Aruanded

Rahandusministeerium Meie: 1.06.2023 nr 5.1- Riigikontroll 2.3/23/1 Haridus- ja Teadusministeeriumi 2022. aasta tulemusaruanded Saadame teile Haridus- ja Teadusministeeriumi 2022. aasta tulemusaruanded. Tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus“ tulemusaruanne on koostatud koos Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga, haridus- ja teadusministri allkiri on kehtiv tulemusvaldkonna üldosale ning peatükkidele „Teadussüsteemi programm“ ja „Teadmussiirde programm“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Vinter-Nemvalts kantsler Lisa: Haridus- ja Teadusministeeriumi 2022. aasta tulemusaruanded. Meelis Aunap 735 0105 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  Haridus- ja Teadusministeeriumi tulemusvaldkonna „Tark ja tegus rahvas“ 2022. aasta tulemusaruanne Tartu 2023 Sisukord Sissejuhatus ........................................................................................................................................2 1. Tulemusvaldkonna eesmärkide saavutamine ....................................................................................4 2022. aasta olulisimad edusammud .................................................................................................6 Olulisimad väljakutsed .....................................................................................................................9 2. Haridus- ja noorteprogrammi eesmärkide saavutamine ................................................................... 12 Meede 1. Õpivõimalused ja hariduse korraldus................................................................................ 13 Meede 2. Õpetajate järelkasv ja areng, õpikäsitus ja -keskkonnad .................................................... 18 Meede 3. Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed............................................................................. 24 Meede 4. Noortevaldkonna arendamine .......................................................................................... 27 Programmi tegevuste eelarve täitmine ............................................................................................ 31 LISA 1: mõõdikute tabelid tegevuse tasandi mõõdikutega ................................................................... 33 1  Sissejuhatus Käesolev Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) aruanne annab 2022. aasta kohta ülevaate tulemusvaldkonna „Tark ja tegus rahvas“ eesmärkide täitmisest, olulisematest saavutustest eesmärkide suunas liikumisel ja eelarve täitmisest. Lisaks on aruandes peatutud valdkonna olulisematel väljakutsetel ja esile toodud seosed riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärkide saavutamisega. Joonisel 1 on näha strateegiadokumendid, millest tulemusvaldkonna tegevus lähtub. Joonis 1. Tulemusvaldkond ja selle tegevusega seotud strateegiadokumendid. HTMi toimimiskeskkonda mõjutasid 2022. aastal koroonapandeemia ja selle järelmõjud, 24. veebruaril alanud Venemaa kallaletung Ukrainale, majandus- ja energiakriis ning suvel toimunud valitsusevahetus. Koroonapandeemia mõjul suurenes ühiskonnas ebakindlus. Inimeste füüsiline ja sotsiaalne eraldatus, üksildus, vähenenud kehaline aktiivsus ja toimetulekumured 1 mõjutavad otsesemalt või kaudsemalt haridus- ja noortepoliitika kujundamist ja elluviimist. Pandeemia halvendas selgelt inimeste vaimset tervist 2 . Haridussüsteemil ja noorsootööl on oluline roll vaimset tervist toetava keskkonna kujundamisel ning toimetulekuks vajalike oskuste pakkumisel. Pandeemia ohjeldamiseks jätkus kiirtestimine, et hoida haridus- ja noorsootööasutused avatuna. 2022/2023. õppeaastast regulaarset kiirtestimist ei korraldata, kuid õppeasutustele tagatakse testid üldharidus- ja kutsekoolide õpilaste, õpetajate ja teiste koolitöötajate vajaduspõhiseks testimiseks. Alates veebruarist, pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale, mõjutas haridus- ja noortevaldkonda Ukraina sõjapõgenike saabumine Eestisse. HTM pidi toetama kohalikke omavalitsusi, koole ja noorsootööasutusi, et Ukraina õpilaste haridustee saaks Eestis võimalikult sujuvalt jätkuda. Sõjapõgenike toetamisega seotud tegevused olid samas sedavõrd aja- ja ressursimahukad, et mõne varem kavandatud valdkondliku strateegilise tegevusega ei jõutud edasi liikuda soovitud tempos. 1 Siska, M. ja Värnik, A. (2023). Sissejuhatus. Eesti inimarengu aruanne 2023. Vaimne tervis ja heaolu. https://inimareng.ee/ . 2 Samas. 2 Suvel 2022 vahetus valitsus ja muutusid valdkonna prioriteedid – esikohale tõusis üleminek eestikeelsele haridusele. Kiiresti asuti ette valmistama vajalikke õigusaktide muudatusi ja osa teisi selleks aastaks kavandatud tegevusi (nt seni arutatud haridusasutuste juhtide tähtajalised töölepingud) lükkus edasi. Kui läbivalt otsustati tõsta õpetajate palka u 24%, siis Ida-Virumaa koolides otsustati maksta eesti keeles õpetavatele õpetajatele 1,5- kordset ning alushariduses 1,3-kordset tasu. Teiseks prioriteediks oli kõrghariduse rahastuse tõus – ühekordselt täiendavalt 10 miljonit eurot ja neljal järgmisel aastal 15% aastas. Koos rahastuse kasvuga oodati ülikoolidelt eestikeelse õppe tagamist ülikooli vastutusvaldkondades. Lisaks leppisid uue valitsuse haridus- ja teadusminister ning kultuuriminister kokku noortevaldkonna töötajate (huvihariduse õpetajate ja noorsootöötajate) palgamudeli väljatöötamises, väärtustamaks noortega mitteformaalõppes tehtavat tööd. 2022. aastal raskendas inimeste toimetulekut ja asutuste toimimist majandus- ja energiakriis. Eestis oli üks euroala suurimaid hinnatõuse 3 , kusjuures enim kallinesid energia ja toidukaubad 4 . Haridus-, teadus- ja noorsootööasutuste pidajatele tähendas see keerulisemat finantsolukorda, mida omakorda võimendas kasvav palgasurve. Joonis 2. HTM toimimiskeskkond 2022 3 Eurostat https://ec.europa.eu/eurostat/en/ 4 Eesti Statistikaamet andmed.stat.ee 3  Mida tahame saavutada? 1. Tulemusvaldkonna Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, eesmärkide saavutamine mis võimaldavad teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning toetavad Eesti elu edendamist ja üleilmset säästvat arengut. Noore avarad arenguvõimalused, turvatunne ja kindel tugi loovad Tabel 1. Tulemusvaldkonna mõõdikute ülevaade Eestit, mida noor tahab edasi viia. Tegelik Sihttase Eesti Tulemusvaldkonna mõõdikud 2018 2019 2020 2021 2022 2022 2023 2035 Siht Madala haridustasemega5 mitteõppivate 18- 24aastaste osakaal (%), kokku 12,0 11,2 8,5 9,8 10,8 9,7 9,6 mehed 16,1 14,4 10,7 12,0 14,3 12,5 12,5 naised 7,8 8,0 6,3 7,6 7,5 6,8 6,7 Allikas: Eurostat Eri- ja kutsealase haridusega täiskasvanute (25–64a) osakaal (%) 73,0 73,0 74,1 73,5 74,7 74 74,5 80 Allikas: Statistikaamet Täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr (%), formaal- ja mitteformaalõppes 19,7 20,2 17,1 18,4 21,1 >20 >20 25 informaalõppes - - - 59,6 62,6 -6 - - Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring Aasta pärast lõpetamist nutika spetsialiseerumise kasvualadel rakendunute osakaal kõigist andmed 11,7 11,6 12,9 27,37 13 14 hõivatutest (%) IV kv Allikas: „Edukus tööturul“ Ennastjuhtiv õppija Mõõtmist alustatakse 2023 Tipptasemel oskustega (PISA uuringus 5. ja 6. taseme saavutanud) õpilaste osakaal (%) funktsionaalne lugemisoskus 13,9 andmed 15,4 - - - matemaatiline kirjaoskus 2023. a loodusteaduslik kirjaoskus 15,5 17,0 Allikas: PISA 12,2 13,7 Õpetajate keskmine töötasu, võrreldes Eesti Hoida Hoida keskmise töötasuga (%) suhet suhet lasteaiaõpetajad 79 86 85 81 81 kesk- kesk- üldhariduskooli õpetajad 113 112 112 106 105 misse misse kutseõppe õpetajad 110 108 110 103 1028 palka palka Allikas: Saldoandmik, EHIS, Statistikaamet 111 Noorte usaldus riigi vastu (%) 56 andmed 60 - Allikas: Rahvusvaheline Kodanikuhariduse Uuring ICCS (2016) 2023. a 5 Põhiharidus või sellest madalama haridus. 6 Lisatakse 2023. a 7 2022. a muudeti nutika spetsialiseerumise kasvualade loetelu muutumise tõttu näitaja arvutamise metoodikat. Lisandunud on nutikad ja kestlikud energialahendused ning ressursside taaskasutus. Kõige suurema mõjuga on kogu tervishoiu ja sotsiaalhoolekande tegevusala arvestamine nutika spetsialiseerumise kasvualana, varem kuulusid siia üksnes tervisetehnoloogiatega seotud tegevusalad. Mõõdiku sihttasemed on muutmata ja tulenevad 2022. a kehtinud programmist. 8 Õpetaja 2022. a keskmine palk alushariduses 1358, üldhariduses 1763, kutsehariduses 1719, Eesti keskmine brutopalk 1685 eurot. 4 Madala haridustasemega, st põhihariduse või Eri- ja kutsealase haridusega täiskasvanute sellest madalama haridusega, mitteõppivate (25–64a) osakaal on kasvanud: 2022. aastal oli 18–24aastaste inimeste osakaal tekitab muret see 74,8%, millega on ka seatud siht 74% mitmes aspektis. COVID-pandeemia eelsel saavutatud. Näitajat tasub siiski hoida perioodil paranes näitaja paaril aastal jõudsalt, tähelepanu all, sest kui ei õnnestu pidurdada aga pandeemia järgsel ajal on olukord taas väljalangevust gümnaasiumist ja halvenenud. Kui pandeemia ajal 2021. aastal kutseharidusest ning mitteõppivate 18‒ suurenes eelkõige mitteõppivate noorte naiste 24aastaste inimeste osakaalu kasvu, kahandab osakaal, siis 2022. a kasv tuleb eelkõige meeste see järgnevatel aastatel ka eri- ja kutsealase arvelt. Noorte meeste loobumine haridusega täiskasvanute osakaalu. edasiõppimisest süvendab veelgi soolist ebavõrdsust hariduses. Täiskasvanute elukestvas õppes osalemise Kuigi 2022. aastal õpetajate palk ei tõusnud määr formaal- ja mitteformaalõppes kasvas (suhe keskmisse palka langes veidi), saavutati 2022. jõudsalt, jõudes 21,1%ni. Eesmärk, et kokkulepe õpetaja töötasu märkimisväärseks näitaja oleks suurem kui 20%, on sellega tõusuks 2023. aastal: õpetaja töötasu täidetud. Siiski väärib tähelepanu, et meeste alammäär tõuseb 1412 eurolt 1749 eurole. osalus elukestvas õppes on endiselt naiste Sellele lisandub diferentseerimisfond 17%, mis omast märksa väiksem ja lõhe süveneb. Ka võimaldab koolijuhtidel õpetajate töö- ja mitte-eestlaste osalus elukestvas õppes on palgakorraldust paindlikumalt reguleerida. endiselt madalam. Kuigi jätkuvalt tegelevad Kohalikele omavalitsustele eraldatakse enesetäiendamisega kõige enam riigieelarvest 15 mln eurot toetust ka kõrgharidusega inimesed, on siiski positiivne, et lasteaiaõpetaja töötasu alammäära tõstmiseks põhihariduse või madalama haridusega inimeste 2023. aastal. Õpetajate töötasu on oluliseks osalus on jõudsalt kasvanud. teguriks järelkasvu tagamisel – seotud nii ameti maine kui kutsekindlusega. 5 2022. aasta olulisimad edusammud Eestikeelsele õppele 2022. aastal otsustas valitsus ülemineku eestikeelsele õppele ja valmis üleminek ja selle eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava. Tegevuskava eesmärk on kindlustada kõikidele õpilastele kvaliteetne eestikeelne õpe alates tegevuskava alusharidusest kuni kõrgharidusse sisenemiseni. Tegevuskava elluviimist alustati kohe pärast selle vastuvõtmist. Koroonapandeemia Vaatamata pandeemiast tingitud raskustele suudeti koole tänu järgse hariduse kiirtestimisele käigus hoida; koolidele pakuti tuge abi- ja toimepidevuse tagamine asendusõpetajate palkamisel ning personali vaimse tervise hoidmisel. Toetati õpilaste õpilünkade tasandamist. Koolid on välja toonud, et pandeemia suurendas mitmel pool koolipere kokkuhoidmist, kiirendas uute oskuste omandamist (eriti digioskused) ja digitehnoloogia laialdasemat rakendamist õppetöös. Pandeemia järgselt on koolides tekkinud uusi õppevorme (nt õuetunnid, ekspertide osalemine tundides, projekttunnid, loovtunnid) ja uuendatud õppekavasid. Väga paljud koolid kiitsid oma õpilasi ja õpetajaid. Oldi rõõmsad, et õpilastel ei ole vaatamata kõigele õpimotivatsioon kadunud. Ukraina sõjapõgenike Ukraina sõjapõgenikest õpilaste toetamiseks loodi Tallinna Tõnismäe toetamine Riigigümnaasiumi juurde Vabaduse Kool, lisaks toetati koolipidajaid koolikohtade avamisel üle Eesti. Koostöös omavalitsustega loodi õpilastele võimalused huvihariduses ja noorsootöös osalemiseks ning abiõpetajate rakendamiseks, tehti kättesaadavaks Ukraina õppevara ja eesti keele õppeks vajalikud materjalid. Kõrghariduses rahastati Ukraina üliõpilastele mõeldud lisaõppekohti ja laiendati Erasmus+ programmi võimalusi. Lisaks tegeleti Ukraina tervishoiutöötajate oskuste tõendamisega Eesti tööturul, põgenike vaimse tervise toetamisega, nõustati ja toetati Eesti õpetajaid ja korraldati Ukraina noorte sujuvamaks sisseelamiseks lõimumislaagreid. 6 Üldhariduses uuendati Oluline edasiminek oli riiklike õppekavade uuendamine. Uuendatud riiklikke õppekavu ja õppekavad annavad õpetajatele õppesisu käsitlemisel suurema paranenud on kaasava vabaduse ning pakuvad gümnaasiumis senisest rohkem valikkursusi, et hariduse näitajad kohandada õpet õpilaste vajadustele ja huvidele. Uuendused aitavad ka tagada, et aineõppes arendatakse süsteemselt üldpädevusi. Lisaks suureneb eesti keele kui teise keele tundide arv. Lisaks MUBA koolile avati kaks uut riigigümnaasiumi Rakveres ja Sauel. Järjest rohkem suudetakse rakendada koolivälise nõustamismeeskonna soovitatud tugispetsialistide teenuseid ning kasvab tavaklassi kaasatud tõhustatud ja erituge saavate õpilaste osakaal. Selgemalt on fookusse võetud üldhariduse kvaliteedijuhtimine, sh üldhariduse kvaliteedi hindamise metoodika ning arendusprogrammid koolidele Tartu ja Tallinna Ülikooli toel. Kutsehariduses algatati Fookuses on tööandjate arvestamine kutseharidussüsteemi osapoolena, seadustiku suund kutseharidussüsteemi avatusele ja erinevate õppeviiside ajakohastamine, tunnustamisele. Uue seadusega soovitakse reguleerida vähem ja uuendatakse riiklikke põhimõttelisemat laadi küsimusi, et anda kutsehariduse osalistele nii rohkem vabadust kui ka vastutust, toetada õiguslikult õppekavu kutseharidusvaldkonna seniste tugevuste säilitamist ja tegeleda nõrkustega. Töötati välja kolm uut töökohapõhise õppe rakendusmudelit (ehitus-, metalli- ja kaubandusvaldkond). Lepiti kokku Hariduse ja tööturu kooskõla suurendamiseks on heaks kiidetud kutsesüsteemi reformi kutsesüsteemi reformi toetuse andmise tingimused (Euroopa algatamine Sotsiaalfondi toel) ning ettevõtete digi- ja rohepöörde toetuse andmise tingimused (taaste- ja vastupidavusrahastu toel). Valmis ka uus OSKA üldprognoos ja värsked valdkonnauuringud (sotsiaaltöö, IKT, metsandus, põllumajandus toiduainetööstus. 7 Sõlmiti kokkulepped Õppejõudude ja teadlaste järelkasvu kindlustamiseks viidi ellu suurendada doktoriõppe reform, sh kehtestati nooremteaduri töötasu. kõrghariduse Riigieelarve strateegias lepiti kokku kõrgkoolide tegevustoetuse rahastamist suurendamine igal aastal 15% võrra ja ülikoolidega sõlmiti halduslepingud aastateks 2022‒2025. Riigi tagatud õppelaenu tingimused muudeti õppijate jaoks paindlikumaks ja soodsamaks. Kõrghariduses on paranenud nominaalajaga lõpetanute näitaja ja kasvanud doktorikraadi kaitsmiste arv. Kasvanud on madala Täiskasvanute gümnaasiumide liitmine kutsekoolidega on esialgse info haridustasemega põhjal edenenud: kuues liidetud koolis on mittestatsionaarses inimeste elukestvas üldhariduses õppijate arv liitmise järel püsinud stabiilne. õppes osalemise määr Elukestvas õppes osalus on kasvanud ning suurenenud on koolitusasutuste arv. Täiskasvanuhariduses algatati täiskasvanute koolituse seaduse muudatused, mille fookuses on täiskasvanute paindlike õpiteede toetamine mikrokvalifikatsioonide toel. Lepiti kokku õpetajate Õpetajate valdkonnas lepiti riiklikult kokku töötasu tõusus ja ülikoolide palgatõusus ja õpetajakoolituse vastuvõtu suurendamises (TÜ +287 ja TLÜ +155 õpetajakoolituse õppekohta). vastuvõtu Kokku lepiti ka Õpetajate Akadeemia programmi põhisisus suurendamises (mikrokraadid, meisterõpetajate programm); haridusvaldkonna riikliku teadus- ja arendustegevuse programmi fookusse seati õpetajate järelkasvu tagamine. Noortevaldkonnas on Üha rohkem kohalikke omavalitsusi läbib vabatahtlikku noorsootöö kasvanud noorsootöö kvaliteedi hindamist. Noorte omaalgatuslike projektide arv on pärast kvaliteedi hindamise koroonapandeemiat taastumas, mitmekesistuvad noorte osalusvormid ja läbinud KOVide osakaal sageneb noorte osalemine organiseeritud vabatahtlikus tegevuses. Huvikoolis õppivate noorte osakaal jätkuvalt kasvab. 8 Olulisimad väljakutsed Eestikeelsele õppele Eestikeelsele õppele üleminek võimendab õpetajate järelkasvu üleminek probleeme, sest õpetajate keeleoskusega seotud kvalifikatsiooninõuete muutusega suurenes õpetajate puudujääk veelgi. Lisaks mõjutab üleminek laiemalt hariduses toimuvat (nt tulemuslikkus, rahulolu, erivajadused, väljalangemine, edasiõppimine jne). Õpetajaskonna järelkasv Aine- ja klassiõpetajate vastuvõtt ei ole vastupidiselt ootustele ei ole piisav – õpetajate suurenenud ja lõpetamiseni jõuab vaid 62% õpetajakoolitusse sisse keskmine vanus tõuseb astunutest. ja kvalifikatsioonile Õpetajaskonnast ligi kümnendiku ehk ca 2 200 õpetaja keeleoskus ei vastavaid õpetajaid vasta nõuetele, mis komplitseerib üleminekut eestikeelsele haridusele. lisandub koolidesse järjest vähem Paljud alaealised Ukraina sõjapõgenike toetamist Eesti haridussüsteemis komplitseerib Ukraina sõjapõgenikud samaaegne vene õppekeelega koolide üleminek eestikeelsele õppele. ei jõua haridussüsteemi Põgenikud jaotuvad maakonniti ebaühtlaselt ning seega erineb ka pakutav tugi ja toevajadus. Endiselt tekitab probleeme, et kõik Ukraina alaealised sõjapõgenikud ei jõua haridussüsteemi – paljud neist ei ole õppima asunud, kuna loodetakse peagi kodumaale naasta. 2023. a mai alguse seisuga ei õpi Eesti koolis 23% siin viibivatest 7‒16aastastest Ukraina sõjapõgenikest. Põgenike õpetamist raskendavad keelebarjäär ja õpetamine kakskeelses klassis, erinevused Eesti ja Ukraina õppekavades ning vajadus Ukraina õpilasi järele aidata. Paljud sõjapõgenikud õpivad endiselt Ukraina kaugõppes (ehk Ukraina koolis kaugõppe vormis). Nt 2023. a rahuloluküsitluse andmetel osaleb Ukraina kaugõppes 32% Eesti koolis neljandas klassis õppivatest sõjapõgenikest ning 28% hetkel ei osale, kuid varem osalesid. 8. klassi õppijatest vastas lausa 45% sõjapõgenikest, et osalevad Ukraina kaugõppes. Nende hulgas, kes Eesti koolis ei käi, on Ukraina kaugõppes osalemine tõenäoliselt veel levinum. 9  Üld- ja kutsehariduses Üldhariduses on suurenenud väljalangevus põhikoolist (poisid) ja on suurenenud gümnaasiumi 1. õppeaastal. Õpilaste rahulolunäitajad on halvenenud väljalangevus ning muret tekitab koolikiusamise levik II ja III kooliastmes. Eesti keele kui teise keele põhikooli lõpueksamil vähemalt B1-taseme sooritanute osakaal on endiselt madal. Kutsehariduses on taas kasvanud katkestajate ja väljalangejate osakaal9. 2022. aastal oli katkestajate osakaal kutsehariduses tervikuna 21% ja see on eelmise õppeaastaga võrreldes taas kasvanud (0,7 protsendipunkti). Kutsekeskhariduse tasemel (1. õppeaastal) on katkestajate osakaal samuti tõusnud (20,6%). 2022. aastal langes kutsekeskharidusest (1. aastal) välja 10,7% õppijatest. Ligipääs Kõrghariduses valmistab endiselt muret väljalangejate määr 10 kõrgharidusõppele on kõrghariduse I astmel ja sooline lõhe kõrghariduse omandamisel. ebaühtlane ning Kõrgharidusõppele ligipääs on ebaühtlane, sest kehtiv toetus- ja õppelaenu ja -toetuste laenusüsteem ei võimalda majanduslikult vähemkindlustatud peredest ja süsteem vajab maapiirkondadest pärit õppuritele võrdset ligipääsu. ajakohastamist Täiskasvanute osalus Osalus elukestvas õppes on madal meeste ja mitte-eestlaste seas, elukestvas õppes on erialase haridusega meeste osakaal jääb märkimisväärselt alla naiste ebaühtlane ja sõltub omale (mehed 69% vs naised 80%). suuresti sotsiaal- Kuigi madala haridustasemega täiskasvanute arv on langemas, on see majanduslikust taustast endiselt muret tekitavalt suur. Täiskasvanute gümnaasiumide puhul tekitab muret tendents, et üha enam noori eelistab neid õppeasutusi tavapärasele statsionaarsele õppevormile. Täiskasvanuhariduses võib prognoosida halvenenud majandusolukorra mõju avaldumist. 2022. aastal ei olnud koolituste hinnad veel märkimisväärselt tõusnud, kuid 2023. aastal on hinnatõus väga tõenäoline. Pole teada, milliseks kujunevad tegelikud koolituste ühikuhinnad ning kuidas hakkab hinnatõus mõjutama koolituste pakkumist ja koolitustel osalemist. 9 Kutsehariduses loetakse katkestajaks inimest, kes katkestas oma õppekava ja ei õpi järgmisel aastal samas koolis. Väljalangenuks loetakse õppija, kes ei ole aasta jooksul jätkanud õpinguid tasemehariduses. Arvestuse aluseks võetakse 10. novembril õppinud ja vaadatakse nende staatust järgmise õppeaasta 10. novembril. Arvestusest jäetakse välja need, kes õppisid alla 31 päeva, kes on katkestanud välismaale mineku tõttu või surnud. Näitaja on võrreldav üldhariduse tulemusnäitajaga „Õppetööst väljalangevuse määr gümnaasiumis“ (%). 10 Kõrghariduses loetakse väljalangejateks kõrghariduse esimesel astmel ja õpingute esimesel aastal õpingud katkestanud, kes ei ole õppima asunud mõnel muul kõrghariduse õppekohal. 10 Hariduse ja tööturu Lõpetajate hõive on kasvanud, kuid ei ole veel jõudnud koroonaeelsete vastavuse sihid jäid aastate tasemele. 2021. aastal oli üks aasta pärast lõpetamist hõivatud saavutamata eelkõige 75,2% 20‒34aastastest kutse- ja erialase hariduse omandanud seetõttu, et üldine lõpetajatest ja viis aastat pärast lõpetamist 73,9%. tööhõive ei ole Eestis Kui vahetult pärast lõpetamist on naised enam hõivatud kui mehed (78% veel jõudnud vs 72%), siis viis aastat pärast lõpetamist on meeste seas hõivatuid enam koroonapandeemia kui naiste seas (77% vs 71%). eelsele tasemele Noortevaldkonnas on Kuigi töötute, mitteõppivate ja koolitusel mitteosalevate ehk NEET-noorte jätkuvalt murettekitavalt osakaal on pärast pandeemiat langenud, on neid noori ligikaudu 21 300. palju NEET-noori ning Noortevaldkonna töötajaskonna madal palk on valdkonnas kriitiliseks töötajate palk ei ole probleemiks. Keskmine omavalitsuses töötava huvihariduse ja konkurentsivõimeline huvitegevuse juhendaja töötasu oli 2022. aastal 1190 eurot ning noorsootöötajal veelgi madalam, 919 eurot (vrd Eesti keskmine brutokuupalk 1685 eurot). LTT valdkonna huviringides/huvialal osaleb vähe õppureid. Noortevaldkonnas on vähenenud toimivate noorte osaluskogudega KOVide osakaal. 11 2. Haridus- ja noorteprogrammi eesmärkide saavutamine Tabel 2. Haridus- ja noorteprogrammi ülevaade Programmi nimi Haridus- ja noorteprogramm (HNP) 2022‒2025 Programmi eesmärk Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning toetavad Eesti elu edendamist ja üleilmset säästvat arengut. Noore avarad arenguvõimalused, turvatunne ja kindel tugi loovad Eestit, mida noor tahab edasi viia. Strateegia „Eesti 2035“ Arukas inimene hindab teadmisi, hoiab ennast, teisi ja (elu)keskkonda ning siht (alasihi täpsusega) suhtub toetavalt kõikidesse ühiskonnarühmadesse. Ta on teadmistehimuline, loov ja ettevõtlik, tahab õppida ning on valmis töö olemuse muutumiseks. Tegus inimene saab hästi hakkama ning on ühiskondlikult aktiivne ja vastutustundlik, panustades nii enda, pere- ja kogukonna kui ka riigi arengusse terve eluea jooksul. Programmi periood 2022‒2025 Peavastutaja Haridus- ja Teadusministeerium (ministeerium) Kaasvastutajad (oma Haridus- ja Noorteamet, Keeleamet valitsemisala asutused) 12 Meede 1. Õpivõimalused ja Meetme eesmärk: õpivõimalused on valikurohked ja kättesaadavad ning hariduse korraldus haridussüsteem võimaldab sujuvat liikumist haridustasemete ja -liikide vahel. Tabel 3. Meetme mõõdikud ja nende täitmine Tegelik Sihttase Mõõdik 2018 2019 2020 2021 2022 2022 2023 3a kuni kooliealiste laste osakaal, kes on käinud koolieelses lasteasutuses (%) 91,3 91,1 91,6 91,2 91,6 92 92 Allikas: EHIS Vähemalt keskharidusega 20‒24a osakaal (%) 81,5 82,6 85,7 85,9 83,2 85,2 85,4 Allikas: Eurostat Kolmanda taseme haridusega 25‒34a osakaal (%)* 43,6 42,8 43,1 43,2 43,9 >40 >40 Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring Eestist väljaminevas lühiajalises õpirändes osalenud kutseõppe lõpetanute osakaal (%) Uus mõõdik. Sihttasemed määratakse 2023. aastal Allikas: EHIS Eestist väljaminevas lühiajalises õpirändes osalenud bakalaureuse- ja magistriõppe lõpetanute - 8,0 8,3 8,0 - 8,5 9,0 osakaal (%) Allikas: EHIS * Eesti 2035 mõõdik. Sihttase 2035: 45%. Tegevuste indikaatorite põhjalikud tabelid on esitatud lisas 1. Mis on hästi? Koolieelses lasteasutuses käinud 3aastaste kuni kooliealiste laste osakaal on püsinud aastaid soovitud kõrge 92% taseme lähedal. Positiivsena tõusevad 2022. aastal esile märgatavalt suurenenud doktorikraadi kaitsmiste arv (+12,6%) ning aasta-aastalt kasvav nominaalajaga lõpetanute osakaal kõrghariduses (51% 2018. a vs 56,1% 2022. a). Kvaliteetse keskhariduse tagamiseks on Eestis tegevust alustanud kaks uut riigigümnaasiumi Rakveres ja Sauel ning Tallinna Muusika- ja Balletikool. Elukestvas õppes on põhihariduse või madalama haridusega inimeste osalus jõudsalt kasvanud. Täienduskoolitustel osalemine on olnud stabiilne; asutuste arv kasvanud. Mis vajab tähelepanu? Murekoht on halvenevad väljalangevuse näitajad, mis vahepealsetel koroona-aastatel kas paranesid või püsisid samal tasemel. Kasvanud on nii põhikoolist (kasv eelkõige poiste arvelt) kui ka gümnaasiumi esimesel õppeaastal õppetööst väljalangejate määr. 13  Õpingute pooleli jätmisega on omakorda seotud keskhariduse omandamine, mille puhul samuti ei õnnestunud eesmärki täita – neli aastat pärast põhikooli lõpetamist on keskhariduseni jõudnud 81,2% õpilastest (siht oli 82%). Ka kutsekeskhariduses ja kõrghariduses on väljalangevus 11 esimese õppeaasta jooksul võrreldes eelmise aastaga suurenenud, kuid jääb siiski seatud eesmärgi piiresse. Vähemalt keskharidusega 20‒ 24aastaste inimeste osakaal on langenud 83,2%ni. Kõrghariduses eksisteerib selge hariduslik lõhe: 25‒34-aastaste vanuserühmas on kõrgharidusega 54% naistest vs 33% meestest. Ukraina sõjapõgenikest õppijad, kes ei jõua haridussüsteemi. 23% (s.o 1 924) Ukraina noort vanuses 7-16 ei õpi, neist poolte elukoht on omakorda teadmata. Põgenike õpetamist raskendavad keelebarjäär ja õpetamine kakskeelses klassis, erinevused Eesti ja Ukraina õppekavades ning vajadus Ukraina õpilasi järele aidata. Samal ajal toimub ka üldine eestikeelsele õppele üleminek vene õppekeelega koolides. Lasteaiajärjekordade probleemile püüti lahendust leida pikka aega ette valmistatud uue alushariduse ja lapsehoiu seadusega. Seaduseelnõu jõudis küll Riigikokku, kuid lükati esimesel lugemisel tagasi ja langes menetlusest välja. Protsess jätkub, et teha eelnõus vajalikud muudatused, kooskõlastada uuendused huvigruppidega ja valmistada ette rakendamist. Elukestvas õppes osalevad teistega võrreldes märksa vähem mehed ja mitte-eestlased – nende sihtrühmade parem hõlmamine on jätkuvalt väljakutse. Erialase haridusega meeste osakaal jääb märkimisväärselt alla naiste omale (mehed 69% vs naised 80%). Kasvava trendina on osa põhikoolilõpetanutest valinud üldkeskhariduse omandamiseks statsionaarse õppe asemel täiskasvanute gümnaasiumi. 2022. a olulisimad arengud Ligipääs ja õppimisvõimaluste arendamine Ukraina sõjapõgenikest õpilaste õppimisvõimalusi on kajastatud haridusvõrgu alapeatükis. Kutseõppeasutuste rahastamismudeli uuendamiseks moodustati HTMi juurde ekspertidest koosnev töörühm, kes töötas välja ettepanekud rahastamispõhimõtete muutmiseks. Töörühma ettepanekute põhjal uuendati haridus- ja teadusministri määrust, mis jõustus 2023. aasta aprillis. Suuremad muudatused puudutasid tulemusrahastamise kriteeriume. Täiendava tulemusrahastamise komponendina kehtestatakse täiendkoolituste korraldamine. Põhimõtteline muudatus puudutab tööle rakendumist. Kui seni loeti tööle rakendunuteks kõik lõpetajad, kes pärast lõpetamist tööle asusid, siis edaspidi loetakse rakendunuteks üksnes need, kes asusid pärast lõpetamist tööle õpitud kutsealal. 2022. aasta kevadel käivitus kutseharidusseadustiku ajakohastamise protsess, mille fookuses on õigus haridusele, tööandjate arvestamine haridussüsteemi osapoolena, suund haridussüsteemi avatusele ja erinevate õppeviiside tunnustamisele. Uue seadusega soovitakse reguleerida vähem ja põhimõttelisemat laadi küsimusi, et 11 Väljalangevuse arvestamise metoodika kutsekesk- ja kõrghariduses on veidi erinev. Kutsekeskhariduses loetakse väljalangenuteks õpingud katkestanud õpilased, kes ei ole aasta jooksul jätkanud õpinguid tasemehariduses. Arvestuse aluseks võetakse 10. novembril õppinud ja vaadatakse nende staatust järgmise õppeaasta 10. novembril. Arvestusest jäetakse välja need, kes õppisid alla 31 päeva, kes on katkestanud välismaale mineku tõttu või surnud. Näitaja on võrreldav üldhariduse tulemusnäitajaga „Õppetööst väljalangevuse määr gümnaasiumis“ (%). Kõrghariduses loetakse väljalangejateks kõrghariduse esimesel astmel ja õpingute esimesel aastal õpingud katkestanud isikud, kes ei ole õppima asunud mõnel muul kõrghariduse õppekohal. 14 anda kutsehariduse osalistele nii rohkem vabadust kui ka vastutust, toetada õiguslikult kutseharidusvaldkonna seniste tugevuste säilitamist ja tegeleda nõrkustega. Kutsekeskhariduse tasemel jätkub riiklike õppekavade muutmine, et toetada elukestva õppe põhimõtete tulemuslikumat rakendamist kutseharidussüsteemis ning kutsehariduse suuremat sidusust tööturu vajadustega, luua eeldused rohepöördeks vajalike kompetentside arendamiseks ja mikrokvalifikatsioonide kasutuselevõtuks. Samuti toetavad muudatused paindliku ja üksikisiku vajadusetele kohandatud haridustee kujundamist. 2022. aastal muudeti auto- ja ehituserialade riiklikke õppekavasid. Teravdatud tähelepanu all olid kõrghariduse korralduse ja rahastamisega seotud probleemid. Valitsuse iga- aastastest eelarveotsustest sõltuv kõrghariduse rahastamine ei ole jätkusuutlik. 2013. a rakendunud tasuta õpe täiskoormusega eestikeelsel õppekaval õppijatele pole parandanud majanduslikult kehvemal järjel peredest pärit noorte ligipääsu kõrgharidusele ega aidanud vähendada õpingute ajal töötamist. Teadus- ja Arendusnõukogu kõrghariduse kestlikkuse töörühm tegi ettepaneku kaaluda üliõpilaste omavastutuse suurendamiseks ja kõrgharidusse lisaraha kaasamiseks mõõduka õppekohatasu (u 1000‒1500 eurot õppeaastas) kehtestamist. Võrdse ligipääsu tagamiseks kõrgharidusele ja üliõpilaste töötamise vähendamiseks peetakse vajalikuks uue tervikliku õppelaenu ja -toetuste süsteemi väljatöötamist. 12 Arenguseire Keskuse analüüsis kõrghariduse arengusuundumustest kuni aastani 2035 tuuakse samuti esile kaks valikut kõrghariduse rahastamiseks: 1) tegevustoetuse suurendamine koos õppelaenu ja toetuste reformiga; 2) õppemaksude kehtestamine ning sellega koos õppelaenu tagasimaksmise sidumise lõpetaja hilisema sissetulekuga.13 2022. aastal lepiti riigi eelarvestrateegias kokku kõrghariduse tegevustoetuse suurendamine igal aastal 15% võrra. Kõrgharidusele lubatud lisavahendid võimaldasid allkirjastada halduslepingud avalik-õiguslike ülikoolidega, kes olid 2022. a alguses halduslepingute sõlmimisest keeldunud, viidates kõrghariduse alarahastusele ja suutmatusele täita lepingukohustusi. Eesti keelt oskavate õppejõudude järelkasvu tagamiseks on uutes halduslepingutes ülikoolidega kokku lepitud eesmärgis, et vähemalt 50% doktorantuuri lõpetajatest oskavad eesti keelt minimaalselt B2-tasemel. 2022. aastal muudeti riigi tagatud õppelaenu tingimusi paindlikumaks ja õppijatele soodsamaks. Õppelaenu taotlemisel piisab nüüd ühest käendajast, varem nõuti kahe käendaja olemasolu. Õppelaenu intressimäära kujunemine muudeti paindlikumaks ja õppelaenu maksimumsumma tõsteti 3000 euroni (varem 2500 eurot). Intressipõhimõtete muutmine tõi kaasa krediidiasutuste vahelise konkurentsi, mis muutis esialgu ka õppelaenu tingimused õppurite jaoks soodsamaks. 2022/23. õa on õppelaenu intressimäär õppelaenu pakkuvates pankades 2% lähedal14, millele lisandub kuue kuu Euribor. Kuigi 2022. aastast on Euroopa Keskpank jõuliselt Euribori tõstnud ja 2023. aasta alguses kerkis see juba üle 3%15, rakendub õppuritele õppelaenuintressi ülempiir viis protsenti aastas. Seega ei saa ka Euribori edasise võimaliku tõusu korral õppelaenu intressimäär kerkida suuremaks, kui see oli enne õppelaenu tingimuste muutmist. 12 Teadus- ja Arendusnõukogu. (2022). Kuidas tagada Eesti kõrgharidussüsteemi kestlikkus ja kvaliteet? Teadus- ja Arendusnõukogu kõrghariduse kestlikkuse töörühma raport. https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/teadus- ja-arendusnoukogu-tan 13 Arenguseire Keskus (2022). Kõrghariduse tulevik. Arengusuundumused aastani 2035. Raport. Tallinn: Arenguseire Keskus. 14 LHV pangas 1,95% ja Swedpangas 1,99%. Allikad: LHV - https://www.lhv.ee/et/oppelaen ja Swedpank - https://www.swedbank.ee/private/credit/loans/student?language=EST (mõlemad vaadatud 7.03.2023) 15 2023. a veebruaris on kuue kuu Euribor 3,14%. Allikas: Euroopa Keskpank. https://sdw.ecb.europa.eu/quickview.do?SERIES_KEY=143.FM.M.U2.EUR.RT.MM.EURIBOR6MD_.HSTA (vaadatud 7.03.2023) 15 Et tagada enamatele gümnaasiumilõpetajatele juurdepääs kõrgharidusele ja suunata õppijaid tegema vastutustundlikku erialavalikut, täpsustati kõrgharidusseaduses õppekulude hüvitamise aluseid. Tulevikus ei ole enam võimalik õppida samaaegselt tasuta mitmel õppekaval (sh samal kõrgharidusastmel). Pärast katkestamist saab uuesti tasuta õppima asuda vaid juhul, kui õpingud olid katkestatud esimesel õppeaastal. Uuesti samal kõrgharidusastmel tasuta õppimiseks peab eelmisest lõpetamisest olema möödunud vähemalt 10 aastat. Kõrgkoolidele jääb õigus pakkuda põhjendatud juhtudel teistkordset õpet tasuta, näiteks suurema tööjõuvajadusega valdkondades nagu õpetajakoolitus ja tervishoid. Muudatused jõustuvad 2024/25. õa. Doktoriõppe reformi eesmärk oli suurendada doktoriõppe efektiivsust ja tagada teadlaste järelkasv. Selleks kujundati ümber doktorantide töötingimused. Doktorandid on alustavad teadlased, kes teevad ülikooli või tööandja juures töölepingu alusel teadustööd. Ettevõtlusdoktorantuur võimaldab edendada teadusasutuste ja ettevõtete koostööd. Senine doktoranditoetus asendati nooremteaduri töötasuga, mis võimaldab tagada doktorandile seni puudunud sotsiaalsed garantiid (nt iga-aastane tasustatud puhkus, haigushüvitise saamise võimalus jne). Ülikoolide aruannete järgi on 2022/23. õa doktoriõppesse vastuvõetutest nooremteadurina tööd alustanud 279 doktoranti, väljaspool ülikoole töötab 21 doktoranti ning üliõpilase staatuses on 62 doktoranti. Välisüliõpilaste arv Eesti kõrgkoolides on viimastel aastatel langenud nii seoses pandeemiaga kui ka 2022. a alanud Ukraina sõja tõttu. Seoses Venemaa ja Valgevene kodanikele seatud piirangutega on oluliselt vähenenud neist riikidest õppima tulnute arv, samas kolmekordistus Ukrainast pärit välisüliõpilaste arv. Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis avati õendusharidusega Ukraina põgenikele õppegrupp EL nõuetele vastava kõrghariduse omandamiseks. Senisest enam tähelepanu on hakatud pöörama kõrghariduse õppekeelele. Ülikoolidega sõlmitud halduslepingutes on seatud kohustus pakkuda välisüliõpilastele eesti keele ja kultuuri õpet. Õppeasutuste õpirändetegevused on COVID-pandeemiast taastunud. 2022. a rahastuse saanud projektid loovad kokku ligi 7000 inimesele võimaluse õpirändes osaleda. Kõrghariduse õpirändes osaleb prognoositavalt ligi 3000 inimest, üldhariduses 1510, kutsehariduses ligi 1060 ja täiskasvanuhariduses ligi 410 inimest. Erasmus+ programmi tingimusi on muudetud paindlikumaks, et toetada sõja eest põgenenuid. Täiskasvanuhariduse poliitika valdkonnas valmistati 2022. aastal ette täiskasvanute koolituse seaduse (TÄKS) muudatused – eelnõu edastati 2022. a partneritele kooskõlastamiseks. Seaduseelnõu ettevalmistamine jätkub, et reguleerida mikrokvalifikatsioonidega seonduv. Mikrokvalifikatsioonide reguleerimisega soovitakse tagada paindlikud kvaliteetsed õpivõimalused, luua õppijale tingimused sujuvaks ja paindlikuks liikumiseks haridustasemete ning -liikide ja tööturu vahel. Mikrokvalifikatsioonid on üks võimalus, kuidas täiskasvanud õppijad jõuaksid täiskvalifikatsiooni omandamiseni. Lisaks käivad valdkonnas ettevalmistused uue perioodi struktuurivahendite kasutuselevõtuks, ette valmistatakse täiskasvanute mitteformaalses ja tasemeõppes osalemise toetuse andmise tingimusi. Haridusvõrk Õpilaste arvu langustrend üldhariduskoolides peatus 2014/15. õppeaastal ning sellest ajast on õpilaste arv aasta- aastalt mõõdukalt kasvanud. Võrreldes 2018/19. õppeaastaga on käesoleval õppeaastal üldharidussüsteemis kokku pea 12 500 õppijat rohkem (+8%). Kasvu taustal on ühelt poolt olnud 1990ndate keskpaigaga võrreldes kasvanud sündimus ja teisalt on suurenenud sisseränne, sh tagasipöördumine. Viimase kahe õppeaasta õpilaste arvu on mõjutanud ka Ukraina sõjapõgenike saabumine. Tallinnas, kus Ukrainast pärit lapsi on kõige rohkem, on riik loonud Vabaduse Kooli, kus septembris 2022 alustas õpinguid 600 õpilast. Vabaduse Kool tegutseb Tallinna Tõnismäe Riigigümnaasiumi õppekohana. Kooli meeskonnas töötavad lisaks Eesti õpetajatele ja tugispetsialistidele ka õpetajad ning tugispetsialistid Ukrainast. 16 Vabaduse Kool on Eesti riikliku õppekava järgi tegutsev kool, mis pakub Ukraina sõjapõgenikest õpilastele võimalust omandada põhi- ja keskharidust. Kooli eesmärk on toetada ukraina noorte lõimumist Eesti ühiskonda ning samas säilitada ja arendada emakeele oskust ning ukraina kultuuri tundmist. Õppetöö Vabaduse Koolis toimub keelekümblusmeetodil ‒ 60% õppetööst eesti keeles ja 40% ukraina keeles. Kõik koolipidajad on saanud riigilt iga Ukrainast tulnud õpilase kohta kuus 506 eurot lisaraha, et tagada õpilaste vajalik tugi eestikeelses keskkonnas toimetulekuks. Toetusraha võib kasutada alus- ja üldhariduse õppekoha loomiseks (sh õpetajate ja abiõpetajate töö tasustamiseks, õppevahendite ja tehnoloogiliste vahendite soetamiseks, õppekäikude korraldamiseks); täiendava algtasemel eesti keele õppe võimaldamiseks; hariduse tugiteenuste (tõlgid, logopeedid, psühholoogid jne) korraldamiseks; hariduse abiteenuste (nt õpilastransport, toitlustus) korraldamiseks; huvitegevuse, huvihariduse või noorsootöö pakkumiseks. 2022. aasta sügisel alustasid uute riigigümnaasiumidena tegevust Rakvere Riigigümnaasium ja Saue Riigigümnaasium. 2022 sügisel alustas uue riigi kutseõppeasutusena tööd ka Tallinna Muusika- ja Balletikool MUBA, mis asutati seni tegutsenud Tallinna Muusikakeskkooli (üldhariduskool), G. Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli (kutseõppeasutus) ning Tallinna Balletikooli (kutseõppeasutus) baasil. MUBA-s saab õppida nii põhikooli, gümnaasiumi kui kutseõppekavade järgi. 2022. aastal pidi alustama ka uus riigigümnaasium Mustamäel, kuid ehituses tekkinud tõrgete tõttu avatakse kool 2023. aastal. Jätkunud on koolide üleandmine kohalikelt omavalitsustelt riigi pidamisele. Kui 2021. aastal võttis riik Narva linnalt üle Narva Eesti Gümnaasiumi pidamise, siis 2022. aastal tuli riigi pidamisele üle ka Kohtla-Järve Järve Kool. Kokku on lepitud ka Lüganuse valla kolme kooli üleminek riigi pidamisele. Riigieelarvest toetatud kohalike omavalitsuste koolide investeeringutena on käimas Valga Põhikooli (0,8 mln eurot), Lihula Gümnaasiumi (1,5 mln eurot) ja Maardu Gümnaasiumi (0,6 mln eurot) õppekeskkonna uuendamine. Investeeringutoetuse eelduseks on olnud koolivõrgu korrastamine kohalikus omavalitsuses. Riigi ja KOVide kokkuleppel jätkatakse muudatustega täiskasvanute gümnaasiumide tegevuses. 2022. aastal võttis riik täiskasvanute tasemehariduse korraldamise üle Jõgevamaal ja Valgamaal. Jõgevamaal jätkub täiskasvanute üldhariduse mittestatsionaarne õpe Jõgevamaa riigigümnaasiumi juures ja Valgamaal Valgamaa Kutseõppekeskuses. Täiskasvanute üldhariduse mittestatsionaarse õppe läbiviimine kutsekoolide ja riigigümnaasiumide juures parandab õppurite õppetingimusi, loob lisavalikuid, vähendab ülearust koolipinda ning muudab ressursikasutuse efektiivsemaks. 17 Meede 2. Õpetajate järelkasv ja Meetme eesmärk: Eestis on pädevad ja motiveeritud õpetajad ja koolijuhid, areng, õpikäsitus ja -keskkonnad mitmekesine õpikeskkond ning õppijast lähtuv õpe. Tabel 4. Meetme mõõdikud ja nende täitmine Tegelik Sihttase Mõõdik 2018 2019 2020 2021 2022 2022 2023 16 PISA uuringus alla kolmanda taseme saavutanud õpilaste osakaal (%) funktsionaalne lugemisoskus 32,0 31,5 - - - - - matemaatiline kirjaoskus 31,0 30,5 loodusteaduslik kirjaoskus 30,2 29,5 Allikas: PISA Baastasemest kõrgema taseme digioskustega 16‒24a osakaal (DESI) (%) - 76,2 - - - - 80 Allikas: The Digital Economy and Society Index (DESI) Õppeprotsessis osalejate subjektiivne rahulolu: kooliga pigem rahul või täiesti rahul olevate õpilaste osakaal (%) 8. klass 26,1 24,5 24,4 24,6 23 kasvab kasvab 11. klass 34,2 33,6 35,4 39,6 33,4 kutsekeskharidus 60,1 52,4 - 54,8 52,7 Allikas: Rahulolu-uuring Õppeprotsessis osalejate subjektiivne rahulolu: tööga pigem rahul või täiesti rahul olevate õpetajate osakaal17 83,7 - - 84,2 - kasvab kasvab (%) Allikas: Rahulolu-uuring Eesti keele kui teise keele põhikooli lõpueksamil vähemalt B1-taseme saavutanute osakaal (%) - 67,8 - 57,9 55,6 - - Allikas: EHIS, EIS Eesti keele kui teise keele põhikooli lõpueksamil vähemalt B2-taseme saavutanute osakaal (%) uus mõõdik, metoodika töötatakse välja Allikas: EHIS, EIS Õpetaja kutsekindlus18 õpetajakoolituse lõpetanute osakaal, kes on pärast lõpetamist õpetajana töötanud viiel - 54 57 51 55 järjestikusel aastal (%) hoida hoida esmakordselt õpetajana alustanute osakaal, kes taset taset on pärast ametisse asumist õpetajana töötanud - 50 46 50 51 viiel järjestikusel aastal (%) Allikas: EHIS Tegevuste indikaatorite põhjalikud tabelid on esitatud lisas 1. 16 Mõõdetakse skaalal 1-6, kus 1 tähistab madalamaid ja 6 tipposkuseid. 17 Arvesse on võetud alus-, üld- ja kutsehariduse õpetajad, sh täiskasvanute gümnaasiumi õpetajad. 18 Arvesse on võetud koolieelse lasteasutuse, üldhariduskooli, kutseõppeasutuse ja rakenduskõrgkooli õpetajad, kes on pärast õpetajakoolituse lõpetamist või esmakordselt tööle asumist töötanud viiel järjestikusel aastal. 18  Mis on hästi? Positiivsest küljest saab esile tuua kaasava hariduse näitajate selge paranemise. Aasta-aastalt on suurenenud koolivälise nõustamismeeskonna soovitatud tugispetsialistide teenuste rakendamise osakaal põhihariduses – 2022. aastal jõuti selleni, et 76% soovitatud teenustest rakendati. Lisaks on üha kasvanud tavaklassi kaasatud tõhustatud ja erituge saavate õpilaste osakaal: 36,2% kõigist tõhustatud ja erituge saavatest õpilastest oli 2022. aastal kaasatud tavaklassi. Õpetajate kutsekindluse indikaatorid ei ole langenud – mõlemad näitajad kõiguvad 50% lähedal. Konkurss õpetajakoolituse õppekohtadele oli 2022. a 1,119, mis näitab, et õpetajakoolituse õppekavadele õppima asumine on keskmisest populaarsem (keskmine=1). Mis vajab tähelepanu? Haridusvaldkonna arengukava üks olulisi eesmärke on, et õppeprotsessis osalejate jaoks oleks õppimine tajutult meeldiv protsess, sest see toetab õppimise tulemuslikkust. 2022. aastal selles osas positiivseid arenguid ei ole: õpilaste subjektiivne rahulolu kooliga on vähenenud.20 Kõige madalam on rahulolu 8. klasside õpilaste seas, kus langustrend on pikemaajalisem. 11. klassis õppivate noorte seas on rahulolu üldiselt kõrgem, kuid rahulolunäitaja on olnud kõikuv ja võrreldes eelmise aastaga langenud 6 protsendipunkti. Kutsekeskhariduse õppijate rahulolu kooliga on samuti langustrendis, kuigi keskmine näitaja on üldharidusega võrreldes siiski kõrge – kooliga on rahul enam kui pooled õppijatest. Heaolu üheks mõjutajaks on koolikiusu levik koolides. Kui 2021. aastal paranesid koolikiusu näitajad, siis 2022. aastal on näha olukorra halvenemist. Suurim on koolikiusu mure teises ja kolmandas kooliastmes, kus küsitlusele eelnenud kahe nädala jooksul ei olnud korduvalt kiusu kogenud vastavalt 63,5% ja 76,7% õpilastest. Gümnaasiumiastmes on kiusukogemine pikemas tagasivaates siiski vähenenud. Koolikiusamise vähendamiseks suunatud tegevuste täpsema kavandamiseni pole jõutud. Murekohaks on eesti keele kui teise keele lõpueksamil B1-taseme saavutamine: 2022. aastal saavutasid nõutud keeletaseme vaid 55,6% eksami sooritanutest. Eesti keelt teise keelena õppijate halvenevat eesti keele oskuse taset ilmestavad ka järjest madalamad keskmised eksamitulemused (põhikoolis oli 2022. a keskmine tulemus 60 punkti ja gümnaasiumis 67 punkti). Tagajärjeks on, et gümnaasiumi lõpuks omandab B2-taseme eesti keele kui teise keele eksamil järjest vähem õpilasi – 2022. aastal 75,5%, samas kui 2018. aastal oli see näitaja 86,5%. Siin toob lahendusi eestikeelsele õppele ülemineku reform. Õpetajate järelkasv on jätkuvalt terav probleem, sest õpetajaskond vananeb ja kvalifikatsioonile vastavate õpetajate osakaal langeb, sh alustanud õpetajate hulgas. Eriti terav on reaal- ja loodusainete õpetajate puudujääk. Õpetajaametit populariseerivad tegevused ei ole suutnud oluliselt suurendada ameti atraktiivsust tudengikandidaatide seas. Aine- ja klassiõpetajate vastuvõtt ei ole suurenenud; õpetajakoolituse lõpetavad 62% sisseastujatest. Muukeelsetest õpetajatest ei vasta suur hulk õpetajaid (10% ehk 2200 inimest) keelenõuetele. Kõrgharidusega õpetajaid, kellel puudub õpetaja kutse, on 2366. 19 Õpetajakoolituse õppekavade nimekiri on korrigeeritud, konkursi andmed ei ole 100% võrreldavad eelmiste õppeaastate näitajatega. 20 Kooliga rahulolu kui rahulolu üldnäitaja hindamise aluseks on riiklikes rahuloluküsitlustes õpilaste poolt antud hinnangud väidetele „koolis on huvitav“, „tunnen ennast koolis hästi“ ja „enamasti lähen kooli hea meelega“. 19  Koostöös Sotsiaalministeeriumiga alustati juba 2018. a haridusliku erivajadusega õppijate tugiteenuste süsteemi parandamiseks vajalike muudatuste ettevalmistust, et pakkuda lastele kiiremat, tulemuslikumat ja terviklikumat abi. 2022. a on reformi töörühm analüüsinud erivajadustega laste tugisüsteemis (haridus-, tervishoid, sotsiaal- ja tööhõive) läbiviidavaid hindamisi. Haridus- ja Teadusministeerium on andnud põhjalikku sisendit õpilaste toetamise kohta haridussüsteemis. Siiski ei ole tugiteenuste reform edenenud oodatud tempos seoses vajadusega analüüsida põhjalikumalt rehabilitatsiooniteenustega seotud muudatuste vajadusi. 2022. a olulisimad arengud Õpetajad ja koolijuhid Koostöös ülikoolidega lepiti 2022. a kokku tegevused õpetajate ja tugispetsialistide järelkasvu probleemi leevendamiseks. Loodi õpetajate järelkasvu juhtkomisjon, mis koordineerib nii „Haridusvaldkonna teadus- ja arendustegevuse programmi“ (TA programm) kui ka Õpetajate Akadeemia programmi (ÕA) rakendamist. ÕA fookuses on õpetajakoolituse akadeemiliste töötajate järelkasvu tagamine ja koolides töötavate kvalifikatsiooniga õpetajate arvu suurendamine. Selleks pakutakse töötamise ja õppimise ühildamist soodustavat mikrokraadide põhist õpet loodus- ja täppisteaduste, matemaatika, eesti keele kui teise keele ja kaasava hariduse õppekavadel. 2022. aastal töötati välja haridusvaldkonna TA programm (ametlik kinnitamine lükkus 2023. aastasse), mille eesmärk on toetada Eesti õpetajate ja tugispetsialistide järelkasvu tagamiseks vajalikku teadus- ja arendustegevust. Programm keskendub õpetajate ning tugispetsialistide esma- ja täiendusõppe mudeli väljatöötamisele, õpetajate karjäärimudeli, motivatsioonisüsteemi ja alustava õpetaja toetamise süsteemi välja arendamisele, õppiva organisatsiooni juhtimismudelite rakendamisele haridusasutustes ja omavalitsustes ning õpetajaameti sisu uuendamisele ja analüüsile. Samuti toetab TA programm kriitiliste õpetajakoolituse valdkondade (loodus- ja täppisteadused, eesti k teise keelena, kaasav haridus) didaktika uurimistööd. Saavutati kokkulepe õpetaja töötasu tõusuks: 2023. aasta riigieelarve eelnõu kohaselt kasvab õpetaja töötasu alammäär 1412 eurolt 1749 eurole. Sellele lisandub diferentseerimisfond 17%, mis võimaldab koolijuhtidel õpetajate töö- ja palgakorraldust paindlikumalt reguleerida. Lasteaiaõpetaja töötasu alammäär on 2023. aastal kohalike omavalitsuste otsusel vähemalt 90% üldhariduskooli õpetaja töötasu alammäärast, kui õpetaja vastab keeleseaduse ja selle alusel kehtestatud nõuetele, ning 100%, kui tal lisaks samadele nõuetele vastamisele on magistrikraadiga või sellega võrdsustatud kvalifikatsioon. Selleks eraldati kohaliku omavalitsuse üksustele 15 mln eurot riigieelarvelist toetust. HTM ja Tartu Ülikooli ning Tallinna Ülikooli vahel sõlmitud 2023. a kõrghariduse rahastuskokkulepete kohaselt suurendatakse vastuvõttu õpetajakoolituse ja kasvatusteaduste ning tugispetsialistide õppekavadel. Prioriteetideks on eesti keele õpetaja, sh eesti keel teise keelena, loodus- ja täppisteaduste õpetaja, sh matemaatika, ning klassiõpetaja erialad. Tartu Ülikooli õppekohtade arvu suurendati 287 võrra ja Tallinna Ülikoolis 155 võrra. Õpetajate iga-aastaseks asendusvajaduseks on prognoositud 380 õpetajat (320 ametikohta). Koolijuhtide Ühenduse algatusel ja Heateo Haridusfondi rahastusel arendas Fontes välja uue koolijuhi kompetentsimudeli, mida 2022. a lõpul esitleti ka HTMile. Tulevikus lisandub sellele koolijuhi karjäärimudel. Koolipidajate ja koolijuhtide töö toetamiseks on välja antud juhendmaterjal „Õpetajate töö- ja palgakorralduse kaasajastamise käsiraamat“. Koostöös Eesti Linnade ja Valdade Liiduga toimusid teabepäevad ja seminarid 20 kohaliku omavalitsuse meeskondadele õpetajate töö- ja palgakorralduse ajakohastamise võimalustest. Teises katseprojektis osalenud kohalikud omavalitsused koostasid mentorite ning ekspertide toel ajakohastatud õpetajate töö- ja palgakorralduse mudeli. Alustatud on Tartu ja Tallinna Ülikoolis pakutava kutseaasta programmi ajakohastamisega, et pakkuda koolis tööd alustavale õpetajale paremat tuge organisatsiooni sisseelamisel ja õpetajaametiga kohanemisel. Koolipsühholoogide kutseaasta programm on käivitunud ja jätkub 2023. aastal. Valmimas on toetuse andmise tingimused „Haridus- ja noortevaldkonna töötajate esma- ja täiendusõpe ning järelkasv 2023-2029“ uue tõukefondide perioodi vahendite kasutamiseks ja haridustöötajate täiendusõppe kontseptsioon, mille eesmärk on määratleda haridustöötajate täiendusõppe üldised põhimõtted ning selle rakendamisel osapoolte ülesanded ja vastutus. Eestikeelsele õppele üleminek 2022. a suvel moodustatud Eesti Reformierakonna, Isamaa Erakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsus seadis oma tegevuse üheks prioriteediks eestikeelsele õppele ülemineku lasteaedades ja põhikoolis. Riigikogu võttis 12. detsembril vastu põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse, millega sätestati eestikeelsele õppele üleminek. See toimub kolmes etapis: a) 2022. a algas eestikeelsele õppele üleminekut ettevalmistav faas; b) 2024. a toimub eestikeelsele õppele üleminek alushariduses; c) 2024. a algab eestikeelsele haridusele üleminek esimeses ja neljandas klassis. Eestikeelsele õppele üleminek lõpeb 2030. aastal (v.a põhjendatud erandid). Ülemineku oluline osa on üldhariduskoolide ja koolieelse lasteasutuste õpetajate, direktorite, õppealajuhatajate ning tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuete muutmine selliselt, et eesti keele oskuse nõuded on osa kvalifikatsiooninõuetest. Lasteaedade tugispetsialistidele sätestati lähtetoetus sarnaselt üldhariduskoolide tugispetsialistidega. Muudeti põhikooli riiklikku õppekava, milles tõsteti eesti keele kui teise keele tunnimahtu ja vähendati vene keele kui emakeele tunnimahtu. Muudeti koolieelse lasteasutuse riiklikku õppekava ja täpsustati eestikeelses lasteaias muu kodukeelega laste toetamise põhimõtteid. Õppekavamuudatused jõustuvad alates 1. septembrist 2024. Eestikeelsele haridusele ülemineku rakendamiseks koostati tegevuskava21. Ülemineku toetamiseks töötati välja keeleõppetoetuse mudelid ning esitati keeleõppetoetuste ettepanekud, mille alusel arvestatakse alates 2025. aasta jaanuarist 1. ja 4. klassidele ning 2026. aasta jaanuarist 1.‒2. ja 4.‒5. klassidele üleminekutoetust. Juba 2018. aastal ellu kutsutud pilootprojektiga „Professionaalne eestikeelne õpetaja vene õppekeelega rühmas" on 2022. aastaks liitunud 60 lasteaeda ja 151 eestikeelset õpetajat kümnest kohalikust omavalitsusest. 2020‒2021 õppeaastal koolidesse laienenud pilootprojektiga „Professionaalne eestikeelne õpetaja põhikoolis“ on 2022. aastaks liitunud 21 kooli (sh 11 eesti õppekeelega ja 10 vene õppekeelega kooli) ja 40 eestikeelset õpetajat üheksast kohalikust omavalitsusest. Liitunud lasteaedades ja koolides jätkuvad eestikeelset õpet toetavad tegevused. Lisaks rakendatakse pilootprojekti tulemusena välja töötatud parimaid praktikaid laialdasemalt ka projektiga mitteliitunud klassides ja arendatakse keeleõppe valdkonna koolituste õppekavu. 21 https://hm.ee/sites/default/files/documents/2022- 10/eestikeelsele_oppele_ulemineku_tegevuskava_2022_2030%20(1).pdf 21 Ülemineku detailidega on võimalik tutvuda HTMi veebilehel hm.ee/uleminek. Õppe kvaliteet, õppekava ja võrdsed võimalused Õpilaste oskuste arengu ja rahulolu toetamiseks valmistati 2022. a ette põhikooli ja gümnaasiumi riiklike õppekavade uuendused, mis kinnitati Vabariigi Valitsuse poolt 2023. a veebruaris. Uuendatud õppekavad annavad õpetajatele õppesisu käsitlemisel suurema vabaduse ning pakuvad gümnaasiumis senisest rohkem valikkursusi, et kohandada õpet õpilaste vajadustele ja huvidele. Uuendused aitavad tagada, et aineõppes arendatakse süsteemselt üldpädevusi, näiteks õpi-, digi-, suhtlus-, kultuuri- ja väärtuspädevust. Lisaks suureneb eesti keele kui teise keele tundide arv, et edaspidi jõuaks ühiskonnas edukaks toimetulekuks vajaliku keeletasemeni senisest oluliselt enam õpilasi. Võrdsete võimaluste tagamiseks on oluline, et koos õppekavade uuendamisega anti täiskasvanud õppijatele võimalus jätkata õpinguid kuni põhihariduse omandamiseni või lõpetada lihtsustatud õppekaval. Üldhariduskoolide kvaliteedihindamissüsteemi arendusprogrammi õppetundidest kogutud sisendi põhjal valmistati ette struktuurifondidest rahastatava tegevuse „Tõenduspõhise ja õppija arengut toetava kvaliteedijuhtimise edendamine üldhariduses“ toetuse andmise tingimused, mis jõustusid septembris 2022. Toetuse eesmärk on edendada kvaliteedikultuuri, sh tõenduspõhist juhtimist üldharidusasutustes ja kohalikes omavalitsustes, toetamaks kvaliteetse, kaasava ja kestliku hariduse kättesaadavust kõikidele õpilastele. Tegevuse raames pakuvad Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool perioodil 2022‒2029 arendusprogramme kokku 50 õppeasutusele, kellel on enim probleeme riiklike tegevusnäitajate täitmisega. Moodustati üldhariduse nõukoda, kelle roll on suunata ja tagasisidestada Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuri (HAKA) tõenduspõhise ja õppija arengut toetava kvaliteedijuhtimise edendamisel. Õppijate individuaalsusega arvestamiseks ja õpimotivatsiooni toetamiseks koostati soovitused seadusandluse muutmiseks ning poliitika kujundamiseks mitteformaalse õppimise (nt huvihariduse, huvitegevuse ja noosootöö) kaudu omandatud pädevuste arvestamiseks põhikooli, gümnaasiumi ja kutseõppe õppekavade täitmisel. Samuti valmistati ette juhendid mitteformaalse õppe käigus omandatud pädevuste formaalõppesse arvestamiseks, mille piloteerimine jätkub 2023. aastal. 2022. aastal valmis viieaastaste laste arengu hindamise e-vahend LAHE, millega on võimalik hinnata viieaastase lapse arengut viies valdkonnas: kognitiivsed protsessid, õpipädevus, kõne ja keel, matemaatika ning sotsiaalne pädevus. 2022. aastal oli õppevara katseprojekt, mille raames valmisid interaktiivsete videote ja harjutustega matemaatika digitunnid. Projektil oli kaks eesmärki: luua digiõppevara koostamiseks nüüdisaegsel õpikäsitusel põhinev raamistik ja saada täiendavat matemaatika õppevara teemadel, milles ekspertide hinnangul olid koroonakriisi tõttu tekkinud kõige sügavamad õpilüngad. Kõrghariduse kvaliteedi tagamiseks korraldatakse kõrgkoolide institutsionaalseid akrediteerimisi. 2022. aastal toimus institutsionaalne akrediteerimine neljas kõrgkoolis: Tartu Ülikoolis, Eesti Maaülikoolis, EMK Teoloogilises Seminaris ja Kõrgemas Kunstikoolis Pallas. Nendest kaks (TÜ ja EMÜ) akrediteeriti seitsmeks aastaks. Vastu võeti põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatus (jõustus 14.11.2022), millega vähendati koolivälise nõustamismeeskonna tegevustes ebavajalikku bürokraatiat ning haridussoovituste saamine muutus kiiremaks. Edaspidi kaasatakse sotsiaal- ja tervishoiuspetsialiste varasema kohustusliku asemel vajaduspõhiselt. See vähendab ebavajalikku koormust nii haridus- kui ka sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas. 22 Panustamaks õpilaste ja koolitöötajate vaimse tervise hoidmisesse, on loodud Rajaleidja võrgustiku ülene kriisimeeskond, kelle reageerimisvõimekuse kasvatamiseks alustati kriisimeeskonna koolitussarjaga. Koolituste I etapp viidi läbi 2022. aasta IV kvartalis ja need jätkuvad 2023. aastal. Käivitati koolipsühholoogide nõuandeliin, kuhu said pöörduda nii laste ja noortega töötavad inimesed, lapsevanemad kui ka õppijad. Koolikiusamise ennetamiseks ja vähendamiseks ning vaimse tervise tulemuslikuks toetamiseks haridusasutustes valiti 2022. aastal välja strateegilised partnerid. Partnerluse eesmärk on toetada haridusasutusi vaimselt ja füüsiliselt turvalise õppekeskkonna ning koolikultuuri loomisel. Partnerid viisid ellu erinevaid sotsiaal- emotsionaalsete oskuste arengut toetavaid ning kiusamisennetuse ja vähendamise programme lasteaedades, üldharidus- ning kutsekoolides. Toimus PISA uuring 2022. Uuringu andmekogumine läks Eesti koolides edukalt ja andmed on edastatud PISA 2022 konsortsiumile. Uuringu tulemused avaldatakse 2023. a lõpuks. 23 Meede 3. Hariduse, ühiskonna ja Meetme eesmärk: Õpivõimalused vastavad ühiskonna ja tööturu arenguvajadustele tööturu seosed Tabel 5. Meetme mõõdikud ja nende täitmine Tegelik Sihttase Mõõdik 2018 2019 2020 2021 2022 2022 2023 Hõivatute osakaal eri- ja kutsealase haridusega 20– andmed III 34a inimeste hulgas üks aasta pärast lõpetamist (%) 79,4 78,4 73,5 75,2 80 80 kv Allikas: „Edukus Tööturul“ Hõivatute osakaal eri- ja kutsealase haridusega 20– andmed III 34a inimeste hulgas viis aastat pärast lõpetamist (%) 74,2 74,4 72,5 73,9 75 75 kv Allikas: „Edukus Tööturul“ Baastasemest kõrgema taseme digioskustega 16–74a osakaal (%)* 35 37 - - - 37,5 39 Allikas: The Digital Economy and Society Index (DESI). Lõpetajate ettevõtlikkus Uus mõõdik, metoodika töötatakse välja * DESI metoodika muutus 2021. a, mistõttu edaspidi muudetakse ka sihttasemeid. Tegevuste indikaatorite põhjalikud tabelid on esitatud lisas 1. Mis on hästi? Kuigi 2021. aastaga võrreldes on kõrghariduses IT õppesuuna lõpetajate arv vähenenud (-13%), on pikemajaline trend siiski positiivne – 2022. a näitaja ületab märgatavalt aastatel 2018‒2020 IT õppesuuna lõpetajate arvu. 70% Eesti õppeasutustest on kasutusele võtnud ESF programmi Edu ja Tegu raames välja töötatud ettevõtlusmooduli. Mis vajab tähelepanu? Hõivatute osakaal eri- ja kutsealase hariduse omandanud 20‒34aastaste seas on kasvanud, kuid on siiani jäänud veel pandeemiaeelsele ajale alla. Koroonast tulenevate piirangute lõppemine on ettevõtete tegevust hoogustanud, mis on aidanud kaasa hõivatute osakaalu kasvule. Tegevuste mõõdikud, mis peegeldavad õppe seostamist tööturu vajadustega (vt lähemalt lisast 1, ei osuta suures plaanis olukorra paranemisele – kõik 2022. aastaks seatud tegevusnäitajate sihttasemed on jäänud saavutamata. Võrreldes 2021. aastaga on kasvanud 1−3 aastat tagasi kutsehariduses õpingud lõpetanud 20−34a inimeste tööhõive määr (70,6%-lt 75,1%-le), kuid ka see jääb selgelt alla sihiks seatud 80%-le. Tööturul nõutud erialade järelkasvu tagamiseks LTT õppevaldkonnas ning IT õppesuunal on käivitamisel toetusmeetmed, sh IT Akadeemia tegevuste jätkamine ja Inseneriakadeemia. Töökohapõhise õppe lõpetanute osakaal kõigist kutseõppe lõpetanutest on vähenenud. See on tingitud ESF tegevuse "Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine" (PRÕM) lõppemisest ja selle raames rahastatud töökohapõhises õppevormis koolituskohtade arvu vähenemisest. Ettevalmistamisel on jätkutegevused „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine (PRÕM+)“ käivitamiseks välisvahendite toel. Täiendavaid töökohapõhise õppe koolituskohti hakatakse rahastama alates 2023/24. õppeaastast. 24  2022. a olulisimad arengud 2022. aastal valminud OSKA üldprognoosi kohaselt avaldavad tööturu arengutele tugevat mõju elanikkonna vananemine, ränne (sh pagulased), digitaliseerimine ja automatiseerimine ning rohepööre. Töökohti lisandub eelkõige teenuste sektorisse, samuti kasvab hõive tehnilistel erialadel. Järgmise kümne aasta prognoositud tööjõuvajadus on suurem kui tööturule sisenev põlvkond suudab ära katta. Seega tuleb toetada paindlikke töö- ja õppimisvõimalusi ning töö- ja eraelu rollide ühildamist, et kõik eagrupid saaksid hõives osaleda. Vaja on edendada automatiseerimist ja digitaliseerimist ning vajaduse korral kaasata välistööjõudu.22 Ettevõtete digipöörde ja rohepöörde toetamiseks kinnitati taaste- ja vastupidavusrahastust toetuse andmise tingimused, et luua täiendavaid paindlikke ja tööturu arenguvajadusi arvestavaid õppimisvõimalusi. Toetatakse IKT oskuste koolitusi sh küberturbe vallas ning IKT moodulite väljatöötamist tasemeõppe kavades. Roheoskuste õpetamiseks täiendatakse kutsestandardeid ja uuendatakse tasemeõppe õppekavasid ning luuakse täiendusõppeprogramme rohemajanduse teadmiste ja oskustega tööjõu ettevalmistamiseks. Kinnitati kutsesüsteemi reformi toetuse andmise tingimused ESF perioodiks 2021‒2027. Reformi eesmärk on parandada haridus- ja töömaailma sidusust ning korraldada ümber kutsesüsteem. Süsteemi erinevaid osi lõimides luuakse terviklik ning asjakohaste digilahendustega kutsesüsteem OsKuS, mis toetab eri sihtrühmade individuaalset oskuste arendamist ja karjääri haldamist ning on osa elukestvast õppest. Tegevused käivitati novembris 2022. a. Töötajate ja oskuste vajaduse kohta valmisid OSKA sotsiaaltöö, IKT valdkonna, metsanduse ja puidutööstuse ning põllumajanduse ja toiduainetööstuse valdkonnauuringud23. Lisaks neile valmisid üldoskuste uuring24 ja OSKA üldprognoos aastateks 2022‒203125. Kokku on OSKA raames läbi viidud ja avalikustatud 28 valdkonnaspetsiifilist analüüsi ja prognoosi. Euroopa Sotsiaalfondi programmi „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine“ (PRÕM) raames töötati kutsehariduses välja kolm uut töökohapõhise õppe rakendusmudelit (ehitus-, metalli- ja kaubandusvaldkond), mida hakatakse rakendama 2023/24. õa. Aastatel 2015‒2022 on programmi raames töökohapõhisesse õppesse kaasatud üle 1500 ettevõtte ja asutuse ning loodud koolituskohad enam kui 7600 töökohapõhises õppevormis õppijale. 2022. aasta lõpuks on ettevõtlus- ja karjääriõppe programmis Edu ja Tegu osalenud kokku 661 õppeasutust (nendest 25% koolieelsed lasteasutused, 67% üldhariduskoolid, 5% kutseõppeasutused ja 3% kõrgkoolid). 2022. a korraldati ülemaailmsed kutsemeistrivõistlused WorldSkills kohandatud versioonis. Eesti sai võimaluse korraldada esimest korda ühte WorldSkillsi võistlusala: maastikuehituse võistlust, millest võtsid osa 16 riigi võistkonnad. 22 Rosenblad, Y., Leoma, R., Krusell, S. (2022). OSKA üldprognoos 2022–2031. Ülevaade Eesti tööturu olukorrast, tööjõuvajadusest ning sellest tulenevast koolitusvajadusest. Tallinn: SA Kutsekoda. 23 OSKA valdkonnauuringud Kutsekoja veebilehelt https://oska.kutsekoda.ee/uuringud/valdkonnauuringud/ 24 Leemet, A., Ungro, A. (2022). Tööelu üldoskuste klassifikatsioon ning tulevikuvajadus. Uuringu terviktekst. Tallinn: SA Kutsekoda. 25 Rosenblad, Y., Leoma, R., Krusell, S. (2022). OSKA üldprognoos 2022–2031. Ülevaade Eesti tööturu olukorrast, tööjõuvajadusest ning sellest tulenevast koolitusvajadusest. Tallinn: SA Kutsekoda. 25 Siseriiklikud kutsemeistrivõistlused toimusid 23 erialal ja neist võttis osa 222 võistlejat. Võrreldes pandeemia- aastatega on erialade ja võistlejate arv hakanud taas kasvama. Uuendati kutsemeistrivõistluste koondjuhendit ja kõik erialad viidi üle ühtsele hindamissüsteemile. Ettevalmistamisel on ESF toetuse andmise tingimused IT hariduse ja digioskuste arendamiseks üld-, kutse- ja kõrghariduses. Tegevused planeeritakse kuni 2028/29. õa lõpuni. OSKA IKT valdkonna uuringus prognoositakse, et valdkonna hõive kasvab viie aasta jooksul 1,5 kordseks. IKT sektor ja kõik teised majandussektorid vajavad kokku igal aastal vähemalt 2600 uut IKT-spetsialisti.26 Kutsehariduse IT Akadeemia raames töötati välja uus IT valdkonna kutseeksamite formaat. 2022. a võeti Tartu VOCO-s IT valdkonna õpilasi vastu kutsesobivuse hindamise projekti raames valminud kutsesobivustestide ja sisseastumisvestluste alusel. Kooli hinnangul test õigustas end, kuna õppima asuvad teadliku valiku teinud, motiveeritud ja sobilike eeldustega õpilased. Välisriikide kvalifikatsioonide hindamise mahtu suurendas 2022. a oluliselt Ukraina pagulastega seotud teabevajadus ja hindamistaotluste menetlemine. 2022. aastal hindas ENIC/NARIC keskus 885 Ukraina haridussüsteemis välja antud kvalifikatsiooni (enamik kõrgharidust tõendavad). Suur osa Lõuna- ja Ida-Ukraina põgenikest on omandanud hariduse Venemaal, samuti on põgenike hulgas NSV Liidu diplomite omanikke, kes ei kajastu Ukraina kvalifikatsioonide statistikas. 26 Mets, U., Viia, A. (2021). Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkond. Uuringuaruanne. Tallinn: SA Kutsekoda. 26 Meede 4. Noortevaldkonna Meetme eesmärk: aastal 2035 elavad noored kõigis Eesti piirkondades tervislikku ja arendamine täisväärtuslikku elu ning on võimestatud muutma kogukonda ja riiki selliselt, et Eestis on maailma parim keskkond kasvamiseks, elamiseks ja eneseteostuseks. Tabel 6. Meetme mõõdik ja selle täitmine Tegelik Sihttase 2018 2019 2020 2021 2022 2022 2023 Noorsootöö kvaliteedi hindamise läbinud kohalike omavalitsuste osakaal (%) - - 15 20 24 30 kasvab Allikas: Harno, Eesti Noorsootöötajate Kogu Tegevuste indikaatorite põhjalikud tabelid on esitatud lisas 1. Mis on hästi? Noorte pandeemiaeelne ettevõtlikkus on taastumas. Kui 2021. aastal oli noorte omaalgatuslike projektide arv vaid 32 (suuresti taotlusvooru hilise väljakuulutamise tõttu), siis 2022. aastaks tõusis see taas 2019. aasta tasemele (168). Noorte kodanikuosaluse vaates on näha osalusvormide jätkuvat mitmekesistumist. Lisandub uusi kohaliku tasandi noortevolikogusid ja aktiivgruppe ning üleriigilisi noorte nõuandvaid kogusid, mis võimaldavad ühiskonnakorralduse küsimustes kaasa rääkida. 2022. aastal oli osalusvorme 92, sh noortest koosnevad riigi tasandi nõukojad, mida on loodud nelja ministeeriumi juurde: Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Keskkonnaministeerium ning Kultuuriministeerium. 2022. aastaks oli noorsootöö kvaliteedi hindamise läbinud kohalike omavalitsuse osakaal kasvanud 24%ni. See näitaja jääb küll alla aasta eesmärgile (30%), kuid kvaliteedihindamise protsess on 2022. a lõpu seisuga pooleli 15 omavalitsusel, mis lubab eeldada, et kvaliteedihindamise läbinud kohalike omavalitsuste osakaal kasvab ja eesmärk saavutatakse järgmistel aastatel. Eesti 15-26-aastaste noorte osalemist organiseeritud vabatahtlikus tegevuses 27 hakati iga-aastaselt mõõtma alates 2021. aastast, mil vabatahtlikuna panustas 22% kõikidest 15‒26-aastasest. 2022. aastal oli näitaja 26,5%. 2022. a mõjutas vabatahtlikus tegevuses osalemise kasvu ka Ukraina sõda, mis suurendas mh noorte vabatahtliku tegevuse panust. Mis vajab tähelepanu? Noorte juhitud MTÜde osakaal on kõikide aktiivsete MTÜ-de seast viimasel kahel aastal oluliselt langenud, jõudes 2021. aastal 1,8%-ni (varasemalt 5,4%). 2022. aasta näitaja ei ole hetkel veel teada, kuid eelneva languse põhjus on ilmselt kompleksne, olles mõjutatud nii demograafiast (juhatuses olevad noored liiguvad määratud vanusrühmast välja) kui ka uute noorte juhatuse liikmete pealekasvu pidurdumisest. 27 Vabatahtlik tegevus on oma aja, oskuste, teadmiste, energia pakkumine vabast tahtest ja ilma tasu saamata. 27  Muret tekitab, et toimivate ehk aktiivselt tegutsevate noorte osaluskogudega kohalike omavalitsuste osakaal on languses ning jääb alla soovitud taseme – 2022. a oli näitaja 68%. Languse põhjuseks võib pidada eeskätt osaluskogude toimimise tõhusamat seiret (tõhusamalt kaardistatakse osaluskogude osalust näiteks volikogude ja komisjonide istungitel jmt). Eesmärk on, et vähemalt 90% omavalitsuste juures tegutseks aktiivne noorte osaluskogu. Kuigi noortele on otsustusprotsessides kaasarääkimiseks formaalselt võimalusi loodud – osaluskogu on peaaegu iga omavalitsuse juures (76) – vajab noorte aktiivne osalus ja kaasamine kohaliku elu küsimuste lahendamisse parandamist ning noortele sobivate ajakohaste kaasamisvormide väljatöötamine senisest enam tähelepanu. Lisaks formaalsetes vormides kaasarääkimise võimaluste ja osalusaktiivsuse edendamisele on vaja senisest enam tähelepanu pöörata noortele, kes traditsioonilistes, formaalsetes struktuurides kaasa rääkida ei soovi või ei saa, näiteks muust keele- ja kultuuriruumist pärit noortele, haridusest ja tööturult kõrvalejäänud noortele. Töötute, mitteõppivate ja koolitusel mitteosalevate ehk NEET-noorte osakaal on pärast pandeemiat langenud ‒ 15‒29-aastastest noortest on 10,6% NEET-staatuses (siht oli, et näitaja ei ületaks 11,7%). Siiski ei õpi ega tööta meil kokku ligikaudu 21 300 noort – seda on Eesti suuruse riigi kohta väga palju. Võib eeldada, et NEET- staatuses noorte suhteliselt kõrget taset hoiab keeruline üleilmne majandusolukord ning endiselt jätkumõjusid avaldav pandeemiakriis28. Lisaks Eesti noorte toetamisele vajavad tähelepanu Eestisse saabunud ligikaudu 17 500 alla 19-aastast Ukraina sõjapõgenikust noort. Võib eeldada, et mitmed siia saabunud perekonnad jäävad pikemaks perioodiks või püsivalt Eestisse. Nende noorte kaasamine, mh mitteformaalõppe tegevustesse, nõuab nii noortevaldkonna spetsialistide täiendavat väljaõpet (muukeelsete ja traumakogemusega noorte kaasamine, vaimse tervise toetamine ja lõiming), kui ka lisaressursse nii noorteni jõudmiseks kui nende kaasamiseks. Lisandunud Ukraina noorte kõrval on endiselt suur hulk (10,6%) Eesti noori, kes on jäänud kõrvale tööturult ja haridussüsteemist. Endiselt osaleb huvihariduses ja -tegevuses LTT valdkonna huviringides/huvialal väga vähe õppureid – 2022. a oli huvikoolides 5040 õppekava, millest tehnika valdkonna õppekavu oli 5,5% (277) ja looduse õppekavu 2,2% (112) ning nendel õppekavadel õppis vastavalt 3,7% (6390) ja 1,4% (2480) noori. LTT huvialadega tegelemise võimalusi piirab nii valdkonna kallidus kui juhendajate puudus. Vaja on koolitada valdkonna spetsialiste, kes pakuks LTT huviringe väiksemates piirkondades. Nutika noorsootöö kontseptsiooni raames on senisest enam vaja tähelepanu pöörata innovaatilistele lahendustele, mis võimaldaksid keskustest kaugemal elavatel noortel osa saada mitmekülgsematest huvihariduse ja -tegevuse võimalustest. Andekate laste ja noorte süsteemsemaks toetamiseks on teaduspõhiselt vaja määratleda andekuse mõiste ning kontseptsioon ja välja töötada andekuse märkamise ning arendamise juhend- ja koolitusmaterjalid. Huvihariduse, huvitegevuse ja noorsootöö teenuste kvaliteedi arendamine on endiselt prioriteet, mida valdkonna strateegiliste partneritega järgnevatel aastatel püütakse parendada. Selleks algatati mh huvihariduse õpetaja kutsestandardi väljatöötamise arutelud valdkonna esindajate ja Õpetajate Liiduga. 2022. a algatati ning järgnevatel aastatel jätkatakse noorsootöö kvaliteedi hindamise mudeli ajakohastamist ja digitaliseerimist (sh huvihariduse ja huvitegevuse täpsustatud moodul). Noortevaldkonna teenuste kvaliteedi ja arenguvajaduste selgitamine ning parendustegevuste kavandamine takerdub endiselt andmekvaliteedi ja süsteemse andmekogumise puudumise taha. Seetõttu on noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteemi arendamine ja rakendamine jätkuv prioriteet. 28 Haugas, S., Allemann, M., Anniste,K. (2021). Mõttekoda Praxis. COVID-19 pandeemia sotsiaal-majanduslik mõju noortele. https://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2021/01/COVID_19_moju_noortele_lopparuanne_241121.pdf 28  Noortevaldkonna töötajaskonna vähene väärtustamine, sealhulgas töötingimused ja eeskätt madal palk on valdkonnas kriitiliseks probleemiks. Keskmine omavalitsuses töötava huvihariduse ja huvitegevuse juhendaja töötasu oli 2022. aastal 1190 eurot ning noorsootöötajal veelgi madalam, 919 eurot (vrd Eesti keskmine brutokuupalk 1685 eurot). Õpetajate palga alammäära taaskordse tõstmise valguses ja majandussurutise taustal on noortevaldkonna töötajate töö võrdväärne tasustamine oluline väljakutse. 2022. a olulisimad arengud HOOG Mitteformaalse ja formaalse õppe lõimimise edendamiseks algas 2021. aastal projekt „Noorte edu toetuseks: võimekus lõimida mitteformaalses õppes omandatut formaalharidusse.“29 Projekti raames valmisid 2022. aastal sidusgruppidega koosloomes esmased lõimingu laiemat levikut ja rakendamist toetavad juhised erinevatele tasanditele (riigile, kohalikule omavalitsusele, üldhariduskoolile, mitteformaalõppe pakkujale). Projekti raames ilmus kaks uuringuraportit, neist esimene formaalse ja mitteformaalse õppe lõimingu hetkeseisust Eestis ning teine käsitles teiste riikide lõimingu praktikaid. Märgilise sammuna algatati 2022. aastal rahvusvahelistel võistlustel medali võitnud noorte ja nende juhendajate tunnustussündmus. Käivitus projekt „Noortevaldkonna digihüpe“, mille eesmärk on tõsta noorsootöötajate jt noortevaldkonna spetsialistide digipädevusi minimaalselt 48 omavalitsuses ning luua ja arendada innovaatilisi noortekeskseid lahendusi noorsootöö kvaliteetsemaks toimimiseks. Nõustamaks kohalikke omavalitsusi nutika noorsootöö alal, käivitati nn digioskuste pank, kuhu praegu panustab kümme noorsootöötajat. OSA Riiklikes noorte osalemist toetavates taotlusvoorudes (noortemalevad, püsi- ja projektlaagrid, „Noorte heaks“) pöörati seekord rohkem tähelepanu Ukraina sõjapõgenikest laste ja noorte kaasamisele, et toetada nende kohanemist ja integreerumist Eesti ühiskonda ning kultuuriruumi, eesti keele õpet ja noorte enesearengu tee jätkumist. Noorte püsi- ja projektlaagrites osales 842 Ukraina päritolu noort ning noortemaleva tegevustes 108 noort. Töötati välja lõimumis- ja keeleõppelaagrite toetusmeede, mille raames toetati 141 laagri korraldamist. Laagrites osales ligi 11 000 noort, kellest ligi pooled olid Ukraina päritolu. Ukraina sõjapõgenikest noorte paremaks lõimumiseks Eesti ühiskonda eraldati omavalitsustele täiendavat toetust keeleõppeks ja lõimumist toetavateks tegevusteks mitteformaalse õppimise keskkondades (sh noortekeskused, huvikoolid, huvitegevust pakkuvad organisatsioonid ja asutused). Tegevuste tulemused selguvad 2023. aastal. ISE Olulise sammuna noortevaldkonna arendamisel alustati noosootööd ja huviharidust reguleerivate seaduste ajakohastamist. Muudatustel on neli suuremat eesmärki: a) valdkonna mõistete ja ülesannete kaasajastamine; b) noorsootöö ja huvihariduse kättesaadavuse ning kvaliteedi tagamine; c) huvihariduse ja huvitegevuse riikliku lisatoetuse eraldamise mudeli muutmine; d) noorteühingute tegevustoetuse regulatsiooni korrastamine. Valmis noortevaldkonna tulevikustsenaariumide uuring ning käivitus uuring noortevaldkonna töötajaskonna töötingimuste, hetkeseisu ja väljakutsete analüüsimiseks, mis valmib 2023. aastal. 29 https://hm.ee/noorte-edu-toetuseks-voimekuse-arendamine-mitteformaaloppe-loimimiseks-formaaloppega-2021-2023 29 Noorsootöö ja huvihariduse nähtavuse suurendamiseks ning riikliku noorteinfo kättesaadavamaks muutmiseks muukeelsete noorte seas loodi noorteinfoportaalile Teeviit mitmekeelne noorteinfo veebileht www.teeviit.ee/youth-info. Olulise sammuna noortele kvaliteetsema noorsootöö ja huvihariduse teenuste pakkumiseks jätkati KOVide toetamist. Näiteks alustati KOV arengutoe ehk noortevaldkonna arendamiseks omavalitsustele suunatud riiklike tugitegevuste kontseptsiooni väljatöötamisega, mis valmib 2023. aastal. Samuti töötati 2022. aastal koosloomes huvihariduse valdkonna strateegiliste partneritega välja huvikoolide kvaliteedimõõdikud, mida 2023. a piloteeritakse ja täiendatakse. Kohalike omavalitsuste koostöös (perioodil 2018‒2022) loodud uuenduslike noorsootöö korraldamise mudelite tutvustamiseks ja turundamiseks viidi läbi maakondlikke seminare ning töötati välja veebitööriist, et toetada mudelite kasutuselevõttu noorsootöö paremaks korraldamiseks ja kvaliteedi tõstmiseks. KINDLUS Üheks viisiks noorsootöö võimaluste viimisel kõigi noorteni on mobiilne noorsootöö, millel pole aga seni selget riiklikku strateegilist arengusuunda ega eesmärki. Mobiilse noorsootöö väärtus teadvustus ühiskonnas selgemalt pandeemia ajal, kui paljud noored ei saanud olla enam oma harjumuspärastes keskkondades – koolis, huvikoolis, noortekeskuses – ja jäid isolatsiooni. 2022. a oli noortevaldkonna poliitikakujundamises üheks prioriteediks töötada välja mobiilse noorsootöö kontseptsioon (valmib 2023), mis aitaks mobiilset noorsootööd riigi tasandil ühtsemalt mõtestada ja kohalikes omavalitsustes paremini rakendada. Kõigile noortele võrdsete võimaluste tagamist ning üksijäämist ja ühiskonnast eemaldumist aitas ennetada ESFi tõrjutusriskis noorte toetamise programm. Programmi tegevustest sai perioodil 2015‒2022 osa 264 258 noort, sh 17 333 NEET-staatuses noort. Programmi tulemusnäitaja (tugimeetmetes osalenud NEET-noorte osakaal, kes 6 kuud pärast tegevusest lahkumist on väljunud NEET-noore staatusest, siht 50%) täitmine oli 67,6%, st suur osa programmis osalenud NEET-staatuses noortest jõudis tagasi tööturule või haridussüsteemi. 30 Programmi tegevuste eelarve täitmine Haridus- ja noorteprogrammi 2022. aasta lõplik eelarve oli ligi 840 miljonit eurot; eelarve maht suurenes võrreldes esialgsega ligi 209,5 miljonit euro võrra (33%). Kasvust 63,7 mln eurot moodustas täiendav rahastus lisaeelarvest sõjapõgenike esmaste vajadustega seonduvateks meetmeteks, sh keeleõppe ja lõimumise toetamiseks ning täiendavate õppekohtade loomiseks. Lisarahastus jaotus programmitegevuste kaupa järgmiselt: ligipääsu tagamine üldharidusele 48,9 mln eurot; võrdsete võimaluste tagamine hariduses 6,3 mln eurot; ligipääsu tagamine kutseõppele 5 mln eurot; ligipääsu tagamine kõrgharidusele 2,7 mln eurot ning haridusvõrgu korrastamine ja arendamine ning õppekava ja koolikorralduse arendus 0,5 mln eurot. Vabariigi Valitsuse reservist lisandus 12,9 mln eurot. 2021. aastast üle kantud eelarve maht oli 30,4 mln eurot, millest jätkatakse 2022. aastasse kandunud tegevusi. Eelarve lõplikku mahtu mõjutasid ka piirmäärata vahendite tegelikud laekumised ja avatud sildfinantseeringu maht. Programmi tegevuse Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine lõplik eelarve sisaldab kogu Erasmus+ 2021-2027 rahastamisperioodiks laekunud summat ning erineb seetõttu 2022. aastaks kavandatud eelarvest. Eelarve täitmine sujus siiski plaanipäraselt vastavalt esialgselt kavandatule. Programmi eelarve täitmisest moodustas 27% (205 mln eurot) riigi üldhariduskoolide, riigi kutseõppeasutuste ja riigi rakenduskõrgkoolide tegevus. Välisvahendite osakaal kuludest ja investeeringutest on ca 20% (122 mln eurot), millest EL struktuuritoetuste osa on 90 mln eurot. Tulemusvaldkonna kuludest kantakse üle eelarve jääk 46,5 mln eurot. Sellest 25,7 mln (55%) moodustab lisaeelarvega eraldatud vahendite jääk, mida sihipäraselt kasutati Ukraina sõjapõgenike esmaste vajadustega seonduvateks meetmeteks, mis jätkuvad 2023 aastal, mil nendeks vahendeid planeeritud ei ole. Kogu eelarvejäägist suurima mahuga olid haridusliku lõimumise ja eesti keele õppe toetamise vahendite jääk 3 mln eurot, mis kantakse 2023. aastasse üle eestikeelsele haridusele ülemineku toetamiseks, HTM haldusalas olevate riigi õppeasutuste (75) tegevuskulude ja eelarve jääk ca 2,9 mln eurot, mida kasutatakse sihtotstarbeliselt õppetegevuseks ja edasi lükkunud tegevuste kulude katteks, ning Riigi Kinnisvara ASi remonttöödega seotud kulud, kuna tööde lõpetamine lükkub järgmisesse aastasse. Detailne info ülekantud riigieelarve vahendite kohta on haridus- ja teadusministri käskkirja „2022. aasta riigieelarve vahendite ülekandmine 2023. aastasse“ seletuskirjas. Tulemusvaldkonna investeeringute jääk on 2,7 mln eurot, millest infotehnoloogiliste investeeringute jääk 1,7 mln eurot, Riigi Kinnisvara AS investeeringute jääk 624 tuh eurot, HTM haldusalas olevate asutuste investeeringute jääk 261 tuh eurot ja investeeringute lisaeelarve jääk 97 tuh eurot. Jääk tekkis hangete ettevalmistamise ja investeeringute rakendamise viibimise tõttu: tööde mahukuse ja kallinemise tõttu on osa neist lükkunud 2023. aastasse. Tulemusvaldkonna eesmärkide täitmist toetatakse ka Vabariigi Valitsuse KOV üksuste toetusfondi hariduskulude eelarvega, mis on 405,9 mln eurot ja ei kajastu valitsemisala eelarves. 31 Tabel 7. Haridus- ja noorteprogrammi eelarve täitmise ülevaade (tuhandetes eurodes) Haridus- ja noorteprogramm Esialgne Lõplik Täitmine Täitmine eelarve eelarve % Meede 1. Õpivõimalused ja hariduse korraldus 555 424 742 738 607 829 82% Investeeringud 60 214 64 256 56 824 88% 1.1. Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine Kulud 42 778 52 938 45 291 86% 1.2. Ligipääsu tagamine üldharidusele Investeeringud 64 718 611 85% Kulud 111 134 177 847 151 362 85% 1.3. Ligipääsu tagamine kutseõppele Investeeringud 499 1 769 1 574 89% Kulud 97 847 112 117 103 191 92% 1.4. Ligipääsu tagamine kõrgharidusele Investeeringud 1 717 2 016 1 675 83% Kulud 200 334 221 393 210 155 95% 1.5. Täiskasvanuhariduse arendamine ja Investeeringud 0 2 0 0% õppimisvõimaluste loomine Kulud 6 213 10 177 6 169 61% 1.6. Hariduse rahvusvahelise Investeeringud 0 194 128 66% konkurentsivõime edendamine Kulud 34 624 99 311 30 848 31% Meede 2. Õpetajate järelkasv ja areng, õpikäsitus ja - keskkonnad 44 994 61 943 50 671 82% 2.1 Õppekava ja koolikorralduse Investeeringud 1 575 6 729 4 283 64% arendustegevused Kulud 26 412 26 152 23 934 92% 2.2. Võrdsete võimaluste tagamine hariduses Kulud 10 368 23 490 17 790 76% 2.3. Õpetajate ja haridusasutuste juhtide arengu toetamine Kulud 6 639 5 573 4 663 84% Meede 3. Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed 17 574 19 275 13 961 72% 3.1. Kutsesüsteemi arendamine ja oskuste prognoosisüsteem OSKA Kulud 2 089 2 362 2 311 98% 3.2. Õppe seostamine tööturu vajadustega Investeeringud 0 222 136 61% Kulud 15 485 16 691 11 514 69% Meede 4. Noortevaldkonna arendamine 11 703 15 570 9 125 59% 4.1. Noorte ettevõtlikkuse ja omaalgatuste Investeeringud 0 21 21 100% toetamine (HOOG) Kulud 3 472 6 403 2 078 32% 4.2. Noorte kodanikuosaluse toetamine ja õiguste kaitsmine (OSA) Kulud 853 1 084 853 79% 4.3. Noorsootöö kättesaadavuse ja kvaliteedi Investeeringud 0 2 2 100% arendamine (ISE) Kulud 5 078 5 596 4 809 86% 4.4. Noortele ühiskonnas võrdsete võimaluste Investeeringud 0 52 34 65% tagamine (KINDLUS) Kulud 2 300 2 413 1 329 55% Haridus- ja noorteprogramm kokku Investeeringud 64 069 75 982 65 288 86% Kulud 565 626 763 545 616 297 81% KOKKU 629 695 839 527 681 585 32 LISA 1: mõõdikute tabelid tegevuse tasandi mõõdikutega Meetme 1 tegevusmõõdikud Tegevus 1.1. Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine Tegelik Sihttase Programmi tegevuse mõõdikud 2018 2019 2020 2021 2022 2022 2023 Gümnaasiumiastmega koolide arv (tk) 160 157 158 158 158 - - Riigigümnaasiumide arv (tk) 15 16 16 18 20 21 25 Tegevus 1.2. Juurdepääsu tagamine üldharidusele Tegelik Sihttase Programmi tegevuse mõõdikud 2018 2019 2020 2021 2022 2022 2023 Põhikoolist väljalangejate määr statsionaarse õppe kolmandas kooliastmes (%) kokku 0,3 0,3 0,2 0,25 0,3 hoida hoida poisid 0,3 0,4 0,3 0,3 0,4 taset taset tüdrukud 0,2 0,2 0,1 0,2 0,2 Allikas: EHIS Õppetööst väljalangejate määr gümnaasiumis esimesel õppeaastal (%) 1,6 1,2 0,7 0,9 1,2 <1,0 <1,0 Allikas: EHIS Keskhariduse omandanute osakaal 4 aastat pärast põhikooli lõpetamist 80,4 80,7 82,1 81,9 81,2 82 82 Allikas: EHIS Tegevus 1.3. Juurdepääsu tagamine kutseõppele Tegelik Sihttase Programmi tegevuse mõõdikud 2018 2019 2020 2021 2022 2022 2023 Õppetöölt väljalangejate määr kutseõppeasutustes kutsekeskhariduse 11,7 10,6 9,4 8,9 10,7 <11 <11 tasemel 1. õppeaastal (%) Allikas: EHIS Kutsealase hariduse30 omandanute osakaal 5 a pärast põhikooli lõpetamist (%) 23,0 23,0 22,4 22,3 21,6 kasvab kasvab Allikas: EHIS 30 Kutsealase hariduse all mõistetakse ainult tasemeõppes saadud kutseharidust. 33 Tegevus 1.4. Ligipääsu tagamine kõrgharidusele Tegelik Sihttase Programmi tegevuse mõõdikud 2018 2019 2020 2021 2022 2022 2023 Kõrgharidusõppest väljalangejate määr (kõrghariduse 1. astme õpingute esimesel aastal) (%) 17,3 17,0 15,2 14,5 15,1 16,4 16,2 Allikas: EHIS Doktorikraadi kaitsmiste arv õppeaastas 244 235 221 222 250 300 300 Allikas: EHIS Nominaalajaga31 lõpetanute osakaal kõrghariduses (%) 51,0 51,4 52,3 55,0 56,1 53,2 53,6 Allikas: EHIS Osakaal vilistlastest, kes on rahul õppejõudude ja andmed hoida hoida õpetamise ning juhendamisega32 - 79,6 - - 2023 III kv taset taset Allikas: Vilistlaste uuring Tegevus 1.5. Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine Tegelik Sihttase Programmi tegevuse mõõdikud 2018 2019 2020 2021 2022 2022 2023 25−64a madala haridustasemega täiskasvanute elukestvas õppes osaluse 7,6 8,6 6,5 8,6 10,7 >9,0 >9,0 määr33 (%) Allikas: Statistikaamet Mittestatsionaarses üldharidusõppes 19a ja hoida hoida vanemate õppijate arv 3487 3487 3698 3596 3541 taset taset Allikas: EHIS Õppetööst väljalangevuse määr mittestatsionaarses üldharidusõppes34 (%) 33 32 28 30 32 30 30 Allikas: EHIS 25a ja vanemate õppijate osakaal hoida hoida kutseharidusõppes (%) 39,6 41,7 42,4 41,1 38,5 taset taset Allikas: EHIS Tegevus 1.6. Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine Tegelik Sihttase Programmi tegevuse mõõdikud 2018 2019 2020 2021 2022 2022 2023 Eestis õppivate immatrikuleeritud välisüliõpilaste osakaal (%) 11,0 12,2 11,6 11,4 11,0 10-15 10-15 Allikas: EHIS 31 Nominaalaeg + 1a arvestatud nende õppekavade puhul, mille nominaalkestus on väiksem kui 4 aastat, nominaalaeg + 2a nende õppekavade puhul, mille nominaalkestus on vähemalt 4 aastat. Arvesse on võetud 1. ja 2.astme õppekavad. 32 2019. a tulemus muudetud seoses metoodika muutusega. Allikas: Vilistlaste uuring (Rahulolevate vilistlaste osakaal väljendub vastusevariantides "pigem nõustun" ja "nõustun täiesti"). 33 Mõõdik kajastab küsitlusele eelnenud nelja viimase nädala jooksul tasemehariduses või koolitusel osalenute osatähtsust 25–64-aastaste hulgas. Madala haridustaseme all mõistetakse põhiharidusega või sellest madalama haridusega inimesi (ISCED 0-2). 34 Arvesse on võetud kõik mittestatsionaarse õppe õppevormid gümnaasiumiastmes. 34 Meetme 2 tegevusmõõdikud Tegevus 2.1. Õppekava ja koolikorralduse arendustegevused Tegelik Sihttase Programmi tegevuse mõõdikud 2018 2019 2020 2021 2022 2022 2023 Liikuma Kutsuva Kooli võrgustikku kuuluvate koolide arv 40 78 148 148 184 kasvab kasvab Allikas: Liikuma Kutsuva Kooli programm35 Õpilaste osakaal, kes on liikumisvõimalustega koolis pigem rahul või väga rahul36 (%) 27,4 26,3 31,6 31,8 30,7 4. klass 13,8 12,3 14,7 16,3 16,1 kasvab kasvab 8. klass 15,9 13,8 16,3 15,8 15,5 11. klass Allikas: Rahulolu-uuring Õpilaste osakaal, keda ei ole viimase kahe nädala jooksul korduvalt kiusatud (%) 67,6 65,4 67,8 66,0 63,5 4. klass 75,6 74,0 74,2 79,3 76,7 8. klass kasvab kasvab 82,1 89,5 89,1 92,4 90 11. klass 88,0 87,6 - 92,4 87,8 kutseõppeasutuste õppijad Allikas: Rahulolu-uuring Üldhariduskoolide õpetajate osakaal, keda ei ole viimase kahe nädala jooksul korduvalt kiusatud õpilaste, lapsevanemate, kolleegide 85,0 . - 87,5 - - - poolt (%) Allikas: Rahulolu uuring Andeka õppija toetamine uus mõõdik, metoodika töötatakse välja Tegevus 2.2. Võrdsete võimaluste tagamine hariduses Tegelik Sihttase Programmi tegevuse mõõdikud 2018 2019 2020 2021 2022 2022 2023 Koolivälise nõustamismeeskonna soovitatud tugispetsialistide teenuste rakendamise täpsusta- täpsusta- - 69 72 74 76 osakaal põhihariduses (%) misel misel Allikas: EHIS Tavaklassi kaasatud tõhustatud ja eritoe õpilaste osakaal kõigist tõhustatud ja eritoe 33,1 31,1 32,1 34,4 36,2 >31 >31 õpilastest Allikas: EHIS Eesti keele teise keelena põhikooli lõpueksami keskmine sooritustulemus 69 69 -37 65 60 75 75 Allikas: Harno 35 Liikuma Kutsuva Kooli programm (projekt „Kooliõpilaste liikumisaktiivsuse toetamine“ Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuse 2014–2021 programmi „Local Development and Poverty Reduction“ raames). 36 Õpilaste osakaal, kes on liikumisvõimalustega koolis üle keskmise rahul, st õpilased, kes on vastanud kõigile kolmele liikumisvõimalustele hinnangu andmise küsimusele (1. Saan iga päev vähemalt mõnes vahetunnis õue minna. 2.Tundides ei pea ma kogu aeg istuma, vaid saan vahepeal liikuda, nt rühmatööd tehes või ülesandeid lahendades. 3. Õpetajad julgustavad meid vahetunnis aktiivselt liikuma.) "pigem olen nõus" ning "olen täiesti nõus". 37 Eriolukorrast tulenevalt ei olnud võimalik arvutada. 35  Tegelik Sihttase Programmi tegevuse mõõdikud 2018 2019 2020 2021 2022 2022 2023 Eesti keele teise keelena gümnaasiumi riigieksami keskmine sooritustulemus 75 75 74 73 67 75 75 Allikas: Harno Eesti keele kui teise keele eksamil vähemalt B2-taseme saavutanute osakaal täpsusta- täpsusta- 86,5 81,8 83,1 77,3 75,5 gümnaasiumi statsionaarses õppes (%) misel misel Allikas: Harno Tipptasemel oskustega38 õpilaste osakaal eesti keelest erineva õppekeelega koolis võrreldes eestikeelse kooliga andmed loodusteadused 5,3/14,6 - - - 6,5/16 - 2023. a lugemisoskus 5,7/16,7 7/18 matemaatika 9,8/17,5 11/19 Allikas: PISA Õpetajate osakaal, kes on enda hinnangul saanud vajaliku õppe erivajadustega laste 45,5 - - 46,3 - kasvab kasvab õpetamiseks ja/või toetamiseks, alusharidus Allikas: Rahulolu uuring Õpetajate osakaal, kes on enda hinnangul saanud vajaliku õppe erivajadustega laste 43,7 - - 43 - kasvab kasvab õpetamiseks ja/või toetamiseks, üldharidus Allikas: Rahulolu uuring Alushariduse õpetajate osakaal, kes nõustuvad, et lasteaed ja erinevad lasteaiavälised spetsialistid, sh arstid, tugi- ja lastekaitsespetsialistid ning politsei jt, 56,2 - - 59,2 - kasvab kasvab teevad erivajadustega laste toetamisel head koostööd Allikas: Rahulolu uuring Üldhariduskoolide õpetajate osakaal, kes leiavad, et kool ja erinevad koolivälised spetsialistid sh politseinikud, nõustajad, arstid, psühholoogid, noorsootöötajad jt 60,8 - - 65,3 - kasvab kasvab teevad hariduslike erivajadustega laste toetamisel head koostööd Allikas: Rahulolu uuring Õpetajate osakaal, kes tunnevad, et nad on hästi või väga hästi ette valmistatud õpetamiseks mitmekultuurilises või –keelses 15,7 - - - - - - keskkonnas Allikas: TALIS 38 PISA 5. ja 6. tase. 36 Tegevus 2.3. Õpetajate ja haridusasutuste juhtide arengu toetamine Tegelik Sihttase Programmi tegevuse mõõdikud 2018 2019 2020 2021 2022 2022 2023 Koolijuhtide osakaal, kes võtsid ette meetmeid, toetamaks õpetajate koostööd uute õpetamispraktikate väljaarendamiseks 45 - - - - - - (%) Allikas: TALIS Kuni 39a õpetajate osakaal üldhariduskoolides (%) 27,0 27,0 27,0 26,5 26,4 27,5 28,0 Allikas: EHIS Konkurss õpetajakoolituse õppekohtadel39 0,9 1,1 1,0 1,2 1,1 >1 >1 Allikas: SAIS, EHIS Õpetajate sooline struktuur naised/mehed N 85,5 N 85,5 N 85,4 N 85,2 N 85,2 N 84,5 N 84 üldhariduskoolides (%) M 14,5 M 14,5 M 14,6 M 14,8 M 14,8 M 15,5 M 16 Allikas: EHIS Õpetajate osakaal (%), kes leiavad, et amet on ühiskonnas väärtustatud 26,4 - - - - - - Allikas: TALIS Õpetajate osakaal, kes vähemalt kord kuus on õpetanud koos teise õpetajaga (%) 21,5 - - - - - - Allikas: TALIS Meetme 3 tegevusmõõdikud Tegevus 3.2. Õppe seostamine tööturu vajadustega Tegelik Sihttase Programmi tegevuse mõõdikud 2018 2019 2020 2021 2022 2022 2023 1−3 aastat tagasi kutsehariduses õpingud lõpetanud 20−34a inimeste tööhõive määr (%) 77,8 82,7 80,3 70,6 75,1 >80 >80 Allikas: Eurostat 1–3 aastat tagasi kolmandal tasemel õpingud lõpetanud 20−34a tööhõive määr 89,2 87,6 85,7 92,4 87,3 >88 >88 Allikas: Eurostat Õppeasutuste osakaal, kes on ettevõtlusmooduli kasutusele võtnud40 (%) 37 48 59 63 70 65 70 Allikas: Ettevõtlusõppe programmi "Edu ja Tegu" aruanne, EHIS LTT (loodus- ja täppisteadused, tehnika, tootmine ja ehitus) erialade lõpetajate osakaal kõrghariduses (%) 27,7 27,9 27,4 28,1 27,5 30 30 Allikas: EHIS IT õppesuuna lõpetajate arv aastas kõrghariduses 604 718 766 975 847 975 975 kutsehariduses 520 507 486 499 424 520 520 Allikas: EHIS 39 Näitab õpetajakoolituse õppekavade konkursi suhet ülikoolide kõigi bakalaureuse- ja magistriõppe õppekavade keskmisesse konkurssi. Üle 1 tähendab, et konkurss on keskmisest suurem, alla 1, et väiksem. Konkurss näitab kandidaatide arvu ühe õppima tulekut kinnitanu kohta. 40 Indikaator hõlmab kõiki üldhariduskoole, kutseõppeasutusi ja kõrgkoole. 37  Tegelik Sihttase Programmi tegevuse mõõdikud 2018 2019 2020 2021 2022 2022 2023 Vilistlaste rahulolu praktikavõimalustega 41 andmed bakalaureuseõpe (%) 58,0 hoida hoida - - - 2023 magistriõpe (%) 61,3 III kv taset taset Allikas: Vilistlaste uuring Töökohapõhises õppevormis lõpetajate osakaal kõigist kutseõppe lõpetajatest (%) 11,9 12,4 15,2 17,2 13,2 18,0 19,0 Allikas: EHIS Meetme 4 tegevusmõõdikud Tegevus 4.1. Noorte ettevõtlikkuse ja omaalgatuse toetamine (HOOG) Tegelik Sihttase Programmi tegevuse mõõdikud 2018 2019 2020 2021 2022 2022 2023 18-26a noorte juhitud mittetulundusühingute osatähtsus (%) aktiivsete mittetulundusühingute 4,6 4,2 2,0 1,8 andmed 4,8 5,0 hulgas mais 2023 Allikas: Statistikaamet Huvikoolis õppivate noorte osakaal (%) kõikide 7–26a noorte hulgas 28,9 29,9 30,3 32,3 34,1* 30,8 31,1 Allikas: EHIS, Statistikaamet Noorte omaalgatusprojektide arv (ja toetatud 164 179 32 168 hoida hoida projektide osakaal) - (71%) (74%) (50%) (42%) taset taset Allikas: Harno Noorte ettevõtjate osatähtsus (%) 18-26a noorte andmed hulgas 3,9 3,8 4,0 4,3 4,4 4,7 mais 2023 Allikas: Statistikaamet * Esialgsed andmed Tegevus 4.2. Noorte kodanikuosaluse toetamine ja õiguste kaitsmine (OSA) Tegelik Sihttase Programmi tegevuse mõõdikud 2018 2019 2020 2021 2022 2022 2023 Osalusvormide arv - 79 82 91 92 hoida taset hoida taset Allikas: Eesti Noorteühenduste Liit Toimiva osaluskoguga kohalike omavalitsuste osakaal (%) kõigist hoida taset hoida taset 74,4 89,9 94,0 92,0 68 omavalitsustest (89,9) (89,9) Allikas: Eesti Noorteühenduste Liit 18-26a kandidaatide osakaal (%) kõigi kohalike omavalitsuste volikogu valimiste 6,542 - - 5,4 - ei mõõdeta ei mõõdeta kandidaatide hulgas Allikas: Statistikaamet 15-26a noorte osakaal (%), kes on osalenud organiseeritud vabatahtlikus tegevuses - - - 22 26,5 täpsustub täpsustub Allikas: Statistikaamet 41 Rahulolevate vilistlaste osakaal väljendub vastusevariantides "pigem nõustun" ja "nõustun täiesti". 42 2017. aasta kohalike omavalitsuste valimiste põhjal. 38 Tegevus 4.3. Noorsootöö kättesaadavuse ja kvaliteedi arendamine (ISE) Tegelik Sihttase Programmi tegevuse mõõdikud 2018 2019 2020 2021 2022 2022 2023 Kohalike omavalitsuste osakaal, kus noorsootöö teenused on vähemalt andmed hoida hoida - 59,0 69,6 34,2 „edasijõudnu“ tasemel (%) juunis 2023 taset taset Allikas: minuomavalitsus.ee Noorsootöö teenustega rahul olevate noorte osakaal (%) hoida hoida 87 - 90 - - Allikas: Uuring "Noorsootöös osalevate noorte rahulolu taset taset noorsootööga" Tegevus 4.4. Noortele ühiskonnas võrdsete võimaluste tagamine (KINDLUS) Tegelik Sihttase Programmi tegevuse mõõdikud 2018 2019 2020 2021 2022 2022 2023 15-26a noorte osakaal (%), kes hindavad, et tugi on kättesaadav Mõõdiku metoodika on väljatöötamisel Allikas: Statistikaamet 15-29a osakaal, kes ei tööta, ei õpi ega osale hoida koolitusel (NEET staatuses noored) (%) 11,7 9,8 11,7 11,2 10,6 11,1 taset Allikas: Statistikaamet 39  Tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus“ 2022. aasta TULEMUSARUANNE 2023 Haridus- ja Teadusministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 1 Sisukord Sisukord ..................................................................................................................................... 