Sotsiaalministeeriumi ettepanekud detsentraliseerimise pikaajalise teekaardi jaoks

Jaak Aab Rahandusministeerium Teie 02.06.2021 nr 4-1/4310-1/ [email protected] Meie 04.10.2021 nr 1.1-8/1876-2 Sotsiaalministeeriumi ettepanekud detsentraliseerimise pikaajalise teekaardi jaoks Lugupeetud minister Esitame Teile Sotsiaalministeeriumi ettepanekud detsentraliseerimise pikaajalise teekaardi koostamiseks. Sotsiaalministeeriumi poliitikate keskmes on inimene ja tema heaolu, mis tähendab, et erinevates otsustes lähtume esmajoones inimeste vajadustest. Sotsiaalsüsteemi arendamisel kaalume eelkõige, milliseid muutusi teha selleks, et inimesteni jõuaks üle riigi kvaliteetne abi ühetaoliselt ning milline korraldus- ja rahastamismudel aitab selle eesmärgini parimal viisil jõuda. Kohalikel omavalitsustel on oluline roll teenuste ja teiste abimeetmete kättesaadavuse ja tulemuslikkuse tagamisel, mistõttu peame vajalikuks jätkata arutelu kohalike omavalitsuste tugevdamise ja neile suurema vastutuse andmise üle. Hindame, et detsentraliseerimine saab olla edukas, kui abi andmist korraldatakse esmajärjekorras inimese elukoha läheduses ehk kohalikul tasandil. Oleme liikumas selles suunas, et abi vajava inimese teekond algaks kohalikust omavalitsusest, kus hinnatakse tema abivajadust ning suunatakse vastavalt kohaliku omavalitsuse või riigi korraldatavatele teenustele. Abi saamine peab muutuma bürokraatiavabaks ning abi saamise teekond lihtsasti arusaadavaks ja mugavaks. Kohalikele omavalitsustele täiendavate ülesannete andmise õnnestumiseks peavad meie hinnangul olema täidetud mitmed eeltingimused. Näiteks peab riik olema korrastanud eelarvebaasi ning eesmärgistanud kohalike omavalitsuste rahastamise. Samuti näeme, et kohalikes omavalitsustes peab olema suurenenud sotsiaalteenuste korraldamise võimekus ning kujunema selge arusaam, kuidas muuta kohalikku keskkonda tervist toetavamaks. Lisaks peame vajalikuks, et riik ja kohalikud omavalitsused lepiksid kokku sotsiaalse kaitse investeeringute omapanuse osakaalu kasvu konkreetsetes siht- ja vahetasemetes aastani 2035. Ettepanekuid ette valmistades kohtusime mitmel korral Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning kohalike omavalitsuste esindajatega. Leppisime kokku, et jätkame ettepanekute põhjalikuma analüüsimise ning elluviimise tegevuskava koostamisega, et lisada detsentraliseerimise ettepanekud kohalike omavalitsustega riigieelarve läbirääkimiste protsessi. Peame oluliseks, et detsentraliseerimise teekaart jääks avatud ja paindlikuks töövahendiks, millele edasise töö käigus on võimalik täiendusi teha. Ootame Rahandusministeeriumilt Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 detsentraliseerimise protsessi juhtimist ja tegevuste head koordineerimist. Loodame jätkuvale heale koostööle. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik tervise- ja tööminister (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Lisa: Lisa 3 - Sotsiaalministeeriumi ettepanekud Eha Lannes 6269 361 [email protected]  PIKAAJALINE TEEKAART DETSENTRALISEERIMISE PROTSESSI PAREMAKS ÕNNESTUMISEKS Sotsiaalministeeriumi ettepanekud1 Toetame üldist suunda tugevdada kohalikke omavalitsusi. Samuti peame vajalikuks arutelu kohalikele omavalitsustele suurema rolli andmise üle. Sotsiaalministeeriumi tähelepanu keskmes on inimene ja tema heaolu, mis tähendab, et erinevates otsustes tuleb lähtuda esmajoones inimese vajadustest. Keskne küsimus peab olema, millised muutused on vajalikud selleks, et inimesteni jõuaks üle riigi kvaliteetne abi ühetaoliselt ning milline korraldus- ja rahastamismudel aitab selle eesmärgini parimal viisil jõuda. Sotsiaalministeerium on koondanud pikaajalise teekaardi jaoks ettepanekud ülesannete kohta, milles näeme potentsiaali, et kohalikud omavalitsused saaksid neid riigi asemel tulemuslikult täita. Lõplikud otsused eeldavad detailsemaid arutelusid ning kokkuleppeid rahastuse, korralduse, kompetentsi toetamise jm praktilistes küsimustes. Peame vajalikuks, et riik ja kohalikud omavalitsused lepiksid kokku sotsiaalse kaitse investeeringute omapanuse osakaalu kasvu konkreetsetes siht- ja vahetasemetes aastani 2035. Ettepanekuid ette valmistades on Sotsiaalministeerium Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning kohalike omavalitsuste esindajatega leppinud kokku, et jätkatakse ettepanekute põhjalikuma analüüsimise ning elluviimise tegevuskava kokkuleppimisega, võttes seejuures arvesse teemade terviklikku käsitlust. Järgnevalt lepitakse kokku konkreetsed tegevused (sh prioriteetsuse järjekorras) koos tähtaegade ja vastutajatega. Eesmärk on kokkuleppele jõuda 2021. aasta lõpuks kui osapooled esitavad oma ootused riigieelarve läbirääkimiste protsessi, et ettepanekud ja kokkulepped jõuaksid riigieelarve läbirääkimiste päevakavasse. Lisaks esitatud ettepanekutele on Sotsiaalministeerium valmis läbi rääkima ka kõigis teistes haldusala puudutavates küsimustes, mis arvestades nii teekaardi pikka perioodi (aastani 2035) kui kohalike omavalitsuste ettepanekuid ja vajadusi, võivad aktuaalseks muutuda. Seetõttu peame oluliseks, et detsentraliseerimise teekaart jääks avatud ja paindlikuks töövahendiks, millele edasise töö käigus on võimalik täiendusi teha. Eduka detsentraliseerimise eeltingimused sotsiaalvaldkonnas Detsentraliseerimine saab olla edukas kui abi andmist korraldatakse esmajärjekorras inimese elukoha läheduses ehk kohalikul tasandil. Oleme liikumas aina enam selles suunas, et abi vajava inimese teekond algaks kohalikust omavalitsusest, kus hinnatakse tema abivajadust ning suunatakse vastavalt KOV või riiklikele teenustele. Abi saamine peab olema bürokraatiavaba, teekond lihtsasti arusaadav ning inimesele mugav. Detsentraliseerimine eeldab tugevat kohalikku omavalitsust, riigi tuge ning samuti toimivat järelevalvet. Peame vajalikuks leppida kokku, millised on KOViti aktsepteeritavad erinevused teenuste osutamise tasemetes ja kvaliteedis (nt kui KOV ei arenda kodus elamist toetavaid teenuseid ning paigutab kõik oma hooldust vajavad inimesed hooldekodusse), ning tagajärjed, kui KOV talle pandud ülesandeid ei täida. Kohalikele omavalitsustele täiendavate ülesannete andmise õnnestumiseks peavad meie hinnangul olema täidetud teatud üldised eeltingimused. 1 Ettepanekud on Eesti Linnade ja Valdade Liiduga ning eelarveläbirääkimiste töö-, sotisaali- ja tervise töörühmaga arutatud 21.09.2021. Arutelule eelnes detsentraliseerimise teemaline infotund kõigile omavalitsustele 02.09.2021. 1  1. Riik on korrastanud eelarvebaasi ning eesmärgistanud kohalike omavalitsuste rahastamise. KOVide rahastamine peab soosima tulemuspõhist lähenemist ning motiveerima KOVe probleeme ennetama ning eelarvet kõige tõhusamalt kasutama. Peame vajalikus töötada välja ka teenuste kulumudelid, mis aitaksid KOVidel eelarvet paremini planeerida. Võtmeküsimus on, kuidas ja milleks täpsemalt KOV tasandile raha juurde tuua. Tänaseid riiklikke teenuseid ei pea ilmtingimata andma KOV tulubaasi, kuid vaja on leida lahendusi, kus KOVile antakse võimalus riigi raha ise parema äranägemise järgi kasutada. Hindame, et isikukeskse erihoolekande teenusmudeli rakendamine kohalikus omavalitsuses (nn ISTE projekt psüühiliste erivajadustega inimestele) on sotsiaalvaldkonnas parim näide, kuidas teenuseid korraldada ja rahastada. Hindame, et perspektiivikam on olukord, kus riik loob rahastusinstrumendid, mis võimaldavad KOVil teenuseid tulemuslikumalt korraldada. Näiteks oleme üle minemas väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse komponendipõhisele rahastamisele, mille kohaselt hakkavad inimesed tasuma elamispinna- ja toitlustuse komponentide eest ning KOV hooldusteenuse komponentide eest. Riik toetab KOVe nende kulude katmisel tulubaasi suurendamise kaudu. Selleks eraldab riik KOVide tulubaasi 50% üldhooldusteenuste prognoositavatest kogukuludest, KOV leiab lisaks tänasele omapoolsele panusele juurde puuduoleva osa oma tulubaasi seest. Eeldame, et arvestades KOV kulude kasvu üldhooldusteenuse rahastamisel, suureneb kodus elamist toetavate teenuste pakkumine, sest omavalitsused on motiveeritud pakkuma nende jaoks vähemkulukamaid teenuseid, mis ennetavad hooldusvajaduse süvenemist ja asutuspõhisele hooldusele suunamist. Samuti prognoosime, et väheneb inimese osalus teenuse eest tasumisel, paraneb nii teenuse saajate kui ülalpidamiskohustusega pereliikmete rahaline toimetulek ning väheneb hoolduskoormus. 2. Kohalikes omavalitsustes on suurenenud sotsiaalteenuste korraldamise võimekus ning sotsiaal- ja tervishoiuteenuste integreeritus. Peame vajalikuks nii riigi ja omavalitsuste kui omavalitsuste vahelise koostöö ja partnerluse tugevdamist ning sellest tulenevate õiguste ja kohustuste kokkuleppimist. Sotsiaalvaldkonnas on palju selliseid tegevusi, mis on kas väga keerukad ja spetsiifilisi oskusi nõudvad või mille välja arendamine eeldab sihtgrupi teatud suurust. Seetõttu on teatud teenuste puhul mõistlik teha vähemalt maakondlikku või piirkondlikku koostööd, mis annaks mastaabiefekti ja võimaldaks koondada vajalikus mahus kompetentsi. Detsentraliseerimine sotsiaalvaldkonnas oleks teatud ülesannete puhul oluliselt õigustatum ja teostatav kui KOVide liitumine jätkuks ja liiguksime maakonnapõhiste KOVide suunas. Sotsiaalministeerium koos erinevate osapooltega on alustanud sotsiaal-, tervise- ja töövaldkonna teenuste integreerimist, et pakkuda inimestele koordineeritult ja terviklikult just nende vajadustele vastavaid teenuseid. Koordineeritud teenusepakkumine vähendab oluliselt nii inimeste ja nende lähedaste koormust abi taotlemisel ning tagab iga inimese vajadustele vastava teenuste jm abi paketi kokkupanemise ja osutamise. Oleme algatanud katseprojekte (nt sotsiaal- ja terviseteenuste koordinatsioon, ISTE projekt psüühilise erivajadustega inimestele, sotsiaaltranspordi korraldus, Ida-Virumaa arendus- ja mentrolusprogramm), mis toetavad kohalike omavalitsuste koostööd sotsiaalteenuste strateegilisel planeerimisel ja teenuste kättesaadavuse parandamisel. Kogemusele tuginedes peame asjakohaseks luua maakondlikul või piirkondlikul tasandil ametikoht (nn koordinaator), kes omaks laiemat strateegilist vaadet ning saaks sellest lähtuvalt teenuste ja abi andmist paremini koordineerida. Näiteks 2018. aastal käivitunud projekt hoolekande- ja tervishoiusüsteemi korralduse arendamisest esmatasandi hoolduskoordinatsiooni süsteemi abil hooldusvajadusega inimesele ja selle jätkutegevused on näidanud koordinaatori rolli vajalikkust. Kohalike omavalitsuste juures töötavate koordinaatorite töö eesmärk on juhtumikorraldust kasutades tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutamise korraldamine ja võrgustikutöö, et abivajaja saaks vajadustele vastavat tuge võimalikult vara ning et erinevad valdkonnad töötaksid koos ühiste eesmärkide nimel. Koordinatsioonimudelis on eesmärgid ja ülesanded üle riigi kokku lepitud, kuid see, kes ja kuidas ülesandeid täidab, lepitakse kokku piirkondades kohapeal ehk säilitatakse piirkondlik paindlikkus. Koordinaatori roll on tagada, et kõik abivajajad, eriti komplekssete vajadustega inimesed, saavad neile vajaliku abi võimalikult loogiliselt ja sujuvalt ning teekond abini on katkematult 2 toetatud, sealhulgas juhul, kui inimene vajab tuge mitmest süsteemist korraga. Väheneb abivajaja ja nende lähedaste administratiivne koormus. Abivajaja saab õiget teenust võimalikult vara. Riik toetab koordinatsiooni keskse rahastusmudeli loomisega, samuti juhendmaterjalide, koolituste jm toetavate tegevustega. Lisaks on veel mitmeid katmata vajadusi valdkondade piirialadel. Näiteks on kohalikel omavalitsustel suur potentsiaal panustada terviseteenuste kättesaadavuse parandamisse. Näeme, et riigile peab jääma roll omavalitsustele toe pakkumisel. Lisaks nõustamisele, koolitustele ja mentorlusele tuleb riigil luua teatud eeldused, sh ühtlustada andmekogumist, kehtestada miinimumnõuded teenustele (sh tugi, mida KOV peab minimaalselt inimestele tagama), teenusstandardid jne. Riigi poolt tuleb jätkuvalt toetada tsentraalselt sotsiaalteenuste osutamist ning sotsiaal- ja terviseteenuste kombineerimist toetavaid IKT arendusi. 3. Paranenud on kohalike omavalitsuste võimalused kujundada oma piirkonnas keskkond, mis loob ja toetab tervist. Tervise toetamisel ja edendamisel on kogukonnal ja kohalikul tasandil väga suur roll, sest just see on tasand, mis kujundab inimeste elukeskkonna, avaliku ruumi ja väärtused ning puutub vahetult inimestega kokku. Rahvatervishoiu seaduse uuendatud versioon täpsustab oluliselt kohaliku omavalitsuse rolli tervisevaldkonnas, s.h kohustab KOVi koostama terviseprofiili ja tegevuskava. Oluline on, et paikkonna tasandil väärtustataks tervist ning valitaks sekkumisteks tõenduspõhised meetodid, riigi tasandil otsitakse võimalusi, kuidas kohalikku tasandit selles toetada. Selleks on vaja tugevdada juba olemasolevaid kompetentsikeskusi Tervise Arengu Instituudis, ülikoolides jm, parandada nendevahelist koostööd ja infovahetust, tagada kohalikele omavalitsustele ligipääs parimale saadaolevale andmestikule ja tõenduspõhisele teadusinfole, koolitus ja mentorlus. Lisaks on neli ministeeriumi esitamas ettepanekut luua valdkondadeülese ennetuse kompetentsikesksus Tervise Arengu Instituudi juurde. Koostöös kogukondadega on võimalik üleriigilisel ja kohalikul tasandil kujundada ja muuta elukeskkonda, pakkuda abivajajatele vajalikku tuge ja turvalisust, suurendada inimeste valikuid, võimalusi ja oskusi tervist hoida. 3 Ettepanekud ülesande või sihtotstarbelise toetuse kohta Lühikirjeldus 1. Puudega inimestele abi korraldamine terviklikult. Ülesande või sihtotstarbelise toetuse nimetus Puudega inimestele abi korraldamine terviklikult.  KOV teeb esmase hindamise, pakub vajadusele vastavaid sotsiaalteenuseid ning abistab riigipoolse abi taotlemisel (nt puude raskusastme tuvastamine, töövõime hindamine, sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse taotlemine, abivahendi taotlemine).  Puude raskusastme määramine toimub jätkuvalt keskselt.  Puudega inimeste sotsiaaltoetuste maksmiseks ette nähtud vahendid antakse tulubaasi 2. KOVile jääb õigus otsustada, kas puude raskusastme määramise korral maksta inimesele toetust või pakkuda teenuseid. Missugune riigiasutus täidab ülesannet või on Abivajaduse hindamine ja abi osutamine on täna eri valdkondade (sh haridus, tervis, sotsiaal- ja töövaldkond), haldusalade uus ülesanne? (riik ja kohalik omavalitsus) ja asutuste (sh Sotsiaalkindlustusamet, Töötukassa, Haigekassa) vahel killustunud ning osapoolte rollid on ebaselged, mistõttu puudub terviklik ülevaade inimesele vajalikust toest ja abi koordineeritud osutamine. Mis positiivne muutus võiks kaasneda elanikele  Abi saamise teekond muutub lihtsamaks. Tekib selge alguspunkt. Inimene ise ei pea välja selgitama, kuidas/kuhu ta peab KOVidele ülesande või toetuse tulubaasi pöörduma, vaid abi andmist ja osapooltega suhtlust korraldab KOV juhtumikorraldaja. Täna on puudega inimene ise andmisel? juhtumikorraldaja rollis, mis ei ole mõistlik ega puudega inimest või tema pereliiget toetav.  Abi pakutakse võimalikult kodu lähedal ja igapäevases tegutsemiskeskkonnas, mis tagab, et samalaadseid tegevusi ei dubleerita ning pakutud abi tulemuslikkust on võimalik mõõta.  Dubleerimisest vabanevat ressurssi saab kasutada erialaspetsialistide kaasamiseks, kes abistavad keerulisemate juhtumite puhul, teevad õppekorraldust puudutavaid otsuseid ja tagavad vajadusel ligipääsu riigi teenustele või lisarahale.  Abisüsteemi lihtsus ja terviklikkus, abivajaduse varane märkamine ja tõhusa abi hea kättesaadavus parandavad perede ja lähedaste võimalusi keskenduda abivajaja toetamisele ning aitavad ennetada hoolduskoormuse suurenemist, vähendades seejuures pikaajalist sõltumist sotsiaalteenustest ja -toetustest. Kuidas potentsiaalne üleandmine seondub/toetab Heaolu arengukava 2016-2023 valdkondlike strateegiliste eesmärkide  Alaeesmärk 3: Inimeste võimalused iseseisvalt toime tulla, kogukonnas elada ning ühiskonnaelus osaleda on tänu saavutamist? efektiivsele õiguskaitsele ja kvaliteetsele kõrvalabile paranenud. Alaeesmärk keskendub sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamisele, inimesi ühiskonnaellu kaasavate toetavate teenuste arendamisele ja põhiõiguste kaitsele. VVTP 2.19. Korrastame pikaajalise hoolduse süsteemi eesmärgiga ennetada ja vähendada pikaajalise hoolduse vajadust, leevendada lähedaste hoolduskoormust ning toetada koduteenuste pakkumist. Analüüsime alternatiivseid rahastusmudeleid (sh hoolduskindlustus) inimeste omaosaluse vähendamiseks ja teenuste kättesaadavuse tõstmiseks. Missugused on ülesande üleandmise või toetuse  Osapoolte rollide ja kohustuste selge piiritlemine riigi ja KOV ning haldusalade lõikes. tulubaasi andmise peamised eeldused või  Kliendi teekonnad on disainitud nii, et abi andmine algab alati KOVist ning liikumine riigiasutuste ja kohaliku tingimused? omavalitsuse vahel oleks inimese jaoks võimalikult märkamatu. 2 2021 II poolaastal selguvad puudega laste toetuse kohta läbi teenusdisainiprotsessi võimalikud tulevikuvisioonid. Seejärel oleme valmis tegema täpsema ettepaneku. 4 Lühikirjeldus 1. Puudega inimestele abi korraldamine terviklikult.  KOVis on piisavalt juhtumikorraldajaid ning abi osutamine toimub alati juhtumikorralduse põhimõttest lähtuvalt.  Andmeliikuvuse tõhustamine.  Inimese abivajaduse hindamine on terviklik ja dubleerimist valdkondade vahel ei toimu. Mis on võimalikud vajalikud tegevused  Vajadus KOV-idel suurema tööjõu järele, sh erivajadusega inimestele spetsialiseerunud sotsiaal- ja lastekaitsetöötajate üleandmise eelduste ja tingimuste loomiseks? järele, kes lähtuvad juhtumikorralduse põhimõtetest.  Erialaspetsialistide piisavuse tagamine.  KOVide tulemuslikum koostöö. Lühikirjeldus 2. Erivajadustega laste tugisüsteemi korrastamine. Ülesande või sihtotstarbelise toetuse nimetus Erivajadustega laste tugisüsteemi korrastamine - KOV kui keskne juhtumikorraldaja ning lapsele ja perele vajaliku abi koordineerija ja/või osutaja. Missugune riigiasutus täidab ülesannet või on Juba praegu peaks KOV LasteKS vaatest abivajava lapse puhul keskset juhtumikorraldaja rolli täitma. Samas on täna uus ülesanne? tugisüsteemis tervikuna abivajaduse hindamine ja abi osutamine eri valdkondade (sh haridus, tervis, sotsiaal- ja töövaldkond), haldusalade (riik ja kohalik omavalitsus) ja asutuste (sh Sotsiaalkindlustusamet, Rajaleidja, Haigekassa, Töötukassa) vahel killustunud ning osapoolte rollid on ebaselged, mistõttu puudub terviklik ülevaade inimesele vajalikust toest ja abi koordineeritud osutamine. Mis positiivne muutus võiks kaasneda elanikele  Perele tekib üks kontaktpunkt, kelle kaudu saada esmast nõu ja tuge, mis tähendab, et abi saamise teekond muutub KOVidele ülesande või toetuse tulubaasi lihtsamaks. andmisel?  Lapse ja pere vajadusi hinnatakse tervikuna ning lapse ja pere abistamiseks tekib üks juhtumiplaan.  Abi pakutakse võimalikult kodu lähedal ja igapäevases tegutsemiskeskkonnas, mis tagab, et samalaadseid tegevusi ei dubleerita ning pakutud abi tulemuslikkust on võimalik mõõta.  Dubleerimisest vabanevat ressurssi saab kasutada erialaspetsialistide kaasamiseks, kes abistavad keerulisemate juhtumite puhul, teevad õppekorraldust puudutavaid otsuseid ja tagavad vajadusel ligipääsu riigi teenustele või lisarahale.  Abisüsteemi lihtsus ja terviklikkus, abivajaduse varane märkamine ja tõhusa abi hea kättesaadavus parandavad perede võimalusi keskenduda abivajaja toetamisele ning aitavad ennetada hoolduskoormuse suurenemist. Kuidas potentsiaalne üleandmine seondub/toetab Heaolu arengukava 2016-2023 valdkondlike strateegiliste eesmärkide  Alaeesmärk 3: Inimeste võimalused iseseisvalt toime tulla, kogukonnas elada ning ühiskonnaelus osaleda on tänu saavutamist? efektiivsele õiguskaitsele ja kvaliteetsele kõrvalabile paranenud. Alaeesmärk keskendub sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamisele, inimesi ühiskonnaellu kaasavate toetavate teenuste arendamisele ja põhiõiguste kaitsele.  Laste ja perede programm: Laste ja perede heaolu suurendamine ning elukvaliteedi parandamine, soodustades seeläbi laste sünde. VVTP 2.21. Käivitame erivajadusega laste tugisüsteemi reformi, eesmärgiga tagada lastele kiirem, tulemuslikum ja terviklikum abi. 5.15. Pöörame erilist tähelepanu vähekindlustatud peredele, erivajadustega lapsi kasvatavatele peredele, üksikvanematele ja paljulapselistele peredele. 5 Lühikirjeldus 2. Erivajadustega laste tugisüsteemi korrastamine. Missugused on ülesande üleandmise või toetuse  Osapoolte ülesanded nii riigi kui KOV ja eri haldusalade lõikes on selgelt piiritletud ning need toetavad KOV rolli esmase tulubaasi andmise peamised eeldused või kontaktpunkti ja juhtumikorraldajana. tingimused?  KOVis on piisavalt juhtumikorraldajaid, kes omavad lapse abistamiseks vajalikke teadmisi, oskusi ja tööriistu.  Pere abivajadust kirjeldavate eri valdkonna andmete olemasolu ja info automaatne liikumine võrgustikus. Mis on võimalikud vajalikud tegevused  Lastekaitsetöö väärtustamine KOVis, sh piisava hulga juhtumikorraldajate jt spetsialistide värbamine. üleandmise eelduste ja tingimuste loomiseks?  Haridus- ja sotsiaalvaldkonna KOV töötajate koolitamine nii eriala- kui täiendõppes. Nõustamise ja lastekaitsetöötajatele erialase väljaõppe pakkumine.  Lastekaitsesüsteemi korrastamine, sh KOV ja riigi ülesannete täpsustamine.  Klienditeekondade disainimine selliselt, et abi andmine algab üldjuhul KOVist.  Abivajavate lastega seotud valdkondadeülese andmevahetuse parandamine (sh STAR arendused ja infovahetuse loomine teiste registritega) ja tööprotsesside digitaliseerimine.  KOVide võimekuse suurendamine esmatasandi hindamiste ja teenuseostamise integreerimiseks  Teenusstandardite, selgete tööprotsesside ja lastekaitse valdkonna kvaliteedisüsteemi väljaarendamine.  Riikliku lastekaitsealase ja teenuste üle tehtava järelevalve tõhustamine.  Teatud ülesannete täitmine väiksemate KOVide puhul vaid KOV koostöös. Lühikirjeldus 3. Puudega laste toetusfondi raha üle andmine KOV tulubaasi. Ülesande või sihtotstarbelise toetuse nimetus Puudega laste toetusfondi raha3 üle andmine KOV tulubaasi. Missugune riigiasutus täidab ülesannet või on Eelarvet jagab RaM. Eelarve jagatakse KOVide vahel vastavalt SoM statistikast saadud puudega laste arvule. uus ülesanne? Mis positiivne muutus võiks kaasneda elanikele Raha kasutamine on paindlikum ning peredele lähemal, seega muutub ka abistamine paindlikumaks ja operatiivsemaks. KOVidele ülesande või toetuse tulubaasi andmisel? Kuidas potentsiaalne üleandmine seondub/toetab Heaolu arengukava 2016–2023 laste ja perede programmi tegevused, mis toetavad programmi eesmärki: Laste ja perede valdkondlike strateegiliste eesmärkide heaolu suurendamine ning elukvaliteedi parandamine, soodustades seeläbi laste sünde. saavutamist? VVTP 2.19. Korrastame pikaajalise hoolduse süsteemi eesmärgiga ennetada ja vähendada pikaajalise hoolduse vajadust, leevendada lähedaste hoolduskoormust ning toetada koduteenuste pakkumist. Analüüsime alternatiivseid rahastusmudeleid (sh hoolduskindlustus) inimeste omaosaluse vähendamiseks ja teenuste kättesaadavuse tõstmiseks. 2.21. Käivitame erivajadusega laste tugisüsteemi reformi, eesmärgiga tagada lastele kiirem, tulemuslikum ja terviklikum abi. 3 Kaalume võimalust anda KOV tulubaasi ka laste rehabilitatsiooni eelarve. Siiski on selleks teatud eeltingimused. Rehabilitatsioonisüsteemi sisulisi muudatusi tervikuna hakkab SoM kaaluma ja ette valmistama 2021 II poolaastal. Millised rahastusmudeli muutmise vajadused uus süsteem endaga kaasa toob, on selge 2022 II kvartalis. Valminud peavad olema ka vajalikud STAR arendused. 6 Lühikirjeldus 3. Puudega laste toetusfondi raha üle andmine KOV tulubaasi. 5.15. Pöörame erilist tähelepanu vähekindlustatud peredele, erivajadustega lapsi kasvatavatele peredele, üksikvanematele ja paljulapselistele peredele. Missugused on ülesande üleandmise või toetuse  Toetuse kasutamine on lahti seotud SKA poolt tuvastatud puude raskusastmest. tulubaasi andmise peamised eeldused või  Toetuse kasutamine on tehtud KOVi jaoks paindlikumaks. tingimused?  Välja on töötatud eelarve jaotamise skeem ja koefitsiendid.  Seiratakse eelarve kasutamist, jääke ja LasteKS kohustuste täitmist.  KOVid täidavad LasteKSist tulenevaid ülesandeid (abivajaduse hindamine, juhtumiplaani koostamine). Mis on võimalikud vajalikud tegevused  Õiguslikud muudatused toetusfondi vahendite paindlikumaks kasutuseks. üleandmise eelduste ja tingimuste loomiseks?  KOVidele puudega laste andmete edastamine, et tekiks ülevaade enda piirkonna abivajajatest.  Seiresüsteem vahendite kasutamise otstarbekuse, kulutõhususe ja pakutud teenuste tõenduspõhisuse osas. Lühikirjeldus 4. Asendus- ja järelhooldusteenuse toetusfondi kaudu eraldatavate rahaliste vahendite tulubaasi üle andmine. Ülesande või sihtotstarbelise toetuse nimetus Asendus- ja järelhooldusteenuse toetusfondi kaudu eraldatavate rahaliste vahendite tulubaasi üle andmine. Missugune riigiasutus täidab ülesannet või on Asendus- ja järelhoolduse rahastamise ülesanne on ka täna KOV-del, kuid vahendid eraldatakse toetusfondi kaudu ning nende uus ülesanne? kasutamise sihtotstarve on reguleeritud sotsiaalhoolekande seaduses. Mis positiivne muutus võiks kaasneda elanikele Asendus- ja järelhoolduse rahaliste vahendite tulubaasi andmine võimaldaks kohalikel omavalitsustel planeerida valdkonna KOVidele ülesande või toetuse tulubaasi kulutusi paindlikumalt ning oma piirkonna vajadustest lähtuvalt ning võiks eelduslikult luua motivatsiooni panustada rohkem andmisel? ka asendushoolduse ennetusse, et toetada rohkem kohaliku tasandi peretööd ning täiendavaid teenuseid selleks, et toetada laste bioloogilises peres kasvamise võimalusi. Samuti võiks vahendite tulubaasi andmine mõjuda motiveerivalt kohalikele omavalitsustele perepõhise asendushoolduse soodustamise osas, et mh astuda julgemaid ning aktiivseimaid samme asutusepõhise hoolduse ülevalpidamise asemel panustama vahendeid lapse vajadustele enam vastavate hoolduspere leidmisele oma piirkonnas ning nende järjepidevuse hoidmiseks soodsate tingimuste loomiseks. Ettepanekud rahaliste vahendite toetusfondist tulubaasi üleandmise osas tehakse vastavalt VVTP p 2.18 hiljemalt 2022. aasta aprillis. Kuidas potentsiaalne üleandmine seondub/toetab Heaolu arengukava 2016–2023 laste ja perede programm: Laste ja perede heaolu suurendamine ning elukvaliteedi valdkondlike strateegiliste eesmärkide parandamine, soodustades seeläbi laste sünde. saavutamist? VVTP 2.19 Analüüs ja ettepanekud asendus- ja järelhooldusteenuse toetusfondist tulubaasi liikumise kohta. Missugused on ülesande üleandmise või toetuse  KOV teadlikkuse tõstmine asendus- ja järelhooldusteenuse laste ja perede/teenuseosutajate vajadustest ning nende tulubaasi andmise peamised eeldused või vajaduspõhise abistamise tagamine, tööks vajaliku piisava inimressursi tagamine. tingimused?  Valdkonna rahastuse suurenemine, et katta kvaliteetse teenuse osutamisega seotud kulud.  Teenuse standardite ja kvaliteedinõuete ülevaatamine/kehtestamine. Mis on võimalikud vajalikud tegevused  Arutelud ja otsus teenuste rahastamise jätkamiseks, sh millal ning millistel tingimustel anda rahastamine üle toetusfondi üleandmise eelduste ja tingimuste loomiseks? nii, et tagatud oleks väikese ja haavatava sihtgrupi vajadustele vastavate teenuste osutamine. 7 Lühikirjeldus Erihoolekandeteenuste (va institutsionaalsed erihoolekandeteenused) korraldamine. 5. Ülesande või sihtotstarbelise toetuse nimetus Erihoolekandeteenuste (va institutsionaalsed erihoolekandeteenused) korraldamine. Missugune riigiasutus täidab ülesannet või on Vastavalt sotsiaalhoolekandeseadusele on erihoolekandeteenused riiklikud teenused. Sotsiaalkindlustusamet rahastab uus ülesanne? teenusepakkujaid riigieelarvest. Mis positiivne muutus võiks kaasneda elanikele  Abivajajad saavad tuge kiiremini kui senises süsteemis. KOVidele ülesande või toetuse tulubaasi  KOVil tekib tervikpilt inimese abivajadusest. andmisel?  Lisaks inimesele on võimalik toetada ka tema lähedasi.  Inimese kohta kogutud sidusvaldkondade informatsioon võimaldab inimeselt vähem infot küsida. Kuidas potentsiaalne üleandmine seondub/toetab Arendustegevused erihoolekandes tuginevad rahvusvaheliselt tunnustatud deintstitutsionaliseerimise põhimõtetele 4. Eesmärk valdkondlike strateegiliste eesmärkide on pakkuda erihoolekandeteenuseid kogukonnapõhiselt, et inimesed saaksid võimalikult iseseisvalt elada ja ühiskonnas toime saavutamist? tulla. Valitud suund toetab paindlikuma, kättesaadavama, tulemuslikuma ja jätkusuutlikuma kogukonnapõhiste teenuste süsteemi arendamist, mille hulka kuulub ka ennetus, et vältida inimeste vajadust institutsionaalse hooldussüsteemi järele. Erihoolekande deinstitutsionaliseerimine on Heaolu arengukava 2016-2023 üks olulisemaid eesmärke sotsiaalvaldkonnas. Hoolekandeprogramm näeb ette luua erihoolekandeteenustele uued teenusesüsteemi alused kasutades teenusedisaini metoodikat. ISTE projektiga5 katsetatakse teenuskomponentidel põhinevat lähenemist psüühilise erivajadusega inimeste abistamisel ja testitakse korraldusskeemi, kus psüühilise erivajadusega inimeste teenuste korraldaja rollis on kohalik omavalitsus. Tegevuse eesmärgiks on ümber kujundada erihoolekandeteenused psüühilise erivajadusega inimese ja tema perekonna vajadustest lähtuvalt, millega kaasneb kogu teenusesüsteemi parem sidusus ja paindlikum korraldus. Missugused on ülesande üleandmise või toetuse  Valdkonna rahastuse suurenemine, st riik tagab tänaste teenuste piisava rahastuse riigieelarvest. tulubaasi andmise peamised eeldused või  KOVide koolitamine. tingimused?  Erihoolekandeteenuste õigusliku raami ülevaatamine  Kehtivate standardite ja teenuste korralduse ülevaatamine. Mis on võimalikud vajalikud tegevused  ISTE projekti laienemine üle Eesti: psüühikahäirega inimestele isikukeskse ja komponendipõhise teenusmudeli üleandmise eelduste ja tingimuste loomiseks? rakendamine.  Arutelud ja otsus, kidas jätkata teenuste rahastamist, sh nt kas anda rahastamine täielikult tulubaasi või jätkata teenustena, mida KOV riigi rahastusega korraldab (nagu nt asendushooldus)  Riigipoolne rahaline tugi struktuurivahenditest. 4 ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikkel 19: Iseseisev elu ja kogukonda kaasamine https://www.riigiteataja.ee/akt/204042012006 ning Guidelines on transition from institutional to community-based care https://deinstitutionalisation.com/eeg-publications/#guidelines 5 Projekt „Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli rakendamine kohalikus omavalitsuses“ https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/puue-ja-hoolekanne/erihoolekandeteenused/isikukeskse- erihoolekande-teenusmudeli-rakendamine 8 Lühikirjeldus 6. Enne 2001. aastat erihoolekandeteenustel viibinud isiku üldhooldusteenuse korraldamine läbi toetusfondi. Ülesande või sihtotstarbelise toetuse nimetus Enne 2001. aastat erihoolekandeteenustel viibinud isiku üldhooldusteenuse korraldamine läbi toetusfondi6. Missugune riigiasutus täidab ülesannet või on Vastavalt sotsiaalhoolekandeseadusele on erihoolekandeteenused riiklikud teenused. uus ülesanne? 01.01.2019 jõustunud sotsiaalhoolekande seaduse muudatuse kohaselt katab Sotsiaalkindlustusamet kohaliku omavalitsuse üksusele väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse kulud nende isikute eest, kes on suunatud erihoolekandeteenusele ja kelle rahvastikuregistrisse kantud elukohaks on enne 2001. aastat erihoolekandeteenuse osutaja tegevuskoht vähemalt kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega ning kellele ei jätkata riigieelarvest rahastatava erihoolekandeteenuse osutamist, kuna teenuse vajadus on muutunud. Sotsiaalkindlustusamet rahastab neile inimestele üldhooldusteenuse pakkujaid riigieelarvest. Mis positiivne muutus võiks kaasneda elanikele  KOVil tekib tervikpilt inimese abivajadusest juba siis, kui inimene kasutab erihoolekandeteenust. KOVidele ülesande või toetuse tulubaasi  Väheneb bürokraatia ning suureneb inimeste teadlikkus teenusest. Tänane süsteem küll toimib (erihoolekande andmisel? teenuseosutaja annab SKA-le teada, et inimene ei vaja enam erihoolekandeteenust, SKA hindab inimese teenuse vajaduse üle ja võtab KOV-ga ühendust, et inimene, kelle elukohaks on rahvastikuregistris see KOV, vajab üldhooldusteenust, KOV sõlmib lepingu üldhooldusteenuse pakkujaga), kuid peale seda, kui inimene on üldhooldusteenusele liikunud, on süsteemis mitmeid etappe, millest saab loobuda juhul, kui üldhoolduseteenuse rahastamine toimuks riigieelarve asemel KOV toetusfondist (praegu peab KOV esitama üldhooldusteenuse arved SKA-le, kes need arved tasub).  Tegevusega liigume soovitud suunas, et abi andmist korraldatakse esmajärjekorras kohalikul tasandil. Kuidas potentsiaalne üleandmine seondub/toetab Erihoolekande deinstitutsionaliseerimine on Heaolu arengukava 2016-2023 üks olulisemaid eesmärke sotsiaalvaldkonnas. valdkondlike strateegiliste eesmärkide saavutamist? Missugused on ülesande üleandmise või toetuse  Ülesande üleandmise peamine eeldus on toetusfondist rahastuse saamise õiglase süsteemi välja töötamine. Kõikides KOV- tulubaasi andmise peamised eeldused või des ei ole nö 2001. aasta inimesi, vaid enamus on koondunud nendesse KOV-desse, kus olid suured hoolekandeasutused. tingimused?  Kehtivate standardite ja teenuste korralduse ülevaatamine. Mis on võimalikud vajalikud tegevused  Arutelud ja otsus, kuidas jätkata teenuste rahastamist, sh nt kas anda rahastamine täielikult tulubaasi või jätkata üleandmise eelduste ja tingimuste loomiseks? teenustena, mida KOV riigi rahastusega korraldab (nagu nt asendushooldus). Lühikirjeldus 7. Vaimset tervist toetava keskkonna ja teenuste tugevdamine kohalikul tasandil. Ülesande või sihtotstarbelise toetuse nimetus Vaimset tervist toetava keskkonna ja teenuste tugevdamine kohalikul tasandil. Missugune riigiasutus täidab ülesannet või on Suurel määral on tegu uute ülesannetega – vaimse tervise aspekti arvestamisega keskkonnaplaneerimisel, kogukonnateenuste uus ülesanne? ja vaimse tervise tugiteenuste osutamisega. Vähesel määral rahastatakse kogukonnateenuseid täna projektipõhiselt riigieelarvest või välisvahenditest. KOV eelarvest rahastatakse teenuseid enamasti juhtumipõhiselt. Mis positiivne muutus võiks kaasneda elanikele  Vaimse tervise paranemine, elanike toimetuleku kasv, teenuste kindlam kvaliteet ja vastavus vajadustele. KOVidele ülesande või toetuse tulubaasi  Väheneb surve sotsiaalse kaitse ja tervishoiu kulutustele. andmisel? 6 Üleandmine on vaja kokku leppida vaid nende kohalike omavalitsustega, keda see otseselt puudutab. 9 Lühikirjeldus 7. Vaimset tervist toetava keskkonna ja teenuste tugevdamine kohalikul tasandil. Kuidas potentsiaalne üleandmine seondub/toetab Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 tervist toetavate valikute programm: 2.2 kogukonna vaimse tervise tugitegevused valdkondlike strateegiliste eesmärkide ja teenused. saavutamist? Vaimse tervise roheline raamat. Missugused on ülesande üleandmise või toetuse  Ühtne andmebaas tõenduspõhiste tegevustega. tulubaasi andmise peamised eeldused või tingimused? Mis on võimalikud vajalikud tegevused  Kompetentsi koondamine ja tõenduspõhise info süstematiseerimine ja avalikult kättesaadavaks tegemine. üleandmise eelduste ja tingimuste loomiseks?  KOV koolitamine ja mentorlus.  Vaimse tervise ennetuse alane tegevus.  KOV võimekuse tõstmine – spetsialistide olemasolu ja rahastuse tagamine. Lühikirjeldus 8. Psühhosotsiaalse kriisiabi korraldamine ja pakkumine. Ülesande või sihtotstarbelise toetuse nimetus Psühhosotsiaalse kriisiabi korraldamine ja pakkumine. Missugune riigiasutus täidab ülesannet või on Teenuse sisu on veel arenemisjärgus ning seetõttu vajavad täpsustamist ka riigi ja kohalike omavalitsuste ülesanded. uus ülesanne? Mis positiivne muutus võiks kaasneda elanikele Laiendatakse vältimatu sotsiaalabi tähendust psühhosotsiaalse kriisiabi osutamisega traumeerivate sündmuste ajal ja järgselt. KOVidele ülesande või toetuse tulubaasi Selliste sündmustega seotud inimesed vajavad psühhosotsiaalset tuge, et vähendada hilisemaid vaimse tervise probleeme ning andmisel? taastada sotsiaalne, psühholoogiline ja emotsionaalne tasakaal ja tegevusvõime. Kohalikud omavalitsused saavad tuge pakkuda kiiresti, inimesele tuttavas keskkonnas ja paindlikult. Kuidas potentsiaalne üleandmine seondub/toetab Ohvriabi oli varasemalt kajastatud vägivalla ennetamise strateegias 2015–2020, kuid lisatakse alates 2023. aastast Heaolu valdkondlike strateegiliste eesmärkide arengukava 2023-2030 (hetkel väljatöötamisel) koosseisu. saavutamist? Missugused on ülesande üleandmise või toetuse • Välja on töötatud ja praktikas läbimängitud kriisisekkumise plaan, milles on nimetatud ja kirjeldatud psühhosotsiaalse tulubaasi andmise peamised eeldused või kriisiabi osutamine, sh nimetatud on psühhosotsiaalse kriisiabi võimekusega spetsialistid piirkonnas. tingimused? • Sündmuste järgselt hinnatakse traumeerivast sündmusest puudutatud inimeste abivajadust ja tagatakse vältimatu sotsiaalabi ning lahendused nii järelabi kui pikaajalise psühhosotsiaalse toetuse pakkumiseks. • Määratud on psühhosotsiaalse kriisiabi ettevalmistusega töötaja, kes koordineerib vältimatu sotsiaalabi osutamist abivajavatele inimestele vastavalt sündmuse iseloomule (põleng, enesetapp, epideemia). • Toimub koostöö kriisi juhtivate asutuste ja ohvriabi töötajatega. Mis on võimalikud vajalikud tegevused  Valminud on psühhosotsiaalse kriisisekkumise mudel ja seda toetavad materjalid kriisiabi korraldamiseks kohalikku üleandmise eelduste ja tingimuste loomiseks? kogukonda puudutavates kriisides.  Jätkuvad psühholoogilise esmaabi baaskoolitused eesliinitöötajatele. 10 Lühikirjeldus 9. Valdkonnaülese ennetuse tõhustamine kohalikul tasandil. Ülesande või sihtotstarbelise toetuse nimetus Valdkonnaülese ennetuse tõhustamine kohalikul tasandil. Missugune riigiasutus täidab ülesannet või on Tervise Arengu Instituut, Sotsiaalministeerium, Siseministeerium, Justiitsministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium jt. uus ülesanne? Mis positiivne muutus võiks kaasneda elanikele Ennetuse erinevate osapoolte (tervis, sotsiaal, haridus) kompetentsi kokku toomine ja rakendamine inimestele võimalikult KOVidele ülesande või toetuse tulubaasi lähedal ja nende vajadustele vastaval viisil. andmisel? Kuidas potentsiaalne üleandmine seondub/toetab Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 tervist toetavate valikute programm. valdkondlike strateegiliste eesmärkide saavutamist? Missugused on ülesande üleandmise või toetuse  Riiklike prioriteetide, sihtide ja tegevuste kaardistamine ning prioriteetide seadmine, millele saavad tugineda kohaliku tulubaasi andmise peamised eeldused või tasandi tegevused. tingimused?  Riikliku kompetentsikeskuse loomine ja võimekuse suurendamine, sh metoodilise materjali ja koolituste kättesaadavuse, andmekogumise ja hindamise ning seire tagamine. Mis on võimalikud vajalikud tegevused  KOV valmisolek, sh spetsialistide olemasolu ja rahaline võimekus. üleandmise eelduste ja tingimuste loomiseks? Lühikirjeldus 10. Tervist toetav keskkond haridusasutustes. Ülesande või sihtotstarbelise toetuse nimetus Tervist toetav keskkond haridusasutustes. Missugune riigiasutus täidab ülesannet või on Ülesandeid täidavad Tervise Arengu Instituut, Tartu Ülikool, Sotsiaalministeerium, Liikuma Kutsuv Kool, uus ülesanne? Tervist Edendav Kool, Tervist Edendavate Lasteaedade võrgustik. Mis positiivne muutus võiks kaasneda elanikele  Kõikidel lastel sõltumata elukohast on haridusasutustes tervist toetav keskkond. KOVidele ülesande või toetuse tulubaasi  Liikumise ja tervise edendamine koolis ja lasteaias on seotud kogukonna ja piirkondlike eripäradega. andmisel? Kuidas potentsiaalne üleandmine seondub/toetab Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 tervist toetavate valikute programm: valdkondlike strateegiliste eesmärkide 1.1.4. Tasakaalustatud toitumise ja füüsilise aktiivsuse edendamine. saavutamist? Missugused on ülesande üleandmise või toetuse  Riikliku kompetentsikeskuse loomine ja võimekuse suurendamine, sh metoodilise materjali ja koolituste kättesaadavuse, tulubaasi andmise peamised eeldused või andmekogumise ja hindamise ning seire tagamine. tingimused?  KOV valmisolek, sh spetsialistide olemasolu ja rahaline võimekus. Mis on võimalikud vajalikud tegevused üleandmise eelduste ja tingimuste loomiseks? 11