuludest.
Muuta võib ka projekti elluviimisperioodi, arvestades käesolevas määruses ja toetuse andmise
tingimustes nimetatud rahastamisperioodi või kulude hüvitamise viisi.
Punkti 14 kohaselt tuleb määruses kehtestada loend toetuse saaja (lõppsaaja) ja partneri kohustustest
ja õigustest, sest reeglina lähtub toetuse saaja (lõppsaaja) vaid määrusest. Seega tuleb määruses
nimetatud toetuse saaja (lõppsaaja) kohustustele viidata või määruses need uuesti üle nimetada. Kui
määrusest peavad juhinduma peamiselt erasektori toetuse saajad, siis tuleks toetuse saaja kohustused
pigem sätestada määruses.
Samuti tuleb määruses nimetada vastava menetlusetapi juures menetluse juures toetuse saaja õigused:
õigus saada teavet tema suhtes tehtud otsuste ja toimingute kohta, saada elluviijalt selgitusi ja nõu
kohustuste täitmiseks, õigus esitada täiendavat teavet puuduste ilmnemisel, õigus taotleda TRO
muutmist, õigus loobuda toetuse kasutamisest, õigus vaidlustada tema suhtes tehtud otsus või
toiming, kui sellega on rikutud tema õigusi.
Punkti 15 kohaselt tuleb toetuse andmise tingimustes näha toetuse saaja ja partneri kohustus anda
järelevalvet teostava isiku kasutusse järelevalve teostamiseks vajalikud andmed ja dokumendid.
Punkti 16 kohaselt tuleb määruses täpsustada, milline on projekti elluviimise kohta esitatava teabe,
dokumentide ja aruannete esitamise kord. Määruses võib ette näha üldised nõuded ja sätestada, et
konkreetsele projektile tuleb määrata dokumentide ja aruannete esitamise üksikasjad TROs.
Punkti 17 kohaselt tuleb kujundada riigihankedokumentide kontrollimise kord, kui see on
asjakohane. Sellise korra kehtestamine on vajalik, sest riigihankemenetluse korrektsusel on suur mõju
kulude abikõlblikkusele ja toetuse saamisele. Selleks, et ennetada hankemenetluse nõuete eiramisi,
9
tuleb vastavalt riskiastmele kontrollida hankedokumente võimalikult vara. Korda on võimalik
kujundada nii, et hankedokumente kontrollitakse enne taotluse rahuldamist, peale taotluse
rahuldamist hankemenetluse läbiviimisel või maksetaotluse või ettemakse kasutamise aruande
esitamisel. Korra sätestamisel tuleb viidata sellele, et eelnõu kohaselt kontrollib elluviija riigihankeid
alates riigihanke piirmäärast. Säte hõlmab ka kohustust määratleda määruses hankedokumentide
kontrollimise kord, kui tegemist ei ole riigihankemenetlusega ja tuleb tõendada RHS §-le 3 vastavust.
Punkti 18 kohaselt tuleb määruses märkida, kas ja millist toetuse väljamakse viisi eelnõu § 9 lõikes 3
kohaselt kasutatakse. Samuti tuleb määratleda, kas võimaldatakse toetuse maksmist ettemaksena ning
täpsustada toetuse maksmise kord: tähtajad, maksetaotluste esitamise sagedus ja sellega koos
esitatavad dokumendid ning lõppmakse suurus, mis määratletakse protsendina või summana toetuse
mahust. Lõppmakse suuruse määramine on vajalik, et tagada hõlpsasti tasaarvelduse korras
finantskorrektsioonist tuleneva tagasinõude täitmine.
Punkti 19 kohaselt tuleb määruses reguleerida toetuse tühistamise ja tagasinõudmise alused ja kord,
sealhulgas projekti tulemuse mittesaavutamisel või osalisel saavutamisel. Määruses on võimalik
viidata ka käesoleva eelnõu §-s 11 sätestatud taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise,
toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise alustele.
Punkti 20 kohaselt tuleb määruses täpsustada, milline on projekti aruannete esitamise kord. Määruses
võib ette näha üldised nõuded ja sätestada, et konkreetsele projektile määratakse aruannete esitamise
korra üksikasjad TROs või rahastamislepingus.
Punkti 21 kohaselt tuleb määruses märkida ära, kas vaideorgan on ministeerium või elluviija. Kui
vaideorgan on ministeerium, tuleb vaie ministeeriumile esitada läbi elluviija. Kuigi otsuses
(haldusaktis) peab ära märkima vaidlustamise korra, kui tegemist on haldusvälise adressaadiga, siis
üldise informeerimise ja selguse eesmärgil, tuleks vaiete lahendaja juba määruses nimetada.
Lõike 3 kohaselt kooskõlastatakse toetuse andmise tingimuste määrus sarnaselt ministri käskkirjale
(eelnõu § 7 lõige 3).
Eelnõu § 9 käsitleb toetuse maksmise üldist korda.
Lõikes 1 nähakse ette nõue, et toetust makstakse välja kas enne või pärast tulemuste tõendamist.
Maksetaotlus tuleb esitada elektrooniliselt läbi e-toetuse koos nõutavate lisadega.
Lõikes 2 nähakse ette nõue, mille kohaselt investeerimisprojektile toetust saav isik või asutus esitab
maksetaotlused otse koordineerivale asutusele ning eelnõu §-s 8 sätestatud toetuse andmise
tingimuste alusel toetuse saaja (lõppsaaja) esitab maksetaotlused toetuse andmise tingimustes
nimetatud elluviijale. Siinkohal on erisus maksetaotluste esitamisel tehtud tulenevalt asjaolust, et
taastekava tasemel vastutab eelnõu §-s 8 nimetatud toetuse andmise tingimustes kehtestatud
eesmärkide ja sihtide (tulemuste) saavutamise eest elluviija, kes jälgib, et toetuse andmise tingimuste
alusel toetust saavad projektid oleksid tulemuslikud. Eelnev erisus ei vabasta toetuse lõppsaajaid
vastutusest projekti elluviimise ja tulemuste saavutamise eest TRO ja rahastamislepingu tingimuste
kohaselt.
Toetus makstakse välja pärast maksmise aluseks olevate tingimuste ja kohustuste täitmist, võttes
arvesse eelnõu § 9 lõikes 7 sätestatut. Kui maksetaotluse menetlemine lõpeb toetuse
väljamaksmisega, käsitletakse seda toiminguna ning toetuse maksmise kohta eraldi otsust ei
vormistata – toetuse saaja näeb toetuse laekumist arvelduskontol ning sellest teatakse võimalusel ka
e-kirjaga. Kui maksetaotluses nimetatud toetuse summat ei ole alust täies ulatuses välja maksta
toetuse väljamaksmise eelduse mittesaabumise või tõendamatuse tõttu, sealhulgas juhul, kui peale
10
puuduste kõrvaldamist esineb olukord, kus puudust ei kõrvaldata või seda ei saagi enam kõrvaldada
(esineb näiteks RHS nõuete eiramine), tuleb väljamaksmisest keeldumiseks vormistada otsus. Toetus
ei kuulu maksmisele otsuses nimetatud toetuse summa ulatuses, st antud summas maksetaotlust ei
rahuldata. Samuti vormistatakse otsus juhul, kui esinevad toetuse maksmise peatamise alused.
Reeglina peatatakse toetuse maksmine otsuses määratud ajaks, mis peab olema proportsioonis
peatumise aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks kuluva ajaga, mida otsustaja peab alati
hindama.
Lõikes 3 nähakse ette võimalus, mille kohaselt toetuse andmise tingimustes, taotluse rahuldamise
otsuses ja rahastamislepingus võib makse tegemiseks kohaldada tekkinud ja tasutud
kuludokumentide alusel maksetingimust, kokkulepitud tulemuste või tegevuste täitmise alusel
maksetingimust või põhjendatud juhul osaliselt ettemaksena (välja arvatud riigiasutustele)
maksetingimust. Maksetingimuste kehtestamisel tuleb hinnata projekti ja selle eripärasid ning vältida
põhjendamatut ettemakse tegemist ning seeläbi riigi finantshuvide kahjustamist.
Lõikes 4 nähakse ette tingimus, mille kohaselt tehakse toetuse lõppmakse pärast projekti kõigi
tegevuste elluviimise ja tulemuste tõendamist, mille eesmärgiks on vältida riigi/EL finantshuvide
kahjustumist ning tagada, et projekti elluviija vastutab lõplike tulemuste saavutamise eest enne kõigi
kulude hüvitamist. Viimase väljamakse suuruse ja selle tegemise võimaldamine toetuse andmise
tingimustes või TRO-s pärast lõpparuande kinnitamist on vajalik, et motiveerida toetuse saajat
esitama lõpparuanne õigeaegselt ning selleks, et riigil oleks vajadusel võimalik väljamakse
tasaarveldada tagasimaksmisele kuuluva summaga, näiteks, kui lõpparuande kontrollimisel
tuvastatakse, et projekt ei ole olnud tulemuslik või kulud ei kuulu toetusest hüvitamisele.
Lõikes 5 nähakse ette tingimused ettemakse võimaldamise korral.
Punkti 1 kohaselt võib maksimaalne võimalik tõendamata ettemaksete osakaal projekti toetuse
kogusummast korraga olla kuni 40% projekti toetuse kogusummast, sealjuures mitte rohkem kui
garantii summa. Seega kui osa ettemaksest tõendatakse, võib taotleda uut ettemakset tõendatud osa
ulatuses.
Punktide 2 ja 3 kohaselt nähakse ette nõue, et kui toetus on riigiabi või vähese tähtsusega abi, siis
saab ettemakse anda vaid garantii alusel. Ettemakse ei või ületada garantii summat. Seega, kui on
tõendatud osa projekti kulude katteks tehtud ettemaksest, võib ettemakse summa taastada kuni
garantii summani. Makse tegijal on õigus otsustada kaalutlusõigusele tuginedes iga ettemakse
tegemise üle isegi siis, kui toetuse saajal on nõuetekohane garantii. Keeldumine peab olema
põhjendatud – näiteks kui toetuse saajal on olulisi probleeme projekti elluviimisega ning ettemakse
tegemine ei aita kaasa projekti ajakohasele elluviimisele.
Lõikes 6 nähakse ette tingimused garantiile, kui toetust makstakse ettemaksena. Garantiile on seatud
tingimused selleks, et oleks tagatud garantii andja usaldusväärsus. Garantii andjaks saab olla krediidi-
või finantseerimisasutus ning riigieelarve seaduse tähenduses riigigarantii andja. Eelnõuga nähakse
ette garantii kestvuse minimaalne tähtaeg tulenevalt asjaolust, et ettemakse tähtaegselt tõendamata
jätmisel oleks võimalik mõistliku aja jooksul teha otsus ning selle alusel realiseerida garantii.
Otsustajal on oluline jälgida, et ettemakse tõendamata jätmisel tehakse otsus garantii tähtaja jooksul,
vastasel juhul ei ole võimalik garantiid realiseerida ning tagasimaksmisele kuuluv ettemakse summa
võib jääda garantii alusel tagasi saamata, mis kahjustab oluliselt riigi/EL finantshuvisid. Samuti peab
garantii katma toetuse ettemakse summa.
Lõikes 7 kehtestatakse kesksed toetuse maksmise peatamise või maksmisest keeldumise alused.
Punkti 1 kohaselt peab toetuse makse üle otsustaja enne makse tegemist hindama, kas maksetaotluse
eeldused makse tegemiseks on selged ja täidetud. Juhtumitel, kus maksetaotlus on toetuse saaja poolt
esitatud, kuid nõutavate tulemuste saavutamist või kulusid ei ole toetuse saaja suutnud lõpuni
11
tõendada või esinevad muud objektiivsed asjaolud, mis seavad kahtluse alla maksetaotluses esitatud
informatsiooni (näiteks maksetaotluses esitatud informatsiooniga seotud kohtuvaidlused, riiklikud
järelevalve menetlused vms.), võib otsustaja toetuse maksmise peatada või sellest keelduda. Kuivõrd
nii makse peatamise kui maksest keeldumise puhul on tegemist isiku õigusi piiravate otsustega, siis
tuleb otsuseid põhjendada.
Punkti 2 kohaselt võib toetuse makse peatada või maksest keelduda juhul, kui toetuse saaja suhtes on
tehtud taasterahastust pärineva toetuse tagasinõudmise otsus ning maksetaotluse menetlemisel
selgub, et toetuse saaja ei ole tagasinõutavat summat lõplikult või nõuetekohaselt tagasi maksnud.
Punkti 3 kohaselt võib maksetaotluse menetlemise peatada või sellest keelduda, kui maksetaotlust
menetleval asutusel tekib kahtlus toetuse saaja suutlikkuses viia projekt ellu või saavutada nõutud
tulemusi. Menetlusega jätkatakse, kui toetuse saaja tõendab, et kahtlusteks ei ole alust.
Näiteks kui toetuse saaja finantsnäitajatest selgub, et projekti lõpetamine või projekti eesmärkide
saavutamine võib olla ohus, võib otsustaja peatada maksetaotluse menetlemise ja uurida täiendavalt,
kas kahtlus on põhjendatud. Kui võlgnevuse suuruse tõttu on alust arvata, et toetuse saajal võivad olla
olulised majanduslikud raskused ning isegi kui makse teha, ei ole tagatud projekti lõpuleviimine, ei
ole mõistlik teha projektile täiendavat makset. Kui täiendava uurimise tulemusel ja toetuse saaja
selgituste põhjal leiab otsustaja, et kahtlus ei ole põhjendatud, jätkatakse maksetaotluse menetlusega.
Kui kahtlus oli põhjendatud, siis rohkem makseid ei tehta ning vajadusel koostatakse toetuse maksest
keeldumise otsus ning toetus, mis osutub seetõttu aluseta makstuks, tuleb toetuse saajal tagastada.
Punkti 4 kohaselt võib toetuse maksmise peatada või sellest keelduda juhul, kui selgub, et taastekavas
kokkulepitud reformi või investeeringu juba saavutatud tulemustest või elluviimisest on loobutud
(kokkulepitud tulemused on tagasipööratud). Sellisel juhul ei vasta reform või investeering
taastekava eesmärkidele ning toetuse edaspidine väljamaksmine ei ole põhjendatud.
Punkti 5 kohaselt tagatakse suure tõenäosusega tagasimaksmisele kuuluva toetuse summa
tagasisaamine läbi selle, et jäetakse võimalus selle tasaarveldamiseks veel maksmata toetusega.
Näiteks kui projektis on auditi või kontrolli tulemusel tuvastatud (võimalik) rikkumine või kui
toetuse tagasinõudmise menetlus on alanud, võib maksetaotluse alusel maksmisele kuuluva toetuse
maksmise peatada (võimaliku) rikkumise summa ulatuses kuni toetuse tagasinõudmise menetluse
lõpuni ja tegeliku toetusest hüvitamisele mittekuuluva kulu suuruse selgumiseni või selgub, et kulu
oli siiski abikõlblik. Makse võib peatada ka juhul, kui (võimaliku) rikkumisega seotud toetuse summa
on suurem, kui projektis veel maksmata toetuse summa. Toetuse maksmine ei ole põhjendatud, kui
rikkumisele vastav summa võib kuuluda tagasimaksmisele.
Tasaarveldamise korral ei ole tegemist toetuse maksmisest keeldumisega, sest tasaarveldamine
tähendab seda, et selle tulemusel loetakse poolte rahalised nõuded ehk siis toetuse maksmise ja tagasi
maksmise nõuded tasaarveldamise teel täidetuks. Kui keelduda maksetaotluse menetlemise
tulemusena toetuse maksmisest, ei teki summat, mida tasaarveldada. Käesoleva punkti rakendamisel
tuleb arvestada haldusmenetluse seaduse §-st 4 tulenevat põhjendatuse põhimõtet, sest tegemist on
kaalutlusõiguse alusel sätte rakendamisega.
Punkti 6 kohaselt võib maksetaotluse menetlemise peatada või sellest keelduda ka siis, kui Euroopa
Komisjon peatab maksed Eestile täielikult või osaliselt või vähendab maksetaotluses esitatud toetuse
tegelikku väljamaksmisele kuuluvat summat Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses (EL)
2021/241 kehtestatud alustel. Tegemist on erandkorras rakendatava alusega, mille võib tingida
eelnimetatud põhjustel toetuse Euroopa Komisjonilt laekumata jäämine. Euroopa Komisjonilt toetuse
mittelaekumine ei tähenda automaatselt riigisiseselt toetuse maksete peatamist, kuid otsustaja võib
sellise otsuse teha, kui:
1) tegevusi ellu viiva asutuse (nt elluviija) tööprotsesside puudused või toetust saanud projekti
suhtes ilmnevad niivõrd olulised asjaolud, et toetuse maksete jätkamine võib tähendada olulise
12
finantskahju tekkimist;
2) riigieelarveliste vahendite piiratuse tõttu ei ole võimalik siseriiklikult riigieelarveliste
vahendite arvelt maksetega jätkata.
Eelnõu § 10 lõigete 1–3 kohaselt viidatakse ja täpsustakse taastekavale kohalduvaid Euroopa Liidu
riigiabi aluseid nii riigiabi kui vähese tähtsusega abi andmise korral ning riigiabi ja vähese tähtsusega
abi andmise korral abi andja (toetuse andja) kohustust esitada vastava abi andmise kohta andmed
riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrile vastavalt konkurentsiseadusele.
Eelnõu § 11 näeb ette toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise alused ning korra tulenevalt VäSS §
8 lõikest 5, millega tagatakse määruse (EL) 2021/241 artikli 22 punktides 1–2 nimetatud kohustuste
täitmine.
Lõikes 1 nähakse ette, et kuivõrd toetust taotledes nõustub taotleja toetuse eraldamise tingimustega
(k.a toetuse tagasinõudmise aluste, ulatuse ja korraga), sh kohustusega maksta toetus tagasi, kui
toetust on saadud toetusest hüvitamisele mittekuuluva kulu katteks või muu aluse esinemisel, siis
nõutakse projektile eraldatud toetus tagasi proportsionaalselt rikkumise ulatusega ning tehakse
täieliku või osalise toetuse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsus eelnõus sätestatud
alustel.
Punkti 1 nimetatud asjaoludel on tegemist otsusega kaalutlusõiguse alusel, kui toetuse saaja on
rikkunud toetuse saamisega seotud kohustust või jätnud kohalduvad nõuded täitmata osaliselt või
täielikult. Otsustajal on siin oluline hinnata, kas ja mis ulatuses kohustuste ja nõuete täitmata jätmine
mõjutab projekti kulusid ja tulemusi.
Punktis 2 nimetatud aluse puhul võib teha toetuse tagasinõudmise otsuse juhul, kui toetust on
kasutatud toetusest hüvitamisele mittekuuluvate kulude või tegevuste rahastamiseks.
Punktis 3 nimetatud aluse puhul võib teha toetuse tagasinõudmise otsuse, kui selgub, et toetuse
saamisega seotud tingimuste täitmine ei vasta tegelikule olukorrale ja tingimuste täitmise kohta on
esitatud kunstlikke andmeid. Samuti tuleks toetus tagasi nõuda juhtumitel, kus toetuse taotlemise ja
kasutamise ajal on otsustajale esitatud valeandmeid, toetust on taotletud pettuse teel (näiteks
soodustuskelmus), projekti ja temaga seotud isikute suhtes tuvastatakse korruptsioon või huvide
konflikt.
Punktis 4 nimetatud aluse puhul võib teha toetuse tagasinõudmise otsuse juhul, kui toetust saanud
isiku suhtes on algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus, mistõttu on ka tõenäoline, et toetatud
projekti elluviimist ettenähtud tingimustel ja kavandatud tulemuste saavutamist ei suudeta toetust
saanud isiku poolt tagada. Seeläbi tagatakse Euroopa Liidu finantshuvide kaitse rahaliste vahendite
tagasinõudmise kaudu. Juhul kui tegemist on pankrotimenetlusega ja selgub, et tõenäosus nõude
rahuldamiseks puudub, siis võib toetuse tagasinõudmise otsuse jätta tegemata.
Punkti 5 kohaselt võib taotluse rahuldamise otsuse tunnistada kehtetuks ja toetuse nõuda tagasi juhul,
kui taastekavas kokkulepitud reformi või investeeringu juba saavutatud tulemustest või elluviimisest
on loobutud (kokku lepitud tulemused on tagasipööratud). Sellisel juhul ei vasta reform või
investeering taastekava eesmärkidele ning seni väljamakstud toetus tuleb Euroopa Komisjonile
tagastada.
Lõike 2 kohaselt tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus kehtetuks, kui toetuse saajat on karistatud
karistusseadustiku § 2601 alusel. Sätte alusel tagatakse liikmesriigi kohustus, mis tuleneb Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2009/52/EÜ, millega sätestatakse ebaseaduslikult riigis viibivate
kolmandate riikide kodanike tööandjatele kohaldatavate karistuste ja meetmete miinimumnõuded
(ELTL L 168, 30/06/2009, lk 24–32) artikli 7 lõikest 1 punktidest a ja c. Punkt a kohaselt ei tohi anda
toetust viie aasta jooksul ebaseadusliku töötamise avastamisest ja punkt c kohaselt tuleb 12 kuu
jooksul enne ebaseadusliku töötamise avastamist toetuse saajale määratud toetus tühistada.
Nimetatud sätteid saab rakendada alates karistuse jõustumisest isikule, kes on Eestis ebaseaduslikult
13
viibiva inimese tööle võtnud või selle võimaldamise eest karistatud.
Lõike 3 kohaselt tehakse toetuse tagasinõudmise otsus protsendi alusel juhul, kui kohustuse või
nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt ei ole võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid
esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju. Enne protsendi alusel otsuse
tegemist, tuleb otsustajal kaalutleda, kas rahalise mõju suurust on võimalik hinnata või mitte. Juhul
kui toetusest hüvitamisele mittekuuluva kulu summa on võimalik tuvastada täpselt, siis nõutakse
tagasi 100% tegevusele või tegevuste kogumile eraldatud toetusest. Võimalik on ka ühe rikkumise
raames kasutada kombineeritud toetuse tagasinõudmise aluseid, kui lisaks selgelt määratletavale
rahalisele mõjule on tekkinud ka mõju, mida ei ole võimalik täpselt määrata või välja arvutada.
Lõike 4 kohaselt tuleb toetuse tagasinõudmise otsus teha viie aasta jooksul arvates viimasest
lõppmaksest. Kuna makse tehakse liikmesriigile, siis on mõeldud siin viimase makse tähtaega riigile,
mitte lõppmakset konkreetses projektis toetuse saajale.
Lõike 5 kohaselt piiritletakse õigusselguse huvides, millisel juhul nõutakse juba väljamakstud toetus
tagasi.
Lõike 6 kohaselt peab toetuse saaja toetuse tagasi maksma otsuses näidatud summas ja tähtajaks.
Toetus tuleb tagastada otsuses kehtima hakkamise päevast alates 60 kalendripäeva jooksul. Tingimus
seatakse selleks, et vähendada riski, kus tagasinõude peab määratlema lootusetuks tulenevalt
pikkadest tagasimaksmise tähtaegadest, seetõttu on mõistlik kohaldada 60 kalendripäevalist tähtaega.
Lõike 7 kohaselt võib tagasimaksmisele kuuluva toetuse tasaarveldada sama projekti raames toetuse
rahuldamise otsuse alusel maksmisele kuuluva toetusega. Kui kogu toetust ei ole projektile veel välja
makstud, võib maksmisele kuuluvat toetuse summat vähendada tagasi maksmata toetuse summa
ulatuses ehk tasaarveldada, teavitades sellest eelnevalt toetuse saajat. Tasaarveldamise võimaldamine
vähendab tagastamisele kuuluva toetuse sissenõudmisega seotud halduskoormust.
Lõike 8 kohaselt tehakse viide ja kohaldatakse toetuse tagasinõudmise ajatamiseks perioodi 2014–
2020 struktuuritoetuse seaduse § 48 lõikeid 4-7, millega vähendatakse õigusakti üle reguleerimist
ning puudub vajadus eraldiseisvate ajatamise sätete kehtestamiseks käesolevas eelnõus. Selgitused
kohalduvatele sätetele on antud viidatud seaduse seletuskirjas.
Lõike 9 kohaselt tehakse viide ja kohaldatakse tagasinõutud toetuse tähtajaks tagastamata jätmisel
viivist vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 49. Selgitused kohalduvatele
viivise alustele on antud viidatud seaduse seletuskirjas.
Lõike 10 kohaselt reguleeritakse juhtumit, kui ilmneb, et toetuse andjal tuleb toetuse rahuldamise
otsus tunnistada kehtetuks ebaseadusliku riigiabi andmise tõttu. Sealjuures tuleb panna tähele erisust,
mille kohaselt ebaseaduslikult saadud riigiabi tuleb tagastada koos intressiga vastavalt Nõukogu
määruse (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli
108 kohaldamiseks (ELT L 83, 27.03.1999, lk 1–9), artikli 14 lõikele 2 ja komisjoni määruse nr
794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse
üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 108 kohaldamiseks (ELT L 140, 30.04.2004, lk
1–134), artiklitele 9–11. Samasisulist nõuet kajastab ka Euroopa Komisjoni teatis riigiabi
reguleerivate õigusaktide täitmise tagamise kohta liikmesriikide kohtute poolt (edaspidi kohtute
teatis), näiteks Euroopa Kohtu otsus C-277/00, millest tuleneb, et tagasinõudmise täielik eesmärk on
täidetud, kui abi on tagastatud koos intressiga.
Toetuse saaja turupositsiooni taastamiseks tuleb toetus tagastada siiski koos liitintressiga ehk
eelneval aastal kogunenud intressilt tuleb samuti tasuda intressi, millise rakendamise nõue tuleneb
14
Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004 artiklist 11. Aluseks tuleb võtta toetuse maksmise ajal
rakendatud Euroopa Liidu Teatajas avaldatud intressimäär, mille kinnitab Euroopa Komisjon oma
teatises liikmesriigile kehtivate riigiabi tagastamise intressimäärade ja viite/diskontomäärade kohta.
Seega tagasi nõutud toetus tuleb ebaseaduslikuks osutunud riigiabi puhul tagastada liitintressiga
alates päevast, mil ebaseaduslik abi maksti toetuse saajale, ning intressi määraks tuleb võtta
komisjoni riigiabi viite- ja diskontomäär. Liitintressi tuleb maksta kuni toetuse tagasimaksmiseni.
Eelnõu § 12 lõiked 1 ja 2 näevad ette üldised teavitamisnõuded toetust saanud isikutele. Eelnõu
regulatsioon järgib Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2021/241 artikli 34 punktidest 1–3
tulenevaid nõudeid, mille eesmärk on tagada taastekavas kavandatud rahalise toetuse liidupoolse
rahastamise nähtavus, ja selleks tuleb kasutada ettenähtud märgist. Kui riigisiseselt kehtestatakse
teavitamisnõuete järgimiseks täpsemad juhised, tuleb teavitamisnõudeid täita lisaks kooskõlas
antavate juhistega ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EL) 2016/679, füüsiliste isikute
kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ
kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1-88). Kuivõrd Euroopa Parlamendi ja
Nõukogu määruse (EL) 2021/241 artikkel 34 näeb ette üldise teavitamise kohustuse, siis toetuse saaja
suhtes kehtivad teavitamisnõuded alates toetuse kasutamise õiguse tekkimisest ehk toetuse
rahuldamise otsuse tegemisest või rahastamislepingu sõlmimisest.
Eelnõu § 13 nähakse ette andmete töötlemise ja säilitamise reeglid.
Lõike 1 kohaselt kehtestatakse nõue ja volitus taastekava rakendamisega seotud asutustele koguda
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2021/241 artikli 22 lõikes 2 punktis d nimetatud
andmeid. Näiteks kui lõppsaaja on RHS tähenduses hankija, siis on vaja töövõtja ja alltöövõtja nime.
Lõikes täpsustatakse, et üldjuhul kogutakse nõutud andmeid läbi avalike riigi andmekogude või, kui
andmete töötlemine eeldab andmevahetuslepinguid, siis nimetatud lepingute kaudu. Kui nõutavad
andmed ei ole avalikest andmekogudest kättesaadavad, tuleb kohustus nõutavate andmete esitamiseks
näha ette toetuse andmise tingimustes (toetuse rahuldamise otsus, määrus, käskkiri või
rahastamisleping).
Lõike 2 kohaselt selgitatakse toetuse saajate ja taotlejate andmete töötlejaid ja andmete töötlemise
ulatust, millega tagatakse andmete töötlemise läbipaistvus, eesmärgipärasus ja proportsionaalsus.
Lõike 3 kohaselt nähakse õigusselguse huvides ette andmete avalikustamise piirang, mille kohaselt
taastekava rakendamisega seotud asutuste ametnikel, töötajatel ja ülesannete täitmisse kaasatud
isikutel on keelatud avaldada nii teenistus- või töösuhte ajal kui ka pärast seda ülesannete täitmise
tõttu teatavaks saanud riigi- ja ärisaladust, salastatud välisteavet, teiste inimeste perekonna- ja eraellu
puutuvaid andmeid ning muud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. Nimetatud piirang ei
kehti juhul, kui üld- või eriseadusest tuleneb kohustus konkreetsed andmed avalikustada.
Lõike 4 kohaselt nähakse õigusakti tasemel ette kohustus nii taastekava rakendamisega seotud
asutustele kui toetuse saajatele tagada Euroopa Komisjonile, OLAF-ile, Euroopa Kontrollikojale ning
Euroopa Prokuratuurile igakülgne juurdepääs toetuse kasutamisega seotud andmetele, mis tuleneb
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2021/241 artiklist 22 lõikes 2 punktist e. Nimetatud
kohustus hõlmab kontrollijale igakülgse abi osutamise tema ülesannete täitmisel taastekava
rakendamise kontrollimisel. Kohustus laieneb ka partnerile.
Lõike 5 kohaselt nähakse ette toetuse andmise ja kasutamisega seotud dokumentide säilitamine, mis
tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklist 132. Toetuse
andmise ja kasutamisega seotud andmeid ja dokumente säilitatakse üldjuhul viis aastat pärast
projektile või tegevustele lõppmakse tegemist. Kui toetuse suurus on 60 000 eurot või väiksem, siis
on nimetatud tähtaeg kolm aastat.
15
Lõike 6 kohaselt nähakse õigusselguse huvides ette toetuse andmise ja kasutamisega seotud andmete
säilitamise erisus juhul, kui tegemist riigiabiga. Sellisel juhul tuleb dokumente ja andmeid säilitada
kümme aastat alates päevast, mil selle kava alusel anti viimast korda üksikabi. Nimetatud nõue
tuleneb Euroopa Komisjoni (EL) määruse 1407/2013 artikli 6 lõikest 1 ning Euroopa Komisjoni
(EL) määruse 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki
abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) artikli 12 lõikest 1.
Lõikes 7 nähakse ette nõue, millisel kujul ja vormis tuleb säilitada lõikes 5 nimetatud andmeid ja
dokumente, tagamaks andmete kättesaadavuse ja kontrollitavuse.
Eelnõu § 14 nähakse ette taastekava rakendamisega seotud aruandluse ning toetuse saajale kehtivad
aruandluse üldtingimused.
Lõike 1 kohaselt tuleb taaste- ja vastupidavusrahastu lõpparuanne Euroopa Komisjonile esitada
hiljemalt 2026. aasta 30. septembril, mistõttu tuleb aruande koostamise ja andmete kontrollimise
eesmärgil kõigi taastekavas nimetatud reformide ja investeeringute tulemuste saavutamise aruanne
esitada koordineerivale asutusele hiljemalt 2026. aasta 31. mail. Kui Euroopa Nõukogu
rakendamisotsuse lisas on sätestatud hilisem tähtaeg, tuleb lähtuda sellest tähtajast.
Lõike 2 kohaselt nähakse ette ülesanne ja kohustus Riigikantseleile esitada Euroopa poolaasta raames
taastekava täitmise aruanne tehtud edusammude kohta kaks korda aastas. Aruandes või sellest eraldi
kajastatakse lisaks Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2021/241 artikli 20 lõikes 6
osutatud tegevuskorra ja artiklis 29 lõikes 4 sätestatud ja kohaldatud ühiste näitajate
saavutustasemeid.
Lõike 3 kohaselt nähakse ette, et elluviija esitab vahe- või lõpparuande koordineerivale asutusele e-
toetuse kaudu rahastamisperioodide kohta: 28. veebruari seisuga hiljemalt 31. märtsil ning 31.
augusti seisuga hiljemalt 30. septembril. Lõpparuanne esitatakse mitte hiljem kui 2026. aasta 31.
mail. Tulemused, mida elluviija peab taastekava rakendamisel saavutama, määratletakse eelnõu §-s 8
nimetatud toetuse andmise tingimuste määruses.
Lõike 4 kohaselt nähakse ette reeglid, mille kohaselt esitab toetuse saaja (välja arvatud lõppsaaja)
projekti vahe- või lõpparuande koordineerivale asutusele hiljemalt aruandlusperioodile järgneva kuu
lõpuks e-toetuse kaudu rahastamisperioodide kohta: 28. veebruari seisuga hiljemalt 31. märtsil ning
31. augusti seisuga hiljemalt 30. septembril. Lõpparuanne esitatakse mitte hiljem kui 2026. aasta 31.
mail.
Lõppsaajale kohalduv vahe- ja lõpparuande esitamise kord määratakse §-s 8 nimetatud toetuse
andmise tingimustes ning aruannete esitamise tähtajad taotluse rahuldamise otsuses või
rahastamislepingus kuupäeva täpsusega.
Lõike 5 kohaselt kehtestatakse vahe- ja lõpparuande esitamise aeg kuupäeva täpsusega ning nähakse
ette nõue, mille kohaselt peab toetuse saaja täiendama esitatud vahe- ja lõpparuannet, kui seda nõuab
elluviija või koordineeriv asutus. Seeläbi tagatakse, et andmed on kontrollitavad ning lõikes 1
nimetatud aruannete kaudu Euroopa Komisjonile esitatavad andmed on objektiivsed ja üheselt
mõistetavad. Aruandluse vormid kehtestab koordineeriv asutus või elluviija ja teeb need
kättesaadavaks oma veebilehel ja e-toetuses.
Lõike 6 kohaselt nähakse ette nõutavas aruandluses esitatav minimaalne informatsioon, millega
tagatakse projekti andmete ja tulemuste ühetaolisus ning kontrollitavus.
16
Eelnõu § 15 lõigete 1 ja 2 kohaselt nähakse ette vaidemenetluse alused ning täpsustakse, et
koordineeriva asutuse, ministeeriumi ja elluviija otsuse või toimingu peale võib esitada vaide
haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Tulenevalt taastekava rakendavate asutuste ülesannetest
on vaide esitamise korda täpsustatud:
1) kui vaie esitatakse koordineeriva asutuse otsuse või toimingu peale, lahendab vaide koordineeriv
asutus;
2) kui vaie esitatakse elluviija otsuse või toimingu peale, lahendab vaide elluviijaks määranud
ministeerium, välja arvatud juhul, kui ministeerium on §-s 8 nimetatud toetuse andmise tingimuste
õigusaktis määranud vaide lahendajaks elluviija. Kui elluviija otsuse või toimingu peale esitatud
vaide lahendab ministeerium, esitatakse vaie elluviija kaudu ministeeriumile.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu aluseks on:
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja
vastupidavusrahastu;
Euroopa Nõukogu ___________ rakendusotsus nr_______ RRP rakendamise kohta;
Euroopa Komisjoni ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud rahastamisleping ________ ning
tegevuskord ________ taastekava rakendamiseks;
……
Seega on eelnõu kooskõlas ELi õigusega.
4. Määruse mõjud
Taastekava raames antakse Euroopa Komisjoni poolt Eesti Vabariigile tagastamatut välisabi, mille
kogumaht arvutatakse kahes osas: 70%, mis põhineb SKP-l inimese kohta, rahvaarvul ja 2015–2019
tööpuudusel, ja ülejäänud 30%, kus tööpuuduse asemel arvestatakse 2020. ja 2021. a SKP
reaalkasvu. Eestile on aastatel 2021–2026 antava välisabi esimese osa suuruseks 759,7 miljonit eurot
ning teine osa (kuni 30%) selgub 2022. aasta 30. juuniks. Vabariigi Valitsuses 17. juunil 2021. a
kinnitatud taastekava maht on 982,5 miljonit eurot, mis moodustab suurusjärgus 0,5% perioodi 2021–
2026. a. SKPst. Kui kava maht Eesti jaoks muutub, on ka kava stiimul väiksem või suurem
(Komisjoni 2020–2021 talveprognoosi alusel jääks Eesti toetus suurusjärku 880 mln eurot ehk RRP
stiimul moodustaks 0,45% perioodi oodatavast SKPst).
Rahandusministeeriumi ja Eesti Panga koostatud taastekava makromõjude peatüki kohaselt annab
rahastu Eesti majanduskasvule (ja mitmetele teistele majandusnäitajatele) ajutise kasvukiirenduse,
mille mõju taandub pärast toetuste rakendamist sõltuvalt majandusnäitajast lühema või pikema
viitajaga. Tänu taastekavale on väljamaksete perioodil (2021‒2026) Eesti majanduse kogutoodang
püsivhindades keskmiselt 0,8 protsendipunkti võrra suurem. Seejuures on mõju suurim toetuste
kõrgperioodil aastatel 2024‒2025, mil see ulatub ühe protsendipunktini SKPst ehk ligikaudu
275‒285 miljoni euroni aastas. Seega on eeldatud, et taastekava vahetul mõjul suureneb Eesti SKP
rohkem, kui on toetuste maht väljamaksete perioodil (st multiplikaatori väärtus on suurem kui 1).
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Taastekava, mille rakendamiseks antud määrus kehtestatakse, koostamisse on ministeeriumid ja
koordineeriv asutus olnud algusest peale kaasatud. Taastekavas on fikseeritud toetatavad reformid ja
investeeringud, vastutavad asutused, ajaraam ning saavutatavad tulemused. Määrus katab taastekava
elluviimiseks vajalikud tegevused ja vastutuse. Taastekava rakendamiseks peavad seotud asutused
koostama protseduurireeglid, auditeeriv asutus peab läbi viima juhtimis- ja kontrollisüsteemide
auditi, seotud ministeeriumid peavad kehtestama vajalikud toetuse andmise tingimuste õigusaktid või
17
sõlmima rahastamislepingud, elluviijad peavad läbi viima avatud voorud ning elluviijad ja toetuse
saajad peavad reformid ja investeeringud vastavalt taastekavas toodule rakendama ning esitama
vajalikud tõendavad materjalid ning aruanded. Koordineeriv asutus kontrollib keskselt kõikide
taastekavas kokku lepitud eesmärkide ja sihtide saavutamist ning nõuetekohast aruandlust ja esitab
Euroopa Komisjonile maksetaotlused. Rahandusministeerium korraldab vajadusel taastekava
muutmise, osaleb seireprotsessis ja koordineerib hindamise läbiviimist.
Rahastu rakendamiseks ei ole ette nähtud tehnilist abi, mistõttu tuleb rahastu administreerimiskulud
katta riigieelarvest. Täiendavad kulud on seotud taastekava kokkupaneku ja läbirääkimiste, partnerite
kohustusliku kaasamise, vahesihttasemete ja muude metoodikate väljatöötamise, sisse ostmise või
valideerimise, tulemuste keskse kontrollimise ja Euroopa Komisjonile tõendamise, Eesti poolsete
maksetaotluste kokkupanemise, teavitamise (sh kodulehe www.rrf.ee ülalpidamisega), hindamise,
auditeerimise ning IT süsteemi arenduste ja ülalpidamisega. Perioodiks 2021–2026 on prognoositud
vastavateks kuludeks 5,2 mln eurot. Samuti on planeeritud katta Vabariigi Valitsuse reservist
sihtotstarbeliselt ette nähtud vahendite arvelt taastekava rakendamisega seotud mitteabikõlblik
käibemaks hinnanguliselt summas 29,82 miljonit eurot.
Taastekava investeeringute jaotus avalike ja erasektori investeeringute vahel on orienteeruvalt 1/3 vs
2/3 avalike investeeringute kasuks (täpsemalt 34% vs 66%). See tähendab, et kava kaudu on oodata
kokku ligikaudu 265 miljonit täiendavaid erainvesteeringuid 6 aasta jooksul ehk u 44 miljonit
keskmiselt aastas. Sellele lisandub avalike investeeringute forsseerimine taastekava kaudu täiendava
515 miljoni euroga 6 aasta jooksul ehk keskmiselt 85 miljonit aastas. Sellele lisanduvad
investeeringud ekspordi ja jõukuse kasvu mõjutusel.
Taastekava omab märkimisväärset positiivset mõju SKP-le võrreldes baasprognoosiga. Taastekava
väljamaksete perioodil 2021–2026 on SKP keskmiselt 0,8 protsendi punkti aastas kõrgem ning
järgneva nelja aasta jooksul võib oodata positiivse impulsi vähenemist keskmiselt 0,36 protsendi
punktini aastas. Seega on positiivne kumulatiivne mõju kokku hinnanguliselt 6,2% SKPst kümne
aasta jooksul. Valitsuse kulutuste kasvule lisandub täiendav SKP kasv ekspordikanali kaudu. Kui
ekspordikanali kaudu mõju kõrvale jätta, on Eesti taastekava puhas kumulatiivne mõju SKP-le 4,44%
kümne aasta jooksul (ehk u 72% kogumõjust tuleneb siseriikliku tarbimise ja investeeringute kasvust
ning 28% lisandub ekspordi kaudu).
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse ministeeriumidele kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.
18