Pöördumine

Saatja: Anni Prants | TRINITI <[email protected]> Saadetud: 02.10.2021 09:20 Adressaat: <[email protected]>; Tanel Kiik <[email protected]>; SM Info <[email protected]> Koopia: Erki Vabamets | TRINITI <[email protected]> Teema: Märgukiri Eesti Õdede Liidu esindusõiguse kohta Tähtsus: Kõrgeim Lp Eesti Haiglate Liidu juhatus, Lp Tanel Kiik, tervise- ja tööminister, Edastan Teile käesolevaga Eesti Õdede Liidu volitusel ja nimel märgukirja Eesti Õdede Liidu esindusõiguse kohta seoses kollektiivläbirääkimistega. Lugupdamisega, Anni Prants AdvokaatAdvokaadibüroo TRINITIMaakri Kvartal | Maakri 19/1, TallinnT: 6 850 950 | M: 555 20535 | | Käesolev e-kiri ja selle lisad on konfidentsiaalsed ning võivad sisaldada kliendisaladust, mis on seadusega kaitstud.Juhul, kui Te ei ole e-kirja määratud adressaat, palume sellest meile teada anda ja e-kiri koos lisadega kustutada.Käesoleva e-kirja loata avalikustamine, kopeerimine, levitamine või selle sisu muul viisil kasutamine on keelatud Vastu võetud EÕL erakorralisel kongressil 01.novembril 2019.a. EESTI ÕDEDE LIIDU PÕHIKIRI ÜLDSÄTTED 1. Eesti Õdede Liit (edaspidi: EÕL) on eraõiguslik juriidiline isik, mille asutamise aluseks on mittetulundusühingute seadus ja ametiühingute seadus. Oma tegevuses juhindub EÕL Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja käesolevast põhikirjast. EÕL on 1923. aastal asutatud Eesti Õdede Ühingu õigusjärgne organisatsioon. EÕL asukoht on Tallinn, Eesti Vabariik. 2. EÕL võib oma nimel teha toiminguid, mis on kooskõlas seaduse ja põhikirjaga, sh: 2.1. omada/omandada varalisi ja mittevaralisi õigusi ning kanda varalisi kohustusi. EÕL-il on oma vara, iseseisev bilanss ja oma nimega pitsat; 2.2. olla hagejaks või kostjaks kohtus; 2.3. moodustada komisjone kutse- ja erialase ekspertiisi teostamiseks. 3. EÕL vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga. EÕL valdab, kasutab ja käsutab iseseisvalt talle kuuluvat vara. Tal on õigus seda vara osta, müüa, koormata piiratud asjaõigusega, kinkida, anda üürile, rentida, vahetada ning maha kanda täieliku amortiseerumise või moraalse vananemise korral. 4. EÕL võib tegutseda kõikidel tegevusaladel, mis on seotud tema põhikirjaliste eesmärkide saavutamisega vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele. EESMÄRK 5. EÕL eesmärk on õenduse arendamine elanikkonna tervise nimel ning oma liikmete töö- ja kutsealaste õiguste ja huvide kaitse. Eesmärgi saavutamiseks EÕL: 5.1. toetab ja koordineerib koostööd õenduse valdkonnas tegutsevate juriidiliste isikute, riigi ja omavalitsuste vahel; 5.2. osaleb õendusvaldkonda puudutavate õigusaktide väljatöötamisel töö- ja kutsealaseid, majanduslikke ning sotsiaalseid õigusi ja huve puudutavates küsimustes; 5.3. toetab kvaliteetsete tervishoiuteenuste osutamist valdkonda arendades ning töötades välja riiklikku õendus- ja ämmaemandusstrateegiat; 5.4. toetab õendushariduse arendamist vastavalt kutse- ja erialade ning ühiskonna vajadustele, sh uurimistöö arendamist ja rahvusvahelist koostööd; 5.5. toetab terviseteadlikkuse edendamist ühiskonnas; 5.6. korraldab ja vahendab teabelevi-, võimestamis- ja arendusüritusi; 5.7. korraldab, vahendab ja viib läbi koolitusi; 5.8. viib läbi õendustöötajate pädevuse hindamist; 5.9. toetab liikmete tegevuslubade taotlusi, teeb ettepanekuid tegevuslubade väljastamiseks või peatamiseks; 5.10. aitab kaasa oma liikmete kutsetöö väärtustamisele ühiskonnas; 5.11. nõustab liikmeid töö- ja sotsiaalküsimustes, töötülide ja vaidluste lahendamisel; esindab ning kaitseb õendustöötajate töö- ja kutsealaseid, sotsiaalseid õigusi ja huve tööandjate ja nende ühenduste ning riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste ees; 5.12. annab välja ajakirja, tõlgib ja annab välja õendusalast kirjandust. 6. EÕL kuulub Rahvusvahelisse Õdede Nõukokku (International Council of Nurses – ICN) ning Euroopa Õdede Nõukokku (European Federation of Nurses Associations – EFN). 1 LIIKMED, LIIKMEKS VASTUVÕTMISE, VÄLJAASTUMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD, LIIKMEMAKSUD 7. EÕL on õenduse valdkonnas tegutsevaid füüsilisi isikuid ühendav kutseorganisatsioon, kes tegutseb ka ametiühinguna. 8. EÕL-il on liikmeregister. Isikuandmete kogumise ja töötlemise kord on reguleeritud EÕL asjaajamiskorra lisana. 9. Liikmeks astujal tuleb esitada kirjalik sooviavaldus EÕL juhatusele, mille võib asendada sisseastumisvormi täitmisega EÕL kodulehel. EÕL liikmemääratlus on kirjeldatud EÕL asjaajamiskorra lisana. Juriidiline isik saab astuda EÕL toetajaliikmeks esitades sooviavalduse EÕL volikogule. 10. Otsus liikmeks vastuvõtmise kohta tehakse kuu aja jooksul avalduse laekumisest. Isikut teavitatakse avalduses märgitud e-posti aadressil või mõnes muus, kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 11. Füüsiline isik kuulub konkreetsesse EÕL piirkonda lähtuvalt oma töö- või elukohast, määrates ise piirkonna oma avalduse alusel. 12. EÕL liikmeks vastuvõtmisest võib põhjendatult keelduda. 13. EÕL-ist väljaastumiseks tuleb esitada vähemalt kolm kuud enne väljaastumist kirjalik avaldus EÕL juhatusele. EÕL juhatus teeb otsuse peale väljaastuja ning EÕL vastastikuste varaliste õiguste ja kohustuste kindlakstegemist ning nende täitmist, üldjuhul iga kvartali viimaseks kuupäevaks. 14 EÕL volikogu võib liikme välja arvata juhul, kui liige ei ole täitnud EÕL põhikirjast tulenevaid kohustusi korduvalt või kui liige ei täida EÕL juhtimis- ja kontrollorganite otsuseid. 15. Liikmel tekivad liikme kohustused vastuvõtmise järgselt ning õigused vastavalt EÕL põhikirjale ja asjaajamiskorrale. 16. EÕL kuulumist tõendab liikmepilet. 17. Päevast, mil liige loetakse EÕL-ist väljaastunuks või väljaarvatuks või liige on surnud, lõppevad vastavalt asjaajamiskorrale, tema liikmelisusest tulenevad õigused ja kohustused. 18. EÕL liikmemaksu suuruse kehtestab EÕL volikogu, koos liikmemaksu tasumise korraga. EÕL LIIKME ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 19. EÕL liikmel on õigus: 19.1. osa võtta EÕL kongressist, mis on EÕL üldkoosolek; 19.2. valida EÕL juhtimisorganeid ning olla neisse valitud; 19.3. saada teavet ja võtta osa EÕL tegevusest ning üritustest; 19.4. saada nõustamist kutsetöö-, tööõiguse ja sotsiaalküsimustes ning saada nendes küsimustes soovi korral esindatud usaldusisiku või piirkonna esimehe poolt; 19.5. teha ettepanekuid organisatsiooni tegevuse edendamiseks; 19.6. saada soodustusi või toetusi vastavalt EÕL asjaajamiskorrale ning kasutada EÕL- ile kuuluvat vara eesmärgistatult; 19.7. astuda EÕL-ist välja; 19.8. toetajaliikmel on õigus saada EÕL listikirja, tasuta paberkandjal ajakirja Eesti Õde, logo EÕL kodulehele ning üks tasuta koht EÕL aastakonverentsile. 2 20. EÕL liige on ennekõike kohustatud: 20.1. täitma EÕL põhikirja ja järgima vastu võetud otsuseid; 20.2. tasuma õigeaegselt liikmemaksu; 20.3. järgima oma kutsetegevuses ja käitumises kutse-eetikat; 20.4. täiendama ennast kutsealal edendamaks tervishoiuvaldkonda Eestis; 20.5. olema oma kolleegide ja EÕL suhtes lojaalne, lähtudes EÕL põhiväärtustest ja olles osaks terviseteadliku ühiskonna toetamises; 20.6. omama liikmepiletit ja tagastama selle EÕL-ist lahkumisel; 20.7. tegutsema ja käituma EÕL mainet ning huve kahjustamata. EÕL STRUKTUUR, JUHTORGANID JA ISIKU VALIMISED 21. EÕL juhtorganid on kongress, volikogu ja juhatus. Juhtorganitesse valitakse isikud salajasel hääletamisel, järgides EÕL asjaajamiskorra lisas kirjeldatud protseduure. 22. EÕL struktuuri kuuluvad: 22.1. volikogu, kes suunab ja kontrollib EÕL tegevust lähtuvalt põhikirjalistest eesmärkidest ning kus on esindajad kõikide piirkondade nõukogudest valitud maakondade esindajad; 22.2. juhatus, kes korraldab EÕL igapäevast asjaajamist ja volikogus kinnitatud tegevuskavas lähtuvate tegevuste elluviimist ning kuhu kandideeritakse tähtajaliseks tööperioodiks; 22.3. piirkonnad, mis moodustuvad maakondadest vastavalt volikogu otsustele ning kus otsustuspädevus kuulub piirkonna nõukogule. Piirkonna nõukogu moodustub piirkonnas valitud usaldusisikutest, kes omakorda valivad igast maakonnast esindaja EÕL volikokku; 22.4. seltsingud, mis moodustuvad vastavate erialade esindajatest ning mis suunavad eriala arengut EÕL kaudu Eestis. Kongress 23. EÕL kõrgeimaks organiks on kongress, mis on EÕL üldkoosolek. 24. Korraline kongress kutsutakse kokku volikogu poolt vähemalt üks kord viie (5) aasta jooksul teatades sellest liikmetele ette vähemalt kaks (2) kuud. Teatele lisatakse kongressi päevakord. 25. Erakorralise kongressi kokkukutsumiseks on vajalik EÕL volikogu või vähemalt 1/10 EÕL liikmete või volikogu või juhatuse põhjendatud otsust. Otsus saadetakse liikmetele koos erakorralise kongressi päevakorra ja toimumise ajaga ette vähemalt üks (1) kuu. 26. Kongressi pädevuses on EÕL: 26.1. põhikirja vastuvõtmine ja muutmine; 26.2. viieaastasele (5) tegevusperioodile hinnangu andmine; 26.3. auliikme nimetuse üleandmine vastavalt volikogu otsusele; 26.4. tegevuse eesmärgi muutmise, ühinemise, jagunemise, likvideerimise või tegevuse lõpetamise otsustamine. 27. EÕL kongressil on vähemalt iga 25 liikme kohta üks (1) delegaat. Piirkonna delegaatide arv kinnitatakse lähtudes EÕL registriandmetest kongressi teate saatmise kuu esimese kuupäeva seisust lähtuvalt. Kongressi delegaadid valitakse igast piirkonnast, lähtudes volikogus fikseeritud piirkonna delegaatide arvust ja EÕL asjaajamiskorrast. Kongress on otsustusvõimeline, kui kohal on 75% delegaatidest. 3 28. Kongress kehtestab oma töökorra, mille kehtestamiseni juhatab kongressi tööd EÕL juhatus. 29. Kongressi otsused on vastu võetud, kui nende poolt hääletab vähemalt 51% kongressil osalenutest, v.a põhikirja muutmisel ja tegevuse lõpetamisel, kus peab poolt hääletama 2/3 osalenutest. Kongressi otsused avalikustatakse EÕL kodulehel Volikogu 30. Kongresside vahelisel ajal täidab üldkoosoleku ülesandeid EÕL volikogu. 31. Volikogu liikmete miinimumarv on 15. Volikogu liikmeteks on EÕL piirkondade esindajad, üks igast maakonnast ning igast EÕL seltsingust üks juht. 32. Volikogu juht valitakse volikogu liikmete seast kuni kolmeks aastaks. Isikuvalimised viiakse läbi vastavalt asjaajamiskorras kirjeldatule. 33. Volikogu pädevuses on EÕL: 33.1. kongressi kokkukutsumine; 33.2. volikogu juhi ja tema asendaja valimine, kinnitamine ja tagasikutsumine ning volikogu juhi töötingimuste üle otsustamine; 33.3. tööd reguleerivate dokumentide ja teiste regulatsioonide kinnitamine; 33.4. piirkondade kinnitamine; 33.5. liikme erakorraline väljaarvamine; 33.6. õenduse- ja ämmaemanduse arengustrateegia, EÕL iga aastase tegevuskava kinnitamine ja tegevuskava täitmise hindamine; 33.7. presidendi ja asepresidendi valimine ning tagasikutsumine; 33.8. juhatuse liikmete kandideerimistingimuste ning lepingutingimuste kinnitamine, sh juhatuse- või muu organi liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise üle otsustamine ja selles tehingus või nõudes EÕL esindaja määramine; 33.9. füüsilise isiku liikmemaksu suuruse ja tasumise korra kehtestamine; 33.10. aastaeelarve kinnitamine; 33.11. kapitalide ja fondide asutamine, põhivara ostu, rendi või võõrandamise üle otsustamine; 33.12. muu ühingu/liidu liikmeks astumise või väljaastumise otsustamine; 33.13. audiitori määramine, majandusaasta tegevus- ja majandusaasta aruande kinnitamine, sh juhatuse liikmete tegevusele iga-aastase hinnangu andmine; 33.14. auliikme nimetuse ja tänukirjade andmise otsustamine; 33.15. seltsingute loomise ja nende tegevuse põhimõtete kinnitamine, sh seltsingute rahvusvahelistesse võrgustikesse/organisatsioonidesse kuulumise heakskiitmine; 33.16. volikogu võib moodustada töörühmi, komisjone, ümarlaudu jt organeid konkreetsete eesmärkide elluviimiseks. Kõik volikogu otsusega loodavad organid lähtuvad oma tegevuses EÕL põhikirjast ning volikogu otsustest. EÕL siseselt loodavad organid, sh seltsingud, piirkonnad jms ei ole eraldiseisvad juriidilised isikud. 33.17. muude EÕL tegevusega seotud küsimuste otsustamine, mis ei kuulu kongressi pädevusse. 34. Volikogu teeb tööd koosolekute vormis. Korralised koosolekud toimuvad vähemalt neli (4) korda aastas, tegevuskavas määratletud aegadel. 35. Erakorralise volikogu koosoleku võib kokku kutsuda volikogu juhi otsusega, kui seda nõuavad vähemalt 1/20 EÕL liikmetest või audiitor või EÕL juhatus või volikogu. Volikogu 4 erakorralise koosoleku kokkukutsumise ettepanek tuleb esitada volikogu juhile kirjalikult, näidates ära kokkukutsumise põhjused. 36. Volikogu koosoleku teade, nii korralise kui ka erakorralise koosoleku korral, saadetakse volikogu liikmetele vähemalt kaks (2) nädalat enne koosoleku toimumist koos volikogu päevakorraga. Päevakorrajärgselt ettevalmistatud dokumendid/küsimused jms on volikogule kättesaadavad vähemalt viis (5) tööpäeva enne volikogu toimumist. 37. Volikogu on otsustusvõimeline kui kohal on vähemalt 2/3 volikogu liikmetest. Volikogu otsused on vastu võetud, kui otsuse poolt hääletab 51% volikogus osalenutest. 38. Volikogu koosolekud võivad toimuda elektrooniliselt, juhul kui päevakorras on kuni kaks (2) küsimust. Elektroonilise volikogu koosoleku korraldamiseks saadab volikogu juht volikogule materjalid ja otsuse projekti. Volikogu liikmed annavad tagasisidet nimeliselt elektronposti aadessilt või digiallkirjastatud dokumendiga, vastavalt sellele, kuidas näeb ette otsuse projekt ning hiljemalt teates näidatud tähtajal. Otsus loetakse vastuvõetuks, kui otsuse projekti poolt on vähemalt 2/3 volikogu liikmetest. Volikogu liikmed, kes ei saada määratud tähtajaks otsuse projektis ettenähtud vormis vastust, loetakse otsuse projekti poolt hääletanuks. 39. Volikogu otsused on liikmetele kättesaadavad siseveebis peale volikogu protokolli vormistamist. Volikogu otsused ei kuulu üldjuhul avalikustamisele väljaspool organisatsiooni, v.a kui volikogu otsustab teisiti. Juhatus 40. EÕL juhatus koosneb EÕL presidendist ja asepresidendist (või asepresidentidest) ning piirkonna juhtidest. 41. Juhatus on otsustusvõimeline, kui selles on vähemalt neli (4) liiget. Juhatus teeb oma tööd koosolekute vormis, mis protokollitakse. 42. Juhatus esindab EÕL alljärgnevates tegevustes: 42.1. igapäevaste tegevuste kavandamine ja juhtimine EÕL eesmärkide saavutamiseks; 42.2. kongressi ja volikogu otsuste täideviimine; 42.3. eelarve koostamine ja selle esitamine volikogule kinnitamiseks, kinnitatud eelarve jälgimine, tegevusaasta aruande koostamine ja esitamine volikogule koos raamatupidamise aastaaruandega; 42.4. iga-aastase tegevuskava koostamine ja esitamine volikogule; 42.5. liikmeregistri haldamine; 42.6. esindamine või esindamise korraldamine suhetes teiste organisatsioonide ja asutustega, sh EÕL liikmete esindamine riiklikel kollektiivlepingu läbirääkimistel; 42.7. iga-aastase tegevuskava täitmiseks, lähtudes kinnitatud eelarve võimalustest, töötajate töölevõtmise otsustamine, töötasude suuruse määramine, lepingute sõlmimine; 42.8. riiklikult EÕL liikmete huvide esindamine; 42.9. õenduse, sh eriõenduse kutsealase arengu suunamine lähtudes rahvusvahelistest trendidest ja siseriiklikest vajadustest ning võimalustest; 42.10. vara heaperemehelik haldamine ja majandamine; 42.11. muude küsimuste otsustamine, mis ei kuulu kongressi ega volikogu pädevusse. 43. Juhatuse liikmetest presidendil ja asepresidendil on lisaks kohustus olla EÕL kõneisikuks kõikjal Eestis ja välismaal, hoides ja arendades koostööd nii partneritega Eestis kui ka rahvusvahelisi suhteid. 44. Juhatuse otsused on konsensuslikud, eriarvamuste korral viiakse küsimus volikogu ette. 5 45. President, asepresident (või asepresidendid) ja piirkonna juhid võetakse volikogu otsuse alusel volikogu juhi poolt sõlmitud, tähtajalise juhatuse liikme lepinguga tööle kuni viieks aastaks. Lähtuvalt töö iseloomust sõlmitakse juhatuse liikme lepingule vajadusel lisaks tööleping. Volikogu pädevuses on eelnimetatutega lepingu(te) tingimuste kokkuleppimine, lähtudes kandidaatidele seatud nõuetest ja eeltingimustest. 46. Presidendi, asepresidendi ja piirkonna juhi maksimaalne ametiaeg on kaks (2) korda viis (5) aastat. Juhatuse liikme vastutus 47. EÕL volikogul ja EÕL kongressil on õigus omal algatusel EÕLi juhatuse liige tagasi kutsuda. 48. EÕL juhatuse liikmed vastutavad solidaarselt kahju eest, mida nad süüliselt tekitasid EÕL- ile seaduste või käesoleva põhikirjanõuete rikkumisega, oma kohustuste täitmata jätmisega või mitte nõuetekohase täitmisega. PIIRKONNAD JA SELTSINGUD 49. Piirkondade ja seltsingute arv on määratud EÕL volikogu otsusega. 50. Piirkonna tegevust juhib vastava piirkonna juht koos piirkonna nõukoguga. Piirkonna nõukogu pädevuses on ettepanekute tegemine volikogule, volikokku esindajate valimine, EÕL tegevuskava alusel piirkonnas tegevuste korraldamine. 51. Seltsingu tegevust juhib seltsingu juht/juhid. Seltsingu pädevuses on ettepanekute tegemine volikogule, volikogus seltsingust tuleneva valdkonna arengu suunamine, EÕL tegevuskava alusel seltsingu tegevuse korraldamine ning EÕL esindamine töörühmades vastavalt kokkuleppele EÕL juhatusega. 52. Piirkonna ja seltsingu juhtimine, õigused ja vastutus on kirjeldatud EÕL volikogu poolt kinnitatud dokumendis. EÕL TEGEVUSE JA RAHALISTE VAHENDITE KASUTAMISE ÜLE KONTROLLI TEOSTAMISE JA ARUANDMISE KORD 53. EÕL tegevuse üle teostab kontrolli volikogu poolt määratud audiitor/audiitorfirma, kes auditeerib ja annab hinnangu EÕL tegevuse seauduslikkusele ning raamatupidamisaruandele. 54. Audiitoril on õigus hääleõiguseta osa võtta volikogu koosolekutest. 55. EÕL juhatusel on aruandekohustus EÕL volikogu ees, milleks koostatakse majandusaasta juurde kuuluv tegevusaruanne. Piirkonna juhil on lisaks aruandekohustus piirkonna nõukogu ees. 56. EÕL volikogul on aruandekohustus EÕL kongressi ees. Volikogu aruandeks on volikogu esimehe poolt koostatud volikogu tegevuste kokkuvõte EÕL kongressil. 57. Organ, kellele aruanne esitati, annab aruandele ka omapoolse hinnangu. EÕL TEGEVUSE LÕPETAMINE 58. EÕL tegevus lõpetatakse: kongressi otsuse alusel või kohtuotsusega. 59. EÕL tegevuse lõpetamise otsus loetakse kongressil vastuvõetuks, kui selle poolt on vähemalt 75% kõigist osalenud delegaatidest. Lõpetamise otsusega koos otsustatakse ka EÕL vara ja vahendite edasise haldamise ja majandamise küsimus. 6 60. EÕL liikmel, kes ei nõustu kongressi otsusega EÕL tegevuse lõpetamise kohta, on õigus pöörduda kohtu poole ühe (1) kuu jooksul alates otsuse vastuvõtmisest. 61. EÕL tegevus lõpetatakse, kui kongress ei ole võtnud vastu tegevuse lõpetamise otsust, kuigi selle vastuvõtmine oli seaduse või põhikirja alusel kohustuslik. 62. EÕL tegevuse lõpetamise otsuse ametiühingute registrisse kandmiseks esitab juhatus avalduse, millele lisatakse kongressi koosoleku otsus ja protokoll. Kui EÕL tegevus lõpetatakse kohtuotsuse alusel, saadab otsuse registrile kohus. 63. EÕL tegevuse lõpetamisel valib kongress likvideerijad, kellel on juhatuse õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise eesmärgiga. Likvideerijad lõpetavad EÕL tegevuse, nõuavad sisse võlad ja rahuldavad võlausaldajate nõuded ning annavad järelejäänud vara ja vahendid üle EÕL õigusjärglasele või selle puudumisel riigile. 7 Eesti Haiglate Liit, juhatus Lõõtsa 8, Tallinn, 11415 Harjumaa Edastatud e-posti teel: [email protected] Tanel Kiik, tervise- ja tööminister Sotisaalministeerium Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Edastatud e-posti teel: [email protected], [email protected] MÄRGUKIRI Eesti Õdede Liidu esindusõiguse kohta 01.10.2021 Advokaadibüroo TRINITI kliendiks on MTÜ Eesti Õdede Liit (edaspidi EÕL), kelle ülesandel ja volitusel esitame käesoleva märgukirja seoses EÕL esindusõiguse küsimustega. Eesti Haiglate Liit (edaspidi EHL) on tervishoiusektori tööandjaid esindava organisatsioonina kohustatud asuma EÕL-i taotlusel läbirääkimistesse kollektiivlepingu sõlmimiseks, täiendamiseks või muutmiseks. EÕL ei ole andnud Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidule (edaspidi ETKL) ega ühelegi teisele ametiühingule nõusolekut enda liikmete esindamiseks ja EÕL-il on oma liikmete täieõiguslik esindusõigus. Asjaolu, et sama eriala töötajaid võib üheaegselt kuuluda ka mõnda teise ametiühingusse, ei mõjuta EÕL-i esindusõigust. Rõhutame, et teise ametiühingu esindamine kollektiivläbirääkimiste pidamisel ja ühisesinduse moodustamine on KLS § 7 lg 4 kohaselt võimalik üksnes ametiühingute omavahelisel kokkuleppel. Vastava kokkuleppe puudumisel tuleb tööandjaid esindaval ühingul või liidul pidada läbirääkimisi mitme töötajaid esindava ametiühinguga. Asjaolu, et sama eriala töötajaid võib kuuluda ka mõnda teise ametiühingusse ei mõjuta kuidagi EÕL esindusõigust1. Ametiühingud tuleb kohelda võrdselt. Asjaolu, et tööandjaid esindava organisatsiooni hinnangul on otstarbekas pidada läbirääkimisi ühe ametiühinguga, on asjakohatu ega mõjuta kuidagi EÕL-i esindusõigust. EÕL-i sisuline kõrvalejätmine õdede, eriõdede ja kutsega hooldustöötajate esindamisest kollektiivläbirääkimistest on olnud ja on õigusvastane. Läbirääkimised on järjestikune tegevus, mis sisaldab tavaliselt oma nõudmiste ja ettepanekute esitamist ühe osapoole poolt ja nende hindamist teise poolt, millele järgnevad mööndused (järeleandmised) ja vastuettepanekud. EÕL esitas oma ettepaneku, kuid ei saanud ühtki ettepanekut EHL-i poolt, v.a. kutse allkirjastada teiste osapoolte poolt läbiräägitud dokument. Asjaolud EÕL on pöördunud Advokaadibüroo TRINITI poole, kuna perioodil 2020-2021 jättis EHL (so tervishoiusektori tööandjaid esindav organisatsioon) EÕL-i sisuliselt kõrvale kollektiivlepingu sõlmimise läbirääkimistest. EHL väitis, et kuna ETKL-il on juba õigus esindada õdesid kollektiivlepingu läbirääkimistel, siis nende osalusest piisab. 1 Esindatavate töötajate (liikmete) arv ei oma esindusõiguse määramisel tähendust. Siiski soovib EÕL juhtida tähelepanu, et kui EÕL esindab 3 000 õde, siis ETKL vaid ligikaudu 700. Tervishoiusektoris on kolm organisatsiooni, kes esindavad tervishoiutöötajaid – Eesti Arstide Liit (EAL), Eesti Õdede Liit (EÕL) ning Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit (ETKL). EÕL on suurim õendustöötajate kutse- ja ametiühing. EÕL ei ole moodustanud teiste ametiühingutega ametiühingute liitu/keskliitu ega ole vastavate liitude/keskliitudega ühinenud. EÕL ei ole ühegi teise ametiühinguga moodustanud ühist esindust kollektiivläbirääkimiste pidamiseks. 2020.a alguses alustasid EÕL, ETKL ja Eesti Arstide Liit (edaspidi EAL) ühiselt kollektiivlepingu 2021- 2022 läbirääkimiste ettevalmistamisega. Enne Eesti Vabariigis 2020.a märtsis kehtestatud eriolukorra algust jõuti kokkuleppele esitatava kollektiivlepingu tingimuste osas. Eriolukorra lõppedes uuesti ühise aruteluga jätkates olid partnerite seisukohad muutunud ja EÕL otsustas oma liikmete huvidest lähtudes jätkata läbirääkimisi üksi, st ETKL-st ja EAL-ist eraldi. EÕL-i pädevus ja õigused kollektiivsetes töösuhetes Ametiühingute seaduse (AÜS) § 2 lg 1 kohaselt on ametiühing iseseisev omaalgatuslik ja vabatahtlik isikute ühendus, mille eesmärgiks on töötajate töö-, teenistus- ja kutsealaste, majanduslike ning sotsisaalsete õiguste ja huvide esindamine ning kaitsmine. Kollektiivlepingu seaduse (KLS) § 2 lg 3 sätestab, et töötajate ühing või liit ühendab töötajaid tegevus- harude, ettevõtete, asutuste, muude organisatsioonide või kutsealade (ametite) järgi ja vastavalt põhikirjale kaitseb ja esindab neid töösuhetes. EÕL on vastavalt põhikirjale õenduse valdkonnas tegutsevaid füüsilisi isikuid ühendav organisatsioon, mille eesmärgiks on õenduse arendamine ning oma liikmete töö- ja kutsealaste õiguste ja huvide kaitse (vt lisa 1 – Põhikiri, punkt 5).2 EÕL põhitegevusalaks on registrist nähtuvalt ametiühingute tegevus (vt lisa 2 – Registri väljavõte). Seega, EÕL on ametiühing AÜS § 2 lg 1 tähenduses. AÜS § 16 lg 1 kohaselt on kollektiivsetes töösuhetes ametiühingul oma pädevuse piires õigus esindada ja kaitsta töötajate õigusi ja huve. Ametiühingute pädevus on sätestatud AÜS §-s 17. Vastavalt AÜS § 17 lg-le 1 kuulub töötajate õiguste ja huvide esindamiseks, teostamiseks ja kaitsmiseks ametiühingute pädevusse kollektiiv- või muude töö-, teenistus- või sotsiaalvaldkonda puudutavate lepingute sõlmimine tööandjate ja nende ühendustega, riigiasutuste ning kohalike omavalitsusüksuste ja Vabariigi Valitsusega. Vastavalt AÜS § 18 lg 1 p-le 2 on ametiühingutel pädevuse teostamiseks õigus pidada töö-, teenistus- ja sotsiaalsetes küsimustes läbirääkimisi tööandjate ja nende ühenduste, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksustega kollektiiv- ja muude lepingute sõlmimiseks. AÜS § 4 lg 2 kohaselt on ametiühingutel töötajate õiguste ja huvide esindamiseks õigus moodustada liite ja keskliite ning nendega ühineda. EÕL ei ole moodustanud teiste ametiühingutega ametiühingute liite/keskliite ega ole vastavate ühendustega ühinenud. Seega, EÕL-il on seadusest tulenev esindusõigus oma liikmete (õdede, eriõdede, kutsega hooldustöötajate) esindamiseks kollektiivlepingute läbirääkimistel ja sõlmimisel suhetes tööandjate ja tööandjaid esindava ühingu või liiduga. EÕL-i kõrvalejätmine kollektiivläbirääkimistest on õigusvastane. 2 Eesmärgi saavutamiseks EÕL muu hulgas: nõustab oma liikmeid töö- ja sotsiaalküsimustes, töötülide ja vaidluste lahendamisel; esindab ning kaitseb õendustöötajate töö- ja kutsealaseid, sotsiaalseid õigusi ja huve tööandjate ja nende ühenduste ning riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste ees (vt lisa 1, punkt 5.1) 2[3] AÜS § 20 lg 1 p 4 kohaselt on tööandja kohustatud asuma ametiühingu valitud esindaja taotlusel läbirääkimistesse kollektiiv- ja muude töö-, teenistus- või sotsiaalvaldkonda puudutava lepingu sõlmimiseks, täiendamiseks või muutmiseks. KLS § 2 lg 1 kohaselt on kollektiivleping vabatahtlik kokkulepe töötajate või töötajate ühingu või liidu ja tööandja või tööandjate ühingu või liidu, samuti riigiasutuste või kohalike omavalitsuste vahel, mis reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi töösuhteid.3 KLS § 7 lg 4 sätestab, et läbirääkimiste pidamiseks määravad pooled oma esindajad. Omavahelisel kokkuleppel võivad töötajate ühingud või liidud moodustada ühise esinduse ning sõlmida ühise kollektiivlepingu. Ühisesindusena tööandjaga läbirääkimiste eesmärgiks on reguleerida töösuhte aspekte ühtsena, sh sõlmida ühine kollektiivleping. Seega, kehtiv seadus küll võimaldab ühingutel või liitudel moodustada omavahelisel kokkuleppel kollektiivläbirääkimiste pidamiseks ühisesinduse, kuid ei kohusta neid selleks. Kollektiivlepingu läbirääkimistel ühisesindusena osalemine on vabatahtlik ning võimalik üksnes ametiühingute omavahelisel kokkuleppel. „Omavahelisel kokkuleppel“ tähendab, et ükski ametiühing ei saa teist ametiühingut kollektiivläbirääkimistel esindada vastava kokkuleppeta, samuti ei saa tööandjaid esindav ühing ega liit ametiühinguid ühiselt läbirääkima ja ühist lepingut sõlmima sundida. St kui ametiühingud tahavad eraldi läbirääkida, siis peab tööandjate esindusorganisatsioon sellega leppima. EÕL ei andnud 2020 ja 2021 toimunud läbirääkimiste protsessis ETKL-le ega ühelegi teisele ametiühingule nõusolekut enda liikmete esindamiseks ega moodustanud ühisesindust kollektiivläbirääkimiste pidamiseks. Vastupidi – EÕL teatas selgelt, et EÕL soovib kollektiivläbirääkimistel ise oma liikmeid esindada. EÕL-il on õigus alustada ja pidada kollektiivlepingu läbirääkimisi iseseisvalt. EÕL möönab, et ka ETKL liikmete hulgas on vähesel määral õdesid ja hooldustöötajaid ehk tervishoiusektoris on mitu ametiühingut ning sama kutseala töötajaid (õed, hooldustöötajad) kuulub erinevatesse ametiühingutesse. Kuid see ei anna ühelegi tööandjale või tööandjate esindusele õigust ega alust jätta EÕL-i kollektiivlepingu läbirääkimistest kõrvale. Kokkuvõtteks: EÕL-il on õigus esindada oma liikmeid (õdesid, eriõdesid, kutsega hooldustöötajaid) kollektiivlepingu läbirääkimistel ning EÕL-i kõrvalejätmine sisulistest kollektiivläbirääkimistest on õigusvastane. EHL on tervishoiusektori tööandjaid esindava organisatsioonina kohustatud asuma EÕL-i taotlusel läbirääkimistesse kollektiivlepingu sõlmimiseks, täiendamiseks või muutmiseks ning neid ka sisuliselt pidama. Küsimuste korral oleme meeleldi valmis arutama ja vastama. Lugupidamisega, Erki Vabamets, vandeadvokaat Anni Prants, advokaat LISAD 1 – Põhikiri 2 – Registri väljavõte 3 KLS § 3 lg 2 kohaselt kollektiivleping sõlmitakse: 1) tööandja ja töötajate ühingu, liidu või volitatud esindaja vahel; 2) tööandjate ühingu või liidu ja töötajate ühingu või liidu vahel; 21) omavalitsusüksuste liidu ning töötajate ja teenistujate ühingu või liidu vahel; 3) tööandjate keskliidu ja töötajate keskliidu vahel; 4) töötajate ühingute keskliidu, tööandjate keskliidu ja Vabariigi valitsuse vahel, samuti töötajate ühingute paikkondlike liitude, tööandjate liidu ja kohalike omavalitsuste vahel. 3[3]