dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastuskiri: Küsimus määruse tõlgendamisest

Rahandusministeerium · 30. juuli 2023
Seotud ettevõtted
Oblicity Estonia OÜ (adressaat)
Viit
13-1.1/3688-2
Registreeritud
30. juuli 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Oblicity Estonia OÜ
Saabumis/saatmisviis
Outlook
Funktsioon
13 FINANTSPOLIITIKA KUJUNDAMINE
Sari
13-1.1 Kirjavahetus finantsturgude ja panganduse küsimustes (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
13-1.1/2023
Vastutaja
Henrik Mägi (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Rahandusteabe poliitika osakond)

Failid

  • 📎FW küsimus määruse tõlgendamisest.msg34 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Henrik Mägi </o=JM/ou=Exchange Administrative Group (FYDIBOHF23SPDLT)/cn=Recipients/cn=usere56bf751> Saaja: [email protected] Teema: FW: küsimus määruse tõlgendamisest Tere Isikusamasuse tuvastamine rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärgil kohustatud isiku poolt toimub vastavalt RahaPTS-i ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele ning arvestades järelevalveasutuse juhendeid. Vastates esimesele küsimusele tuleb alustuseks selgitada, et RahaPTS § 31 lõikes 1 on kaks eraldiseisvat alust, mil krediidi ja finantseerimisasutus peab isikusamasuse tuvastama ja andmeid kontrollima RahaPTS-is ja selle alusel kehtestatud määruses sätestatud infotehnoloogiliste vahendite abil, kui ärisuhte loomisel ei kohaldata hoolsusmeetmeid isikuga samas kohas viibides. Esimene alus on, et klient on pärit Euroopa Majanduspiirkonna välisest riigist või tema elu- või asukoht on sellises riigis. Teiseks aluseks on tehinguga või teenuse osutamise lepinguga seotud väljaminevate maksete kogusumma ühes kalendrikuus ületab 15 000 eurot füüsilisest isikust kliendi puhul või 25 000 eurot juriidilisest isikust kliendi puhul. Teine alus võib esineda ka klientide puhul, kes on pärit Euroopa Majanduspiirkonna riigist. Nii piirmäärade ületamise kui ka EMÜ-välise päritolu puhul rakendub samasisuline kohustus, milleks on vastavalt määruses sätestatud nõuetele eIDAS-vahendi kasutamine isikusamasuse kaugtuvastamisel. Teisele küsimusele vastust RahaPTS-i tekstist ei leia. Järelevalveasutused on avanud sõna „pärit“ sisu. Näiteks leiab Finantsinspektsiooni juhendi joonealusest viitest järgmise selgituse: „Termin „pärit“ käesoleva punkti tähenduses on olukord, kus isikul on nimetatud riigi või territooriumi kodakondsus või tema elu- või asukoht on nimetatud riigis või territooriumil.“. Arvestades, et raamistiku kehtestamise eesmärgiks oli maandada riske, mis seostuvad mitteresidentidele suunatud äriga, siis sõna „pärit“ sisustamisel tuleks lähtuda residentsusega seonduvatest tunnustest. Lugupidamisega Henrik Mägi From: <mailto:[email protected]> [email protected] < <mailto:[email protected]> [email protected]> Sent: Tuesday, May 23, 2023 4:15 PM To: Rainer Osanik < <mailto:[email protected]> [email protected]> Subject: küsimus määruse tõlgendamisest Tere Kirjutan Teile seoses õhe Rahandusministeeriumi määrusega. Nimelt on tõusetunud küsimus, seoses määruse “Infotehnoloogiliste vahendite abil isikusamasuse tuvastamise ja andmete kontrollimise tehnilised nõuded ja kord” tõlgendamisega koosmõjus RahaPTSiga. Kuigi seletuskirja kohaselt oli eelnõu ettevalmistamise juures Marge Kaskpeit, siis telefonis soovitas tema pöörduda Teie poole ja arvas, et esialgu ei ole ametlikule pöördumisel mõtet. Küsimus järgmine: RahaPTS §31 (Isikusamasuse tuvastamine ja andmete kontrollimine infotehnoloogiliste vahendite abil) sätestab, et (1) Krediidiasutus ja finantseerimisasutus on kohustatud isikusamasuse tuvastama ja andmeid kontrollima infotehnoloogiliste vahendite abil, kui ärisuhte loomisel ei kohaldata hoolsusmeetmeid isikuga samas kohas viibides ja kui: 1) klient on pärit Euroopa Majanduspiirkonna välisest riigist või tema elu- või asukoht on sellises riigis. Sama § lõige 6 viitab määrusele, kus on kirjeldatud Infotehnoloogilise vahendi tehnilised nõuded. Määruse § 2 lühidalt ütleb seda, et Euroopa Majanduspiirkonna välisest riigist pärit isiku tuvastamiseks peab kasutama nii 1. "kõrge usaldusväärsuse tasemega e-identimise süsteemi, mis on kantud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (ELT L 257, 28.08.2014, lk 73–114) artikli 9 alusel Euroopa Liidu Teatajas avaldatud nimekirja" kui ka 2. "infotehnoloogilist vahendit, millel on toimiv kaamera, mikrofon ja digitaalseks tuvastamiseks vajalik riist- ja tarkvara ning piisava kvaliteediga internetiühendus". Sisuliselt on esimese puhul tegemist eIDAS nimekirja kantud tuvastusteenuse pakkujaga (https://eidas.ec.europa.eu/efda/tl-browser/#/screen/home), mille aluseks on määrus 910/2014 (https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32014R0910 <https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32014R0910&qid=1684846133628> &qid=1684846133628). teise puhul on parimaks näiteks videointervjuu. Küsimused: 1. Kas RahaPTS §31 koostoimes EL määrusega lubab tuvastada kirjeldatud infotehnoloogilise vahendi abil Euroopa Majanduspiirkonna välisest riigist pärit isikuid, või kehtib EL määrus 910/2014 ainult Euroopa Majanduspiirkonnast pärit isikutele? 2. Kas sõna "pärit" on kuidagi kindlalt defineeritud seadusandja poolt või on see Kohustatud Isiku enda otsustada, millised kriteeriumid sisaldab endas sõna "pärit", toetudes parimale praktikale ja riskide analüüsile? Loodetavasti saate meid edasi aidata Lugupidamisega Rene Lauk
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel