Vinni valla üldplaneering

Vinni Vallavalitsus Teie 31.03.2023 nr 7-1/42-32 [email protected] Meie 02.06.2023 nr 15-3/2399-2 Vinni valla üldplaneering Vinni Vallavalitsus esitas 31.03.2023 kirjaga nr 7-1/42-32 Vinni valla üldplaneeringu (edaspidi üldplaneering) Rahandusministeeriumile heakskiidu saamiseks planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 90 lõike 1 alusel. Üldplaneeringu peamiseks eesmärgiks on kogu kohaliku omavalitsuse territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Üldplaneering käsitleb Vinni valla arengut tervikuna, s.h määrab maakasutus- ja ehitustingimused, olles detailplaneeringu koostamise või projekteerimise tingimuste andmise aluseks. Üldplaneering toob esile üldised väärtused ja huvid, mis tagavad parimal võimalikul moel Vinni valla jätkusuutliku arengu nii elanike kui ka ettevõtjate seisukohast. Üldplaneeringu koostamine ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH) algatati Vinni Vallavolikogu 24.05.2018 otsusega nr 23. Üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek toimus 04.11.2020-04.12.2020. Vastavasisulised teated avaldati ajalehtedes Virumaa Teataja 16.10.2020 ja Koduvalla Sõnumid oktoober 2020, Vinni valla veebilehel. Eskiislahenduse avaliku väljapaneku tulemusi tutvustavad avalikud arutelud toimusid 11.01.2021 Laekvere teeninduskeskuses ja Roela rahvamajas ning 12.01.2021 Ulvi klubis ja Vinni vallamajas. Üldplaneering võeti vastu Vinni Vallavolikogu 27.10.2022 otsusega nr 18. Üldplaneeringu avalik väljapanek toimus ajavahemikul 21.11.2022-30.12.2022. Vastavasisulised teated avaldati ajalehtedes Virumaa Teataja 03.11.2022 ja Koduvalla Sõnumid november 2022 ning Vinni Vallavalitsuse veebilehel. Avaliku väljapaneku kestel esitati 8 arvamuskirja. Kohalik omavalitsus korraldas avaliku väljapaneku tulemusi tutvustavad arutelud, mis toimusid 08.02.2023 Ulvi Klubis ja Vinni vallamajas ning 09.02.2023 Laekvere teeninduskeskuses. Teated avalike arutelude kohta ilmusid ajalehes Virumaa Teataja ning Vinni valla kodulehel. Arutelude tulemusena jäi lahenduseta 5 esitatud arvamust. PlanS § 90 lõike 3 kohaselt üldplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel on regionaalministri pädevuses mh KSH ja üldplaneeringu õigusaktidele ning maakonnaplaneeringule vastavuse kontrollimine. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Tutvunud esitatud materjalidega märgime järgmist: 1. PlanS § 77 lõike 5 kohaselt teavitatakse üldplaneeringu ja KSH algatamisest 30 päeva jooksul algatamisest arvates valla- või linnalehes, samuti maakonnalehes või üleriigilise levikuga ajalehes, mille on kohaliku omavalitsuse üksus määranud valla või linna ametlike teadete avaldamise kohaks. Rahandusministeeriumile esitatud materjalide hulgast puuduvad väljavõtted vallalehest ning maakonna- või üleriigilise levikuga ajalehest. Palume esitada puuduvad ajalehe väljavõtted. 2. PlanS § 77 lõike 7 kohaselt teavitatakse üldplaneeringu ja KSH algatamisest käesoleva seaduse § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi 30 päeva jooksul üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest arvates. Rahandusministeeriumile esitatud planeeringumaterjalidest ei selgu, keda üldplaneeringu ja KSH algatamisest teavitati. Palume kohalikul omavalitsusel esitada vastav teavituskiri ning nimekiri, kellele teade edastati. 3. PlanS § 84 lõike 1 sätestab, et kui üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalikul väljapanekul esitati üldplaneeringu ja KSH eelnõu kohta kirjalikke arvamusi, avaldatakse informatsioon avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste kohta 30 päeva jooksul avaliku arutelu toimumise päevast arvates planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse valla- või linnalehes, samuti maakonnalehes või üleriigilise levikuga ajalehes, mille on kohaliku omavalitsuse üksus määranud valla või linna ametlike teadaannete avaldamise kohaks. Rahandusministeeriumile esitatud planeeringumaterjalide hulgast puudub vastav väljavõte vallalehest. Palume kohalikul omavalitsusel lisada väljavõte planeeringu dokumentide hulka. 4. PlanS § 87 lõike 5 kohaselt teatatakse üldplaneeringu avalikust väljapanekust käesoleva seaduse § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust. PlanS § 76 lõige 2 sätestab, et üldplaneeringu koostamisse kaasatakse valdkonna eest vastutav minister, isikud, kelle õigusi planeering võib puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud, samuti isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või üldplaneeringu elluviimise või planeeringuala ruumiliste arengusuundumuste vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu ning planeeritava maa-ala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused. Puudutatud isikuteks PlanS mõistes on isikud, kelle õiguseid võib planeering puudutada ehk isikud, kelle põhiseadusest tulenevaid õiguseid – eelkõige õigust enda omandi kasutamiseks - võib planeering riivata. Nimetatud isikuteks on näiteks planeeritava maa-ala kinnisasja või naaberkinnisasja omanik, nimetatud kinnistuid koormava piiratud asjaõiguse omanik, jt. 4.1 Üldplaneeringu menetlusdokumentidest nähtuvalt on K. Loog, M. Jürna, T. Tiiman ja L. Allikas-Pärn esitanud arvamusi ja ettepanekuid üldplaneeringu lahendusele 12.01.2020 ühiskirjaga. Rahandusministeeriumile esitatud planeeringu menetlusdokumentidest nähtuvalt on üldplaneeringu menetlusse kaasatud üksnes K. Loog. Kuna aga seisukoha kirja edastades ning oma kontaktandmete (e-posti aadressid) andmisel on M. Jürna, T. Tiiman ja L. Allikas-Pärn väljendanud, et käesolev üldplaneeringu lahendus neid puudutab ning võib seda lugeda 2 ilmseks sooviks saada planeeringumenetlusse kaasatud. Palume kohalikul omavalitsusel esitada eelnimetatud isikute kaasamist tõendav dokument. 4.2 Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 8.5 „Tee või tänava kaitsevööndi laiendamine või vähendamine“ on loetletud teelõigud, mille ehitusseadustikust tulenevat 10 meetrist tänava kaitsevööndit laiendatakse 30 meetrini. Üldplaneeringu menetlusdokumentidest ei nähtu, et laiendatud kaitsevööndisse jäävate kinnisasjade omanikke, kui puudutatud isikuid, oleks üldplaneeringu menetlusse kaasatud. Palume esitada kaasamist tõendavad dokumendid Rahandusministeeriumile. Juhul, kui kohalik omavalitsus ei ole eelnimetatud isikuid üldplaneeringu menetlusse kaasanud, palume edastada neile informatsioon üldplaneeringu kohta ning viide, kus on võimalik üldplaneeringu materjalidega tutvuda. Ühtlasi palume eelnimetatud isikuid teavitada võimalusest esitada oma arvamus üldplaneeringu lahenduse kohta. Juhul, kui eelnimetatud isikud esitavad kirjalikke arvamusi üldplaneeringu lahenduse kohta, palume kohalikul omavalitsusel käsitleda neid üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud kirjalike arvamustena (sealhulgas anda PlanS § 87 lõike 9 kohane põhjendatud seisukoht arvamuste arvesse võtmise kohta ning korraldada vajadusel PlanS § 88 kohane avalik arutelu). Samuti palume kohalikul omavalitsusel teavitada esitatud arvamustest ka valdkonna eest vastutavat ministrit, kelle pädevuses on avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja planeeringu koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse ärakuulamine ja seisukoha andmine arvamuste kohta, kui neid ei arvestatud planeeringu koostamisel. 5. Üldplaneeringu lahenduse on kooskõlastanud tingimuslikult Terviseamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Keskkonnaministeerium, Maa-amet ja Muinsuskaitseamet. Esitatud tingimuste osas on Vinni Vallavalitsus koostanud seisukohtade tabeli, kuid üldplaneeringu materjalidest ei nähtu, kas Terviseamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Keskkonnaministeerium, Maa-amet ja Muinsuskaitseamet on nõustunud kooskõlastamisel toodud tingimuste täitmise või kohaliku omavalitsuste esitatud selgituste ja põhjendustega. Kuna Rahandusministeeriumil puudub piisav valdkondlik teadmine kontrollimaks, kas kooskõlastuse tingimused on planeeringusse korrektselt sisse viidud, siis planeeringu õiguspärasuse tagamiseks kohalikul omavalitsusel esitada üldplaneering täiendavalt Terviseameti, Põllumajandus- ja Toiduameti, Keskkonnaministeeriumi, Maa-ameti ja Muinsuskaitseametile arvamuse avaldamiseks ja kooskõlastuse saamiseks. 6. Märgime, et vastavalt PlanS § 55 lõikele 2 on maakonnaplaneering üldplaneeringu koostamise alus. Eristada tuleb maakonnaplaneeringuga antavaid tingimusi ja suuniseid. Tingimused on üldplaneeringu koostamisel järgimiseks ja täpsustamiseks. Suuniste osas on kohalikul omavalitsusel õigus ja kohustus kaaluda nende järgimise ulatust ning kohandamist kohaliku omavalitsuse vajadustele vastavaks. Kaalutluste alusel tehtud valikuid tuleb põhjendada1. Rahandusministeerium on juhtinud 10.02.2022 kirjas nr 14-11/8914-6 tähelepanu, et mitmed maakonnaplaneeringuga antavaid tingimusi ja suuniseid ei ole üldplaneeringus käsitletud. 6.1 Rahandusministeerium on märkinud, et Lääne-Viru maakonnaplaneeringu (edaspidi maakonnaplaneering) seletuskirja peatükis 5.6 „Jalg- ja jalgrattateed“ on kirjeldatud nende planeerimise üldiseid põhimõtteid, eraldiseisvate jalg- ja jalgrattateede planeerimise põhimõtteid ning mida tuleb arvestada jalg- ja jalgrattateede kavandamisel, samuti on 1 Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks. Rahandusministeerium, mai 2018 https://planeerimine.ee/static/sites/2/uldplaneeringu_juhis_final.pdf 3 käsitletud valgustuse, jalgrattaparklate, puhkekohtade, tähistamise ja ohutuse tagamise teemad. Seetõttu palus Rahandusministeerium kaaluda eelnimetatud põhimõtete üldplaneeringu seletuskirja lisamist või nende täpsustamist. PlanS § 75 lõike 1 puntki 23 kohaselt on üldplaneeringu ülesanne liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine. Rahandusministeeriumile heakskiidu saamiseks esitatud üldplaneeringu seletuskirja alapeatükis 8.2 „Uute kergliiklusteede kavandamine“ ei ole antud tingimusi ega ei ole toodud põhimõtteid kergliiklusteede kavandamiseks, seetõttu peab Rahandusministeerium jätkuvalt oluliseks, et üldplaneeringu koostamisel antakse lähtuvalt maakonnaplaneeringust ka üldised põhimõtted, mida tuleb arvestada jalg- ja jalgrattateede kavandamisel. Juhul, kui maakonnaplaneeringus antud tingimusi ei soovita arvestada, palume esitada vastavad põhjendused. 6.2 Rahandusministeerium märkis, et maakonnaplaneeringu seletuskirja punktis 4.1 “Väärtuslikud maastikud” on toodud üldised kasutustingimused, mis ei ole arusaadavalt koostatavasse üldplaneeringusse sisse kantud. Näiteks on maakonnaplaneeringus toodud:  „Ajalooliselt väljakujunenud teetrasse tee renoveerimise käigus ei õgvendata, välja arvatud riigi põhi- ja tugimaanteed kui see tuleneb tee ohutumaks muutmise vajadusest ja tee klassile esitatud normidest.  Uute ehitusalade ja joonehitiste kavandamisel ning rajamisel tuleb need paigutada maastikku nii, et maastiku väärtus ei kahaneks: o hoonete ehitamisel või ümberehitamisel tuleb säilitada ja sobitada traditsioonilisi materjale ja elemente; o üldjuhul vältida elamuehitust väärtuslike maastike nendel aladel, kuhu eelnevalt ei ole elamuid rajatud; o väärtuslikele maastikele maastikupilti oluliselt muutvaid objekte üldreeglina ei kavandata. Juhul kui osutub vajalikuks ja põhjendatuks kõrgrajatist (nt tuulegeneraatorid ja mobiilside mastid, kõrgepingeliinid jms) rajamine, tuleb koostada planeeringu või projekti koosseisus visuaalne analüüs; o tööstus- ja majandushooned planeeritakse ja ehitatakse piirkonda, kus nad avaldavad võimalikult vähe negatiivset mõju väärtusliku maastiku üldilmele; o ranna ja kalda ehituskeeluvööndi ulatuse ja selle vähendamisel või suurendamisel väärtuslikul maastikul peab arvestama väärtuslike maastike säilimise eesmärke. Lähtuda tuleb kohapealsetest looduslikest iseärasustest, üleujutusohust, maastikulistest ja looduslikest väärtustest ning ajaloolisel väljakujunenud ehitusjoonest; o ette valmistada, korraldada ja hooldada puhkamiseks sobivaid alasid nii, et nende väärtus külastajate suure arvu või intensiivse kasutuse tõttu ei kannataks“. Rahandusministeerium palus kaaluda eelnimetatud tingimuste üldplaneeringu seletuskirja sisse viimist. Heakskiidu saamiseks esitatud üldplaneeringust ei selgu, et eeltoodud kasutustingimused oleksid seletuskirja kantud või põhjendatud nendega mittearvestamist. 6.3 Maakonnaplaneeringu seletuskirjas peatükis 4.4 “Roheline võrgustik” on antud kasutustingimused, mis peavad tagama rohevõrgustiku toimimise. Näiteks on maakonnaplaneeringus on toodud üldised kasutustingimused tuumaladele näiteks: 4   „Rohelise võrgustiku aladel üldjuhul hoiduda metsamaa sihtotstarbe muutmisest ja metsa raadamisest (raie, võimaldamaks maa kasutamist muul otstarbel peale metsa majandamise), v.a maavara kaevandamise lubadega määratud aladel;  Uute ehitusalade valikul tuleb tagada rohelise võrgustiku toimimine. Asustuse kavandamisel tuleb hoiduda rohelise võrgustiku koridoride kogu ulatuses läbilõikamisest. Vajadusel tuleb kavandada uus või täiendav koridor, et tagada võrgustiku sidusus;  Tuumaladel tuleb üldreeglina hoiduda asustusalade koormuse suurendamisest looduskeskkonnale.  Olemasoleva maakasutuse intensiivsus säilitada võimalikult madalana ja keskkonda säästvana.  Tuumaladel tuleb reeglina hoiduda ranna ja kalda piirangu- ning ehituskeeluvööndi ulatuslikust vähendamisest. Maakonnaplaneeringus on antud ka üldised kasutustingimused rohekoridoridele, näiteks:  Säilitada vooluveekogude säng, nende muutmine (õgvendamine) vähendab veekogude ökoloogilist väärtust rohelise võrgustiku osana.  Vältida paisude rajamist rohelise koridori vooluveekogudele, mis moodustavad rohelise võrgustiku osa. Juhul kui tekib vajadus veekogu tõkestamiseks, tuleb hinnata elustiku migratsioonitingimusi;  Veekogude kallaste hooldamine ja kasutamine peab olema selline, et see muudaks võimalikult vähe veekogude looduslikku seisundit. Ojade, jõgede ja järvede kaldad säilitada võimalikult looduslikuna, et oleks tagatud bioloogiliselt mitmekesise ökotoni (kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seepärast keskkonnalt komplekssem või liigirikkam kui kumbki neist) olemasolu ning säiliks seisu- ja vooluveekogude tähtsus ökoloogiliste koridoridena;  Koridoridele on reeglina vastunäidustatud teatud infrastruktuuride (põhimaanteed, prügilad, jäätmehoidlad, mäetööstusalad) rajamine. Juhul, kui nende rajamine on möödapääsmatu, tuleb eriti hoolikalt valida rajatiste asukohta ja rakendada vajalikke keskkonnameetmeid võimaliku negatiivse mõju leevendamiseks;  Rohelisi koridore lõikavatele teedele (põhimaanteed, raudteed) ülesõidusildade, ökotunnelite ehitamine metsloomadele liikumisvõimaluste loomiseks, mis parandab ka liiklusohutust järjest kiireneva ning kasvava liikluse tingimustes. Eeltoodust tulenevalt palume üldplaneeringut täiendada ka nende maakonnaplaneeringus toodud suuniste ja tingimustega. Juhul, kui maakonnaplaneeringus antud tingimusi ei soovita arvestada, palume esitada vastavad põhjendused. 7. Rahandusministeerium märkis 10.02.2022 kirjas nr 14-11/8914-6, et maakonnaplaneeringu joonisel nr 3 “Kergliiklusteed ja puhkekohad” on näidatud Ulvi küla juures planeeritav jalg- ja jalgrattatee II eelistus, Laekvere aleviku ümbruses planeeritavad I, II ja III eelistused ning Venevere küla juures planeeritav I eelistus. Rahandusministeerium palus lisada üldplaneeringusse põhjendused, miks ei ole osasid maakonnaplaneeringuga planeeritud jalg- ja jalgrattateelõike (edaspidi JJT) üldplaneeringuga kavandatud. Vinni Vallavalitsus on selgitanud, et maakonnaplaneeringu joonis nr 3 „Kergliiklusteed ja puhkekohad“ näidatud Ulvi küla JJT I eelistus pidi võimaldama liikuda Ulvist Põlula külas asuva koolini. Kuna kool on suletud ja kinnistu müüdud, jääb JJT valmis ehitamata. Kahaneva rahvastikuprognoosi tõttu pole aktuaalne ega otstarbekas. Ulvi küla JJT II eelistus on välja 5 ehitatud 3 km ulatuses Ulvi külast Viru-Kabala külani Laekvere aleviku JJT I eelistus on alevikust Rahkla suunas kulgev lõik Palmako tööstusalani. Lõigu detailplaneeringu koostamine on käsil. Laekvere aleviku JJT I eelistus lõigul alevikust Muuga suunal, ei ole enam valla kergliiklusteede nimekirjas arendatavana planeeritud. Kahaneva rahvastikuprognoosi tõttu pole aktuaalne ega otstarbekas. Laekvere aleviku JJT I eelistus lõigul Venevere külas, ei ole enam valla kergliiklusteede nimekirjas arendatavana planeeritud. Kahaneva rahvastikuprognoosi tõttu pole aktuaalne ega otstarbekas. Märgime, et üldplaneeringu materjalidest peab selguma üheselt mõistetavalt ja konkreetselt, kas üldplaneeringuga tehakse ettepanek maakonnaplaneeringu täpsustamiseks või muutmiseks, millises ulatuses ning millised on kummalgi juhul põhjendused ja kaalutlused. Eeltoodust tulenevalt palume kohalikul omavalitsusel kanda eelnimetatud põhjendus ka üldplaneeringu seletuskirja peatükki 29 „Maakonnaplaneeringu täpsustamine“. 8. Üldplaneeringu joonistelt nähtuvalt kattub Ulvi külas tiheasustusala rohevõrgustiku koridoriga. Palume kohalikul omavalitsusel üldplaneeringu joonised üle kontrollida ning vältida vastuolud tiheasustusalade ja rohevõrgustiku vahel. 9. PlanS § 75 lõike 1 punkti 11 kohaselt on üldplaneeringu ülesandeks kallasrajale avaliku juurdepääsu tingimuste määramine ja ülekaaluka huvi korral kallasraja sulgemise otsustamine ning sellest möödapääsu võimaldamine vastavalt keskkonnaseadustiku üldosa seaduses ettenähtule. Rahandusministeeriumile heakskiiduks esitatud üldplaneeringu jooniselt nähtub juurdepääs mõnede järvede kallasradadele, kuid käsitlemata on jäänud paljud teiste avalike veekogude kallasradade juurdepääsud (näiteks Roela järv, Vetiku suurjärv, Vetiku väikejärv, Sõmeru jõgi jpt) ning seletuskirja ei ole määratud PlanS § 26 lõikes 1 punktis 10 sätetatud tingimusi kallasrajale avaliku juurdepääsu tagamiseks. Palume kohalikul omavalitsusel üldplaneeringut korrigeerida ning anda tingimused juurdepääsu tagamiseks kõikide avalike veekogude kallasrajale. 10. Üldplaneeringu seletuskirja ptk 6.8 „Maakasutuse juhtotstarbe määramine“ on toodud, et üldplaneeringu rakendamisel, tuleb lähtuda „Lisas 1“ esitatud tingimustest ja sellele lisatud selgitustest. Juhime tähelepanu, et planeering koosneb joonistest, seletuskirjast ja lisadest. Seega jaguneb planeering kaheks osaks, mis peavad teineteisest selgelt eristuma: sisuline teave (kehtestatav osa) ehk konkreetse planeeringuga antud tingimused, millega luuakse terviklik ruumilahendus ning informatiivne lisa (taustateave), kus on toodud kõikvõimalikud uuringud, analüüsid, seadustest tulenevad piirangud jms. PlanS § 75 lõike 1 punkti 18 kohaselt on üldplaneeringu ülesanne planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste, maakasutuse juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangu ja haljastusnõuete määramine. Seega tuleb üldplaneeringu Lisa 1 „Ehitiste kasutamise otstarvete ja ehitus- ja kasutustingimuste seos üldplaneeringus määratud maakasutuse juhtotstarbega“ kanda üldplaneeringu seletuskirja, et oleks üheselt arusaadav, et tegemist on konkreetse planeeringuga antavate tingimustega, mitte tegemist ei ole informatiivse lisaga. 6 11. Üldplaneeringu Lisa 1 „Ehitiste kasutamise otstarvete ja ehitus- ja kasutustingimuste seos üldplaneeringus määratud maakasutuse juhtotstarbega“ tabelis toodud tingimused ja ehitusõigused on vastuolulised. Näiteks on lubatud kalmistu maa-alale ehitada ühiselamu hoone. Eeltoodust tulenevalt palume eelnimetatud tabel üle kontrollida ning kõik vastuolud kõrvaldada. 12. Juhime tähelepanu asjaolule, et üldplaneeringus tuleb anda elektriliinide ehitamise kriteeriumid, mille alusel neile detailplaneeringus asukohta otsitakse. Palume lisada otsene viide üldplaneeringu seletuskirja peatükki 10.1 „Elektrivõrk“ ja seetõttu täiendada elektrivõrgu arendamise tingimuste peatükki. Samuti juhime tähelepanu asjaolule, et üldplaneeringus tuleb anda tuuleparkide juurdepääsuteede rajamise kriteeriumid, mille alusel detailplaneeringutes või projekteerimistingimustes teed tehakse. Palume lisada otsene viide üldplaneeringu seletuskirja peatükki 8.7 „Maanteevõrk ja oluliselt muudetavad teelõigud“ ning seetõttu täiendada sõiduteede tingimuste peatükki. Märgime, et kui üldplaneeringus pole tuulepargi juurdepääsuteed ja elektriühendust võimalik või otstarbekas kavandada täpsusega, mis võimaldab seada tingimused projekteerimistingimuste väljastamiseks või pole võimalik nendega kaasnevaid mõjusid piisavalt täpselt hinnata, st välistada ebasoodne mõju Natura alale, siis on vajalik seada selleks detailplaneeringu koostamise kohustus PlanS § 75 lõige 1 punkt1 26 alusel. Seega tuleb üldplaneeringu seletuskirjas määrata tingimused (edasise valiku kriteeriumid) tekstiliselt, mida, kuidas, millal peab detailplaneeringus planeerima ja/või uurima ning joonisel võimalusel põhimõttelised asukohad/suunad. Kui üldplaneeringus on tuulepargi juurdepääsuteed ja elektriühendust võimalik või otstarbekas kavandada täpsusega, mis võimaldab seada tingimused projekteerimistingimuste väljastamiseks ja kaasnevad mõjud on võimalik ära hinnata nii, et oluline mõju on välistatud, sh ebasoodne mõju Natura alale, siis detailplaneeringut koostama ei pea, vaid on võimalik seada tingimused projekteerimistingimuste väljastamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Helen Madison 611 3135 [email protected] 7