dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pöördumine

Sotsiaalministeerium · 7. oktoober 2021
Viit
4.1-1/3183-1
Registreeritud
7. oktoober 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Töötukassa
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
4.1 Tööturu, töösuhete ja töökeskkonna korraldamine
Sari
4.1-1 Tööturu, töösuhete ja töökeskkonnapoliitika kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus
Toimik
4.1-1/2021
Vastutaja
Lii Pärg (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Tööhõive osakond)
Lahendamise tähtaeg
5. november 2021

Failid

  • 📎TK kiri.pdf127 KB

Sisu (failidest)

Aili Petti Saatja: [email protected] Saatmisaeg: kolmapäev, 6. oktoober 2021 14:36 Adressaat: Lii Pärg Koopia: Sten Andreas Ehrlich; Brit Rammul; Sirlis Sõmer-Kull; Hille Maas Teema: Töötukassa tagasiside TVR II analüüsis toodud ettepanekutele Tere! Täname võimaluse eest tutvuda Püsiva töövõimekao väljakujunemise ennetamiseks pikaajalise ajutise töövõimetusega inimeste tööhõives püsimise toetamine meetme väljatöötamise analüüsiga. Eesti Töötukassa tagasiside on järgmine: Analüüsi osas 2.2 (ATV etapis töötamist toetavate teenuste osutamise ettepanekud) on välja toodud vajadus luua töötukassasse eraldi töötamise toetamise nõustaja ametikoht, kellel oleks töökeskkonna- ja töötervishoiualane pädevus, et pakkuda pikaajaliselt haiguslehelt tööle naasmisel nõustamist ja koordineerivat tuge nii töötajale kui tööandjale. Töötukassa hinnangul ei ole tööturuasutusse sellise spetsialisti ametikoha loomine otstarbekas, kuna nii tekib pelgalt täiendav vahelüli tööandja/töötaja ning töötervishoiuarsti ja tööinspektsiooni suhtlusse ja koostöösse. Analüüsis kirjeldatud rahvusvahelise praktika analüüs viitab sellele, et ajutiselt töövõimetuselt tööle naasmisel on esmane roll (sh seostaja roll) tervishoiu- ja töötervishoiuteenuste osutajatel (meeskondadel). Töötukassa näeb pikaajaliselt haiguslehelt tööle naasmise võimalikku mudelit järgmiselt: 1. Ajutise töövõimetuse ajal, kui on aktiine haiguse periood, on fookus inimese tervenemisel ja taastumisel, milleks ta vajab eelkõige tervishoiuteenuseid. Võtmetähtsusega on õigeaegne ja piisav tervishoiuteenuste (sh taastusravi võimaluste) kättesaadavus. 2. Tööle naasmise võimalikkust ja tingimusi hindab ravi- või perearst, kaasates vajadusel töötervishoiuarsti. Siin on arengukohaks tugevdada pere- ja eriarstide teadmisi töötamisest ja töökeskkonnast, aga ka töötamist toetavatest tööturu- ja sotsiaalteenustest. Taastusravil viibiva inimese puhul on võimalik tööle naasmist, töötingimuste kohandamise ja/või tugiteenuste vajadust hinnata taastusravi lõppedes, tuginedes pilootprojekti RFK kasutamine meditsiinilises, sotsiaalses ja tööalases rehabilitatsioonis ning abivahendi vajaduse hindamisel kogemusele ja soovitustele. 3. Tööle naasmise toetamisel, nagu kinnitab ka analüüsis kirjeldatud teiste riikide kogemus, on võtmeroll töötervishoiuarstil, kellega tööandja saab konsulteerida ja koostööd teha. Paljudel juhtudel piisabki tõenäoliselt töötervishoiu- ja töökeskkonnalasest nõustamisest (viimast pakub tööinspektsioon) ning töökorralduslike kohanduste tegemistest - vajadus spetsiifiliste töötamist toetavate tööturu- või sotsiaalteenuste järele puudub. Väga oluline on aga, et töötervishoiuarst ja tööinspektsiooni töökeskkonna nõustaja teaksid teiste (töötukassa, sotsiaalkindlustusamet, kohalik omavalitsus) pakutavatest teenustest ning oskaksid tööandjat/töötajat nende võimalustega seostada. 4. Töötukassa saab, tuginedes vajadusel töötervishoiuarsti või taastusravi meeskonna hinnangule, toetada tööle naasmist järgmiste teenustega: ▪ kui sama tööandja juures või samas ametis töötamine ei ole võimalik (või ei ole pikemas perspektiivis võimalik) – eelkõige karjäärinõustamine, ümber- või täiendõpe. Kui inimene ei saa oma senist tööd jätkata tervise tõttu, on võimalik saada uue sobiva eriala omandamiseks kutse-või kõrgkoolis tasemeõppe toetust või osaleda oma oskuste täiendamiseks tööturukoolitusel; ▪ kui sama tööandja juures ja samas/sarnases ametis töötamise jätkamine on võimalik – eelkõige tööalane rehabilitatsioon, tööalane abivahend või kohandus, tugiisikuga töötamine. 1 Töötukassa peab väga oluliseks, et töövõimereform II tulemusena oleks tugevdatud töötervishoiuarstide süsteemi ning laiendatud töötervishoiuarsti teenuse kättesaadavust (näiteks võiks inimesel olla võimalik saada töötervishoiuarsti juurde ka pere- ja eriarsti, mitte ainult oma tööandja suunamisel). Teeme ettepaneku kaaluda välistoetuse (ESF vahendite) kasutamist nii töötervishoiuarstide võimestamiseks kui pere- ja eriarstide töökeskkonna alase pädevuse tõstmiseks, mitte töötukassasse täiendava ametikoha loomiseks. Heade soovidega Pille Liimal juhatuse liige Toetame töö ja töötaja leidmisel! 614 8500 tootukassa.ee facebook.com/eestitootukassa youtube.com/tootukassa 2
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel