Vabariigi Valitsuse määruse " Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljaga seoses hüvitise maksmise tingimused ja kord" eelnõu

. Rahandusministeerium 26.07.2023 nr 5-13/23/2750 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Siseministeerium Justiitsministeerium Kaitseliit Kaitsevägi Eesti Linnade ja Valdade Liit puudutatud omavalitsusüksused Vabariigi Valitsuse määruse " Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljaga seoses hüvitise maksmise tingimused ja kord" eelnõu kooskõlastamine Kaitseministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse " Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljaga seoses hüvitise maksmise tingimused ja kord" eelnõu ja seletuskirja. Palume eelnõu kooskõlastada viieteist tööpäeva jooksul alates eelnõude infosüsteemi üleslaadimisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur Minister Lisa: 1) määruse eelnõu; 2) eelnõu seletuskiri. Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  EELNÕU 26.07.2023 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljaga seoses hüvitise maksmise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse relvaseaduse § 85 lõike 7 alusel. § 1. Määruse reguleerimis- ja kohaldamisala (1) Määrusega reguleeritakse Kaitseministeeriumi poolt kohaliku omavalitsuse üksusele (edaspidi omavalitsusüksus), kelle territooriumil paikneb Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväli (edaspidi harjutusväli) või kelle taristut selle kasutamine vahetult ja oluliselt puudutab või kuhu ulatub selle kasutamisega kaasnev oluline häiring, hüvitise maksmise ulatust, tingimusi ja korda. (2) Määrust ei kohaldata juhtumipõhise toetuse maksmisele, omavalitsusüksusele riikliku ülesande täitmisega seotud kulude katmisele, riigieelarves ministeeriumi valitsemisala täiendava eraldisena ettenähtud vahendite kasutamisele ega riigikaitselise tegevusega omavalitsusüksustele tekitatud kahju hüvitamisele või selle tagajärgede kõrvaldamisele. § 2. Hüvitise maksmise eesmärk Hüvitise maksmise eesmärk on harjutusvälja kasutamisega kaasneva olulise häiringu hüvitamine omavalitsusüksusele. § 3. Hüvitise maksmise tingimused (1) Hüvitist makstakse omavalitsusüksusele, kelle territooriumil paikneb harjutusväli ja harjutusvälja ümbritsev ala (edaspidi mõjuala), kui mõjualal paiknevad ehitisregistrisse kantud eluruumid (edaspidi eluruum). (2) Harjutusvälja mõjuala ulatus määratakse tulenevalt harjutusväljal kasutatavatest relvaliikidest ja nende tekitatava mürahäiringu tugevusest järgmiselt: 1) Kaitseväe keskpolügoon, Soodla harjutusväli, Sirgala harjutusväli ja Nursipalu harjutusväli – 4000 meetrit harjutusvälja piirist; 2) Klooga harjutusväli ja Kikepera harjutusväli – 3000 meetrit harjutusvälja piirist; 3) Männiku harjutusväli – 1000 meetrit harjutusvälja piirist. (3) Hüvitise määramisel arvestatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmetega hüvitise määramise kalendriaasta 1. jaanuari seisuga. 1 § 4. Hüvitise suurus (1) Valdkonna eest vastutav minister määrab igal aastal hiljemalt 1. veebruariks summa, mis makstakse omavalitsusüksustele hüvitisena harjutusvälja kasutamisega kaasneva olulise häiringu hüvitamiseks. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summa peab olema vastavuses harjutusväljade kasutamise ja arendamisega kaasneva häiringuga omavalitsusüksuste elanikele ning võimaldama omavalitsusüksustel rakendada häiringu kompenseerimiseks vajalikke meetmeid. (3) Omavalitsusüksusele makstav hüvitis koosneb: 1) omavalitsusüksuse territooriumil paikneva harjutusvälja ja mõjuala pindala osakaalust lähtudes arvutatud hüvitisest (edaspidi pindala hüvitis). Pindala hüvitise arvutamise aluseks on omavalitsusüksuse territooriumil paikneva harjutusvälja ja mõjuala pindala osakaal kõigist omavalitsusüksuste territooriumitel paiknevate harjutusväljade ja mõjualade pindalast; 2) omavalitsusüksuse territooriumil paikneval mõjualal asuvate eluruumide osakaalust lähtudes arvutatud hüvitisest (edaspidi eluruumide hüvitis). Eluruumide hüvitise arvutamise aluseks on omavalitsusüksuse territooriumil paikneval mõjualal asuvate eluruumide osakaal kõigist omavalitsusüksuste territooriumitel paiknevatel mõjualadel asuvate eluruumide arvust. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 sätestatud pindala hüvitis moodustab 1/3 ja punktis 2 sätestatud eluruumide hüvitis 2/3 omavalitsusüksusele makstavast hüvitisest. § 5. Hüvitise maksmise kord (1) Hüvitist makstakse üks kord kalendriaastas. (2) Omavalitsusüksusele makstava hüvitise summa määratakse kindlaks valdkonna eest vastutava ministri või tema volitatud asutuse haldusaktiga. (3) Hüvitis makstakse välja arvestuse aluseks oleva kalendriaasta 31. märtsiks. § 6. Hüvitise kasutamise tingimused (1) Hüvitist makstakse sihtotstarbeliselt harjutusväljaga kaasneva olulise häiringu hüvitamiseks. (2) Omavalitsusüksus peab hüvitist kasutama kaasavalt, eesmärgipäraselt ja läbipaistvalt. (3) Hüvitise kasutamise periood on kalendriaasta, mille kohta hüvitis on määratud. Hüvitise või selle osa kasutamise võib kanda üle järgmisesse perioodi, kui hüvitist ei ole eesmärgipäraselt võimalik kasutada hüvitise määramise perioodil. Hüvitis tuleb kasutada kolme aasta jooksul selle määramise aastast alates või tagastada käesoleva määruse § 7 lõikes 7 sätestatud korras. § 7. Aruandlus, kontroll ja tagasinõudmine (1) Omavalitsusüksus, kes on saanud hüvitist, peab esitama Kaitseministeeriumile või tema volitatud asutusele kord aastas kirjalikus vormis aruande hüvitise kasutamise kohta (edaspidi aruanne). (2) Aruanne esitatakse hüvitise saamisele järgneva kalendriaasta 1. veebruariks. 2 (3) Aruandes tuleb esitada hüvitise kasutamise kohta vähemalt järgmine teave: 1) andmed hüvitise kasutamise kohta (kulu liik, summa ja selgitus); 2) andmed eelmisest perioodist ülekantud hüvitise kasutamise kohta; 3) perioodi hüvitise jääk ja järgmisesse perioodi ülekantav hüvitise summa. (4) Kaitseministeerium või tema volitatud asutus võib kontrollida, kas hüvitist on kasutatud kooskõlas käesoleva määruse § 2 ja § 6. (5) Kaitseministeerium või tema volitatud asutus võib käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud kontrolli teostamiseks nõuda omavalitsusüksuselt kulutusega seotud dokumente ja selgitusi. (6) Kui omavalitsusüksus ei esita käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud nõuetele vastavat aruannet või ei esita Kaitseministeeriumi või tema volitatud asutuse nõutud dokumente ega selgitusi, siis võib Kaitseministeerium või tema volitatud asutus peatada järgmise perioodi hüvitise väljamaksmise. (7) Kui omavalitsusüksus ei ole kasutanud hüvitist kooskõlas käesoleva määruse § 2 ja § 6 või ei ole ühe kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtpäeva möödumisest esitanud nõuetekohast aruannet ega temalt nõutud dokumente ja selgitusi, võib Kaitseministeerium või tema volitatud asutus hüvitise osaliselt või täies ulatuses tagasi nõuda. Tagasinõutava hüvitise võib kinni pidada järgmise perioodi hüvitisest. § 8. Määruse rakendamine (1) Omavalitsusüksustele makstakse 2023. aastal hüvitist nendega tegevustoetuse maksmiseks sõlmitud heade kavatsuste kokkuleppe tingimustel ja korras, kui käesoleva paragrahvi lõikest 2 ei tulene teisiti. (2) Omavalitsusüksustele, kellega ei ole sõlmitud 2023. aasta kohta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud heade kavatsuste kokkulepet või kellele heade kavatsuste kokkuleppe alusel 2023. aasta eest makstav toetus oleks väiksem, kui 2024. aastaks kavandatud harjutusväljade piire arvestades käesoleva määruse tingimustel ja korras makstav hüvitis, makstakse 2023. aasta kohta hüvitist järgmistes summades: 1) Alutaguse vald – 24 784,00 €; 2) Anija vald – 56 805,00 €; 3) Antsla vald – 32 369,00 €; 4) Kadrina vald – 35 800,00 €; 5) Kiili vald – 86 550,00 €; 6) Kuusalu vald – 150 715,00 €; 7) Lääne-Harju vald – 121 198,00 €; 8) Narva-Jõesuu linn – 95 085,00 €; 9) Pärnu linn – 1158,00 €; 10) Rõuge vald – 55 758,00 €; 11) Saarde vald – 23 386,00 €; 12) Saku vald – 28 080,00 €; 13) Tapa vald – 328 846,00 €; 14) Toila vald – 21 764,00 €; 15) Võru linn – 140 238,00 €; 16) Võru vald – 147 464,00 €. 3 (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud hüvitised makstakse välja kümne päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest. Kaja Kallas peaminister Lauri Läänemets siseminister Taimar Peterkop riigisekretär 4  26.07.2023 Vabariigi Valitsuse määruse " Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljaga seoses hüvitise maksmise tingimused ja kord" eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõu eesmärk on hüvitada kohaliku omavalitsuse üksusele (edaspidi omavalitsusüksus) harjutusvälja kasutamisega kaasnev oluline häiring. Eelnõukohase määrusega kehtestatakse harjutusväljaga seotud häiringu hüvitamise ulatus, tingimused ja kord. Seni on Kaitseministeerium maksnud harjutusväljadega seotud mõjude kompenseerimiseks omavalitsusüksustele toetust Kaitseministeeriumi ja omavalitsusüksuse vahel sõlmitud lepingu alusel. Eelnõukohase määruse jõustumisega suureneb omavalitsusüksuste kindlus häiringu kompenseerimise jätkumise osas ning täpsustuvad hüvitise maksmise tingimused ja kord. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeerium koos Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusega. Eelnõu ja seletuskirja normitehnilise kontrolli on teinud Kaitseministeeriumi õigusosakonna nõunik Sander Põllumäe ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Anu Rooseniit ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu kehtestatakse relvaseaduse § 85 lõike 7 alusel. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu on seotud Eesti Reformierakonna, Isamaa Erakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna vahel sõlmitud koostöölepinguga aastateks 2022–2023, mille punktis II.5 sätestatakse: „Kaitseväe harjutusväljakute täiendaval arendamisel tuleb kõrvale pakkuda talumistasu instrument“, ning Vabariigi Valitsuse 4. augusti 2022. a korraldusega nr 202 „Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2022–2023 kinnitamine“1, mille lisa 1 punkti 2.5 kohaselt tuleb selle eesmärgi saavutamiseks koostada Kaitseväe harjutusväljakuid puudutav Vabariigi Valitsuse määrus. Samuti Eesti Reformierakonna, Erakond Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna 10. aprillil 2023. a sõlmitud valitsusliidu programmiga aastateks 2023–2027. Programmi punktis 1.1.5 sätestatakse: „… Lähtudes tegelikest mõjudest kohalikele kogukondadele, teeme harjutusala mõjude leevenduspaketi, mis sisaldab pikaajalist talumistasu, …“. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kaheksast paragrahvist. 1 RT III, 06.08.2022, 1. 1(11) Eelnõu § 1. Eelnõu § 1 koosneb kahest lõikest, millest esimeses määratletakse määruse reguleerimisala ning teises käsitletakse juhtumeid, millele määrust ei kohaldata. Eelnõu § 1 lõige 1. Eelnõu § 1 lõike 1 kohaselt reguleeritakse määrusega Kaitseministeeriumi poolt omavalitsusüksusele, kelle territooriumil paikneb Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväli (edaspidi harjutusväli) või kelle taristut selle kasutamine vahetult ja oluliselt puudutab või kuhu ulatub selle kasutamisega kaasnev oluline häiring, hüvitise maksmise ulatust, tingimusi ja korda. Määrus antakse relvaseaduse § 85 lõike 7 alusel. Relvaseaduse § 85 lõikes 6 sätestatakse: „Kaitseministeerium võib maksta hüvitist kohaliku omavalitsuse üksusele, kelle territooriumil paikneb Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväli või kelle taristut selle kasutamine vahetult ja oluliselt puudutab või kuhu ulatub selle kasutamisega kaasnev oluline häiring“ ning lõikes 7 antakse volitusnorm järgmises sõnastuses: „Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud hüvitise ulatuse, maksmise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.“. Tegu on intra legem määrusega, millega täpsustatakse relvaseaduse § 85 lõikes 6 sätestatud avaliku raha käsutamise volitust. Volitusnorm kohustab Vabariigi Valitsust määrust kehtestama (imperatiivne volitus). Volitusnorm annab aluse määrata kindlaks hüvitise ulatus, tingimused ja kord. Harjutusvälja kasutamisega võib kaasneda oluline häiring eeskätt müra, aga ka vibratsiooni ja tihenenud liikluskoormuse tõttu, mida ei ole võimalik harjutusvälja eesmärgipärasel kasutamisel vältida ja millega võib seetõttu kaasneda elukvaliteedi langus harjutusvälja piirkonna elanikkonna jaoks. Eelnõu § 1 lõige 2. Eelnõu § 1 lõike 2 kohaselt ei kohaldata määrust juhtumipõhise toetuse maksmisele, omavalitsusüksusele riikliku ülesande täitmisega seotud kulude katmisele, riigieelarves ministeeriumi valitsemisala täiendava eraldisena ettenähtud vahendite kasutamisele ega riigikaitselise tegevusega omavalitsusüksusele tekitatud kahju hüvitamisele või tagajärgede kõrvaldamisele. Juhtumipõhise sihtotstarbelise investeerimis- või tegevuskulude toetuse maksmiseks on volitusnorm antud riigieelarve seaduse §-ga 50, kohaliku omavalitsuse üksusele riiklike ülesannete täitmise eest toetuse maksmiseks riigieelarve seaduse §-ga 51. Eelnõu § 2. Eelnõu § 2 kohaselt on hüvitise maksmise eesmärk omavalitsusüksusele harjutusvälja kasutamisega kaasneva olulise häiringu hüvitamine. Atmosfääriõhu kaitse seadusega ega teiste õigusaktidega ei ole kehtestatud piirnorme militaarmürale. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 10 kohaselt tuleb keskkonnahäiringut taluda, kui keskkonnahäiringut põhjustav tegevus on vajalik ülekaaluka avaliku huvi tõttu ja puudub mõistlik alternatiiv ning olulise keskkonnahäiringu vähendamiseks on võetud kasutusele vajalikud meetmed. Harjutusväljade planeerimisel lähtutakse militaarmüra soovituslikest tasemetest, mis aitab lisaks kriitilisele müratasemele hinnata suurekaliibriliste relvade kasutamisel tekkivat üksiku mürasündmusega kaasnevat rappumist, vibratsiooni ja madalsageduslikku müra väliskeskkonnas ja siseruumides. Militaarmüra ja vibratsioon on seadusega normeerimata ka enamikus teistes Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) riikides. Müra leviku ja tugevuse hindamiseks viiakse läbi modelleerimine. Kui modelleerimise tulemusena on näha, et 2(11) soovitusliku taseme piiresse jäämine ei ole olemasoleva koormuse juures võimalik, siis analüüsitakse väljaõpperajatiste või alade kasutamist ja vajaduse korral nähakse ette leevendusmeetmed. Leevendusmeetmed võivad olla organisatoorsed – nt mingi relva kasutuse piiramine või teise kohta üleviimine, väljaõppe hajutamine rohkematele päevadele, mingi müraallika kasutamise lõpetamine väljaõppeehitisel jms; või otsesed, nt mürakaitsevallide ehitamine. Otseste meetmete tõhusus militaarmüra leevendamiseks on madal või puudub üldse (suurekaliibriliste relvade puhul), organisatoorsete meetmete rakendamine ei ole alati võimalik. Ka juhul, kui tegevus müratundlike hoonete juures vastab soovituslikele tasemetele, tajuvad inimesed seda sageli häirivana, eriti kui harjutusvälja kasutatakse ka suurekaliibriliste relvadega harjutamiseks. Lisaks otseselt müra ja vibratsiooni häiringule tajutakse häiringuna liikumispiiranguid, mis tulenevad harjutusvälja suurusest. Eelnõu § 3. Eelnõu §-s 3 reguleeritakse hüvitise maksmise tingimusi. Paragrahv koosneb kolmest lõikest. Eelnõu § 3 lõige 1. Eelnõu § 3 lõike 1 kohaselt makstakse hüvitist omavalitsusüksusele, kelle territooriumil paikneb harjutusväli ja harjutusvälja ümbritsev ala (edaspidi mõjuala), kui mõjualal paiknevad ehitisregistrisse kantud eluruumid (edaspidi eluruum). Perioodil 2019– 2022 on Kaitseministeerium maksnud heade kavatsuste kokkuleppe alusel harjutusvälja nn talumistasu kohalikele omavalitsustele, kelle territooriumil harjutusväli asub. Selline lähenemine on pälvinud kriitikat, kuna tasust jäävad ilma omavalitsusüksused, näiteks Kadrina vald, kelle territooriumil harjutusvälja ei ole, kuid kelle territooriumil elavad inimesed on harjutusväljast oluliselt häiritud. 2023. aastal otsustati maksta heade kavatsuste kokkuleppe alusel nn talumistasu ka nendele omavalitsusüksustele, kelle territooriumil harjutusvälja ei ole, kuid seal elavad inimesed on harjutusväljast oluliselt häiritud. Samuti hakkavad määruse kohaselt hüvitist saama teiste seas omavalitsused, kelle territooriumil harjutusvälja ei asu, kuid kelle territooriumile jääb mõjuala. Määruse väljatöötamise ajal vastavad potentsiaalselt eelnõu § 3 lõike 1 tingimustele järgmised omavalitsusüksused: Alutaguse vald, Anija vald, Antsla vald, Kadrina vald, Kiili vald, Kuusalu vald, Lääne-Harju vald, Narva-Jõesuu linn, Pärnu linn Rõuge vald, Saarde vald, Saku vald, Tapa vald, Toila vald, Võru linn ja Võru vald. Eelnõu § 3 lõige 2. Eelnõu § 3 lõikega 2 kehtestatakse harjutusvälja mõjuala ulatus. Mõjuala ulatus määratakse tulenevalt harjutusväljal kasutatavatest relvaliikidest ja nende tekitatava mürahäiringu tugevusest. Mõjuala ulatus on olenevalt harjutusväljast 1000–4000 m harjutusvälja piirist. Suurimat häiringut põhjustavaid relvaliike (käsitulirelvad, tankitõrjerelvad, suurekaliibrilised relvad) kasutatakse Kaitseväe keskpolügoonil, Soodla harjutusväljal, Sirgala harjutusväljal ja Nursipalu harjutusväljal. Keskmist häiringut põhjustavaid relvaliike (käsitulirelvad, tankitõrjerelvad) kasutatakse Klooga harjutusväljal ja Kikepera harjutusväljal. Väiksemat häiringut põhjustavaid relvaliike (käsitulirelvad) kasutatakse Männiku harjutusväljal. Eelnõu § 3 lõige 3. Eelnõu § 3 lõike 3 kohaselt arvestatakse hüvitise määramisel eelnõu § 3 lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmetega hüvitise määramise kalendriaasta 1. jaanuari seisuga. Eelnõu § 4. Eelnõu §-s 4 reguleeritakse hüvitise suuruse arvutamist ja arvutamise aluste kujunemist. Paragrahv koosneb neljast lõikest. Eelnõu § 4 lõige 1. Eelnõu § 4 lõike 1 kohaselt määrab valdkonna eest vastutav minister haldusaktiga iga-aastaselt summa omavalitsusüksustele harjutusvälja kasutamisest tuleneva häiringu hüvitamiseks. Hüvitise summa määramisel tuleb lähtuda riigieelarves 3(11) Kaitseministeeriumile ettenähtud vahenditest. Hüvitise summa ulatuse ja kaalutlused täpsustatakse sama paragrahvi lõikes 2. Eelnõu § 4 lõige 2. Eelnõu § 4 lõike 2 järgi määratakse hüvitise ulatus kindlaks põhimõtte alusel, et makstav hüvitis võimaldaks omavalitsusüksustel rakendada meetmeid häiringu kompenseerimiseks. Seetõttu sõltub hüvitise summa sellest, kui palju harjutusväljasid keskmiselt hüvitise maksmise aluseks oleval perioodil eelduslikult kasutatakse ja milline on sellega kaasnev eeldatav häiring omavalitsusüksuse elanikkonnale. Konkreetsete meetmete valiku teeb omavalitsusüksus ning vastavalt eelnõu § 6 lõikele 2 kaasab otsustusprotsessi puudutatud isikud ja kogukonnad, mis peaks tagama, et rakendatud meetmetest oleks puudutatud isikutele häiringu kompenseerimisel võimalikult suur kasu. Eelnõu § 4 lõige 3. Eelnõu § 4 lõike 3 järgi koosneb omavalitsusüksusele makstav hüvitis kahest komponendist: pindala hüvitisest ja eluruumide hüvitisest. Pindala hüvitise puhul leitakse omavalitsusüksuse territooriumil paiknev harjutusvälja ja mõjuala pindala ning arvutatakse selle pindala osakaal kõigist omavalitsusüksuste territooriumitel paiknevate harjutusväljade ja mõjualade pindalast. Näide: X valla territooriumil on harjutusväli 3000 ha ja mõjuala 5000 ha. Seega kokku on valla territooriumil harjutusvälja ja mõjuala pindala 8000 ha. Kõikide omavalitsusüksuste territooriumitel paiknevate harjutusväljade ja mõjualade pindala kokku on 110 000 ha, seega on X valla osakaal 7,27%. Eluruumide hüvitise puhul selgitatakse välja omavalitsusüksuse territooriumil paikneval mõjualal asuvate ehitisregistrisse kantud eluruumide arv ning arvutatakse selle eluruumide arvu osakaal kõigist omavalitsusüksuste territooriumitel paiknevatel mõjualadel asuvate eluruumide arvust. Hüvitist makstakse, kui omavalitsusüksuse territooriumil paikneval mõjualal on ehitisregistrisse kantud eluruumid. Eluruumide hulga leidmisel tuginetakse ehitisregistri andmetele, kuna see on riiklik andmekogu, mis võimaldab saada infot ehitise kasutamise otstarbe kohta. Näide: X valla territooriumi mõjualal asub ehitisregistri andmetel 500 eluruumi. Kui kõikide omavalitsusüksuste territooriumitel paikneb mõjualadel kokku 9000 eluruumi, siis X valla osakaal on 5,55%. Osakaalude alusel välja arvutatud pindala hüvitis ja eluruumide hüvitis liidetakse, mille tulemusena selgub omavalitsusüksusele makstava hüvitise suurus. Eelnõu § 4 lõige 4. Eelnõu § 4 lõike 4 kohaselt moodustab pindala hüvitis 1/3 ja eluruumide hüvitis 2/3 omavalitsusüksusele makstavast hüvitisest. Osakaalude fikseerimisel on lähtutud asjaolust, et häiringu mõju avaldub eelkõige elanikule, seega on suurem osakaal antud eluruumide hüvitise komponendile. Eelnõu § 5. Eelnõu §-s 5 reguleeritakse hüvitise maksmise korda. Määruses on määratud kindlaks hüvitise maksmise korra kõige olulisemad üksikasjad. Hüvitise määramise korra suhtes kohaldatakse haldusmenetluse seadust ning määrusega ei kavandata selle täpsustamist. 4(11) Eelnõu § 5 lõige 1. Eelnõu § 5 lõike 1 kohaselt makstakse hüvitist üks kord kalendriaastas. Hüvitise maksmine on haldusmenetluslikku koormust arvestades põhjendatud kord aastas ja mitte sagedamini. Eelnõu § 5 lõige 2. Eelnõu § 5 lõike 2 alusel määrab omavalitsusüksusele makstava hüvitise summa valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud asutus haldusaktiga. Määruse § 3 lõikes 1 on hüvitise alused üheselt kindlaks määratud. Hüvitise saaks arvutada välja ka pelgalt raamatupidamislikult ning hüvitise maksmine oleks käsitletav haldusorgani toiminguna. Sellisel juhul saaks puudutatud omavalitsusüksus küsida hüvitise arvutuskäiku üksnes tagantjärele (haldusmenetluse seaduse § 108) ning ka võimalikud vaidlused hüvitise suuruse üle toimuksid tagantjärele. Haldusakti andmine on vajalik selleks, et hüvitise maksmine ja selle summa oleks õiguslikult siduvalt tuvastatud enne hüvitise väljamaksmist. Selleks selgitatakse haldusakti andmisel välja kõik olulised asjaolud (haldusmenetluse seaduse § 6). Haldusakti andmine on vajalik ka selleks, et koos hüvitise kindlaksmääramisega saaks lahendada määruse § 7 lõikes 7 nimetatud kinnipidamise ja tasaarveldamise. Kuna kinnipidamine ja tasaarveldamine järgmise perioodi hüvitisest on olemuselt haldusaktid, on õiguslikult selgem, kui ka hüvitis määratakse kindlaks haldusaktiga. Eelnõu § 5 lõige 3. Eelnõu § 5 lõike 3 kohaselt makstakse hüvitis välja arvestuse aluseks oleva kalendriaasta 31. märtsiks. Eesmärk on maksta hüvitis välja võimalikult kiiresti. Enne hüvitise määramist tuleb kontrollida eelmise aasta aruannet ning anda võimalus andmete täpsustamiseks või täiendavate andmete esitamiseks. Haldusakti andmisega seotud haldusmenetluses on vajalik ka omavalitsusüksuse ärakuulamine, kui hüvitise maksmisel kaldutakse kõrvale tema esitatud andmetest. Seega on 31. märts kõige varasem tähtaeg, mil on võimalik hüvitis nõuetekohaselt välja maksta. Eelnõu § 6. Eelnõu §-ga 6 reguleeritakse hüvitise kasutamise tingimusi. Kooskõlas relvaseaduse § 85 lõikega 6 on see hüvitis harjutusväljadega seotud häiringu eest. Sellise hüvitise maksmise tingimuseks on, et hüvitist kasutatakse harjutusväljadest tingitud häiringu mõju kompenseerimiseks. Hüvitisega tagatakse omavalitsusüksuse elukeskkonna säilitamine ja parendamine harjutusvälja kasutamisest mõjutatud elanikele. Eelnõu § 6 lõige 1. Eelnõu § 6 lõike 1 kohaselt makstakse hüvitist sihtotstarbeliselt harjutusväljaga kaasneva häiringu kompenseerimiseks. Olulise häiringu suund, ulatus, tugevus, iseloom jms sõltuvad olulisel määral ilmast, harjutuste iseloomust, kasutatavatest relvadest, inimeste tundlikkusest, liikumisharjumustest, juurdepääsuteedest jms, mistõttu ei piirata hüvitise kasutamist kaugusega harjutusväljast. Samuti võib inimeste nägemus viisist, kuidas häiringut kompenseerida, olla väga erinev, mistõttu ei täpsusta määrus, mida täpselt loetakse hüvitise sihtotstarbeliseks kasutamiseks. Eelnõu § 6 lõige 2. Eelnõu § 6 lõike 2 kohaselt tuleb hüvitist kasutada kaasavalt, eesmärgipäraselt ja läbipaistvalt. Selleks, et hüvitise kasutamine ei riivaks inimeste õiglustunnet, on oluline tagada, et hüvitise sihtotstarbeline kasutamine toimuks lisaks eesmärgipärasusele ka kaasavalt ja läbipaistvalt ning vajaduse korral tehtaks tagasisidest lähtuvalt selles osas korrektuure. Kaasamine tähendab puudutatud isikute ja kogukondade ärakuulamist ning nende õiguspäraste huvidega arvestamist hüvitisega seotud kulutuste tegemisel. Määrus ei täpsusta, kuidas peab läbipaistvus olema tagatud, see jäetakse omavalitsusüksuse otsustada. 5(11) Eelnõu § 6 lõige 3. Eelnõu § 6 lõike 3 kohaselt on hüvitise kasutamise periood kalendriaasta, mille kohta hüvitis on määratud. Hüvitise või selle osa kasutamise võib kanda üle järgmisesse perioodi, kui hüvitist ei ole eesmärgipäraselt võimalik kasutada hüvitise arvestamise aluseks oleval perioodil. Hüvitis tuleb ära kasutada kolme aasta jooksul selle arvestamise aastast alates või tagastada määruse § 7 lõikes 7 sätestatud korras. Hüvitise maksmisega kaasnevad hüved peavad jõudma elanikeni võimalikult kiiresti ning võimalusel tuleks hüvitis kasutada ära selle määramise aasta jooksul. Kui hüvitise kasutamiseks planeeritakse suuremaid projekte, siis ei ole see mõnikord asjaajamise ajakulu, suurema väljamineku tarbeks vahendite kogumise tõttu vms põhjusel võimalik. Määrusega antakse võimalus hüvitise edasikandmiseks järgnevatesse kalendriaastatesse. Hüvitise kasutamise edasikandmise aeg on piiratud kuni kolme aastaga. Eelnõu § 7. Eelnõu §-ga 7 reguleeritakse hüvitamisega seotud aruandlust, kontrolli ja hüvitise tagasinõudmist. Sätted on vajalikud, et tagada hüvitise eesmärgipärane kasutamine ja vältida avalike vahendite mitte-eesmärgipärast kasutamist. Kontroll on seotud üksnes hüvitise eesmärgipärase kasutamisega ning sellega ei sekkuta omavalitsusüksuse tegevusse ega kohaliku elu küsimuste lahendamisse sisuliselt. Selles, kuidas kasutada hüvitise vahendeid harjutusväljadest tingitud häiringu kompenseerimiseks, on otsustusõigus ja ulatuslik kaalutlusruum omavalitsusüksusel ning määruse sätted ei anna alust selle piiramiseks. Eelnõu § 7 lõige 1. Eelnõu § 7 lõike 1 kohaselt peab hüvitist saanud omavalitsusüksus esitama Kaitseministeeriumile või tema volitatud asutusele kord aastas kirjalikus vormis aruande hüvitise kasutamise kohta (edaspidi aruanne). Aruande esitamine on kohaliku omavalitsuse autonoomiasse kõige vähem sekkuv järelevalve viis. Aruande alusel on Kaitseministeeriumil või tema volitatud asutusel võimalik hinnata, kas riigieelarvest kohaliku omavalitsuse üksusele eraldatud rahalisi vahendeid on kasutatud eesmärgipäraselt ja kaasavalt elanike elukvaliteedi parandamiseks. Aruandest peab nähtuma seos tehtud kulutuste ning nende mõju vahel kohalikele elanikele. Kuna omavalitsusüksusel on need andmed olemas, siis ei too aruande koostamine omavalitsusüksusele kaasa suurt töökoormust. Eelnõu § 7 lõige 2. Eelnõu § 7 lõike 2 kohaselt esitatakse aruanne hüvitise saamisele järgneva kalendriaasta 1. veebruariks. Aruande esitamise tähtaja määramisel on lähtutud sellest, et 20. jaanuariks on esitatud eelneva kalendriaasta kõik kuludokumendid ning koostatud käibearuanne. Samas annab aruande esitamine 1. veebruariks võimaluse Kaitseministeeriumile või tema volitatud asutusele kontrollida aruannet, küsida vajaduse korral täiendavaid andmeid ja dokumente ning maksta järgmise aasta hüvitis välja 31. märtsiks. Eelnõu § 7 lõige 3. Eelnõu § 7 lõike 3 kohaselt tuleb aruandes esitada hüvitise kasutamise kohta vähemalt järgmine teave: 1) andmed hüvitise kasutamise kohta (kulu liik, summa ja selgitus); 2) andmed eelmisest perioodist ülekantud hüvitise kasutamise kohta; 3) perioodi hüvitise jääk ja järgmisesse perioodi ülekantav hüvitise summa. Aruandes tuleb esitada ülevaatlikult see teave, mis on vajalik omavalitsusüksuse tehtud kulutuste eesmärgipärasuse hindamiseks. Selleks tuleb iga kulutuse kohta lisada kulu liigile ja summale ka selgitus, kuidas see kulutus toetas harjutusväljade kasutamisest tingitud häiringu kompenseerimise eesmärki. See, millised tegevused või milline taristu rajamine toetab harjutusväljade kasutamisest tingitud häiringu kompenseerimise eesmärki, on omavalitsusüksuse enda kaalutlusotsus. 6(11) Hüvitise kasutamise periood on kalendriaasta, mille kohta hüvitis on arvestatud. Aruandest peab nähtuma, millise perioodi hüvitisest mingi kulutus tehti, milline osa arvestuse aluseks oleva perioodi hüvitisest kanti järgmisesse perioodi ja kui palju konkreetse perioodi kulutustest maksti varasemate perioodide hüvitiste arvelt. Juhul, kui hüvitist ei ole kasutatud ära kolme aasta jooksul, on see aluseks hüvitise tagasinõudeks. Aruanne peab andma piisava ülevaate, et Kaitseministeerium või tema volitatud asutus saaks hinnata, kas hüvitis on kasutatud ära perioodi jooksul, või kantud edasi järgmisesse perioodi. Eelnõu § 7 lõige 4. Eelnõu § 7 lõike 4 kohaselt võib Kaitseministeerium või tema volitatud asutus kontrollida, kas hüvitist on kasutatud kooskõlas eelnõu §-dega 2 ja 6. Kontrollimine seisneb eelkõige omavalitsusüksuse esitatud aruande läbivaatamises ning määruse § 7 lõikes 5 nimetatud dokumentide ja selgituste nõudmises. Kontroll on vajalik selleks, et riigieelarvest eraldatud rahalised vahendid oleksid kasutatud eesmärgipäraselt ja elanikkonda kaasavalt. Kaitseministeerium või tema volitatud asutus peavad tagama, et kohaliku omavalitsuse üksus kasutaks talle eraldatud hüvitist eesmärgipäraselt, st harjutusvälja kasutamisest tingitud häiringu kompenseerimiseks ning elanikkonna elukvaliteedi parandamiseks. On arusaadav, et harjutusväljade kasutamisega kaasneb elanikkonnale mürahäiring. Kohaliku omavalitsuse üksusele antakse riigieelarvest hüvitist selleks, et seda mürahäiringut kompenseerida. Erinevate piirkondade elanike eelistused ja vajadused võivad olla selles osas erinevad. Kuna kohaliku omavalitsuse üksused on elanikkonnale kõige lähemal, siis eelduslikult teab kohaliku omavalitsuse üksus kõige paremini, kuidas selles piirkonnas mürahäiringut elanikkonnale kõige paremini kompenseerida. Ainult ilmselgetel juhtudel, kui seos elanikkonna elukvaliteedi parandamise ja kulutuse vahel puudub, võib Kaitseministeerium või tema volitatud asutus asuda seisukohale, et kulutus ei ole eesmärgipärane. Eelnõu § 7 lõige 5. Eelnõu § 7 lõike 5 kohaselt võib Kaitseministeerium või tema volitatud asutus eelnõu § 7 lõikes 4 sätestatud kontrolli teostamiseks nõuda kohaliku omavalitsuse üksuselt kulutusega seotud dokumente ja selgitusi. Kui aruanne ei ole koostatud nõuetekohaselt, selles ei sisaldu piisavalt andmeid või on põhjendatud kahtlus, et andmed ei ole tõesed, siis võib Kaitseministeerium või tema volitatud asutus nõuda kohaliku omavalitsuse üksuselt kulutustega seotud dokumente ja selgitusi. Dokumentide ja selgituste nõudmine on haldusjärelevalvega võrreldes vähem koormav ja sekkuv meede. Eesmärk on piirata kohaliku omavalitsuse üksuse suhtes teostatavat kontrolli üksnes selliste meetmetega, millega ei riivata ülemäära kohaliku omavalitsuse üksuse autonoomiat. Eelnõu § 7 lõige 6. Eelnõu § 7 lõike 6 kohaselt võib Kaitseministeerium või tema volitatud asutus peatada järgmise perioodi hüvitise väljamaksmise juhul, kui omavalitsusüksus ei esita käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud nõuetele vastavat aruannet või ei esita Kaitseministeeriumi või tema volitatud asutuse nõutud dokumente ja selgitusi. Määruse koostamisel on loobutud haldusjärelevalve kohaldamisest ja sellega seotud sunniraha rakendamise võimalusest. Kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole kasutanud hüvitist eesmärgipäraselt või ei esita andmeid, mis on selle hindamiseks vajalikud, siis peab olema võimalik kohaldada sunnivahendeid. Peamiseks sunnivahendiks on määruse koostamisel peetud hüvitise väljamaksmise peatamist. Peatamine, erinevalt tagasinõudest, ei tähenda, et kohaliku omavalitsuse üksus ei saaks hüvitist kindlal perioodil, vaid hüvitis makstakse välja pärast seda, kui eelmise perioodi kohta on koostatud nõuetekohane aruanne ning esitatud kõik vajalikud dokumendid ja selgitused. Selline rahaline mõjutusvahend on vajalik, et mõjutada kohaliku omavalitsuse üksusi esitama nõuetekohaseid aruandeid ja tagada riigieelarvest eraldatud rahaliste vahendite eesmärgipärane kasutamine. 7(11) Eelnõu § 7 lõige 7. Eelnõu § 7 lõike 7 kohaselt võib Kaitseministeerium või tema volitatud asutus hüvitise osaliselt või täies ulatuses tagasi nõuda juhul, kui omavalitsusüksus ei ole kasutanud hüvitist kooskõlas käesoleva määruse §-dega 2 ja 6 või ei ole ühe kuu jooksul määruse § 7 lõikes 2 nimetatud tähtpäeva möödumisest esitanud nõuetekohast aruannet ega temalt nõutud dokumente ja selgitusi. Tagasinõutava hüvitise võib pidada kinni järgmise perioodi hüvitisest. Eelnõus on nähtud ette kaks hüvitise tagasinõudmise alust. Hüvitist tuleb kasutada kooskõlas määruse §-dega 2 ja 6 (hüvitist kasutatakse harjutusvälja kasutamisega kaasneva olulise häiringu hüvitamiseks), mis tähendab, et kui hüvitist on kasutatud muul otstarbel, siis on olemas alus hüvitise tagasinõudmiseks. See, kui hüvitist on kasutatud muul otstarbel või õigusaktidega keelatud viisil, annab aluse hüvitis tagasi nõuda sõltumata sellest, kas teenuse või asjaga parandati elukvaliteeti omavalitsusüksuses või mitte. Kui kohaliku omavalitsuse esitatud aruandest ning täiendavatest dokumentidest ja selgitustest ei nähtu kulutuse ja häiringu hüvitamise vahelist seost, siis on see eraldiseisev kulutuse tagasinõudmise alus. Siinjuures tuleb arvestada, et kohaliku omavalitsuse üksusel on ulatuslik kaalumisruum ning see, mis kompenseerib häiringut võib olla erinevates omavalitsusüksustes erinev. Seega võib hüvitise tagasi nõuda, kui pole antud üldse selgitust või selgitus on ilmselgelt asjakohatu. Erinevalt tagasinõudest võib eelnõu § 7 lõike 6 kohaselt Kaitseministeerium või tema volitatud asutus peatada hüvitise väljamaksmise, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei esita nõuetekohast aruannet, dokumente või selgitusi. Hüvitise väljamaksmise peatamine on ajutine meede. Seetõttu, kui omavalitsusüksus ei ole ühe kuu jooksul alates 1.veebruarist esitanud nõuetekohast aruannet või temalt nõutud dokumente ja selgitusi, siis võib vaidlusaluses osas kulutused tagasi nõuda. See võimaldab pidada vaidlusaluste kulutuste summa kinni järgmise perioodi eest makstavast hüvitisest ning maksta välja hüvitise osas, mis ei ole vaidlusalune. Tagasinõue tähendab, et selles osas, milles hüvitist on kasutatud mitte-eesmärgipäraselt, minetab omavalitsusüksus õiguse hüvitisele ning peab selles osas hüvitise riigieelarvesse tagasi maksma. Kuni aruande koostamise või parandamiseni saab omavalitsusüksus ise hinnata, millised kulutused ta arvab hüvitisest makstavate kulutuste hulka, või millises osas kantakse hüvitis järgmisesse perioodi. Kui Kaitseministeeriumi või tema volitatud asutuse kontrolli käigus selgub, et kulutus ei vasta nõuetele, siis nõutakse selles osas hüvitis tagasi. Hüvitise tagasinõudmine ei pea tähendama rahalise nõude esitamist omavalitsusüksusele, vaid selles ulatuses on võimalik vähendada järgmise perioodi hüvitise väljamakset. See lihtsustab oluliselt tagasinõude menetlust. Eelnõu § 8. Eelnõu §-s 8 reguleeritakse määruse rakendamist 2023. aastal. Määruse aluseks olev volitusnorm (RelvS § 85 lõige 7) jõustus 15.03.2023. Kuni määruse jõustumiseni ei ole selge, kas pärast RelvS § 85 lõigete 6 ja 7 jõustumist saab jätkata hüvitise maksmist kuni 2023. aasta lõpuni kehtivate riigieelarve seaduse § 50 alusel sõlmitud juhtumipõhise toetuse lepingute alusel või RelvS § 85 lõike 7 alusel antud määruse alusel. Kuna määrus jõustub pärast juhtumipõhise toetuse lepingutes määratud väljamaksete aega, siis on vajalik määrata õiguslikul kindlaks juhtumipõhise toetuse lepingute ja käeoleva määruse vahekord 2023. aastal. Käesoleva rakendussättega kõrvaldatakse eeltoodud ebaselgus. Eelnõu § 8 lõige 1. Eelnõu § 8 lõike 1 kohaselt makstakse omavalitsusüksustele 2023. aasta eest hüvitist nendega sõlmitud heade kavatsuste kokkulepete tingimustel ja korras, kui käesoleva paragrahvi lõikest 2 ei tulene teisiti. Kaitseministeerium on 2019. aastal sõlminud üheksa omavalitsusüksusega (Anija vald, Kuusalu vald, Lääne-Harju vald, Narva-Jõesuu linn, 8(11) Rõuge vald, Saarde vald, Saku vald, Tapa vald, Võru vald) riigieelarve seaduse § 50 alusel juhtumipõhise toetuse kasutamiseks lepingu (edaspidi heade kavatsuste kokkulepe), mille alusel makstakse omavalitsusüksustele toetust perioodil 2019–2023. Enne eelnõukohase määruse jõustumist ei ole heade kavatsuste kokkuleppe alusel 2023. aasta eest toetust välja makstud, et vältida ebaselgust selles, kas ja millises ulatuses saab toetust või hüvitist heade kavatsuste kokkuleppe alusel maksta. Vabariigi Valitsus annab eelnõu § 8 lõikega 1 Kaitseministeeriumile volituse maksta 2023. aastal välja heade kavatsuste kokkuleppega määratud toetus, isegi kui see oleks suurem eelnõukohase määruse alusel arvestatud hüvitisest. See tagab omavalitsusüksustele õiguskindluse raha saamiseks ning nendega sõlmitud lepingu korrektse täitmise. Eelnõu § 8 lõige 1 ja 2 koostoimes makstakse heade kavatsuste kokkuleppe alusel välja toetus ainult nendele omavalitsusüksustele, kellele lepingu alusel makstav toetus on suurem, kui eelnõukohase määruse alusel makstav hüvitis. Nendele omavalitsusüksustele, kellele heade kavatsuste kokkuleppe alusel makstav toetus on väiksem, kui sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud hüvitis, makstakse hüvitist sama paragrahvi lõike 2 alusel. See hüvitis hõlmab ka heade kavatsuste kokkuleppe alusele makstava toetuse. Eelnõu § 8 lõige 2. Eelnõu § 8 lõike 2 kohaselt makstakse omavalitsusüksustele, kellega ei ole sõlmitud 2023. aasta kohta toetuse maksmiseks heade kavatsuste kokkulepet või kellele heade kavatsuste kokkuleppe alusel 2023. aasta eest makstav toetus on hinnanguliselt väiksem kui eelnõukohase määruse tingimustel ja korras makstav hüvitis, makstakse 2023. aasta kohta hüvitist määruses sätestatud summades. Nendele omavalitsusüksustele ei maksta toetust heade kavatsuste kokkuleppe alusel, vaid eelnõu § 8 lõikes 2 määratud hüvitise summa juba sisaldab heade kavatsuste kokkuleppe alusel makstavat toetust. Omavalitsusüksus Kokkuleppega Lisaks maksta Summa kokku Alutaguse vald 0,00€ 24 784,00€ 24 784,00€ Anija vald 35 572,00€ 21 233,00€ 56 805,00€ Antsla vald 0,00€ 32 369,00€ 32369,00€ Kadrina vald 0,00€ 35 800,00€ 35 800,00€ Kiili vald 0,00€ 86 550,00€ 86 550,00€ Kuusalu vald 142 161,00€ 8 554,00€ 150 715,00€ Lääne-Harju vald 9 752,00€ 111 446,00€ 121 198,00€ Narva-Jõesuu linn 29 012,00€ 66 073,00€ 95 085,00€ Pärnu linn 0,00€ 1 158,00€ 1 158,00€ Rõuge vald 32 597,00€ 23 161,00€ 55 758,00€ Saarde vald 9 766,00€ 13 620,00€ 23 386,00€ Saku vald 12 235,00€ 15 845,00€ 28 080,00€ Tapa vald 10 461,00€ 318 385,00€ 328 846,00€ Toila vald 0,00€ 21 764,00€ 21 764,00€ Võru linn 0,00€ 140 238,00€ 140 238,00€ Võru vald 10 838,00€ 136 626,00€ 147 464,00€ KOKKU: 292 394,00€ 1 057 606,00€ 1 350 000,00€ Eelnimetatud summade arvutamisel on võetud aluseks eelnõukohase määruse tingimused ning lähtekohaks see, et kõik 2023. aastal ja 2024. aastal kavandatud harjutusväljad ja nende laiendused saavad valmis. Vabariigi Valitsus volitab sellega Kaitseministeeriumi maksma omavalitsusüksustele hüvitist summas, mida omavalitsusüksustel on võimalik saada 2024. aastal, kui kõik harjutusväljade arendamise ja kasutamisega seotud kavatsused on realiseerunud. Eelnõu § 8 lõige 3. Eelnõu § 8 lõikes 3 määratakse hüvitise väljamaksmise tähtaja 2023. aastal. Omavalitsusüksustele harjutusväljade talumise eest makstava hüvitise eesmärk on harjutusvälja kasutamisega kaasneva olulise häiringu hüvitamine omavalitsusüksusele. Eelnõu 9(11) koostamisel on lähtutud sellest, et omavalitsusüksuse ja kohaliku elanikkonna huvides on see, kui hüvitist on võimalik kasutada samal perioodil, mille eest hüvitist makstakse. Sellisel juhul on omavalitsusüksusel võimalik rakendada meetmeid, et vähendada või hüvitada elanikkonnale kahjulikku mõju, mis lähtub harjutusväljast, ning inimesed saavad sellest vähem kannatada. Seetõttu makstakse hüvitis välja kiirendatud korras pärast määruse jõustumist, st kümne päeva jooksul. 3. Eelnõu terminoloogia Eelnõus kasutatakse termineid relvaseaduse tähenduses. Uusi termineid kasutusele ei võeta. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 5. Määruse mõjud Määrusel on mõju Kaitseministeeriumi eelarvele ning omavalitsusüksuste eelarvele ja korraldusele (vt allpool). Eelnõukohase määruse rakendamisel loodetakse positiivset mõju omavalitsusüksusele, mille territooriumile jääb harjutusväli ja selle mõjuala (parem elukeskkond, täiendavad töökohad jms), samuti kohaliku omavalitsuste üksuse ja kohaliku kogukonna koostööle, aga neid mõjusid ei ole eraldi analüüsitud. Mõjusid käsitletakse koostoimes mõjuga riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse tegevusele. Määrusega kavandatud hüvitis häiringu talumise eest kohalikele omavalitsustele planeeritakse Kaitseministeeriumi eelarvest, seega on eelarvel mõju otseselt riigikaitselistele tegevustele ja investeeringutele, mis võivad jääda tegemata, kuna raha suunatakse riigikaitseliste tegevuste hüvitamisele. Määruse sihtgrupp on omavalitsusüksused, kelle haldusterritooriumil on või sinna kavandatakse harjutusvälja ja kelle haldusterritooriumil on harjutusvälja ümbritsev ala (mõjuala) ning mõjualal paiknevad eluruumid, mis on kantud ehitisregistrisse. Määruse väljatöötamise ajal vastavad neile tingimustele potentsiaalselt järgmised omavalitsusüksused: Alutaguse vald, Anija vald, Antsla vald, Kadrina vald, Kiili vald, Kuusalu vald, Lääne-Harju vald, Narva-Jõesuu linn, Pärnu linn, Rõuge vald, Saarde vald, Saku vald, Tapa vald, Toila vald, Võru linn ja Võru vald. Määruse mõju seisneb eelkõige selles, et omavalitsusüksused saavad kavandada pikaajalisemalt meetmeid, mis on vajalikud harjutusväljade kasutamisega seotud negatiivse mõju elanikele kompenseerimiseks elukeskkonna parendamise kaudu. Eelnõuga nähakse ette Vabariigi Valitsuse määruse tasemel õigusaktiga määratud hüvitise ulatus, tingimused ja kord. See tagab omavalitsusüksustele kindluse, et hüvitist makstakse pikema aja jooksul ning nad saavad kavandada pikaajalisemad investeeringud ja tegevused häiringu kompenseerimiseks. Hüvitis annab omavalitsusüksustele täiendava motivatsiooni ja vahendid panustada elukeskkonna parendamisse. 6. Määruse rakendamisega seotud riigi ja omavalitsusüksused tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Eelnõuga kaasnevad kulud kaetakse riigieelarvest Kaitseministeeriumi valitsemisala kaudu. Kavandatavas ulatuses harjutusväljade laiendamise otsustamise järel on 2024. aastal eelarveline kulu 1 350 000 eurot. Tegemist ei ole lisakuluga, vaid Kaitseministeeriumile eraldatud 10(11) riigieelarves arvestatud kuluga. Määruse rakendamisel 2023. aastal on kuluks arvestatud samuti 1 350 000,00 eurot. Määruse rakendamisega ei kaasne otseseid kulusid omavalitsusüksustele. Siiski võib määruse alusel sihtotstarbeliseks kasutamiseks määratud hüvitise läbipaistev kasutamine tuua kaasa mõningase ajakulu omavalitsusüksuste ametnikele. 7. Määruse jõustumine Eelnõukohane määrus jõustub üldises korras. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 93 lõike 3 kohaselt hakkab määrus kehtima (jõustub) kolmandal päeval pärast kehtivas korras avaldamist, kui seaduses või määruses endas ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. Seaduses ettenähtud juhul jõustub määrus käesolevas lõikes sätestatust varem. 8. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ja Siseministeeriumile ning arvamuse andmiseks Kaitseväele, Kaitseliidule, Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning järgmistele omavalitsusüksustele Alutaguse vald, Anija vald, Antsla vald, Kadrina vald, Kiili vald, Kuusalu vald, Lääne-Harju vald, Narva-Jõesuu linn, Pärnu linn, Rõuge vald, Saarde vald, Saku vald, Tapa vald, Toila vald, Võru linn ja Võru vald. 11(11) EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KAM/23-1025 - Vabariigi Valitsuse määruse " Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljaga seoses hüvitise maksmise tingimused ja kord" eelnõu Kohustuslikud kooskõlastajad: Kooskõlastajad: Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Justiitsministeerium Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 18.08.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/de09b14b-0c20-4b16-b0dc-0c1bf1590d76 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/de09b14b-0c20-4b16-b0dc-0c1bf1590d76?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main