Saatja: "Jaanus Riibe" <
[email protected]>
Saaja: "Õiguskantsleri Kantselei - OKK" <
[email protected]>, "Olari Koppel - OKK" <
[email protected]>
Teema: Taotlus hinnangu andmiseks Tallinna linna 2026. aasta lisaeelarve menetluse sisulise õiguspärasuse kohta
Kuupäev: 2026-05-29 07:46
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Lugupeetud õiguskantsler
Pöördun Teie poole seoses Tallinna linna 2026. aasta lisaeelarve
menetlemise ajakavaga ning palun hinnangut, kas kirjeldatud menetlus on
kooskõlas kohaliku omavalitsuse eelarvemenetluse, volikogu liikmete
sisulise otsustusõiguse, linnaosakogude kaasamise ning hea halduse
põhimõttega.
Tallinna linna 2026. aasta lisaeelarve eelnõu menetlemisel on kujunenud
järgmine ajakava:
25.05.2026 kell 17.30 toimus rahanduskomisjoni koosolek, millel otsustati
lõpetada eelnõu esimene lugemine komisjonis ning suunata eelnõu
linnavolikogu istungile esimesele lugemisele. Sama otsusega määrati
muudatusettepanekute esitamise tähtajaks juba 01.06.2026 kell 12.00.
Tallinna Linnavolikogu esimene lugemine toimus 28.05.2026 kell 16.00.
Seega jääb komisjoni otsuse ja esimese lugemise vahele sisuliselt vähem
kui kolm ööpäeva ning muudatusettepanekute esitamiseks on aega kuni
01.06.2026 kell 12.00. Sellesse ajavahemikku jäävad ka nädalavahetus ning
väga piiratud aeg eelnõu analüüsimiseks, fraktsioonide ja volikogu
liikmete tööks, linnaosakogude võimalikuks aruteluks, linnaosade ja
kohalike kogukondade seisukohtade kogumiseks ning põhjendatud
muudatusettepanekute koostamiseks.
Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 26 kohaselt võib
eelarveaasta jooksul eelarvet muuta lisaeelarvega, lisaeelarve eelnõule
lisatakse seletuskiri ning lisaeelarvet menetletakse volikogus ja võetakse
vastu määrusega. Menetlus tähendas seni ka seda, et see esitatakse eelarve
eelnõu koos seletuskirjaga arvamuse avaldamiseks linnaosakogule, kuid on
selge, et nii lühikese aja jooksul linnaosakogud seisukoha kujundamiseks
tegelikult koguneda ei jõua (koosoleku kokku kutsumine, ette teavitamine
jne). Tallinna põhimääruse järgi menetletakse eelarve ja lisaeelarve
eelnõu linnavolikogu töökorra alusel ning need võetakse vastu määrusega.
Minu hinnangul tekib kirjeldatud menetluse puhul küsimus, kas seaduse ja
põhimääruse eesmärk on täidetud üksnes formaalselt või ka sisuliselt. Kui
linnaosakogudele, volikogu liikmetele ja avalikkusele ei jää tegelikku
võimalust lisaeelarve mõju hinnata, ettepanekuid läbi töötada ja
põhjendatud seisukohti kujundada, võib kaasamine muutuda näiliseks.
Sellisel juhul ei pruugi olla täidetud eelarvemenetluse eesmärk, milleks
ei ole pelgalt eelnõu kiire läbihääletamine, vaid sisuline demokraatlik
otsustamine linna rahaliste vahendite kasutamise üle.
Lisaeelarve ei ole tehniliselt väheoluline dokument. Tallinna
linnavalitsuse avaliku teate kohaselt suurendaks 2026. aasta lisaeelarve
linnaeelarve kogumahtu 11,3 miljoni euro võrra ning täpsustatud eelarve
mahuks kujuneks 1,314 miljardit eurot. Eelnõu puudutab muu hulgas
haridust, sporti, sotsiaalteenuseid ja linnaruumi arendamist. Sellise
mõjuga eelarvedokumendi puhul peaks analüüsiks ja kaasamiseks antav aeg
olema piisav, et otsustajad ja puudutatud osapooled saaksid kujundada
sisulise seisukoha.
Palun õiguskantsleril hinnata eelkõige järgmisi küsimusi.
1. Kas Tallinna linna 2026. aasta lisaeelarve menetlemiseks määratud
ajakava on kooskõlas kohaliku omavalitsuse eelarvemenetluse sisulise
eesmärgiga, kui komisjoni otsuse, esimese lugemise ja muudatusettepanekute
tähtaja vahele jääb väga lühike aeg?
2. Kas linnaosakogude kaasamine saab olla sisuline, kui neil ei pruugi
olla realistlikku võimalust eelnõu arutada, seisukohta kujundada ja
arvamust volikogu menetlusse esitada enne menetluse oluliste etappide
läbimist?
3. Kas selline praktika võib olla vastuolus hea halduse, õigusselguse,
läbipaistva otsustusprotsessi ning kohaliku demokraatia põhimõttega isegi
juhul, kui linn leiab, et seaduses või töökorras sätestatud miinimumnõuded
on formaalselt täidetud?
4. Kas volikogu liikmete tegelik võimalus täita oma mandaati ja esitada
põhjendatud muudatusettepanekuid võib olla ebaproportsionaalselt piiratud,
kui eelarveliselt olulise eelnõu analüüsimiseks ja alternatiivide
kaalumiseks on jäetud ebamõistlikult lühike aeg?
5. Kas õiguskantsleri hinnangul tuleks Tallinna linnal sellise mahuga
lisaeelarve puhul tagada pikem ja sisulisem menetlusaeg, sh võimalus
linnaosakogude arvamuste kujunemiseks ning volikogu liikmete
muudatusettepanekute põhjendatud ettevalmistamiseks?
Palun kaaluda ka soovituse tegemist Tallinna linnale, et lisaeelarve
menetluses tagataks edaspidi selline ajakava, mis võimaldab volikogu
liikmetel, linnaosakogudel ja avalikkusel eelnõuga sisuliselt tutvuda,
selle mõjusid hinnata ning vajadusel põhjendatud ettepanekuid esitada.
Pöördumise eesmärk ei ole takistada linna eelarveliste otsuste tegemist,
vaid paluda hinnangut sellele, kas linnaeelarve menetlus vastab lisaks
vorminõuetele ka seaduse mõttele, kohaliku demokraatia põhimõttele ja
sisulise kaasamise nõudele.
Lugupidamisega
Jaanus Riibe
Tallinna linnavolikogu liige