dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele

Sotsiaalministeerium · 4. oktoober 2021
Viit
5.1-3/3006-2
Registreeritud
4. oktoober 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikogu juhatus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
5.1 Tervisekaitse, haiguste ennetamise ja tervise edendamise korraldamine
Sari
5.1-3 Tervise edendamise ja haiguste ennetamise kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
5.1-3/2021
Vastutaja
Kätlin Pääro (Sotsiaalministeerium)

Failid

  • 📎5.1-33006-2 04.10.2021 Väljaminev kiri.asice215 KB

Sisu (failidest)

Riigikogu juhatus Teie 21.09.2021 nr 7-1.2/21-02005- [email protected] 2/ Meie 04.10.2021 nr 5.1-3/3006-2 Vastus Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele Lugupeetud Riigikogu liige Helir-Valdor Seeder 1. Mida Te kavatsete ette võtta selleks, et hinnanguliselt 10 800-13 000 nakkusohtlikku inimest praegu viirust edasi ei levitaks? Esmalt selgitame, et tõenäoliselt viitas Riigikogu esimees enda intervjuus professor Krista Fischeri andmeanalüüsi tulemustele (https://www.kriis.ee/et/uudised/vaktsineeritul-4-korda- vaiksem-toenaosus-nakatuda-koroonasse), kus professor leidis, et vaktsineeritud inimestel on neli korda väiksem tõenäosus nakatuda koroonaviirusesse. Ei saa tõmmata paralleeli viirusesse nakatumise ja viiruse aktiivse levitamise vahel. Tõenäoliselt on enamikel vaktsineeritud inimestel, kes on läinud testima, tekkinud ka sümptomid ning nad on teadlikud sellest, et peavad positiivse testitulemuse korral viibima eneseisolatsioonis. Seetõttu ei ole põhjendatud arvata, et need inimesed levitavad enda teadmata viirust. Nii vaktsineerimata kui vaktsineeritud inimeste seas on asümptomaatilisi viirusekandjaid. Vaktsineeritud inimeste nakkuskandlus on väiksem, kui vaktsineerimata inimestel ning võib eeldada, et seda ka asümptomaatilistel juhtudel. Selleks, et vähendada asümptomaatilist viiruse levitamist, rakendatakse vastavaid meetmeid – maski kandmine avalikes kohtades, hajutatus, kätepesu ja desinfitseerimine. 2. Kui oluliseks peab Vabariigi Valitsus teadusuuringuid, mille eesmärk on välja selgitada vaktsineeritud elanikkonna nakkusohtlikkuse tase? Vabariigi Valitsus lähtub otsuste tegemisel parimatest kättesaadavatest tõenduspõhistest uuringutest, mis on viidud läbi nii rahvusvahelisel tasandil kui Eestis. Samuti saab toetuda Vabariigi Valitsus otsuste tegemisel eelnimetud uuringute põhjal tehtavatele soovitustele, mille annab COVID-19 teadusnõukoda. 3. Kui Vabariigi Valitsus peab eelnimetatud teadusuuringuid oluliseks, siis kas Vabariigi Valitsus kavatseb ka sellise uuringu tellida, kuna Tartu Ülikool sel korral seda teadmist ei paku? Kas sellise uuringu tellimisel avaldatakse uuringutulemusi ka laiemale avalikkusele? Analüüsime iganädalaselt andmeid selle kohta, kui palju vaktsineeritud inimesi saab positiivse testitulemuse SARS-CoV-2 suhtes. Eestil on iganädalaselt olemas ülevaade ka selle kohta, kui palju vaktsineeritud inimesi jõuab haiglaravile. Seega on juba hetkel olemas ülevaade, kui palju vaktsineeritud inimesi haigestub. Kõik eelnimetatud andmed on avalikult kättesaadavad ka Terviseameti kodulehel. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 Vaktsineerimata ja vaktsineeritud inimeste koroonaviirusesse nakatumise määra hinnati ka Tartu Ülikooli professor Ruth Kalda juhtimisel septembrikuus läbi viidud seireuuringus, mille andmed näitasid vaktsineerimata isikute seas ca kolm korda suuremat nakatumise tõenäosust. 4. Kas teadmine, et vaktsineeritud inimeste seas on neli korda vähem viiruselevitajaid kui vaktsineerimata inimestele seas, on ajas muutuv ja kas see kehtib ainult Eesti elanikkonna kohta? Nagu vastuses 1 toodud, siis tõenäoliselt on silmas peetud professor Krista Fischeri juuli- ja augustikuu Eesti andmete analüüsi, milles toodi esile, et vaktsineeritud inimestel on tõenäosus nakatuda koroonaviirusesse neli korda väiksem, kui vaktsineerimata inimestel. Uute andmete analüüsimisel võib see olukord muutuda, samuti võivad seda mõjutada uued viirusetüved. Jälgime nii Eesti kui ka rahvusvahelisel tasandil avaldatavaid uuringuid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik tervise- ja tööminister Kätlin Pääro [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →