Kutse

Austatud ülemaailmse eestluse koostöökomisjoni liige! Olete oodatud osa võtma ülemaailmse eestluse koostöökomisjoni koosolekust, mis peetakse kolmapäeval, 13. oktoobril kell 15.30 (Eesti aja järgi) Webexi keskkonnas. Päevakord 1. Välisminister Eva-Maria Liimetsa tervitussõnavõtt 2. Ülevaade valmivast üleilmse eestluse tegevuskavast ja valdkonna strateegilisest planeerimisest Erki Kodar, juriidiliste ja konsulaarküsimuste asekantsler ja töörühmade juhid 3. Tagasiside ja ettepanekud tegevuskavale 4. Koostöökomisjoni järgmisest kohtumisest ja edasisest koostööst Marin Mõttus, üleilmse eestluse erivolitustega diplomaatiline esindaja 5. Koosoleku kokkuvõte ja lõppsõna Koosolek kestab ligikaudu kella 17.30-ni. Kutse lisana on kaasas tööversioon üleilmse eestluse tegevuskavast, mis on meie eelseisva koosoleku arutelu aluseks. Palun andke 8. oktoobriks oma osalemisest või mitteosalemisest, vajadusel asendusliikme osalemisest teada Välisministeeriumi üleilmse eestluse nõunikule Keit Spiegelile aadressil [email protected] või helistage telefonil +372 513 1223. Osaluse kinnitanutele saadame koosolekuga liitumise lingi Webexi keskkonnas. Eva-Maria Liimets välisminister  Üleilmse eestluse tegevuskava 2022-2025 Tegevuskava Üleilmne eestlus nimetus Tegevuskava 2022–2025 periood Tegevuskava Väljaspool Eestit asuv eestlaskond kannab Eesti identiteeti, osaleb Eesti ühis- eesmärk konna- ja kultuurielus. Eestit toetavad ja väärtustavad inimesed aitavad kujundada Eesti positiivset kuvandit maailmas, tutvustada kultuuri, edendada majandust ning rahvusvahelisi suhteid. Eestisse tagasipöördumine on oodatud ja vajalikul määral toetatud. Peavastutaja Välisministeerium ja välisesindused Partnerid Üleilmse eestluse valdkond on horisontaalne ning selle tõhusa toimimise eeldu- seks on hea koostöö teiste riigiasutuste ja kolmanda sektoriga ning tugev partner- lus üleilmsete eesti kogukondadega. Struktuur Üleilmse eestluse tegevuskava jaguneb kolmeks põhiliseks tegevussuunaks: • Eesti identiteedi edendamine ja säilitamine välismaal • Üleilmse eestlaskonna kaasamine Eesti ühiskonna ellu ja arengusse, koostöö edendamine ning kvaliteetsete teenuste tagamine • Eestisse tagasipöördumise ning Eesti eluga (taas)kohanemise toetamine Tegevuskava „Üleilmne eestlus“ 2022-2025 2 Sisukord Olukorra analüüs.........................................................................................................................................................4 Tegevussuund 1: Eesti identiteedi edendamine ja säilitamine välismaal.......................................6 Eesmärk ........................................................................................................................................................................6 Olukorra analüüs.........................................................................................................................................................6 Eesmärke aitavad ellu viia järgmised tegevused...........................................................................................10 Tegevussuund 2: Üleilmse eestlaskonna kaasamine Eesti ühiskonna ellu ja arengusse, koostöö edendamine ning kvaliteetsete teenuste tagamine...........................12 Eesmärk.........................................................................................................................................................................12 Olukorra analüüs.........................................................................................................................................................12 Eesmärke aitavad ellu viia järgmised tegevused...........................................................................................16 Tegevusuund 3. Eestisse tagasipöördumise ning Eesti eluga (taas)kohanemise toetamine.......................................................................................17 Eesmärk.........................................................................................................................................................................17 Olukorra analüüs.........................................................................................................................................................17 Eesmärke aitavad ellu viia järgmised tegevused...........................................................................................19 Tegevuskava koostamine ja uuendamise protsess .....................................................................................20 LISA 1. Rahastamise prognoos ............................................................................................................................21 LISA 2. Tegevuskavas kasutatud mõisted ......................................................................................................21 Tegevuskava „Üleilmne eestlus“ 2022-2025 3 Olukorra analüüs dokumenteerida ka siis, kui põlvkonnad on vahetunud. Peale kultuuriorganisatsioonide on nii ajalooliselt kui ka Eesti on üks väiksemaid riike Euroopas, kuid peamiselt tänapäeval olulised eestluse ja eesti kultuuri kandjad kolme väljarändelaine tulemusena1 on Eestil suur ja kogukondade juures tegutsevad kogudused, kes hajali paiknev väliskogukond. Välismaal elavaid Eesti tagavad rahvusliku identiteedi säilimise eestikeelse juurtega inimesi on hinnanguliselt kuni 200 000, kirjastamise, eestikeelsete usutalituste, koguduse moodustades ligikaudu 15% kõikidest eestlastest. kooride ja muu kogukondliku tegevuse kaudu (nt kee- Suurimad kogukonnad asuvad Soomes, Venemaal, leõpe pühapäevakoolis). Kõik eelnimetatud tegevused Ühendkuningriigis, Saksamaal, Rootsis ja Põhja-Amee- vajavad riigilt toetust ka edaspidi, et tagada eesti rikas2. Siinjuures on oluline mõista, et kogukonnad ei identiteedi hoidmine ja edendamine välismaal. ole homogeensed, erinedes nii suuruse, võimaluste kui ka tausta poolest, samuti on kõigi nende vajadused ja Rahvuskaaslastest laste ja noorte kaasamine eestlust ootused riigile isesugused. välismaal hoidvatesse tegevustesse ja neile sedalaadi võimaluste pakkumine vajab lisatähelepanu, sest Üleilmse eestluse tegevuskava eesmärk on tugevdada välismaal elavate ja õppivate eesti noorte arv on vii- sidemeid rahvuskaaslaste ja Eesti sõpradega, suuren- mastel aastatel märkimisväärselt kasvanud4. Vaja on dada seeläbi Eesti ühiskonna sidusust ning teha Eestit luua tegevusi, mis pakuvad noortele enam võimalusi üheskoos suuremaks, sest rahvuskaasaste kogukon- siduda oma tulevik just Eestiga. Tähelepanu tuleb nad ja Eesti sõbrad on riigi väärtuslikud koostööpart- pöörata ka välismaal õppivate noorte vajadustele, nerid, kellega ühiselt seatud eesmärke ellu viiakse. luues eeldused pärast välismaal kogemuste omanda- mist Eestisse naasmiseks. Tegevuskavaga kaasatakse välismaal elavaid eestlasi Eesti ühiskonna- ja kultuuriellu senisest sagedamini, Rahvuskaaslased ja Eesti sõbrad on Eesti esindajad kaitstakse nende huve välismaal ning toetatakse maailmas, kes aitavad tutvustada Eestit ning tugev- nende tagasipöördumist ja (taas)kohanemist Eestis. dada majandus- ja kultuurisidemeid. Välismaal elava Prioriteetseteks tegevusteks on näiteks eesti keele eestlaskonna seas on palju ühiskondlikult aktiivseid õpetamine, eesti rahvuskultuuri säilitamine ja viimine inimesi, kes saavad ja soovivad aidata kaasa eestluse laia maailma. Lisaks luuakse võimalusi, et kaasata hoidmisele ja arendamisele. Nad saavad olla kasulikud Eestit toetavaid ja väärtustavaid inimesi ning organi- Eesti positiivse kuvandi loomisel, näiteks tutvustades satsioone Eesti positiivse kuvandi levitamisse, samuti Eestit kui potentsiaalset turismisihtkohta või sobivat Eesti majanduse ja rahvusvaheliste suhete edenda- investeeringute ja ettevõtluskeskkonda. Nad saavad misse. Tähtsal kohal on ühise inforuumi kujundamine anda teavet Eesti kultuurist ja selle rahvusvahelisest ning koostöö välismaal elavate Eesti päritolu noortega. mõjust ning Eesti ühiskonnast ja poliitikast laiemalt. Veel soovitakse tegevuskavaga arendada ühtsustun- Rahvuskaaslased saavad välismaal aktiivselt elavdada net – seda ei olnud aastakümneid võimalik kehtinud välissuhtlust ning mõjutada oma asukohariigi poliitikat, riigikorra tõttu teha. Väliskogukondade ühistegevusel avalikku arvamust ja rahvusvahelisi suhteid. Riigi on olnud tähtis roll nii Eesti iseseisvuse taastamisel ja süsteemne suhtlus välismaal elava eestlaskonnaga riigi ülesehitamisel kui ka