Teie: 25.04.2022 nr 2-3/18-03331/306-1
Hr Taavi Aas
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie: 12.05.2022 nr 7-27/22-0102-229-2
Suur-Ameerika 1
10122, Tallinn
E-post:
[email protected]
Koopia:
Rahandusministeerium, e-post
[email protected]
Justiitsministeerium, e-post
[email protected]
Konkurentsiameti arvamus „Elektrituru toimimise võrgueeskirja“ muutmise määruse
eelnõu kohta
Austatud minister
25.04.2021 edastas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM)
Rahandusministeeriumile kooskõlastamiseks (mis saadeti täiendavalt ka Konkurentsiametile)
kooskõlastamiseks Majandus- ja taristuministri 5. veebruari 2019. a määruse nr 10 „Elektrituru
toimimise võrgueeskiri“ (VE) muutmine (Direktiivi ülevõtmine) muutmise eelnõu. Eelnõuga
võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/944 elektrienergia siseturu
ühiseeskirjade kohta ning eelnõu on seotud 23. veebruaril 2022. a vastu võetud
elektrituruseaduse muudatustega.
Käesolevaga esitab Konkurentsiamet oma seisukohad eelnõu osas järgnevalt:
1. Eelnõu § 1 punkti 33 järgi täiendatakse VE § 8 lõigetega 8-13 (andmed AVP-s).
Konkurentsiamet: Nimetatud lõigete lisamisega seonduvalt juhime tähelepanu, et
võrgueeskirja täiendused peaksid tagama agregaatorile ja agregaatori bilansihaldurile ligipääsu
agregeerimises osaleva mõõtepunkti agregeeritud mõõteandmetele ja agregeerimislepingu
kehtivusajale AVP-s. Kuid vastavale infole ligipääsu ei tohi võimaldada teistele
bilansihalduritele ega avatud tarnijatele, sh ka mitte mõõtepunkti osas elektrimüügi lepingut
omavale avatud tarnijale ja/või tema bilansihaldurile.
Mõõtepunkti elektrimüüjal ega tema bilansihalduril ei ole vajadust saada infot antud
mõõtepunkti teiste lepingute osas. Kuna ka elektrimüüjal endal ja tema bilansihalduril on
sisuliselt võimalik hakata pakkuma tarbijale ka agregeerimise teenust, siis võib mõõtepunktiga
seotud agregeerimise info liigse ja põhjendamatu jagamisega kaasneda äririsk agregaatorile.
Samuti võib see viia agregeerimises osalevate mõõtepunktide erinevale kohtlemisele
elektrimüüja ja/või tema bilansihalduri poolt võrreldes agregeerimises mitte osalevate
mõõtepunktidega ja tekitada seeläbi agregeerimises osalevate või osaleda soovivate
mõõtepunktidele ja neile agregeerimise teenust pakkuvatele avatud tarnijatele turutõrke, mis ei
oleks koosõlas Direktiivi (EL) 2019/944 ja ELTS-i põhimõtetega. Võttes arvesse eelnõuga VE
§ 8 lisatavate lõigete 10-12 sõnastust, toob Konkurentsiamet välja järgmist:
„(10) Bilansihalduril on õigus AVP kaudu saada temaga avatud tarne lepingu sõlminud
turuosalise ja tema bilansipiirkonnas oleva teise avatud tarnija piirkonna kohta järgmiseid
andmeid:
1) turuosalise §-s 5 nimetatud mõõtepunkti tehnilised andmed;
2) teave turuosalise mõõtepunktiga seotud avatud tarne lepingu, võrgulepingu ja
agregeerimislepingu kehtivusaja kohta;
3) viimase 12 kuu bilansiperioodi põhised mõõteandmed;
4) turuosalise EIC-kood;
5) bilansipiirkonda sisse arvatud mõõtepunktide §-s 5 nimetatud mõõtepunkti tehnilised
andmed bilansilepingus määratud alusel;
6) bilansipiirkonda sisse arvatud mõõtepunktide agregeeritud mõõteandmed bilansilepingus
määratud alusel.“
Konkurentsiamet: Jääb ebaselgeks, mida tähendab lõikes 10 toodud sõnastus, mille järgi
„tema bilansipiirkonnas oleva teise avatud tarnija piirkonna kohta“. Kuna küsimus tekitab ka
lõike 10 punktide 2 ja 6 sõnastus, tuleks nende punktides osas täpsustada, et agregeerimisega
seotud andmeid on õigus saada ainult mõõtepunktile agregeerimislepinguga teenust pakkuval
avatud tarnijal ja tema bilansihalduril.
„(11) Võrguettevõtja avatud tarnijal ja bilansihalduril on õigus AVP kaudu saada järgmiseid
andmeid:
1) võrguettevõtja piirmõõtepunktide kohta §-s 5 nimetatud mõõtepunkti tehnilised andmed ning
mõõteandmed;
2) võrguettevõtja võrgukao andmed;
3) bilansipiirkonnast välja arvatud mõõtepunktide §-s 5 nimetatud mõõtepunkti tehnilised
andmed bilansilepingus määratud alusel;
4) bilansipiirkonnast välja arvatud mõõtepunktide agregeeritud mõõteandmed bilansilepingus
määratud alusel.“
Konkurentsiamet: Lõike 11 punktide 3 ja 4 eesmärk ja sisu jääb ebaselgeks. Ka jääb
arusaamatuks, miks võrguettevõtja avatud tarnijale ja bilansihaldurile antakse AVP kaudu õigus
näha bilansipiirkonnast välja arvatud mõõtepunktide andmeid. Teeme ettepaneku eelnõu selles
osas üle vaadata.
„(12) Võrguettevõtja nimetatud müüjal on õigus AVP kaudu saada järgmiseid andmeid:
1) avatud tarne lepinguta turuosalise §-s 5 nimetatud mõõtepunkti tehnilised andmed;
2) andmed avatud tarne lepinguta turuosalise mõõtepunktiga seotud avatud tarne lepingu,
võrgulepingu ja agregeerimislepingu kehtivusaja kohta;
3) avatud tarne lepinguta turuosalise viimase 12 kuu bilansiperioodi põhised mõõteandmed;
4) avatud tarne lepinguta turuosalise EIC-kood.“
Konkurentsiamet: Leiame lõike 12 punkti 2 osas, et võrguettevõtja nimetatud müüjale ei ole
vajadust ja ei tohiks laiendada õigust näha turuosalise mõõtepunktiga seotud
agregeerimislepingu infot. See kätkeb endas äririski agregeerimisteenust pakkuvale
turuosalisele, samuti võib viia agregeerimises osaleva mõõtepunkti erinevale kohtlemisele ja
hõlmab riski agregeerimise osas turutõrke tekkimiseks. Lähtudes eeltoodust, teeme ettepaneku
punkti 2 muuta ja eemaldada sealt vastavalt läbikriipsutatule info avatud tarne lepingu ja
agregeerimislepingu kehtivusaja osas.
2 (4)
2. Eelnõu § 1 punkti 35 järgi täiendatakse VE-d §-ga 91, mille lõike 1 punktide 1 ja 2 kohaselt
elektrienergia müüja esitab usaldusmärgisega võrdlemisvahendi käitajale elektripakettide kohta
järgmised andmed:
1) börsihinnaga elektripaketi marginaal senti kilovatt-tunni eest ja kuutasu suurus
2) fikseeritud hinnaga elektripaketi elektrienergia hind senti kilovatt-tunni eest 24-tunniste
perioodide lõikes, lepingu tähtaeg, lepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu suurus ning lepingu
kuutasu suurus
Konkurentsiamet: Sõnastusest tulenevalt laieneb kõikidele elektripakettidele kohustus
määratleda kuutasu. Samas osadel sellistel lepingutel praktikas kuutasu puudub ning ameti
hinnangul ei oleks ka tulevkus kõikide pakettide lõikes vajalik kuutasu nõuda. Lähtudes
eeltoodust, teeb Konkurentsiamet ettepaneku sätestada punkt 1) nii, et see jätaks
valikuvõimaluse ka tulevikus osadele pakettidele kuutasu rakendada ja osadele mitte. Näiteks
sätestada punkti 1) sõnastus järgnevalt (lisatu kursiivis):
1) börsihinnaga elektripaketi marginaal senti kilovatt-tunni eest ja kuutasu suurus kui kuutasu
rakendatakse;
Jääb arusaamatuks, mida tähendab punktis 2) sätesatud kohustus esitada andmed 24-tunniste
perioodide lõikes. Selgitust ei tulene ka eelnõu seletuskirjast. Seetõttu teeme ettepaneku
nimetatud säte üle vaadata ja seletuskirja vastavasisuliselt täiendada.
3. Eelnõu § 1 punkti 39 järgi muudetakse VE § 28 lõike 2 sõnastust järgmiselt (kustutatu
läbikriipsutatud, lisatu kursiivis):
(2) Turuosaline saab avatud tarnijat vahetada tarbimiskoha mõõtepunkti kohta sõlmitud
võrgulepingu alusel kalendrikuu vahetusest kell 00.00 alates. Avatud tarne lepingu algusaeg on
kell 00.00 ja lõppaeg on kell 24.00.
Konkurentsiamet: Nimetatud lõike sõnastuse muutmisega seonduvalt juhime tähelepanu, et
võlaõigusseaduse (VÕS) § 234, milles sätestatakse energiamüügilepingu pikenemist ja
lõppemist puudutavad alused, lõike 3 kohaselt võib tarbijast ostja § 234 lõigetes 1 ja 2
nimetatud lepingu sõltumata sellest, kas leping on tähtajaline või tähtajatu, üles öelda, teatades
ülesütlemisest ette vähemalt üks kuu. Sellest tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on
tühine. Viidatud VÕS § 234 lõige 1 reguleerib mh tähtajalist elektrienergiaga ühendusvõrgu
kaudu varustamise lepingut. Lähtudes eeltoodust, erinevad VE muutmise määruse eelnõus ja
VÕS-is sätestatud tähtajad elektrimüüja vahetamiseks märkimisväärselt (üks päev vs. vähemalt
üks kuu). Vältimaks võimalikke probleeme ja vaidlusi tulevikus, teeb Konkurentsiamet
ettepaneku ühtlustada VÕS § 234 lõikes 3 toodud elektrimüüja vahetamise tähtaeg eelnõus
toodud VE § 28 lõike 2 tähtajaga.
4. Eelnõu § 1 punkti 43 järgi täiendatakse VE paragrahvi 29 lõiget 1 teise lausega järgmises
sõnastuses: „Kodutarbijatel on õigus osaleda kollektiivsetes vahetamiskavades.”
Konkurentsiamet: VE ja eelnõu mõistet „vahetamiskava“ ei sisalda. Eelnõu seletuskirja lk 7
on küll selgitatud, et seoses direktiivi ülevõtmisega lisandub kodutarbijatele õigus osaleda
kollektiivsetes elektrimüüjate vahetamiskavades, näiteks kortermajade elanikud võivad
usaldada kõige soodsama elektrienergia müüja leidmise korteriühistu esindajale, kes siis
vahetab elektrimüüjat vastavalt hinnamuutustel, siis Konkurentsiameti hinnangul võib see olla
siiski ebapiisav. Vältimaks vaidlusi ja arusaamatusi tulevikus, teeme ettepaneku avada
vahetamiskava mõiste VE mõistete all või täiendada seletuskirja vastavalt.
5. Ettepanek sätestada salvestusüksusi puudutava erandi klassifikatsioon
Elektrituruseaduse § 7416 (Energiasalvestusüksus) sätestab järgimist:
„(1) Võrguettevõtja ei tohi omada, arendada, käitada ega hallata energiasalvestusüksust.
3 (4)
(3) Erandina käesoleva paragrahvi lõikest 1 võib võrguettevõtja omada, arendada, käitada ja
hallata energiasalvestusüksust, kui see on täielikult integreeritud võrgukomponent või kui on
täidetud kõik järgmised tingimused:
1) käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud avaliku enampakkumise tulemusel ei õnnestunud
energiasalvestusüksust müüa;
2) võrguettevõtjal on energiasalvestusüksust vaja võrgu tõhusaks, töökindlaks ja turvaliseks
toimimiseks ning energiasalvestusüksust ei kasutata selleks, et osta või müüa elektrienergiat
elektriturul, sealhulgas tasakaalustamiseks.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud erandi kasutamiseks peab võrguettevõtjal olema
Konkurentsiameti otsus.“
Konkurentsiamet: Samas ei ole üheselt selge (see ei tulene elektrituruseadusest ega ka VE-st
või eelnõust, millised salvestusüksused on käsitatavad täielikult integreeritud
võrgukomponentidena, mida võrguettevõtja võib käsitada kui täielikult integreeritud
võrgukomponenti. Vältimaks probleeme ja vaidlusi tulevikus, teeb Konkurentsiamet
ettepaneku sätestada eelnõus erandit puudutav paragrahv, milles on toodud täielikult
integreeritud võrgukomponente puudutava erandi klassifikatsioon. Lähtudes eeltoodust, on
eelnõu täiendusettepanek järgnev:
53) Eelnõu paragrahvi 1 punkti 53 järgi täiendatakse VE paragrahviga 338 järgmiselt:
§ 338 Erand
(1) Täielikult integreeritud võrgukomponente Elektrituruseaduse § 7416 lõike (3) mõistes
hinnatakse erandi andmisel gruppide kaupa v.a juhul kui need ei kuulu mitte ühessegi
alljärgnevates punktides 1-6 toodud elementide jaotusesse.
1) Alajaamade abitoitesüsteemi akud (nt alalisvoolukeskuste akud, avariivalgustite akud
jms);
2) elektrivõrgu liinidel paiknevate lülitusseadmete abitoite akud (nt mastivõimsuslülitid,
masti-koormuslahklülitid);
3) elektriliinidel paiknevate indikatsiooniseadmete abitoite akud (nt rikkeindikaatorid);
4) reaktiivenergia tarbimise/tootmise režiimis talitlevad inverter-akupatarei seadmed;
5) akusid sisaldavad pingekvaliteedi parendusseadmed;
6) akud üliväikestes eraldatud võrkudes (offgrid) seadmetes (sisaldavad diiselgeneraatorit,
päikesepaneele ja akusid), mis on teatud juhtudel võrguteenuse osutamisel majanduslikult
mõistlikumaks alternatiiviks võrgu asemel.“
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Külli Haab
Regulatsiooniteenistuse juhataja – peadirektori asetäitja
Karin Maria Lehtmets 667 2530
[email protected]
Marek Piiroja 667 2541
[email protected]
4 (4)