Ministeeriumid Teie nr
Meie 13.03.2015 nr 8-1/2209
Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja
arvamuse andmiseks
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks justiitsministri määruse „Ametlike Teadaannete
põhimäärus“ eelnõu ja seletuskirja.
Eelnõu ja seletuskiri on leitav eelnõude infosüsteemist (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/
Palume seisukohad esitada viie tööpäeva jooksul arvates eelnõu EIS-s kooskõlastamiseks
esitamisest.
Lugupidamisega
Andres Anvelt
Justiitsminister
Arvamuse andmiseks: Kohtute esimehed
Andmekaitse Inspektsioon
[email protected]
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
[email protected]
Eesti Linnade Liit
[email protected]
Eesti Maaomavalitsuste Liit
[email protected]
Notarite Koda
[email protected]
Eesti Advokatuur
[email protected]
Pankrotihaldurite ja Kohtutäiturite Koda
[email protected]
Gerly Kuivkaev 6208 234
[email protected]
Tõnismägi 5A / 15191 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected] / www.just.ee
Registrikood 70000898
Eelnõu
10.03.2015
Ametlike Teadaannete põhimäärus
Määrus kehtestatakse Riigi Teataja seaduse § 13 lõike 4 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Ametlikud Teadaanded
(1) Ametlikud Teadaanded on Eesti Vabariigi ametlik võrguväljaanne, milles avaldatakse
teated, kutsed ja kuulutused (edaspidi teadaanne) nende avalikult teatavakstegemiseks.
(2) Ametlikud Teadaanded on ühtlasi riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu.
(3) Ametlikes Teadaannetes avaldatud teadaandel on õiguslik tähendus seaduses sätestatud
juhul.
§ 2. Ametlike Teadaannete vastutav ja volitatud töötleja
(1) Ametlike Teadaannete väljaandja ja vastutav töötleja on Justiitsministeerium (edaspidi
väljaandja).
(2) Väljaandja:
1) juhib Ametlike Teadaannete väljaandmist ja kavandab selle arendamist;
2) korraldab koostöös andmeandjatega teadaannete vormide koostamise ja kättesaadavaks
tegemise teadaannete avaldamiseks;
3) annab õiguslikke selgitusi teadaannete avaldamise kohta;
4) otsustab õigustatud huvi korral andmekogu arhiiviandmetele juurdepääsu õiguse andmise.
(3) Ametlike Teadaannete volitatud töötleja on Registrite ja Infosüsteemide Keskus (edaspidi
volitatud töötleja).
(4) Volitatud töötleja:
1) haldab, majutab ja arendab andmekogu;
2) juhendab andmeandjaid teadaannete avaldamisel ning töötleb andmeid kooskõlas
õigusaktidega määruses sätestatud ülesannete täitmiseks;
3) tagab andmekogu turvanõuete täitmise, tehnilise toimimise ja juurdepääsu andmekogule;
4) täidab vastutava töötleja poolt pandud kohustusi ja antud juhiseid.
§ 3. Andmekoosseis
(1) Riigi Teataja seaduse § 13 lõike 2 alusel avaldatakse Ametlikes Teadaannetes teadaanded,
mille avaldamise kohustus tuleneb seadusest või Vabariigi Valitsuse või ministri määrusest ja
mille avaldamine muus väljaandes ei ole ette nähtud.
(2) Nende teadaannete nimekiri, mille avaldamine on õigusaktidega ette nähtud, avaldatakse
ajakohases seisus Ametlike Teadaannete veebilehel.
(3) Teadaannete kohta avaldatakse Ametlike Teadaannete veebilehel:
1) teadaande pealiigi ja selle alla kuuluvate alaliikide nimetused;
2) õiguslik alus teadaande avaldamiseks;
1
3) andmeandjad, kes seda alaliiki teadaandeid avaldavad;
4) teadaande avaldamise lõpetamise tähtaeg.
(4) Teadaande andmekoosseis on sätestatud määruse § 8 lõikes 1.
(5) Andmekogus peetakse arvestust andmeandjate ja nende nimel teadaannete avaldamise
õiguse saanud isikute üle.
(6) Ametlike Teadaannete andmekogusse võetakse liidestatud andmekogudest:
1) eraõigusliku juriidilise isiku ja tema esindajate andmed äriregistrist;
2) asutuse ja avalik-õigusliku juriidilise isiku andmed riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste
riiklikust registrist;
3) teadaandes sisalduvad ning andmeandja esindajatest ja avaldajatest füüsiliste isikute ees- ja
perekonnanimed, isikukoodid ning kontaktandmed rahvastikuregistrist ja portaalist eesti.ee.
(7) Andmeandja esindajad ja avaldajad ning autoriseeritud teenuse kasutajad kinnitavad
registrist võetud andmed ning sisestavad vajaduse korral ametinimetuse ning täiendavate
kontaktandmetena e-posti aadressid ja telefoninumbrid.
(8) Detailne andmekoosseis tehakse kättesaadavaks riigi infosüsteemi haldussüsteemi
veebilehel.
§ 4. Andmekogu turvaklass ja turbeaste
Andmekogu turvaklass on K2T3S1 ja turbeaste kõrge (H).
2. peatükk
Andmeandjad ja teadaannete avaldamine
§ 5. Andmeandja ja esindusõigused
(1) Andmekogusse andmete andjaks on õigusakti alusel teadaande esitamiseks kohustatud või
õigustatud isik või haldusorgan.
(2) Andmeandja esindaja peab ennast tuvastama, sisenedes Ametlike Teadaannete veebilehele
digitaalseks isiku tõendamiseks ettenähtud dokumendi abil.
(3) Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse ning avalik-õigusliku juriidilise isiku esindaja
esitab andmeandja nimel Ametlikes Teadaannetes taotluse andmeandja esindamiseks ja
teadaannete avaldamiseks.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud andmeandja esindaja sisestab esindusõiguse
taotlemisel järgmised andmed või kontrollib nende õigsust:
1) andmeandja andmed, mis tuvastatakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikust
registrist;
2) esindaja ees- ja perekonnanimi ning isikukood, mis tuvastatakse rahvastikuregistrist;
3) esindaja ametinimetus ja tema kontaktandmed;
4) õigusakti või muu dokumendi andmed, mille kohaselt esindaja on õigustatud andmeid selle
andmeandja nimel esitama; vajaduse korral lisab ta ka dokumendi.
(5) Notarite, kohtutäiturite ja pankrotihaldurite ning nende esindajate andmed esitavad
väljaandjale nende esindusorganisatsioonid. Andmed sisestab infosüsteemi volitatud töötleja
uue andmeandja andmete lisamisel ning edaspidi muudab või lisab esindajate ja avaldajate
andmeid andmeandja esindaja.
(6) Eraõiguslikust juriidilisest isikust andmeandja andmed ja tema esindusõigusega isikute
andmed võetakse äriregistrist. Kui äriregistris andmed puuduvad, siis tuleb andmeandja
2
esindamiseks esitada Ametlike Teadaannete veebilehel taotlus koos andmeandja nime,
kontaktandmete ja käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 2–4 sätestatud andmetega.
(7) Andmeandja esindajal on õigus volitada andmeandja nimel teadaande avaldamise õigust
teistele isikutele ning samuti kohustus esindaja ja avaldaja õigused lõpetada, kui nende isikute
volitused andmeandja nimel teadaandeid avaldada lõpevad.
(8) Volitatud töötlejal on õigus esindus- ja avaldamisõigust kontrollida ning turvalisuse
kaalutlusel õigused peatada, lõpetada või esindusõiguse taotlus põhjendatult tagasi lükata.
§ 6. Teadaande esitamise viisid
(1) Esitaja esitab teadaande elektrooniliselt:
1) Ametlike Teadaannete veebilehel;
2) teistest infosüsteemidest andmevahetuskihi kaudu.
(2) Kui andmeandjal puudub võimalus veebilehel või andmevahetuskihi kaudu teadaannet
esitada, siis loob volitatud töötleja sellise võimaluse või kui sellist tehnilist võimalust ei ole,
võimaldab erandina teadaande esitada e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna.
§ 7. Teadaande avaldamise õiguse tuvastamine
(1) Õigus andmeandja nimel teadaanne avaldada tuvastatakse teadaande avaldamisel
digitaalseks isiku tõendamiseks ettenähtud dokumendi abil Ametlike Teadaannete veebilehel:
1) andmeandjaks oleva eraõigusliku juriidilise isiku esindaja puhul äriregistrist või juba
andmekogusse kantud esindaja või avaldaja andmete või taotluses esitatud andmete alusel, kui
isik ei ole äriregistris;
2) andmeandjaks oleva riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse ning avalik-õigusliku isiku
esindaja puhul esindaja taotluse alusel volitatud töötleja poolt kinnitatud andmete alusel;
3) andmeandjaks oleva notari, kohtutäituri või pankrotihalduri puhul nende esindusorgani
poolt esitatud ja volitatud töötleja poolt sisestatud andmete alusel; kui nimetatud andmeandja
kohta on andmed sisestatud, siis edaspidi muudab esindaja ja avaldaja andmeid andmeandja
esindaja;
4) andmeandja esindaja poolt Ametlikesse Teadaannetesse sisestatud teise esindaja ja avaldaja
andmete alusel.
(2) Ametlike Teadaannetega liidestatud infosüsteemist teadaannete esitamisel tuvastatakse
avaldamisõigus Ametlike Teadaannete andmekogust.
(3) Andmeandja nimel on võimalik avaldada ainult seda alaliiki teadaandeid, mille
avaldamiseks on andmeandjal õigus.
(4) Teadaande, mis esitatakse erandina e-postiga, allkirjastab digitaalselt andmeandja nimel
teadaande avaldamise õigusega isik.
§ 8. Nõuded teadaande sisule
(1) Teadaanne peab sisaldama vähemalt järgmist teavet:
1) teadaande alaliik;
2) andmeandja, kelle nimel teadaanne esitatakse;
3) viide õiguslikule alusele, märkides seaduse või määruse sätte, mille alusel teadaanne
avaldatakse;
4) teadaande sisu, milles ei tohi olla rohkem teavet, kui teadaande avaldamise eesmärgi
täitmiseks on vajalik;
3
5) kui teadaandes on märgitud füüsiline isik, siis rahvastikuregistrist kontrollitud isiku ees- ja
perekonnanimi nimetavas käändes ja isikukood; isikukoodi puudumise korral märgitakse
teadaandesse sünniaeg, kui see on teada;
6) kui teadaandes on märgitud juriidiline isik, siis äriregistrist kontrollitud isiku nimi
nimetavas käändes ja registrikood, samuti juriidilise isiku kehtetud ärinimed, mis lisatakse
automaatselt äriregistri andmete alusel;
7) andmeandja kontaktandmed ja vajaduse korral avaldaja kontaktandmed.
(2) Erandina e-postiga esitatud digitaalselt allkirjastatud teadaandele tuleb lisada andmed
riigilõivu tasumise kohta. Riigilõivu tasumise korral teise isiku eest teatab esitaja ka selle teise
isiku nime.
(3) Väljaandja koostab koostöös andmeandjatega teadaande alaliigile vastavad vormid,
arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõudeid ja selle õigusakti nõudeid, mille
alusel teadaanne avaldatakse.
(4) Teadaande vormid tehakse teadaande avaldamiseks kättesaadavaks andmekogu
veebiliidese kaudu või vastava teenuse abil teistele andmekogudele, mis on andmevahetuskihi
kaudu Ametlike Teadaannetega liidestatud.
§ 9. Teadaande avaldamise lõpetamise tähtaja määramine
(1) Riigi Teataja seaduse § 13 lõike 9 kohaselt määrab esitaja teadaande avaldamisel
avaldamise lõpetamise tähtaja, arvestades avaldamise eesmärgi saavutamise vajadust ja
käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel teadaande alaliikidele andmekogus määratud tähtaegu.
(2) Teadaande avaldamise tähtajad on liikidel järgmised:
1) teadaanded, mis ei sisalda füüsilise isiku nime või isikukoodi, avaldatakse tähtajatult, kui
seadusest või määrusest, mille alusel teadaanne avaldatakse, ei tulene avaldamise lõpetamise
tähtaeg;
2) isikuandmeid sisaldavad teadaanded, mille avaldamiseks on ülekaalukas avalik huvi,
avaldatakse kuni 30 aastat või tähtajatult, kui seadusest või määrusest, mille alusel teadaanne
avaldatakse, ei tulene avaldamise lõpetamise teistsugune tähtaeg;
3) isikuandmeid sisaldavad teadaanded, mille avaldamise lõpetamise tähtaeg tuleneb
õigusaktidest või on seotud teadaandes märgitud tähtajaga ja avaldamise eesmärgi
saavutamisega, avaldatakse eelnimetatud tähtajaks.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatud teadaannetele määratakse avaldamise
tähtaeg automaatselt.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2 ja 3 sätestatud teadaannete avaldamistähtajad
määratakse andmekogus kooskõlastatult andmeandjate esindajatega ja võimalusega neid
avaldamisel etteantud vahemikus muuta vastavalt teadaande alaliigi avaldamise eesmärgile.
(5) Teadaande alaliikide ajakohane loetelu koos avaldamise tähtaegadega avaldatakse
Ametlike Teadaannete veebilehel.
§ 10. Teadaande esitamine ja avaldamine
(1) Teadaande esitamiseks andmeandja nimel siseneb tema esindaja või avaldaja Ametlike
Teadaannete andmekogusse veebiliidese kaudu.
(2) Teadaande esitamisel avaldaja:
1) valib teadaande alaliigile vastava eeltäidetud vormi;
2) sisestab puuduolevad andmed ja vajaduse korral teksti;
3) kontrollib andmeid Ametlike Teadaannetega liidestatud registritest vormis loodud
võimalusi kasutades;
4
4) määrab vajaduse korral teadaande isikule kättetoimetamiseks täiendava e-posti aadressi;
5) määrab võimaluse korral isikule kättetoimetamiseks ooteaja, mille jooksul teadaannet ei
avaldata;
6) määrab teadaandele avaldamise tähtaja, kui see on teadaande alaliigi puhul lubatud;
7) määrab vajaduse korral teadaande mõjupiirkonna;
8) otsustab teadaande avaldaja andmete kuvamise teadaandes.
(3) Teadaanne, mille avaldamise eest on ette nähtud riigilõiv, avaldatakse pärast riigilõivu
laekumist.
(4) Pärast teadaande vormi täitmist kinnitab avaldaja sisestatud andmete õigsust ja teadaanne
avaldatakse väljaandja digitaalse templiga automaatselt.
(5) Erandina, kui andmeandjal puudub võimalus veebipõhiselt või liidestatud infosüsteemi
kaudu teadaannet avaldada ja sellist võimalust ei ole võimalik luua, võib teadaande
avaldamiseks esitada digitaalse allkirjaga. Sel juhul sisestab teadaande volitatud töötleja.
§ 11. Ilmse ebatäpsuse parandamine avaldatud teadaandes
(1) Volitatud töötleja või avaldaja parandab avaldatud teadaandes ilmse ebatäpsuse koos vea
parandamise põhjenduse ja paranduse kirjeldusega.
(2) Vea parandamine on keelatud, kui see muudab teadaande sisu või isiku andmeid.
(3) Avaldatud teadaandes vea parandamisel kuvatakse teadaande juures parandaja, vea
parandamise aeg ja põhjendus paranduse kirjeldusega.
§ 12. Teadaande avaldamise lõpetamine ja kustutamine
(1) Avaldamise tähtaja lõppemisel lõpetatakse teadaande avaldamine ja kantakse see
andmekogu arhiivi automaatselt.
(2) Kui avaldamise eesmärk on teadaanne isikule kätte toimetada, siis on isikul õigus
digitaalseks isiku tõendamiseks ettenähtud dokumendi abil Minu Ametlike Teadaannete
(edaspidi Minu AT) teenust kasutades Ametlike Teadaannete andmekogusse sisenedes
teadaande kättesaamine kinnitada ja sel juhul lõpetatakse teadaande avaldamine automaatselt
enne avaldamise lõpetamise tähtaja saabumist.
(3) Isik, kelle isikuandmeid teadaanne sisaldab, või muu puudutatud isik võib andmeandjalt
nõuda selle teadaande avaldamise lõpetamist, mille avaldamise eesmärk on täidetud.
(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõue on põhjendatud, lõpetab andmeandja
avaldamise enne tähtaja saabumist kümne päeva jooksul isiku taotluse saamisest.
Ennetähtaegse lõpetamise korral lisab avaldaja teadaande juurde põhjenduse.
(5) Kui teadaande avaldamise lõpetamise tähtaeg on seotud sündmuse saabumisega, siis peab
avaldaja sündmuse saabumisel avaldamise lõpetama.
(6) Kui selgub, et teadaande avaldamiseks puudub õiguslik alus või teadaanne ei ole sisult
õige ja seda ei ole võimalik parandada, on avaldajal või volitatud töötlejal kohustus teadaanne
kustutada ja tühistada ning sellega avaldamine lõpetada. Teadaande tühistamisel lisatakse
sellele põhjendus.
(7) Teadaanne, mille avaldamine on lõpetatud, ning andmed selle kohta kantakse andmekogu
arhiivi koos tühistaja, tühistamise aja ja põhjendusega.
3. peatükk
Juurdepääs andmekogule
§ 13. Andmetele juurdepääs
5
(1) Igaühel on õigus Ametlike Teadaannete veebilehel avaldatud teadaannetele tasuta juurde
pääseda kuni avaldamise lõpetamiseni.
(2) Avaldatud teadaannet, mis ei ole adresseeritud füüsilisele isikule, on võimalik
taaskasutada ja automaatselt alla laadida.
§ 14. Arhiiviandmetele juurdepääs
(1) Andmekogu arhiivi kantud teadaandele on õigus juurde pääseda veebiliidese kaudu
digitaalseks isiku tõendamiseks ettenähtud dokumendi abil:
1) isikul, kelle andmed teadaandes sisalduvad;
2) andmeandjal, tema esindajal ja avaldajal andmeandja nimel esitatud teadaannetele;
3) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse või vaba elukutse esindajal taotluse alusel oma
ülesannete täitmiseks teiste andmeandjate poolt avaldatud teadaannetele;
4) isikul õigustatud huvi korral tema põhjendatud taotluse alusel.
(2) Kui väljaandja loeb käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 alusel esitatud taotluse
põhjendatuks, loob volitatud töötleja taotluses nimetatud teadaandele juurdepääsu õiguse viie
tööpäeva jooksul taotluse esitamisest.
(3) Kui õigustatud huvi väljaselgitamiseks on vaja täiendavat analüüsi, võib väljaandja
teadaandele juurdepääsu andmise otsustamise tähtaega pikendada kuni 15 tööpäevani. Tähtaja
pikendamisest koos põhjendusega teatab volitatud töötleja taotlejale viie tööpäeva jooksul.
(4) Ametlikes Teadaannetes registreeritakse automaatselt ning säilitatakse teadaande juures
andmed selle kohta, kes ja millal teadaandega tutvus, välja arvatud juhul, kui teadaandega
tutvuti kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamise või riikliku julgeoleku huvides.
(5) Volitatud töötleja küsib arhiiviandmete väljastamiseks väljaandjalt juhiseid.
§ 15. Andmekogu e-teavitus
(1) Isikule, kelle andmed on teadaandes märgitud, saadetakse teavitus avaldatud või
avaldamiseks esitatud teadaande kohta.
(2) Teavitus saadetakse eesti.ee portaali kaudu isiku poolt suunatud e-posti aadressil,
äriregistris sisalduvale e-posti aadressil ja e-posti aadressil, mille isik või andmeandja on
sisestanud Ametlike Teadaannete andmekogusse.
(3) Andmeandja esindajale ja avaldajale saadetakse avaldamisõiguse andmise ja teadaande
kättetoimetamise kinnitamisel teavitus nende e-posti aadressidel.
§ 16. Minu AT teenus
(1) Füüsilisel isikul ja juriidilise isiku esindajal on õigus digitaalseks isiku tõendamiseks
ettenähtud dokumendi abil siseneda veebiliidese kaudu andmekogusse ja kasutada tasuta
Minu AT teenust.
(2) Minu AT teenus võimaldab:
1) kinnitada isikule kättetoimetamiseks esitatud ja avaldatud teadaannete kättesaamist;
2) tutvuda enda andmeid sisaldavate teadaannetega, mille avaldamine on lõpetatud;
3) tutvuda andmetega selle kohta, kes ja millal on vaadanud andmekogu arhiivi kantud tema
andmeid sisaldavaid teadaandeid;
4) tellida teavitusi teadaannete avaldamise kohta e-posti aadressil;
5) kasutada muid teenuse võimalusi.
§ 17. Andmete säilitamine
6
(1) Tühistatud teadaanded ja teadaanded, mille avaldamine on lõpetatud, kantakse andmekogu
arhiivi ja juurdepääs nendele võimaldatakse määruse §-s 14 sätestatud korras.
(2) Volitatud töötleja säilitab teadaanded ja nende kohta käivad andmed vastavalt määratud
säilitustähtaegadele. Kui teadaandele on hindamise tulemusel antud arhiiviväärtus, siis
säilitatakse teadaannet püsivalt.
4. peatükk
Lõppsätted
§ 18. Järelevalve
(1) Järelevalvet andmekogu pidamise üle teostavad väljaandja ja avaliku teabe seaduse § 531
lõikes 1 nimetatud asutus. Andmekaitse järelevalvet andmekogu pidamise seaduslikkuse üle
teostab Andmekaitse Inspektsioon.
(2) Volitatud töötleja esitab väljaandjale aruandeid või annab selgitusi andmekogu pidamisel
ilmnenud probleemide kohta. Volitatud töötlejal on õigus nõuda väljaandja juhiseid
probleemide lahendamiseks.
(3) Andmekogu pidamises puuduste ilmnemise korral on andmekogu volitatud töötleja
kohustatud kõrvaldama järelevalve teostaja ettekirjutuses nimetatud puudused järelevalve
teostaja määratud tähtpäevaks.
§ 19. Määruse rakendamine
Määrust rakendatakse Ametlike Teadaannete uue infosüsteemi kasutusele võtmisel.
§ 20. Määruse kehtetuks tunnistamine
Justiitsministri 2011. aasta 1. septembri määrus nr 43 „Ametlike Teadaannete põhimäärus“
tunnistatakse kehtetuks.
§ 21. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2015. aasta 6. aprillil.
Andres Anvelt
Minister
Norman Aas
Kantsler
7
Justiitsministri määruse „Ametlike Teadaannete põhimäärus“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Kõnesoleva määrusega kehtestatakse uus „Ametlike Teadaannete põhimäärus“ (edaspidi
määrus). Määrus kehtestatakse Riigi Teataja seaduse (edaspidi RTS) § 13 lõike 4 alusel, mis
näeb muu hulgas ette Ametlike Teadaannete pidamise ja teadaannete esitamise korra,
teadaannete avaldamise lõpetamise ja kustutamise tähtaegade ning nende teadaannetega
tutvumise korra kehtestamise, mille avaldamine on lõpetatud. Samuti antakse viidatud
volitusnormis õigus kehtestada nende tasuliste teenuste loetelu, millega võimaldatakse
automaatsete teavituste, päringute või automaatselt töödeldavate andmete edastamine,
teenuste osutamise tingimused ja tasumäärad kuni 6 eurot ühe teavituse või päringu kohta.
Erinevalt määrusega kehtetuks tunnistatavast põhimäärusest (edaspidi eelmine põhimäärus) ei
näe määrus enam ette Ametlike Teadaannete tasulisi teenuseid. Uue põhimääruse
kehtestamise vajadus tuleneb eelkõige uue Ametlike Teadaannete infosüsteemi valmimisest,
mille kasutuselevõtmine loob senisest tõhusama töökorralduse ja kasutusvõimalused, samuti
tagab suuremas ulatuses isikuandmete kaitse põhimõtete rakendamise. Uue
avaldamiskorralduse, täpsema andmekoosseisu ja uute kasutusvõimaluste sätestamine eelmise
põhimääruse muudatustena tooks kaasa olulises osas selle sõnastuse muutmise, mistõttu on
terviklikkuse huvides õige kehtestada uus põhimäärus.
Peale selle sätestatakse määruses avaliku teabe seaduse (edaspidi AvTS) § 435 lõike 1 kohaselt
eelmisest põhimäärusest veidi täpsemalt andmekogu vastutav ja volitatud töötleja,
andmekoosseis ja muud määruse tasandil olulised regulatsioonid Ametlike Teadaannete
pidamiseks. See tagab suurema selguse ja praktikas aset leidnud vaidluste vältimise.
Määruse eesmärk on toetada uue Ametlike Teadaannete infosüsteemi kasutuselevõtmist,
kehtestades Ametlike Teadaannete väljaandmise täpsema korra ja tööjaotuse, uute võimaluste
kasutamise ja muud muudatused, mis on vajalikud Ametlike Teadaannete väljaandmise
korraldamisel.
Eelnõu ja seletuskirja on välja töötanud Justiitsministeeriumi Riigi Teataja talituse juhataja
Jüri Heinla (
[email protected] tel 620 8145). Eelnõu on keeleliselt toimetanud õiguspoliitika
osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik (
[email protected], tel 620
8270).
I2.. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb neljast peatükist.
1. peatükk. Üldsätted
2. peatükk. Andmeandjad ja teadaannete avaldamine
3. peatükk. Juurdepääs andmekogule
4. peatükk. Lõppsätted
1. peatükk. Üldsätted
Paragrahv 1 sätestab, et Ametlikud Teadaanded on Eesti Vabariigi ametlik võrguväljaanne.
Ametlikud Teadaanded ilmub ainult elektroonilisel kujul alates 2003. aasta 1. juulist.
Ametlikud Teadaanded on ühtlasi riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu ja allub selles osas
AvTS 51. peatükis sätestatud regulatsioonile.
Andmekogu eesmärk on teadaannete avaldamine nende avalikuks teatavakstegemiseks. RTS
sätestab võrguväljaande Ametlike Teadaanded avaldamise Internetis (RTS § 13 lg 3). Eri liiki
teadaannetel on aga erinev avaldamise eesmärk, mis tuleneb seadusest või määrusest, milles
sätestatakse teadaande avaldamise kohustus Ametlikes Teadaannetes. Näiteks, kui
kohtukutsete
avaldamise eesmärk on need isikule kätte toimetada, siis pankrotihaldurina tegutsemise õiguse
äravõtmise kohta teadaande avaldamine lähtub eesmärgist teavitada üldsust ja igaüht, et
nimetatud isik ei tohi pankrotihaldurina tegutseda.
Põhimääruses ei ole erinevate avaldamise eesmärkide kajastamine vajalik, kuna õiguslik alus
teadaande avaldamiseks ja eesmärk tulenevad teistest, eespool viidatud õigusaktidest. Küll
aga arvestatakse määruses avaldamise üldisi eesmärke, st kas teadaanne avaldatakse isikule
kättetoimetamiseks või üldsuse teavitamiseks, ning sellest tulenevaid teadaannete avaldamise
tähtaegu ja juurdepääsu erisusi.
Andmekogu andmed on riigi infosüsteemi haldussüsteemi (edaspidi RIHA) sisestatud.
Andmekogu asutamine on kooskõlastatud 9. juulil 2009 ja selle kasutuselevõtmine 12. aprillil
2010. Andmekogu kasutuselevõtmine on registreeritud 13. aprillil 2010. Uue infosüsteemiga
seotud muudatused on RIHAS registreeritud 9. märtsil 2015.
Lõikes 3 sätestatakse õiguslik tähendus avaldatavatele teadaannetele, kui see on seaduses ette
nähtud. Näiteks toob avaliku kättetoimetamise tõsisasi, s.o avaldamine Ametlikes
Teadaannetes kaasa seaduses ettenähtud tagajärje, milleks tavaliselt on see, et teatud aja
möödudes avaldamisest loetakse teadaanne kätte toimetatuks. See omakorda võimaldab
menetlusega edasi minna. Näiteks näeb väärteomenetluse seadustiku § 543 lõige 2 ette, et
trahviteate avaldamisel Ametlikes Teadaannetes loetakse see kättetoimetatuks. Avaliku
kättetoimetamise korral loetakse, et isik on teabe või dokumendi kätte saanud ja sellest ajast
hakkab üldjuhul kulgema ka vaidlustamise või kaebetähtaeg.
Paragrahvi 2 lõigetes 1 ja 2 sätestatakse Ametlike Teadaannete väljaandja ja vastutav
töötleja ning tema pädevus. Ametlike Teadaannete väljaandja ja ühtlasi vastutav töötleja on
Justiitsministeerium (edaspidi väljaandja), kes juhib Ametlike Teadaannete väljaandmist ja
kavandab selle arendamist. Lisaks koostab väljaandja koostöös andmeandjatega teadaannete
vormid ja lahendab õiguslikke küsimusi.
Lõike 3 kohaselt on Ametlike Teadaannete volitatud töötleja Registrite ja Infosüsteemide
Keskus (edaspidi RIK) ja lõikes 4 sätestatakse volitatud töötleja ülesanded. RIK andmekogu
volitatud töötlejana peab, haldab ja arendab Ametlike Teadaannete andmekogu ning töötleb
andmeid. RIK tagab andmekogu turvanõuete täitmise, tehnilise toimimise ja juurdepääsu
andmekogule. Samuti juhendab volitatud töötleja andmeandjaid. Andmeandjate juhendamisel
abistab volitatud töötleja andmete esitamisel ja avaldamisel ning lahendab avaldamise käigus
esilekerkivaid igapäevaseid probleeme, tagades teadaannete avaldamise määruses sätestatud
korras. Kuigi üldjuhul tuvastatakse andmeandjate esindajate õigused automaatselt teistest
infosüsteemidest saadud andmete alusel, siis vajadusel annab volitatud töötleja andmeandjate
esindajatele avaldamisõigusi. Volitatud töötleja on andmekogu pidamisel kohustatud täitma
vastutava töötleja pandud kohustusi ja antud juhiseid. Sellises mahus ülesannete täitmise
panemine volitatud töötlejale on kooskõlas AvTS §-ga 434.
Paragrahvi 3 lõikes 1 on regulatsiooni terviklikkuse huvides taasesitatud RTS § 13 lõige 2,
mille kohaselt avaldatakse Ametlikes Teadaannetes teadaanded, mille avaldamiskohustus on
sätestatud seadustes ja määrustes.
Lõike 2 kohaselt avaldatakse teadaannete alaliikide loetelu ajakohastatud seisus andmekogu
veebilehel. See on vajalik seetõttu, et nii seaduste kui ka määruste alusel võib teadaannete
liike lisanduda ning määruse igakordne muutmine tooks kaasa asjatut halduskoormust.
Õiguslik alus
teadaande avaldamiseks luuakse vastava seaduse või määrusega, mitte Ametlike Teadaannete
põhimäärusega.
Nimekiri andmekogus avaldatavatest teadaannetest koostatakse automaatselt andmekogusse
sisestatud teadaannete andmete alusel ja lõike 3 kohaselt kajastatakse selles pealiikide ja
alaliikide nimetused, andmeandjad, kes vastavaid alaliike on pädevad avaldama, avaldamise
tähtajad, mis tulenevad õigusaktidest ja on sätestatud käesolevas määruses üldisel kujul,
samuti õiguslikud alused viitega konkreetsetele sätetele, mille alusel teadaanded avaldatakse.
Lisaks avaldatakse nimekirjas andmed mõnda liiki teadaande avaldamise lõpetamise ja
lisanduvate teadaannete avaldamise alguse aja kohta. Praegu avaldatakse üle 200 teadaande
alaliigi. Veebilehel ajakohastatud andmete avaldamine on piisav määruse rakendamiseks ilma,
et neid peaks määruse lisades kajastama, nagu see oli eelmises põhimääruses. Selline
nimekiri ei saa olla ajakohane lisanduvate ja nende teadaannete puhul, mille avaldamine on
lõpetatud. Samuti võib õigusaktide muutumise korral ajakohastamist vajada teadaandeid
esitavate ja avaldavate andmeandjate pädevus, õiguslik alus ja avaldamise tähtaeg. Edaspidi
on infosüsteemis andmed muudetavad selliselt, et ajakohastatud nimekirjas kajastuvad need
automaatselt.
Lisaks peetakse andmekogus arvestust andmeandjate ja nende nimel avaldamisõiguse saanud
isikute üle, et tagada andmete saamine kontrollitud allikast.
Uus Ametlike Teadaannete infosüsteem on liidestatud teiste riigi andmekogudega ja andmeid
ei dubleerita. Andmehõive on korraldatud nii, et andmeandja ja võimalusel ka
esindusõigusega isikute andmed võetakse rahvastikuregistrist, äriregistrist ning riigi ja
kohaliku omavalitsuse asutuste registrist. Samuti võetakse ja kontrollitakse eelviidatud
liidestatud andmekogudest teadaannetes sisalduvate isikute andmed: nimed, isiku- ja
registrikoodid ning kontaktandmed. Üldjuhul on isikul, kes teadaannete avaldamiseks,
avaldamisõiguse taotlemiseks või teenuste kasutamiseks andmekogusse pöörduvad, kõik
vajalikud andmeväljad registriandmete alusel eeltäidetud. Nii teadaannete avaldajad kui ka
teenuse kasutajad võivad lisada täiendavate kontaktandmetena, kui neid näiteks registrites ei
ole, e-posti aadresse ja telefoninumbreid.
Andmekoosseisud on avaldatud RIHA veebilehel, arvestades Vabariigi Valitsuse 28.
veebruari 2008. a määruse nr 58 „Riigi infosüsteemi haldussüsteem“ nõudeid ja seetõttu ei ole
mõistlik määruse tasandil neid detailselt taasesitada.
Paragrahvis 4 sätestatakse Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 252
„Infosüsteemide turvameetmete süsteem“ kohaselt andmekogu turvaklass ja turbeaste.
Andmekogu turvaklass on K1T3S1 ja turbeaste kõrge (H). Võrreldes kasutuses oleva
infosüsteemiga on tõstetud terviklikkuse ja konfidentsiaalsuse turvaosaklasse ühe astme võrra
ning kuna terviklikkuse uus turvaosaklass on 3, siis turbeastet keskmiselt kõrgeks.
Terviklikkuse klassi tõstmise põhjuseks on eelkõige see, et teabe allikas, selle muutmise ja
hävitamise tõsiasi peab olema tõestatav ning vajalik on teabe õigsuse, täielikkuse ja
ajakohasuse kontroll reaalajas. Uus infosüsteem annab igale teadaandele digitaalse templi,
mis võimaldab takistada teadaande volitamata muutmist ja annab teadaande avaldamisel selle
õigsusele väljaandja kinnituse. Lisaks on võimalik teadaandeid töödelda ainult selleks
õigustatud isikutel, kes tuvastatakse töötlemise võimaluse saamiseks ID-kaardi või mobiil-ID
abil.
Konfidentsiaalsuse klassi tõstmine on eelkõige tingitud asjaolust, et teadaanded, mille
avaldamine on lõpetatud, on käsitletavad asutusesisese teabena ja nendele juurdepääsu õigus
on ainult avalike ülesannete täitmise või õigustatud huvi korral, mistõttu juurdepääs neile
peab olema kontrollitud ja piiratud. Praegu kasutuses olev infosüsteem seda täielikult ei
võimalda.
Uue infosüsteemi väljatöötamisel on eelkirjeldatud turvanõuetega arvestatud.
2. peatükk. Andmeandjad ja teadaannete avaldamine
Paragrahvi 5 lõike 1 kohaselt on andmekogusse andmete andjaks õigusakti, üldjuhul seaduse
alusel teadaande esitamiseks kohustatud või õigustatud isik või haldusorgan. Andmeandjaks
on näiteks kohus, notar, kohtutäitur, pankrotihaldur, Maksu- ja Tolliamet,
Sotsiaalkindlustusamet, Kaitseressursside Amet, aga samuti õppeasutused, kohaliku
omavalitsuse asutused jne.
Andmeandjate täpset loetelu ei ole määruses võimalik ja vajalik esitada, kuna teadaannete
avaldamise kohustus, seega ka andmeandjad on sätestatud RTS § 13 lõike 2 kohaselt teistes
seadustes või Vabariigi Valitsuse või ministri määrustes. Samuti eeldaks täpse
andmekoosseisu ja andmeandjate kehtestamine määruses selle pidevat muutmist ja
ajakohastamist, mis tooks kaasa ebamõistliku halduskoormuse.
Lõiked 2–6 sätestavad andmeandjate esindajate ja avaldajate õiguste tuvastamise viisid ja
korra. Erinevalt eelmisest põhimäärusest ja kasutusel olevast infosüsteemist ei pea
andmeandja esindajad ja avaldajad üldjuhul enam volitatud töötlejalt neid õigusi taotlema,
vaid need tuvastatakse liidestatud infosüsteemidest.
Erandiks on siin riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud isikud, kelle
esindajaid ei ole riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registri abil võimalik tuvastada.
Nende esindajad peavad veebilehe kaudu ennast tuvastades esitama taotluse, sidudes enda
õiguste taotluse riigi ja omavalitsuse asutuste riiklikusse registrisse kantud asutusega.
Volitatud töötleja andmekogu haldur kontrollib taotlust, vajadusel küsib lisaandmeid või
pöördub esindusõiguse kontrollimiseks asutuse juhi poole ja kinnitab või lükkab selle
põhjendatult tagasi.
Samuti on erandiks vabade elukutsete esindajad, kelle esindusorganisatsioonid esitavad
digitaalselt allkirjastatud nimekirjad volitatud töötlejale, kes sisestab andmed andmekogusse
ning seob õigused andmeandja ja nendele avaldamiseks ettenähtud teadaannete alaliikidega.
Selline töökorraldus on otstarbekas ja säästlik, sest iga notar, kohtutäitur või pankrotihaldur ei
pea ise oma ja tema nimel avaldamisõigust omavate isikute andmeid sisestama. Praeguseks on
ligikaudu 800 vaba elukutse andmeandja ning nende esindamis- ja avaldamisõigusega isikute
andmed sisestatud juurutuses olevasse uude infosüsteemi, mis on kavas uue infosüsteemi
kasutuselevõtmisel üle kanda päriskeskkonda. Edaspidi, pärast andmeandja ja esindaja õiguste
andmist, on esindajal endal võimalik andmeandja nimel esindajaid ja avaldajaid lisada või
nende avaldamisõigust lõpetada.
Lisaks sellele on vastavate volituste korral vaja eraldi taotleda avaldamisõigust registris
mingil põhjusel mitteolevatel andmeandjatel ja registrijärgset esindusõigust mitteomavatel
isikutel. Näiteks äriühingu juhatuse liige on välisriigi kodanik ning ei saa ise oma
esindusõigust keeleoskuse või muul põhjusel kasutada ja volitab selleks notarit või advokaati.
Seetõttu peab notari või advokaadi esindaja taotlema selle äriühingu esindamisõigust ja olema
valmis selliste volituste olemasolu ka tõendama. Samuti on võimalik eraldi taotleda esindus-
ja avaldamisõigusi juriidilise isiku likvideerijal, kuid seda harva erandina, sest tema
esindusõigus peab tulenema juba äriregistrisse kantud andmetest. Vastavalt äriseadustiku § 33
lõikele 7: „Äriregistrisse kantud andmete muutumisel, sealhulgas äriühingu juhatuse liikme ja
likvideerija nimetamisel ja tagasikutsumisel ja nende esindusõiguse muutumisel ning
äriühingu lõpetamisel tuleb viivitamata esitada avaldus äriregistrisse kantud andmete
muutmiseks.“ Seetõttu on täiendavate esindusõiguste taotlemine Ametlikest Teadaannetest
erandlik ja likvideerija peab olema äriregistrisse kantud enne, kui ta asub Ametlikes
Teadaannetes teadaannet avaldama. Sellisel juhul jääb ära täiendavate taotluste Ametlikesse
Teadaannetesse esitamine ja menetlemine, mis oleks kindlasti aeganõudvam kui äriregistris
esindusõiguse määramine ja võimaldab Ametlikes Teadaannetes esindusõiguse automaatset
tuvastamist teadaande avaldamisel.
Lõike 7 kohaselt on andmeandjal võimalus volitada esindajaid andma avaldamisõigusi edasi
üksnes teadaannete avaldamiseks. On mõistlik, kui suurema asutuse või juriidilise isiku puhul
on võimalik teadaannete suure mahu tõttu töökoormuse hajutamiseks anda avaldamisõigusi
edasi mitmetele isikutele. Sel juhul ei pea isikud enam eraldi avaldamisõigusi taotlema, vaid
need annab esindusõigusega isik infosüsteemis. Osaliselt on selline võimalus kasutuses juba
praeguses infosüsteemis.
Andmeandjal on samuti kohustus lõpetada nende esindajate ja avaldajate õigus, kellel seda
enam ei ole, näiteks nad on andmeandja juurest töölt lahkunud. Hoolsuskohustus on küll
andmeandjal, kuid seda teostavad ilmselt esindajad. Kuidas selle kohustuse täitmist täpselt
korraldatakse, on andmeandjate sisemise töökorralduse küsimus. Andmekogust saadetakse
automaatselt kaks korda aastas andmeandjale teave tema nimel esindamis- ja avaldamisõigust
omavatest isikutest, et ta saaks kontrollida volituste ajakohasust.
Lõike 8 kohaselt on volitatud töötlejal õigus juurdepääsuõiguste kontrollimisel nii esindus-
kui ka avaldamisõigusi peatada, lõpetada ja taotlusi nende saamiseks põhjendatult tagasi
lükata. Sellekohased teavitused volitatud töötleja toimingutest õiguste haldamisel saadetakse
andmeandjatele ja taotlejatele andmekogust automaatselt.
Volitatud töötleja viidatud õiguste kasutamine tuleb kõne alla siis, kui teadaandeid esitama
õigustatud isikud esitavad valeandmeid või ilmneb muu kahtlus, et teadaande esitaja ei täida
oma õigusi kooskõlas andmete esitamise nõuetega. Sellisel juhul on volitatud töötlejal õigus
peatada esitamisõigused asjaolude kontrollimiseks. Õiguste lõpetamine tuleb kõne alla, kui
kontrolli tulemusel selgub, et teadaande esitaja õigusi on kuritarvitatud.
Paragrahvis 6 sätestatakse teadaannete esitamise viisid. Teadaanded tuleb esitada
andmekogu veebilehe kaudu, teisest infosüsteemist andmevahetuskihi kaudu või erandina e-
posti teel digitaalselt allkirjastatuna. Juba praegu on need esitamisviisid kasutusel.
Andmekogu veebilehe kaudu esitavad teadaandeid põhiliselt alalised esitajad, kelleks on
näiteks notarid, õppeasutused, kohtud, riigiasutused, kohtutäiturid jt.
Andmevahetuskihi kaudu on kavas ühendada üle kümne infosüsteemi. Mõnedel neist on
tehnilised ettevalmistused juba lõppjärgus ja mõnede liidestumine toimub tehnilise
valmisoleku saavutamisel pärast uue infosüsteemi kasutusele võtmist.
Erandina võib teadaandeid esitada ka e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna. Kuigi selline
esitusviis on praegu praktikas vähesel määral kasutusel, siis on see tulevikus ilmselt harv
erand. Kõigil andmeandjatel on võimalik kasutada ID-kaarti ja veebipõhist tuvastusviisi
teadaannete edastamiseks ja avaldamiseks.
Võib nimetada, et eelmise põhimääruse kehtestamisel 2011. aastal esitati 70% teadaandeid
veebipõhist esitamisviisi kasutades, ligikaudu 20% e-posti teel ja alla 0,5% paberil.
Praeguseks on paberil esitamine lõppenud ja valdavalt kasutatakse veebipõhist esitamisviisi.
Paragrahvi 7 lõikes 1 on sätestatud avaldamisõiguse tuvastamise viisid nii veebipõhise
esitamise korral kui ka andmevahetuskihi kaudu liidestatud infosüsteemidest teadaandeid
esitades. Nagu eespool kirjeldatud, toimub see valdavalt andmehõive alusel registritest ja juba
volitatud töötleja poolt kinnitatud taotluste või sisestatud andmete alusel, kasutades
digitaalseks isiku tuvastamiseks ettenähtud dokumenti: ID-kaarti või mobiil-ID-d.
Avaldamisõigus tuvastatakse iga kord, kui isik andmekogusse siseneb. Vajab märkimist, et ka
liidestatud infosüsteemide korral sisalduvad isiku avaldamisõigused Ametlike Teadaannete
andmekogus.
Lõige 2 sätestab, et ka juhul kui teine infosüsteem on Ametlike Teadaannetega liidestatud,
peavad avaldamisõiguslikud isikud olema eelnevalt Ametlikes Teadaannetes jäädvustatud ja
avaldamisõigust kontrollitakse teisest infosüsteemist esitatud teadaannete puhul iga kord
teadaande avaldamisel.
Lõike 3 kohaselt on kõik avaldatavad teadaannete alaliigid ja nende avaldamisõigused
andmekogus seotud andmeandjatega ja nende nimel teadaannete avaldajatega. Vastavalt
vajadusele võib neid seoseid muuta, õigusi juurde anda või vähendada andmeandja liikide
kaupa. Nii näiteks on Ametlikes Teadaannetes antud kõigile riigi- ja kohaliku omavalitsuse
asutustele õigus avaldada halduskoostöö seaduse § 13 lõikes 5 sätestatud halduslepingu
sõlmimist käsitlevaid teadaandeid. Avaliku veekogu hoonestusloa taotlemise teate avaldamise
õigus on aga ainult Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil.
Lõige 4 näeb ette, et e-posti teel digitaalse allkirjaga teadaande esitajal peab olema
andmeandja poolt antud õigus seda avaldada. Selline teadaande esitaja peab olema valmis
esindusõigust tõendama.
Paragrahvi 8 lõige 1 sätestab teadaandes sisalduva andmekoosseisu. Kuna teadaande vormid
on kehtestatud keskselt Ametlike Teadaannete väljaandja ning andmeandjate ja nende
esindajate koostöös, siis on teadaanded vormikohased ja trafaretsed. Vormides võib erineda
ainult sisu, st vabalt täidetavad andmeväljad. Suur osa teadaande andmevälju on eeltäidetud
juba Ametlike Teadaannete andmekogus sisalduvate andmete või teistest infosüsteemidest
võetavate andmete alusel.
Muu hulgas sätestatakse füüsiliste ja juriidiliste isikute kajastamise nõuded teadaannetes.
Üldjuhul tuvastatakse nimed teadaande avaldamisel registritest ja avaldaja neid teadaandes
muuta ei saa. Teadaande vormid on koostatud selliselt, et nimede kasutamine nimetavas
käändes oleks vastavuses keelenõuetega. Senises infosüsteemis on juhtumeid, kus nimed
esitatakse käändes või kujul, mis ei võimalda üheselt aru saada, kelle kohta teadaanne on
avaldatud. Lisaks tuleb isikunime esitamise nõuete kohaselt selle isiku üheseks tuvastamiseks,
kellele teadaanne on suunatud või kes on teadaandes märgitud, märkida nime järele ka
isikukood või selle puudumise korral sünniaeg. Juriidiliste isikute ja asutuste puhul
märgitakse teadaandes registrikood. Ka need andmed võetakse teadaande andmete
avaldamisel registritest. See on ka põhjuseks, miks on määruses loobutud eelmises
põhimääruses sätestatud nõuetest nimede kajastamise kohta.
Isiku ja asutuse täpne määratlemine isiku- või registrikoodi alusel võimaldab saata
automaatseid teavitusi teadaandes märgitu e-posti aadressil.
Kõik need andmed on vajalikud, et oleks arusaadav, kes, mille alusel ja mis põhjusel
teadaande avaldab. Andmeandja kontaktandmed on iga teadaande puhul automaatselt
teadaande koosseisus ja avaldaja võib vajaduse korral otsustada, kas ka tema kontaktandmed
lisaks andmeandja omadele teadaande juures kuvatakse.
Teadaandes sisalduvad andmed võimaldavad muu hulgas pöörduda teadaande avaldaja poole
selgituste saamiseks või kontrollida teadaande avaldamise õiguspärasust.
Lõike 1 punktis 4 on sätestatud, et sisu peab kajastama minimaalselt asjaolusid, mis on
teadaande avaldamise eesmärgi täitmiseks vajalikud. Muid andmeid, mis võivad küll asjasse
puutuda, kuid mida ei ole vaja avaldamise eesmärgi täitmiseks teadaandesse märkida, ei tohi
seal olla. Liigne teave teadaandes ei ole kooskõlas isikuandmete töötlemise minimaalsuse
põhimõttega ja teadaande avaldamise eesmärgiga ning võib kahjustada isikut.
Lõikes 2 on sätestatud erisus, et digitaalallkirjaga edastatud teadaande puhul edastatakse
lisaks vormikohasele teadaandele veel tõestus riigilõivu tasumise kohta, kui teadaande
avaldamisel on riigilõiv ette nähtud. Ülejäänud juhtudel on riigilõivu tasumine pangalingi või
maksekorralduse andmete edastamisega võimalik otse infosüsteemist ja avaldamine toimub
automaatselt, kui süsteem saab andmed riigilõivu laekumisest.
Lõige 3 sätestab teadaande liikidele vastavate vormide keskse kehtestamise üldkorra. Seda
teeb õigusaktide alusel ja koostöös andmeandjatega väljaandja. Tasub märkimist, et
väljaandja ja vastutava töötleja ülesandeid täites on Justiitsministeeriumi Riigi Teataja talitus
2013. aastast teinud andmeandjatega koostööd teadaande vormide väljatöötamisel. Praeguseks
on peaaegu kõik, kokku üle 200 vormi koostatud ja juurutamisel olevasse andmekogusse
sisestatud ning teadaannete avaldajatele avaldamise harjutamiseks kättesaadavaks tehtud.
Teadaande vormid on XML-vormingus, enamikus eeltäidetud või avaldaja poolt täidetavate
väljade puhul vastavate vaiketekstide juhistega varustatud. Sellise korraldusega on tagatud, et
teadaannete avaldamine on vähest koormust nõudev, kiire ja tõhus. Samuti vähendab
vormikohaste teadaannete avaldamine sisulisi, vormilisi ja keelelisi eksimusi teadaannete
tekstides.
Ka teistes infosüsteemides, mis on Ametlike Teadaannetega liidestunud, saab avaldamiseks
kasutada ainult keskselt koostatud vorme. Seetõttu on loodud ja liidestuvate infosüsteemide
haldajatele kättesaadavaks tehtud teenus, mis tagab vormide väljapärimise Ametlikest
Teadaannetest, nende automaatse täitmise teises andmekogus sisalduvate andmetega ja
tagastamise avaldamiseks Ametlikesse Teadaannetesse.
Paragrahvis 9 sätestatakse teadaannete avaldamise lõpetamise tähtaegade määramine.
Lõikes 1 on taasesitatud RTS § 13 lõikes 9 sätestatud esitaja kohustus määrata teadaande
avaldamise lõpptähtpäev. Viidatud sätte kohaselt määrab teadaande esitaja esitamisel
teadaande avaldamise lõpetamise tähtaja, arvestades avaldamise aluseks olevas õigusaktis
sätestatud tähtaega ja avaldamise eesmärgi saavutamise vajadust.
Lõikes 2 sätestatus ei muutu oluliselt eelmise põhimäärusega sätestatud reeglid. Loobutud on
üksikasjalikust avaldamise tähtaegade sätestamisest eri teadaannetele nii, nagu see oli eelmise
põhimääruse lisades. Praeguseks on teadaannete avaldamise tähtaegade praktika suures osas
välja kujunenud ja andmeandjad harjunud avaldamistähtaegade rakendamisega. Tihti lõpeb
mõne teadaande avaldamine seaduse või määruse muutmise tõttu või samal põhjusel lisandub
uus teadaanne. Seetõttu ei ole võimalik ilma pidevalt määrust muutmata tagada ajakohane
seis alaliikides ja nende tähtaegades.
Lõikes 2 on esitatud teadaande avaldamise tähtajad, mis on jagatud kolme teadaannete liiki,
lähtudes avaldamise eesmärgist, avalikust huvist teadaannetega tutvuda ja arvestades
võimalikku riivet isiku eraelu puutumatusele.
Uues Ametlike Teadaannete infosüsteemis määratakse teadaande avaldamisel tähtaeg
automaatselt alaliikide kohta sisestatud andmete alusel.
Esimese liigi moodustavad isikuandmeid mittesisaldavad teadaanded, mis avaldatakse
tähtajatult. Need on teadaanded, mille jätkuv avaldamine ei riku kellegi õigusi ja millele
jätkuvaks vabaks juurdepääsuks on avalik huvi. Nende eesmärk on üldsuse teavitamine.
Praegu kasutuses olevas Ametlike Teadaannete infosüsteemis on tähtajad määratud
automaatselt, aga võimalusega neid avaldamisel muuta. Seetõttu on avaldajad tihti
teadaannete avaldamisel ebajärjekindlad tähtaegade määramisel ja üldsuse teavitamiseks
mõeldud teadaannete avaldamine lõpetatakse mõnikord liiga vara. Näiteks ei ole vaja lõpetada
riigivara võõrandamist või keskkonna valdkonda puudutavate teadaannete avaldamist.
Avaldamise lõpetamisel kantakse need teadaanded arhiivi ja neile on juurdepääs piiratud
ning see ei ole avaldamise eesmärgiga kooskõlas. Seetõttu sätestavad uued reeglid lõigetes 3
ja 4 erisused üldsuse teavitamiseks mõeldud teadaannete ja isikuandmeid sisaldavate,
varasemat avaldamise lõpetamist ettenägevate teadaannete tähtaegade määramisel.
Isikuandmeid mittesisaldavate ja ülekaaluka avaliku huvi tõttu tähtajatult avaldatavate
teadaannete puhul ei ole tähtaja lühendamine teadaande avaldamisel vajalik ja tihti ka
võimalik. Üldjuhul peavad sellised teadaanded jääma avalikuks tähtajatult. Samas on määruse
§ 13 alusel võimalik selliste teadaannete avaldamine lõpetada ennetähtaegselt, kui selgub, et
avaldamise eesmärk on täidetud.
Lõike 2 punktis 2 on sätestatud selliste teadaannete liik, mis sisaldavad isikuandmeid ja mille
eesmärgiks on üldsuse teavitamine. Sellisesse liiki kuuluvad näiteks pankrotimenetluse
teadaanded, volikirja kehtetuks tunnistamise teated, aga ka näiteks pärimisteated. Nende
teadaannete täpsemad avaldamise eesmärgid tulenevad seadusest, mis sätestab nende
avaldamise. Nii on pankrotimenetluse teadaanded suunatud eelkõige võlausaldajatele,
volikirja kehtetuks tunnistamise teated igaühele, kes võiks olematutest volitustest eksitatud
saada, ja pärimisteated pärijate leidmiseks. Selliste teadaannete maksimaalne tähtaeg on 30
aastat, kuid andmekogus on igale alaliigile ettenähtud konkreetsest avaldamise eesmärgist
tulenev tähtaeg.
Näiteks pankrotimenetluse teadaannete tähtaeg on seotud sündmusega – pankrotimenetluse
lõpuga ja infosüsteemis on eeldatavalt antud maksimaalne vaiketähtaeg kolm aastat. Selliste
teadaannete puhul on andmeandjal määruse § 13 lõike 5 alusel kohustus lõpetada
ennetähtaegselt teadaande avaldamine, kui pankrotimenetlus on lõppenud, näiteks kas
pankroti raugemise või pankroti väljakuulutamisega. See on ka kooskõlas RTS § 13 lõikes 10
sätestatuga: „Kui avaldamise lõpetamise tähtaeg ei ole teadaande esitamisel teada, teatab
esitaja tähtaja saabumisel sellest Ametlike Teadaannete väljaandjale.“
Samuti, näiteks kui pankrotihaldurina tegutsemise õigus võetakse ära kuni viieks aastaks, siis
on avalik huvi ka pärast selle tähtaja lõppu sellisest tõsiasjast üldsust teavitada.
Ka on arvesse võetud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 155 lõikest 1 tulenevat 30-aastast
aegumistähtaega omandiõigusest tulenevale väljaandmisnõudele ning perekonna- ja
pärimisõigusest tulenevatele nõuetele. Eelnõu väljatöötamisel kaaluti ka tähtajatut teadaannete
avaldamist, kuid 30 aasta möödumisel võib suure tõenäosusega eeldada, et avaldatud teave
aegub ja muutub ajakohatuks. Sätestatud periood on sedavõrd pikk, et määruse rakendamise
käigus on võimalik selle juurde tagasi tulla ja see vajaduse korral üle vaadata.
Lõike 2 punktis 3 sätestatud isikuandmeid sisaldavate teadaannete puhul, mille tähtajatuks
avaldamiseks avalik huvi puudub, on automaatselt andmekogus määratud tähtaja
vähendamine avaldamisel võimalik, arvestades, et teadaanne oleks avalik ainult eesmärgi
täitmiseni. Nende teadaannete avaldamisel on avaldajal võimalus hinnata iga kord andmekogu
poolt määratud avaldamise aega, mis aga ei tohi olla pikem maksimaalsest tähtajast.
Need tähtajad on erinevad avaldamise aluseks oleva õigusakti või teadaandest tuleneva
avaldamise eesmärgi tõttu. Seetõttu ei ole võimalik neid määrusega igale teadaande alaliigile
väga täpselt kehtestada. Näiteks kohtukutse ja kohtuteate puhul võib teadaandes sisalduda
kohtuistungi toimumise või muude menetlustoimingute tegemise aeg, mistõttu peab teadaande
avaldamisel selle sisust lähtudes avaldamise tähtaja iga kord eraldi määrama. Sel juhul
muudab avaldaja teadaande avaldamisel andmekogu poolt automaatselt määratud avaldamise
lõpetamise tähtaja teadaandes sisalduva tähtpäeva alusel.
Teadaannete tähtaegasid arvestatakse avaldamisest. Lõpptähtaegade määramisel arvestatakse
kehtivat praktikat, jättes piisava aja teadaandega seotud esmaste vaidlustamiste
lahendamiseks.
Üldjuhul on lõike 2 punktis 3 sätestatud teadaannete puhul avaldamise eesmärgiks teadaanne
isikule kätte toimetada. Sellise teadaande avaldamise, mille eesmärgiks on see isikule kätte
toimetada, saab ka isik ise määruse § 13 lõike 2 alusel Minu AT teenuseid kasutades lõpetada,
kinnitades teadaande kättesaamise.
Teadaanded, mille avaldamise tähtaeg on lõppenud, kantakse lõike 4 kohaselt automaatselt
Ametlike Teadaannete arhiivi ja need ei ole enam avalikul veebilehel kättesaadavad.
Lõike 5 kohaselt on teadaannete alaliikide loetelu koos tähtaegadega avaldatud ajakohases
seisus andmekogu veebilehel. Andmed loetelusse võetakse automaatselt volitatud töötleja
poolt uue teadaande alaliigi andmete ja vormi sisestamisel andmekogusse. Sisuliselt asendab
andmekogu veebilehel avaldatav loetelu eelmise põhimääruse lisad.
Paragrahv 10 sätestab teadaannete esitamise ja avaldamise korra. RTS § 13 lõike 5 kohaselt
avaldatakse nõuetekohaselt esitatud ja vigadeta teadaanne ühe tööpäeva jooksul esitamisest
või teadaandes märgitud hilisemal kuupäeval. Uues Ametlike Teadaannete infosüsteemis
avaldatakse teadaanne kohe selle esitamisel, vormikohase teadaande koostamisel ja andmete
sisestamisel andmekogusse. Hilisem avaldamine tuleb kõne alla teadaannete puhul, millele on
ette nähtud ooteaeg, et isik, kellele teadaanne suunatakse, saaks teadaande kättesaamise
kinnitada enne selle avaldamist. Kui isik teadaande kättesaamist ooteajal ei kinnita, siis
teadaanne avaldatakse ooteaja lõppemisel.
Erinevalt eelmisest põhimäärusest ei sätestata väljaandjapoolset teadaande kontrolli enne
avaldamist. Uus infosüsteem loob andmeandja avaldajatele võimalused ise teadaanne
sisestada ja see avaldatakse automaatselt andmete kinnitamisel väljaandja digitaalse templiga.
Keskselt koostatud teadaannete trafaretsed vormid aitavad vältida vigade tekkimist ning
andmekogu õiguste andmise ja nende tuvastamise korraldus välistavad andmete loata
töötlemise. Seetõttu ei ole vajalik volitatud töötleja poolt teadaannete toimetamine või eelnev
kontrollimine.
Lõikes 2 sätestatakse toimingud, mida teadaande avaldaja peab teadaande esitamiseks tegema.
Lõige 3 sätestab riigilõivu kohustusega teadaannete avaldamise alles pärast riigilõivu
laekumist. Riigilõivuseaduse § 85 alusel tasutakse teadaande AT-s avaldamise eest riigilõivu
7 eurot. Riigilõivuseaduse § 45 näeb teatud juhtudel ette teadaande avaldamise eest riigilõivu
tasumisest vabastamise. Riigilõivu ei võeta kohtuasja toiminguga seonduvalt seaduses
nõutava teadaande avaldamise eest. Samuti, kui seadus ei sätesta selle isiku kohustust, kelle
huvides või kelle kohustustega seonduvalt teadaanne avaldatakse, hüvitada teadaande
avaldamiskulud, on riigilõivu tasumisest vabastatud:
1) riigiasutus, samuti avalik-õiguslikke ülesandeid täitev isik seaduse, halduslepingu või
haldusakti alusel avalikke ülesandeid täites;
2) kohaliku omavalitsuse üksus rahvastikuregistri seaduse §-s 46 nimetatud
rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi muutmise taotluse avaldamisel.
Riigilõivu tuleb teadaannete avaldamisel tasuda näiteks eraõiguslikel juriidilistel isikutel.
Täpne nimekiri teadaannete liikidest, mille puhul tuleb riigilõivu tasuda, tehakse
kättesaadavaks Ametlike Teadaannete veebilehel.
Lõike 4 kohaselt kinnitab avaldaja teadaande pärast selle sisestamist. Pärast vormis ettenähtud
andmete täitmist ja esitatud andmete õigsuse kinnitamist avaldatakse teadaanne automaatselt
väljaandja digitaalse templiga. Kui teadaandele on infosüsteemis ette nähtud ooteaeg või
avaldamine on seotud riigilõivu laekumisega, siis avaldatakse teadaanne automaatselt koos
väljaandja digitaalse templiga vastavalt ooteaja möödumisel või riigilõivu laekumisel.
Teadaande avaldamisel lisatakse sellele andmekogus automaatselt avaldamise kuupäev.
RTS § 13 lõike 6 kohaselt avaldamiseks esitatud teadaande õigsuse eest vastutab teadaande
esitaja.
Lõike 5 kohaselt esitab ja avaldab erandina teadaande volitatud töötleja. Seda juhul, kui
andmeandjal ei ole tehniliselt võimalik teadaannet avaldada ja selliseid tehnilisi takistusi ei
ole võimalik ületada. Ilmselt ei ole praktikas sellise erandi kasutamine vajalik. Tegemist on
sättega, mis sellise riski maandab, kui see vajadus peaks erandlikel asjaoludel tekkima ja
teadaande avaldamine on viivituseta vajalik.
Paragrahv 11 sätestab ilmse ebatäpsuse parandamise avaldatud teadaandes. RTS §13 lõike 7
kohaselt võib volitatud töötleja avaldatud teadaandes parandada ilmse ebatäpsuse. Ilmse
ebatäpsuse ilmnemisel peab volitatud töötleja parandamise kooskõlastama teadaande esitajaga
või nõudma uue, parandatud teadaande esitamist. Uues infosüsteemis ei ole tihti volitatud
töötleja sekkumine vajalik ja avaldaja parandab ise ilmse ebatäpsuse. Volitatud töötleja
tegevused on infosüsteemi poolt ette nähtud automaatsetena. Vea parandamisel on loodud
uues infosüsteemis eranditeta reegel parandusmärke lisamiseks, ilma milleta infosüsteem ei
võimalda teadaannet parandada. Samas võib volitatud töötleja alati nõuda teadaande
avaldajalt selle parandamist, sisuliselt uue teadaande esitamist.
Ilmse ebatäpsuse parandamise korral lisab infosüsteem teadaandele parandamismärke
parandamise kuupäeva, kellaaja ja vea parandamise põhjendusega ning see on nähtav
avaldatud teadaande juures. Samuti on kättesaadav teadaanne enne parandamist avaldatud
kujul, et igaühel oleks võimalik kontrollida parandamise õigsust. Parandamisel lisatakse
teadaandele uus väljaandja digitaalne tempel. Uue infosüsteemiga loodud lahendus tagab
teadaandes vigade parandamise arusaadavuse ja läbipaistvuse, samuti kiiruse ja otstarbeka
töökorralduse.
Ilmse ebatäpsuse olemasolu tuleb hinnata lähtuvalt ilmnenud veast ja asjaolust, kas see
muudab või ei muuda teadaande mõtet ja sisu. Ilmseks ebatäpsuseks võib lugeda kirjaviga.
Ilmseks ebatäpsuseks ei saa näiteks lugeda isikunime kuju sellist parandamist, et see hakkab
alates vea parandamisest kehtima teise isiku kohta, olgugi et ka algselt oli see mõeldud just
selle teise isiku kohta käivana. Sel juhul tuleb teadaanne tühistada ja esitada avaldamiseks
uus, parandatud teadaanne.
Paragrahv 12 sätestab teadaande avaldamise lõpetamise ja kustutamise korra.
Teadaanne kustutatakse andmekogu avalikust osast avaldamise lõpptähtaja saabumisel
automaatselt. Selle tagab infosüsteem.
Lõigetes 2–5 sätestatakse teadaande ennetähtaegse kustutamise alused ja kord.
Erinevalt praegu kasutusel olevast infosüsteemist ja eelmisest põhimäärusest luuakse isikule
võimalus ise oma teadaande avaldamine lõpetada, kui avaldamise eesmärk on teadaande
isikule kättetoimetamine. Selleks peab isik andmekogusse sisenema autoriseeritavana ID-
kaarti või mobiil-ID-d kasutades. Kui isik kinnitab teadaande kättesaamise, siis kantakse
teadaanne automaatselt arhiivi koos isiku kinnituse ja kättesaamise ajaga. Sellekohane teade
saadetakse ka teadaande avaldajale ja andmeandjale. Liidestatud infosüsteemile tagatakse
kasutuselevõtmiseks teenus, mille abil infosüsteem saab selle kinnituse lisada säilitatavate
asjaomaste andmete ja dokumentide juurde. Eelnevalt saadetakse isikule, kui ta on oma
eesti.ee e-posti suunanud või tema kohta on andmekogusse sisestatud mõni teine e-posti
aadress (näiteks andmeandja esindaja või avaldaja poolt), elektrooniline teavitus
kättetoimetatava teadaande kohta. Sisuliselt annab isik sellega nõusoleku ka
kättetoimetamiseks e-posti kaudu. Ametlike Teadaannete arhiivis on alati võimalik kindlaks
teha isik, kes temale suunatud teadaande kättesaamise kinnitas, kuna isik siseneb kättesaamise
kinnitamisel ID-kaardi või mobiil ID-ga.
Lõike 3 kohaselt on RTS § 13 lõike 11 alusel võimalik puudutatud isikul, s.o isikul, kelle
isikuandmeid on teadaandes kajastatud või kelle õigusi teadaande jätkuv avaldamine muul
viisil riivab, ja kui teadaande avaldamise eesmärk on täidetud, nõuda esitajalt, s.o
andmeandjalt teadaande avaldamise lõpetamist. Vastavalt lõikele 4 saab andmeandja nimel
teadaande avaldaja ise teadaande ennetähtaegselt lõpetada, lisades põhjenduse. Andmeandja
peab otsuse langetama 10 päeva jooksul isiku taotluse saamisest.
Taotluse võib samuti esitada isikuandmete kaitse seaduse § 11 lõigete 3 ja 4 alusel ning
juriidilisel isikul AvTS § 32 lõike 1 punkti 3 alusel, mille kohaselt veebilehte pidav asutus ei
või avalikustada veebilehel teavet, mis on vananenud, ei vasta tegelikkusele või eksitab.
Vananenuks ja eksitavaks ei saa lugeda teadaandeid, mis kooskõlas RTS-iga ja teadaande
avaldamist sätestava seadusega ning kõnesoleva määruse §-s 9 sätestatud tähtaegade piires on
avalikult kättesaadavad üldsuse teavitamiseks.
Kui andmeandjal ei ole õigusjärglast, peab taotluse rahuldamise otsustama volitatud töötleja
juba eespool viidatud AvTS § 32 lõike 1 punkti 3 tõttu. Kuna tegemist on erandlike juhtudega
ja teadaannete esitajad on üldjuhul riigi- või omavalitsusasutused ja avalike elukutsete
esindajad, siis seda regulatsiooni määruses ei ole vaja anda. Tegemist on tavapärase avalike
ülesannete täitmisel järgitava hoolsuskohustusega. Taotlus saab olla põhjendatud, kui tegemist
on puudutatud isikuga ja teadaande avaldamise eesmärk on täidetud.
Puudutatud isiku mõiste tuleb avada iga taotluse korral eraldi, kuna tegemist on määratlemata
õigusmõistega. Isik, kelle kohta teadaanne käib või kelle isikuandmed on teadaandes
märgitud, on kahtlemata puudutatud isik. Samas võib isikuandmeid sisaldava teadaande puhul
olenevalt teadaande sisust puudutatud isikuks olla ka lähisugulane, kui see ei riiva teadaandes
nimetatud isiku huve. Regulatsioon võimaldab taotlusi esitada ka juriidilistel isikutel, kes
samuti võivad nõuda enda kohta käivate andmete ennetähtaegset eemaldamist, muidugi
tingimusel, et avaldamise eesmärk on täidetud.
Lõikes 5 sätestatakse avaldaja kohustus jälgida sündmuse saabumisega seotud teadaande
avaldamise eesmärgipärasust. Kuna avaldamise lõpptähtaja määramine on esitaja ja avaldaja
kohustus, siis peab avaldaja ise jälgima tema poolt esitatud teadaannete avaldamise tähtaegu
ning avaldamise eesmärgi varasema saavutamise korral teadaande avaldamise lõpetama ja
selle kustutama.
Võimalik on ka olukord, et teadaande kustutamine tuleb kõne alla juhul, kui teadaanne on küll
avaldatud nõuetekohaselt ja see on avaldamise ajal õige, kuid asjaolud muutuvad ja uued
asjaolud tingivad teadaande muutumise valeks ning see tingib teadaande kustutamise ehk
tühistamise. Teadaande kustutamine lõike 6 alusel on erandlik juhtum ja selleks peavad
ilmnema asjaolud, mis kinnitavad teadaande avaldamise ebaõigsust. Selleks võib olla isiku
taotlus, pädeva ametiasutuse tähelepanujuhtimine või avaldaja poolt oma vea tunnistamine.
Volitatud töötlejal on kohustus oma võimaluste piires neid asjaolusid kontrollida ja juhinduda
selle andmeandja selgitustest, kes vastutab teadaande õigsuse eest. Võib esineda aga
juhtumeid, kus andmeandja on tegevuse lõpetanud ja selgitusi ei ole kelleltki küsida. Sel juhul
peab volitatud töötleja iseseisvalt otsuse langetama või küsima juhiseid vastutavalt töötlejalt.
Kuna Ametlikes Teadaannetes on täpsed tähtajad teadaannete avaldamiseks, siis üldjuhul ei
pea isikud enda eraelu kaitseks ise sekkuma, vaid see tagatakse määruses sätestatud
andmekogu pidamise täpsema korraga.
Teadaanded, mille avaldamine on lõpetatud ja mis on kustutatud, ning andmed nende kohta
kantakse andmekogu arhiivi ja nendele tagatakse juurdepääs määruse §-s 14 sätestatud korras.
Avaliku veebilehe kaudu ei ole arhiivi kantud teadaannete andmed kättesaadavad. Arhiivis on
aga teadaande juures alati näha, kes ja millisel alusel on selle teadaande avaldamise
ennetähtaegselt lõpetanud või teadaande avaldamise tühistanud.
3. peatükk. Juurdepääs andmekogule
Paragrahvi 13 lõige 1 sätestab andmetele juurdepääsu üldkorra. Kuni teadaande arhiivi
kandmiseni, seahulgas avaldamise lõpetamiseni, on igaühel Interneti kaudu andmekogu
veebilehel tasuta juurdepääs avaldatud teadaannetele ja muudele andmetele. Avaldamise
eesmärk on võimalikult laialt teavitada avalikkust teadaandes sisalduvatest asjaoludest või
teha konkreetsele isikule teatavaks teadaande sisu, kui see ei ole võimalik isikule endale
kättetoimetamise teel. Seetõttu on juurdepääs teadaannetele kuni avaldamise lõpuni vaba.
Loobutud on eelmise põhimäärusega ettenähtud tasulistest teenustest, kuna need ei ole
kooskõlas Ametlike Teadaannete väljaandmise üldise eesmärgiga – võimaldada teadaannete
võimalikult lai levik.
Lõikes 2 sätestatakse teadaannete taaskasutamise võimalused, mis on loodud uue infosüsteemi
väljatöötamisel. Teadaandeid, mis ei sisalda isikuandmeid, on võimalik taaskasutamiseks alla
laadida ja masinloetaval kujul teistes andmekogudes kasutada. Isikuandmeid sisaldavatele
teadaannetele juurdepääsemiseks on nendega tutvumiseks vaja sisestada kaitsekood (capsha),
et vältida nende töötlemist ja kogumist andmerobotite poolt. Täpsemad juhised andmete
taaskasutamisvõimaluste kasutamiseks avaldatakse Ametlike Teadaannete veebilehel.
Paragrahv 14 sätestab juurdepääsu andmekogu arhiivi kantud teadaannetele ja andmetele.
Andmekogu andmetele juurdepääs on uues infosüsteemis võimalik üksnes autoriseeritult,
sisenedes andmekogusse ID-kaarti või mobiil-ID-d kasutades. Juurdepääsuõigused on
automaatselt isikul, kelle andmed teadaandes sisalduvad, ning andmeandjal, tema esindajatel
ja avaldajatel nende andmeandja nimel esitatud teadaannetele.
Eraldi peavad juurdepääsu arhiiviandmetele taotlema riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse
või vabade elukutsete esindajad taotluse alusel oma ülesannete täitmiseks teiste andmeandjate
poolt avaldatud teadaannetele ja isikud õigustatud huvi korral nende põhjendatud taotluse
alusel.
Taotlus tuleb esitada väljaandjale, kes kaalub avaliku ülesande täitmiseks teadaannetele
juurdepääsu vajadust või isiku õigustatud huvi ja teeb esitatud põhjenduste alusel kaalutletud
otsuse ning juurdepääsu võimaldamise korral teeb ülesandeks volitatud töötlejale võimaldada
juurdepääs.
Näiteks isikuandmete kaitse seaduse § 11 lõike 6 kohaselt võib kolmandatel isikutel olla
õigustatud huvi isikute krediidivõimelisuse hindamise või muul samasugusel eesmärgil, kuid
üksnes eelviidatud paragrahvi lõikes 7 loetletud piiravate tingimuste mitteesinemise korral.
Kolmandatele isikutele edastamine ei ole lubatud, kui:
1) tegemist on delikaatsete isikuandmetega;
2) see kahjustaks ülemääraselt andmesubjekti õigustatud huve;
3) lepingu rikkumisest on möödunud vähem kui 30 päeva;
4) kohustuse rikkumise lõppemisest on möödunud rohkem kui kolm aastat.
Lõigetes 2 ja 3 sätestatud andmete väljastamise tähtajad taotluse alusel on määratud kindlaks
kooskõlas AvTS-is sätestatud teabenõude täitmise tähtaegadega. Väljastamise üldtähtajaks on
sätestatud viie tööpäeva jooksul. Arvestades õigustatud huvi väljaselgitamise keerukust, võib
see võtta mõnevõrra kauem aega ja sel juhul on võimalik pikendada teadaande ja andmete
väljastamist kuni 15 tööpäevani.
Eelkõige on silmas peetud õigustatud huvi väljaselgitamist, milleks võib vaja minna
täiendavat õiguslikku analüüsi.
Erinevalt eelmisest põhimäärusest ei näe määrus ette teadaannete väljastamist paberil
väljatrükina või muul viisil elektrooniliselt kui ID-kaardi või mobiil-ID-ga Ametlikesse
Teadaannetesse sisenemise teel. Erandina, kui see vajadus tekib, on võimalik ka andmete
väljastamine paberil, arvestades AvTS-is sätestatud teabe väljastamise viise.
Uued juurdepääsuvõimalused on säästlikud ja hoiavad ära asjatu halduskoormuse tekkimise,
mis praeguses infosüsteemis olevatele teadaannetele juurdepääsu võimaldamisel on
probleemiks.
Uues infosüsteemis registreeritakse automaatselt ning säilitatakse teadaande juures info selle
kohta, kes ja millal teadaandega tutvus, välja arvatud juhul, kui sellega tutvuti
kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamise või riikliku julgeoleku huvides. Kõik tutvumise
andmed on nähtavad ka isikule, kelle andmeid sisaldav teadaanne on arhiivi kantud.
Arhiiviandmete väljastamise registreerimise kohustus tuleneb nii isikuandmete kaitse seaduse
§ 11 lõike 6 punktist 2 kui ka AvTS § 39 lõikest 2.
Erinevalt eelmisest põhimäärusest on arhiiviandmete väljastamise otsustamine sätestatud
väljaandja pädevusena. Volitatud töötleja on kohustatud arhiiviandmete väljaandmiseks
küsima vastutavalt töötlejalt juhiseid. Justiitsministeerium väljaandjana omab RIK-ist
suuremat pädevust õigusvaldkonnas ja nii mõnigi kord on õigustatud huvi kaalumine
õiguslikult keeruline.
Paragrahv 15 sätestab Ametlikest Teadaannetest automaatsete teadaannete saatmise korra.
Teavitused saadetakse automaatselt kõigile teadaandes märgitud isikutele, kes on üksüheselt
tuvastatavad. Kuna andmed teadaannetesse võetakse neid sisaldavatest registritest, siis on see
võimalik. Teavitused saadetakse eesti.ee portaali kaudu isiku poolt suunatud e-posti aadressil,
äriregistris sisalduvale e-posti aadressil ja e-posti aadressil, mille isik või andmeandja on
sisestanud Ametlike Teadaannete andmekogusse.
Uues infosüsteemis on võimalus võtta kasutusele SMS-teenus teavituste saatmiseks.
Teadaannete avaldamise kohta teavituste saatmine tagab tõhusalt võimaluse, et avaldatud
teadaanne jõuab selleni, kes seda teavet vajab.
Paragrahv 16 sätestab uues infosüsteemis isikutele loodud uue teenuse Minu AT toimimise
üldkorra ja kasutatavad võimalused. ID-kaardi või mobiil-ID-ga sisenedes pääseb isik juurde
tema kohta käivatele teadaannetele, mis on arhiivi kantud, tellida erinevaid teadaande alaliike
oma e-posti aadressil jm.
Samuti on seda teenust kasutades võimalik kinnitada avaldamise ootel või juba avaldatud
teadaannete kättesaamine, kui kättetoimetamine on teadaande avaldamise eesmärgiks. Nagu
eespool juba selgitatud, on kättetoimetamise kinnitamisega selliste teadaannete eesmärk
täidetud ja neid ei avaldata või nende avaldamine lõpetatakse ennetähtaegselt.
Paragrahv 17 sätestab andmete säilitamise andmekogus. Selles osas ei ole erinevusi
eelmisest põhimäärusest.
Kooskõlas arhiiviseadusega säilitab volitatud töötleja teadaanded vastavalt dokumentide
loetelus määratud säilitustähtaegadele.
Kui avalik arhiiv hindab kõik teadaanded või mõnda liiki teadaanded arhiiviväärtuslikuks, siis
säilitatakse teadaanded püsivalt. Teadaannete säilitustähtajad tuleb määrata Vabariigi
Valitsuse 26. veebruari 2001. aasta määruse „Asjaajamiskorra ühtsed alused“ (edaspidi AÜA)
§ 45 lõike 1 kohaselt „Arhiivieeskirjas“ sätestatud korras asutuse dokumentide loetelus.
Vastavalt AÜA § 47 lõikele 1 salvestatakse lahendatud digitaaldokumendid säilivuskindlale
kandjale ja vormingus, mis tagab nende säilimise autentse ja terviklikuna vähemalt neile
kehtestatud säilitustähtaja jooksul.
Lõige 2 määrab arhiivi kantavate teadaannete koosseisu. Need on teadaanded, mis on
kustutatud või mille avaldamine on lõpetatud. Ühtegi teadaannet, mis on korra avaldatud, ei
kustutata jäädavalt, vaid see kantakse andmekogu arhiivi. Juurdepääs arhiivi kantud
teadaannetele on sätestatud määruse §-s 14.
Kui arhiivi kantud teadaannetele ei omistata arhiiviväärtust ja avaliku arhiivi kooskõlastusel
on nendele sätestatud säilitamise tähtajad, siis tähtaja saabumisel sellised teadaanded
hävitatakse automaatselt ja kustutatakse jäädavalt. Sellised võimalused on uues infosüsteemis
seadistatavad.
4. peatükk. Lõppsätted
Paragrahv 18 sätestab õigusaktidest tuleneva järelevalve andmekogu pidamise üle. Volitatud
töötlejal on kohustus esitada vastutavale töötlejale aruandeid, mis võivad olla perioodilised, ja
selgitusi ilmnenud vajakajäämiste kohta. Samas on volitatud töötlejal õigus nõuda juhiseid
ilmnenud probleemide lahendamiseks. Ka järelevalves ei ole erisusi eelmisest põhimäärusest.
III. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõul ei ole vahetut puutumust Euroopa Liidu õigusega.
IV. Määruse mõju
Kuna määrus toetab uue Ametlike Teadaannete infosüsteemi kasutuselevõtmist, siis alltoodud
positiivsed mõjud on tingitud eelkõige uute tehnoloogiliste lahenduste ja võimaluste
kasutuselevõtmisest. Suures osas jääb Ametlike Teadaannete väljaandmise määrusega
sätestatud korraldus muutumatuks ning lisakohustusi kellelegi ei panda.
Algselt oli kavandatud Ametlike Teadaannete infosüsteemi kasutuselevõtmiseks muuta ka
Riigi Teataja seadust ja teisi asjassepuutuvaid seadusi ning kooskõlastati sellekohane
väljatöötamiskavatsus, milles sisaldus ka mõjude põhjalikum analüüs. Pärast kooskõlastamist
otsustati uue infosüsteemi võimalused võtta kasutusele kahes etapis. Esimeses etapis võetakse
kasutusele uus infosüsteem, mis ei eelda seaduste muutmist. Olemasolev Riigi Teataja
seaduse §-s 13 sisalduv regulatsioon võimaldab seadust muutmata uue tehnilise lahenduse
kasutuselevõtmise ja määrusega sätestatav uus kord toetab uute tehnoloogiliste lahenduste
juurutamist. Teises etapis analüüsitakse põhjalikumalt seaduste muutmise vajadusi uue
Ametlike Teadaannete infosüsteemi kasutusala laiendamiseks, seda eelkõige elektroonilise
kättetoimetamise ja üldsusele suunatud teadaannete avaldamise laiendamiseks Ametlikes
Teadaannetes.
Uue infosüsteemi kasutuselevõtmisel paraneb Ametlike Teadaannete kõige olulisema
eesmärgi – teabe viimine selle vajajani – täitmine. Lisaks tagatakse teadaannete avaldamisel
järgmiste eesmärkide täitmine:
1) teavitada isikut ja talle teave kätte toimetada;
2) teavitada üldsust ja tagada teabe lai levik;
3) teavitada nii isikut kui ka üldsust;
4) õigusliku tähendusega tõsiasja loomine.
Rakendatakse senisest tõhusamalt isikuandmete kaitse põhimõtteid:
1. Seaduslikkuse ja eesmärgikohasuse põhimõte – isiku kohta avaldatakse teadaanne alati
avalike ülesannete täitmisel, st teadaandes on alati märgitud selle Ametlikes Teadaannetes
avaldamise õiguslik alus, ja alati teavitamise eesmärki arvestades.
2. Kasutuse piiramise ja turvalisuse põhimõte – teadaanne on avalikult kättesaadav ainult nii
kaua, kui see on vajalik avaldamise eesmärgi täitmiseks. Nn robotilõks – kui avaldamise
eesmärk on üksnes isiku teavitamine (kättetoimetamine), siis teadaannet ei saa vabalt alla
laadida ja vaatamiseks on vaja sisestada kood. Iga teadaanne kinnitatakse avaldamisel
väljaandja digitaalse templiga.
3. Minimaalsuse põhimõte – kokkulepitud teadaande vormid võimaldavad avaldada ainult
neid andmeid, mis on konkreetse teadaande avaldamise eesmärgi täitmiseks vajalikud.
4. Andmete kvaliteedi põhimõte – isikunimed ja isikukoodid, samuti kontaktandmed, millele
teavitusi saadetakse, võetakse kõik õiguslikku tähendust omavatest riiklikest andmekogudest
–rahvastikuregistrist, äriregistrist ja nende alusel portaalist eesti.ee, kui isikud on ise oma e-
posti suunanud.
5. Individuaalse osaluse põhimõte – isik pääseb juurde kõigile teadaannetele, mis tema kohta
käivad, ja saab vaadata andmeid nendega tutvumise kohta, samuti lõpetada teadaande
kättesaamise kinnitamisega ennetähtaegselt teadaande avaldamise.
Uue infosüsteemi kasutuselevõtmisega suureneb isikute õiguskindlus isikuandmete
avaldamisega seoses Ametlikes Teadaannetes.
Samuti luuakse tõhusam ja säästlikum teadaannete avaldamise korraldus, mis peaks
vähendama andmeandjate halduskoormust teadaannete sisestamiseks ja avaldamiseks.
Infosüsteem on lihtsalt ja säästlikult edasiarendatav.
1. Otstarbekas töökorraldus süsteemi haldamisel ja teadaannete avaldamisel väljaandja,
halduri (volitatud töötleja) ja andmeandjate vahel.
2. Keskselt hallatavad eeltäidetud teadaannete vormid.
3. Automaatsed seosed kõigi oluliste põhiandmeid sisaldavate andmekogudega. Näiteks
isikute andmed teadaannetesse võetakse ja kontrollitakse automaatselt
rahvastikuregistrist ja äriregistrist.
4. Võimalus andmeid esitada universaalselt väljatöötatud liidese abil X-teed kasutades.
5. ID-kaardi põhine autenditud juurdepääs andmete töötlemiseks ja nendega tutvumiseks.
6. Võimalikult paindlik ja automaatne andmete töötlemine. Näiteks haldur saab sisse ja
välja lülitada programmilisi käske teadaande liikidele ja andmeandjate gruppidele.
Uue infosüsteemi kasutuselevõtmisel parandatakse samuti teadaannete kättesaadavust
vastavalt avaandmete põhimõtetele.
1. Terviklik – teadaanded on kõigile terviklikult kättesaadavad.
2. Algallikast – teadaanded pärinevad andmeandjalt, säilitades oma originaalkuju ja
detailsuse.
3. Ajakohane – teadaanded avaldatakse kohe, samuti parandamise ja tühistamise ning
kättetoimetamise andmed.
4. Kättesaadav – teadaanded on kõigile tasuta kättesaadavad mis tahes kasutuseesmärgiga,
välja arvatud teadaanded, mis on mõeldud isikule kättetoimetamiseks või mille avaldamise
eesmärk on täidetud.
5. Masinloetav – teadaanded on arusaadavas XML-vormingus ja automaatselt töödeldavad
ning automaatselt allalaetavad URI alusel.
6. Mittediskrimineeriv – teadaanded on avalikud, autentimine on vajalik teadaannete
tellimiseks e-postile, teadaannete esitamiseks ja isiku enda andmetele juurdepääsuks.
7. Vabu standardeid kasutav ja vaba litsentsiga – teadaanded avaldatakse vabas vormingus,
kinnitatud XML-skeemi kohaselt, mis ei ole ühegi ettevõtte ega isiku ainuomand. Teadaanded
ei ole kaitstud autoriõiguse, patendi, kaubamärgi ega ärisaladuse regulatsiooniga.
V. Määruse rakendamiseks vajalikud kulud ja tulud
Uue infosüsteemi väljatöötamist rahastati EL struktuurivahendite avatud taotlusvoorust
„Teabe kättesaadavuse, mugava kasutatavuse ja arusaadavuse parandamine“. Et andmekogu
oleks edasiarendatav ja väljaandmine sujuv, on RES-ist taotletud lisavahendid 2016. aastast
10 000 eurot.
VI. Määruse jõustumine ja rakendamine
Määruse jõustumine on ette nähtud 2015. aasta 6. aprillist, kui on kavas uus Ametlike
Teadaannete infosüsteem kasutusele võtta. Uue infosüsteemi kasutuselevõtmine on
põhjalikult ette valmistatud. Kõikidele andmeandjate esindajatele on tutvustatud uut
infosüsteemi ja töötatud nendega koostöös välja üle 200 teadaande vormi. Kokku on
korraldatud üle kolmekümne kohtumise ja arutelu.
Uus infosüsteem valmis 2014. aasta septembris ja selle kasutuselevõtmiseks nägi projekti
juhtrühm ette kuuekuulise juurutusperioodi. Juurutusperioodil on uus infosüsteem koos
teadaannete uute vormidega tehtud järk-järgult kõigile teadaannete esitajatele kättesaadavaks.
Sel ajal saavad kõik esitajad teadaannete avaldamist harjutada ja teha ettepanekuid vormide
või ka infosüsteemi funktsionaalsuse parandamiseks. Kavas on infosüsteemi
juurutuskeskkond teha teatavaks ka laiemale üldsusele vahetult enne selle kasutuselevõtmist.
Uue infosüsteemi kasutamist toetavad juhised on avaldatud juurutuskeskkonnas.
Uut infosüsteemi tutvustati üldsusele 2014. aasta septembris. Tutvustusürituse käigus tehtud
esitlused ja ettekannete videod on tehtud avalikult kõigile kättesaadavaks praegu kasutuses
oleval AT lehel.
Teavitustegevus jätkub ka pärast infosüsteemi kasutuselevõtmist.
VII. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu saadetakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele
ja arvamuse andmiseks kohtute esimeestele, Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Kaubandus-
Tööstuskojale, kohalike omavalitsuste üleriigilistele liitudele, Notarite Kojale, Eesti
Advokatuurile, Pankrotihaldurite ja Kohtutäiturite Kojale. Eelnõuga toetatud uue infosüsteemi
kasutuselevõtmine on eeltoodud asutuste ja avalik-õiguslike isikutega eelnevalt läbi arutatud.
Marko Aavik
Asekantsler
Tere!
Teile on saadetud Justiitsministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument.
link EIS-i https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0da5da53-6b81-4c65-8c46-f58378b0a33c
Pealkiri: Ametlike Teadaannete põhimäärus
Registreerimise kuupäev: 13.03.2015
Registreerimise number: 8-1/2209.
Tõnismägi 5a, 15191, Tallinn
Tel. (372) 620 8100 , Faks (372) 620 8109
e-mail:
[email protected]
www.just.ee