eesti kultuuri hoidmisel ja aitab olemasolevat rahvuskaaslaste potentsiaali arendamisel ning seda peab väärtustama. Siinkohal on tõhusamalt kasutada, suurendades seeläbi nende oluline välismaal elava eestlaskonna motiveerimine ja eneseteadlikkust, kindlustunnet ja väärtust koduriigi tunnustamine. silmis. Sellele suhtlusele aitavad palju kaasa üle ilma asuvad Eesti välisesindused, olles sagedasti esmaseks Ajalooliselt on tähtsat rolli mänginud eestlaste kontaktipunktiks riigiga. (kesk)organisatsioonid3, mis on aidanud säilitada ja edendada Eesti identiteeti välismaal. See on asukoha- Viimastel aastatel on kasvanud Eestisse naasjate arv. maades aidanud järjepidevalt säilitada eesti vaimset Kõige rohkem liigutakse endiselt Eesti ja Soome vahel, ja materiaalset kultuuripärandit ning seda pidevalt 1 Esimene väljarändelaine Eestist toimus 19. sajandi keskpaigast ida poole, peamiselt ajendatud majanduslikest põhjustest (aga ka kõrghariduse kättesaadavusest jne). Teine massiline pagulaste väljarändelaine, mis oli ajendatud Teise maailmasõja sündmustest, oli läände ja suuresti sunnitud väljaränne – põgenemine uue okupatsiooni ohu eest (tuntud ka kui 1944. aasta suurpõgenemine). Kolmas väljarändelaine on seotud Eesti taasiseseisvumisega ja astumisega Euroopa Liitu ning rände põhjused on peamiselt majanduslikku laadi. Kaja Kumer-Haukanõmm, Keiu Telve. Eestlased maailmas . – Eesti inimarengu aruanne 2016/2017 „Eesti rändeajastul“. Peatoimetaja Tiit Tammaru. 2 Välisriikides elavate Eesti kodanike arv riigi järgi 01.01.2020 Rahvastikuregister 3 Kultuuri-, noorte-, haridus-, heategevusorganisatsioonid jt 4 „Noori jääb vähemaks kõikjal peale Harjumaa“ . Statistikaameti 6. juuli 2020. a uudis Tegevuskava „Üleilmne eestlus“ 2022-2025 4 kuid mitmendat aastat järjest tuli Soomest Eestisse tagasi rohkem inimesi, kui siit põhjanaabrite juurde lahkus5. Tagasipöördujatele on vähe eraldi väljatööta- tud ja mõeldud teenuseid, mis toetaksid nende taga- sipöördumist ja (taas)kohanemist Eestis. Tagasipöör- dujad, kes tulevad sageli koos laste ja perega, aitavad otseselt kaasa Eesti rahvastiku arengule ja kestmisele. Soovitud tagasipöördumist on vaja toetada nii riiklikul, kohalikul kui ka kogukondlikul tasandil. Selleks on vaja luua sujuvad ja takistusteta võimalused, millel on olemas positiivsetes hoiakutes väljenduv ühiskondlik toetus, sest vähene tugi tagasipöördujatele takistab Eestile vajalike oskuste ja teadmistega inimeste tagasi- tulekut ning siiajäämist. Kõike eelnevalt loetletut aitab saavutada ühise info- ja suhtlusruumi edendamine. Ühine inforuum toob ja seob kokku ülemaailmsed eesti kogukonnad ja eestluse nimel tegutsejad. Ühise inforuumi toetamise juures peab arvestama ka mitmekeelsusega – vajadus info järele vähemalt eesti, inglise ja vene keeles. Ülemaailmse eestluse hoidmine ja arendamine on riigile prioriteetne küsimus, sest eestlased välismaal ja Eesti sõbrad on ühel ja samal ajal nii eestluse hoidjad ja kandjad kui ka Eesti saadikud kogu maailmas. Selle edendamiseks ja toetamiseks koostati „Üleilmse eestluse tegevuskava aastateks 2022–2025“, mis on osa „Välispoliitika programmist 2022–2025“ ning toetab kehtiva „Välispoliitika arengukava 2030“, kui ka valmiva „Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“ ees- märkide saavutamist. Välismaal elavaid rahvuskaaslasi on Eesti riik varem toetanud rahvuskaaslaste prog- rammide kaudu aastatel 2004–2008, 2009–2013 ja 2014–20206. 5 Statistikaameti 12. mai 2020. a pressiteade nr 59 „Sisseränne aitas suurendada rahvaarvu“. 6 Vt rahvuskaaslaste programme Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel Tegevuskava „Üleilmne eestlus“ 2022-2025 5 TEGEVUSSUUND 1: Eesti identiteedi edendamine ja säilitamine välismaal Eesmärk Välismaal elavad eestlased kannavad Eesti identiteeti – tagatud on ühine ja mitmekülgne inforuum, eesti kultuuri elujõulisus välismaal, eesti keele õppimisvõimaluste laiendamine ning Eesti vaimse ja materiaalse kultuuripärandi säilitamine. Olukorra analüüs Tänapäevane digitehnoloogia võimaldab kuuluda Eesti inforuumi sõltumata asukohast. Ajalooliselt on aga Ühine inforuum rahvuskaaslaste kogukondade ajalehed aidanud hoida Ühine inforuum on oluline, et tuua kokku ja lõimida ja edendada eestlust, ühendada inimesi ning levitada ülemaailmsed eesti kogukonnad ning eestluse nimel kogukondadele vajalikku informatsiooni. 2019. aastal tegutsejad ja tegutseda soovijad, sh Eesti riiklikud ilmus üle ilma 26 rahvuskaaslaste kogukondadele organisatsioonid, vabatahtlikud ja erialavõrgustikud. mõeldud ajalehte9. Ajakirjandus digiteerub ja paber- lehti ilmub järjest vähem. Kuna vajadus kogukondliku Eesti kogukonnad üle maailma ja nende organi- infovahetuse järele on rahvuskaaslaste kogukondades satsioonid on tegutsenud aastakümneid, palju on endiselt olemas, tuleb aidata kaasa kogukondade mitmesuguseid võrgustikke ja infokanaleid, sh veebi- ja üleilmse eestluse infokandjate püsimajäämisele väljaandeid, kuid info- ja suhtluskanalid on killustunud ja nende arendamisele. Selle tagamiseks algatati ning puudunud on ülevaatlik keskne veebivõrk. Kogu- 2020. aastal Eesti väliskogukondade väljaannete kondade infovahetus igapäevaelu praktilistes küsimus- toetamiseks iga-aastane toetusprogramm. tes, nagu töö, Eestisse kolimine, konsulaarküsimused, keeleõpe, laste suvelaagrid Eestis jms teemad, võiks Praegu on rahvuskaaslaste hulgas oluliseks suht- olla ladusam. Riigi infovahetus oma kogukondadega lemise ja infovahetuskanaliks ka mitteametlikud on eriti tähtis kriisi ajal, selle olulisust ilmestas eriti võrgustikud ehk suhtlemine erinevates sotsiaalmeedia selgelt 2020. aastal hoogustunud koroonapandeemia. võrgustikes.10 Nende probleemide lahendamiseks on esimesed Eesti kultuuri edendamine ja hoidmine sammud tehtud, näiteks on edasi arendatud portaali Välismaal elavale eestlaskonnale mõeldud kultuuripo- Globaalne eestlus, käivitatud igakuine valdkondlik liitika prioriteedid on hoida rahvus-kaaslastega keele- globaalse eestluse uudiskiri ja loodud erinevaid huve ja kultuurisidemeid ning toetada rahvuskaaslaste ja informatsiooni koondavaid võrgustikke (LinkedIn kultuuriseltse. Eesti väliskogukondades toimuvate platvormil Global Estonian Business Network) 7. 2021. kõrgetasemeliste kultuuriüritustega toetatakse eesti aasta alguses käivitus Eesti väliskogukondadele identiteedi säilitamist ja edendamist. Eesti edukust pühendatud iganädalane populaarne raadiosaade toetavad kontaktid välismaal tegutsevate eesti kunst- „Hajala ringvaade“ Vikerraadios. nike, kultuurikollektiivide ja kultuuritegelaste (kultuuri tootjatega), organisatsioonide (korraldajatega) ja Kogukondades toimub palju infovahetust (kesk)orga- tarbijatega (publik, meedia ja turundus), samuti toimiv nisatsioonide tegevuse kaudu. Ajalooliselt ja ka praegu eesti-, vene- ja ingliskeelne kommunikatsioon eri on rahvuskaaslaste (kesk)organisatsioonide üks oluline meediakanalite vahendusel, et tõhustada infovahetust roll infovahetus kogukondade ja riigi vahel8. ning tekitada rahvuskaaslastes ja Eesti sõprades huvi Eesti ühiskonnas toimuva vastu. Rahvuskaaslaste 7 Inforuumi lahendustest on täpsemalt ka majanduskoostöö alapeatükis 8 Nt Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu (ÜEKN), Rootsi Eestlaste Liit (REL), Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides (ERKÜ), Eestlaste Kesknõukogu Kanadas (EKN) jne. 9 Eesti Rahvusraamatukogu andmetel (2019). 10 Näiteks Facebooki grupid, mis koondavad eri riikide eestlasi (eestlased Soomes, Ameerikas jne). Tegevuskava „Üleilmne eestlus“ 2022-2025 6 kultuuriseltsid aitavad hoida kontakte rahvus-kaaslaste pühapäevakoolides, lasteaedades ja seltsides kui ka keskuste ja Eesti riigi, omavalitsuste, kultuuriorgani- välismaal elavate eesti laste e-koolis Üleilmakool.14 Eesti satsioonide ja vabaühendustega. Eesti kogukondadel keele ja kultuuriloo, samuti mõne teise aine õpetamine väljaspool Eestit on tähtis roll, sest nad on ühel ja eesti keeles aitab säilitada ja arendada eesti keele samal ajal nii eesti keele ja kultuuri kandjad kui ka Eesti oskust rahvuskaaslaste koolides ja kogukondades ning tutvustajad oma asukohamaades. luua noortele võimaluse jätkata tulevikus soovi korral õpinguid Eesti haridussüsteemis. Kultuurikoostööle rahvuskaaslastega aitavad kaasa regulaarsed kokkusaamised – ülemaailmsed eesti Kuna parimaid tulemusi annab keelekeskkonnas toi- kultuuripäevad ehk ESTOd,11 laulupeod, metsaülikoolid, muv keeleõpe, on vajalik suurendada rahvuskaaslastest konverentsid ja teised üritused. Koostööd toetab lastele mõeldud ning Eestis toimuvate keelelaagrite ja aktiivne kultuuriseltside ja -kollektiivide tegevus, nt noortevahetuste arvu – siiani on riik jõudnud osalemis- rahvuskaaslaste kooride ja tantsurühmade kaasa- võimalust pakkuda umbes kolmandikule taotlejaist. mine Eesti laulu- ja tantsupeo liikumisse, eesti ja väliskogukondade kultuuritegelaste ühisloomingu ja Samuti on suurenenud vajadus rahvuskaaslaste -tegevuste toetamine. Kõik loetletu toetab eesti kultuuri kogukondade erisusi arvestavate nüüdisaegsete õppe- harrastamiseks ja vaimse kultuuripärandi säilitamiseks materjalide järele. Selliste õpikute loomise mehhanism vajalikku motivatsiooni ja sotsiaalse võrgustiku püsimist on juba praegu Eestis olemas,15 kuid kogukonnad ei ole rahvuskaaslaste eri põlvkondade vahel. Peale ajalooliste nendest võimalustest laialdaselt teadlikud ja seetõttu ja traditsiooniliste suurkogunemiste alalhoidmise tuleb tuleb parandada informatsiooni kättesaadavust. Õppi- kujundada ka uut tüüpi (suur)üritusi, mis kõik aitavad mist soosiksid ka mitmesugused digilahendused, seda säilitada ühtekuuluvustunnet. Siinkohal on heaks nii õpetajate täienduskoolituseks kui ka õpimaterjalide näiteks 2021. aastal ellu ärganud regulaarselt toimuvate pidevaks ajakohastamiseks. Selge vajadus on eesti virtuaalfoorumite traditsioon. Ühtsustunnet aitavad keele õpetajate koolitus-võimaluste mitmekesistamise tagada ka erinevad välisesinduste korraldatavad üritu- ja neile metoodilise toe pakkumise järele, kuna paljudel sed (nt vabariigi aastapäeva tähistamine). välismaal õpetavatel õpetajatel ei ole pedagoogi kutset. Üks hea võimalus on eesti keele õpe veebi Eesti keele õppimisvõimaluste laiendamine vahendusel, mida on arendamas INSA. ja mitmekesistamine12 Viimase aastate jooksul on Eestist lahkunud palju lapsi Eesti kultuuripärandi säilitamine välismaal ja noori, kes võiksid mingil eluetapil siiski pöörduda Mõtestatud (vabatahtlik) töö oma ajaloopärandiga on tagasi Eestisse, sh osaleda ka siinses haridussüsteemis. väliskogukondadele üks viise, kuidas eestlust hoida Probleem on, et välismaal elades laste ja vanemate ja edendada. Rahvuskaaslaste vaimse ja materiaalse side Eesti haridusasutusega enamikul juhtudel katkeb kultuuripärandi kogumine, säilitamine, kättesaadavaks ja eesti keele kui emakeele õpe ei jätku Eesti põhikooli tegemine ja uurimine on ülioluline. Väliseesti kultuu- õppekava alusel. ripärandi alla kuuluvad arhiivid (arhiividokumendid, fotod, auvised16), suuline pärimus (rahvaluule, elulood Uuringud näitavad, et Eestisse naasnud perede lastel ja mälestused, muusikaline traditsioon jm), trükised, esineb raskusi haridussüsteemis kohanemisega ja keelekogud, kunst, esemeline pärand ja ajaloolise peamiselt on see seotud laste eesti keele (puuduliku) tähtsusega kohad (mälestusmärgid, hauatähised, kal- oskusega13. Tagasirände suurendamiseks ja soodusta- mistud). Rahvuskaaslaste kogukondlik tegevus, vaimne miseks ning eestluse hoidmiseks välismaal on oluline ja materiaalne kultuuripärand on süstemaatiliselt doku- laiendada ja mitmekesistada eesti keele õppimise menteeritud ning hoitud suuresti kogukonnaliikmete võimalusi välismaal nii sealsetes üldhariduskoolides, toel. 11 ESTO ehk ülemaailmsed eesti kultuuripäevad on rahvuskaaslaste algatatud ülemaailmne eestlaste kogunemine, mis toimub iga nelja aasta tagant. Esimene ESTO toimus 1972. aastal Torontos, Kanadas 12 „Eesti keele arengukava 2021–2035“ tegevused. 13 Rahvuskaaslaste programmi mõju-uuring: lõpparuanne 2015. Merli Aksen, Kertu Aruoja, Kadri Lees jt. Tartu: Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE ja Balti Uuringute Instituut. Eestisse tagasipöörduvate perede laste õppima asumine: lõpparuanne 2015. Riigihange nr 182196. Tartu: Civitta Eesti 14 Hea näide on Üleilmakool, e-kool väljaspool Eestit elavatele eesti lastele. 2020. õppeaastal alustas kooli kaheksandat õppeaastat 260 õpilast 29 riigist. Kooli haldab Soomes tegutsev Eestikeelse Hariduse Selts. 15 Kõikidel välismaal eesti keelt õpetavatel õpetuskohtadel on võimalik Eestist õppetöö läbi viimiseks tellida kvaliteetseid eestikeelseid õppematerjale. Tellimusi vormistab MTÜ Eesti Instituut üks kord aastas ning materjalidega on võimalik tutvuda digitaalses tellimiskeskkonnas. 16 Auvis on teavik, milles valdava osa moodustavad heli ja/või pilt ning mida saab vaadata ja/või kuulata eriseadmetega. Auvised on näiteks vinüülplaadid, laserplaadid, diapositiivid, videosalvestised, DVD-d jms. Tegevuskava „Üleilmne eestlus“ 2022-2025 7 Väliseesti arhiivid17 asuvad mitme väliseesti orga- ajalooliste eestlaskonna surnuaedade20 teemat. Nimelt nisatsiooni juures, Eesti Majades, ka spetsiaalsetes puudub praegu selge riiklik koordinatsioon haudade arhiiviasutustes (eesti arhiivid Austraalias, USAs, Kana- kindlakstegemiseks ja hooldamiseks (mõningal das, Rootsis). Nende baasil on praeguseks kujunenud määral tegelevad sellega Eesti välisesindused või neli peamist keskust18, igaüks eri tegevussuuna ja kogukonnad). tulevikuväljavaatega. Edasist pidevat tähelepanu vajab kultuuripärandi 1. Torontos on kavas teha teoks laienemisplaan ning kogumise ja säilitamisega tegelevate võrgustike ehitada valmis arhiivikeskus ja väliseesti muuseum toetamine ja arendamine. Maailma eri paigus on säili- (Väliseesti Muuseum (VEMU), Eesti Õppetöö tatud dokumenteeritud teavet, audiovisuaalset ainest, Keskuse juures). See koondaks kaks suurt arhiivi, esemete ja trükiste kollektsioone, talletatud suulist nagu pärimust. Neist kõigist ülevaate saamine ja säilitatu kohta teabe jagamine on seni toimunud Välis-Eesti a) VEMU arhiivi ja raamatukogu (endine Tartu ja Eesti mäluasutuste tihedas koostöös MTÜ Baltic Instituudi19 arhiiv ja raamatukogu) ning Heritage Networki21 (BaltHerNet) kaudu ja selle tema hallavata portaali vahendusel. b) Eesti Keskarhiivi Kanadas. Arhiivipärandi kasutatavaks tegemine nõuab väga 2. Eesti Arhiiv Ameerika Ühendriikides säilitab palju mitmesuguseid ressursse, nagu aeg, raha, ja kogub ainest pidevalt, ka praegu, kuid digiteadmised jts.22 Mäluasutused Eestis ja asukoha- ruumipuudusel on üle 600 kollektsiooni antud maades vajavad enam tuge selleks, et parandada juur- hoiule Immigratsiooniajaloo Uurimis-keskusesse depääsu kogudele ja tuua seeläbi kultuuri- ja teadus- (IHRC, Minneapolis). käibesse uut infot väliseestlaste kohta. Et lihtsustada kogude kättesaadavaks tegemist, on rahvuskaaslaste 3. Eesti Arhiiv Austraalias on sõlminud kokkuleppe, et kogukondadel võimalus kasutada arhiivide sisu avami- Austraalia eestlasi puudutavad materjalid antakse seks Rahvusarhiivi väljatöötatud keskkondi. üle Austraalia Rahvusarhiivile, kui kogukond neid enam säilitada ei saa. Oluline on hõlmata ka tänapäevaste vahenditega talletatud kultuuripärandit selle tekkekeskkonnas ning 4. Rootsi Eestlaste Liidu juures tegutsev kaasata selle kogumisse nooremate põlvkondade arhiivikomisjon kogub, süstematiseerib ja saadab esindajaid, kes ei ole nii hästi organiseerunud kui kogusid edasi erinevatesse hoiupaikadesse, vanemad põlvkonnad. Vajalik on teadvustada muutusi sõlmides ise kokkulepped mäluasutustega Eestis ja levitada uutele infokandjatele salvestatud pärandi või Rootsis. Balti arhiivi kogu on deponeeritud säilitamise oskusi. Eesti vaimse ja materiaalse kultuuri- Rootsi riigiarhiivi ning on kasutatav Balti arhiivi pärandi säilitamise järjepidevuse seisukohast on üliolu- juhataja loal. line tagada pärandi pidev dokumenteerimine samal määral ja tasemel ka siis, kui põlvkonnad vahetuvad. Oluline on tagada seni kogutud kultuuripärandi säi- limine. Seetõttu on vajalik olla kursis kogukondades Rahvuskaaslaste usuline teenimine toimuvaga ja saavutada stabiilne rahastus kogukondli- Usuline identiteet on ajalooliselt olnud rahvus-iden- kele väliseesti arhiivi-keskustele. Eesti riiklikel mäluasu- titeedi tähtis osa, seda eriti ajaloolistes eestlaste tustel peab olema valmidus kiiresti reageerida juhul, kogukondades. Luterlikud kogudused olid enamasti kui on vaja päästa avariiohtlikes tingimustes hoitavaid esimesed eestlaste organisatsioonid ja ilmselt jäävad või hävimisohus kogusid. Tähtis on käsitleda ka välis- ka viimasteks eestlaste ühiskondlikeks organisatsioo- maal asuvate kõrgete riigitegelaste matmispaikade ja nideks nendes piirkondades, kus kogukonnad vana- 17 Eesti mäluasutustes on väliseesti päritolu kogusid kõige enam Rahvusarhiivis, Eesti Kirjandusmuuseumis, Eesti Rahva Muuseumis, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis, Eesti Kunstimuuseumis, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Konsistooriumis, Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus, Tartu Ülikooli raamatukogus. 18 Tegutseb ka Eesti Arhiiv Vancouveris, samuti mõned väiksemad rühmad. 19 Tartu Instituut asub Torontos ja tegutseb Tartu College’i juures. Instituut asutati 1971. aastal. 20 Nt Petseris 21 MTÜ Baltic Heritage Network. Võrgustik loodi 2008. aasta jaanuaris, tööd alustasid ka Läti ja Leedu töörühmad. Portaalis BaltHerNet vahendatakse infot eesti kultuuripärandi kogude sisu, asukohtade, neid haldavate organisatsioonide ning erialase oskusteabe kohta. 22 Senise rahvuskaaslaste programmi arhiivinduse valdkonna piiratud eelarve tõttu on peaaegu igal aastal kahte kolmandikku projektidest rahastatud vaid osaliselt, väiksemas mahus. Rahanappusel jääb oluliste projektide täitmine aastateks venima. Nii pikeneb eesmärgi saavutamiseks kuluv aeg, kuid kasvab nii halduskoormus projektide menetlemisel kui ka bürokraatia projekti rahastamise taotlejale. Kaaluda võiks tegevustoetuste eraldamist, mis tagaks väliseesti kogukondlike arhiivikeskuste stabiilse rahastamise. Tegevuskava „Üleilmne eestlus“ 2022-2025 8 nevad ja kahanevad. Samas on kogudustel oluline roll rahvusliku identiteedi alalhoidmisel, edasi-kandmisel ja rahvuslike tähtpäevade tähistamisel ka praegu, seda nii jumalateenistuste kui ka teiste usuliste tegevuste, aga samuti laulukooride ja muude kultuuritegevuste kaudu. Selle ülesande säilitamisel vajab rahvuskaas- laste usuline teenimine nii tähelepanu ja tunnustamist kui ka rahalist toetust. Välismaal elavate rahvuskaaslaste usulist teenimist on valdavalt läbi viinud Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (edaspidi EELK) ja seda tegevust toetab rahaliselt siseministeerium. Jumalateenistusi ja teisi usulisi tali- tusi viib EELK ellu Eesti kogukondadele Lätis, Leedus, Soomes, Belgias (Brüssel) ja Venemaal (sh Petseris). 2019. aastal peeti 68 jumalateenistust 11 geograafili- ses punktis (Riias 11, Helsingis 10, Vilniuses 1, Londonis 3, Brüsselis 4, Peterburis 24, Petseris 11, Moskvas 1 ning Siberis Ülem-Suetukis 1, Orava külas 1, Kasekese külas 1). Piiratud eelarve tõttu ei peetud jumalateenis- tusi Sotšis, Suhhumis ja Krimmis. Peale eelmainitud usulise teenimise on eestikeelsed luterlikud jumalatee- nistused korraldatud Rootsis, Ameerika Ühendriikides, Kanadas ja Austraalias, kus jumalateenistusi elluviimise on korraldanud erinevad luterlikud kogudused, sh EELK. Teadaolevalt leiab eestikeelne usuline teenimine aset ka nelipühilaste ja baptistide koguduses Rootsis. Tegevuskava „Üleilmne eestlus“ 2022-2025 9 TEGEVUSSUUND 1 Eesmärke aitavad ellu viia järgmised tegevused Olulised toetavad tegevused Vastutaja Teostaja Partner Aasta Ühise info- ja suhtlusruumi korrastamine ja VÄM Integratsiooni SA KUM 2022–2025 kujundamine23 Ühist inforuumi toetavad ristmeedia projektid (nt VÄM ERR 2022–2025 iganädalane raadiosaade ERRis) Väliskogukondade väljaannete toetamine VÄM KÜSK 2022–2025 Eesti väliskogukondade kultuuriseltse toetavate KUM Integratsiooni SA HTM, 2022–2025 taotlusvoorude elluviimine ERRS, Eesti • ida- ja läänediasporaa esindajaga kultuurivahetuse Kooriühing toetamine; • kontaktseminaride ja teabepäevade korraldamine väliskogukondadele; • rahvuskaaslaste kogukondadega seotud kultuurisündmuste kajastamine • ja nende kohta info vahetamine; • rahvuskaaslaste koori- ja tantsujuhtide täiendusõppe toetamine Eesti päritolu noortele mõeldud kontaktseminaride ja HTM, KUM Integrat­siooni SA, 2022–2025 kultuurisündmuste korraldamine Eesti Instituut ESTO 2024 toetamine VäM 2024 Ühtekuuluvustunde edendamine rahvuskaaslaste VÄM KUM, Eesti 2022–2025 ja Eesti püsielanike vahel (ühise mälu hoidmine ja Instituut, tähistamine)24 EKSÜ, Vabamu, rah- vuskaaslaste kogukonnad Eesti keele õppe ja eesti keeles õppimise toetamine Eesti Instituut 2022–2025 välismaal asuvates õpetuskohtades Eestikeelsete õpimaterjalide loomine ja saatmine 2022–2025 välismaal asuvatele õpetuskohtadele Välismaal töötavate eesti keele ja kultuuri õpetajate Eesti Instituut 2022–2025 koolitamine Välismaal elavate eesti laste ja noorte eesti keele Integratsiooni SA MTÜ 2022–2025 praktiseerimise toetamine keelekeskkonnas HeadEst Rahvuskaaslastest noorte Eestis õppimise toetamine HARNO 2022–2025 Kultuuripärandi säilitamist toetavate projektide HTM Rahvusarhiiv 2022–2025 taotlusvoorude elluviimine Kultuuripärandi kogumise (välitööd, kogumis­aktsioonid, HTM Rahvusarhiiv 2022–2025 kogude vedu) toetamine ning ohustatud kogude päästmise valmidus Eesti mäluasutuste spetsialistide lähetused HTM Rahvusarhiiv 2022–2025 väliseestlaste asukohamaadesse, väliseesti kogukondade nõustamine pärandi säilitamisel Väliseesti kogude kirjeldamine ja digiteerimine, HTM Rahvusarhiiv 2022–2025 andmebaaside loomine ja täiendamine 23 Tegevus on välja töötamisel ja praegu ei ole veel teada teostajad ja partnerid 24 Tegevus on välja töötamisel ja praegu ei ole veel teada teostajad ja partnerid Tegevuskava „Üleilmne eestlus“ 2022-2025 10  Olulised toetavad tegevused Vastutaja Teostaja Partner Aasta Väliseesti uuringute toetamine ja sidumine ülikoolide HTM Rahvusarhiiv 2022–2025 õppekavadega Eesti kogukondlike kultuuripärandi keskuste ja HTM Rahvusarhiiv 2022–2025 koostöövõrgustike toetamine ja arendamine Konverentside, seminaride ja koolituste korraldamine HTM Rahvusarhiiv 2022–2025 2022–2025 kultuuripärandi teemal Kodu-Eestis ja väliseesti kogukondades Valdkondlike publikatsioonide avaldamine HTM Rahvusarhiiv 2022–2025 Välismaal asuvate kõrgete riigitegelaste VÄM välis- 2023–2025 matmispaikade kindlakstegemine ja hooldamine25 esindused, rahvuskaas- laste kogu- konnad jt Rahvuskaaslaste usuline teenimine nende SIM, EELK EELK ja EKNK kohalikud 2022–2025 asukohamaades ja EKNK vaimulikud kogudused, kiriku- välis- valitsused esindused 25 Tegevus on välja töötamisel ja praegu ei ole veel teada teostajad ja partnerid Tegevuskava „Üleilmne eestlus“ 2022-2025 11 TEGEVUSSUUND 2: Üleilmse eestlaskonna kaasamine Eesti ühis- konna ellu ja arengusse, koostöö edendamine ning kvaliteetsete teenuste tagamine Eesmärk Eesti side välismaal elava eestlaskonna ja Eesti sõpradega tugevneb pakutavate teenuste laiendamise ning kvaliteedi parandamisega, kasvatades nende panust ühiskonna arengusse. Olukorra analüüs kättesaamiseks peab taotleja isiklikult pöörduma Eesti välisesindusse, välise teenuse osutaja teeninduspunkti Kvaliteetsed konsulaarteenused ja või Politsei- ja Piirivalveameti teenindusbüroosse. See välisesinduste suurenev roll kohaliku tähendab, et väga paljudes Eestile tugeva investeeri- eestlaskonna kaasamisel mis- ja majanduspotentsiaaliga asukohamaades on Eesti huviprofiilile vastavate võimalike e-residentide Välismaal elavate eestlaste seas kasvab igal aastal jaoks e‑residendi kaardi kättesaamine ebamugav, nõudlus avalike teenuste järele Eesti välisesindustes kuna see nõuab neilt reisimist. Välisministeerium (joonis 2). Ühest küljest on oluline kaasata mujal elavat koostöös Politsei- ja Piirivalveameti ning EAS-iga eesti kogukonda Eesti arengusse ja ühiskonnaellu, töötavad selle nimel, et teha mugavaks e-residendi teisest küljest aga tuleb kindlustada kvaliteetsed, kaartide väljastamine koostöös välise teenuseosuta- mugavad ja kättesaadavad konsulaarteenused kõigile jaga. Viis väljastuskohta on juba avatud - Tokyos, São soovijatele ja abivajajatele. Paulos, Johannesburgis, Bangkokis, Singapuris ning 2022. aastal plaanitakse avada väljastuskohti veelgi. Eesti kodanike kõige enam kasutatav teenus välis- Tulevikus võiks välise teenuseosutaja kaudu olla või- riikides on isikut tõendavate dokumentide (pass malik väljastada kõiki isikut tõendavaid dokumente ja ja ID-kaart) taotlemine välisesinduses ning nende hõivata enne dokumendi taotlemist biomeetriat. kättesaamine välisesinduses või aukonsulilt (joonis 3). Eesti on läbi aastate olnud uhke oma e-riigi kuvandi ja Koostöös asjassepuutuvate asutustega on vaja leida saavutuste üle selles valdkonnas. Samas, kuigi passi väliskogukonnale praegusest mugavam viis isikut on võimalik taotleda e-keskkonnas, tuleb juhul, kui eel- tõendavaid dokumente taotleda ja neid kätte saada. mise passi taotlemisest ja sõrmejälgede andmisest on Väga kvaliteetsete konsulaarteenuste pakkumiseks möödunud rohkem kui kuus aastat, minna sõrmejäl- on need teenused vaja võimalikult suures ulatuses gede andmiseks ikkagi välisesindusse isiklikult kohale. digiteerida, kindlustada nende kasutajasõbralikkus, Ka passi ja ID-kaarti on võimalik kätte saada peamiselt arendades konsulaar-teenuseid asukohamaa välisesinduses või aukonsulilt. Arvestades meie väikest eestlaste vajadusi silmas pidades. Selle eesmärgini välisesinduste võrgustikku ja samas suurearvulist jõudmine eeldab mitme ministeeriumi ja ameti ühiseid rahvuskaaslaste kogukonda, tähendab see paljudele jõupingutusi. inimestele reisimist riigi sees, aga tihti ka teise riiki. See toob inimestele kaasa põhjendamatuid ebamugavusi Tuginedes välisesinduste konsulaartöö praktikale, ei ja ülemääraseid kulutusi. Koroonapandeemiast ole välismaal elavate eestlaste teadlikkus olemasole- tingitud eriolukorra ajal saatis välisministeerium katse- vatest e-teenustest ja nende kättesaadavusest piisa- projekti raames Eesti kodanikele turvalist postiteenust valt suur ning mõnikord pole võimalusi neid teenuseid kasutades 534 passi. Sellest lähtudes on otstarbekas kasutada. Seetõttu on vaja suurendada välismaal luua olukord, kus ka tavaolukorras saaks väljastada elava eestlaskonna teadlikkust e‑teenustest, aga ka isikut tõendavaid dokumente vahendusteenusena. ID-kaardi omamise kasulikkusest, kuna ID-kaart teeb konsulaarteenused neile mugavamini kättesaadavaks. Konsulaartoimingute seas on sageduselt teisel kohal Et e-teenuste kohta teadlikkust suurendada, tuleb e-residendi digitaalse isikutunnistuse (edaspidi: koondada info kõigist olemasolevatest teenustest e-residendi kaardi) väljastamine. E-residendi kaardi ühte keskkonda, luues ühtse veebivärava. E-teenuste Tegevuskava „Üleilmne eestlus“ 2022-2025 12 laialdasemat kasutamist soosib välisesindustes koos isikutunnistusega digilugeri väljastamine (samamoodi tehakse e‑residendi kaardi väljastamisel). Eesti digi- ID26 laiem kasutamine välismaal elavate eestlaste seas seob neid ühtlasi tihedamalt Eestiga. Konsulaartoimingud aastatel 2013−2019 2019 Muud 2018 Rahvastikuregistri toimingud 2017 Elamisloakaardi 2016 toimingud 2015 E-residendi kaardi toimingud 2014 Isikutunnistuse toimingud 2013 Eesti passi toimingud Kodaniku registreerimine 0 5 000 10 000 15 000 20 000 25 000 30 000 35 000 Joonis 2. Eri konsulaartoimingute arv (allikas: välisministeerium) Konsulaartoimingud Kodanikualgatuse ning rahvadiplomaatia välisesindustes 2019. aastal edendamine Eestlaste elamine ja lahkumine välismaale kätkeb nii võimalusi kui ka probleeme. Oluline on aga nendega E-residendi Passid ja säilitada tihedad kontaktid ning neid rahvadiplomaatia kaardid ID-kaardid kaudu ja muul viisil aktiivselt Eesti ühiskonna ellu ja 24% arengusse kaasata. Rahvadiplomaadid on ka kõik Eesti sõbrad, kes oma tööde ja tegemistega Eesti arengut ergutavad ning Eesti tuntusele ja heale mainele maail- mas kaasa aitavad. Rahvadiplomaatia eduka toimimise 55% juures on suur roll vabatahtlikul tööl, seega on oluline motiveerida ja tunnustada aktiivset välismaal elavat eestlaskonda ja Eesti sõpru. 21% Muu Rahvadiplomaatia edendamisel on ülioluline silmas pidada, et mujal elava eestlaskonna võimalused ja vajadused on piirkonniti väga erinevad, seejuures on ühine nimetaja see, et tähelepanu ja kaasamist vaja- vad kõik välismaal asuvad eestlased. Joonis 3. Konsulaartoimingute osakaal välisesindustes 2019. aastal Eesti välisesindustel on välismaal elavate eestlastega (allikas: välisministeerium) suhtlemisel esmase kontaktpunkti roll,27 nad tege- levad eestluse säilitamise ja tugevdamisega, rahvus- 26 Eesti digi-ID ehk ID-kaart või digitaalne isikutunnistus 27 Eesti välispoliitika arengukava 2030 Tegevuskava „Üleilmne eestlus“ 2022-2025 13 kaaslaste kogukonnale info levitamisega, kontaktide malusi tagasi tulemiseks. See aitaks hõlbustada otsust loomise ning suhtluse ja kohtumiste toetamisega. tulla pärast välismaal õpingute lõpetamist tagasi Peale selle saavad välisesindused kaasa aidata eesti kodumaale. Välismaal elanud ja õppinud Eesti päritolu seltside loomisele riikides, kus neid veel ei ole, ning inimeste kogemused muudavad Eestit tugevamaks innustada olemasolevate seltside edasiarendamist, ning aitavad täita riigi tööturuvajadusi. Lisaks aitavad leides neile uusi võimalusi Eesti riigi arengu edenda- täna välismaal õppivad eestlased oma akadeemiliste, miseks. Nende eesmärkide saavutamiseks on vajadus professionaalsete ja sotsiaalsete ringkondlike võrgus- süsteemse, senisest sisukama ja järjepidava suhtluse tikega luua homseid koostöövõimalusi Eesti ja välis- järele välisesinduste ja eesti kogukondade vahel. Üks riikide vahel, sest inimestel tekib isiklik kokkupuude samm on eestlaskonnale välisesinduste korraldatavad Eestiga ning usaldus kasvab. Antud teema raames regulaarsed üritused (Eesti Vabariigi aastapäev jt). tuleb teha arendustegevusi, et teistes riikides õppivatel Eestist pärit tudengitel oleks senisest lihtsam siseneda Välisministeeriumi korraldatud rahuoluküsitlus 2020. Eesti praktika- ja tööturule. Ühtlasi tagaks see ka riigile aastal kinnitab välismaal asuva eestlaskonna kasvavat parema ülevaate oma koolitustellimuse paremaks soovi anda välismaal olles oma osa Eesti ühiskonna prognoosimiseks ja tööjõupuuduse leevendamiseks. arengu ja riigi hea kuvandi toetuseks. Seda ilmestavad hästi Eesti väliskogukondadest pärit heategevuslikud Eesti kultuuri rahvusvahelistumisele ettevõtmised,28 nagu mitmesuguste toetusfondide kaasaaitamine loomine ja annetamised. Kindlasti ka välismaal elavad Eesti kultuuri rahvusvahelistumisele kaasa aitamiseks Eesti päritolu sportlased, kes valivad esindamiseks just tuleb teha veelgi enam koostööd rahvuskaaslaste Eesti riigi. kogukondadega – välismaal kultuurisündmuste kor- raldamine aitab Eestit väljaspool tutvustada ja kultuu- Välismaal elavate eesti noorte kaasamine ridiplomaatiat edendada. Olulisemad rahvuskaaslaste Paljud Eesti päritolu noored sulanduvad asukohamaa kogukondadega seotud suursündmused on New ühiskonda, kuna nende eesti keele oskus väheneb, Yorgi Eesti kultuuripäevad, Lääneranniku Eesti päevad, kahaneb seotus Eesti kultuuriruumiga ja selle tule- Eesti filmipäevad New Yorgis, Estonian Music Week ja musena võib kaduda nende Eesti identiteet. Märgata filmifestival EstDocs Torontos, ESTIVAL Rootsis jt. Eesti on trendi, et rahvuskaaslaste kogukondade lapsed ja kultuurisündmuste korraldamisel püütakse väljaspool noored jäävad kõrvale tegevusest, mis aitavad eestlust Eestit toimuvatesse kultuurisündmustesse kaasata välismaal hoida. See vähendab nende võimalust kohalikku kogukonda nii korraldajatena kui ka publi- siduda oma tulevik Eestiga. kuna. Eesti edukust toetavad ka kontaktid välismaal tegutsevate eesti kunstnike, kultuurikollektiivide ja Noorte ideede elluviimist on vaja toetada, et kasutada kultuuritegelaste (kultuuri tootjatega), organisatsioo- välismaal eestluse hoidmiseks ära nende innukust ja nide (korraldajatega) ja tarbijatega (publik, meedia ja eestvedamise potentsiaali. Heaks näiteks on 2019. turundus). aastal ESTO 2019 tulemusel loodud Ülemaailmne Eesti Noortevõrgustik, mille eestvedamisel toimuvad Seitsmes Eesti välisesinduses töötavad praegu mitmed noori kaasavad ettevõtmised.29 Senisest kultuuriatašeed (Berliinis, Brüsselis, Helsingis, Pariisis, veelgi enam noori on vaja kaasata tegevustesse, Moskvas, New Yorgis ja Londonis). Eesti Instituudil on mis aitaks neil teostada eestluse hoidmist toetavaid filiaalid Helsingis, Budapestis ja 2021. aasta sügisest omaalgatuslikke ideid.30 ka Stockholmis. Võimaluse korral tuleks laiendada kul- tuuriatašeede ja Eesti Instituudi filiaalide võrgustikku. Omalaadsete valikute ees seisavad välismaal õppi- vad eesti tudengid. Ühest küljest omandavad nad Majanduskoostöö välismaal elades palju uusi kogemusi ja teadmisi, Eesti on avatud majandusega riik, kuid Eesti turg on kuid teisalt kaotavad eemal viibitud aastate tõttu üksi väike ning seetõttu on ekspordi osakaalul majan- palju sotsiaalseid kontakte Eestis, mis hõlbustaks duses suur roll. Riigi majandusarengu oluline eeldus on neil tagasi pöörduda ja Eesti tööturule siseneda. Riik ka välisinvesteeringud. Eelpool loetletule aitab kaasa peaks senisest enam pöörama tähelepanu välismaale rahvuskaaslaste kaasamine kohalike koostööpartne- õppima suunduvate noortega sideme hoidmisele ning ritena, kes aitavad laiemalt Eestisse või Eesti ettevõte- pakkuma neile enam karjääri- ja kaasarääkimise või- tesse investeeringuid tuua, ning kogukonna liikmete 28 Olga Kistler-Ritso eraannetus okupatsioonide ja vabaduse muuseumile Vabamu (endise nimega okupatsioonide muuseum), Aino Järvesoo mitu heategevusprojekti, Vilhelm Fischmanni annetused SA-le Tartu Kultuurkapital, perekond Randpalude annetus Tallinna lastehaiglale jpt. 29 Näiteks kevadel 2020 toimunud Eesti juurtega noortele mõeldud virtuaalpäevad, kus osales Eesti päritolu noori 28 riigist üle maailma. 30 Omaalgatusideede all on mõeldud mitmesuguseid projekte ja algatusi – nt noorte konverentsid, kokkutulekud, jms. Tegevuskava „Üleilmne eestlus“ 2022-2025 14 kaasamine Eesti ekspordipoliitikasse. Siinkohal on olu- samuti Eesti ettevõtete toetamisega tegelema ning line riigi roll vastastikuse koostöö arendamisel kodu- ja luua võimalused võrgustumiseks. välismaal tegutsevate ettevõtlusorganisats-ioonidega ning välismaal asuva eestlaskonna kaasamisel äridip- Introwise nõustamine. Eestlaste loodud platvorm lomaatilisse tegevusse (rahvuskaaslaste kaasamine Introwise võimaldab ettevõtjatel broneerida tõhusad äridelegatsiooniga visiitidel, rahvuskaaslastest ettevõt- virtuaalsed kohtumised end platvormile üles seadnud jate võrgustiku loomine jms). globaalsete eestlastega. Välismaal elavad eestlased saavad teha nõustamissessioone vastavalt oma moti- Seni ei ole rahvuskaaslaste kaasamine äridiplomaati- vatsioonile ja võimekusele kas tasuta või tasu eest. listesse tegevustesse olnud süsteemne ja on sõltunud See on tõhus võimalus leida kiirelt ja mugavalt kontakt pigem Eesti välisesinduste aktiivsusest kogukonnaga vajaliku valdkonna või regiooni esindajaga. suhtlemisel ja ärivõrgustiku tekitamisel. 2021. aasta algusest alates on välisministeerium võtnud üleilmsete Saatkonna teenuse disain. Dokumendivahetus on eestlaste kaasamise Eesti majanduse tugevdamisse hetk, kus paljud seni nähtamatuks jäänud eestlased üheks oluliseks tegevussuunaks. Seega on välisminis- puutuvad kokku riigiga. 2021. aasta suve jooksul teeriumi äridiplomaatia büroo osalenud koos riigikant- katsetasid suurimate Eesti kogukondadega riikide selei innovatsioonitiimi mentori, kultuuriministeeriumi, välisesindused eestlaskonna kaasamist konsulaar- EASi ja HARNOga riigikantselei innovatsiooniprog- teenuse ajal, kutsudes neid üles liituma üleilmse rammis projektiga, mille eesmärk on välisriikides eestluse uudiskirjaga. Nendeks saatkondadeks on elavate eestlaste kaasamine äridiplomaatiasse ja Eesti Eesti esindused või konsulaadid Stockholmis, Kopen- majanduse tugevdamisse. haagenis, Brüsselis, Londonis, New Yorgis, Torontos ja Canberras. Eraldiseisvalt on riik tegelenud nii ettevõtete toeta- misega välisturul kui ka üleilmse eestluse kultuuri- ja Üleilmse eestluse ärikoordinaator. Innovatsioo- identiteedipoliitikaga, kuid nende kahe ühendamine niprogramm oli pisut üle poole aastane projekt, mille on seni olnud märkimisväärne kasutamata ressurss. lõppedes on vaja luua uus ametikoht, et tagada käima Erinevate osapoolte koostöös, on innovatsiooniprojekti lükatud lahenduste jätkusuutlikkus ning välisminis- meeskond välja töötanud kuus lahendussuunda Eesti teeriumi, kultuuriministeeriumi, haridusministeeriumi väliskogukondade paremaks kaasamiseks: ja EAS-i sidusus Eesti väliskogukondade äridiplomaa- tiasse kaasamise teemal. Projekti raames on loodud Veebileht Globalestonian.com. INSA hallatav veebileht äridiplomaatia ja diasporaapoliitika vahele ühenduslüli on arendamisel ja pideval täiendamisel, samuti on ning on vaja ka edaspidi tagada, et kõigis üleilmset sinna lisandunud äriteemaline alaleht, kus on võimalik eestlust puudutavates plaanides ja üritustes oleks sees leida vajalikke kontakte üle maailma, samuti teavet äri- äridiplomaatia komponent. võimaluste ning uudiskirja ja ärivõrgustikuga liitumise kohta. Globaalse eestluse uudiskiri. Kord kuus ilmuv uudiskiri, mis koondab väljaspool Eestit elavaid eestlasi silmas pidades põnevamad Eesti uudised, info ürituste ja riiklike teenuste kohta, edulood eestlastest ja info äridiplomaatias osalemise võimaluste kohta. LinkedIni grupp – Global Estonian Business Network (GEBN). Tegemist on digitaalse ärivõrgustikuga, kus LinkedIni platvormist tulenevalt on näha osalejate eriala ja asupaik. GEBN koondab ja toob kokku juba konkreetsemalt ärisuunitlusega eestlased välismaal ning eksportivad ettevõtjad. Globaalsete eestlaste virtuaalne vestlusring on regu- laarne temaatiline vestlusring, kus saavad kokku eest- lased välismaal ja Eesti ettevõtjad. Ürituse eesmärgid on muuta toimekad eestlased Eesti eksportivate ette- võtjate jaoks nähtavamaks, luua dialoog ettevõtjate ja Eesti väliskogukondade vahel, inspireerida välismaal elavaid eestlasi teiste aktiivsete eestlaste eeskujul Tegevuskava „Üleilmne eestlus“ 2022-2025 15 TEGEVUSSUUND 2 Eesmärke aitavad ellu viia järgmised tegevused Olulised toetavad tegevused Vastutaja Teostaja Partner Aasta Teavitustegevus e-teenuste kasutamise võimalustest VÄM VÄM, MKM, RIA 2021 välisesindused Saatkondades väljastatakse koos ID-kaardiga ka VÄM VÄM VÄM 2022 digiluger, et e-keskkondasid kasutataks aktiivsemalt Biomeetria hõivekioskite katseprojekt välisesindustes SIM SIM, VÄM SIM, VÄM 2021–2022 (London, Helsingi) Passi ja ID-kaardi posti teel väljastamise süsteemi SIM PPA, PPA, VÄM 2022 väljatöötamine välisesindused Konsulaarteenuste osutamine konsulaarmissioonide VÄM VÄM PPA, EAS Kuni 2025 käigus kuni välise teenuseosutaja punktide avamiseni ning e-teenuste lahenduste väljatöötamiseni Regulaarsete üleilmse eestluse foorumite korraldamine VÄM Tunnustuskultuuri edendamine ministeeriumid 2022–2025 Diasporaakoostöö edendamine teiste riikidega VÄM SIM, KUM, 2022–2025 HTM Rahvadiplomaatia edendajate võrgustike arendamine VÄM, KUM EAS, Eesti 2022–2025 ja toetamine (kultuuriesindajad, ettevõtjad, aukonsulid Instituut äridiplomaatias jt) Eesti kultuuri rahvusvahelistumist toetavate projektide KUM välisesindused VÄM, 2022–2025 elluviimine EAS, Eesti Instituut Stipendium praktikaprogrammiks Eestis VÄM VÄM 2022–2025 Omaalgatuslike ideede toetusprogramm VÄM, HTM 2022–2025 Arendustegevused teistes riikides õppivate Eesti 2023–2025 tudengite kaasamiseks Tegevuskava „Üleilmne eestlus“ 2022-2025 16 TEGEVUSUUND 3. Eestisse tagasipöördumise ning Eesti eluga (taas)kohanemise toetamine Eesmärk Toetatud on tagasipöördumine ja Eestisse jäämine Olukorra analüüs Tagasipöördumist toetavad teenused ja nende arendamine Tagasipöördumine Eesti ühiskonnas edukaks hakkamasaamiseks paku- Statistikaameti hinnangul tuli aastatel 2015–2019 takse nii riigieelarvest kui ka EL-i välisvahenditest mitut Eestisse tagasi 7000–8500 Eesti kodanikku aastas esmast kohanemist ja lõimumist toetavat pikaajalist ja see ületas välismaale siirdunute arvu.31 Ametliku teenust teisest rahvusest püsielanikele, uussisserända- statistika kohaselt langes tagasipöördumine Eestisse jatele ning ka rahvuskaaslastele ja tagasipöördujatele. pisut 2020. aastal, kuid võib siiski väita, et Eestisse Kui vaadelda neid sihtrühmasid, on toetavate teenuste kolimine on viimastel aastatel hoogustunud.32 osutamise poolest kõige piiratumas olukorras just tagasipöördujad, kuna neile on seni vähim eraldi välja- Selle tendentsi toetamiseks on vajalik edasi arendada töötatud teenuseid, mis toetaksid tagasipöördumist ja süsteemset lähenemist koos toetavate teenustega. kohanemist Eestis.33 Tagasipöördumise protsessi puhul on oluline, et seda toetatakse nii riiklikul, kohalikul kui ka kogukondlikul Enamikku riigi pakutavaid kohanemis- ja lõimumis- tasandil, sest vähene tugi võib kahandada inimese teenuseid, mis on mõeldud uussisserändajatele ja soovi Eestisse tulla ja siia elama jääda. Väga oluline on vähelõimunutele, saaks kohaldada ka tagasipöörduja- ka informatsiooni levitamine, sest teave pakutavate tele. Kitsaskoht on aga selliste teenuste rahastamine, tugiteenuste kohta peab olema kõigile hästi leitav ja sest kohanemis- ja lõimumisteenused on rahastatud kättesaadav. välisvahenditest34, kuid tagasipöördujatele mõeldud teenuseid ei saa rahastada EL-i toetusest (kodakond- Tagasipöördujad otsustavad uuesti Eestisse elama suse küsimus, tagasipöördujad ei kuulu abikõlbliku asuda väga erinevatele põhjustel. Pea pooled taga- sihtrühma hulka). Seetõttu on tagasipöördujatele sipöördujad (45%) on Eestisse naasmise põhjuseks mõeldud teenuste arendamiseks vaja leida lisaraha toonud soovi olla kodumaal, kus nad tunnevad end eelkõige riigieelarvest. koduselt. Paljudel (35%) on tagasipöördumise põh- juseks perega ühinemine, abiellumine või pereliikme Teenusekorralduses (teenusedisaini) peab arvestama, eest hoolitsemine. Viimastel aastatel on otsuseid et eri sihtrühmad pole homogeensed. Nii tagasipöör- mõjutanud ka teiste riikide ebastabiilne poliitiline dujate, teisest rahvusest püsielanike kui ka uussisse- olukord (nt USA, Ühendkuningriigid jt) ning COVID-19 rändajate seas on erineva haridustaseme, vanuse ja pandeemia. muude tunnustega inimesi. See tähendab, et teenuste arendamisel ja osutamisel tuleb seda arvestada, et 31 Rändestatistika ülevaade 2015–2019 *Valdkonna arendamise seisukohalt on oluline, et statistilised näitajad, millest lähtutakse poliitikakujundamisel, annaksid võimalikult hea ülevaate tegelikust olukorrast. Nimelt on ilmnenud asjaolu, et Statistikaametilt tulev indeksipõhine rändestatistika ei pruugi anda tagasipöördujate tegelikust arvust lõplikku ülevaadet, sest metoodikamuutus tõi 2015. aastal rändesse tohutu hulga inimesi juurde, aga kõnealusele metoodikale pole seni teostatud kvaliteedi hinnangut. Lisaks puudub statistikas praegu arvestus välisriigis viibitud aja kohta (rände kestus ja selle muutus ajas), mis ei võimalda adekvaatselt tagasipöördujate tegelikku arvu hinnata. Siinse poliitikakujunduse aluseks olev andmestik ei pruugi olla piisav, et vastata sihtrühma vajaduste väljatöötamiseks. 32 Rändestatistika ülevaade 2016–2020 33 Siseministeerium ja kultuuriministeerium analüüsisid riigi rahastatud teenuseid tagasipöördujatele, vähelõimunutele ja uussisserändajatele 2018. aasta andmetele tuginedes. „Analüüs ja ettepanekud tagasipöördujatele, väljaspool Eestit elavatele rahvuskaaslastee ja uussisserändajatele pakutavate teenuste väljatöötamiseks“. 34 Välisvahendite all mõeldud EL-i eelarveperioodi 2014–2020 struktuurivahendeid (peamiselt ESF, aga ka ERF) ning AMIF-i vahendeid. Tegevuskava „Üleilmne eestlus“ 2022-2025 17 tagada nii teenuste endi kui ka laiem kohanemis- ja keele oskus võib omakorda takistada gümnaasiumisse lõimumispoliitika tulemuslikkus.35 Tagasipöördujate või ülikooli astumist.38 puhul on oluline märgata ja tegeleda süsteemselt kõikide pereliikmetega. Tagasipöördujatel, kes on väga kaua Eestist eemal elanud, võib taaskohanemisel tekkida probleeme Praegu on välja töötatud järgmised riiklikud teenused vaimse tervisega. Kolimine ja elu sisseseadmine uues sujuvamaks tagasipöördumiseks: kolmes keeles kohas on väga stressirohke, inimestel võivad tekkida info veebilehel, nõustamine nii kontaktselt kui ka terviseprobleemid, mis võib mõjutada töövõimekust. virtuaalselt, vajaduspõhine tagasipöördumistoetus, Keeruline on leida kiiresti ka uut võrgustikku, kohalikku kogemuskohtumised grupis ja keelõpe. Samuti on sõpruskonda. üldhariduskoolides toetavad teenused põhikoolis käivatele tagasipöördujatele. Mitmes uuringus39 on probleemina välja toodud ka vähesed digioskused, eriti vanemal generatsioonil, Vajalikud arengusuunad kuid Eestis on paljud teenused kättesaadavad üksnes Pea kõik tagasipöördujad tunnevad end Eestis hästi digitaalselt. ja suurem osa näeb ka oma tulevikku Eestiga seo- tuna.36 Küll aga ilmnes 2020. aasta Eesti Ühiskonna Pikalt Eestist väljaspool töötanud kodanikele ei laiene Integratsiooni uuringust, et üksnes 8% Eesisse taga- pensionisüsteemiga ettenähtud sotsiaalsed tagatised sipöördunutest oli kasutanud riiklikke tugiteenuseid, ja nad võivad pensionieas sattuda toimetulekuraskus- kusjuures ainult neljandik ei vajanud üldse Eesti eluga tesse. Probleemi põhjalikumaks uurimiseks on vaja kohanemisel kellegi abi.37 läbi viia analüüs ja töötada välja tegevuskava. Üks keskne vajalik tegevussuund on informatsiooni Eespool loetletud tagasipöördumist pärssivad või kättesaadavus – teavet tagasipöördumist toetavate takistavad tegurid on loonud olukorra, kus paljud teenuste kohta saadakse sageli isikliku võrgustiku Eesti päritolu inimesed ei julge oma tulevikku siduda kaudu ning riikliku toe kohta ei teata. Problemaatilise- Eestiga. Ometi olukorras, kus Eestis on süvenemas mana nähakse eraldi teenuste puudumist kohalikes tööjõupuudus, oleks kultuuri, keele ja tööharjumuste omavalitsustes. mõttes mõistlik leevendada seda probleemi just eest- laste ja Eesti päritolu inimeste tagasipöördumisega. Tagasipöördumine ja kohanemine Eestis, eriti perega tulles, on väga kulukas protsess. Selleks võiks tagasi- Ühiskonna teadlikkuse suurendamine pöörduvatele lastega peredele, kes pöörduvad tagasi tagasipöördujate vallas Eestile kaugematest riikidest, olla ette nähtud senisest Oluline on ühiskonnas suurendada teadlikkust suurem rahaline toetus. tagasipöördumise ja tagasipöördujate kohta. Nimelt aitab see ära hoida väärarusaamade ja stereotüüpide Ühiskondlike hoiakute tõttu on sageli problemaatiline kujunemist40 ning toetada arusaamu, et tagasipöör- mitmekultuuriliste perekondade Eestisse elama dujad naasevad rikastunud kogemuste ja teadmistega asumine. Märgata on tendentsi, et kui teisest kultuu- (võõrkeelteoskus, kohanemisvõime, jne). riruumist pärit elukaaslane või abikaasa pärast pere- konnaga Eestisse asumist ei kohane, siis lahkutakse Näiteks haridusasutused rõhutavad tagasi-pöördunud Eestist uuesti. laste laiemat silmaringi, suuremat valmisolekut uute ettevõtmiste planeerimisel ja klassikaaslaste tegevus- On märgata tendentsi, et 15–19-aastastel lastel, kes tesse haaramisel ning innustamisel.41 Lisaks aitaks pöörduvad tagasi Eestisse elama koos perekonnaga, ühiskonnas tagasipöördumisega seotud teadlikkust puudub piisav tugi keeleõppel, samuti sõpruskonna suurendada, kui meedias jagada tagasipöördumisega loomisel ja üldises kohanemises, kuna alaealised pere- seotud lugusid ja kogemusi. liikmed ei ole sageli Eestis kunagi elanud. Vähene eesti 35 „Analüüs ja ettepanekud tagasipöördujatele, väljaspool Eestit elavatele rahvuskaaslastee ja uussisserändajatele pakutavate teenuste väljatöötamiseks“ 36 EIM2020 37 EIM 2020 38 HTMi 2021. aastal valmiv uuring 39 VÄM rahulolu-uuring 2020 40 Tagasipöördujatelt on saadud tagasisidet, et Eestis suhtutakse neisse kui välismaal läbikukkunutesse. 41 Civitta uuring „Eestisse tagasi pöörduvate perede laste õppima asumine 2017“ Tegevuskava „Üleilmne eestlus“ 2022-2025 18 Tagasipöördujatele suunatud teavitustegevuste kavandamisel on vaja arvestada, et teema on mitme- tahuline. Aktiivne inimesi tagasi kutsuv kampaania ei toetaks inimeste endi soovi otsustada oma elukor- ralduse üle. Sellest hoolimata on võtmeküsimuseks tagasipöördumise võimalustest ja olemasolevatest tugiteenustest sihtrühmale teada anda ning kujundada tihedam suhtlus välismaal elavate rahvuskaaslaste ja võimalike tagasipöördujatega. TEGEVUSSUUND 3 Eesmärke aitavad ellu viia järgmised tegevused Olulised toetavad tegevused Vastutaja Teostaja Partner Aasta Riikliku tagasipöördumistoetuse toetusskeemi KUM INSA SIM 2022–2025 arendamine Tagasipöördujate nõustamisteenuste arendamine (sh KUM INSA EAS, VÄM 2022–2025 regioonipõhiselt) ja rakendamine Tagasipöördumisega ja ettevõtlusega seotud info ja KUM, VÄM, INSA, EAS 2022–2025 Eestisse elama asumise kohta infoteede arendamine MKM Tagasipöördujate teavitamine tööhõive ning SOM Eesti EAS-i Work in 2022–2025 sotsiaalsete tagatiste võimaluste kohta Töötukassa, Estonia INSA Koolides ja lasteasutustes tagasipöördujate lastele HTM 2022–2025 keeleõppe ja kohanemisega seotud teenuste tagamine Tagasipöördumise vallas teadlikkuse suurendamine ja KUM INSA 2022–2025 hoiakute kujundamine ühiskonnas KOV-ide sihtrühmaga töötamise ja neile vajalike KUM INSA KOVid, ELVL 2022–2025 teenuste pakkumise võimekuse suurendamine Tegevuskava „Üleilmne eestlus“ 2022-2025 19 Tegevuskava koostamine ja uuendamise protsess Üleilmse eestluse tegevuskava koostamisega Tegevuskava ajakohastatakse igal aastal riigieelarve alustati 2019. aastal ja seda tehti tihedas koostöös koostamise käigus, et tagada kooskõla riigi eelar- partneritega. vestrateegia ja riigi rahaliste võimalustega. Tegevus- kava kooskõlastab vastutaja ja see esitatakse teadmi- Tegevuskava koostamist juhtis alguselt siseministee- seks või arvamuse avaldamiseks teistele tegevuskava rium. Alates märtsist 2021, pärast üleilmse eestluse eesmärkide täitmises osalevatele pooltele. valdkonna liikumist välisministeeriumi juhtimisalasse, on tegevuskava koostamise uus juht välisminister. Ajakohastamise raames on igaühel võimalik anda tegevuskavale tagasisidet või teha ettepanekuid Tegevuskava koostamist nõustas juhtrühm, kuhu (lisainfo välisministeeriumi kodulehel). Saadud sisend kuulusid peale välisministeeriumi veel esindajad kooskõlastatakse ÜEKK liikmetega ja vastavalt otsus- siseministeeriumist, haridus- ja teadusministee- tele täiendatakse järgmise perioodi tegevuskava. riumist ja kultuuriministeeriumist. Juhtrühma tööd koordineeris välisministeeriumi juriidiliste ja konsu- Üleilmse eestluse valdkond on horisontaalne ning laarasjade asekantsler. Tegevuskava koostamisel ja selle tõhusa toimimise eelduseks on hea koostöö rakendamisel on tihe koostöö ülemaailmse eestluse teiste riigiasutuste ja kolmanda sektoriga ning tugev koostöökomisjoniga.42 partnerlus üleilmsete eesti kogukondadega. Tegevuskava sisendikorjeks moodustati üheksa vald- Tegevuskava avalikustatakse välisministeeriumi kondlikku töörühma, mida juhtisid juhtrühma liikmed kodulehel. neljast ministeeriumist. Sisendikorjes ehk töörühmade töös osalesid ministeeriumite ja nende allasutuste esindajad ning mitmete Eesti väliskogukondade esindajad üle maailma. Valdkondlikud töörühmad jagunesid neis käsitlevate teemade kaupa järgmiselt: 1. keeleõppe ja hariduse töörühm; 2. Eesti kuvandi, info ja kommunikatsiooni töörühm; 3. kultuuriekspordi ja kultuuriseltside koostöö töörühm; 4. kultuuripärandi ja arhiivinduse töörühm; 5. majanduskoostöö ja investeeringute töörühm; 6. konsulaarteenuste ja rahvadiplomaatia töörühm; 7. noorte ja noorte täiskasvanute töörühm; 8. rahvuskaaslaste usulise teenimise töörühm; 9. tagasipöördujate töörühm. 42 Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2019. a korraldus nr 158 „Ülemaailmse eestluse koostöökomisjoni moodustamine“. Tegevuskava „Üleilmne eestlus“ 2022-2025 20 LISA 1. Rahastamise prognoos Rahandusosakonnaga lisame ülevaatliku tabeli* LISA 2. Tegevuskavas kasutatud mõisted Eesti sõbrad – tegevuskavas peetakse silmas kõiki damine ja omandamine, mille vahendusel saab anda välispäritolu inimesi, kes oma tegemistes on Eestiga oma osa ühiskonna arengusse koostöö ja vastastikuse seotud ja kes seekaudu toetavad Eestit (nt e-residen- avatuse kaudu. Selle tulemusel vähenevad ühiskonna- did, estofiilid jne) liikmete keelelis-kultuurilisest taustast ja rahvuslikust kuuluvusest tingitud erinevused ühiskonnaelus osa- Kaasav ühiskond – inimestel on mitmekesised või- lemisel. Lõimumine teeb võimalikuks ühise jagatud malused osaleda otsuste tegemises ja aidata kaasa Eesti riigiidentiteedi kujunemise, suurendab inimeste ühiskonna arengule, riik toetab inimeste ühiskondlikku seotustunnet riigi ja teiste ühiskonnaliikmetega, toetab aktiivsust (sh osalemist tööhõives, elukestvas õppes majanduse kasvupotentsiaali ning riigi stabiilsust. ja kodanikuühiskonnas), ettevõtlikkust, kogukondlik- kust ja soovi riigi arengule kaasa aidata (sh nii vane- Rahvadiplomaatia edendajad – kõik inimesed, kes maealiste kui ka noorte ühiskondlikus elus osalemise aitavad oma tegevusega kaasa Eesti tuntusele, aren- potentsiaali suurendamisele ja eesti keelt mittekõne- gule ja edule (ärisaadikud, Eesti tudengid välismaal, levate elanike ühiskondliku aktiivsuse parandamisele). erinevates erialavõrgustikes toimetavad inimesed) Eesti elanike ühiskondlik aktiivsus on ühistegevuste ja tugevate kogukondade kujundamise alus. Tagasipöörduja – välisriigist Eestisse elama asunud Eesti kodanik või eesti rahvusest inimene, kes on pikka Kohanemine – protsess, mille käigus riiki (ümber)asu- aega (vähemalt 5 aastat) püsivalt välisriigis elanud või nud kohanevad uue keskkonna ja vastuvõtva ühiskon- välisriigis sündinud ning tema Eestisse elama asunud naga. Kohanemist iseloomustab teadmiste ja oskuste abikaasa, laps ja vanem (ka isikud, kes ei ole kunagi omandamine, mis aitavad uues keskkonnas toimida nii varem Eestis elanud). Alates uuesti Eestisse elama igapäevaelus (elukoht, kooli- või lasteaiakoht, maksud, asumisest loetakse inimest tagasipöördujaks kuni 5 tervishoiu- ja sotsiaalteenused, keeleõpe jmt), riigisfää- aastat. ris (ühiskonna korraldus, seadused, riigi toimimise põhimõtted, teise riigi kodakondsusega isikute õigused Teenus – tegevuse või tegevuste tulem, mis on suu- ja kohustused, elamisloa ja elamisõigusega seonduv natud kliendile, kes siinse tegevuskava mõistes on tei- jne) kui ka kultuurisfääris (esmane arusaam vastu- sest rahvusest püsielanik, uussisserändaja, tagasipöör- võtva ühiskonna alusväärtustest, kultuuritavadest, duja ja rahvuskaaslane, eestlane, ning nende kohane- esmatasandi keeleõpe jne). mist ja lõimumist toetav asutus või organisatsioon. Kultuuridiplomaatia – diplomaatia osa, mille kaudu Uussisserändaja – vähem kui viis aastat Eestis sea- luuakse ja arendatakse rahvusvahelisi suhteid teiste duslikult elanud välismaalane, kellele on antud Eesti riikide, rahvusvaheliste organisatsioonide ja stratee- tähtajaline elamisluba välismaalaste seaduse alusel või giliselt oluliste rahvusvaheliste partneritega kultuuri välismaalane rahvusvahelise kaitse andmise seaduses kaudu. Diplomaatia vormide all tuntakse veel avalikku sätestatud alusel, Euroopa Liidu kodanik ja tema pere- diplomaatiat, kodanikudiplomaatiat, äridiplomaatiat konnaliige, kes on omandanud või kellele on antud jm. Eestis tähtajaline elamisõigus Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud alusel. Kultuuri rahvusvahelistumine – hõlmab eri sisuga termineid, nagu kultuuridiplomaatia, kultuuritutvustus Üleilmne eestlaskond – väljaspool Eestit elavad ja -vahetus ja kultuurieksport. Kultuurieksport – tege- eestlased ja nende järeltulijad ning Eesti sõbrad, kes vuse keskmes on majanduslike kultuurisuhete eden- edendavad ja hoiavad eestlust. Üleilmse eestluse või damine, sh loomemajanduse (ingl creative industries) globaalse eestluse idee sõnastas 1994. aastal Kotka- ning kultuuriturismi arendamine. Kultuuriekspordi järve Metsaülikoolis insener ja tehnikateadlane Valter eraldiseisev eesmärk on tulu teenimine loomingu ning Rand: „Valdav osa eestlastest elavad meie ajaloolisel kultuurivaldkonna toodete ja teenuste müügist välis- kodumaal. Sellele lisanduvad aga tuhanded paigad maale või mitteresidentidele Eestis. maailmas, kus leidub eesti kodusid, luuakse eesti organisatsioone ja elatakse eesti elu. Tervikuna oleme Lõimumine – ühiskonna kultuurilise, poliitilise ja sot- globaalse ulatusega ja keerukalt liigestatud ühiskond, siaal-majandusliku sidususe suurenemine. Lõimumist mis jätkub ka tulevikus ja millega jäävad seotuks meie iseloomustab teadmiste, oskuste ja väärtuste kujun- saatused. Nimetan meie püsimist ja jätkumist sellises Tegevuskava „Üleilmne eestlus“ 2022-2025 21 ühiskonnas globaalseks eestluseks.“kodumaal. Sellele lisanduvad aga tuhanded paigad maailmas, kus leidub eesti kodusid, luuakse eesti organisatsioone ja elatakse eesti elu. Tervikuna oleme globaalse ulatusega ja kee- rukalt liigestatud ühiskond, mis jätkub ka tulevikus ja millega jäävad seotuks meie saatused. Nimetan meie püsimist ja jätkumist sellises ühiskonnas globaalseks eestluseks.“ Tegevuskava „Üleilmne eestlus“ 2022-2025 22 Tegevuskava „Üleilmne eestlus“ 2022-2025 23 Saatja: Webdesktop <[email protected]> Saadetud: 05.10.2021 22:55 Adressaat: HTM minister <[email protected]>; <[email protected]>; SM Info <[email protected]>; MKM info <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; Mait Palts <[email protected]> Koopia: <[email protected]>; <[email protected]>; Andero Adamson <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]> Teema: Webdesktop: ÜEKK 13.10.2021 koosoleku kutse Reg. number: 1-11/6135Reg. kuupäev: 29.09.2021Sisu: Ülemaailmse eestluse koostöökomisjoni koosoleku kutse välisministri poolt. Kutsega on kaasas lisa "Üleilmse eestluse tegevuskava 2022-2025" tööversioon.Lugupeetud Ülemaailmse eestluse koostöökomisjoni liige.Edastame ametliku kutse 13.10.2021 toimuvale koosolekule. -- Keit [email protected] 1223 *** TÄHELEPANU *** See e-kiri (kaasa arvatud manused) on mõeldud ainult e-kirja adressaatidele ning võib sisaldada ametialaseks kasutamiseks ettenähtud teavet. Teavet ei tohi ilma saatja selgelt väljendatud loata edasi saata ega mistahes viisil kõrvalistele isikutele avaldada. Juhul, kui Te olete saanud käesoleva e-kirja eksituse tõttu, palun teavitage sellest kohe saatjat ningsuk tutage e-kiri oma ariuuvst.*** ATTENTION *** This e-mail and its attachments may contain official information. If you are not the intended recipient, please notify the sender immediately, delete this e-mail and destroy any copies. Any dissemination or use of this information by a person other than the intended recipient is unauthorized and may be unlawful.