EELNÕU 12 .0 5 .202 3 MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „ Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused" ja Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruse nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõigete 4–6 ja Vabariigi Valitsuse seaduse § 27 lõike 3 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „ Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ muutmine Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruses nr 108 „ Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus e (EL) 2021/241 artikli 21c tähenduses REPowerEU eesmärgil antava toetuse abikõlblikkuse periood on toetuse andmise tingimustes või taotluse rahuldamise otsuses kindlaks määratud periood, mille kestel tehakse toetatav tegevus, tekivad kulud ja saavutatakse tulemused ning mis jääb ajavahemikku 2022. aasta 1 . veebruarist kuni 2026. aasta 31. maini . “; 2) paragrahvi 2 lõiget 6 täiendatakse pärast tekstiosa „artiklis 17 nimetatud olulist kahju“ tekstiosaga „ , arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241 artikli 21c lõikes 6 sätestatud erandeid“; 3) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 6 1 järgmises sõnastuses: „(6 1 ) Kui taastekava alusel toetatakse taristuinvesteeringut või investeeringut tootmisse, tuleb toetuse saajal või lõppsaajal tagada toetatud investeeringu eesmärgipärane kasutus kuni 2026. aasta 31. detsembrini või riigiabi eeskirjades kehtestatud aja l . Investeeringu eesmärgipärase kasutuse tähtaega võib toetuse andmise tingimustes pikendada , kui lähtuvalt investeeringu eesmärgist on investeeringuga kaasnev mõju saavutatav pärast 2026. aasta 31. detsembrit. “ ; 4 ) paragrahvi 4 l õike 1 p unkt 4 tunnistatakse kehtetuks; 5 ) paragrahvi 4 lõiget 3 täiendatakse punktiga 1 1 järgmises sõnastuses: „1 1 ) otsustab §-de 6 ja 7 kohasele projektile toetuse väljamakse tegemise, väljamaksest keeldumise ja toetuse tagasinõudmise ; “; 6 ) paragrahv i 4 lõike 3 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) menetleb vahe- ja tulemusaruandeid, sealhulgas kontrollib toetatud tegevuste ja projektide ühiste näitajate ning tulemuste saavutamist, sealhulgas viib läbi kohapealseid kontrolle; “; 7 ) paragrahv i 4 lõike 3 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: „4) koostab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241 artiklis 27 nimetatud aruande ja esitab selle Euroopa Komisjonile;“ ; 8 ) paragrahvi 9 lõike 3 punktis 3 asendatakse sõna „riigiasutustele“ sõnadega „ ministeerium ile , tema valitsemisala riigiasutusele, Riigikantselei le või põhiseaduslik ule institutsioon ile “ ; 9 ) paragrahvi 9 lõike 2 esimest lauset täiendatakse pärast sõnu „toetuse saaja“ sõnadega „pärast kõigi kavandatud tulemuste saavutamist“; 10 ) paragrahvi 9 lõiget 7 täiendatakse punktiga 1 1 järgmises sõnastuses: „1 1 ) esineb põhjendatud kahtlus, et toetuse kasutamisega seotud tingimused on täidetud näiliselt , on esitatud valeandmeid , projekti elluviimisel on tuvastatud pettus või korruptsiooni juhtum või esineb huvide konflikt ; “; 11 ) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta järgmistel juhtudel: 1) toetuse saaja või lõppsaaja on avasta nud ja teavita nud vahendusasutust või koordineerivat asutust esimesel võimalusel kirjalikult või e-toetuse keskkonna kaudu, et talle on hüvitatud kulu, mida toetusest ei hüvitata, ning on tagastanud toetuse või selle osa kümne tööpäeva jooksul vahendusasutuse või koordineeriva asutuse kirjalikult või e-toetuse keskkonna kaudu edastatud toetuse või selle osa tagastamise ks nõusoleku saamisest arvates; 2) tagasinõudmisele kuuluv toetuse summa on 1000 eurot või sellest väiksem , välja arvatud juhul , kui tegemist on lõike 1 punktis 3 nimetatud asjaoludega ; “; 12 ) paragrahvi 11 lõi kes 9 asendatakse tekstiosa „perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 49“ tekstiosaga „ perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §-le 30 “; 13 ) paragrahvi 12 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „ saamisest“ tekstiosaga „ kuni 2026 . aasta 31. detsembrini või riigiabi eeskirjadest tuleneva või toetuse andmise tingimustes nimetatud investeeringu eesmärgipärase kasutuse lõpptähtajani “ . § 2. Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruse nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus“ muutmine Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruse nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus“ § 1 lõiget 1 täiendatakse punktiga 14 järgmises sõnastuses: „1 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus e (EL) 2021/694, millega luuakse programm „Digitaalne Euroopa“ ja tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2015/2240 (ELT L 166, 11. 0 5.2021, lk 1–34 ) , alusel rahastatavad projektid .“ . Kaja Kallas Peaminister Mart Võrklaev Rahandusminister Taimar Peterkop Riigisekretär
Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „ Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused “ ja Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruse nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus“ muutmise eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määruse eelnõu ga täiendatakse ja täpsustatakse taaste- ja vastupidavuskava elluviimise riigisisest korraldust ja toetuse andmise üldtingimusi. Lisaks täiendatakse Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määrust nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus“ (RT I, 19.05.2022, 6), millega laiendatakse struktuuritoetuse registrit kasutama õigustatud välisabiprogrammide loendit. Eelnõu ja selle seletuskirja koostas id Riigi Tugiteenuste Keskuse õigusüksuse juht Marek Kübarsepp (e-post:
[email protected] , tel. 663 1934 ) ja jurist Anu Jaanson (e-post:
[email protected] , tel. 663 2031). Eelnõu toimetas keeleliselt Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (e-post:
[email protected] ) ning eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (e-post:
[email protected] , tel 5885 1493 ). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu eesmärk on täpsustada taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldust ja toetuse andmise üldtingimusi tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2023/435, millega muudetakse määrust (EL) 2021/241 riiklike taaste- ja vastupidavuskavade REPowerEU peatükkide osas ning määrusi (EL) nr 1303/2013, (EL) 2021/1060 ja (EL) 2021/1755 ning direktiivi 2003/87/EÜ (ELT L 63, 28.02.2023, lk 1–27 ) . Samuti täpsustatakse ja ühtlustatakse eelnõuga piiritletud asutuste ülesandeid ja vastust, maksetaotluste esitamise korda, toetuse tagasinõudmise sätteid ning teavitamise nõudeid. Euroopa Komisjon tutvustas 18. mai l 2022. a kava „ REPowerEU “ COM(2022) 230. Kava „ REPowerEU “ eesmärk on kiiresti vähendada sõltuvust Venemaa fossiilkütustest. Selleks tuleb kiirendada üleminekut puhtale energiale ja ühendada jõud, et saavutada vastupidavam energiasüsteem ja tõeline energialiit. Kava keskendub järgmistele eesmärkide teenindamisele: säästa energiat, mitmekesistada tarneid, kiiresti asendada fossiilkütused, kiirendades Euroopa üleminekut puhtale energiale ja ühendada arukalt investeeringud ja reformid. Kava elluviimine on Euroopa Liidu poolt korraldatud senise taaste- ja vastupidavuskavade ning õigusraami kaudu, mistõttu on vaja täpsustada ning muuta riigisisest Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määrus e nr 108 " Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ sätteid . Eelnõu § 1 punktiga 1 nähakse ette er and taastekavale kohalduvast üldisest abikõlblikkuse perioodist REPowerEU eesmärgil antava toetuse kasutamiseks. REPowerEU eesmärgil antava toetuse abikõlblikkuse periood ei tohi olla varasem kui 1. veebruar 2022. a. Eelnõu § 1 punktiga 2 nähakse õigusselguse huvides ette viide REPowerEU eesmärgil antavale toetusele kohalduva keskkonnaeesmärkide saavutamise põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ rakendamiseks. Kui muidu tuleb taastekavas olevate investeeringute ja reformide elluviimisel , sealhulgas mis on seotud REPowerEU eesmärgiga, tagada „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte järgimine, siis tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241 artikli 21c lõikest 6 on REPowerEU eesmärgil antava toetuse puhul erand sellistele reformidele ja investeeringutele, mis kindlustavad erakorralised investeeringud energiataristusse ja -rajatistesse . Sellisel juhul ei pea toetust saav tegevus olema täielikult kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, kuid selliste m eetmete puhul, mille suhtes tehakse erand põhimõttest „ei kahjusta oluliselt“, tuleb piirata võimalikku kahju tekkimist keskkonnaeesmärkidele määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, kui see on teostatav . Kui see ei ole teostatav, siis tuleb kahju leevenda d a muu hulgas teiste meetmete, sealhulgas taastekavas või rakendusotsuses sisalduvate REPowerEU peatükkides sätestatud või kokkulepitud meetmete abil. Lisaks tuleb sellise erandi puhul hinnata tingimuste täitmist, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241 artiklist 21c . Eelnõu punktiga 3 nähakse ette tegevuse kestvusnõue taristuinvesteeringu või tootmisse tehtavate investeeringutega võetud kohustuste täitmise tagamiseks. Sätte eesmärk on tagada, et tehtavad investeeringud täidavad Euroopa Komisjoniga kokkulepitud eesmärkide ja tulemuste täitmise kuni nende heaks kiitmiseni Euroopa Komisjoni poolt. Enne liikmesriigile Euroopa Liidu toetuse väljamakset ei tohi kokkulepitud eesmärgid ja tulemused olla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241 artikkel 24 lõike 3 kohaselt tagasi pööratud. Kuivõrd projekti tasemel saavutatavad eesmärgid ja tulemused on seotud taastekava eesmärkide ja tulemuste saavutamisega, siis taandub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241 artikkel 24 lõikes 3 kehtestatud nõue ka projekti tasemele. Näiteks avatud voorude puhul lõppsaajatele investeeringuks antava toetuse puhul võib lõppsaaja investeeringu küll teha ehk tulemuse saavutada projekti tasemel, kuid selleks, et tagada meetme kui terviku tulemuste saavutamine kõigi projektide tasemel, siis tuleb kindla ajaperioodi vältel piirata lõppsaajate (sh toetuse saajate) õigust toetust saanud investeeringut kasutada muul eesmärgil kui see, mis on taotluses ettenähtud. Investeeringu eesmärgi ja kasutuse muutmine enne meetme eesmärkide ja tulemuste saavutamist, sh enne nende kinnitamist Euroopa Komisjoni poolt, toob vastasel juhul kaasa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241 artikkel 24 lõikes 3 nimetatud eesmärkide ja sihtide muudatuse. Kui Euroopa Komisjon teeb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241 artikli 24 lõikes 5 osutatud hindamise tulemusel kindlaks, et artikli 20 lõikes 1 osutatud nõukogu rakendusotsuses sätestatud eesmärke ja sihte ei ole täidetud rahuldavalt või need on tagasi pööratud, peatatakse kogu rahalise toetuse maksmine, mis omakorda riigisiseselt võib viia toetuse tagasinõudmisteni. Kui toetuse andmise tingimustes (investeeringuprojekti rahastamisleping, toetuse andmise tingimuste käskkiri või toetuse andmise tingimuste määrus) soovitakse kehtestada pikem tähtaeg kui 31. detsember 2026. a , siis peab see olema selgelt põhjendatud ning proportsionaalne investeeringu eesmärgi ja selle taotletava mõjuga . Kui toet atav investeering on riigiabi, millele kohaldub kestuse nõue riigiabi reeglitest tulenevalt, siis kohaldatakse nimetatud tähtaega, mis võib olla 3, 5, 7 või 10 aastat. Eelnõu § 1 punkti de ga 4 ja 7 täpsustatakse aruande esitamist Euroopa Komisjonile. Töökorralduslikult koostab aruande Riigi Tugiteenuste Keskus, kes m uuhulgas vastutab aruannete aluseks oleva info õigsuse tagamise eest. Seetõttu on loogilisem, et kontrollitud andmete koondi lisab Euroopa Komisjoni infosüsteemi Riigi Tugiteenuste Keskus, kes ise selle ka ära saadab Euroopa Komisjonile. Sellega tagatakse õigusselgus ja kooskõla määruse §-ga 14 (aruandlus). Rahandusministeerium projektide andmeid ei valideeri. Eelnõu § 1 punktiga 5 täpsustakse Riigi Tugiteenuste K eskuse kui koordineeriva asutuse ülesandeid, mille läbi tagatakse õigusselgus ja kooskõla määruse § 9 lõi getega 2 ja 7 (maksete menetlemine) ning § 11 lõigetega 1 ja 2 (tagasinõudmine) . Eelnõu § 1 punktiga 6 täpsustatakse Riigi Tugiteenuste Keskuse kui koordineeriva asutuse ülesandeid, millega tagatakse õigusselgus ja kooskõla määruse §-ga 14 (aruandlus). Eelnõu § 1 punktiga 8 täpsustatakse seni kehti vas korras olevat riigiasutuste piiritlust, kellel puudub õigus taotleda eraldiseisvalt EL toetuse ettemakset ning regulatsioon viiakse kooskõl la rahandusministri 10. septembri 2014. a määruse nr 30 „ Kassalise teenindamise eeskiri“ peatük iga 4 1 , mis näeb viidatud riigiasutustele ette võimaluse kasutada riigieelarve vahendeid enne välistoetuse kasutamist ja laekumist (sildfinantseerimine) . Kui pärast sildfinantseerimiseks saadud vahendite kasutamist kuulub esitatud EL maksetaotluse alusel toetus väljamaksmisele, siis välja maksmisele kuuluvat EL toetuse summat vähendatakse sildfinantseerimiseks antud summa võrra (§ 9 lg -d 1-2). Kui tegemist on isikuga, kes ei ole õigustatud saama sildfinantseerimist, võib taotleda ja põhjendatud juhtudel saada EL toetuse ettemakset. Eelnõu § 1 punkti dega 9 ja 10 täpsustatakse maksete ja maksetaotluste teostamise korda , sealhulgas maksete peatamise või nendest keeldumise korda. Kui toetust antakse investeerimisprojektile, esitab toetuse saaja maksetaotluse Euroopa Liidu vahendite saamiseks pärast kõigi tulemuste saavutamist koordineerivale asutusele ( § 9 l g 2 ). Punkti 10 kohaselt täiend atakse määruse aluseid, mille kohaselt võib vahendusasutus või koordineeriv asutus edaspidi toetuse maksmise või ettemakse tegemise peatada või maksmisest keelduda kui esineb põhjendatud kahtlus või fakt, et toetuse kasutamisega seotud tingimused on täidetud näiliselt või on esitatud valeandmeid või projekti elluviimisel on tuvastatud pettus, korruptsiooni juhtum või esineb huvide konflikt. Eelnõu lähtub ja on kooskõlas E uroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018.a. määruse 2018/1046 (EL finantsmäärus) artikliga 61. Sealhulgas käsitletakse h uvide konfliktina olukorda, kui isiku ülesannete erapooletut ja objektiivset täitmist ohustavad perekonna-, emotsionaalsete, poliitiliste või rahvuslike sidemete või majanduslike huvidega seotud põhjused või mis tahes muud põhjused, mis tulenevad otsestest või kaudsetest isiklikest huvidest. Olukorras, kus maksetaotlus on vahendusasutusele või koordineerivale asutusele juba esitatud , kuid maksetaotluse menetluse protsessis ilmnevad kahtlused pettuses või korruptsioonis, valeandmete esitamises või huvide konfliktis, peab Euroopa Liidu finantshuvide kaitse eesmärgil olema ühe võimaliku meetmena tagatud selliste maksetaotluste peatamine või sellistest maksetest keeldumine, et mitte kahjustada EL eelarvet ja finant s huvisid . Maksete peatamine on haldustoiming ja selle kohaldamine saab olla üldjuhul ajutise iseloomuga. Juhtumitel, kus seoses pettuse või korruptsiooniga on algatatud eraldi uurimine, esitatud kahtlustus või algatatud kriminaalmenetlus, tuleb haldusmenetluses teha otsus, milles viidatakse konkreetsele uurimisele või kriminaalasjale ning põhjendatakse juhtumi asjaolude pinnalt maksete peatamise või sellest keeldumise vajalikkust. Eelnõu § 1 punktiga 11 täiendatakse õigusselguse huvides toetuse tagasinõudmise korra sätteid alustega, millisel juhul toetuse tagasinõudmise otsuse tegemine ei ole vajalik ega põhjenda t ud , välja arvatud juhul, kui tegemist on näiliselt täidetud toetuse saamise või kasutamise tingimustega, toetuse saamiseks on esitatud valeandmeid, projekti elluviimisel on esinenud pettus, korruptsioon või huvide konflikt. Muudel juhtudel vähendatakse regulatsiooni täiendamise kaudu toetuse rakendajatele tekkivat tarbetut bürokraatiat ja tagatakse riigisisene toe t uste rakendamiskulude kokkuhoid. Eelnõu § 1 punktiga 12 parandatakse viidet tagasinõutud toetuse tähtajaks tagasi maksmata jätmisel kohaldatavale viivisele vastavalt perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse ( ÜSS2021_2027 ) §-le 30. Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse alusel nõutav viivis on suurem kui muudetava määruse vastuvõtmise järgselt vastuvõetud ja jõustunud ÜSS2021_2027 alusel nõutav viivis (0,1% vs 0,06%), seetõttu ei ole põhjust rakendada rangemat viivisemäära. Seni ei ole praktikas taastekava alusel antud toetus t tagasi nõutud . Eelnõu § 1 punktiga 13 täiendatakse teavitusnõuete korda ning nähakse õigusselguse huvides ette teavitusnõuete täitmise kestusnõue. Teavitusnõudeid tuleb täita alates toetuse saamisest kuni abikõlblikkuse perioodi lõpuni , s . o 31. detsemb rini 2026 . aastal. Kui toetus on riigiabi, siis tuleb teavitusnõudeid täita kuni investeeringuprojekti eesmärgipärase kasutamise ehk kestuse nõude lõpptähtajani . Põhjendatud juhtudel võib toetuse andmise tingimustes kehtestada pikema tähtaja kui 31. detsember 2026 (vt ka eelnõu § 1 punkti 3 selgitusi). Toetuse saamise hetk sõltub toetuse andmise liigist ehk § 6 tähenduses alates rahastamislepingu sõlmimisest, § 7 tähenduses alates käskkirja kehtestamisest ning § 8 tähenduses alates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. Eelnõu §-s 2 nähakse ette muudatus Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruses nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus“ ( RT I, 19.05.2022, 6 ), millega laiendatakse struktuuritoetuse registrit kasutama õigustatud välisabiprogrammide loendit Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/694, millega luuakse programm „Digitaalne Euroopa“ ja tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2015/2240 (ELT L 166, 11.05.2021, lk 1–34) alusel rahastatavatele projektidele . 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu ga ei kehtesta ta uusi termineid. Toetuste korraldamisel ja rakendamisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 "Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused" terminitest. 5. Eelnõu vastavus EL õigusele E elnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.02.2021, lk 17–75) . Viidatud määrust muudeti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2023/435, millega muudetakse määrust (EL) 2021/241 riiklike taaste- ja vastupidavuskavade REPowerEU peatükkide osas ning määrusi (EL) nr 1303/2013, (EL) 2021/1060 ja (EL) 2021/1755 ning direktiivi 2003/87/EÜ. 6. Määruse mõjud Taastekava raames annab Euroopa Komisjon Eesti Vabariigile tagastamatut välisabi. REPowerEU toetuse maht liikmesriikidele lepiti kokku 4. oktoobril 2022 . a , Eesti toetus on ligi 83,3 miljonit eurot. Lisaks on võimalik taastekava REPowerEU vahendite hulka üle kanda Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumisega kaasnevate kahjude katmise fondi toetus ligi 6,616 miljonit eurot. Taastekavas sisalduvad tulemused tuleb saavutada hiljemalt 2026. aasta mais. Taastekava toetus (953,3 miljonit eurot) moodustab ligi 0,4 protsenti perioodi 2021 – 2026 nominaalsest SKP - st . Rahandusministeeriumi ja Eesti Panga koostatud taastekava makromõjude peatüki kohaselt annab rahastu Eesti majanduskasvule (ja mitmetele teistele majandusnäitajatele) ajutise kasvukiirenduse, mille mõju taandub pärast toetuste rakendamist sõltuvalt majandusnäitajast lühema või pikema viitajaga. Tänu taastekavale on väljamaksete perioodil (2021‒2026) Eesti majanduse kogutoodang püsihindades 2024. aastal keskmiselt 0,9 protsenti ning aastatel 2021 – 2026 keskmiselt 0,6 protsendi võrra suurem. 60 protsenti mõjust tuleb kodumaistest kuludest ja investeeringutest, ligi 40 protsenti ekspordist. Perioodil 2021-2026 suurenevad valitsussektori investeeringud keskmiselt 0,3 protsenti osana SKP - st . 7. Määruse rakendamiseks vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud Taaste- ja vastupidavusrahastu ning REPowerEU toetuste rakendamiseks ei ole ette nähtud tehnilist abi, mistõttu tuleb administreerimiskulud katta riigieelarvest. Täiendavad kulud on seotud taastekava kokkupaneku ja läbirääkimiste, partnerite kohustusliku kaasamise, vahesihttasemete ja muude metoodikate väljatöötamise, sisse ostmise või valideerimise, tulemuste keskse kontrollimise ja Euroopa Komisjonile tõendamise, Eesti poolsete maksetaotluste kokkupanemise, teavitamise (sh kodulehe ülalpidamisega), hindamise, auditeerimise, IT süsteemi arenduste ja ülalpidamisega ning käibemaksuga , mida toetusest ei hüvitata . Perioodiks 2021–2026 on prognoositud vastavateks riigieelarve täiendavateks kuludeks 5,65 miljonit eurot. Arvestades t aaste- ja vastupidavusrahastu toetuse vähenemist ning lisandunud REPowerEU toetust, ei kaasne REPowerEU lisandumisega eelduslikult täiendavaid kulusid administratsioonile (saab rakendada varasemate kokkulepete alusel ja ulatuses). K äibemaks , mida toetusest ei hüvitata, on riigiasutusest toetuse saajatele arvestuslik kulu ja mitteriigiasutustest toetuse saajatele lisanduv omafinantseering. Taastekava toetusest moodustavad tööjõukulud hinnanguliselt 5 protsenti , majandamiskulud 9 protsenti , edasi antavad toetused 58 protsenti ja investeeringud kokku 85 protsenti (mh edasi antavastest toetustest valdav osa). Investeeringute jaotus avaliku sektori ja erasektori vahel on hinnanguliselt 32 protsenti avalik (363,86 miljonit eurot) ja 68 protsenti erasektori investeeringute kasuks (546,3 miljonit eurot). Taastekava omab märkimisväärset positiivset mõju SKP-le võrreldes baasprognoosiga. Taastekava väljamaksete perioodil 2021–2026 on SKP nominaalkasv keskmiselt 0,4 protsendi punkti aastas kõrgem ning järgneva kolme aasta jooksul võib oodata positiivse impulsi vähenemist keskmiselt 0,5 protsendipunktini aastas. Valitsuse kulutuste kasvule lisandub täiendav SKP kasv ekspordikanali kaudu. 8. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 9. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu on kooskõlastat ud eelnõude infosüsteemi EIS kaudu (toimik 23-0395 ) ministeeriumidega, kes viivad ellu taaste- ja vastupidavuskava reforme ja investeeringuid . A metliku tagasiside kokkuvõte on toodud lisas 1 „Märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel“.
Vabariigi Valitsuse määruse „ Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused" ja Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruse nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus“ muutmine “ eelnõu seletuskirja juurde Lisa 1 Märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel Kooskõlastaja Märkused, ettepanekud Rahandusministeeriumi seisukoht Keskkonna-ministeerium KOOSKÕLASTATUD . Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeerium KOOSKÕLASTATUD . Rahandus-ministeerium Seoses valitsemisalade vastutuse muudatusega alates 1.07.2023 liigub seni Riigikantselei eestvedamisel algatatud REPowerEU reform „ Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine “ Kliimaministeeriumi vastutusalasse, mistõttu ei ole vaja tuua määrusesse sisse Riigikantseleid kui valdkonna eest vastutajat ega riigisekretäri kui võimalikku toetuse andmise tingimuste kehtestajat ( EISi versioonis eelnõu § 1 punktid 5 ja 9 ), mis tuleb välja jätta. ARVESTATUD. Sotsiaal-ministeerium § 9 lg 21 - Sildfinantseerimine on võimalik " Kassalise teenindamise eeskirja" alusel ja seda eraldi ei pea eelnõus reguleerima. ARVESTATUD . § 9 lg 3 p 3 - Kui on soovitud määratleda isikud, kes ei saa ettemakset, siis nii ongi vajalik selgelt eelnõus sätestada. ARVESTATUD - täiendatud, viidatud rahandusministri määruses " Kassalise teenindamise eeskiri" nimetatud isikutele SK-s olete kirjutanud: “Kui toetust antakse investeerimisprojektile, esitab toetuse saaja maksetaotluse Euroopa Liidu vahendite saamiseks pärast kõigi tulemuste saavutamist koordineerivale asutusele (lõige 1). … Maksetaotlus Euroopa Liidu toetusest tegevuse hüvitamiseks esitatakse määruse § 9 lõige 1 alusel pärast kõigi investeerimisprojekti eesmärkide ja tulemuste saavutamist.” Viide lõikele 1 tuleb asendada lõikega 2. ARVESTATUD . SK-s tuleks selgitada, et kui inv kava projekti toetuse saaja ei ole riigiasutus, kas tal on võimalus saada ettemakset (lg 3 p 3) ARVESTATUD . Välisministeerium KOOSKÕLASTATUD .