Pöördumine

TÕLGE INGLISE KEELEST [Logo: EUROOPA NOUKOGU ARENGUPANK] President Suursaadik Rasmus LUMI Eesti alaline esindaja Euroopa Noukogu juures 16, allee Spach F - 67000 STRASBOURG Pariis, 15. detsember 2022 Euroopa Nõukogu Arengupanga (CEB) kapitali suurendamine Lugupeetud Suursaadik Panga juhatus kiitis 2. detsembri 2022 resolutsiooniga 463 (2022) heaks panga kapitali suurendamise kuni 4,25 miljardi euro ulatuses (vt lisa 1). Vastavalt nimetatud resolutsioonile kutsutakse Eestit omandama uusi osalussertifikaate summas 9 872 000 eurot. Eespool mainitud resolutsioon naeb ette fikseeritud sissemakse suuruse 28,24% omandatavast kapitalist. Eesti kapitali sissemakse on seega 2 787 853 eurot. Kirja lisa 2 sisaldab tabelit, kus on ara toodud koikide liikmesriikide kapitaliosalused enne ja parast taielikku kapitali suurendamist. Osalussertifikaatide omandamise periood algas juhatuse resolutsiooni vastuvotmisest ning kestab kuni 31. detsembrini 2023. aastal. Selleks et uusi osalussertifikaate omandada, peab Eesti saatma pangale sellekohase kirjaliku kinnituskirja (vt lisa 3). Kapitalisuurendus joustub selle kalendrikuu lopus, mil 67% valjapakutud osalussertifikaatidest on omandatud, kuid osalussertifikaate on voimalik omandada endiselt kuni eespool mainitud osalussertifikaatide omandamise perioodi lopuni. Eespool mainitud sissemakstav kapital tuleb pangale ule kanda vastavalt juhatuse resolutsiooni tingimustele. Kui on juba teada, oleksin tanulik, kui osalussertifikaatide omandamise kinnituskirjas on ara toodud ka sissemakstava kapitali maksegraafik vastavalt resolutsioonis toodud tingimustele. Maksed tuleb teha jargmisele pangakontole: DEUTSCHE BANK FRANKFURT BIC: CEFPFRPPXXX IBAN-kood: DE 44 5007 0010 0928 7384 00 1 Parast kinnituskirja saamist saadetakse tapsemad juhised makse teostamiseks. Lisainfo saamiseks votke uhendust: − hr. Rafael Ruisanchez, riskijuhtimis- ja kontrollosakonna juhataja, [email protected] osamaksetega seotud kusimuste voi operatiivkusimuste korral, − hr. Jan De Bel, uldnounik, [email protected], juriidiliste kusimuste korral. Eesti osalemine kapitalisuurenduses tugevdab panga finantsseisundi usaldusvaarsust ning toetab panga eesmarki edendada Euroopa sotsiaalset uhtekuuluvust. Lugupidamisega [Allkiri] Carlo Monticelli President Koopia: Pr Riina Laigo, haldusnoukogu liige, nounik, ELi ja rahvusvahelise koostoo osakond, rahandusministeerium Pr Christiane Schimeck, Euroopa Noukogu Arengupanga sekretariaadi juht Hr Rafael Ruisanchez, riskijuhtimis- ja kontrollosakonna juhataja Lisad: Lisa 1: juhatuse resolutsioon 463 (2022) Lisa 2: kapitali osalused enne/parast kapitalisuurendust, omandatav/sissemakstav kapital Lisa 3: liikmesriikide kapitaliosaluste omandamise kinnituskirja standardvorm 2 Lisa 1: juhatuse resolutsioon 463 (2022) [Logo: EUROOPA NOUKOGU ARENGUPANK] [Logo: EUROOPA NOUKOGU] 1 lehekulg Juhatuse resolutsioon RESOLUTSIOON 463 (2022) panga kapitali suurendamise kohta Strasbourg, 2. detsember 2022 CD PV/233/2022 Juhatus, vastavalt Euroopa Noukogu Arengupanga pohikirja artikli IV jaole 2 ning artikli IX jao 3 loike 1 punktile d ja loikele 2, vastavalt haldusnoukogu resolutsioonile 1647 (2022), vastavalt presidendi memorandumile panga kapitalisuurenduse kohta (CD/233/1845/2022) ning strateegilisele raamistikule aastateks 2023-2027 (CD/233/1841/2022), parast labivaatamist ja arutelu, otsustab: − suurendada panga kapitali maksimaalselt 4,25 miljardi euro ulatuses; − maarata kapitali suurendamiseks tehtava sissemakse suuruseks 28,24% omandatavast kapitalist iga liikmesriigi kohta (maksimaalselt 1,2 miljardi euro suurune kapitali sissemakse), mis makstakse nelja vordse aastase osamaksena; − maarata osalussertifikaatide omandamise periood resolutsiooni tegemise kuupaevast kuni 31. detsembrini 2023; − maarata kapitalisuurendamise joustumise ajaks selle kalendrikuu lopp, mil vahemalt 67% osalussertifikaatidest on omandatud; liikmesriigid, kes on osalussertifikaadid omandanud, peavad maksma esimese eespool mainitud neljast aastasest osamaksest selle kalendrikuu lopuks, mis jargneb kuupaevale, mil kapitalisuurendus joustub; liikmesriigid, kes omandavad osalussertifikaate parast joustumise kuupaeva, kuid enne osalussertifikaatide omandamise perioodi loppu, peavad esimese eespool mainitud aastase osamakse tegema selle kalendrikuu lopuks, mis jargneb liikmesriigi osalussertifikaatide omandamise kinnitamisele; koikide osalussertifikaate omandavate riikide edasised aastased osamaksed peavad olema tehtud 31. juuliks 2024 ning samaks ajaks jargnevatel aastatel; − erandina lubada osalussertifikaate omandavatel liikmesriikidel, kellel pole voimalik esimest makset sooritada etteantud ajaks ning kes informeerivad panka sellest vastavalt, maksta esimene osamakse voimalikult kiiresti ning igal juhul hiljemalt teise osamakse tegemise tahtajaks; − lubada liikmesriigil niipea, kui ta on kapitalisuurenduses osalenud ning igal ajal kuni ta on maksnud koik neli osamakset, maksta ennetahtaegselt uks voi mitu osamakset, mis see liikmesriik peaks maksma; kui liikmesriik teeb sellise ettemakse enne kapitalisuurenduse joustumist ning kapitalisuurendus ei joustu, maksab pank ettemakstud summad liikmesriigile tagasi viivitamatult parast osalussertifikaatide omandamise perioodi loppu. 3 Lisa 2. kapitali olukord enne/pärast kapitalisuurendust; omandatav/sissemakstav kapital 4 Lisa 3: liikmesriikide kapitaliosaluste omandamise kinnituskirja standardvorm [Liikmesriigi kirja pealdis] Euroopa Noukogu Arengupank (CEB) President Carlo Monticelli 55, avenue Kleber F - 75116 Pariis [koht, kuupaev] Lugupeetud President Vastavalt Euroopa Noukogu Arengupanga juhatuse 2. detsembri 2022 resolutsioonile 463 (2022) suurendada panga kapitali maksimaalselt 4,25 miljardi euro ulatuses omandab Eesti osalussertifikaate 9 872 000 euro vaartuses (2 787 853 euro suurune kapitali sissemakse). Samuti kinnitan, et koik osalussertifikaatide omandamiseks vajalikud tingimused on taidetud ja margin, et nende uute sertifikaatide omandamine toimub vastavalt juhatuse resolutsioonis toodud tingimustele. [Tapsemalt kavatseb Eesti maksta sissemakstava kapitali jargmiselt: [markida kavandatav maksegraafik vastavalt eespool mainitud resolutsioonile]]. Lugupidamisega [Allkiri] [Nimi] [Ametinimetus] Koopia: Pr Christiane Schimeck, Euroopa Noukogu Arengupanga sekretariaadi juht Council of Europe F - 67075 Strasbourg Cedex Hr Rafael Ruisanchez, riskijuhtimis- ja kontrollosakonna juhataja 55, avenue Kleber F - 75116 Paris 5 Tõlke teinud INGLISE KEELE VANDETÕLK MARILIIS SOOMÄE. Vandetõlgiks nimetatud 16. detsembril 2010, kutsetunnistus nr 24, välja antud 31. jaanuaril 2014. Büroo: OÜ Dussan tõlkebüroo, Pärnu mnt 31, Tallinn 10119, tel 6143071, e-post [email protected], http://www.dussan.ee Info vandetõlkide kohta: http://www.just.ee Vandetõlkide Koda: http://www.vandetolgid.ee Tõlke reg nr 104. Tallinn, 02. juuni 2023. /allkirjastatud digitaalselt/ 6    Taimar Peterkop Meie 29.07.2023 nr 11-4.1/4356-2 Riigikantselei [email protected] Riigikogu otsuse „Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Euroopa Nõukogu Arengupangas“ eelnõu Austatud härra Peterkop Esitame Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks Riigikogu otsuse „Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Euroopa Nõukogu Arengupangas“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev rahandusminister Lisad: 1. RK otsuse eelnõu 2. Seletuskiri 3. Resolutsioonide tõlge 4. Resolutsioonid inglise keeles Riina Laigo 611 3500 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  EELNÕU RIIGIKOGU OTSUS Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Euroopa Nõukogu Arengupangas Eesti Vabariigi põhiseaduse § 65 punkti 10 alusel Riigikogu otsustab: 1. Nõustuda Eesti Vabariigi osaluse suurendamisega Euroopa Nõukogu Arengupangas 9 872 000 euro ulatuses. Nimetatud summast moodustab sissemakstav kapital 2 787 853 eurot ning sissenõutav kapital 7 084 147 eurot. 2. Volitada rahandusministrit teostama kõiki vajalikke toiminguid Eesti Vabariigi osaluse suurendamiseks Euroopa Nõukogu Arengupangas. 3. Otsus jõustub selle allakirjutamisel. Riigikogu esimees Tallinn,…………2023 Algatanud Vabariigi Valitsus „…” ……….2023 nr  Riigikogu otsuse „Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Euroopa Nõukogu Arengupangas“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Otsusega annab Riigikogu nõusoleku suurendada Eesti Vabariigi osalust Euroopa Nõukogu Arengupangas (ingl k Council of Europe Development Bank, edaspidi CEB) 9 872 000 euro võrra, millest sisse tuleb maksta 2 787 853 eurot ning sissenõutav kapital on 7 084 147 eurot. CEB kapitalitõus on kajastatud riigieelarves finantseerimistehinguna real „Osalused avaliku sektori ja sidusüksustes ning rahvusvahelised osalused“. Sissemaksed tehakse neljas võrdses osas 2023-2026. aastal. CEB on Euroopa Nõukogu institutsioon, mille tegevus tuleneb otseselt Eesti Vabariigi poolt ratifitseeritud Euroopa Nõukogu privileegide ja immuniteetide üldkokkuleppe kolmandast protokollist. CEB loodi 1956. aastal multilateraalse arengupangana Teise Maailmasõja järgse Euroopa pagulas- ja migratsiooniprobleemide lahendamiseks. Kuni 1. novembrini 1999. aastal eksisteeris CEB Sotsiaalarengu Fondi nime all. CEB laenutegevuse maht on suurusjärgus 4,6 miljardit eurot aastas. CEB annab laene sotsiaalse suunitlusega projektidele – näiteks töökohtade loomine vähemarenenud regioonides, madala sissetulekutega kodanike eluasemete ja sotsiaalse infrastruktuuri ehitamiseks jpm. Laenu võib saada nii liikmesriik kui liikmesriigi juriidiline isik, kas riigigarantiiga või ilma, sõltuvalt panga riskihinnangust. Panga kapitalisuurendusega kasvavast laenuvõimest võib kasu saada ka Eesti, kui leitakse mõlemapoolselt huvi pakkuvaid projekte. Pangal on 42 liikmesriiki: lisaks 27 EL liikmesriigile ka mitmed ELi mittekuuluvad riigid (Island, Norra, Sveits, Türgi), mitmed suuremad ja väiksed Euroopa riigid ning näiteks ka Georgia.1 2022. aastal avaldas Ukraina soovi CEB’iga liitumiseks ning CEB juhatajate nõukogu kiitis liitumissoovi heaks. Ukraina saab CEB’i liikmeks peale oma siseriiklike protsesside lõpuleviimist ning liikmelisuse tingimuste täitmist. Peale Ukraina liikmeks saamist on võimalik pangal toetada Ukrainat vastavalt oma strateegilistele eesmärkidele ja tegevussuundadele. Eestit esindab CEB juhatajate nõukogus (ingl. k Governing Board) Rasmus Lumi, Eesti alaline esindaja Euroopa Nõukogu juures. KAPITALISUURENDUS CEB juhatajate nõukogu kiitis 2. detsembril 2022. a heaks resolutsiooni number 463, millega otsustati suurendada panga kapitali maksimaalselt 4,25 miljardi euro ulatuses. Sissmakstav kapital moodustab sellest 28,24% ehk 1,2 miljardit eurot, mida makstakse liikmesriikide poolt nelja võrdse aastase maksena. 1 CEBi põhikirja artikkel III a järgi võib iga riik, kes on Euroopa Nõukogu liige, saada CEBi liikmeks vastava avalduse esitamisel. Euroopa riigid, kes ei ole Euroopa Nõukogu liikmed või rahvusvahelised asutused, kes soovivad CEBi liikmeks saada – nende liitumise tingimused sätestab CEBi juhatus vastavalt CEBi põhikirja artiklile IX paragrahvile 3 punktile 1. CEB liikmesriigid: https://coebank.org/en/about/member-countries/ 1 CEB on suurendanud varem oma kapitali kuuel korral (viimati 2011. a), aga kõik need on olnud panga enda tulude arvelt. Reaalse liikmesriikide poolse sissemaksega kapitalisuurendus on CEB’i ajaloos esmakordne. Eestil on võimalus suurendada oma osalust panga kapitalis 9 872 000 euro ulatuses, millest sisse tuleb maksta 28,24% ehk 2 787 853 eurot ning sissenõutavaks kapitaliks on 7 084 147 eurot. Peale kapitalisuurendust on Eesti osalus pangas 22 595 000 eurot, millest sisse on makstud 4 199 853 eurot ja sissenõutav kapital on 18 395 147 eurot. Otsusega kaasnevad rahalised kohustused on finantseerimistehinguna prognoositud riigi eelarvestrateegiasse. Otsuse eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Rahandusministeeriumi EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Riina Laigo (6113500, [email protected]). Otsuse eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Rahandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Agnes Peterson (5885 1301, [email protected]) 2. Otsuse eesmärk CEB kapitali suurendamise eesmärk on reageerida klientide kasvavatele vajadustele. Liikmesriikides on olnud järjest mitmeid kriise (Covid-pandeemia, UA põgenikega seonduvad vajadused, kliimamuutustega kohanemine ja energiasäästu vajadused jmt), mis on suurendanud laenuvajadusi. Samuti soovib CEB alustada tegevust Ukraina toetamiseks, mille suur risk mõjutab panga finantskestlikkust ning seetõttu soovib CEB osanike juurdemaksetest saada kindlustunnet vastavateks tegevusteks. Kapitalisuurendus võib mõjuda positiivselt ka panga reitingule, mis mõjutab omakorda positiivselt riikidele antavate laenude marginaale. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Otsuse eelnõu koosneb kolmest punktist, millest esimese punktiga annab Riigikogu nõusoleku suurendada Eesti Vabariigi osalust Euroopa Nõukogu Arengupangas, teise punktiga volitatakse rahandusministri teostama kõiki vajalikke toiminguid kapitalisuurendamiseks ning kolmas punkt määrab ära otsuse jõustumise selle allakirjutamisel. Eesti sai Euroopa Nõukogu täisliikmeks 14. mail 1993. aastal ning ühines Euroopa Nõukogu Sotsiaalarengu Fondiga 1998. aastal. Pärast fondi põhikirja vastuvõtmist ja ühinemisdokumendi deponeerimist fondi juures 03.04.1998 sai Eesti fondi liikmeks. Eesti omandas fondi osalussertifikaate kokku 3 294 000 eküü2 väärtuses, millest rahaline sissemakse teostati 11,19% ulatuses ehk 364 000 eküü suuruses summas. 01.11.1999. a. nimetati fond ümber Euroopa Nõukogu Arengupangaks (edaspidi CEB). CEB juhatajate nõukogu kiitis 2. detsembril 2022. a heaks resolutsiooni number 463, millega otsustati suurendada panga üldist kapitali maksimaalselt 4,25 miljardi euro ulatuses. Sissmakstav kapital moodustab sellest 28,24% ehk 1,2 miljardit eurot, mida makstakse liikmesriikide poolt nelja võrdse aastase maksena. Eesti toetas kapitalisuurendamise 2 Eküü asendati euroga üks-ühele kursi alusel 01.01.1999, kui euro võeti kasutusele EL kontorahana. 2 põhimõttelist ettepanekut märkega, et Eesti osalemise kapitali suurendamises kiidab heaks Vabariigi Valitsuse ettepanekul Riigikogu. Kapitali suurendamises osalemine ei ole liikmesriikide jaoks kohustuslik, kui otsuse tegemisel tuleb kaaluda otsuse võimalikku mõju koostööle CEB’iga. Samuti on kapitalitõusu otsuse oluliseks aspektiks Ukraina liitumine pangaga ning panga koostöö Ukrainaga sõja mõjude leevendamisel ning Ukraina sõjajärgsel ülesehitamisel. Panga aktsiakapital koosneb sissemakstud kapitalist ja vajadusel sissemakstavast (nn sissenõutavast) kapitalist. Sissemakstud kapitaliosaluse peavad riigid vastava kokkulepitud ja heakskiidetud maksegraafiku alusel tasuma. Osaluse märkimisega annavad liikmed sisuliselt garantii tagada CEB kohustusi kui CEB on hätta sattunud või nt CEB’i likvideerimisel, kui CEB’i varadest ei jätku kreeditoride kohustuste katteks. Sellisel juhul kasutatakse sissenõutavat kapitali. Sissenõutava kapitaliosaluse realiseerumise risk on väga ebatõenäoline. Erinevates rahvusvahelistes finantsinstitutsioonides osalemise ajaloo jooksul ei ole liikmesriikidelt sissenõutava kapitali tasumist nõutud. Eestil on võimalik suurendada oma osalust panga kapitalis 9 872 000 euro ulatuses, millest sisse tuleb maksta 28,24% ehk 2 787 853 eurot ning sissenõutavaks kapitaliks jääb 7 084 147 eurot. Peale kapitalisuurendust on Eesti osalus pangas 22 595 000 eurot, millest sisse on makstud 4 199 853 eurot ja sissenõutav kapital on 18 395 147 eurot. Eesti osalusprotsent panga kogukapitalist on 0,232%. Selline osalusprotsent säilib, kui kõik liikmesriigid otsustavad kapitalisuurendusest osa võtta. Kui mõni liikmesriik kapitalitõusus ei osale, siis osalusprotsent kas väheneb või suureneb sõltuvalt kui suure osalusega riigiga on tegemist. Kui Eesti ei osale kapitalisuurenduses, siis Eesti osalus panga kogukapitalis väheneb. Suurima osalusega on hetkel pangas Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia (võrdselt kõigil 16,720%), seejärel Hispaania 10,9% ning seejärel Türgi 7,089%. Balti riikide võrdluses Eestist veidi väiksem osalus on Leedul 0,230% ja suurem Lätil 0,234%. Eestist väiksema osalusega on 14 riiki. CEB’il on 42 liikmesriiki (lähiajal lisandub Ukraina). Eesti ja CEB Eesti osaluse väärtus CEB’is on 31.10.2022. a seisuga 12 723 000 eur, millest sisse on makstud 1 412 000 eurot ning sissenõutav kapital on 11 311 000 eurot. Eestil on olnud CEB’iga kokku 6 laenuprojekti 290 600 000 euro väärtuses: 2000.a: Rahandusministeerium; Tartu Ülikooli ja toonase Põllumajandusülikooli ühiselamute renoveerimis- ja ehitusprojekt, ca 9,6 mln eur; 2002.a: AS Sampo Pank; Eesti naisjuhtidega VKEde töökohtade loomise ja säilitamisele kaasa- aitamiseks 1 mln eur; 2008.a: KredEx; Elamute renoveerimisprogramm, korrusmajade energiatõhusus, 35 mln eur; 2019.a: Põhja-Eesti Regionaalhaigla; uue psühhiaatriakliiniku ehitamise osafinantseerimine, 25 mln eur; 2020.a: Rahandusministeerium; EV Covid-19 kriisi mõjude leevendamiseks, 200 mln eur 2021.a: Tartu linn; Tartu nelja-aastase strateegia toetamine, olemasolevate ehitiste renoveerimine ja laiendamine, uute ehitamine; 20 mln eur. Eesti on saanud CEB’ilt kaks toetust kokku 250 000 euro väärtuses: 2002.a: Sotsiaalministeerium; Sillamäe uimastisõltlaste rehabilitatsioonikeskuse loomiseks 150 000 eur; 3 2022.a: Eesti Pagulasabi; Ukraina sõjapõgenike toetamine nõustamise ning psühholoogilise abiga, 200 000 eurot. Kapitaliosaluse suurendamise märkimisdokumendid ja protsess Vastavalt CEB juhatajate nõukogu resolutsioonile nr 463, on kohustuste võtmise periood (ingl k. subscription period) kuni 31. detsembrini 2023. aastal. Selle aja jooksul tuleb liikmesriigil läbida kapitalitõusu heakskiitmise siseriiklikud protsessid ning edastada pangale kinnituskiri (ingl. k Instrument of Subscription) kohustuste võtmise ning ka maksegraafiku kohta. Kinnituskirja saatmisele järgneva 1 kuu jooksul peab olema tehtud ka esimene sissemakse. Kui liikmesriik ei suuda esimest sissemakset teostada ettenähtud aja jooksul, saab pangalt küsida erandkorras maksetähtaja pikendamist, kuid mitte pikemalt kui ettenähtud teise makse maksetähtajani. Riigikogu otsuse heakskiitmise aluseks on EV Põhiseaduse § 65 punkt 10, mille kohaselt Riigikogu otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul riigile varaliste kohustuste võtmise. Otsuse eelnõu Riigikogus vastuvõtmiseks on vajalik poolthäälteenamus. Eelnõu on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse § 65 punktiga 10. 4. Eelnõu terminoloogia Otsuse eelnõus ei esine õigusaktides varem kasutamata termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Euroopa Liidu õigus ei reguleeri antud küsimust. 6. Otsuse mõjud Otsusega antakse nõusolek osaluse suurendamiseks ning vastavate rahaliste kohustuste võtmiseks. Osaluse omandamise järgselt kasvab Eesti osalus pangas. Kapitali suurendamise tulemusena saab CEB paremini vastata klientide suurenenud finantseerimisvajadustele ning täita oma eesmärke vastavalt osanikega kokku lepitud strateegilisele visioonile. 7. Otsuse rakendamiseks vajalikud kulutused ja otsuse rakendamise eeldatavad tulud Otsuse rakendamine toob Eesti Vabariigile kaasa otsesed varalised kohustused. Osaluse omandamise sissamaksed tuleb teostada 4 aasta jooksul kokku 2 787 853 euro väärtuses. Sissenõutava kapitaliga kaasneb võimalik rahaline kohustus, kuid see võib Eestile kaasneda üksnes juhul, kui juhatajate nõukogu otsustab CEBi tegevuse lõpetada ja panga likvideerida ning CEBil jääb üles täitmata kohustusi. Sellisel juhul jaotatakse kohustused CEBi liikmete vahel vastavalt liikmete omandatud osalussertifikaatide proportsioonile. Kui CEBil jääb 4 likvideerimisel varasid üle, jaotatakse need samuti liikmete vahel, kelle vastu CEBil ei ole rahuldamata nõudeid, vastavalt omandatud osalussertifikaatide proportsioonile (CEB põhikirja artikkel XV punkt 4). Eeldatavad tulud on peamiselt mittevaralist laadi. 8. Riigikogu otsuse jõustumine Riigikogu otsus jõustub selle allakirjutamisel. 9. Eelnõu kooskõlastamine Otsuse eelnõu on kooskõlastatud välisministeeriumiga. 5