Sotsiaalkaitseministri määruse nr 65 „Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused ja kord“ muutmine

Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 65 ,,Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused ja kord’’ muutmise määruse seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrust nr 65 „Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus) muudetakse seoses erihoolekandeteenuste maksimaalsete maksumuste muutmisega. Vabariigi Valitsuse 22. juuli 2021. a korraldusega nr 265 eraldati Vabariigi Valitsuse reservist Sotsiaalministeeriumi valitsemisalale (tervise tulemusvaldkonna tervist toetava keskkonna programmi, tervist toetavate valikute programmi ja inimkeskse tervishoiu programmi ning heaolu tulemusvaldkonna tööturuprogrammi, hoolekandeprogrammi ning laste ja perede programmi) tervishoiuvaldkonna üleriigilisest kollektiivlepingust 2021–2022 tulenevate 2021. aasta lisakulude katteks 1 660 573 eurot (ilma käibemaksuta). Eraldamine toimus riigieelarve seaduse § 58 lõike 2 alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määrusega nr 123 „Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise ja eraldatud vahendite kasutamise kord“. Tervishoiuvaldkonna üleriigiline kollektiivleping 2021–2022 toob kaasa hinnatõusu Sotsiaalministeeriumi, Terviseameti, Tervise Arengu Instituudi, Ravimiameti ja Sotsiaalkindlustusameti teenustes, millesse panustava tervishoiutöötajad. Sotsiaalsektori töötajaid koheldakse võrdselt tervisevaldkonna töötajatega, mistõttu tõusevad ka erihoolekandeteenuste hinnad. Üleriigiline kollektiivleping jõustus tagasiulatuvalt 01.04.2021, millega seoses tõstetakse ka erihoolekandeteenuste maksimaalseid maksumusi tagasiulatuvalt alates 01.04.2021 eesmärgiga võimaldada erihoolekandeteenuse pakkujatel tõsta tagasiulatuvalt töötajate palkasid. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Elen Preimann (tel: 626 9246, e-post: [email protected]) ning määruse mõjude osa analüüsi ja statistika osakonna nõunik Marion Rummo (tel: 626 9712, e-post: [email protected]). Määruse rahaliste vahendite analüüsi on teinud Sotsiaalkindlustusameti ekspertiisi ja sotsiaalteenuste osakonna erihoolekande talituse juht Helen Tähtvere (tel: 5300 2295, e-post: [email protected]) ja Sotsiaalkindlustusameti analüüsitalituse analüütik Kati Karelson (tel: 53091701, e-post: [email protected]). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Alice Sündema (tel: 626 9271, e-post: [email protected]). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel: 626 9320; e-post: [email protected]). 1.3. Märkused Määrus ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõuga. Muudetakse määruse redaktsiooni, mis on Riigi Teatajas avaldatud avaldamismärkega RT I, 30.04.2021, 2. Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.  2 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määruse §-ga 1 muudetakse kehtiva määruse § 2, milles on sätestatud erihoolekandeteenuste maksimaalsed maksumused. Erihoolekandeteenuste maksimaalseid maksumusi tõstetakse 5–8% eesmärgiga võimaldada erihoolekandeteenuse pakkujatel tõsta tagasiulatuvalt töötajate palkasid. Erihoolekandeteenuseid pakkuvate töötajate palkade tõstmine on oluline, et teenusepakkujatel oleks võimalik palgata tööle väljaõppinud personali, kes ka püsivalt tööle jääks. Nõutud väljaõppega ja püsiv personal aitab tagada kvaliteetse teenuse pakkumise. 2018. aasta augustist suurendati kõikide erihoolekandeteenuste maksimaalset maksumust vähemalt 8% ning 2019. aastal veel kuni 5%. 2019. ja 2020. aasta võrdluses suurendati enamiku teenuste maksimaalset maksumust 1–2% võrra. 2020. aasta riigieelarve läbirääkimistel otsustas Vabariigi Valitsus eraldada baaseelarvesse täiendavaid vahendeid sotsiaalhoolekandetöötajate palgatõusuks, erihoolekandeteenuseid vahetult osutavate inimeste töötasudeks, et anda teenuseosutajatele võimalus tõsta teenust vahetult osutavate isikute ehk tegevusjuhendajate töötasu 2,5%, mille tõttu suurendati enamiku erihoolekandeteenuste maksimaalset maksumust 2%. 2020. aasta esimese kvartali eelarvekulud näitasid, et võimalus on teenuste maksimaalset maksumust veelgi tõsta. 01.05.2020 tõsteti pea kõigi teenuste hinda 3%. Erandina tõsteti rohkem, 6%, igapäevaelu toetamise teenuse ja töötamise toetamise teenuse hinda. Erihoolekande tegevusjuhendajate töötasu oli planeeritud perioodil 2019–2022 järk-järgult tõsta oluliselt rohkem. Eesmärk oli, et see jõuaks 2022. aastaks 95%-ni õendustöötajate töötasust. Töötasu tõstmine ei ole läinud soovitud tempos. 2020. aastal moodustas erihoolekande tegevusjuhendajate keskmine brutokuutöötasu 59% õendustöötajate keskmisest brutotöötasust. Tabel 1. Erihoolekande tegevusjuhendajate1 ja tervishoiu õendustöötajate2 keskmine brutokuupalk, 2015–2020 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Erihoolekande tegevusjuhendajad, eurot 634 699 745 833 937 997 Õendustöötajad, eurot 1157 1278 1278 1372 1506 1700 Erihoolekande tegevusjuhendajate keskmise brutokuupalga osakaal õendustöötajate omast, % 55 55 58 61 62 59 Allikas: Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika, Tervise Arengu Instituut, Sotsiaalministeeriumi arvutused Vabariigi Valitsuse 22. juuli 2021. a korraldusega nr 265 eraldati Vabariigi Valitsuse reservist Sotsiaalministeeriumi valitsemisalale (tervise tulemusvaldkonna tervist toetava keskkonna programmi, tervist toetavate valikute programmi ja inimkeskse tervishoiu programmi ning heaolu tulemusvaldkonna tööturuprogrammi, hoolekandeprogrammi ning laste ja perede programmi) tervishoiuvaldkonna üleriigilisest kollektiivlepingust 2021–2022 tulenevate 2021. aasta lisakulude katteks 1 660 573 eurot (ilma käibemaksuta). Eraldamine toimus riigieelarve seaduse § 58 lõike 2 alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määrusega nr 123 „Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise ja eraldatud vahendite kasutamise kord“. Tervishoiuvaldkonna töötajate kollektiivleppega seoses tõstetakse ka erihoolekandeteenuste töötajate palkasid, kuna nende töötasu kasv peaks olema võrdsustatud hooldustöötajate 1 Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika aruanded. Keskmise brutokuutöötasu arvestamise aluseks on aasta keskmine töötajate arv taandatult täistööajale ning brutotöötasu aastas. 2 Tervise Arengu Instituut, (2021). Tervishoiutöötajate keskmine brutotunni- ja brutokuupalk maakonna järgi. Kättesaadav: https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/Andmebaas__04THressursid__06THTootajatePalk/TT10.px/ Andmed on kogutud vastava aasta märtsikuu seisuga.  3 palgakasvuga. Eraldatud summast 1 106 230 eurot on ette nähtud erihoolekandeteenuseid pakkuvate töötajate (tegevusjuhendajad, hooldustöötajad, õendustöötajad) palga tõstmiseks. Kuna erihoolekandeteenuste puhul on töötajate palk osa teenuse maksimaalsest maksumusest, suurendatakse töötajate palga tõstmise eesmärgil erihoolekandeteenuste maksimaalseid maksumusi. Kehtiv tervishoiuvaldkonna üleriigiline kollektiivleping jõustus tagasiulatuvalt 01.04.2021, millega seoses tõstetakse ka erihoolekandeteenuste maksimaalseid maksumusi tagasiulatuvalt alates 01.04.2021 eesmärgiga võimaldada erihoolekandeteenuse pakkujatel tõsta tagasiulatuvalt töötajate palkasid. Sotsiaalkindlustusamet koostab teenuseosutajatele juhise, millest lähtuvalt saavad teenuseosutajad esitada Sotsiaalkindlustusametile lisaarve alates 01.04.2021 õigustatud summa ulatuses. Sel korral ei tõsteta teenuse hinda kolme teenuse puhul: igapäevaelu toetamise teenus, töötamise toetamise teenus ja toetatud elamise teenus. Nende teenuste kehtiva maksimaalse maksumuse ja kulupõhise hinna vahe on praegu kõige väiksem ja teiste teenuste maksimaalsed maksumused vajavad enam „järele aitamist“. Paragrahvi 1 punktiga 1 muudetakse määruse § 2 lõiget 11. Muudatuse tulemusena on autismispektriga raske või sügava puudega täisealisel isikul õigus saada igapäevaelu toetamise teenust maksimaalse maksumusega 1218 eurot varasema 1132 asemel. Paragrahvi 1 punktiga 2 muudetakse määruse § 2 lõiget 12. Muudatuse tulemusena on suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajaval raske, sügava, muu täpsustatud või täpsustamata intellektihäirega täisealisel isikul õigus saada igapäevaelu toetamise teenust maksimaalse maksumusega 55 eurot ööpäevas varasema 52 euro asemel. Paragrahvi 1 punktiga 3 muudetakse määruse § 2 lõiget 13. Muudatuse tulemusena on suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajaval raske, sügava, muu täpsustatud või täpsustamata intellektihäirega täisealisel isikul õigus saada igapäevaelu toetamise teenust maksimaalse maksumusega 44 eurot päevas varasema 41 euro asemel. Paragrahvi 1 punktiga 4 muudetakse määruse § 2 lõiget 14. Muudatuse tulemusena on suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajaval mõõduka intellektihäirega täisealisel isikul õigus saada igapäevaelu toetamise teenust maksimaalse maksumusega 38 eurot ööpäevas varasema 35 euro asemel. Paragrahvi 1 punktiga 5 muudetakse määruse § 2 lõiget 15. Muudatuse tulemusena on suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajaval raske, sügava, muu täpsustatud või täpsustamata intellektihäirega täisealisel isikul õigus saada igapäevaelu toetamise teenust maksimaalse maksumusega 30 eurot päevas varasema 28 euro asemel. Paragrahvi 1 punktiga 6 muudetakse määruse § 2 lõiget 4. Muudatuse tulemusena on kogukonnas elamise teenust saama õigustatud isikul õigus saada kogukonnas elamise teenust maksimaalse maksumusega 477 eurot kalendrikuus varasema 454 euro asemel. Paragrahvi 1 punktiga 7 muudetakse määruse § 2 lõiget 5. Muudatuse tulemusena on SHS § 101 lõikes 1 nimetatud ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones korraga rohkem kui 12 isikule, õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 616 eurot kalendrikuus varasema 586 euro asemel. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones kuni 12 isikule, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 686 eurot kalendrikuus varasema 651 euro asemel. Ööpäevaringset  4 erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust eraldi toimivates peresarnastes gruppides kuni kümnele isikule, kuid kõige rohkem 30 isikule ühes hoones, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 686 eurot kalendrikuus varasema 651 euro asemel. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust eraldi toimivates peresarnastes gruppides kuni kuuele isikule, kuid kõige rohkem 30 isikule ühes hoones, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 716 eurot kalendrikuus varasema 676 asemel. Paragrahvi 1 punktiga 8 muudetakse määruse § 2 lõiget 51. Muudatuse tulemusena on autismispektriga raske või sügava puudega täisealisel isikul õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 4558 eurot varasema 4252 euro asemel. Paragrahvi 1 punktiga 9 muudetakse määruse § 2 lõiget 6, milles on sätestatud ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega inimesele osutatava ööpäevaringse erihooldusteenuse maksimaalne maksumus. Muudatuse tulemusena on SHS § 101 lõikes 2 nimetatud ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones korraga rohkem kui 12 isikule, õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 909 eurot kalendrikuus varasema 863 euro asemel. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones kuni 12 isikule, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 993 eurot kalendrikuus varasema 938 euro asemel. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust eraldi toimivates peresarnastes gruppides kuni kümnele isikule, kuid kõige rohkem 30 isikule ühes hoones, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 993 eurot kalendrikuus varasema 938 euro asemel. Paragrahvi 1 punktiga 10 muudetakse määruse § 2 lõiget 61, milles on sätestatud sügava liitpuudega inimestele osutatava ööpäevaringse erihooldusteenuse maksimaalne maksumus. Muudatuse tulemusena on SHS § 101 lõikes 3 nimetatud ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones korraga rohkem kui 12 isikule, õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 926 eurot kalendrikuus varasema 878 euro asemel. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones kuni 12 isikule, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 1033 eurot kalendrikuus varasema 975 euro asemel. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust eraldi toimivates peresarnastes gruppides kuni kümnele isikule, kuid kõige rohkem 30 isikule ühes hoones, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 1033 eurot kalendrikuus varasema 975 euro asemel. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust eraldi toimivates peresarnastes gruppides kuni kuuele isikule, kuid kõige rohkem 30 isikule ühes hoones, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 1119 eurot kalendrikuus varasema 1050 euro asemel. Paragrahvi 1 punktiga 11 muudetakse määruse § 2 lõiget 7, mille järgi on kohtumäärusega ööpäevaringset erihooldusteenust saama suunatud isikule osutatava ööpäevaringse erihooldusteenuse maksimaalne maksumus 2067 eurot kalendrikuus varasema 1966 euro asemel.  5 Määruse §-s 2 on sätestatud määruse rakendamine. Määrus on kavandatud jõustuma üldises korras ja seda rakendatakse tagasiulatuvalt 1. aprillist 2021. a. Teenuseosutajatega toimub arveldamine eelmiste kuude eest oktoobris. Sotsiaalkindlustusamet koostab teenuseosutajatele juhise, millest lähtuvalt saavad nad esitada Sotsiaalkindlustusametile lisaarve alates 01.04.2021 õigustatud summa ulatuses. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Erihoolekandeteenuste maksimaalsete maksumuste reguleerimisel puudub seos Euroopa Liidu õigusega, kuna tegemist on riigisisese küsimusega. 4. Määruse mõjud Määruses esitatud muudatuste mõju analüüsimise eesmärk on hinnata erihoolekandeteenuste maksimaalse maksumuse suurendamise mõju erihoolekandetöötajatele ja teenusesaajatele ning avaliku sektori kuludele-tuludele. Mõju analüüsi koostamiseks on kasutatud Sotsiaalministeeriumi, Tervise Arengu Instituudi, Sotsiaalkindlustusameti ja Statistikaameti andmeid. Määruses esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist kolmes valdkonnas: mõju majandusele, sotsiaalne, sh demograafiline mõju, ning mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja tuludele. Määrusel on ka kaudne mõju regionaalarengule. Määruse mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Määruses esitatud muudatused ei mõjuta elu- ja looduskeskkonda ega riigi julgeolekut ja välissuhteid, mistõttu ei ole mõju olulisust nendes valdkondades hinnatud. 4.1. Erihoolekandeteenuste maksimaalse maksumuse tõstmine Mõju majandusele Erihoolekandetöötajad Mõju ulatus Maksimaalsete maksumuste muudatuse peamine majanduslik mõju seisneb erihoolekandeteenuse saajatega tegelevate töötajate töötasu suurenemises. Kui võrrelda aastate 2015–2020 andmeid, on erihoolekandeteenuse kasutajatega tegelevate põhitöötajate3 keskmine töötasu ja tegevusjuhendajate keskmine töötasu kasvanud suhteliselt sarnases tempos (2019. aasta ja 2020. aasta võrdluses vastavalt 6,1% ja 6,4%). Võrreldes keskmise palga kasvu eelmise aastaga, on nii erihoolekandeteenuse kasutajatega tegelevate põhitöötajate kui tegevusjuhendajate palk kasvanud võrreldes eelmise aastaga kogu perioodi 2015–2020 vältel kiiremas tempos kui Eesti keskmine palk. Sellegipoolest oli 2020. aastal Eesti keskmine brutokuupalk 1,5 korda kõrgem kui erihoolekande tegevusjuhendajate keskmine brutokuupalk ning 1,4 korda suurem kui erihoolekandeteenuse kasutajatega tegelevate põhitöötajate (sh tegevusjuhendajad) keskmine brutokuupalk (joonis 1). Tervishoiu õendustöötajate keskmise palga kasv oli 2016. aastal pisut suurem (vastavalt 10,3%, 10,3% ja 10,5%) ning 2020. aastal üle poole võrra suurem kui erihoolekande tegevusjuhendajate ja töötajate oma (vastavalt 6,4%, 6,1% ja 12,9%). 3 Vastavalt Sotsiaalministeeriumi H-veebi aruandlusvormile loetakse erihoolekandeteenuse kasutajaga vahetult tegelevateks töötajateks hooldustöötajaid, logopeedi, eripedagoogi, psühholoogi, kutsenõustajat, füsioterapeuti, tegevusterapeuti või assistenti, huvijuhti, tegevusjuhendajat, arsti, õde, sotsiaaltöötajat ning muid töötajaid.  6 Joonis 1. Erihoolekande tegevusjuhendajate, erihoolekandeteenuse kasutajatega tegelevate põhitöötajate4, tervishoiu õendustöötajate5 ja Eesti keskmise6 brutokuupalga võrdlus, 2015–2020 Allikas: Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika, Statistikaamet, Tervise Arengu Instituut (Sotsiaalministeeriumi arvutused) Tabel 2. Erihoolekande tegevusjuhendajate, erihoolekandeteenuse kasutajatega tegelevate põhitöötajate, tervishoiu õendustöötajate ja Eesti keskmise brutokuupalga kasv võrreldes eelmise aastaga perioodil 2016–2020 2016 2017 2018 2019 2020 Erihoolekande tegevusjuhendajate keskmine 10,3% 6,6% 11,8% 12,6% 6,4% Erihoolekandeteenuse kasutajatega tegelevate põhitöötajate (sh tegevusjuhendajad) keskmine 10,3% 6,8% 11,7% 12,7% 6,1% Tervishoiu õendustöötajate keskmine 10,5% 0,0% 7,4% 9,8% 12,9% Eesti keskmine 7,6% 6,5% 7,3% 7,4% 2,9% Määrusega suurendatakse erihoolekandeteenuste maksimaalset maksumust 5–8% võrra, mis võimaldab samas suurusjärgus tõsta töötajate töötasu. Vahendite eraldamise eesmärk on kohelda sotsiaalsektoris töötavaid töötajaid võrdselt tervisesektoris töötavate töötajatega. Erihoolekandetöötajate töötasu suureneb esimest korda samas suurusjärgus nagu tervishoiutöötajatel, mis annab suurema kindluse, et töötajad jäävad sotsiaalsektorisse ega otsusta minna kõrgema töötasu tõttu tervishoiusektorisse üle. Maksimaalset maksumust ei tõsteta igapäevaelu toetamise teenuse, töötamise toetamise teenuse ja toetatud elamise teenuse puhul, kuna nende teenuste kehtiva maksimaalse maksumuse ja kulupõhise hinna vahe on praegu kõige väiksem. 4 Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika aruanded. Keskmise brutokuupalga arvestamise aluseks on aasta keskmine töötajate arv taandatult täistööajale ning brutotöötasu aastas. 5 Tervise Arengu Instituut, (2021). Tervishoiutöötajate keskmine brutotunni- ja brutokuupalk maakonna järgi. Kättesaadav: https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/Andmebaas__04THressursid__06THTootajatePalk/TT10.px/ Andmed on kogutud märtsikuu seisuga. 6 Statistikaamet, (2021). Keskmine brutopalk, tööjõukulu, töötatud tunnid ja töötajate arv tegevusalarühma järgi (kvartalid). kättesaadav: https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__palk-ja- toojeukulu__palk__aastastatistika/pa001  7 Sihtrühma suurus ja mõju sagedus Mõjutatud sihtrühmaks on erihoolekandeteenuse saajatega vahetult tegelevad töötajad, keda oli 2020. aasta hoolekandestatistika andmetel 1827, sh 1620 tegevusjuhendajat. Kõigist tööga hõivatud 15–74-aastastest inimestest (656,6 tuhat7) moodustas see Eestis 2020. aastal umbes 0,3%. Erihoolekandeteenuste maksimaalse maksumuse muutmine toimub regulaarselt, kuid mitte alati samas suurusjärgus. Ebasoovitavate mõjude risk Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus ja sagedus on keskmised, mõjutatud sihtrühma suurus väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on tegemist erihoolekandetöötajate jaoks olulise majandusliku mõjuga. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Erihoolekandeteenuse saajad Mõju ulatus Muudatus mõjutab kaudselt ka teenusesaajaid, kuna teenuste hindade tõstmise eesmärk on tagada teenuseosutajate võimekus pakkuda teenust ning leida kvalifitseeritud personali. Kvalifitseeritud personali abil on inimestel võimalik saada kvaliteetsemat teenust, mis aitab kaasa nende seisundi säilitamisele ja/või parandamisele. Sihtrühma suurus ja mõju sagedus Muudatused puudutavad tulevikus kõiki praeguseid teenusesaajaid ning tulevikus teenust saama hakkavaid inimesi. Igal aastal lisandub Eestis Tervise Arengu Instituudi andmetel ca 21–23 tuhat8 uut ambulatoorset psühhiaatrilist haigusjuhtu (diagnoosigrupp F00–F98). Kui vaadata psüühikahäiret puude kontekstis, oli ametliku puude raskusastmega inimeste seas psüühikahäire või vaimupuude liigiga inimesi 2020. aasta lõpu seisuga 28 139. Diagnoosigrupp F00–F98 sisaldus umbes 47 500 inimese (st umbes 4% rahvastikust9) puude määramise aluseks olevas diagnoosis (nii põhidiagnoosina kui kaasuva diagnoosina)10. Erihoolekandeteenuseid osutati 2020. aasta lõpus 5674 inimesele11, kelle teenusekohta rahastati riigieelarvest, ja järjekorras (sh eelis- ja tavajärjekord) oldi Sotsiaalkindlustusameti andmetel 2020. aasta lõpu seisuga 1899 teenusekohal12. Potentsiaalne mõjutatud sihtrühm on kõik psüühikahäire diagnoosiga inimesed. Muudatuse mõju on regulaarne, kuivõrd riigieelarvest tasutakse erihoolekandeteenuste osutamise eest igal kuul. 7 Statistikaamet, (2021). Hõivatud tegevusala järgi. Kättesaadav: http://pub.stat.ee/px- web.2001/Dialog/varval.asp?ma=TT0200&ti=H%D5IVATUD+TEGEVUSALA+%28EMTAK+2008%29+J%C4RGI&path=../Datab ase/Sotsiaalelu/15Tooturg/02Heivatud/02Aastastatistika/&lang=2 8 Tervise Arengu Instituut, (2021). Uued ambulatoorsed psühhiaatrilised haigusjuhud soo ja vanuse järgi. Kättesaadav: https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/Andmebaas__02Haigestumus__05Psyyhikahaired/PKH2.px/. 9 Arvestades 1. jaanuari 2021. aasta rahvaarvu Statistikaameti andmetel. 10 Sotsiaalkindlustusamet, 2021. Sotsiaalministeeriumi arvutused. 11 Sotsiaalkindlustusameti registriandmed, 2021. 12 Sotsiaalkindlustusamet, 2021.  8 Ebasoovitavad mõjud Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõjutatud sihtrühma suurus on väike, mõju ulatus ja sagedus keskmised. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on psüühikahäirega inimeste jaoks olulise mõjuga. Mõju regionaalarengule Muudatusel on kaudne mõju ka regionaalarengule, kuna teenuste maksumuse suurendamine võimaldab parandada sotsiaalteenuste kättesaadavust Eesti eri piirkondades. Heaolu arengukava 2016–2023 seab eesmärgiks, et inimene peab saama teenuseid oma varasema elukoha vahetus lähetuses, et säiliksid sidemed perekonnaga ja muu sotsiaalvõrgustikuga, mis toetavad inimese taastumist ning tagasi kogukonda siirdumist. Praegu on probleemiks see, et teenused ei ole kõikides piirkondades ühtlaselt kättesaadavad. Erihoolekandeteenuste maksimaalse maksumuse suurendamine võib olla üheks teenusepakkujaid motiveerivaks teguriks, mis võimaldab laiendada teenuseid ka sellistesse piirkondadesse, kus neid praegu ei pakuta. Muudatuse mõju regionaalarengule on kaudne, mistõttu mõjusid detailsemalt ei hinnata. Mõju avaliku sektori kuludele ja tuludele Riigieelarve Mõju ulatus ja mõjutatud sihtrühma suurus Muudatus mõjutab avaliku sektori kulusid-tulusid. 2020. aasta andmetel kulus erihoolekandeteenuste osutamiseks riigieelarvest kokku üle 33,2 miljoni euro. Toetavate teenuste osutamiseks kulus riigieelarvest üle 13,4 miljoni euro, ööpäevaringsete erihooldusteenuste osutamiseks üle 19,8 miljoni euro. Tabel 3. Erihoolekandeteenuste osutamisega seotud kulutused katteallikate ja teenuse liikide järgi, 2020 Teenuse liik 2020 riik kohalik oma- teenuse- muu valitsus kasutaja, tema pereliikme või eestkostja osalus (omaosalus) Toetavad teenused kokku 13 425 488 3 136 258 2 302 644 161 950 Igapäevaelu toetamine 4 523 760 2 176 344 93 989 1 950 Igapäevaelu toetamise teenus suure toetusvajadusega autismispektri häirega inimestele 231 102 28 778 20 651 29 605 Igapäevaelu toetamise teenus suure hooldusvajadusega inimestele 1 550 409 603 623 103 020 1 000 Toetatud elamine 2 886 134 173 520 281 690 1 607 Kogukonnas elamine 3 167 881 74 210 1 803 219 94 561  9 Töötamise toetamine 1 066 201 79 783 75 33 226 Ööpäevaringsed teenused kokku 19 831 883 172 437 6 985 504 48 961 Ööpäevaringne erihooldusteenus 12 126 646 47 055 5 374 893 19 814 Ööpäevaringne erihooldusteenus isikutele, kellel on ebastabiilse remissiooniga raske, sügav või püsiva kuluga psüühikahäire 1 143 595 0 349 524 0 Ööpäevaringne erihooldusteenus isikutele, kellel on sügav liitpuue 4 333 513 123 876 1 219 263 29 147 Ööpäevaringne erihooldusteenus 2 228 129 kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikutele 1 506 41 824 0 Allikas: Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika, Sotsiaalkindlustusameti registriandmed Kui arvestada, et erihoolekandeteenuste maksimaalset maksumust suurendatakse riigieelarvest 5–8%, ja kui jätkata vähemalt praeguse teenusesaajate arvuga, kasvab muudatuse rakendamise järel riigieelarveliste vahendite kasutamine. Kogu riigieelarve ja Sotsiaalkindlustusameti eelarve mõttes ei ole aga tegemist olulise mõjuga. Mõju sagedus Määruse muudatuste rakendamiseks vajaminevad kulud on Vabariigi Valitsuse reservist aastaks 2021. eraldatud. Ebasoovitavate mõjude risk 2022. aasta riigieelarve lisataotluste aruteluks on Rahandusministeeriumiga koostöös eraldi tõstetud välja tervishoiutöötajate palgakokkuleppe teema, et tagada leppega seotud kulud 2022. aasta riigieelarvesse. See võimaldab vähendada riski, et vahendid, millega erihoolekandetöötajate palkasid tõstetakse, jäävad ühekordseteks. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus ja sagedus ning mõjutatud sihtrühma suurus on väikesed. Muudatusega võib kaasneda vähene ebasoovitav mõju. Tegemist on riigieelarve kulude-tulude mõttes väheolulise mõjuga. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Erihoolekandeteenuste eelarve koos kaudkuludega oli 2021. aastal kokku 40 187 671 eurot, millele lisandus Vabariigi Valitsuse reservist eraldatud 1 106 230 eurot, st kokku 41 293 901 eurot. Teenuste maksumuse suurenemine on esitatud tabelis 4. Tabel 4. Erihoolekandeteenuste hinnad kuni 31.03.2021 ja hindade muutus alates 01.04.2021 Teenuse hind Teenuse hind Teenuse Teenus kuni alates hinna 31.03.2021 01.04.2021 kasv Igapäevaelu toetamise teenus 155 155 - Igapäevaelu toetamise teenus (autismispektrihäire) 1132 1218 8% Igapäevaelu toetamise teenus suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavale raske, 52/öp, 41/päev 55/öp, 44/päev 7%  10 sügava, muu täpsustatud või täpsustamata intellektihäirega täisealisele inimesele Igapäevaelu toetamise teenus suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajavale mõõduka intellektihäirega täisealisele inimesele 35/öp, 28/päev 38/öp, 30/päev 7% Töötamise toetamise teenus 130 130 - Toetatud elamise teenus 224 224 - Kogukonnas elamise teenus 454 477 5% Ööpäevaringne erihooldusteenus 586 616 5% Ööpäevaringne erihooldusteenus (kuni 12 inimest üksuses) 651 686 5% Ööpäevaringne erihooldusteenus (kuni 10 inimest üksuses) 651 686 5% Ööpäevaringne erihooldusteenus (kuni 6 inimest üksuses) 676 716 6% Ööpäevaringne erihooldusteenus autismispektriga raske või sügava puudega täisealisele inimestele 4252 4558 7% Ööpäevaringne erihooldusteenus sügava liitpuudega isikule 878 926 5% Ööpäevaringne erihooldusteenus sügava liitpuudega isikule (kuni 12 inimest üksuses) 975 1033 6% Ööpäevaringne erihooldusteenus sügava liitpuudega isikule (kuni 10 inimest üksuses) 975 1033 6% Ööpäevaringne erihooldusteenus sügava liitpuudega isikule (kuni 6 inimest üksuses) 1050 1119 7% Ööpäevaringne erihooldusteenus ebastabiilse remissiooniga isikule 863 909 5% Ööpäevaringne erihooldusteenus ebastabiilse remissiooniga isikule (kuni 12 inimest üksuses) 938 993 6% Ööpäevaringne erihooldusteenus ebastabiilse remissiooniga isikule (kuni 10 inimest üksuses) 938 993 6% Ööpäevaringne erihooldusteenus kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikule 1966 2067 5% Allikas: Sotsiaalkindlustusamet 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras ja seda rakendatakse 1. aprillist 2021. a. Teenuseosutajatega toimub arveldamine eelmiste kuude eest oktoobris. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, MTÜ-le Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda, MTÜ-le  11 Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit, Eesti Puuetega Inimeste Kojale ja Sotsiaalkindlustusametile. Rahandusministeerium kooskõlastas määruse eelnõu vaikimisi, ühtegi arvamusavaldust ei laekunud.  MINISTRI MÄÄRUS 05.10.2021 nr 41 Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 65 „Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 72 lõike 5 punktide 1–3 ja § 79 lõike 6 alusel. § 1. Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruses nr 65 „Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõike 11 sissejuhatavas lauseosas asendatakse arv „1132“ arvuga „1218“; 2) paragrahvi 2 lõike 12 sissejuhatavas lauseosas asendatakse arv „52“ arvuga „55“; 3) paragrahvi 2 lõikes 13 asendatakse arv „41“ arvuga „44“; 4) paragrahvi 2 lõike 14 sissejuhatavas lauseosas asendatakse arv „35“ arvuga „38“; 5) paragrahvi 2 lõikes 15 asendatakse arv „28“ arvuga „30“; 6) paragrahvi 2 lõikes 4 asendatakse arv „454“ arvuga „477“; 7) paragrahvi 2 lõikes 5 asendatakse arv „586“ arvuga „616“, arv „651“ arvuga „686“ ja arv „676“ arvuga „716“; 8) paragrahvi 2 lõike 51 sissejuhatavas lauseosas asendatakse arv „4252“ arvuga „4558“; 9) paragrahvi 2 lõikes 6 asendatakse arv „863“ arvuga „909“ ja arv „938“ arvuga „993“; 10) paragrahvi 2 lõikes 61 asendatakse arv „878“ arvuga „926“, arv „975“ arvuga „1033“ ja arv „1050“ arvuga „1119“; 11) paragrahvi 2 lõikes 7 asendatakse arv „1966“ arvuga „2067“.  2 § 2. Määrust rakendatakse 1. aprillist 2021. a. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler