Saatja: Tartu Ülikool <
[email protected]>
Saadetud: 30.09.2021 20:50
Adressaat: SM Info <
[email protected]>
Teema: Vastused EBINi küsimustele uurimistöö "Geenidoonorite tagasiside
ja küsimustike teadusportaal - Minu Geenivaramu" kohta
Tere!Käesolevalt esitame vastused EBINi küsimustele uurimistöö
"Geenidoonorite tagasiside ja küsimustike teadusportaal - Minu
Geenivaramu" kohta.Teiega on jagatud Webdesktop-i dokumenti, mis asub
järgneval aadressil: LugupidamisegaEne Mö
[email protected] 1174
Eesti bioeetika ja inimuuringute nõukogule esitatud taotlus „ Geenidoonorite tagasiside ja küsimustike teadusportaal - Minu Geenivaramu “ vastutava te uurija te Lili Milani ja Mait Metspalu poolt. Nõukogu arutas taotlust 19 .0 8 .2021 korralisel koosolekul. N õukogu otsustas a nda loa antud uuringu läbiviimiseks pärast vastutava uurija poolt järgmistele küsimustele selgituse saamist ning taotlusse täienduste tegemist: Küsimused: Taotluse p 13.3 on kirjas "Andmekoosseis ja periood, mille kohta andmed kogutakse (vajadusel lisana) - Andmed on juba eelnevalt kogutud". Nõukogu hinnangul asjaolu, et andmed on eelnevalt registritesse kogutud, ei vabasta taotluse esitajat taotluses välja toomast uuringuga hõlmatud andmekoosseise. Seetõttu kui nende väljatoomine konkreetses taotluse vormis muutub tülikalt liiga pikaks, tuleks see esitada taotluse lisana ja taotluses vastavalt see siis ka välja tuua. Esialgne MinuGeenivaramu andmekoosseis esitatud Lisas nr 3. Edaspidi uute andmete tagasiside jagamise võimaluse tekkimisel jagame täiendatud andmekoosseisu lisataotlustena EBINile. IGUS § 11 lõiket 2 ja 4 sätestavad geenidoonori õiguse tutvuda oma andmetega ja ka üldise õiguse nõustamisele. Pole täpsustatud, kuidas seda kõike teha tuleks ja selles osas on põhjendatud uuring, mis võimaldaks täpsustada geenidoonorite soove ja ootusi tagasiside osas. Nõusoleku vorm on keeruliselt sõnastatud/üles ehitatud ning sellest ei nähtu selgelt, milleks nõusolek antakse, milliseid andmeid selle nõusoleku alusel töödeldakse, kes on vastutav töötleja, millised on andmesubjekti õigused. Pöörame ka tähelepanu, et vormi erinevad sektsioonid tuleks selgelt ja arusaadavalt eristada: eristada tuleb osasid, et 1) isik on geenidoonor ja isiku andmeid kasutatakse; 2) võimalik on saada geenidoonorina tagasisidet; 3) uuritakse, et kuidas geenidoonorina tagasisidet soovitakse. Üldkommentaarina lisame, et nõusolekuvorm tuleb teha neutraalsemaks, et selguks kindlalt vormi täitmise vabatahtlikkus. Vormist peab kindlalt selguma, et tagasisidet saab ka siis, kui isik ei anna lisainfot - hetkel jääb vormi lugedes mulje, justkui tagasisidet on võimalik saada üksnes juhul, kui isik annab enda kohta lisa andmeid. Kogu vorm peab olema neutraalne ja läbipaistvam. Isikuandmete kaitse kirjeldust on tarvilik täiendada (sh vormis tuleks välja tuua, et terviseandmete näol tegemist on delikaatsete isikuandmetega). Seetõttu palume vormi täiendada. Parandatud nõusolekuvorm Lisas nr 2. Palume täpsustada, kas peale ID kaardi autentimise kasutatakse veel teisi autentimise võimalusi või mitte, nt mobiil-ID? Peale ID kaardi saab kasutada ka Smart-ID ja mobiili-ID autentimist. Taotlus täiendatud lk 12 ja Lisa nr 2 lk 3. Oleme seisukohal, et isikul peaks olema valik, et info raporti kohta tuleb ka isiku meilile, mitte ei avaldata seda üksnes EGV kodulehel. Kinnitame, et saadame raporti ka isiku meilile. Taotlus täiendatud lk. 12 Palume vastutava uurija selgitused esitada hiljemalt 30. septembril 2021 . Palume esitada nii selgitused kaaskirjas kui ka parandatud taotlus. Lugupidamisega, Liina Vahter, EBIN esimees /allkirjastatud digitaalselt/
UURINGU EETILISE HINDAMISE TAOTLUS EESTI BIOEETIKA JA INIMUURINGUTE NÕUKOGULE 1. Uuringu nimetus (ingliskeelsete taotluse puhul tuleb uuringu nimetus ära tuua ka eesti keeles) Geenidoonorite tagasiside ja küsimustike teadusportaal - Minu Geenivaramu 2. Uuringu põhieesmärk kuni 450 tähemärki (0,25 lk) (ingliskeelsete taotluse puhul tuleb uuringu põhieesmärk ära tuua ka eesti keeles) Geneetiliste riskide ja päritolu informatsiooni mõju geenidoonorite kavatsusele pöörata tähelepanu tervisliku elustiili valikute tegemisele. Sellega tagada geenidoonorite inimgeeniuuringute seadusest tulenev õigus isiklikult tutvuda tema kohta geenivaramus hoitavate andmetega ning täita geenidoonorite ootus saada tagasisidet oma personaalsete geneetiliste riskide ja geneetilise päritolu kohta. 3. Vastutava(d) uurija(d) ning tema (nende) kontaktandmed Eesnimi: Lili Perekonnanimi: Milani Ametikoht: asedirektor, epi- ja farmakogenoomika professor Organisatsioon: TÜ genoomika instituut Telefon:737 4039 e-post:
[email protected] Eesnimi: Mait Perekonnanimi: Metspalu Ametikoht: direktor, evolutsioonilise genoomika professor Organisatsioon: TÜ genoomika instituut Telefon:5283315 e-post: mait.metspalu @ut.ee 4. Uuringu läbiviijad (lisada juurde vajalik arv ridu) Eesnimi: Andres Perekonnanimi: Metspalu Ametikoht: Eesti geenivaramu juhataja, genoomika ja biopankade juhtivteadur Organisatsioon: TÜ genoomika instituut Telefon: 5063088 e-post:
[email protected] Eesnimi: Neeme Perekonnanimi: Tõnisson Ametikoht: meditsiinigeneetika professor Organisatsioon: TÜ genoomika instituut Telefon: 56684694 e-post:
[email protected] Eesnimi: Reedik Perekonnanimi: Mägi Ametikoht: bioinformaatika professor Organisatsioon: TÜ genoomika instituut Telefon: 51985228 e-post:
[email protected] Eesnimi: Krista Perekonnanimi: Fischer Ametikoht: biostatistika kaasprofessor Organisatsioon: TÜ genoomika instituut Telefon: 5153679 e-post:
[email protected] Eesnimi: Kristi Perekonnanimi: Läll Ametikoht: statistilise geneetika teadur Organisatsioon: TÜ genoomika instituut Telefon: 737 4042 e-post:
[email protected] Eesnimi: Kristi Perekonnanimi: Krebs Ametikoht: farmakogenoomika teadur Organisatsioon: TÜ genoomika instituut Telefon: 737 4039 e-post:
[email protected] Eesnimi: Margit Perekonnanimi: Nõukas Ametikoht: spetsialist Organisatsioon: TÜ genoomika instituut e-post:
[email protected] Eesnimi: Anu Perekonnanimi: Reigo Ametikoht: meditsiinigenoomika peaspetsialist Organisatsioon: TÜ genoomika instituut e-post:
[email protected] Eesnimi: Tiit Perekonnanimi: Nikopensius Ametikoht: genoomika teadur Organisatsioon: TÜ genoomika instituut e-post:
[email protected] Eesnimi: Kelli Perekonnanimi: Lehto Ametikoht: neuropsühhiaatrilise geneetika kaasprofessor Organisatsioon: TÜ genoomika instituut e-post:
[email protected] Eesnimi: Liis Perekonnanimi: Leitsalu Ametikoht: genoomika ja geneetilise tagasiside teadur Organisatsioon: TÜ genoomika instituut e-post:
[email protected] Eesnimi: Marili Perekonnanimi: Palover Ametikoht: biomeditsiini spetsialist Organisatsioon: TÜ genoomika instituut e-post:
[email protected] Eesnimi: Sulev Perekonnanimi: Reisberg Ametikoht: terviseinformaatika teadur Organisatsioon: TÜ arvititeaduste instituut e-post:
[email protected] Eesnimi: Kersti Perekonnanimi: Jääger Ametikoht: personaalmeditsiini spetsialist Organisatsioon: TÜ arvutiteaduste instituut e-post:
[email protected] Eesnimi: Ida Maria Perekonnanimi: Orula Ametikoht: teadusprojekti spetsialist Organisatsioon: TÜ arvutiteaduste instituut e-post:
[email protected] Eesnimi: Taavi Perekonnanimi: Luik Ametikoht: teadusprojekti spetsialist Organisatsioon: TÜ arvutiteaduste instituut e-post:
[email protected] Eesnimi: Martin Perekonnanimi: Meitern Ametikoht: doktorant, kommunikatsioonijuht Organisatsioon: TÜ genoomika instituut e-post:
[email protected] Eesnimi: Helene Perekonnanimi: Alavere Ametikoht: andmekogumise osakonna juhataja, projektijuht Organisatsioon: TÜ genoomika instituut e-post:
[email protected] Eesnimi: Georgi Perekonnanimi: Hudjašov Ametikoht: bioinformaatika ja meditsiinilise genoomika kaasprofessor Organisatsioon: TÜ genoomika instituut e-post:
[email protected] Eesnimi: Vasili Perekonnanimi: Pankratov Ametikoht: populatsioonigeneetika teadur Organisatsioon: TÜ genoomika instituut e-post:
[email protected] Eesnimi: Jon Anders Perekonnanimi: Eriksson Ametikoht: genoomika interdistsiplinaarsete uuringute kaasprofessor Organisatsioon: TÜ genoomika instituut e-post:
[email protected] Eesnimi: Ene Perekonnanimi: Metspalu Ametikoht: populatsioonigeneetika kaasprofessor Organisatsioon: TÜ genoomika instituut e-post:
[email protected] Eesnimi: Siiri Perekonnanimi: Rootsi Ametikoht: populatsioonigeneetika kaasprofessor Organisatsioon: TÜ genoomika instituut e-post:
[email protected] Eesnimi: Anto Perekonnanimi: Aasa Ametikoht: inimgeograafia kaasprofessor Organisatsioon: TÜ ö koloogia ja maateaduste instituut e-post:
[email protected] Eesnimi: Silja-Riin Perekonnanimi: Voolma Ametikoht: Geenidoonori portaali toote- ja käitumisteaduse juht Organisatsioon: TÜ genoomika instituut e-post:
[email protected] 5. Uuringu finantseerimine Finantseerimise allikad SP1GI20446 (EU53928) "Terviseseisundi, ravimitarvitamise ja -ohutuse info platvorm (1.09.2020−31.10.2022)", Lili Milani (Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli genoomika instituut) ja TÜ genoomika instituudi baasfinantseerimine. Uuringu üldmaksumus (summa) € 51 840 Uuritavale kompensatsiooni maksmine (jah, ei, põhjendus ja summa) Uuritavatele kompensatsiooni ei maksta, kuna kasutatakse varem kogutud geenidoonorite andmeid. Uuritavate kindlustus (jah, ei, kindlustaja ja võimalusel kindlustaja poliis) Ei. Kindlustuseks puudub vajadus, kuna uuringu käigus ei teki uuritavatele terviseriske. 6. Uuringu läbiviimise aeg (algus ja lõpp kuu ja aasta täpsusega) 10 .2021 – 12.2030 7. Teave sama uuringu projekti varasema või samaaegse hindamise kohta (sh teistes riikides) Varem on esitatud sarnase sisuga taotlus, mis kooskõlastust ei saanud (EBIN-i otsus 08. detsember 2020 nr 1.1-12/3442) . E sitatav taotlus on oluliselt muudetud ja täiendatud võrreldes eelmise taotlusega. 8. Lühiülevaade siiani samal teemal tehtud uuringutest (kuni 900 tähemärki, 0,5 lk) Geeniriski ja geneetilise päritolu informatsiooni vastuvõetavust ja rahulolu on Eestis varasemalt uuritud EGV poolt mitmes tagasiside projektis. Samas ei ole siiani uuritud geeniriski ja geneetilise päritolu informatsiooni mõju elustiiliga seotud tervisekäitumise muutmisele, nt alkoholi tarbimine, füüsiline aktiivsus, suitsetamisest loobumine, tervislik toitumine, stressi maandamine jne. Eestis, nagu teisteski arenenud riikides on aga just elustiiliga seotud tervisekäitumismustrid kõige levinumate haiguste riskifaktoriteks (World Health Organization, 2021). Esialgsed rahvusvahelised uuringud geeniriski ja geneetilise päritolu informatsiooni mõju tervisekäitumise muutmisele veel leidnud ei ole (Hollands et al., 2016), aga olulisi samme on võetud, et tuvastada sekkumisprogrammide disaini, sisu ja läbi viimise protsessid, mis võimaldaksid mõju tavainimese tervisekäitumisele avaldada ka komplekssete ekspertandmete ja -teadmistega nagu need on geeniandmed (Ramsey et al., 2020). Põhjuseid , miks geeniriski ja g eneetilise päritolu informatsiooni jagamine geenidoonoritega ei ole veel rahvusvahelistes uuringutes tervisekäitumisele mõju avaldanud on mitmeid. Tervisekäitumise sekkumisprogrammidel on suurem tõenäosus olla tõhus, kui need on disainitud põhinedes tervisekäitumise muutmise teooriatele (Webb et al., 2010). Meie teadmiste järgi ei ole siiani ühtegi geeniriski ja geneetilise päritolu informatsiooni jagavat kogemust disainitud käitumise muutmise teooriate põhiselt. Minu Geenivaramu oleks esmakordne teooriapõhine tervisekäitumise muutmise sekkumisprogramm, mis kasutab geeniriski ja geneetilise päritolu informatsiooni sekkumisprogrammi sisuna. Samuti on olemasolevad uuringud geeniriski ja geneetilise päritolu informatsiooni mõjust tervisekäitumisele uurinud mõju defineerides tervisekäitumist kui igapäevast tegevust või harjumust (Hollands et al., 2016). Igapäevase harjumuse loomine nõuab inimeselt rohkemat, kui esmakordset kokkupuudet uut tüüpi andmetega, nagu geeniandmed seda on . Minu Geenivaramu on disainitud tervisekäitumise sekkumisprogrammina põhinedes transteoreetilisele käitumise muutmise mudelile ( Prochaska & Velicer, 1997) . Transteoreetiline mudel paneb paika käitumise muutmise protsessi erinevate etappidena , mille st esimeseks on avastamise või eelmõtiskluse etapp . Avastamisele järgnevad mõtisklusetapp, ettevalmistusetapp ja hooldusetapp. Transteoreetilise mudeli põhjal disainitud tervisekäitumise sekkumisprogrammi d keskenduvad kas konkretsele etapile ja mõjutavad seal käitumise muutmise protsessi või loovad kõiki etappe hõlmava kogemuse, et mõjutada igapäevase i d käitumismustreid. Igapäevaste käitumismustrite mõjutamiseks on vaja eelnevaid teadmisi inimeste käitumise muutmist motiveerivatest ja takistavatest elementidest varasemates etappides. Kuna mõistmine, kuidas geeniriski ja geneetilise päritolu informatsiooni jagamine mõjutab tervisekäitumist on alles algusfaasis, saame esialgu keskenduda avastamise või eelmõtlemise etapi mõjutamisele. Minu Geenivaramu eesmärk tervisekäitumise muutmise sekkumisprogrammina on uurida geeniriski ja geneetilise päritolu informatsiooni mõju avastamise etapile alkoholi vähendamisele, suitsetamisest loobumisele, füüsilise aktiivsuse tõstmisele, tervislikumate toiduvalikute tegemisele ja stressi maandamisele. Esitame ülevaate siiani EGV poolt läbi viidud tagasiside projektidest. “Kliiniliste sündroomide iseloomustamine inimese 16. kromosoomi lühikesel õlal” Selle uuringu raames arendati välja meetod, kuidas pakkuda tagasisidet populatsioonipõhise biopanga doonoritele. Kõik 9 uuritavat soovisid tutvuda uuringu tulemustega ja kõik küsimustikule vastanud geenidoonorid hindasid tagasiside saamist positiivselt (Leitsalu et al. 2016 Personalized Medicine). (TÜ inimuuringute eetika komitee kooskõlastused nr. 212/T-20, 20.02.2012 ja nr. 229/M-14, 23.09.2013). “Perekondliku hüperkolesteroleemia fenotüübi täpsustamine ja edasine kliiniline käsitlus ülegenoomsel uuringul tuvastatud leiu alusel” Uuringusse kaasati geenidoonorid ja nende lähisugulased, kellel geneetiliste leidude ja kliinilise biokeemia testide tulemuste alusel oli alust kahtlustada perekondliku hüperkolesteroleemia esinemist. Valideeritud leidudega indiviidid suunati kardioloogi konsultatsioonile ja nende kaudu hiljem perearstide ambulatoorsele jälgimisele. Uuringu tulemusena täpsustus 51% isikutel diagnoos ning sellega kaasnevalt rakendati 86% haigusseoselise geenivariandiga isikutele efektiivsem raviskeem. Koguti andmeid tagasiside psühhosotsiaalsete mõjude kohta (Alver M jt, 2019 https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/30270359/ ). (TÜ inimuuringute eetika komitee kooskõlastus nr. 253/T-14, 15.12.2015). “Personaalse meditsiini rakendamine tervishoius: teadlikkuse tõstmine, haiguste ennetamine ja ravi” (IndiMed) Uuringu eesmärk oli hinnata personaalse geneetilise riskiteabe mõju hüpertooniatõve (HT) ravi alustavate patsientide ravijärgimusele ja tulemuslikkusele. Võrdlusrühma kuuluvad patsiendid said HT ravi alustamisel nõustamist n-ö tavapärasel moel. Sekkumisrühmas oli raviarstil patsiendi teavitamisel võimalik kasutada ka geneetiliste markerite alusel hinnatud patsiendi personaalseid riskiskoore. Uuritavad ja arstid olid positiivselt häälestatud geneetiliste riskide teadasaamise suhtes. Kõikide uuritavate vererõhk langes, sekkumisrühmas esines oluline langus pärast geneetiliste riskide teatamist. Geneetilist riskiinfot pidasid väärtuslikuks peaaegu kõik (Meren et al. 2016 Eesti Arst). (TÜ inimuuringute eetika komitee kooskõlastus nr. 225/T-5, 06.05.2013). „Meditsiinilist sekkumist vajavate geenivariantide leidmine ja nende osas tagasiside andmine“ (käimasolev projekt) Uuringu käigus tuvastatakse geenivaramu andmestikust meditsiinilist sekkumist võimaldavaid kõrge haigusriskiga seotud geenivariantide kandjaid ning antakse nende kohta tagasiside nii geenidoonoritele kui osadel juhtudel lähisugulastele. Uuringu käigus täpsustatakse terviseseisundit, haigusi ja pereanamneesi. Leidude kinnitumisel antakse üldised jälgimissoovitused ja suunatakse isikud vastavate eriarstide vastuvõtule. (TÜ inimuuringute eetika komitee kooskõlastus nr. 265/T-19, 19.12.2016). Rinnavähi ennetusuuringus osalenud 20 uuritavat 21-st indeksjuhust avaldasid heameelt, et nendega kontakteeruti (Leitsalu L, Palover M, et al. Eur J Hum Genet 2020). „Tagasiside geenidoonoritele“ (TÜ inimuuringute eetika komitee kooskõlastus 271/T-22, 19.06.2017, käimasolev projekt). See on esimene projekt, kus käsitleti tagasiside saamiseks soovi avaldanud geenidoonorite erinevaid terviseriske indiviidi kui terviku aspektist (nn lai tagasiside). Projekti raames sai tagasisidet ja nõustamist kokku 2957 geenidoonorit. Esmased kokkuvõtted näitavad valdavalt postiivseid hinnanguid ja rahulolu ning suurt huvi saada edaspidi veelgi mahukamat infot. RITA uurimisprojekti „ Personaalmeditsiini kliinilised juhtprojektid rinnavähi ja südame-veresoonkonna haiguste täppisennetuses “ alaprojektid: “Südame-veresoonkonna haiguste (SVH) proaktiivse ennetusstrateegia rakendatavus ja tervisemõju kõrge pärilikkusriskiga isikutel: randomiseeritud kliiniline pilootuuring” (TÜ inimuuringute eetika komitee kooskõlastus 282/T-28, 21.05.2018). Uuringusse kaasati 1000 geenidoonorit, kes kuuluvad EGV andmetel kõrgeima SVH pärilikkusriskiga (ülemine 20% EGV koguvalimist) isikute hulka ning neid jälgisid 72 perearsti-uurijat. Uurimistöö on jõudnud lõpufaasi. Tulemuste analüüs veel käib. Uuringuarstide tagasiside on küsimustike põhjal positiivne. „Rinnavähi personaliseeritud riskidel põhineva ennetuse ja sõeluuringu rakendamine“ (TÜ inimuuringute eetika komitee kooskõlastus 282/T-29, 21.05.2018). Kaasatud on 1000 kõrge polügeense riskiga eelnevalt rinnavähi diagnoosita naissoost geenidoonorit ning 120 naissoost geenidoonorit, kellel on tuvastatud haigusseoseline või tõenäoliselt haigusseoseline geenivariant. Vahetulemuste alusel on geenidoonorite tagasiside valdavalt positiivne. Sarnaselt Eesti biopangale on ka Soomes pakutud tagasisidet biopanga geenidoonoritele (Haukkala et al. 2013 Public Health Genomics). 27 uuritavat informeeriti leiust, mis oli seotud nn pika QT sündroomiga. Soome kogemuse põhjal oli geenidoonorite suhtumine biopangast saadud tagasisidesse valdavalt positiivne. Viited Alver M., et al., Recall by genotype and cascade screening for familial hypercholesterolemia in a population-based biobank from Estonia. Genet Med, 2019. 21(5): p. 1173-1180. Leitsalu L, Alavere H, Jacquemont S, et al. Reporting incidental findings of genomic disorder-associated copy number variants to unselected biobank participants. Per. Med. 2016;13(4):303-314. Leitsalu, L., Palover, M., Sikka, T.T. et al. Genotype-first approach to the detection of hereditary breast and ovarian cancer risk, and effects of risk disclosure to biobank participants. Eur J Hum Genet (2020). https://doi.org/10.1038/s41431-020-00760-2 Haukkala A, Kujala E, Alha P, et al. The return of unexpected research results in a biobank study and referral to health care for heritable long QT syndrome. Public Health Genomics 2013;16(5):241-250. doi:10.1159/000354105. Estonia. World Health Organization (2021). Accessed from: https://www.who.int/nmh/countries/2018/est_en.pdf Hollands, G., French, D., Griffin, S.J., Prevost, T., Sutton, S., King, S., & Marteau, T. (2016). The impact of communicating genetic risk disease on risk-reducing health behaviour: systematic review and meta-analysis. BMJ, 352. Ramsey, A.T., Bray, M., Laker, P.A., Bourdon, J.L., Dorsey, A., Zalik, M., Pietka, A., Salyer, P., Waters, E.A., Chen, L.-S. & Bierut, L. (2020). Participatory design of a personalized genetic risk tool to promote behavioral health. Cancer Prevention Research, 13(7): 583-592 . Webb, T., Joseph, J., Yardley, L. & Michie, S. (2010). Using the internet to promote health behaviour change: a systematic review and meta-analysis of the impact of theoretical basis, use of behavior change techniques, and mode of delivery on efficacy. JMIR : 12(1). Prochaska, J.O. & Velicer, W.F. (1997). The transtheoretical model of health behavior change. American Journal of Health Promotion: 12(1). 9. Planeeritava uuringu põhjendus ning uurimisküsimused ja/või hüpoteesid (kuni 1800 tähemärki, 1 lk) Planeeritava uurimistöö eesmärk on välja töötada metoodika Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu (EGV) geenidoonoritele tagasiside andmiseks loodava doonoriportaali (minuGV) kaudu, et tagada geenidoonorile inimgeeniuuringute seadusest tulenev õigus isiklikult tutvuda tema kohta geenivaramus hoitavate andmetega ning täita geenidoonorite ootus saada tagasisidet oma personaalsete geneetiliste riskide ja geneetilise päritolu kohta. EGV kolm peamist eesmärki on inimgeeniuuringute seaduse kohaselt: edendada geeniuuringute arengut; koguda teavet Eesti rahvastiku tervise ja pärilikkuse informatsiooni kohta; rakendada geeniuuringute tulemused rahva tervise parandamiseks. 2001. aastal asutatud Eesti geenivaramuga on vabatahtlikult liitunud üle 200 000 inimese ehk ligi 18% Eesti täiskasvanud elanikest. Kuni 2011. aastani oli EGV peamiseks tegevuseks ulatusliku andmebaasi loomine ja sellel põhinevate teadusuuringute läbiviimine, et leida üldisi seoseid geenivariantide ja inimese fenotüübi, sh haiguste vahel. Tänaseks on käivitunud laiahaardeline rahvusvaheline teadustöö, mille tulemusena ilmub igal aastal arvestatav number teaduspublikatsioone (2019. aastal ilmus 105 teaduspublikatsiooni enimtsiteeritud teadusajakirjades, millest 18 “Nature” grupi ajakirjades). Praeguseks on lõpule viidud kogu EGV geeniproovide kogumi genotüpiseerimine GSA kiibiga, mis võimaldas kaardistada iga geenidoonori genoomis üle 700 000 enim eristuva positsiooni. Üksikute nukleotiidide polümorfismid on olulisemaid haigusriskide ja ravimite toime erinevuse põhjusi inimestel. Saadud tulemuste alusel koostatakse kõigile geenidoonoritele personaalsed geenikaardid, mis loovad uued võimalused personaalsete riskide hindamiseks ja sellekohase info väljastamiseks soovi avaldanud geenidoonoritele. Paljud geenidoonorid on aastate jooksul korduvalt omal algatusel pöördunud geenivaramu poole tagasiside saamise sooviga, kontakteerujate hulk kasvab pidevalt. Uuringufirma Kantar Emor on EGV tellimusel monitoorinud alates 2001. aastast elanikkonna teadmisi, hoiakuid ning suhtumist EGV projekti. Viimane küsitlus toimus juulis 2019. Ne i st vastanutest, kes olid geenivaramust teadlikud, suhtusid geenivaramu projekti positiivselt 75%. Projekti vastu oli 1% küsitletuist. Rohkem informatsiooni vajaksid 4%, ülejäänud küsitletud kas ei osanud kommenteerida (3%) või on äraootaval seisukohal. Tänaseks on huvi personaalsete geeniandmete suhtes geenidoonorite seas ainult kasvanud. Geenidoonoritest on 8000 küsinud oma andmeid, et neid siis ise interpreteerida koostöös erateenusepakkujatega. Selline geeniandmetega suhtlemine tõstab geeniriskide valesti mõistmise võimalust ja seab ohtu ka geeniandmete turvalisuse. Minu Geenivaramu on unikaalne võimalus pakkuda arusaadavat, tähendusrikast ja võimestavat kogemust personaalsetest geeniandmetest ja tagada geeniandmete turvalisus samaaegselt. Sotsiaalministeerium on praeguseks võtnud selge suuna geeniandmete laialdasemaks kasutamiseks tervishoiusüsteemis. 2019-2022 läbiviidav projekt „Personaalmeditsiini rakendamine Eestis (GenMed)“ keskendub IT-lahenduste arendamisele, et esimesed geenipõhised tööriistad jõuaksid arstide töölauale. Esimene prioriteet on ravimite sobivuse hindamise abivahendite kättesaadavaks tegemine ja edasi geeniriskide integreerimine kliiniliste andmetega haiguste koondriski hindamiseks. Projekti käigus on kavas geneetilise informatsiooni mõju hindamine. Arusaamine sellest, milline on inimeste reaktsioon neile antud geneetilise informatsiooni kohta, on oluline geneetiliste teadusavastuste rakendamisel rahvatervise teenistusse. Kavandatud uuringu üheks täiendavaks eesmärgiks on uurida geenidoonoritele antava tagasiside psühholoogilist mõju ja hinnata muudatusi nende tervisekäitumises ja ravis. Uuringu tulemusi saame kasutada geneetilise tagasiside edastamise täiustamiseks, mille kaugem eesmärk on parandada ravisoostumust, tõhustada haigusennetust ja parandada inimeste tervisekäitumist . Digitaalsete sekkumisprogrammide kasutamine tervisekäitumise muutmiseks on üha suurema tähelepanu all , kun a se e on odavam kui traditsiooniline sekkumisteraapia ja kergem suure male arvule kasutajatele levitada (nt. C raig et al. , 20 21 ). Inimesed leiavad terviseinfot eelkõige internetist ( nt. Van Riel et al., 2017 ) ja seega on digitaalsete rakenduste uurimine ja edasiarendamine tähtis, et jagada geeniinfot inimestele jbua tuttavas kontekstis . Digiriigina on Eestis on suur potentsiaal digitaalsete sekkumisprogrammide arendamiseks geenidoonorite tervisekäitumise mõjutamiseks arusaadava, tähendusrikka ja võimestava geeniinfoga . Eelnevat kokku võttes võib öelda, et EGV-l on olemas piisavalt teavet ja kogemusi geneetilise tagasiside andmiseks soovijatele. TÜ genoomika instituut on partner riikliku personaalmeditsiini rakendamise (GenMed) projektis ja osaleb selle projekti ettevalmistamises ja käivitamises. GenMed projektil on laiemad eesmärgid ja peamine erinevus seisneb selles, et tagasiside andmine hakkab toimuma tervise infosüsteemi (TIS) vahendusel ja tervishoiu teenuse osutamise raames. Vajalikud tehnilised, juriidilised ja andmekaitselised aspektid vajavad geeniandmete viimiseks TIS-i väga hoolikat ettevalmistamist. Käesoleva tagasiside projekti käivitamine on ajendatud ühelt poolt geenidoonorite suurest huvist saada tagasisidet oma geneetiliste riskide jm geneetilise informatsiooni kohta EGV-st ja teiselt poolt EGV valmisolekust alustada tagasiside andmist geenidoonoritele. Vältimaks sellega kaasnevat liigset koormust tervishoiutöötajatele, keskendutakse käesolevas projektis eelkõige neile haigustele ja tunnustele, kus inimese enda tervisekäitumine on olulisel kohal. Planeeritavat projekti saab vaadelda riikliku personaalmeditsiini rakendamise piloodina. Projekt aitab tõsta inimeste geneetikaalast haritust. Selles osalevad geenidoonorid saavad isikliku kogemuse kaasavast, personaliseeritud, ennetavast suunast tervishoius. Viited: Craig, K.J.T., Morgan, L.C., Chen, C.-H., Michie, S., Fusco, N., Snowdon, J.L., Scheufele, E., Gagliardi, T., Sill, S. (2021). Systematic review of context-aware digital behavior change interventions to improve health. Translational Behavioral Medicine, Volume 11, Issue 5: 1037-1048. Van Riel, N., Auwerx, K., Debbaut, P., Van Hees, S., Schoenmakers, B. (2017). The effect of Dr Google on doctor-patient encounters in primary care: a quantitative, observational, cross-sectional study. BJGP Open, 1(2). 10. Uurimismetoodika (kuni 1800 tähemärki, 1 lk) Tagasiside andmise metoodika Käesolev uuring kaasa b geenidoonorid kasutajakeskse disaini koosloome protsessi , et tagada MinuGeenivaramus kuvatavate geeniandmete arusaadavus geenidoonoritele . Koosloome on tavapärane praktika kasutajaksekse tehnoloogia disainis (Sanders & Stappers, 2007). Koosloome on kriitiline lüli kasutajakeskse tehnoloogia disainis eriti ekspertteadmiste tõlgendamises tavainimesele või kasutajale tähendusrikkaks ja arusaadavaks informatsiooniks. Koosloomet on kasutatud lisaks kasutajakeskse tehnoloogia disainile ka avalike teenuste disainile, kus erinevatel teemadel ekspertsisendit on vaja kooskõlastada kasutaja igapäeva kogemusega (Trischler, Dietrich & Rundle-Thiele, 2019). Koosloome protsessis on kasutajad oma kogemuse eksperdid, mis on tundlike teemade, nagu see võib olla tervis ja ka personaalsed tervisega seotud geeniriskid, kommunikatsioonistrateegia loomise alustala. Koosloome protsessil põhineb ka käesolev uurimistöö. Suurandmete kogumine ja kasutuselevõtt tervishoiuteenuste süstemaatilises optimeerimises on kasvav suund nii Eestis, kui globaalselt (Rehman, Naz & Razzak, 2021). Suurandmete, seal hulgas geeniandmete, kogumine ja kasutuselevõtt on üks osa tervishoiu üldisest trajektöörist muutuda haiguskesksest süsteemist patsiendi- või inimkeskseks (Chawla & Davis, 2013). Suurandmete potentsiaal tervishoius võimaldab tervishoiuteenuse kasutajatele pakkuda neile isiklikult kohandatud soovitusi ja ravi ja toob tervise eest hoolitsemise ja haiguste ennetamise inimese igapäevaelu konteksti. Suurandmed, kaasaarvatud geeniandmed aga esitavad ka nii individuaalsetele kodanikele, kui ka tervishoiusüsteemile, kommunikatsiooni väljakutse. Lisaks andmekaitse, -turvalisuse ja -analüüsi teemadele kerkib suurandmete nagu geeniandmete kogumise ja kasutuselevõtu protsessis esile vajadus arusaadava ja tähendusrikka geeniteaduse ja geeniandmete kommunikatsiooni järele (Ricciardi & Boccia, 2017). Koosloome protsess, mida MinuGeenivaramu disainis on kasutatud, võiks tagada geeniteaduse ja geeniandmete tähendusrikkuse ja arusaadavuse geenidoonoritele. MinuGeenivaramu koosloome protsess põhineb tervisepsühholoogia teaduskirjanduses ja praktikas tuntud inimkeskse sekkumisprogrammi disainiprotsess (Yardley et al., 2015). Inimkesse sekkumisprogrammi koosloome algab sügava kvalitatiivse ideedekogumise, kasutajakogemuse ja oluliste koostööpartnerite vajaduste kaardistamisega. Koosloome on iteratiivne protsess, mis loob sekkumisprogrammi loomise kõikide etapide vundamendi. Kvalitatiivsele süvenemisele geenidoonorite vajadustesse ja eelistustesse järgnev disainifaas, kus kvalitatiivsete andmete tulemusel seatakse disainiprintsiibid paika, mille alusel luuakse terviklik digitaalne kogemus geenidoonoritele oma personaalse geeniinfoga tutvumiseks. Sealt edasi kaasatakse arendajaid, kes disaini digitaalseks rakenduseks valmis teevad ja protsessi viimane etapp on mõju hindamine, mida tehakse esmalt pilootuuringute ja sealt edasi juba randomiseeritud katsete formaadis. Viited: Yardley, L., Morrison, L., Bradbury, K. & Muller, I. (2015). The person-based approach to intervetion development: application to digital health-related behavior change interventions. JMIR, 17(1): e30. Tagasiside andmise korraldus Tagasisidet antakse kõikidele geenidoonoritele, kellel on EGV andmebaasis olemas raporti koostamiseks vajalikud andmed ja kes ise selleks soovi avaldavad. Seega on valimi aluseks üle 200 000 indiviidi. Osaleda ei saa need geenidoonorid, kes on taotlenud depseudonüümimist võimaldavate andmete hävitamist. Kui isik on keelanud oma andmete täiendamise teistest andmebaasidest, ei pruugi raport olla sama mahukas kui teistel geenidoonoritel. Võimalusest saada tagasisidet teavitatakse geenidoonoreid meediakanalite vahendusel. Geenidoonorid suunatakse EGV kodulehele www.geenivaramu.ee, kuhu paigutatakse informatsioon projekti kohta ning juhised tagasiside protsessi algatamiseks. Tagasisidet antakse turvalise veebiportaali minuGV kaudu analoogselt 150 000 uue geenidoonori kogumisel kasutatud platvormiga: geenidoonori isik identifitseeritakse ID-kaardi , Smart-ID ja mobiili-ID põhiste autentimislahendustega, mis tagab isikusamasuse kontrolli ning seejärel järgnevad edasised sammud: informeerimine, nõusoleku allkirjastamine, tagasiside raporti interaktiivne loomine ja kuvamine, küsimustike täitmine. Kui isik ei ole geenidoonor, teavitatakse teda sisselogimise järgselt, et ta pole geenidoonor ning selle tõttu ei ole võimalik keskkonnale ligi pääseda. Nõusolekuvormis (vt. lisa 2 ) kirjeldatakse valdkondi, mille osas on võimalik tagasisidet saada. Et raportisse lisandub perioodiliselt uusi osasid vastavalt EGV teadustöö tulemustele, siis sel viisil tekivad raporti uued, ajakohastatud versioonid. Märguanne uue versiooni doonoritele kättesaadavaks tegemise kohta avaldatakse EGV kodulehel ja MinuGeenivaramu keskkonnas, kuhu gee nidoonorid saavad igal ajal ka iseseisvalt uuesti siseneda . Doonoril on võimalus peale nõusolekuvormi allkirjastamist täpsustada teemade valikut, mille kohta ta seekord tagasisidet soovib. Kui doonor on oma valikud kinnitanud, on tema raporti sisukord piiritletud ja ta saab edasi liikuda valitud teemade raames. Lisaks saab doonor märkida oma soovi osaleda ka teistes EGVs samal ajal käimasolevates projektides. Nendes osalemiseks on eraldi vastavad infomaterjalid ja nõusolekuvormid. Kui geenidoonor on valinud mõne tagasiside kategooria, mille tarbeks on vaja ajakohaseid terviseandmeid (mida EGV ei pruugi veel olla saanud teistest andmebaasidest), palutakse täita täiendav küsimustik (nt praegune kehakaal, pikkus, vööümbermõõt, suitsetamine, kas on diagnoositud diabeet, hüpertooniatõbi või müokardi infarkt, sünnikoht valla/linna täpsusega, rahvus). Kui nõusolek ja vajalike terviseandmete küsimustik on täidetud, juhitakse doonor tutvuma olulise teabega (vt lisa 1) ja täiendavate tagasiside raporti infomaterjalidega teemade kaupa. Kui geenidoonor on infomaterjalidega tutvunud (enne materjalide läbilugemist ei ole geenidoonoril võimalik edasi liikuda), avaneb võimalus tutvuda raportiga. Soovi korral saab geenidoonor raporti välja printida. Soovi korral saa detakse geeni raport geenidoonori isiklikule e-kirja aadressile. Raporti koostamiseks kasutatakse andmeid, mis on saadud nii geenivaramu kui teistest andmebaasidest (Eesti Haigekassa, e-Tervis, vähiregister, rahvastikuregister, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikum). Uuringus osalemine on geenidoonorile tasuta. Uuringu käigus kogutud andmed lisatakse geenivaramu andmebaasi analoogselt geenidoonorite esmasele andmekogumise mudelile. Kõik isikuandmed salvestatakse turvatud keskkonnas, millele on ligipääs võimaldatud vaid ID-kaardi põhiste lahenduste abil. Isikustatud andmetele omavad juurdepääsu vaid volitustega EGV töötajad ja andmetele ligipääsul rakendatakse minimaalsuse printsiipi. Teostatavuse pilootuuring Enne avalikkuse laiemat teavitamist tagasiside saamise võimalusest kaasatakse uuringusse juhuvalimi alusel kuni 10 000 geenidoonorit (pilootgrupp), kelle andmed depseudonüümitakse ja neile saadetakse e-posti teel kutse uuringus osalemiseks. Pilootuuringu eesmärk on veenduda süsteemi toimimises ja korrigeerida võimalikud tehnilised ja korralduslikud probleemid. Pilootgrupiga süsteemi toimimise kontrolli perioodi pikkus on kuni 6 kuud. Depseudonüümimise taotlus Tulenevalt vajadusest tuvastada isiku geenidoonoriks olemise fakt enne tagasiside andmist taotleb EGV Eesti bioeetika ja inimuuringute nõukogult luba depseudonüümida kõikide geenidoonorite andmed piiratud mahus. Tagasi kodeeritakse geenidoonorite järgmised andmed: ees- ja perekonnanimi isikukood e-posti aadress Depseudonüümimine toimub vastavuses IGUS § 24 lg 2, punktiga 2 (Depseudonüümimine on vastutaval töötlejal lubatud geenidoonori kohta geenivaramus hoitavate andmetega, välja arvatud sugupuuga tutvumise võimaldamiseks, kui geenidoonor seda kirjalikult taotleb). Pilootuuringus osalevate geenidoonoritega ühenduse võtmise eesmärgil depseudonüümitakse järgmised geenidoonorite andmed: ees- ja perekonnanimi isikukood e-posti aadress postiaadress telefoninumber Depseudonüümimine toimub vastavuses IGUS § 24 lg 2, punktiga 4 (Depseudonüümimine on lubatud vastutava töötleja ettepanekul ja eetikakomitee nõusolekul geenidoonori tuvastamiseks, temaga ühenduse võtmiseks ning tema kirjalikul nõusolekul terviseseisundi kirjelduse uuendamiseks, täiendamiseks või kontrollimiseks). Doonoritele antakse tagasisidet alltoodud valdkondades: Sagedaste haiguste pärilik risk Farmakogeneetika Kõrge haigestumisriskiga seotud pärilikud geenivariandid Keskmise (mõõduka) haigestumisriskiga seotud pärilikud geenivariandid Geneetiline päritolu Muud huvitavat Sagedaste haiguste pärilik risk kirjeldab pärilike faktorite rolli sagedastesse haigustesse (nt II tüüpi diabeet, südame-veresoonkonna haigused jt) haigestumisel. Selliste haiguste puhul on tegemist paljude geenide ja geenivariantide koondmõju hinnanguga (polügeense riskiskooriga) ja võimalusel koguriskihinnanguga, mille alusel isikud saaksid teha tervisekäitumise otsuseid. Näitena on toodud II tüüpi diabeedi riskihinnangu tagasiside (lisa 2), mis sisaldab polügeense riskiskoori arvutust. Farmakogeneetika valdkonnas edastame rahvusvaheliselt teadaolevat infot ravimite sobivuse või vastunäidustuste kohta. Inimese geenid, millelt kodeeritavad valgud vastutavad ravimite lagundamise eest, on väga polümorfsed. Variatsioonid neis geenides võivad põhjustada ravimit lagundava ensüümi aktiivsuse langust, mille tulemusena võivad esineda ravimi kõrvaltoimed ja tuleks ravimi doosi vähendada või vahetada välja alternatiivse ravimi vastu. Samuti võib geneetilise variatsiooni tulemusena esineda ensüümi aktiivsuse tõus, mistõttu lagundatakse ravimit kiiremini ja efektiivsuse tagamiseks tuleks ravimi doosi optimeerida. Tunnustatud farmakogeneetika konsortsiumi Clinical Pharmacogenetics Implementation Consortium (CPIC) poolt on välja töötatud kontrollitud ravijuhised, mis annavad informatsiooni, kuidas teatud geneetilised variandid mõjutavad kindlate ravimite vastust. Tuginedes nendele ravijuhistele on EGV teadlaste poolt koostöös TÜ arvutiteaduste instituudiga töötatud välja farmakogeneetiline töövoog 11 ravivastuses olulise geeni varieeruvuse määramiseks (Reisberg et al. 2019). Farmakogeneetiliste seoste tagasisides võetaksegi aluseks need varem kinnitatud ja ka mitmetes riikides juba rakendatavad CPIC seosed ning kasutatakse geneetilise varieeruvuse määramiseks juba välja töötatud töövoogu. Farmakogeneetika raporti näidis on esitatud vt lisas 3. Viited, farmakogeneetika: Reisberg, S., Krebs, K., Lepamets, M. et al. Translating genotype data of 44,000 biobank participants into clinical pharmacogenetic recommendations: challenges and solutions. Genet Med 21, 1345–1354 (2019) Kõrge haigestumisriskiga seotud pärilikud geenivariandid – selles rubriigis on prioriteediks variandid, mis võimaldavad efektiivset sekkumist personaliseeritud jälgimise, ennetuse ja varase ravi kaudu. Siia kuuluvad nt erinevate perekondlike vähivormidega, kõrge äkksurma riskiga seostuvate südamehaigustega, jääva organkahjustusega seotud ainevahetushäiretega jms geenid ja geenivariandid. Lähtume ACMG (American College of Medical Genetics and Genomics) jm ekspertkogude poolt avaldatud soovituslikest nimekirjadest ( Dewey, Murray et al. 2016 ; Kalia, Adelman et al. 2016 ). Antud uuringus antakse doonorile koopia talle varasemalt edastatud haigestumisriskiga geenivariantide raportist, mille suhtes on doonorit juba eelnevalt nõustatud. Projekti edasistes etappides nähakse ette võimalust sarnase info lisamiseks juhul, kui geneetiline leid on kinnitatud teise meetodiga (tagatud tehniline kvaliteet võrdsel tasemel kliinilises geneetikas kasutusel olevaga) ning on loodud koostöö kliiniliste erialaspetsialistidega, kes on valmis nende isikutega edasi tegelema oma parimate oskuste kohaselt. See valdkond lisatakse tagasisidesse kõigi doonorite jaoks hilisemas etapis, kuna vajab põhjalikumat ettevalmistust. Enne selle valdkonna lisamist tagasisidesse esitatakse lisataotlus EBINile. Viited, kõrge haigestumisriskiga pärilikud geenivariandid: Dewey, F. E., M. F. Murray, et al. (2016). "Distribution and clinical impact of functional variants in 50,726 whole-exome sequences from the DiscovEHR study." Science 354 (6319). Kalia, S. S., K. Adelman, et al. (2016). "Recommendations for reporting of secondary findings in clinical exome and genome sequencing, 2016 update (ACMG SF v2.0): a policy statement of the American College of Medical Genetics and Genomics." Genet Med Keskmise (mõõduka) haigusriskiga seotud pärilikud geenivariandid on sellised terviseriskidega seotud faktorid, mida võiks arvestada kontekstis teatud keskkonna- või muude lisafaktoritega. Nt päriliku veenitrombooside eelsoodumuse korral peaks rakendama ennetavaid meetmeid raske üldhaigestumise korral, pikkadel lennureisidel jooma piisavalt vedelikku jne. Naisdoonorite puhul peaks vajadusel arutama günekoloogiga hormonaalse te rasedusvastaste vahendite näidustusi. Indiviidi geneetilise päritolu hinnang kogu Geenivaramu andmebaasi taustal esitatakse koos üldise teabega sugulusastmete olemuse ning kasutatud metoodikate kohta. Võrreldes raporti muude peatükkidega kasutatakse siin rohkelt diagramme ja jooniseid, et tulemus joonistuks selgemalt välja kogu andmebaasi taustal (infograafilise materjali näited vt lisa 4). Analüüsiks on kasutatud kõigi Eesti Geenivaramu geenidoonorite ülegenoomsete geenikiipide pseudonümiseeritud andmestikke. Arvutusteks kasutati programmi IBIS (vt Viited, geneetiline päritolu), millega tuvastati kõik geenidoonorid, kes jagavad omavahel vähemalt ühte pikka (7 cM) DNA fragmenti. Lävendina rakendati suguluskoefitsiendi määra 0.0005. Andmestikust eristati indiviidi lähisugulased kuni seitsmenda astme sugulasteni (vastab nt ühistele vanavanavanavanematele) ning tema kaugemad geneetilised sugulased grupeeriti üheks kaugete sugulaste kogumiks. Tulemustena esitatakse raportis doonorile nii lähi- kui kaugete geneetiliste sugulaste paiknemine maakonniti nende endi poolt raporteeritud rahvuste lõikes. Vastavalt Inimgeeniuuringute seadusele ei esitata isadustestiga samaväärset infot, vaid raporteeritakse lähisugulaste paneelidel tulemusi alates kolmandast sugulusastmest (vastab näiteks vanavanematele või tädi- ja onulastele). Kaugete sugulaste kaartidel ja tabelites näidatakse tulemusi vaid andmebaasis arvutusliku usaldusväärsuse jaoks piisavalt suure kogumina esindatud rahvuste lõikes, kasutades siinkohal 100 geenidoonori lävendit. Et vähendada inimeste hiljuti toimunud liikumiste mõju tulemustele, on teiseks lävendiks geenidoonorite sünniaasta - arvutame kaugete sugulaste proportsioone ainult 1970 ja varem sündinute taustal. Doonorile selgitatakse iga tulemuse juures, mida see võib tähendada ja mida mitte. Tuuakse esile, et tulemus võib edaspidi kordusanalüüsil muutuda täpsemaks, kui geenidoonorite arv andmekogus suureneb. Viited, geneetiline päritolu: Daniel N. Seidman, Sushila A. Shenoy, Minsoo Kim, Ramya Babu, Ian G. Woods, Thomas D. Dyer, Donna M. Lehman, Joanne E. Curran, Ravindranath Duggirala, John Blangero, Amy L. Williams (2020). Rapid, Phase-free Detection of Long Identity-by-Descent Segments Enables Effective Relationship Classification. The American Journal of Human Genetics, Vol 106, Issue 4, 2020, pp 453-466. https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0002929720300549 Muud huvitavat, st otseselt terviseriskidega mitteseostuv info. Siin on plaanis anda geenivariantidel põhinevat üldist tagasisidet nt isikute eeldatava pikkuskasvu jms kohta. Geneetilise informatsiooni mõju hindamine Tagasiside mõju on kavas uurida kahe küsimustiku abil (vt lisa 5) . Küsimuste valikul rakendatakse eelnevalt läbi viidud analoogsete uuringute kogemusi 1–4 ja valideeritud küsimustikke 5,6 . Esimene küsimustik täidetakse enne raportiga tutvumist koos teiste küsimustikega minuGV keskkonnas . Küsimustiku eesmärk on kaardistada tagasiside-eelne emotsionaalne seisund 5 ja peamised ootused geneetilise informatsiooni suhtes. Ootuste küsimuse koostamisel arvestati Sotsiaalministeeriumi uuringu “Eesti elanike teadmised, hoiakud, kartused ja ootused personaalmeditsiini osas; Uuringuaruanne Kevad 2015” vastavat küsimust. 4 Lisaks kaar distatakse esimese küsimustiku abil nii motivatsioon tervisealasteks muutusteks kui ka vastaja geneetikaalased teadmised enne raportiga tutvumist. Teine küsimustik täidetakse vahetult pärast geneetilise tagasiside saamist minuGV keskkonnas . Küsimustiku eesmärk on uurida esmast reaktsiooni saadud informatsiooni suhtes. Sealhulgas uurime rahulolu saadud informatsiooniga, hinnangut jagatud informatsiooni arusaadavuse kohta ja kaardistame veelkord nii emotsionaalse seisundi, motivatsiooni tervisealasteks muutusteks kui ka taaskord geneetikaalased teadmised. See võimaldab meil võrrelda muutusi tervisekäitumises ja geneetikaalastes teadmistes enne ja peale raportiga tutvumist, mis on üheks uurimisküsimuseks. Küsimustiku täitmine ei võta eeldatavalt kauem kui 10 minutit. Viited, geneetilise mõju hindamine: 1. Kasparian N a, Wakefield CE, Meiser B. Assessment of psychosocial outcomes in genetic counseling research: an overview of available measurement scales. J. Genet. Couns. 2007;16(6):693-712. doi:10.1007/s10897-007-9111-6. 2. Gray SW, Martins Y, Feuerman LZ, et al. Social and behavioral research in genomic sequencing: approaches from the Clinical Sequencing Exploratory Research Consortium Outcomes and Measures Working Group. Genet. Med. 2014;16(10):727-35. doi:10.1038/gim.2014.26. 3. Leitsalu L, Alavere H, Jacquemont S, et al. Reporting incidental findings of genomic disorder-associated copy number variants to unselected biobank participants. Per. Med. 2016:pme-2016-0009. doi:10.2217/pme-2016-0009. 4. Sotsiaalministeerium. Eesti elanike teadmised, hoiakud, kartused ja ootused personaalmeditsiini osas Uuringuaruanne Kevad 2015. Sotsiaalministeerium 2015. Available at: http://sm.ee/et/personaalmeditsiini-juhtprojekti-eeluuring. 5. Marteau TM, Bekker H. The development of a six-item short-form of the state scale of the Spielberger State-Trait Anxiety Inventory (STAI). Br. J. Clin. Psychol. 1992;31:301-306. 6. Brehaut JC, O’Connor AM, Wood TJ, et al. Validation of a decision regret scale. Med. Decis. Making 2003;23:281-292. doi:10.1177/0272989X03256005. Chawla, N.V. & Davis, D.A. (2013). Bringing big data to personalized healthcare: a patient-centered framework. J Gen Intern Med, 28(Suppl 3): 660-665. Hollands, G.J., French, D.P., Griffin, S.J., Prevost, A.T., Sutton, S., King, S. & Marteau, T. (2016). The impact of communicating genetic risks of disease on risk-reducing health behaviour: systematic review with meta-analysis. BMJ: 352. Rehman, A., Naz, S. & Razzak, I. (2021). Leveraging big data analytics in healthcare enhancement: trends, challenges and opportunities. Multimedia Systems, Special Issue. Free, C., Phillips, G., Galli, L., Watson, L., Felix, L., Edwards, P., Patel, V., Haines, A. (2013). The effectiveness of mobile-health technology-based health behaviour change or disease management interventions for health care consumers: a systematic review. PloS Medicine, 10(1), e1001362. Kohl, L., Crutzen, R.& de Vries, N.K. (2013). Online prevention aimed at lifestyle behaviors: a systematic review of reviews. Journal of Medical Internet Research, 15(7), e146. Ricciardi, W. & Boccia, S. (2017). New challenges in public health: bringing the future of personalised healthcare into focus. European Journal of Public Health, 27(Supplement 4), 36-39. Sanders, E. & Stappers, P.J. (2007). Co-creation and the new landscapes of design. International Journal of CoCreation in Design and the Arts, 4(1). Trischler, J., Dietrich, T. & Rundle-Thiele, S. (2019). Co-design: from expert- to user-driven ideas in public service design. Public Management Review, 21(11). 11. Uuritavate valim ja värbamise viisi kirjeldus. U uritavate informeerimise ja nõusoleku vormid, ankeetide, küsitluste ja testide vormid esitada taotluse lisadena . Valimi suurus ja kontrollgruppide olemasolu Valimiks on kogu TÜ Eesti geenivaramu (EGV) kohort, mis taotluse esitamise ajal on ca 215 000 geenidoonorit. Uuringusse kaasatakse ka need geenidoonorid, kes liituvad uuringu perioodi jooksul. Kontrollgruppe ei ole. Kes värbab uuritavaid ja kuidas/kus/kelle poolt võetakse informeeritud nõusolek? (kui on asjakohane) Spetsiaalselt uuringu jaoks uusi uuritavaid ei värvata. Kuna vabatahtlikud saavad jätkuvalt liituda geenivaramuga järgides tavaprotseduure (s.h allkirjastades geenidoonoriks saamise nõusoleku), kaastakse uued geenidoonorid samuti uuringusse. Kuidas ja kelle hulgast toimub uuritavate valik? Millised on uuritavate kaasamise või väljajätmise kriteeriumid? Kaasatakse kõik geenidoonorid. Uuringus osalemine on vabatahtlik. Uurijate poolt väljajätmise kriteeriume ei sätestata. Osaleda ei saa need geenidoonorid, kes on taotlenud depseudonüümimist võimaldavate andmete hävitamist. Kui isik on keelanud oma andmete täiendamise teistest andmebaasidest, ei pruugi raport olla sama mahukas kui teistel geenidoonoritel. Sekkumiste liik (füüsiline, vaimne või andmed, sh eriliiki isikuandmed) Uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid juhindudes inimgeeniuuringute seadusest, isikuandmete kaitse seadusest ja teistest seadusaktidest ning EGV protseduurireeglitest. Depseudonüümimise taotlus palun vt. lk.10 Isikuandmeid töötlevad geenivaramu töötajad, kellele on antud vastavad õigused TÜ genoomika instituudi direktori korraldusega. Koormus uuritavale (kontaktivõtmise viisid, visiitide arv, uuringute tüüp ja arv, kutsete saatmise kordus jms) Geenidoonoreid informeeritakse võimalusest osaleda uuringus meedia vahendusel. Kutseid saadetakse kuni 10 000 geenidoonori e-posti aadressile vaid 6-kuulise eeluuringu raames, et veenduda süsteemi toimimises ja uuritavatelt saadava t agasiside alusel täiendada uuringu metoodikat, tehnilisi lahendusi, materjalide arusaadavust. Kuni 10 000 geenidoonori valik eeluuringusse toimub juhuvalimi alusel. 12. Uuringu eetiliste aspektide analüüs (3600 tähemärki, kuni 2 lk). Uuritavad saavad projekti käigus personaalsete geneetiliste riskide kohta tagasisidet raporti kujul, mis on esitatud võimalikult lihtsas vormis koos selgituste ja juhistega. Raportis selgitatakse geneetiliste leidude põhimõttelist olemust ja konkreetse tulemuse tähendust nii uuritavatele kui nende pereliikmetele ning antakse edasisi soovitusi oma tervise jälg imiseks. Mittekahjustamise printsiip Projekti prioriteediks on anda tagasisidet eelkõige nende haigusriskide kohta, mida on võimalik ennetada või millesse haigestumist edasi lükata tervisekäitumise muutmisel, varase diagnoosimise või primaarse preventsiooniga. Tagasisidele eelnevalt antakse geenidoonorile põhjalikku informatsiooni selle olemusest. See annab inimesele suurema võimaluse teadliku otsuse tegemiseks. Võrdse kohtlemise printsiip Käesolev projekt ei diskrimineeri kedagi rahvuse, soo, vanuse, terviseseisundi ega muu kuuluvuse alusel. Kõikide ühiskonna- ja vanusegruppide puhul on eesmärk toetada elukvaliteedi parandamist ja tervena elatud aastate arvu suurendamist. Projektis saavad osaleda kõik inimesed, kes on varasemalt liitunud geenivaramuga ning projektis osalemiseks ise soovi avaldavad. Projektis osalemine on geenidoonoritele tasuta. Autonoomia printsiip Tagasiside saamine toimub vabatahtlikkuse alusel. Inimene on oma otsustes vaba ja valiku tegemiseks antakse talle eelnevalt piisavalt informatsiooni. Loodud on võimalus saada vaid geenidoonorile huvipakkuva või vastuvõetava valdkonna tagasisidet. Projektis osalemise eest geenidoonoritele tasu ei maksta. Kasu geenidoonorile Projekti käigus saavad uuritavad ülevaate oma geeniinfol põhinevatest hinnangulistest riskidest ning juhised, kuidas neid riske vähendada. Kasu ühiskonnale Geneetikaalase informeerituse jõudmine ühiskonnaliikmeteni laiemalt annab aluse rahvatervise edendamisele uuel tasandil. Terviseriskide teadlik ja suunatud maandamine võimaldab planeerida tervishoidu puudutavaid otsuseid sihipäraselt ja efektiivselt alates üksikisikust kuni riikliku otsustamistasandini. Võimalikud riskid geenidoonorile Riskide realiseerumine on oluliselt mõjutatav inimeste endi ja meditsiinisüsteemi poolt. Kuna projekt on keskendunud varasele informeerimisele, tervisekäitumise suunamisele ja raskete hilistüsistuste vältimisele, on projekti tegevustest tulenevad võimalikud ebameeldivused (nt isiku ajakulu, psühholoogiline ja sotsiaalne mõju) väiksemad võrreldes kasuga indiviidile endale ja ühiskonnale tervikuna. Isikuandmete kaitse Teadlased töötavad uuringu läbiviimisel pseudonüümitud andmetega (raportite ettevalmistamiseks vajalik eeltöö) . Uuringu läbiviimisel on uuritavate isikuandmed uurimistööga mitteseotud osapoolte eest kaitstud ning uuringu läbiviijatel on kohustus tagada andmekaitse nõuete täitmine. Isikuandmetele on ligipääs EGV volitatud töötajatel, kellel on õigus teostada andmete depseudonüümimist. Tagasiside geenidoonori personaalsete riskide kohta edastatakse uuritavatele ning uuritav saab ise otsustada, kas ta soovib saadud informatsiooni jagada oma raviarstiga ja/või pereliikmetega või mitte. Andmete leket ei ole kunagi võimalik täielikult välistada. Selline risk kaasneb igasuguste tervisuuringutega. Antud uuringus on loodud tehnilised lahendused, mis võimaldavad geenidoonoritel saada juurdepääs oma terviseandmetele ainult pärast isiku elektroonset tuvastamist ehk pärast digitaalset isikusamasuse kontrollimist. Geenidoonorid on oma valikutes sõltumatud ning nende andmeid edastatakse uurijate ringist väljapoole vaid uuritavate nõusolekul. 12 a Inimesed Abiküsimused Ei Jah Kas uurimisobjektiks on inimesed? Uuritavatele (geenidoonoritele) pakutakse võimalust saada tagasisidet personaalsete geneetiliste riskide kohta. Teavitamine võimalusest saada tagasisidet toimub meedia kaudu neutraalses toonis ilma kallutamiseta. Uuringus osalevad vaid need isikud, kes ise avaldavad soovi saada tagasisidet. Kas uurimisobjektiks on haavatavad isikud või isikute grupid? Ei Kas uurimisobjektiks on isikud, kes ei saa ise anda teadlikku nõusolekut uuringus osalemiseks (sh piiratud teovõimega isikud)? Ei Kas uurimisobjektiks on alaealised? Ei Kas uurimisobjektiks on patsiendid? Ei Kas uurimistöös kogutakse inimestelt bioloogilisi proove? Kas inimestelt võetud bioloogiliisi proove kavatsetakse eksportida kolmandasse riiki ( https://www.aki.ee/et/teenused-poordumisvormid/andmete-edastamine-valisriiki ) või importida neid teisest riigist Eestisse? Ei 12 b Isikuandmed Ei Jah Kas uurimistöö käigus kogutakse või analüüsitakse isikuandmeid, sh eriliiki isikuandmeid? Geenidoonoritelt küsitakse piiratud mahus neid andmeid, mida on vaja raportite koostamiseks ja mis peavad seetõttu olema võimalikult ajakohased. Geenidoonoril p alutakse täit a täiendav küsimustik: praegune kehakaal, pikkus, vööümbermõõt, suitsetamine, kas on diagnoositud diabeet, hüpertooniatõbi või müokardi infarkt, sünni koht valla/linna täpsusega, rahvus . Kahte viimast parameetrit on tarvis päritolu raporti koostamiseks. Tagasiside küsimustike täitmisele eelneb täiendava nõusoleku küsimine. Kas uurimistöö hõlmab üksikisiku süsteemset jälgimist, tema andmeprofiili kogumist või töödeldakse suures ulatuses eriliiki ja/või tundlikke andmeid või kasutatakse (sekkuvaid) andmete töötlemise meetodeid varjatud viisil (nt elulemuse uuringud, jälgimine, järelevalve, audio ja video salvestamine, geo- positsioneerimine jne) või mistahes andmete töötlemise protsessi, mis võib kahjustab uuritavate õigusi ning vabadust? Ei Kas uurimistöös analüüsitakse eelnevalt kogutud isikuandmeid? Raportite koostamiseks kasutatakse EGV andmebaasis olemas olevaid andmeid . Spetsiaalselt selle projekti jaoks andmeid teistest andmebaasidest juurde ei küsita. Kas uurimistöös analüüsitakse avalikult kättesaadavaid andmeid? Ei Kas kavatsetakse edastada isikuandmeid või võimaldada neile juurdepääs kolmandast riikidest ( https://www.aki.ee/et/teenused-poordumisvormid/andmete-edastamine-valisriiki )? Ei Kas uurimistöö lõppedes toimub isikuandmete hävitamine/ anonüümimine? Ei 12 c Teised eetilised küsimused Kas uurimistöö läbiviimine võib kaasa tuua eelpool kirjeldamata eetilisi riske? Ei 13. Täita, kui uuring põhineb andmekogu ja/või andmeallika andmetel. Andmekogu ja/või andmeallika nimetus TÜ Eesti G eenivaramu. Isikuandmete töötlemise eesmärk Projekti teostamine . Andmekoosseis ja periood, mille kohta andmed kogutakse (vajadusel lisana) Andmed on juba eelnevalt kogutud. 14. Isikuandmete kaitse meetmete kirjeldus, sealhulgas andmete hoidmise, säilitamise, turvalisuse ja kustutamise kohta, sh andmete ja/või koodivõtme kustutamise kuupäev (kuni 1800 tähemärki, 1 lk). Kirjeldada ja põhjendada uuringu vajaduseks kogutud andmete säilitamist ja tähtaega. TÜ Eesti geenivaramu andmebaasis olevaid andmeid säilitatakse tähtajatult IGUS § 18 alusel. Kirjeldada isikuandmete pseudonüümimise protsessi ja vahendeid. Geenidoonorite andmed pseudonüümitakse koheselt geenidoonorite liitumisel. Kas toimub isikuandmete transportimine ning kirjeldada, kuidas on tagatud andmete turvalisus. Andmete töötlemine toimub TÜ Eesti geenivaramus. Isikuandmete kaitse kohta palun vt lk.14. Kinnitan, et kõik uuringu läbiviijad on teadlikud projekti läbiviimisega kaasnevatest eetilistest ja isikuandmete kaitsega kaasnevatest nõuetest. Vastutava uurija allkiri / digiallkiri / Taotluse esitamise kuupäev 27.07.2021 Taotluse EBIN ID (täidab hindaja) Viited Lisadokumentide loetelu: Vastutava te uurija te CV d Lili Milani https://www.etis.ee/Portal/Persons/Index?rvn=1%3Fpersoninfo.searchtext&searchmergedinstitutions=true Mait Metspalu https://www.etis.ee/Portal/Persons/Index?rvn=1%3Fpersoninfo.searchtext&searchmergedinstitutions=true Lisa 1 Minu Geenivaramu digitaalse tervisekäitumise muutmise sekkumisprogrammi näidisvaated. Lisa 2 Informeerimise leht ja teadliku nõusoleku vorm Lisa 3 MinuGeenivaramu andmekoosseis V1
Lisa 2 Nõusolekuvorm (infolehega) Uuritava informeerimise leht ja teadliku nõusoleku vorm Projekti nimetus: “ Geenidoonorite tagasiside ja küsimustike teadusportaal - Minu Geenivaramu” Lugupeetud geenidoonor! Pöördusite Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu poole sooviga saada tagasisidet. Lühikokkuvõte uuringust Geenidoonorina on Teil võimalus saada personaalset tagasisidet oma geeniandmetega seotud terviseriskidest ja geneetilisest päritolust. Käesoleva uuringu eesmärk on koguda teadmisi, kuidas geenidoonorid sooviksid sellist tagasisidet saada. Kõigi olemasolevate geenidoonorite andmete koondanalüüs lubab alates 2021. aastast alustada tugeva teadusliku põhjendatusega geeniinfole toetuvat tagasisidet. Selleks oleme loonud veebikeskkonna M inuG eenivaramu , mille kaudu saate ise osaleda oma geeniraporti koostamisel. Uuringu eesmärk Inimgeeniuuringute seaduse §3 lõige (2) kohaselt on EGV kolm peamist eesmärki: edendada geeniuuringute arengut, koguda teavet Eesti rahvastiku tervise ja pärilikkuse informatsiooni kohta ja rakendada geeniuuringute tulemused rahva tervise parandamiseks. Käesolev projektiga algab on uus etapp EGV töös, kus kõikidel geenidoonoritel on võimalik saada personaliseeritud tagasisidet teadustulemuste alusel. Projekti käigus saavad geenidoonorid personaalset geneetilist tagasisidet järgmistes valdkondades: Sagedaste haiguste pärilik risk kirjeldab pärilike faktorite rolli sagedastesse haigustesse (näiteks teise tüübi diabeet, südame-veresoonkonna haigused) haigestumisel. Tegemist on paljude geenide ja geenivariantide koondmõju hinnanguga (polügeense riskiskooriga) ja võimalusel ka seda täiendava koguriskihinnanguga, mille alusel inimesed saavad teha tervisekäitumise otsuseid. Farmakogeneetika valdkonnas edastame rahvusvaheliselt teadaolevat infot ravimite sobivuse või kasutamise vastunäidustuste kohta. Kõrge haigestumisriskiga seotud pärilike geenivariantide raporteerimisel on prioriteediks variandid, mis võimaldavad efektiivset sekkumist suunatud jälgimise, ennetuse ja varase ravi kaudu. Siia kuuluvad näiteks erinevate perekondlike vähivormidega, kõrge äkksurma riskiga seostuvate südamehaigustega, jääva organkahjustusega seotud ainevahetushäiretega jms geenid ja geenivariandid. Peab meeles pidama, et sellise geenivariandi leid ei tähenda, et isik oleks haige või et ta kindlasti haigestuks. Mõõduka haigusriskiga seotud pärilikud geenivariandid on sellised terviseriskidega seotud faktorid, mida võiks arvestada teatud keskkonnateguritega seotult. Need selgitavad, miks teatud inimestel on eriti oluline järgida tervislike eluviiside soovitusi. Geneetiline päritolu - geenidoonoritele kuvatakse nende geneetiliste lähi-ja kaugemate sugulaste sünnikohtade paiknemist Eesti kaardil - “Minu geneetiline Eesti”.. Lähisugulastena defineeritakse sugulased alates kolmandast sugulusastmest, et vältida isadustestiga samaväärse info edastamist. Muu huvipakkuva, otseselt terviseriskidega mitteseostuva info raames on võimalik anda üldist tagasisidet näiteks eeldatava pikkuskasvu ja muude geneetiliste leidude kohta. Mida uuringus osalemine Teie jaoks tähendab? Te saate tagasisidet veebikeskkonna vahendusel raportina, mille koostamiseks on vajalik Teie isikuandmete tagasikodeerimine ja enne raporti koostamist Teie poolt täidetud terviseandmete küsimustik. Uuringu käigus kogutud andmed lisatakse geenivaramu andmebaasi analoogselt geenidoonorite esmasele andmekogumise mudelile. Teil on võimalik raportit ka välja trükkida. Raportisse lisandub perioodiliselt uusi osasid vastavalt EGV teadustöö tulemustele, sel viisil tekivad raporti uued, ajakohastatud versioonid. Märguanne uue versiooni doonoritele kättesaadavaks tegemise kohta avaldatakse EGV kodulehel. Teil on võimalus peale nõusolekuvormi allkirjastamist täpsustada teemade valikut, mille kohta te seekord tagasisidet soovite. Kui olete oma valikud kinnitanud, on teie raporti sisukord piiritletud ja saate edasi liikuda valitud teemade raames. Lisaks saate märkida oma soovi osaleda ka teistes EGVs samal ajal käimasolevates projektides. Nendes osalemiseks on eraldi vastavad infomaterjalid ja nõusolekuvormid. Vajadusel on soovijatel võimalus saada nõustamist tagasiside raportiga tutvumisel. Selleks tuleb eelnevalt kokku leppida allpool esitatud kontaktide kaudu. Uuringu käigus töötleb EGV Teie järgmisi andmeid : ees- ja perekonnanimi , isikukood , e-posti aadress , postiaadress , telefoninumber , s ünnikoht valla/linna täpsusega , r ahvus , g enotüüp , v anus , s ugu , s uitsetamine , p ikkus , k aal , v ööümbermõõt , h üpertensiooni diagnoosi olemasolu , m üokardiinfarkti diagnoosi olemasolu , t eist tüüpi diabeedi diagnoosi olemasolu . Uuringus osalemine on geenidoonorile tasuta. Uuringu käigus on Teil soovi korral võimalik uuendada terviseandmeid, mille alusel tehakse uued geneetiliste terviseriskide kalkulatsioonid, aga MinuGeenivaramu saab kasutada ka Teie kohta olemasolevaid terviseandmeid nii et uuendamine toimub ainult Teie soovil ja loal. Kui otsustate terviseandmeid uuendada, tekib EGV andmebaasi Teie kohta uus ajapunkt. Teatud uusi andmeid kasutatakse kohe geeni raporti koostamisel, teisi rakendatakse teadustöös, mille tulemused avaldatakse teadusartiklitena. Uuringu tulemused võivad kaasa aidata geneetilistest muutustest tingitud haiguste avastamis- ja ravivõimaluste väljatöötamisele. Projekti käigus tekkiv kliinilis-teaduslik informatsioon annab Teile ülevaate oma terviseparameetritest ja geeniinfol põhinevatest hinnangulistest riskidest tulevikus. Peate arvestama, et raportis sisalduv teave võib olla Teie jaoks ootamatu ja murettekitav. Kuna projekt on keskendunud varasele informeerimisele, tervisekäitumise suunamisele ja raskete hilistüsistuste vältimisele, siis sellest tulenevad võimalikud ebameeldivused (näiteks küsimustiku täitmisega seotud ajakulu, psühholoogiline ja sotsiaalne mõju) on väiksemad võrreldes eeldatava kasuga. Kui Te vajate lisainformatsiooni otsuse tegemisel projektis osalemiseks, siis palun võtke ühendust Geenivaramuga. Tagasiside mõju hindamine Projekti käigus palutakse Teil täita ka kaks küsimustikku Teie ootuste, saadud tagasiside arusaadavuse ja isikliku mõju kohta enne ja vahetult pärast geeniraporti saamist. Küsimustikud täidetakse elektroonselt ja iga küsimustiku täitmine võtab eeldatavalt aega 10-15 minutit. Kogutud andmeid rakendatakse isikustamata kujul teadustöös, mille tulemused avaldatakse teadusartiklitena. Teie vastused on abiks sarnase uuringumetoodika arendamisel ja rakendamisel edaspidi. Esimene küsimustik avaneb koos terviseandmete küsimustikuga ja täidetakse enne raporti koostamist, teine pärast raporti saamist kuni viie päeva jooksul. Et küsimustiku täitmine pärast ei ununeks, saadetakse Teile e-mailile vastav meeldetuletus ja link küsimustikule. Teie õigused uuringus osalemisel Projektis osalemine on vabatahtlik. Kõik Teiega seonduvad andmed on konfidentsiaalsed ja teadlastele väljastatakse ainult anonüümseid andmeid. Teil on õigus nõustamisele tagasiside raportiga tutvumisel. Teil on õigus keelduda oma andmete uuendamisest. Sel juhul kasutatakse tagasiside raporti koostamisel andmeid, mis saadi Geenivaramuga liitumisel ning andmete täiendamisel teistest andmebaasidest, kui Te pole seda keelanud. On võimalik, et uuendamata andmete baasil ei saa koostada kõiki peatükke sisaldavat raportit. Kui otsustate anda uue ajapunkti andmed, siis kasutatakse raporti koostamisel lisaks Geenivaramu andmebaasis juba varem olemasolevatele andmetele ka uusi andmeid. Andmete uuendamisest loobumiseks saate teha vastava märke nõusoleku vormil. Tagasiside mõju hindamise küsimustike täitmine on Teile vabatahtlik. Te saate teha sellekohase märke nõusolekuvormil. Uuringuga seonduvate korralduslike ja uuringu ülesehitust puudutavate küsimuste korral saate täiendavat informatsiooni: telefon 5154082 e-mail
[email protected] EGV koduleht www.geenivaramu.ee Teadliku nõusoleku vorm: Uuringu käigus kasutatavate andmete vastutav töötleja on Tartu Ülikool. Projekti nimetus: “ Geenidoonorite tagasiside ja küsimustike teadusportaal - Minu Geenivaramu” Mina, …………………………………………………………………………………………. olen informeeritud , et geenidoonorina on mul võimalus saada personaliseeritud geeniandmete põhjal tagasisidet MinuGeenivaramu veebikeskkonna vahendusel, tagasiside saamiseks kasutatakse minu isikuandmeid ja küsitakse terviseandmete uuendamist . Olen teadlik, et mul on õigus saada tagasisidet ka ilma terviseandmete uuendamiseta. Kinnitan oma nõusolekut uuringus osalemiseks allkirjaga. Olen nõus oma andmete uuendamisega Jah □ Ei □ Olen nõus täitma küsimustikud tagasiside kohta Jah □ Ei □ Tean, et uuringute käigus tekkivate teaduslike ja õiguslike küsimuste kohta on võimalik saada mulle vajalikku täiendavat informatsiooni uuringu juhilt: Prof. Lili Milani, PhD Tartu Ülikooli Genoomika Instituudi asedirektor Riia 23b, Tartu 51010, tel. 7374039 Uuritava informeerimise ja teadliku nõusoleku leht vormistatakse veebikeskkonnas ID-kaardi , Smart-ID ja mobiili-ID põhiste autentimisvahendite abil ja allkirjastatakse digitaalselt.
MinuGeenivaramu andmekoosseis 2021 Andmeid kasutatakse MinuGeenivaramu pilootuuringus. Töödeldavad i sikuandmed EGV andmebaas Ees- ja perekonnanimi Isikukood MinuGeenivaramu E-posti aadress Postiaadress Telefoninumber Sünnikoht valla/linna täpsusega Rahvus Tervise - ja geeni andmed EGV andmebaas Genotüüp Vanus Sugu Suitsetamine Pikkus Kaal Vööümbermõõt Hüpertensiooni diagnoosi olemasolu Müokardiinfarkti diagnoosi olemasolu Teist tüüpi diabeedi diagnoosi olemasolu Kogutakse MinuGeenivaramu keskkonnas (kui geenidoonor on nõus uuendama) Suitsetamine Pikkus Kaal Vööümbermõõt Hüpertensiooni diagnoosi olemasolu Müokardiinfarkti diagnoosi olemasolu Teist tüüpi diabeedi diagnoosi olemasolu