2 1. TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE NING ETTEVÕTLUSE TULEMUSVALDKOND ........ 3 1.1. Tulemusvaldkonna üldinfo ........................................................................................... 3 1.2. Tulemusvaldkonna mõõdikud ...................................................................................... 4 1.3. Tulemusvaldkonna kulude lõpliku eelarve jaotus programmide lõikes .......................... 4 1.4. Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine ....................................................... 5 1.5. Tulemusvaldkonna olukorra analüüs ............................................................................ 5 2. TEADUSSÜSTEEMI PROGRAMM ....................................................................................12 2.1. Programmi üldinfo .......................................................................................................12 2.2. Programmi mõõdikud ja analüüs .................................................................................12 2.3. Programmi tegevuste täitmise analüüs .......................................................................14 2.4. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine .............................16 3. TEADMUSSIIRDE PROGRAMM ...........................................................................................17 3.1. Programmi üldinfo .......................................................................................................17 3.2. Programmi mõõdikud ..................................................................................................17 3.3. Programmi olukorra analüüs .......................................................................................19 3.4. Programmi tegevuste täitmise analüüs .......................................................................20 3.5. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine .............................23 4. ETTEVÕTLUSKESKKONNA PROGRAMM .......................................................................25 4.1. Programmi üldinfo .......................................................................................................25 4.2. Programmi mõõdikud ..................................................................................................25 4.3. Programmi olukorra analüüs .......................................................................................27 4.4. Programmi tegevuste täitmise analüüs .......................................................................27 4.5. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine .............................29 5. EHITUSE PRORGAMM .....................................................................................................30 5.1. Programmi üldinfo .......................................................................................................30 5.2. Programmi mõõdikud ..................................................................................................30 5.3. Programmi olukorra analüüs .......................................................................................31 5.4. Programmi tegevuste täitmise analüüs .......................................................................33 5.5. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine .............................37 LISA. Tulemusvaldkonna sisend riigi 2022. aasta majandusaasta koondaruandesse ...............39 2  1. TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE NING ETTEVÕTLUSE TULEMUSVALDKOND 1.1. Tulemusvaldkonna üldinfo Tulemusvaldkonda panustab riigi valdkondlikest arengukavadest Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava (TAIE) 2021–2035. TAIE arengukava on Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ühiselt elluviidav arengukava. Tulemusvaldkonna eesmärk on sama, mis TAIE üldeesmärk: Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele. TAIE arengukava on HTM ja MKM ühiselt elluviidav arengukava ning seda viiakse ellu erinevate programmidega. Tulemusvaldkonnaga on strateegia „Eesti 2035“ sihtidest enim seotud sihid: • Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik • Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond • Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik Tulemusvaldkonna strateegiadokumendid Tulemusvaldkond Programm sh vastutavad (valdkonna arengukavad, poliitika põhialused ministeeriumid jms) 1. Teadussüsteemi programm – vastutaja Haridus- ja Teadusministeerium 2. Teadmussiirde programm – Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning vastutajad Haridus- ja ettevõtluse arengukava 2021–2035 (TAIE). Teadusministeerium ning Lisaks on tulemusvaldkonna programmide Majandus- ja Teadus- ja Kommunikatsiooniministeerium arendustegevus ning sisendiks ehitusvaldkonna strateegiad „Ehituse ettevõtlus pikk vaade 2035“ ja „Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia“ ning 3. Ettevõtluskeskkonna programm – turismivaldkonna strateegia “Turismistrateegia vastutaja Majandus- ja 2022-2025" Kommunikatsiooniministeerium 4. Ehituse programm – vastutaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 3  1.2. Tulemusvaldkonna mõõdikud Tabel 1. Tulemusvaldkonna mõõdikud Tegelik Sihttase Tulemusvaldkonna mõõdikud 2020 2021 2022 2022 2023 2035* Riigieelarves kavandatud TA rahastamine 0,75 1 1 ≥1 ≥1 osakaaluna SKP-st (%) Allikas: Riigieelarve seletuskiri Erasektori TA kulutuste tase SKP-st (%)** 0,96 0,98 *** 1 1,1 2 Allikas: Statistikaamet Nominaalne tööjõutootlikkus EL-27 82,6 86,6 82,5**** 86 88 110 keskmisest (%) Allikas: Eurostat Koht Euroopa innovatsiooni Tugev Tugev Mõõdukas tulemustabelis (koht Tugev Tugev innovaator innovaator innovaator tulemusrühmas) innovaator innovaator (11. koht) (9. koht) (12. koht) Allikas: Euroopa Komisjon * Märgitakse juhul, kui on tegemist strateegia „Eesti 2035“ mõõdikuga ** Vastavalt TAIE metoodikale mõõdetakse ettevõtlussektori TA kulutuste osakaalu (BERD, Statistikaamet tabel TD052) *** Andmeid ei ole veel avaldatud ****Esialgne tulemus 1.3. Tulemusvaldkonna kulude lõpliku eelarve jaotus programmide lõikes Teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse tulemusvaldkonna kulude eelarve jaotus 2022. aasta kohta ja programmide lõikes on esitatud sektordiagrammina. -83,0 mln eurot Teadussüsteemi programm -184,3 mln Teadmussiirde programm -82,7 mln eurot eurot Ettevõtluskeskkonna programm -138,8 mln Ehituse programm eurot 4  1.4. Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine Tulemusvaldkonna eelarvesse kavandatud kulude täitmine on olnud 78% (tabel 2), enim vastab täitmine lõplikule eelarvele teadussüsteemi programmi korral (94%). Täpsemalt on programmide eelarvete täitmisi analüüsitud vastavates alapeatükkides. Tabel 2. 2022. aasta teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse tulemusvaldkonna eelarve täitmine programmide lõikes, kulud tuhandetes eurodes. Esialgne eelarve, tuh Lõplik eelarve, tuh Täitmine, tuh eurot Täitmine eurot eurot (%) Kulud -528 857 -488 723 -378 872 78% 1.5. Tulemusvaldkonna olukorra analüüs Valdkonna toimimiskeskkond 2022. aastal 2022. aasta kokkuvõttes langes SKP reaalkasv 1,3%. Euroala majanduskasv aeglustus sõja põhjustatud energiakriisi ja kiire inflatsiooni tõttu ja see mõjutas ka Eesti majanduse käekäiku. Positiivset mõju SKP-le avaldasid koroonakriisist taastunud majutus- ja toitlustussektor. Suurema negatiivse mõjuga olid kinnisvaraalane tegevus, energeetika, kaubandus, põllumajandus ja finantstegevused. Sõja puhkedes mitmekordistusid energiatoodete hinnad ja see vedas ka üldist hinnakasvu ning mõjutas tarbimist. Eratarbimine kasvas 2022. aastal 2,6%, valitsemissektori tarbimine jäi muutumatuks. Aasta kokkuvõttes langesid investeeringud 10,9%. Nii eksport kui ka import kasvasid sarnases tempos, vastavalt 5% ja 5,8%. Teist aastat järjest oli aga negatiivne netoeksport, mis tähendab, et Eestisse osteti 200 miljoni euro eest rohkem kaupu ja teenuseid, kui suudeti välismaale müüa. Venemaa algatatud sõja põhjustatud energiakriisi leevandamiseks ettevõtjatele töötati välja ning käivitati erakorralised laenukäendus instrumendid ning töötati välja ettevõtjate varustuskindluse toetusmeede, mis avaneb 2023. a kevadel. Teadus- ja arendustegevuse vaatest iseloomustas 2022. aastat kasvav nõudlus teadus- ja arendustegevuse (TA), teadusnõustamise ja nende valdkondade spetsialistide järele. Teadlaste nõu ja abi on vaja nii rohe- ja digipöördes kui kriisidega toimetulekul. Ettevõtete TA-tegevuse aktiveerumine toob kaasa kasvava nõudluse TA-spetsialistide järele. Pudelikaelaks on kujunemas doktorikraadiga TA-töötajate nappus nii akadeemilises sektoris kui väljaspool. Väljakutseks on ka kiire hinnatõusu mõju teadusasutuste toimetulekule. Venemaa agressiooni tagajärjel katkesid ühistegevused Vene partneritega (Nt ERA-NET RusPlus), aga üldiselt on Ukrainas toimuva sõja mõju Eesti teaduse vaates tagasihoidlik. Eesti osales EL kesksetes algatustes. EL tasandil käivitati Ukraina põgenikest teadlaste toetusmeede MSCA4Ukraine, mille tulemusi on oodata 2023. a jaanuari lõpuks. Eestist esitati meetmesse 10 5 taotlust Ukraina teadlaste ja doktorantide töölevõtmiseks Eesti ülikoolidesse. Lisaks käivitati toetusmeede Ukraina sõjapõgenikest teadlaste kaasamiseks stardi- ja rühma- ning arendusprojektidesse. 2022. a kaasati stardi- ja rühmaprojektidesse 12 Ukraina teadlast. Valdkonna olukorra analüüs Kulutused teadus- ja arendustegevusele. 2021. aasta riigieelarves oli teadus- ja arendustegevuse rahastamiseks esimest korda planeeritud 1% SKP-st ja 2022. aastal 1% SKPst tase säilitati1. Eesti investeeringud teadus- ja arendustegevusse on viimasel viiel aastal suurenenud. Positiivseks tuleb pidada erasektori teadus- ja arendustegevuse rahastamise hoogustumist, mille kasv ületas 2022. a avaliku sektori (riigi- ja kõrgharidussektori asutused) rahastamise kasvu. Riigieelarve eraldiste jõudmine teadus- ja arendustegevuse kulutustesse toimub viitajaga, mistõttu 2021. aastal oli teadus- ja arendustegevuse kulutuste rahastamine Eestis avalikus sektoris 0,75% SKPst ja erasektoris 1% SKPst (sh ettevõtlussektor Eestis 0,98%)2, Euroopa Liidus (EL) keskmiselt 0,76% SKPst ja erasektori rahastatud TA kulutused 1,5% SKPst. Ettevõtlussektori teadus- ja arendustegevuste kulutuste osatähtsus SKP-st on viimastel aastatel kasvanud, jõudes 2021. aastal ligi ühe protsendini. Alates 2017. aastast on erasektori kulutused TA-sse kahekordistunud ning suurimateks panustajateks on olnud töötleva tööstuse ning info ja side valdkonnad. Vaatamata sellele jääb Eesti EL keskmisest endiselt tugevalt maha just erasektori TA kulutuste mahu poolest. Eestis on arenenud riikide eeskujul seatud strateegiliseks eesmärgiks jõuda avaliku ja erasektori teadus- ja arendustegevuse rahastuses proportsioonini 1:2. Nüüd, kui avaliku sektori 1% eesmärk on saavutatud, tuleb erasektorit tagant tõugata 2% saavutamisel. Selleks tuleb leida sobivad poliitikavahendid ja luua innovatsiooni soodustav keskkond, et motiveerida ettevõtteid rohkem investeerima. Eesti innovatsioonisuutlikkus. Ettevõtete innovatsioonisuutlikkus on viimastel aastatel samuti tõusnud. Innovatsioonisuutlikkust iseloomustab tootlikkus hõivatu kohta. Selle mõõdiku näitaja on pidevalt tõusutrendis ja läheneb EL keskmisele, kuid 2035. a sihttase on siiski veel kaugel. 2021. aasta nominaalne tööjõutootlikkus Eestis oli 86,6% Euroopa keskmisest, saavutades sellega ajaloo kõrgeima taseme. 2022. aastal toimus aga oluline tagasiminek, kui tootlikkuse suhe EL-27 keskmisesse kukkus 82,5%-ni. Euroopa innovatsiooni tulemustabelis lootis Eesti 2022. aastal jõuda tugeva innovaatori tasemele, mis oli saavutatud ka aasta varem. Napilt jäi Eesti 99,96-protsendilise innovatsiooniindeksiga aga mõõdukaks innovaatoriks3, olles siiski viimase seitsme aasta jooksul läbi teinud suurima arenguhüppe. See viitab asjaolule, et ka teised riigid panustavad aktiivselt oma innovatsioonisüsteemide parendamisse ja toetamisse, konkurents tiheneb ning Eestil on tarvis panustada senisest rohkem, et soodustada Eesti ettevõtete püsimist rahvusvahelises konkurentsis. Alates 2015. aastast on Eesti innovatsiooniindeks kasvanud 24% ning 2022. aasta tulemus oli võrreldes teiste mõõdukate riikidega üle keskmise. Kõrged tulemused saavutas Eesti 1 Rahandusministeerium. Riigieelarve. 2 Eesti ettevõtlussektor jääb selles osas ELile tugevasti alla (EL 1,49%) https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/RD_E_GERDTOT__custom_5205757/default/table?lang=en 3 Peamiselt on langus toimunud tooteinnovatsiooni vähenemise tõttu. Indeksisse lisatud uue alamindikaatori „environment-related technologies“ osas on Eestil samuti palju arenguruumi. 6 valdkondades, mis puudutavad inimressursse, koostööd ja uurimissüsteeme. Neist kahes viimases kategoorias on Eesti alates 2015. aastast kõvasti paranenud. Samuti on innovatsiooniga tegelevate ettevõtete arv teinud viimase 7 aastaga suure kasvu. Samas selgelt kõige nõrgema tulemuse tegi Eesti keskkonnasäästlikkuses, kus alates 2015. aastast on kõige suurema languse teinud keskkonnaga seotud tehnoloogiad. Positiivsed arengud • Eesti on seadnud strateegiliseks eesmärgiks hoida riigieelarve teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastus 1% SKPst. Kui 2021. aasta riigieelarves oli teadus- ja arendustegevuse rahastamiseks esmakordselt planeeritud 1% SKP-st ehk 286,4 miljonit eurot, siis 2022. aastal seda taset säilitati (323,7 miljonit eurot). Tuleb silmas pidada, et riigieelarve eraldised planeeritakse, võttes arvesse riigieelarve eelnõu koostamisel kehtivat majandusprognoosi (2022. a SKP prognoos oli 32,37 mld). Tegelik SKP võib prognoosist erineda ning riigieelarve eraldised ei pruugi jõuda asutuste kulutustesse samal aastal. Seetõttu võib eeldada, et teadus- ja arendustegevuse statistikas Eesti riigi toel rahastatud kulutustes siiski 1% tasemele SKP-st ei jõua. • 2022. a kinnitati nelja TAIE fookusvaldkonna teekaardid (digilahendused igas eluvaldkonnas, tervisetehnoloogiad ja -teenused, kohalike ressursside väärindamine, nutikad ja kestlikud energialahendused). Ulatusliku kaasamisprotsessi käigus lepiti teadlaste, ettevõtjate, ministeeriumide jt partneritega kokku ühised arengusihid fookusvaldkonnale ja viisid, kuidas neid saavutada. Fookusvaldkonnad on TAIE arengukavas kinnitatud teadus- ja arendustegevuse valdkonnad, kus teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse koostöös on kõige suurem potentsiaal pakkuda lahendusi ühiskonna ees seisvatele väljakutsetele ja kasutada teaduse praktilisi väljundeid ühiskonna ja ettevõtluse teenistuses. • Uurimistoetuse hindamisel mindi 2022. a üle paneelhindamisele, st taotlusi hinnatakse valdkondlikes eksperdikomisjonides. Võrreldes varasema hindamiskorraldusega, kus ühte taotlust hindas kuni kolm retsensenti, hindab eksperdikomisjon kõiki oma valdkonda kuuluvaid taotlusi ja see aitab taotluste hindamist ühtlustada. Samuti on uurimistoetuste rahastamises vähendatud aastatevahelist kõikumist taotlusvoorude eelarves, et hoida taotlusvoorude maht igal aastal sarnasel tasemel. 2021. ja 2022. a taotlusvooru mahud on jäänud selle tulemusel 10 mln euro juurde. • Koostöös, teadusasutuste ja teadlasorganisatsioonidega töötati välja teaduseetika korralduse ja järelevalve süsteemi ettepanekud ja Eesti Teadusagentuuri alustas süsteemi elluviimiseks vajalikke ettevalmistusi. • 2022. a jätkus doktoriõppe reform. Alates 2022. aasta sügisest tuleb doktorantidele pakkuda ülikoolides nooremteaduri ametikohta ja maksta neile Eesti keskmist palka. Teise variandina võib doktorant teadmussiirde doktorantuuri raames töötada mõnes ülikoolivälises asutuses või ettevõttes ja panustada seal oma doktoritööga seotud valdkonnas. Töötati välja tingimused koostöödoktorantuuri (teadmussiirde doktorantuuri) toetamiseks, mille käigus doktorant-nooremteadurid 7 töötavad asutustes või ettevõtetes tööandjatele huvipakkuvate teemadega. See aitab ette valmistada tippspetsialiste ning teadus- ja arendustöötajaid era- ja avalikule sektorile ning edendada ülikoolide, ettevõtete, avaliku sektori jt asutuste tihedamat ja pikemaajalist koostööd. • Jätkus teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse (TAKS) põhjalik uuendamine, mille käigus otsiti koostöös sihtrühmade ja partneritega lahendusi teadus- ja arendussüsteemi muutmisvajadustele. Teadus- ja arendustegevuse korraldust uuendades reguleeritakse nüüdisaegses teadussüsteemis olulised teemad nagu avatud teadus ja teaduseetika ning korrastatakse riiklik juhtimissüsteem ja rahastamisinstrumendid, et need oleksid omavahel süsteemsemalt kooskõlas ja toetaksid uues strateegias seatud eesmärkide saavutamist. 2022. a lõpul saatis Vabariigi Valitsus eelnõu Riigikogule menetlemiseks, kuid paraku ei jõudnud Riigikogu seaduseelnõu enne valimisi lõpuni menetleda. • Eesti ettevõtete tehnoloogia- ja teadmusmahukuse kasvatamiseks jätkati rakendusuuringute programmi elluviimist ning töötati välja ettevõtjate vajadustes lähtuva rakendusuuringute keskuse institutsionaalne mudel, mille tegevused käivituvad 2023. aastal. • Eesti otsustas ühineda loodava NATO DIANA kiirendi ja NATO Innovatsioonifondiga. NATO DIANA raames rajatakse üle Alliansi iduettevõtete kiirendivõrgustik, testkeskuste võrgustik ning usaldusväärse kapitali andmebaas. Eesti kiirendi avatakse 2023. aastal. NATO Innovatsioonifondi eesmärk on säilitada ja tugevdada NATO liikmesriikide tehnoloogilist eelist ning investeerida kahese kasutusega süvatehnoloogia ettevõtetesse. • Käivitus õiglase ülemineku fondi investeeringute toetusmeede, mille raames toetati 2022. aastal Neo Performance Materialsi poolt Narvasse rajatavat magnetite tootmistehast koos teadus- ja arenduskeskusega. • Eesti taastekava raames käivitusid toetusmeetmed Eesti ettevõtete digi- ja rohepöörde elluviimiseks. • Venemaa algatatud sõja põhjustatud energiakriisi leevandamiseks ettevõtjatele töötati välja ning käivitati erakorralised laenukäenduse instrumendid ning töötati välja ettevõtjate varustuskindluse toetusmeede, mis avaneb 2023. aasta kevadel. • Tööjõu kättesaadavuse parandamiseks leevendati nõudeid välismaalaste palkamiseks. • Töötati välja riiklik turujärelevalve strateegia eesmärgiga tagada järjepidev ja terviklik lähenemisviis turul olevate toodete ohutuse tagamiseks. • Eesti riigi jaoks strateegiliste sektorite toimepidavuse tagamiseks töötati välja välisinvesteeringute taustakontrolli mehhanism. • Taastuvenergia ehitiste rajamise kiirendamiseks on ettevalmistamisel eelnõu, mis käsitleb hoonestusloa ühendamist ehitusloa ja veeloaga ning keskkonnamõjude hindamise protsesside lühendamist. 8  • Seni riigi tasandil puuduva elukeskkonna kvaliteedi tervikkäsitluse loomiseks alustati 2024. aasta jaanuariks valmivat alusuuringut eesmärgiga algatada elukeskkonna arengukava koostamine. • Ehitisregistri (EHR) uus menetluskeskkond on juba praegu selgelt lühendanud ehitus- ja kasutuslubade menetlusaegu (üle eesti keskmiselt alla 30 päeva – enam kui 25% paranemine) ning ühtlustanud menetlusprotsesse üle Eesti. • Ehitusvaldkonna digitaliseerimise toetamiseks on läbi viidud rahastusprogramm Ehituse e-hüppe I voor, millega toetatakse 62 projekti kokku €2,6 milj. • Käivitati hoonete rekonstrueerimist käsitlev LIFE IP BuildEst teadus- ja arendusprogramm. • Valmis hoonete süsinikujalajälje arvestuse esialgne metoodika, andmebaas ja kalkulaator. Eesti 2035“ strateegiliste sihtide suunas liikumine Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihi tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik majandus raames seatud eesmärgid kajastuvad TAIE arengukavas. Mitmed TAIE arengukava mõõdikud on ühtlasi „Eesti 2035“ mõõdikud: teadustegevust ja innovatsiooni puudutavad TA kulud erasektoris, tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest, teadlaste ja inseneride arv erasektoris 1000 elaniku kohta ja Eesti positsioon Doing Business indeksi edetabelis. Üldiselt võib mõõdikute osas märgata ootuspärast paranemist, kuigi nominaalne tööjõutootlikkus kukkus 2022. aastal tagasi 2020. aasta tasemele. Ehkki progress on märgatav, on kõik sihttasemed veel kaugel ning eeskätt tuleks jõuliselt kasvatada teadlaste ja inseneride arvu erasektoris. „Eesti 2035“ Vabariigi Valitsuse tegevuskava vaates on plaanipäraselt edasi liigutud. Nii eespool loetletud tulemusvaldkonna 2022. aasta kõige olulisemad edusammud kui ka HTMis ja MKMis ette valmistatavad uued toetusmeetmed on otseselt seotud „Eesti 2035“ tegevuskava tegevustega. Ka järgnevalt käsitletud tulemusvaldkonna väljakutsed on seotud tegevuskava majandust ja kliimat ning riigivalitsemist käsitlevas osas esitatud vajalike muutustega (B. Suurendame Eesti majandusele oluliste valdkondade võimekust; C. Suurendame teaduse mõjusust ja mitmekesisust, hoides teaduse kõrget taset). Kokkuvõtlik ülevaade pikaajalise arengustrateegia elluviimisest (sh HTMi ja MKMi valitsemisalas) on leitav Riigikantselei dokumendist „Ülevaade Vabariigi Valitsuse tegevusest 2022. aastal“4, mis keskendub „Eesti 2035” sihtide ning valitsuse prioriteetsete üldeesmärkide saavutamiseks ellu viidud tegevustele 2022. aastal. „Eesti 2035“ Vabariigi Valitsuse tegevuskavas toodud vajalike muutuste saavutamiseks ellu kutsutud meetmeid ja tegevusi on pikemalt käsitletud järgnevate programmiaruandluse peatükkide raames. Väljakutsed • TAIE arengukavas seatud eesmärkide saavutamiseks vajab Eesti praegusest mitu korda rohkem teadlasi ja insenere, eriti väljaspool akadeemiat nii era- kui avalikus sektoris. Eestis napib väljaspool akadeemilist sektorit inimesi, kes oskaksid 4 https://valitsus.ee/media/5676/download 9 ja tahaksid tegeleda teadus-ja arendustegevusega. Teisalt vajab järelkasvu ka eestikeelne akadeemiline töötajaskond. Juba mitmeid aastaid sihiks seatud 300 doktorikraadi kaitsmist aastas ei ole seni saavutatud. Seetõttu tuleb erilist tähelepanu pöörata nii teadlaste ja inseneride järelkasvule kui akadeemilise karjääri atraktiivsuse suurendamisele. • Vaja on tagada kõrgel tasemel teadussüsteemi baasvõimekus. Teadussüsteemi kõrge taseme ja kestliku kvaliteedi kindlustamine vajab sihipärast ja järjekindlat riigipoolset tuge, sh teadusasutuste kõrge kvaliteediga tegevuste järjepidevat toetamist, uurimisprojektide ja eesliini teadus- ja arendustegevusega kursis olevate teadusrühmade rahastamist, heal tasemel teadustaristu kindlustamist, nii rahvusvahelise kui riigisisese teaduskoostöö edendamist. Teadussüsteemi baasvõimekuse tagamine on vältimatu eeldus, et jõuda teadussaavutuste ühiskondlike ja majanduslike rakendusteni ja aidata kaasa ühiskonna väljakutsete lahendamisele. Seejuures on vaja tagada tõukefondide toel saavutatud tulemuste jätkusuutlikkus ning kindlustada EL rahastuse lõppedes jätkuv tugi riiklikes rahastusskeemides. • Teadusasutustel ja ettevõtetel napib motivatsiooni ja võimekust teha koostööd. Eesti ettevõtete investeeringud teadus- ja aredustegevusse on jätkuvalt madalad (2021. aastal 1% SKP-st) ning ettevõtetes töötab liiga vähe TA-töötajaid/insenere, kes tegeleks järjepidevalt ettevõttesisese arendustegevusega. Eesti teadus on heal tasemel, aga vaid vähesed teadustulemused jõuavad uute toodete või teenusteni ettevõtetes või avalikus sektoris. Tuleb soodustada teadusasutuste ja ettevõtete koostööd nii uurimisülesannete püstitamisel kui teadustöö tulemustele rakenduste leidmisel ning seetõttu senisest oluliselt enam panustada ettevõtete rakendusuuringutesse. • Riigihangete turg on innovaatilistele ettevõtetele ja innovaatilistele toodetele- teenustele ebapiisavalt avatud. Seeläbi kannatavad nii avaliku sektori teenused (neid ei uuendata piisavalt) kui ka ettevõtete konkurentsivõime, sest riigihanked moodustavad koguturust olulise osa – olenevalt aastast 10-12% SKPst ehk ligikaudu 3 miljardit eurot aastas. • Eesti võimekus toetada majanduse kasvu ja konkurentsivõimee kasvuks vajalikke strateegilisi investeeringuid on madal. Selleks et suurendada ettevõtjate investeeringuid suurprojektidesse (uute tootmiste rajamine) ja roheinvesteeringute elluviimisse (sh ressursitõhususe tõstmise investeeringud) ning soodustada suuremahuliste eksporditehingute sõlmimist on oluline suurendada Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA (edaspidi EIS) rahastamisvahendite pakkumise võimekust • Ekspordi, investeeringute ning turismi mahtude suurendamiseks on oluline jätkata välismajanduse edendamist ning suurendada tuge eksportivatele eesti ettevõtjatele. • Äriturismi kui kõrge lisandväärtusega teenussektori kasvatamiseks tuleb Eestisse rajada multifunktsionaalne ja suure mahutusega konverentsi- ja messikeskus. Lisaks tuleb äriturismi arendamiseks, aga ka välisinvesteeringute 10 meelitamiseks ja ekspordi toetuseks tekitada tihedad strateegilised lennuühendused ärikeskuste ja sõlmjaamadega. • Riik peab muutuma ettevõtja jaoks proaktiivseks ja terviklikuks teenusepakkujaks. Ettevõtjatele suunatud info ja teenused tuleb panna suhtlema ja koondada maksimaalses ulatuses eesti.ee ettevõtja digiväravasse. • Tagada tuleb järjepidev ja tõhus Venemaa-vastaste sanktsioonide rakendamine ja järelevalve. • Ettevõtjate aruandlust riigile tuleb kaasajastada ja reformida. Selleks tuleb luua riigi kogutavate andmete ühtne süsteem, teha investeeringuid masinloetavate andmete vastuvõtmiseks ja töötlemiseks ning toetada ettevõtjaid ülemineku kiirendamiseks. • Hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia eesmärkide täitmiseks on tarvilik jätkuvate eelarvevahendite tagamine, sh struktuurivahendite kasutamise perioodide üleminekuajal. Renoveerimistempo kasv peab olema ühtlaselt jagunev ja järjepidev, et ehitusturg ja omanikud jõuaksid renoveerimise mahu kasvuga kohaneda. Euroopa uue Bauhausi põhimõtete järgimine ja Eestis kohandamine on tingimuseks ka välisvahendite kasutamisel, mis puudutavad elukeskkonna sh taristu arendamist. • Eesti vajab eluasemepoliitika kujundamist. • EL taasterahastu (RRF) ja Targa Ettevõtluse Programmi (TEP) projektirahastuse vähenedes ja lõppedes on vaja tagada Ehitisregistri ja laiemalt e-ehituse platvormi arenduste jätkuv rahastus riigieelarvest 2023-2027 a mahus 6,2M€ (aastas ~1,5M€) nii meeskonna, platvormi jätkusuutlikuks käitamiseks kui ka jooksvaks evolutsiooniliseks arendamiseks. • Ehitusvaldkonnas on tarvilik ringmajanduse põhimõtete juurutamine ning hoonete süsinikujalajälje arvutamine vajab edasiarendamist ja piloteerimist avaliku sektori hangetes. • Lähtuvalt keskkonnasäästu, ressursitõhususe ja elukeskkonna kvaliteedi parandamise vajadusest on vaja elukeskkonna kujundamisele luua riigi tasandil tervikvaade – seda nii ruumipoliitika kujundamise osas ministeeriumite tasandil, poliitika elluviimisel rakendusameti näol (Ruumiamet) kui ka riigi ruumilist arengut koordineeriva strateegilise dokumendina (Elukeskkonna arengukava). 11  2. TEADUSSÜSTEEMI PROGRAMM 2.1. Programmi üldinfo Programmi nimi Teadussüsteemi programm Programmi eesmärk Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine. Strateegia „Eesti Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik 2035“ siht (alasihi täpsusega) Programmi periood 2022-2025 Peavastutaja Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) (ministeerium) Kaasvastutajad Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (ETAG) (valitsemisala Haridus- ja Noorteamet (HARNO) asutused) 2.2. Programmi mõõdikud ja analüüs Tabel 3. Teadussüsteemi programmi mõõdikud Tegelik Sihttase Programmi mõõdikud 2020 2021 2022 2022 2023 10% maailmas enamtsiteeritud teadusartikli hulka kuuluvate Eesti 8,1 9,2 8,6* 9,0 9,6 artiklite osakaal (%) Allikas: European Innovation Scoreboard Positiivselt evalveeritud TA- asutuste lepingulise teadus- ja arendustegevuse maht 35 280 39 340 -** 28 300 29 800 akadeemilise töötaja kohta (eurodes) (%, mld eurodes) Allikas: Statistikaamet Meede 1 (mõõdikud ühilduvad Teadussüsteemi järjepideva toimimise kindlustamine tegevuste omadega) Eesmärk: Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine. Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine Eesmärk: Toetada teadusasutustes ja uurimisrühmades tehtavat teadus- ja Programmi tegevus 1.1. arendustegevust ning teadussüsteemi toimimist toetavaid tegevusi, tegevusi, sh tagada võimalused osalemiseks rahvusvahelises teaduskoostöös. Kõrgetasemeliste publikatsioonide arv teadlaste ja inseneride arvu kohta 1,6 1,7 -** 1,4 1,4 Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem (ETIS), Statistikaamet 12  Teaduse mitmekesisuse mõõdik *** Eesti edukus EL teadus- ja arendustegevuse raamprogrammis Euroopa Horisont: koht riikide 3. koht 2. koht 3. koht võrdluses võidetud lepingute mahu Top 5 Top 5 (240) (260) (273) alusel SKP kohta, % EL keskmisest (EL = 100) Allikas: eCorda, Eurostat EL teadus- ja arendustegevuse raamprogrammi Euroopa Horisont projektides osalevate Eesti 245**** 259**** 97**** 70***** 100 organisatsioonide arv Allikas: eCorda Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse kindlustamine Programmi tegevus 1.2. Eesmärk: Kõrgel tasemel teadustöö tegemiseks vajalik ligipääs kvaliteetsele teadustaristule ja taristu teenuste arendamine ja pakkumine. Täiustatud uuringutealase taristuga asutustes töötavate teadurite arv****** 827,58**** 920,38***** 1101,27**** ≥827,58 ≥827,58 Allikas: EL tõukefondide meetme aastaaruannete alusel * Korrigeeritud aegrida vastavalt EIS andmebaasi andmetele. ** Andmeid ei ole veel avaldatud. *** Metoodika, alg- ja sihttase selguvad pärast väljatöötamist 2023. a. **** Kumulatiivselt, 2020. a osas vastavalt perioodil 2014-2020, 2021. a perioodil 2014-2021, 2022. a 2022. aastal seoses Euroopa Horisondi uue perioodi algamisega) ***** Alates 2023. a sihttasemest on mõõdikusse loetud uus raamprogrammi periood (2021‒2027) ning selle sisse ei arvata enam lõppeva perioodi (2014‒2020) näitajat. ****** Mõõdik kuni 2023. a, edaspidi võetakse kasutusele teadustaristu kasutamist näitav mõõdik, mille metoodika, baas- ja sihttase selgub 2023. a. Teadusartiklid. Teaduspublikatsioonide kaudu väljendub teadlase, asutuse ja teadussüsteemi kvaliteet ja kõrge tase. Teadustöö kvaliteedi näitajana jälgitakse Euroopa innovatsiooni tulemustabelis riigi teadlaste publikatsioonide osakaalu 10% enim tsiteeritud teadusartiklite hulgas. Eesti teadlaste publikatsioonide osakaal aastate lõikes pisut kõigub, mis peegeldab publikatsioonide andmete eripärasid, kuid on ootuspärasel tasemel. Teadusasutuste lepingulise teadus- ja arendustegevuse maht. Mõõdik näitab TA-asutuste osalemist ühiskonna ees seisvate ülesannete lahendamises koostöös erasektoriga ja rahvusvaheliste partneritega. See iseloomustab TA-asutuste valmisolekut pakkuda erasektorile vajalikke konkurentsivõimelisi teenuseid ja Eesti TA-asutuste tegevuste asjakohasust rahvusvahelistes teadmusvõrgustikes. Alates 2021. a on positiivselt evalveeritud teadusasutuste lepingulise koostöö maht hüppeliselt suurenenud ja jõudnud 95 miljoni euro kanti. Tõusu taga on eelkõige kahe asutuse lisandumine positiivselt evalveeritud teadusasutuste nimekirja 2020. a (Icosagen Cell Factory ja Metrosert), seejuures on 2021. a TA-asutuste võrdluses just Icosagenil suurim ettevõtlusega sõlmitud teadus- ja arenduslepingute maht (7,6 miljonit eurot). Kõrgetasemeliste publikatsioonid. Näitaja on teadustöö üks oluline väljund, mis näitab teaduse taset, aga ka rahvusvahelist konkurentsivõimet ja teaduse akadeemilist mõju (oodatav kasv 13 arvus). Kõrgetasemeliste publikatsioonide arv teadlaste ja inseneride arvu kohta on ootuspäraselt kasvanud. Rahvusvaheline teaduskoostöö. Välismaised rahastusallikad on väga olulised nii avaliku sektori teadus- ja arendusasutustele kui ka ettevõtjatele. Eesti jaoks on kõige suurem välisrahastaja Euroopa Komisjon Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi kaudu. Eesti teadlaste ja ettevõtjate edukust raamprogrammis näitab nii välisvahendite suur maht teadusrahastuses kui ka võrdlus teiste Euroopa Liidu riikidega. Riikide võrdluses paistab Eesti eriti positiivselt silma saadud toetuste suhtega SKP-sse. SKP suhte poolest on meist tublimad vaid Küpros ja Sloveenia. EL raamprogrammi Horisont projektides osalevate Eesti organisatsioonide arv on 2022. a seisuga langenud, mis on tingitud EL raamprogrammi perioodilisusest (vana perioodi lõpp, uue algus). Võrreldes lõppeva perioodiga oodatakse organisatsioonide arvu kasvu eelkõige lisanduvate ettevõtete, riigiasutuste jt arvelt. Kõigi eelduste kohaselt järgmistel aastatel kasv jätkub. Teadustaristu kvaliteet ja kättesaadavus. Mõõdik on täiustatud uuringutealase taristuga asutustes töötavate teadurite arv, mis näitab, kui palju on teadlasi, kes töötavad tipptasemel teadustaristuga asutustes. Mõõdiku algne sihttase on tublisti ületatud (algne siht 2023. aastaks oli 750). Mõõdik ei hõlma kogu teadustaristut ega sellega seotud teadlasi, vaid on seotud nende konkreetsete taristutega, mis on toetust saanud, samuti kajastab mõõdik töötajaid taandatuna täistööajale. Mõõdikut kasutatakse kuni aastani 2023. 2.3. Programmi tegevuste täitmise analüüs Tegevus 1.1. Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine Olulisemad arengud ja väljakutsed Tegevusi on ellu viidud plaanipäraselt ja tulemuslikult. See on olnud võimalik tänu teadus- ja arendustegevuse rahastamisele vähemalt 1% ulatuses SKP-st, mis tagab vahendid seatud sihtide elluviimiseks. Tegevuste tulemuslikkus peegeldub mõõdikute tasemes (nt kõrgetasemelised publikatsioonid, rahvusvahelise koostöö). Siiski, tuleb arvestada, et teadus- ja arendustegevuse jõudmine mõõdetavate tulemusteni ja mõjusate rakendusteni võib võtta aastaid või isegi aastakümneid, mistõttu on oluline säilitada teadus- ja arendustegevuse keskkonna (sh rahastamise) stabiilsus ja järjekindlus. Teadus- ja arendustegevuse rahastamine vähemalt 1% SKP-st mahus on võimaldanud hoida uurimistoetuste ja baasfinantseerimise suhet 50:50. Piisav baasfinantseerimise maht on TA- asutuste jätkusuutliku toimimise eeldus. Järjepidevalt on kasvanud teaduse rahastamise põhiinstrumentide (uurimistoetused ja baasfinantseerimine) maht mis näitab, et teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamise süsteemis on võetud suund stabiilsuse suurendamisele. Seda kasvatamise kurssi tuleb hoida, et võimaldada ülikoolidel jätkata akadeemiliste karjäärimudelite loomise ja elluviimisega ning leevendada tihedat konkurentsisurvet teadus- ja arendustegevuse rahastamisel. 14 Eesti teadus on rahvusvahelises konkurentsis silmapaisvalt hästi positsioneerunud5. Muu hulgas on Eesti olnud silmapaistvalt edukas Euroopa Horisondi Teaming for Excellence tippkeskuste taotlusvoorudes, mis on toonud 2022. a seisuga Eestisse lausa kolm tippkeskust6. See annab Eestile väga hea konkurentsieelise jõudmaks maailma tippkoostöövõrgustikesse, kus sünnivad uued lahendused nii rohe- kui digipöördeks. Teadustaristu riiklik toetamine on aidanud Eestil kujundada eesrindliku teadustaristu ja tippkeskuste tegevuste rahastamine on arendanud uurimisrühmade koostööd. 2022. a tehti ettevalmistusi nende rahastamisskeemide väljumiseks EL struktuurivahenditest ning taristute ja tippkeskuste jätkuvaks rahastamiseks riigieelarvest, et siduda rahastus rohkem ühiskonna ja majanduse vajadustega. Jätkuvalt vajab suurt tähelepanu teadlaste ja inseneride järel- ja juurdekasv ning doktoriõppe kvaliteet. Teadlaste ja inseneride järelkasvu tagamiseks on Eesti teaduasutused juurutamas püsikohakindlust toetavat karjäärimudelit, mis peaks pakkuma senisest palju selgema ja läbipaistvama süsteemi teadlaskarjääri planeerimiseks nii noortele teadussüsteemiga liitumiseks kui ka vanematele sealt lahkumiseks. Teiseks loob lõpule viidud doktoriõppe reform doktorantidele võimaluse keskenduda oma uurimistööle ja liituda võrdsetel alustel ülikooli teiste akadeemiliste töötajatega. Samuti loob see võimaluse süvendada koostööd ülikooli ning avaliku ja erasektori asutuste-ettevõtete vahel (teadmussiirde doktorantuur). Tegevus 1.2. Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse kindlustamine Olulisemad arengud ja väljakutsed Kvaliteetseks teadus- ja arendustegevuseks nii akadeemilises sektoris kui väljaspool seda on vaja heal tasemel teadustaristut. Riigi huvides on kindlustada teadus- ja arendustaristu optimaalne kasutus ja jätkusuutlik majandamine ning seetõttu on oluline pakkuda taristuteenuseid nii teadusasutustele ja kõrgkoolidele kui ka ettevõtetele ja avalikule sektorile. Teadustaristute kõrgeid investeeringu- ja ülalpidamiskulusid silmas pidades on Eestil mõistlik osaleda taristute arendamise ja kasutamise rahvusvahelises koostöös. 2022. a valmistati ette teadustaristu rahastamisskeemi väljumine EL struktuurivahenditest, fookusse võeti riiklikult olulise teadustaristu terviklik toetamine, seostades nii tegevustoetused, investeeringutoetused kui rahvusvahelises taristukoostöös osalemise toetused ning sidudes taristud rohkem ühiskonna ja majanduse vajaduste ja ootustega. Toetusskeemi väljatöötamine viiakse lõpule 2023. a. 5 Vt nt Eesti teadusagentuuri ülevaadet https://etag.ee/wp-content/uploads/2023/01/Ulevaade-HEU-osaluse- laiendamine-2021-2022.pdf 6 Eesti Teaming tippkeskused: FinEst Twins (FinEst Centre for Smart Cities), DIGIBIO („Centre for Digitalisation of Biology Towards the Nexet-Generation of Biosustainable Products“), TeamPerMed („Centre For Data Enriched Medicine“) 15  2.4. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine Eelarve kasutamises ei esinenud võrreldes kavandatuga suuri kõrvalekaldeid. Teadussüsteemi programmi lõplik eelarve suurenes 8 miljoni euro võrra, sh eelmisest perioodist üle kantud vahendite arvelt 6,6 mln eurot ja välistoetuste ja omatulude laekumise arvelt 1,4 mln eurot. Teadussüsteemi eelarve kulude jääk on 11,5 mln eurot sh piirmäärata vahendid – välistoetused ja omatulud – 1,2 mln eurot ning piirmääraga vahendid 10,3 mln eurot. Teadusandmebaaside litsentside hankimise ning teaduse ja teadushariduse populariseerimiseks kantakse üle järgmisesse aastasse 2 mln eurot ning riiklike programmide "Eesti keel ja kultuur digiajastul" ning "Eesti keeletehnoloogia" ja haridusteaduste programmi elluviimiseks 2,5 mln eurot. Tegevused jätkuvad juba sõlmitud lepingute alusel ning kasutatakse teadus- ja arendustegevuse valdkonna tegevustoetusteks ning strateegilise analüüsi võimekuse kasvatamiseks. Rahvusvaheliste liikmemaksude jääk 3,5 mln oli planeeritud European Spallation Source liikmemaksu tõusuks, mis ei ole veel rakendunud. Vahendeid kasutatakse järgmisel aastal rahvusvahelistumiseks ja rahvusvahelisteks liikmemaksudeks vajalikeks tegevusteks sh osalemiseks Ukraina teadussüsteemi ülesehituses koostöös USA-ga. Riiklikult olulise teadustaristu toetamiseks ja avamiseks välistele kasutajatele oli planeeritud 0,8 mln, mis kasutatakse 2023. aastal, kuna toetuse eraldamise põhimõtted töötati välja aasta lõpuks. Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatavate tegevuste olulisemad jäägid on teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamise tegevustes, IT Akadeemia teaduse tootusmeetmes, kus kasutati võrreldes planeerituga 0,7 mln euro võrra vähem vahendeid, tegevused viiakse ellu ja vahendi kasutatakse ära 2023. aastal ehk perioodi lõpuks. Tabel 4. Teadussüsteemi programmi ja programmi tegevuste 2022. a kulude esialgne ja lõplik eelarve ning eelarve täitmine, tuhandetes eurodes. Teadussüsteemi programm Esialgne eelarve, Lõplik eelarve, tuh Täitmine, tuh Täitmine, tuh eurot eurot eurot % Programmi kulud kokku -176 289 -184 289 -172 833 94% Programmi tegevus 1.1.Teadusasutuste ja -161 095 -169 288 -159 862 94% teadlaskonna arengu toetamine Programmi tegevus 1.2. Teadustaristu kvaliteedi ja -15 194 -15 001 -12 971 86% kättesaadavuse kindlustamine 16  3. TEADMUSSIIRDE PROGRAMM 3.1. Programmi üldinfo Programmi nimi Teadmussiirde programm Programmi eesmärk Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele. Strateegia „Eesti Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik 2035“ siht (alasihi täpsusega) Programmi periood 2022-2025 Peavastutaja Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) ja Majandus- ja (ministeerium) Kommunikatsiooniministeerium (MKM) Kaasvastutajad Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (ETAG) (valitsemisala Haridus- ja Noorteamet (HARNO) asutused) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) Sihtasutus Tallinna Teaduspark Tehnopol (Tehnopol) Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) AS Metrosert 3.2. Programmi mõõdikud Tabel 5. Teadmussiirde programmi, meetmete ja tegevuste mõõdikud Tegelik Sihttase Programmi mõõdikud 2020 2021 2022 2022 2023 Teadlaste ja inseneride arv ettevõtlussektoris ja kasumitaotluseta 1,65 1,82 -* 1,7 1,9 erasektoris, arv 1000 elaniku kohta Allikas: Statistikaamet Ettevõtete investeeringud mittemateriaalsesse 9,3%** 7,3%** põhivarasse -* 2,9% 3,1% (2,6 mld) ( 2,3 mld) osakaaluna SKP-st (%, mld eurodes) Allikas: Statistikaamet Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine (MKM vastutusalas) Eesmärk: Meetme raames parendatakse nii ettevõtete võimekust ja valmisolekut Meede 1 TAI-mahukamateks tegevusteks kui ka võimestatakse innovatsioonisüsteemi tervikuna, et töötada välja üha efektiivsemaid teenuseid, mis lähtuvad ettevõtja vajadustest. 17 Innovaatiliste ettevõttete osakaal, % 64 -* -* >75 >75 Allikas: The Community Innovation Survey (CIS) Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde soodustamine Programmi tegevus Eesmärk: luuakse vajalik toetav keskkond ettevõtetes innovatsiooni-, digi- ja 1.1. rohepöörde läbiviimiseks. Müügitulu uutest või oluliselt muudetud toodetest või 13 -* -* 15 15 teenustest (suhe kogu müügitulusse), % Allikas: Statistikaamet Ettevõtete digitaliseeritus (robotid 19. 14. 13. Top 8 Top 7 jms) Allikas: DESI Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamine Programmi tegevus Eesmärk: Toetada teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse ökosüsteemi 1.2. arengut Riskikapitali maht eurodes 464 962 1333 >500 >500 Allikas: Startup Estonia Kiirendites osalevate ettevõtete arv 30 44 53*** 40 40 Allikas: Startup Estonia Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse Meede 2 (mõõdikud võimekuse kasvatamine (HTM vastutusalas) ühilduvad tegevuse Eesmärk: Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja omadega) arendustegevuse võimekuse kasvatamine Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine Programmi tegevus Eesmärk: Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja 2.1. arendustegevuse võimekuse kasvatamine Erasektori poolt rahastatud avaliku sektori teadus- ja 6,6 5,3 -* 7,5 8,0 arendustegevuse kulutuste osakaal, % Allikas: Statistikaamet Doktorikraadiga teadlaste ja inseneride arv 1000 tööealise 3,4 3,5 -* 3,35 3,4 elaniku kohta Allikas: Statistikaamet Era- ja avaliku sektori ühispublikatsioonide arv miljoni elaniku kohta, tase EL 335**** -* -* 3,35*** 3,4*** keskmisest (EL keskmine = 100) % Allikas: European Innovation Scoreboard 18  Sotsiaalmajanduslikele rakendustele suunatud kulutuste osakaal riigieelarves planeeritud 19 17 -* 19 27 TA eraldistest, % Allikas: Statistikaamet, HTM * Andmeid ei ole veel avaldatud ** Ettevõtete immateriaalsete varade indikaator sisaldab ühekordseid Volkswagen grupi tehinguid. Kontsern on juba teatanud oma plaanide muutmisest ning järgnevatel aastatel peaks selle ettevõtte mõju välja taanduma näitajast. ***2022. aasta kohta on veel andmed ametlikult kinnitamata, seega võib arv täpsustuda. **** EISil põhineva mõõdiku metoodika on muutunud, mille osas tehtavad muudatused, sh sihttasemetes hakkavad kajastuma järgmises teadmussiirde programmis ja edaspidi tulemusvaldkonna aruandes. Korrigeeritud aegrida vastavalt EISi andmetele, sihttasemed korrigeeritakse teadmussiirde programmi uuendamisel. 3.3. Programmi olukorra analüüs Valitud mõõdikud peegeldavad laiemalt ühiskonna teadusmahukuse kasvu ja loodavate teadmiste ja tehnoloogiate siiret ja rakendamist ühiskonnas: kuivõrd erasektor (ettevõtted) peab oluliseks investeeringuid teadus- ja arendustegevusse, kuivõrd kasvab teadus- ja arendustegevusega tegelevate inimeste arv, kuivõrd teevad omavahel tõhusat teadus- ja arendusalast koostööd akadeemiline, era- ja avalik sektor, kuivõrd oluline on TA rahastuse kaudu toetada teadmus- ja tehnoloogiasiiret ühiskonna ja majanduse väljakutsete lahendamiseks. Teadlased ja insenerid. TAIE arengukavas seatud eesmärkide saavutamiseks vajab Eesti mitu korda rohkem teadlasi ja insenere kui meil täna on, eriti väljaspool akadeemiat, nii era kui avalikus sektoris. Eesti jääb teadlaste arvult 1000 töötaja kohta OECD riikide võrdluses kaugelt maha juhtivatest innovatsiooniriikidest, eriti suur on lõhe erasektoris. Samal ajal on ka doktoriõppe atraktiivsus madal ja varem sihiks seatud 300 doktorikraadi kaitsmist aastas ei ole seni saavutatud7. Doktorikraadiga teadlaste ja inseneride arv 1000 tööealise elaniku kohta on siiski ootuspäraselt kasvanud (2021. a 3,5). Doktorikraadide kaitsmiste trendi muutust näeme ilmselt alles mõne aasta pärast. Eesti jääb teadlaste ja inseneride arvult EL keskmisele selgelt alla (Eestis 2022. a teadlaste osakaal hõivatutest 0,87% ja EL27 1,04%, sh erasektoris Eestis 0,38% ja EL27 0,58% hõivatutest) 8. Teiste EL riikidega võrreldes on selge, et edukamates riikides on erasektoris hõivatud märksa rohkem teadlasi kui avalikus sektoris. Uurimis- ja arendustegevustega hõivatud töötajate arv ettevõtlussektoris ületas 2020. aastal esmakordselt 4000 piiri. 2021. a kasvas hõivatute arv veelgi, kokku oli teadus- ja arendustegevustega hõivatud töötajaid kokku 4332, kellest 3202 moodustasid teadlased ja insenerid. Töötajate täistööaja ekvivalent oli kõigil kokku 3113 ning teadlaste ja inseneride täistööaja ekvivalent 2319. TA-ga tegelevate ettevõtete arv kasvas 2021. aastal koguni kolmandiku võrra. Erasektori teadlaste töökohtade hulk on Eestis küll kasvanud, ent madala stardipositsiooni tõttu jääme endiselt EL keskmisest oluliselt maha. Seetõttu on 7 2022. a oli 250, 2021.a 222 ja 2020.a 221 doktorikraadi kaitsmist. 8 Eurostat 19 oluline suurendada teadlaste ja inseneride arvu ennekõike erasektoris ning pöörata erilist tähelepanu just teadlaste ja inseneri järelkasvule. Teadmussiire ja innovatsioon. Mõnevõrra keerulisem on innovatsiooni indikaatoritega nagu müügitulu uutest toodetest ja teenustest ning innovatiivsete ettevõtete osakaal, kus ei ole püsitud soovitud trendil. Samas on siin ka eesmärgid väga ambitsioonikad, kuna 75%-ni on innovaatiliste ettevõtete osakaal jõudnud viimaste uuringute järgi vaid üksikutes riikides. Oodatust oluliselt kiiremini on kasvanud riskikapitaliinvesteeringute maht. Eelnenud aastatel olid intressid madalad ning kapital otsis kogu aeg paremaid teenimise võimalusi. Seetõttu ületati nii 2021. a kui ka 2022. a seatud eesmärgid ca kahekordselt. Erasektori poolt rahastatud avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse kulutuste osakaalu puhul on sihiks liikuda euroala keskmise suunas (2020. a 7,5%9). Teadusasutuste ja ettevõtluse koostööd ja ettevõtete teadusmahukust kajastava mõõdiku näitaja on varasemaga võrreldes langenud. See peegeldab tõenäoliselt koroonakriisi pärssivaid mõjusid ettevõtete arendustegevustele. Eeldatavasti tõuseb kulutuste osakaal siiski jõudsalt tulevikus, kuna arengukava ja selle meetmed seavad just teadusasutuste ja ettevõtete koostöö toetamise senisest selgemalt fookusse. Era- ja avaliku sektori ühispublikatsioonide arv miljoni elaniku kohta on aastate lõikes kõikuv, kuid vahemikus 2010‒2020 on märgata kasvutrendi. TAIE arengukava võtab selgelt sihiks tugevdada teadussüsteemi ja ettevõtluse koostööd, seega eeldatavasti kasvab ka ühispublikatsioonide arv. Sotsiaalmajanduslikele rakendustele suunatud kulutuste osakaal riigieelarves planeeritud TA eraldistest peegeldab teadmussiirde ja laiemalt ühiskonna arenguvajaduste täitmise võimekust. Näitaja tase võib kõikuda, kuna on sõltuv arvestuse aluseks olevatest rahastusallikatest, sh valdkondlike ministeeriumide tegevusest ja EL struktuuritoetuste eelmise perioodi lõppemisest ja uue perioodi käivitamisest. Eelduste kohaselt tõuseb näitaja tase lähiaastatel seoses kokkuleppega, et kui TAI rahastus püsib 1% SKP-st, eraldatakse lisanduvatest vahenditest 20% ministeeriumidele valdkondlike poliitikate teaduspõhise kujundamise ja elluviimise toetamiseks. 3.4. Programmi tegevuste täitmise analüüs Programmi tegevused 1.1. Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde soodustamine ja 1.2 Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamine (MKM vastutusalas) Strateegia “Eesti 2035” muutuste saavutamiseks sihis „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“: 9 Eurostat 20 • Ettevõtete teadus- ja arendusmahukuse suurendamiseks jätkati ettevõtete teadus- arendustegevuse ja innovatsiooni projektide toetamist ning töötati välja Eesti ettevõtjate vajadustest lähtuv rakendusuuringute keskuse kontseptsioon. Keskuse mudel kiideti heaks Teadus- ja Arendusnõukogu 29. novembri istungil ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile anti suunis rakendusuuringute keskus luua. Loodava keskuse ülesanne on anda hoogu ettevõtete arendustegevusele, toetada nende konkurentsivõimet globaalsel turul ja muuta Eesti majandust nutikamaks. Esialgu keskendutakse viiele valdkonnale: biorafineerimine, droonitehnoloogia, vesinikutehnoloogia, autonoomsed sõidukid ja terviseandmed. Ettevõtete teadus- ja arendusmahukuse suurendamiseks jätkati ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni projektide toetamist. • Põlevkivienergeetikast väljumist toetava teenuste paketi rakendamiseks on koostatud Ida-Virumaa õiglase ülemineku kava, mida rahastatakse Õiglase Ülemineku Fondi vahenditest. Käivitunud on ettevõtete investeeringutoetuste meede uute töökohtade loomiseks, ettevalmistamisel on meetmed väike- ja keskmise suurusega ettevõtete toetamiseks, ettevõtete teadmusmahukuse suurendamiseks ja piirkonnas pakutavate haridusvõimaluste mitmekesistamiseks. 2022. aastal käivitati Ida-Virumaa õiglase ülemineku fondi raames ettevõtete investeeringutoetus, millega toetati 18,75 miljoni euroga Ida-Virumaale magnetite tootmistehase ning teadus- ja arenduskeskuse rajamist, ettevõtja Neo Performance Materials investeerib omalt poolt 81,25 miljonit eurot. • Kahese kasutusega tehnoloogia arendamist ja vastavat iduettevõtlust toetab NATO otsus avada NATO DIANA esimene kiirendiprogramm mh Tallinnas. Kiirendi opereerimiseks sõlmis MKM lepingu Tehnopoli ja Tartu teaduspargiga. E Lisaks jagavad London ja Tallinn DIANA Euroopa peakontorit. • 2022. aastal broneeriti ka 2023a. riigieelarves 30-miljoni eurone sissemakse NATO Innovatsioonifondi, mis on 1-miljardiline rahastusfond alliansi tehnoloogiaettevõtlusele. • Piloteerimise läbis tehisintellekti programm Tehnopolis, mis toetas andmepõhiste AI (artificial intelligence – ingl k) lahenduste kasutuselevõttu tööstusettevõtetes ja teistes TAIE fookusvaldkondades tegutsevates ettevõtetes ning AI tehnoloogiatel põhinevate uude toodete ja idufirmade tekkimist. Programm oli edukas ning jätkub järgnevatel aastatel. • Avati Creative Destruction Lab-Estonia (CDL-Estonia) programm, mis on kohordipõhine Tartu Ülikooliga seotud 9-kuuline (mentorlus-)programm, mida rakendatakse aastatel 2022-2026. CDL-Estonia aitab teadusprojektidel liikuda kiiresti kasvavateks ettevõteteks. CDL-Estonia programmi läbiviimine tugineb Toronto Ülikooli poolt välja töötatud metoodikal, mis on kokku lepitud Tartu Ülikooli ja Toronto Ülikooli vahel 4. märtsil 2022. aastal sõlmitud lepingus. CDL tegutseb 12 eri asukohas, kus igal asukohal on oma unikaalne ressurss, et toetada varajase faasi ettevõtteid skaleerimisel. Eesti haru fookus on Digital Society’il ehk Digitaalse Ühiskonna valdkonnal. • Koostöös erasektori ekspertide ja akadeemiliste teadlastega ning Tööandjate Keskliidu eestvõttel valmis Innovatsioonitrepi kontseptsioon, mille kiitis heaks Teadus- ja 21  Arendusnõukogu andes ühtlasi MKMile suunise trepp rakendada. Innovatsioonitrepi eesmärk on anda ettevõtetele arusaam nende sisemisest innovatsioonivõimekusest ning pakkuda võimekuse järgmisele tasemele (järgmisele trepiastmele) jõudmiseks vajaduselt tuge. • Koostamisel on teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõu, mille eesmärk on korrastada teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (TAI) riikliku korralduse, teadus- ja arendusasutuste tegevuse ja kvaliteedi hindamise ning TAI rahastamise alused. Lisaks teadus- ja arendustegevusele reguleerib seadus eelnõu kohaselt ka teadus- ja tehnoloogiapõhise innovatsiooni teemasid. Seaduse uus terviktekst toetab teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ja ettevõtluse arengukavas 2021– 2035 seatud eesmärke ja seeläbi Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkuse suurendamist. • Valitsus kinnitas 29. septembril riigi eelarvestrateegia 2023–2026, mis sisaldab täiendavat meedet vesiniku valdkonna IPCEI-s (üleeuroopalise olulise tähtsusega koostööprojektid) osalevate teadus- ja arendusmahukate projektide elluviimise toetamiseks. Meetme „Energiatõhususe ja puhaste tehnoloogiate alase teadus- ja arendustegevuse toetamine EL HKS sektorites” kogumaht aastateks 2023–2026 on ligi 57,2 miljonit eurot. Lisaks avasime eraldi IPCEI projektide finantseerimise rakendusuuringute toetuse raames. • 18. oktoobril 2022. aastal kiitis Teaduspoliitika ja Innovatsioonipoliitika komisjon (TAIE juhtkomisjoni ülesannetes) heaks TAIE fookusvaldkondade teekaardid. TAIE juhtkomisjoni heakskiidu alusel kinnitasid fookusvaldkonna teekaardid Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ministrid. Teekaardid pööravad olulist tähelepanu teadmus- ja tehnoloogiasiirdele, milles on kesksel kohal koostöö teadlaste, ettevõtjate ja valitsusasutuste vahel – et teadustulemused jõuaksid rakendusteni ja pakuks reaalseid lahendusi majanduse ja ühiskonna väljakutsetele. Teekaardid koostati koos siht – ja sidusrühmadega. Toimus 21 koosloomeüritust. Panustasid osalejad 15 teadusasutusest ja kõrgkoolist, 47 ettevõttest ja ettevõtete liidust, 12 valitsusasutusest ja nende allasutusest ning 23 muust partnerorganisatsioonist. Teekaartide koosloomeüritustel oli ligikaudu 300 osalejat, kirjalike ettepanekute esitajate ja esindusorganisatsioonide liikmete laiendatud osalemise tõttu oli teekaartide valmimisse panustajaid veelgi rohkem. • Käivitati teadus- ja tehnoloogiamahukate iduettevõtete fond Superangel Two eesmärgiga parandada kõrgtehnoloogiliste pikema aredustsükliga ettevõtete rahastusvõimalusi. • Käivitati Rohefond, peamine eesmärk on suurendada riskikapitali kättesaadavust kõrge kasvupotentsiaaliga Eesti varase faasi rohetehnoloogia ettevõtetele. • Reaalajamajanduse valdkonnas liikusime edasi mitmete oluliste projektidega: valmis tehisintellekti baasil ettevõtja elujõulisuse hindamise tööriista esmane versioon. Andmepõhise aruandluse raames alustasime ühtse taksonoomia loomisega rakendamaks andmete ühekordse küsimise printsiipi riigiga suhtluses. Alustasime ka täiendavate andmete korrastamise ja standardiseerimisega, sh jäätme-, pakendi-, kütuse- , õhu- ja vee aruandlusandmetega, mis on aluseks kestlikkuse aruandluse esitamise 22  lihtsustamiseks tulevikus. Kutsusime ellu ettevõtjatele erinevad toetusmeetmed nii e- arvete kui e-veoslehtede andmevahetuse arenduseks, kui ka andmepõhise aruandluse jm äriprotsesside innovatsiooni ja uute teenuste piloteerimiseks ja testimiseks. Ettevõtjate toetamiseks viisime läbi laialdaselt koolitusi ning ülikoolidega koostöös toetatud uute ideede ja lahenduste uurimist ja katsetamist läbi teaduspreemia konkursi. Programmi tegevus 2.1. Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine (HTM vastutusalas) Olulisemad arengud ja väljakutsed Tegevusi ja praegusi meetmeid on ellu viidud plaanipäraselt ja need toetavad tõhusalt teadmus- ja tehnoloogiasiiret. Tulevikku vaadates nende tegevuste tähtsus nii mahu kui fookuste mõttes üha kasvab. Tegevuste fookuses on teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonna peamine väljakutse – teadusasutustel ja ettevõtetel napib motivatsiooni ja võimekust teha koostööd ning teadustöö tulemused ei leia Eesti ühiskonnas piisavalt rakendust. Seniste ja planeeritavate tegevustega soodustatakse teadustöö tulemuste jõudmist praktiliste rakendusteni ettevõtluses ja avalikus sektoris. 2022. aastal on kasvanud teadusasutuste huvi ja koostöö ettevõtetega (nt lepingulise koostöö mahu ja ühispublikatsioonide arvu kasvu põhjal), mis loob head eeldused selleks, et järgnevatel aastatel kasvatada jõudsalt erasektori TA investeeringute mahtu. Selgelt on näha ka ettevõtete kasvavat huvi teadus- ja arendustegevuse suunal (nt erasektori TA kulutuste taseme, teadlaste ja inseneride arvu ja immateriaalsesse põhivarasse investeeringute kasvu põhjal), kuid struktuurne nihe võtab siiski aega. Peamiseks takistuseks võib kujuneda kvalifitseeritud TA töötajate puudus. Tulevikku vaadates jätkatakse praeguste tegevustega ning täpsustatakse nende fookust ja mahtu: uue perioodi EL tõukefondide meetmete kavandamisel seatakse sihiks teadusasutuste ja kõrgkoolide teadmussiirde ja ettevõtluskoostöö võimekuse kasvatamine, toetatakse teadus- ja arendusspetsialistide liikumist sektorite vahel (sh teadmussiirde doktorantuur) ja sektoriteüleste võrgustike teket, toetatakse ettevõtete huvidest lähtuvat TA võimekust TAIE fookusvaldkondades (digi-, tervise-, ressursside väärindamise ja energeetikavaldkond), toetatakse rahvusvahelist teaduskoostööd ja avaliku sektori TA-võimekuse suurendamist. 3.5. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine 2021. aasta konkurentsivõimelise ettevõtluskeskkonna programmi eelarvest kanti 961 tuh eurot teadmussiirde programmi 2022. aasta eelarvesse, mis suunati ettevõtete arendusvõimekuse kasvatamiseks vajalike tegevuste elluviimiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kaudu. Lisaks suunati samast programmist 13,3 mln eurot MKMi teadus- ja arendustegevuse eelarve jääke teadmussiirde programmi tegevuste elluviimiseks. Jääk tekkis, kuna TAIE arengukava kinnitati alles 2021. aasta suvel, mistõttu tegevuste algus lükkus osaliselt 2022. aastasse. Ehituse 23 programmi 2021. aasta eelarvest suunati teadmussiirde programmi 2022. aasta eelarvesse seoses valitsemisala strateegilise korrastamisega veel 152 tuh eurot teadus- ja arendustegevuse eelarve majandamiskuludest. Need projektid olid valdavalt COVID-19 tõttu lükkunud 2022. aastasse (järelevalvemenetluse analüüs, energiamärgiste ja dünaamiliste energiamärgiste analüüs, e-ehituse platvormi täiendava funktsionaalsuse ja analüüsiga seotud kulud). Teadmussiirde programmi MKM vastutusala eelarves moodustasid 2022. aastal suurima jäägi ettevõtete rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse toetusmeetme vahendid, mis planeeritakse kasutusele võtta 2023. aastal. Ettevõtete rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse toetusmeetme otsustusmaht 2022. aastal oli 22,3 mln eurot, kuid projektide elluviimiseks on ette nähtud 36 kuud, mistõttu väljamakseteni jõutakse hiljem. Teadmussiirde programmi HTM vastutusala eelarve kulude jääk on 16,3 mln eurot sh piirmäärata vahendid – välistoetused ja omatulud – 0,6 mln eurot ning piirmääraga vahendid 15,7 mln eurot. Eelarves moodustas suurima jäägi rohekeskuse loomiseks planeeritud vahendid (14,1 mln eurot), mis suunatakse hoonete energiatõhusust kasvatavateks nutikateks investeeringuteks avalik- õiguslikele ülikoolidele, HTMi hallatavatele rakenduskõrgkoolidele, teadus- ja arendustegevuse eesmärke toetavatele asutustele (sh Rahvusarhiiv ja Sihtasutus AHHAA), ning Eesti Kirjandusmuuseumile. Lisaks suunatakse hoonete energiatõhusust kasvatavateks nutikateks investeeringuteks riigiasutustele 1,3 mln eurot investeeringute jäägist. Temaatilistele programmidele planeeritud vahendid summas 1,5 mln eurot jäid kasutamata, kuna toetuse andmise tingimusi ei jõutud välja töötada. Vahendid planeeritakse kasutada 2023. aastal toetades sektoriteüleste võrgustike teket, ettevõtete huvidest lähtuvat TA võimekust TAIE fookusvaldkondades (digi-, tervise-, ressursside väärindamise ja energeetikavaldkond), lisaks toetatakse rahvusvahelist teaduskoostööd ja avaliku sektori TA-võimekuse suurendamist. Tabel 6. Teadmussiirde programmi ja programmi tegevuste 2022. a kulude esialgne ja lõplik eelarve ning eelarve täitmine, tuhandetes eurodes. Teadmussiirde programm Esialgne eelarve, Lõplik eelarve, tuh Täitmine, tuh Täitmine, tuh eurot eurot eurot % Programmi kulud kokku -153 997 -138 801 -83 295 60% (HTM+MKM) Programmi tegevus 1.1. Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja -111 404 -102 282 -63 113 62% rohepöörde soodustamine (MKM) Programmi tegevus 1.2. Teadus- ja arendusmahuka iduettevõtluse -165 -175 -152 87% arendamine (MKM) Programmi tegevus 2.1. Sektoritevahelise teadmussiirde -42 428 -36 344 -20 030 55% toetamine (HTM) 24  4. ETTEVÕTLUSKESKKONNA PROGRAMM 4.1. Programmi üldinfo Programmi nimi Ettevõtluskeskkonna programm Programmi eesmärk Eesti ettevõtluskeskkond soodustab ettevõtlikkust ning teadmusmahuka ettevõtluse teket ja kasvu, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist ja eksporti ning investeeringuid kõigis Eesti piirkondades. Strateegia „Eesti Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik 2035“ siht (alasihi Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik täpsusega) Programmi periood 2022-2025 Peavastutaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) (ministeerium) Kaasvastutajad (oma Ettevõtluse ja innovatsiooni Sihtasutus (EIS) valitsemisala Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) asutused) 4.2. Programmi mõõdikud Tabel 7. Ettevõtluskeskkonna programmi ja programmi tegevuste mõõdikud Tegelik Sihttase Programmi mõõdikud 2020 2021 2022 2022 2023 Eesti positsioon Doing Business indeksis (koht 18. -* -* 16. 15. edetabelis)* Allikas: Maailmapank Kaupade ja teenuste eksport (mld eurot) 19 24,6 30,9 26 27 Allikas: Statistikaamet Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL-27 keskmisest (%) 47 50 -** 44 45 Allikas: Eurostat (MET_10R_3GDP) Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine Meede 1 Eesmärk: Eesti on ambitsioonikate äriideede kasvulava ning siinsed ettevõtted toodavad kõrge lisandväärtusega tooteid ja teenuseid. Eesti positsioon IMD World 32. 31. 22 30. 28. Competitiveness indeksi 25  alamkategoorias „Äritegevuse efektiivsus“10 Allikas: IMD konkurentsivõime raport Digitehnoloogiate integreerimine ettevõtlussektoris 19 14 13 13. 12. (Eesti koht DESI indeksis) Allikas: Digitaalmajanduse ja - ühiskonna indeks (DESI)11 Tark ja õiglane tarbimiskeskkond (Eesti näitaja EL 61 -* -* 62 63 tarbijatingimuste indeksis) Allikas: Euroopa Komisjon, Tarbijatingimuste tulemustabel Ettevõtluse arendamise soodustamine Programmi tegevus 1.1. Eesmärk: Eesti elanikud on ettevõtlikud ja ettevõtted ambitsioonikad Kolm aastat varem loodud ettevõtete arv, mille käive on suurem kui 200 000 € 1127 1244 -** 1500 1550 (kolme aasta keskmisena) Allikas: Äriregister Eesti kui atraktiivse töökohariigi positsioon Allikas: Rahvusvaheliste 24. 22. 20 24. 24. talentide konkurentsivõime indeks (GTCI raport) Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamine Programmi tegevus 1.2. Eesmärk: Ettevõtted hindavad Eestit tegutsemiskeskkonnana kõrgelt Eesti toodete ekspordihind kasvab kiiremini kui Kasv oli kiirem Kasv oli Kasv oli Euroopas keskmiselt (2020 Eesti 21,8% ja Kasv kiirem Kasv kiirem kiirem kiirem kuni sihtaasta) EL 15,6% Allikas: Eurostat Turismiteenuste eksport (mld/EUR) Allikas: 0,7 0,77 1,6 1,5 2,07 Statistikaamet Tööstustoodangu mahuindeks, 2020 = 100 100 112,8 110,2 110 115 Allikas: Statistikaamet Tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute soodustamine Programmi tegevus 1.3. Eesmärk: Ettevõtete alustamiseks ja arendamiseks on piisav ligipääs vajalikule finantseerimisele ja kapitalile Ettevõtete investeeringud materiaalsesse 2,8 3,3 3,9 3,8 4,0 põhivarasse (jooksevhindades, 10 Hõlmab viite valdkonda: tootlikkus, tööjõuturg, finantsturud, ettevõtete juhtimine ja väärtushinnangud. 11 https://ec.europa.eu/newsroom/dae/document.cfm?doc_id=66938 26  lühiaajastatistika mld eurot) Allikas: Statistikaamet Välisinvesteeringud töötlevas tööstuses (mld 3,2 3,4 4 3,7 3,9 eurot) Allikas: Eesti Pank12 * Indexi koostamine lõpetati. ** Andmeid ei ole veel avaldatud. 4.3. Programmi olukorra analüüs Üldjoontes on programmi eesmärkide täitmine graafikus. Sellele on hästi kaasa aidanud asjaolu, et eesmärgid on seatud jooksevhindades, mistõttu viimaste aastate kiire inflatsioon on nende täitmise oluliselt lihtsamaks teinud. Samas see ei ole alati hea trendi põhjuseks. Kui vaadata teisi näitajaid nagu ekspordihinna indeksi kiirem kasv võrreldes regiooniga või Eesti kui atraktiivse sihtkoha tulemustabelit, siis oleme samuti pigem paremini liikumas kui eelnevalt prognoositud. Turismiteenuste eksport kasvas samuti jõudsalt ületades 1,6 miljardi euro piiri. See on küll madalam tase kui enne covid kriisi, kuid üle kahe korra rohkem kui aastal 2021. Suuremaks kitsaskohaks on hetkel ettevõtete digitaliseeritus, kus Eesti ei ole liikunud piisava kiirusega teistele riikidele lähemale. Samas vahed on riikide vahel väikesed ning igal aastal võib koht edetabelis oluliselt muutuda. Investeeringute näitajad on kenasti täitnud seatud eesmärgid, kuid osaliselt inflatsiooni abiga. Seetõttu on järgnevatel aastatel kui intressid kasvavad ja inflatsioon aeglustub vaja rohkem rõhku panna meetmetele, mis aitavad investeeringute taset vähemalt hoida ja heal juhul ka ületada. 4.4. Programmi tegevuste täitmise analüüs 2022. aastal olulisemad tulemused strateegia “Eesti 2035” muutuste saavutamiseks: 1. Siht Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik • Suurendasime 2022.a Eesti kapitaliturgude võimekust, töötades selleks välja ja avades regionaallaenu, mis suurendab ettevõtjate ligipääsu kapitalile väljaspool Harju- ja Tartumaad. Täiendavalt valmistasime ette ja tagasime riigieelarvevahenditest EISi ja Kredexi ühendorganisatsiooni sihtkapitali suurendamise 100M € ulatuses, mille tulemusena on edaspidiselt võimalik käendada ettevõtete investeeringuid ja suurtehinguid kuni 10M € ulatuses (sh edasikindlustus- ning teiste lahenduste sümbioosis veelgi enam). Samuti avati taasterahastu toel läbi SmartCapi Rohefondi otseinvesteeringute programm kogumahus 100M €, mis suurendab riskikapitali investeeringuid uutesse rohevaldkonna tehnoloogiaettevõtetesse. • Märkimisväärses mahus jätkus ettevõtete nõustamine maakondlikes arenduskeskustes, sh e-kaubanduse valdkonnas, mille eesmärgiks on hoogustada regionaalse ettevõtluse arendamist ja e-eksportijate konkurentsivõimet rahvusvahelistel turgudel. Regionaalse 12 https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/MAJANDUSKOOND/r/2053/1902 27  ettevõtluse hoogustamiseks nõustati 2022 a ettevõtjaid 6274 korral ja asjakohastest sündmustest võttis osa 9072 osalejat (keskmine tagasiside 8,92p 10p skaalal). Suurimast, Ettevõtlusnädala sündmustest, võttis seejuures osa 4826 osalejat, Alustava ettevõtja baaskoolituse programmi läbis 447 osalejat. Ekspordi toetamiseks korraldati 6 messireisi, millest võttis osa 46 ettevõtjat. E-kaubanduse koolitusprogrammis toimus 16 (12 EST, 4 RUS) e-kaubandusega alustaja 1-päevast koolitust. Lisaks toimusid mitmepäevased e-kaubanduse baaskursused ning kasvukursused. E-kaubanduse koolitustest võttis osa 1172 osalejat. • 2022.a jätkasime välisinvesteeringute kaasamise tegevustega, eeskätt fookusega teadmusmahukatel välisinvesteeringutel. Aastaks seatud eesmärgid said oluliselt ületatud - nimelt, 351M € (CAPEX) mahus kaasatud välisinvesteeringuid (175% aastaks seatud eesmärgist) ja seeläbi loodud 1578 uut töökohta (158% aastaks seatud eesmärgist). • Samuti avasime Ida-Virumaa õiglase ülemineku toetamiseks suuremahuliste investeeringute toetusmeetme kogueelarvega 153M €. Antud meetmest toetame sh ELi rohepöördeks vajamineva kriitilise toorme, püsimagnetite, tootmisvõimekuse tõstmist, rahastades selleks 18,75M € ulatuses NPM Silmeti +100M € kogumahuga suurinvesteeringut uue tootmisüksuse rajamiseks. • Liitsime 2022.a jooksul edukalt EASi ja Kredexi, et toetada ettevõtluse tugiteenuste pakkumise kvaliteedi kasvu, suuremat koordineeritust asutuste vahel ja teenuste konsolideerimist. Lähtusime seda tehes kliendi vaatest ning ühe akna põhimõttest. Kliendihalduste ühendamise tulemusel pakutakse edaspidiselt terviklikumat ja kvaliteetsemat teenust, samuti saab EASi ja KredExi ühendamise kogemusi kasutada tulevikus analoogsete kliendihalduste konsolideerimiste kavandamisel. • Tagasime järjepideva ja tervikliku lähenemisviisi toodete turujärelevalvele, et Eestis müüdavad tooted oleks ohutud. Selleks kutsusime ellu riikliku turujärelevalve strateegia 2022-2025. • Kaasajastasime tarbijate õigusi. Tegime läbipaistvamaks veebipõhistel turuplatsidel (kaup24.ee, osta.ee, Amazone, e-Bay, booking.com) ostlemise kohustades esitama teavet müüja kohta. Samuti kohustasime selgitama, kuidas kujunevad otsingutulemusena esitavate pakkumiste järjestus. Ühtlasi kehtestasime nõuded tarbijate kaitsmiseks allahindluste ja hinnaeelisega eksitamise ja tarbijate esitatud arvustuste ja hinnangutega eksitamise vastu. • Suures mahus liikusime edasi Eesti ettevõtete ja kodanike piiriülese tegutsemise hõlbustamiseks eelduste loomisega. 2022. aastal viidi läbi mitmed piiriüleste avalike teenuste liikumise hõlbustamise mehhanismi ehk EL ühtse digivärava (SDG) rakendamiseks vajalikud analüüsid. Lisaks toetasime SDG arendusplaanide koostamist ning sõlmisime arendusteks kokkulepped teenuseomanikega. • Selleks, et sihikindlalt tutvustada Eestit kui atraktiivset turismisihtkohta, tagada Eesti külalistele positiivne kogemus ning suurendada sektori kohanemisvõimet, koostati turismistrateegia 2022–2025. Oluliseks saavutuseks turismisektori konkurentsivõime tugevdamise seisukohast oli Michelini tunnustussüsteemi toomine Eestisse. 28 2. Siht: Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik • Avalike teenuste kasutamise lihtsustamiseks jõudsid 2022. aasta detsembrikuus inimesteni riigiportaali eesti.ee kaudu esimeste elusündmusteenuste esmased versioonid: lapse saamise infoteenus ja abiellumine. 2022. aastal on algust tehtud ka mitme ettevõtjate sündmusteenuse väljaarendamise projektiga, et tagada ettevõtjale vajalik teave ja ligipääs avalikele teenustele ühest veebikeskkonnast ning ettevõtja ärisündmusest lähtuvalt ühe sujuva teenusena. • Eesti majandusjulgeoleku tugevdamiseks võeti vastu välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamise seadus. Seadusega lõime mehhanism teatud sektoritesse tehtavate investeeringute kontrollimiseks, et oleks kaitstud riigi toimimise seisukohalt olulised huvid, nagu eluliselt tähtsate teenuste toimepidevus, kaupade kättesaadavus, tarnekindlus ja kriitilise taristu vastupidavus. 4.5. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine COVID-19 piirangutest tulenenud suurürituste ära jäämistest, hangete ebaõnnestumistest jm põhjustel edasilükkunud tegevuste elluviimiseks suunati konkurentsivõimelise ettevõtlusprogrammi 2021. aasta eelarvest EASi toetusskeemide alusel jagatavate vahendite ja omategevuste jääke ettevõtlusprogrammi 2022. aasta eelarvesse. Lisaks suunati samast programmist ülekantavate kulude jääkidest 350 tuh eurot TTJA struktuurimuudatuste läbiviimiseks ja organisatsiooni tulemusjuhtimise juurutamiseks. Peamised kõrvalekalded programmi 2022. aasta planeeritud eelarve kasutamisest tulenesid eelkõige turismi valdkonna tegevusi mõjutavatest 2022. aastal jätkunud COVID-19 piirangutest ja Vene agressioonist Ukrainas, mis tingisid muudatused turundustegevuste ja sihtturgude valikus. Tegevused planeeritakse ellu viia 2023. aastal. Tabel 8. Ettevõtluskeskkonna programmi ja programmi tegevuste 2022. a kulude esialgne ja lõplik eelarve ning eelarve täitmine, tuhandetes eurodes. Ettevõtluskeskkonna programm Esialgne eelarve, Lõplik eelarve, tuh Täitmine, tuh Täitmine, tuh eurot eurot eurot % Programmi kulud kokku -137 268 -82 976 -65 486 79% Programmi tegevus 1.1. Ettevõtluse arendamise -27 088 -21 493 -19 342 90% soodustamine Programmi tegevus 1.2. Ettevõtete konkurentsivõime ja -88 214 -48 329 -38 991 81% ekspordi edendamine Programmi tegevus 1.3. Tehnoloogia- ja arendusmahukate -21 966 -13 153 -7 154 54% investeeringute soodustamine 29  5. EHITUSE PRORGAMM 5.1. Programmi üldinfo Programmi nimi Ehituse programm Programmi eesmärk Programmi eesmärk on kujundada parimad tingimused elukeskkonna arenguks. Programmiga luuakse eeldused ehitussektori ettevõtete ning ehitatud keskkonna rahvusvahelise konkurentsivõime ja sektori tootlikkuse kasvuks. Soodustame arengut seal, kus esinevad ehitatud keskkonna turutõrked, et inimesed tahaksid Eestis elada ja töötada. Tänu paremale ja kulutõhusamale elukeskkonnale paraneb Eesti inimeste ja ettevõtete majanduslik võimekus. Pannakse alus järjepidevale majanduskasvule, mis jõuab kõigi Eesti elanikeni. Strateegia „Eesti Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond 2035“ siht (alasihi täpsusega) Programmi periood 2022-2025 Peavastutaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) (ministeerium) Kaasvastutajad (oma Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA), Ettevõtluse valitsemisala Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) asutused) 5.2. Programmi mõõdikud Tabel 9. Ehituse programmi ja programmi tegevuste mõõdikud Tegelik Sihttase Programmi mõõdikud 2020 2021 2022 2022 2023 Sektori tööjõutootlikkus EL -* -* keskmisega võrreldes, % 64% 62% 64% Allikas: Eurostat Kodumajapidamiste elektri- ja 5,9 soojusenergia tarbimine 5,6 TWh -* 5,4 TWh 5,3 TWh TWh Allikas: Statistikaamet Jätkusuutlik ehitus ja planeerimine Eesmärk: Parandada sektori protsesside juhtimist, tõhustada koostööd ehitise Meede 1 eluringi osaliste vahel, oluliselt säästa ressursse ning kasvatada ehituse tootlikkust vähemalt EL-i keskmisele tasemele. Sektori tööjõutootlikkus EL keskmisega võrreldes, % 64% -* -* 62% 64% Allikas: Eurostat 30  E-ehitus Programmi tegevus 1.1 Eesmärk: Tõhusale andmevahetusele loodud digiteenused tõstavad ehitusvaldkonna tootlikkust ja kvaliteeti. Ehitusloa menetlemise aeg päevades alates selle 37 32 päeva 35 päeva 40 päeva 30 päeva sisestamisest ehitisregistrisse päeva Allikas: MKM Ehitatud keskkonna ja ehitusvaldkonna kvaliteedi arendamine Programmi tegevus 1.2 Eesmärk: Ehitus- ja kinnisvarasektorit puudutavate otsuste langetamiseks ja analüüside koostamiseks antakse usaldusväärset infot läbi riiklikult tagatud digitaalse keskkonna. Uute nõuetele vastavate eluruumide lisandumine, tk 8 281 tk 6907 tk 7127 tk 7000 tk 7000 tk Allikas: Ehitisregister Jätkusuutlik ja kättesaadav elamufond Eesmärk: Soodustada eluhoonete jätkusuutlikku uuenemist ning kvaliteetsete eluruumide kättesaadavust töö- ja elukohana tegusates piirkondades üle Eesti. Meede 2 Toetatakse elamupiirkondade arengut, kus investeeringute tegemine ei ole erasektorile atraktiivne, kuid millel on Eesti majandusele, looduskeskkonnale ja sotsiaalsfäärile oluline positiivne mõju. Otsustes tuginetakse ehituse pikale vaatele ja hoonete rekonstrueerimise pikaajalisele Ei Jah Jah Jah Jah strateegiale Allikas: MKM Eluasemepoliitika Eesmärk: Riigi ülesanne on luua eluasemeturul tingimused, mis võimaldavad Programmi tegevus 2.1 kohalikel omavalitsustel, korteriühistutel, eluruumide omanikel ja üürnikel oma eluasemeprobleeme võimalikult iseseisvalt või erasektori kaasabil lahendada. Riiklike toetuste abil rekonstrueeritud eluruumide arv 2533 6048 7060 5482 6189 Allikas: MKM * Andmed ei ole avaldatud 5.3. Programmi olukorra analüüs Ehituse programm panustab strateegia “Eesti 2035” sihi “Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond” saavutamisse, millega on seotud pea kõik valdkonna tulemused. Lisaks aga panustab programm ka “Eesti 2035” sihti “Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik” läbi ringmajanduse kasutuselevõttu soodustavate tegevuste. 2022-2024 viiakse läbi uuring “Sidusa ruumipoliitika kujundamine kvaliteetse ja jätkusuutliku elukeskkonna saavutamiseks”, mille eesmärk on ette valmistada elukeskkonna arengukava algatamine VV-s kinnitamiseks. Projekt lähtub „Eesti 2035“ koostamise käigus kujunenud arusaamast, et elukeskkonna areng peab hakkama arvestama ühiskonna baasvajadustega ja elukeskkonna kujundamine on terviklikult organiseeritud. 31 Riiklik eluasemepoliitika vajab teadus-arendustegevuse toel uuendamist, nii et see arvestaks kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetega ning rohepöörde, sh Euroopa uue Bauhausi, kõigi sihtidega. Lisaks elukeskkonna funktsionaalsele, ökoloogilisele või majanduslikule toimimisele, peab see vastama ühtlasi inimeste sotsiaalsetele, kultuurilistele ja psühholoogilistele vajadustele. Eluasemepoliitika uurimissuuna loomine aitab kaasa ka välisvahendeid kasutavate toetusmeetmete uuendamisele selliselt, et eluasemeinvesteeringud lähtuksid tulevikus võimalikult suurel määral kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetest ja Euroopa uue Bauhausi eesmärkidest. Hoonete rekonstrueerimise strateegia elluviimiseks käivitati 2022. aastal T&A programm “LIFE IP BuildEST” ning arendati uue EL struktuurifondide perioodi hoonete rekonstrueerimise toetusmeetmeid. Hoonete rekonstrueerimise toetusmeetmete täiendamisega uute elukeskkonna kvaliteeti, keskkonnassäästu ja majandusarengut soodustavate kriteeriumitega jätkatakse 2023. aastal. Valminud on arvutusmetoodika Eesti ehitiste süsinikujalajälje hindamiseks ning uuring hoonete lammutusel tekkiva materjali taaskasutuse võimaluste kohta. 2023. aastal jätkub töö süsinikujalajälje arvutusmetoodika rakendamiseks. Süsinikujalajälje arvutuse ellurakendamisel on võimalik vähendada ehitussektori süsinikuheidet olulisel määral. Olelusringi ülene käsitlus on muutunud üha aktuaalsemaks ka hoonete energiatõhususe direktiivi muudatuste vaates. Kui senine kasutusaegse energiatarbimise lähenemine võimaldas kasutusaegse energiatarbimise vähendamisega saavutada teatavat energiasäästu ja vähendada KHG heidet, siis uue, olelusringipõhise lähenemisega on võimalik piirata ja ära hoida ehitussektorist tulenevaid keskkonnamõjusid juba enne nende tekkimist. Ehitusseadustiku ajakohastamine valmib 2023. aasta lõpuks. Ehitusseadustiku tervikmuudatuste VTK tagasiside ja kolme ümarlaua põhjal on koostatud eelnõu mustand, mis on saadetud turuosalistele tagasisidestamiseks. Enne kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete (seos ka Eesti 2035) seadustiku tasemele toomist on otsustatud tellida teiste riikide näidete uuring, mis aitab integreerida parimal viisil põhimõtteid ehitusseadustikku. Taastuvenergia ehitiste rajamise kiirendamiseks on ettevalmistamisel eelnõu, mis käsitleb hoonestusloa ühendamist ehitusloa ja veeloaga ning keskkonnamõjude hindamise protsesside lühendamist. 2022. aastal käivitati ehituse digitaliseerimise ja innovatsiooni toetus “e-hüpe”, 2023. aastal viiakse läbi teine taotlusvoor. Tõhustamaks ehitusvaldkonna tööpraktikat arendatakse e-ehituse platvormi koos põhjaliku uuenduse läbinud ehitisregistriga. Väljakutsed: stabiilse riigieelarvelise panuse vajadus hoonete rekonstrueerimiseks, keskkonnasäästliku ja energiatõhusa ehituse valdkonna arendamine kliimaministeeriumis, e- ehituse ehk ehituse valdkonna digitaliseerimise taristu järjepidevaks haldamiseks ja arendamiseks ja TTJA tegevuskuludeks. 32  5.4. Programmi tegevuste täitmise analüüs Tegevus 1.1 E-ehitus Peamised tegevused • tulime välja uue menetluskeskkonnaga, mis hoolimata raskest algusest on juba praegu selgelt lühendanud ehitus- ja kasutuslubade menetlusaegu (üle eesti keskmiselt alla 30 päeva – enam kui 25% paranemine) ning muutnud menetlusprotsessid üle Eesti ühtlasemaks ja paremini seadusega kooskõlas olevaks. • Kolisime 85% ehitisregistri funktsionaalsusest ja praktiliselt terve andmebaasi Riigipilve mikroteenuste/pilvearhitektuuri. Sammud, mis ennekõike võimaldavad e-ehituse platvormi arengutega 2023. aastal kasutajate ette tulla (muuhulgas energiamärgiste ja - simulatsioonide arendused, võrgurajatiste andmebaas koos geodeetidele suunatud teenustega, BIM ehitusloa arendused jne). • E-ehituse platvormi 3D kaksikus on ühendatud erineval detailsuse tasemel ja allikates pärit informatsiooni kuvamine ja allalaadimine, mis aitab kaasa projekteerijate töö tootlikkusele. • Valmistasime koostöös Rahandusministeeriumiga ette planeeringute menetluskeskkonna arendamise e-ehituse platvormile alates 2023. aastast. Niisamuti valmistamise ette koostööprojektid Päästeameti, Transpordiameti, TTJA ja Maa-ametiga, mis kõik on suunatud ehitamisega seotud menetluste koondamiseks e-ehituse platvormile ja andmete sujuvaks liikumiseks erinevate registrite vahel. • Viisime läbi ehitusvaldkonna digitaliseerimise rahastusprogrammi e-hüpe I vooru, millega toetatakse 62 projekti kokku €2,6 milj. eest. Ehituse e-hüpe on rahastusprogramm, mis toetab innovaatiliste digitaalsete tööriistade arendamist ja kasutuselevõttu ehitusvaldkonnas ning e-ehituse platvormi laiendamist uute teenustega. Kokku on tänu Euroopa taaste– ja vastupidavusrahastust Next Generation EU jagada 4,5 miljonit eurot. Väljakutsed EL taasterahastu (RRF) ja Targa Ettevõtluse Programmi (TEP) projektirahastuse vähenedes ja lõppedes on vaja tagada valdkonna arenduste jätkuv rahastus riigieelarvest 2023-2027 a mahus 6,2M€ (aastas ~1,5M€) nii meeskonnale, platvormi jätkusuutlikuks käitamiseks kui jooksvaks evolutsiooniliseks arendamiseks. • E-ehituse platvorm on oluline keskkond ehitusvaldkonna (kõige laiemalt) avalike teenuste koondamiseks ühte keskkonda, mis a) hõlbustab süsteemide kooskasutamist, b) väldib avaliku raha kulutamist analoogsete süsteemide arendamisele KOVides ja c) hõlbustab andmete ja komponentide ristkasutust • E-ehituse platvormi tõhusamad protsessid hoiavad kokku nii pädevate asutuste (92 000 tundi (1,1M€) aastas13) kui erasektori tööaega ja võimaldavad nügida kõiki osapooli suurema digitaliseerimise poole (sektori võit tootlikkuse kasvust kuni 750M€ aastas, riigieelarvest finantseeritava ehituse osas kuni 168M€). 13 https://eehitus.ee/wp-content/uploads/2019/05/MKM_PwC_EHR_l%C3%B5pparuanne.pdf 33 Tegevus 1.2. Ehitatud keskkonna ja ehitusvaldkonna kvaliteedi arendamine Peamised tegevused • 2022. a sügisel alustati Riigikantselei juhtimisel koostöös Rahandusministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumiga taastuvenergia ehitiste kiirendamiseks auditi koostamist. Ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise eelnõuga, mis eelduslikult võetakse vastu 2023 aasta teises kvartalis, luuakse ühendloa menetlemise võimalus merel ning muudetakse keskkonnamõjude hindamise protsesse lühemaks. Lisaks tuleb 2023 aastal töötada välja ehitisregistri arendus hoonestuslubade ja ühendloa menetlemise võimaluseks. Seoses eelnõu ja EHRi arendusega kasvavad MKM ja TTJA tööjõu kulutused (3 inimest MKM-i ja 6 inimest TTJA). • Ehitusseadustiku tervikmuudatusteks on varasemalt viidud läbi uuring „Ehitise elukaare õigusruumi digitaliseerimiseks kohandamine“ ning VTK. 2022 jätkus ehitusseadustiku muudatustega töö ning viidi läbi 3 ümarlauda sektoriga, et arutada varasemalt edastatud VTK-le tulnud tagasisidet ning võimalikke lahendusi. Esimene eelnõu mustand esitati sektorile tagasisidestamiseks 2022 suvel. Täna hinnatakse saadud tagasisidet (ca 350 tk) 2023. aasta lõpus koostatakse lõplik eelnõu, mis esitatakse turuosalistele juba EIS-i kaudu tutvumiseks. • Peale ehitusseadustiku muudatuste eelnõu koostamist algab töö ehitusprojektile esitatavate nõuete määrusega, mis ilmselt vajab väga laiapõhjalist kaasamist, sest tegemist on ehitusõiguses ühe kõige olulisema dokumendiga, mis muutub ehitusloa andmisel haldusakti resolutsiooni osaks. Ministeerium valmistab selleks sügisel ette hanke ja tulemuste saamisel alustab 2024. aastal määruse muutmise tööd. • Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on tellinud 2022. aastal ehitusgiidi rakenduse loomise. Tegemist on ehitusalaste õigusaktide sisu koondamisega ühele veebilehele, mis aitab lihtsamalt orienteeruda ehitamist ja ehitisi puudutavates normides. Ehitusgiid on täiendatud visuaalse materjaliga ning kirjutatud tavakasutuses olevate mõistete ja sõnadega. • 2021. a detsembris esitas Euroopa Komisjon oma muudatuseelnõu ja -ettepanekud hoonete energiatõhususe direktiivi kohta. 2022. a kujundas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium muudatusettepanekutele Eesti seisukohad, mida tutvustati nii Riigikogu majanduskomisjoni kui ka Valitsuses. 2022. a lõpuks jõuti liikmesriikide vahel kokkuleppele üldises lähenemises, mis tagas liikmesriikidele paindlikuma lähenemise kui algselt pakutud Komisjoni ettepanek. 2023. a ootavad ees triloogid ning lõplikku direktiivi sõnastust võib oodata hinnanguliselt 2023. a sügisel. • Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel töötasid Tallinna Tehnikaülikooli teadlased koostöös Soome ettevõtte One Click LCA ekspertidega välja esialgse Eesti ehituse süsinikujalajälje arvutusmetoodika, mida saab Eesti ehitussektoris kasutusele võtta, katsetada ning edasi arendada. Metoodika avaldati 2022. a kevadel e-ehituse teemaveebis ning metoodikat tutvustati ka mitmetel ehitusega seotud üritustel. Arvutusmeetod põhineb standardil ISO 14040, keskkonnasäästlikkuse hindamise Euroopa standarditel EN 15804 ja EN 15978, Euroopa Level(s) raamistikul ning süsiniku 34  jalajälje hindamise rahvusvahelistel parimatel tavadel. Meetodit demonstreeritakse lihtsa CO2 kalkulaatori abil, mis annab hinnangu hoone elutsükli jooksul tekkivate CO2e heitkoguste kohta. • Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös Rahandusministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu ja AS-ga Eesti Keskkonnateenused tellis Tallinna Tehnikaülikoolilt analüüsi kasutusest välja langenud hruštšovka lammutamisel tekkivate materjalide ringlussevõtu potentsiaali kohta. Uuringud teostati nii välitöödena kui ka laboris. Töö tulemusena pakuti välja võimalused selekteerivaks demontaažiks ning tuvastati materjalide ja elementide ringlussevõtu majanduslikud ja juriidilised piirangud. Uuringu tulemusena valmisid ka poliitikasoovitused ehitusjäätmete ringlussevõtu soodustamiseks. Tulemused Tänu eelnimetatud tegevustele suurendame ehitussektori tõhusust ja kvaliteeti. Kiireneb taastuvenergia ehitiste ehitamine ning suureneb hoonestuslubade menetluse protsessi läbipaistvus ja väheneb halduskoormus. Ehitusõigus muutub selgemaks ja praktikas ilmnenud kitsaskohad on parandatud ning ehitusgiid aitab lihtsamalt norme selgitada. Võtame ehitusvaldkonnas järk-järgult kasutusele ringmajanduse põhimõtted (vastavalt Eesti 2035 tegevuskavale), arvestades valdkonna suurt mõju nii maavarade kaevandamisel kui ka jäätmetekkel. Süsinikujalajälje arvutamismetoodika väljatöötamine on samm edasi, et hakata süsinikujalajälge arvutama, esialgu riigi eeskujul nt avaliku sektori hangetes ja arhitektuurikonkurssidel, seejärel viia sisse ka riiklikud regulatsioonid, mis nõuaks süsinikujalajälje arvutamist kõikidele uutele hoonetele. See võimaldab juba hoone projekteerimisfaasis läbi mõelda hoone ja/või ehituse mõju keskkonnale ning vähendada seda läbi teadlikkuse tõusu. Energiatõhususe regulatsioonide täpsustamisel lähtutakse kuluoptimaalsetest tasemetest, arvestatakse tehnoloogiliste muutustega ehitussektoris, täpsustatakse arvutusmetoodikat, viiakse sisse liginullenergiahoone kohustus ka väikeelamutele, mis toob kaasa ka uute väikeelamute energiatõhususe kasvu (energiatarbimise vähenemise). Kohustuslik energiamärgise kontrollarvutus toob kaasa energiamärgiste kvaliteedi paranemise ning vähendab energiatõhususarvu - nn ETA märgis - ja kasutusaegsel energiatarbimisel põhineva nn KEK märgise erinevust ning tõstab seeläbi energiamärgiste usaldusväärsust. See annab ka selge signaali arendajatele ning ehitajatele, et valmis hoone peab olema vastavuses kehtivate energiatõhususe miinimumnõuetega. Erinevad lisanduvad kohustused järelevalvetegevusele ja loamenetlustele on suurendanud TTJA ressursivajadust, mida tuleb edaspidi riigieelarve läbirääkimistel adresseerida. 35 Tegevus. 2.1 Eluasemepoliitika Peamised tegevused • 2022. aastal suunati Kredexi kaudu elamuvaldkonda kodutoetuseks 3,5 miljonit eurot, korterelamute rekonstrueerimiseks 97,3 miljonit eurot, tehaselise rekonstrueerimise toetuseks 31,4 miljonit eurot, väikeelamute rekonstrueerimiseks 38,3 miljonit eurot ning üürielamutele 6,7 miljonit eurot. Lisaks pakuti Kredexi kaudu elamute rekonstrueerimistegevuse toetuseks laenu (8,3 milj eurot), käendust (9 milj eurot) ja lammutustoetust (0,8 milj eurot). • Alates 2023. aastast lisandub 366 mln eurot EL struktuurifondide raha. Kujundamaks Eestist rahvusvahelist renoveerimise kompetentsikeskust, on käivitatud LIFE IP BuildEst teadus- ja arendusprogrammi mahus 16,3 mln eurot (6 aastat). Sellest Euroopa toetus on 9,5 miljonit. Ette on valmistatud uue SF perioodi meetmed korterelamute rekonstrueerimise toetamiseks. • Seni pole eluasemevaldkonna arendamisel lähtutud kvaliteetse elukeskkonna tervikkäsitlusest, mille järgi hea elukeskkond ei peaks toimima hästi mitte ainult funktsionaalses, ökoloogilises või majanduslikus plaanis, vaid vastama ühtlasi ka inimeste sotsiaalsetele, kultuurilistele ja psühholoogilistele vajadustele. See vajadus ei tulene mitte ainult Eesti siseriiklikest arengusihtidest ja strateegilistest dokumentidest vaid ka Euroopa Liidu suunalt. Euroopa uue Bauhausi põhimõtete järgimine on tingimuseks ka välisvahendite kasutamisel, mis puudutavad elukeskkonna sh taristu arendamist. Tulemused Nende vahenditega on võimalik vähendada elamute energiatarvet (Eesti 2035 eesmärk), mis tänu toetustele on viimastel aastatel püsinud stabiilsena. Täiendavad vahendid võimaldavad hakata energiat ka makrovaates kokku hoidma. Siiski on probleeme mitteelamute energiatarbe kasvamisega, mis vajab riigieelarve vaates eraldi tähelepanu. Täna puuduvad otsesed finantsilised meetmed mitteelamute renoveerimise hoogustamiseks. Korterelamutele vajame täiendavalt eesmärkide täitmiseks riigieelarvest 2024-2027. a perioodil 193 mln eurot. Rahastust vajavad ka teised hoonekategooriad, näiteks väikeelamud mahus 108 mln eurot (graafik). Selle tempoga saame 2050. a-ks hoonete aastast energiatarbimist vähendada 7 TWh ehk 43% ja süsinikujalajälge 90% võrra, mis vastab hoonete rekonstrueerimise pikajalise strateegia eesmärkidele. Säästame energiat, kulusid ning vähendame energia impordi ja tootmismahtude tõstmise vajadust. 36 Graafikud korterelamute ja väikeelamute renoveerimistoetuse lisavajaduse kohta 5.5. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine Ehituse programmi 2022. aasta eelarvesse kanti 2021. aasta eelarvest jääke üle kokku 5,1 mln euro ulatuses, millest suurima osa – 4,5 mln – moodustasid Kredexi (alates 2022. aastast EIS) kaudu jagatavad investeeringu- ja tegevustoetused eraisikutele, KOVidele, korteriühistutele jne toetuse saamise otsustega kaetud kohustuste täitmiseks. Lisaks kanti üle 179 tuh euro ulatuses MKMi ja TTJA tegevuskulusid, millega kaeti edasilükkunud uuringute ja analüüside kulusid ning energiakandjate 2022. aasta järsku hinnatõusu. Ehituse programmi eelarve täitmine on 69%. Osa sellest oli põhjustatud ehitisregistri (EHR) menetluskeskkonna üleminekul ilmnenud probleemidest. Kogu meeskonna fookus oli tekkinud probleemide lahendamisel ning tekkis viivitus teiste plaanitud EHR-i arenduste läbiviimist. Samuti 37 oli väljakutse pädevate arendajate leidmine piisavalt suures hulgas, arvestades registri arenduse mahtu ja keerukust. Praeguseks on need probleemid lahendatud ja ehitisregistri arendustööd jätkuvad. EIS-i vahendusel toetatavate töödega seotud eelarve osaline täitmine on põhjustatud sellest, et nende tööde tegemisele on ette nähtud kuni 36 kuud, seega väljamaksete tegemiseni jõutakse hiljem. Olemasolevad ressursid on taotlustega kaetud. Eelarvejäägid planeeritakse edasi kanda 2023. aastasse tegevustega jätkamiseks. Tabel 10. Ehituse programmi ja programmi tegevuste 2022. a kulude esialgne ja lõplik eelarve ning eelarve täitmine, tuhandetes eurodes. Ehituse programm Esialgne eelarve, Lõplik eelarve, tuh Täitmine, tuh Täitmine, tuh eurot eurot eurot % Programmi kulud kokku -61 304 -82 657 -57 258 69% Programmi tegevus 1.1. E-ehitus -2 166 -2 668 -1 855 70% Programmi tegevus 1.2. Ehitatud keskkonna ja ehitusvaldkonna -1 295 -2 158 -1 308 61% kvaliteedi arendamine Programmi tegevus 2.1. -57 843 -77 830 -54 094 70% Eluasemepoliitika 38 LISA. Tulemusvaldkonna sisend riigi 2022. aasta majandusaasta koondaruandesse Positiivsed arengud • Eesti on seadnud strateegiliseks eesmärgiks tõsta riigieelarveline teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastus 1% SKPst, 2022. aastal rahastati valdkonda 323,7 miljonit euroga. • 2022. a kinnitati ulatusliku kaasamisprotsessi tulemusena TAIE fookusvaldkonnale teekaardid - digilahendused igas eluvaldkonnas, tervisetehnoloogiad ja -teenused, kohalike ressursside väärindamine, nutikad ja kestlikud energialahendused. • Toimus uurimistoetustes paneelhindamisele üleminek ning tsüklilisuse vähendamine, mille raames hinnatakse taotlusi valdkondlikes ekspertkomisjonides. • Rakenduma hakkas doktoriõppe reform, mis tagab doktorantidele nooremteaduri ametikoha, samuti valmistati ette teadmussiirde doktorantuuri toetusskeemi, mis võimaldab doktoritööd teha koostöiselt ettevõtte või muu ülikoolivälise asutusega. See aitab ette valmistada tippspetsialiste ja teadus- ning arendustöötajaid era- ja avalikule sektorile ning edendada ülikoolide, ettevõtete, avaliku sektori jt asutuste koostööd. • Jätkus teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse põhjalik uuendamine, mille käigus otsiti lahendusi teadus- ja arendussüsteemi muutmisvajadustele, sh rahastusinstrumentide korrastamiseks, et need toetaksid TAIE arengukavas seatud eesmärkide saavutamist. • Eesti nominaalne tööjõutootlikkus on viimastel aastatel kiires tempos kasvanud. Eestis oli tööjõutootlikkus 2021. aastal 86,6% Euroopa keskmisest, saavutades sellega ajaloo kõrgeima taseme ning olles Euroopa riikide hulgas 15. ja Balti riikidest 1. kohal. • 2022. aastal on kasvanud nii teadusasutuste huvi ja koostöö ettevõtetega kui ettevõtete huvi teadus- ja arendustegevuse suunal, kuid struktuurse nihke toimumine võtab siiski aega. Teadmus- ja tehnoloogiasiiret ning koostööd toetavate tegevuste ja meetmetega jätkatakse, selleks on ettevalmistamisel erinevad toetusmeetmed uue perioodi EL struktuurifondide toel. • Eesti ettevõtete tehnoloogia- ja teadmusmahukuse kasvatamiseks jätkati rakendusuuringute programmi elluviimist ning töötati välja ettevõtjate vajadustes lähtuva rakendusuuringute keskuse institutsionaalne mudel, mille tegevused käivituvad 2023. aastal. • Käivitus õiglase ülemineku fondi investeeringute toetusmeede, mille toetati 2022. aastal Neo Performance Materialsi poolt Narvasse rajatavat magnetite tootmistehast koos teadus- ja arenduskeskusega. • Eesti taastekava raames käivitusid toetusmeetmed Eesti ettevõtete digi- ja rohepöörde elluviimiseks. • Eesti otsustas ühineda loodava NATO DIANA kiirendi ja NATO Innovatsioonifondiga, et arendada tsiviil- ja kaitseotstarbel kasutatavaid süvatehnoloogiad. • Töötati välja ja käivitati laenukäendusinstrumendid ettevõtjatele ning töötati välja 2023. aastal avanev ettevõtjate varustuskindluse toetusmeede energiakriisi leevendamiseks. 39  • Koostati riiklik turujärelevalve strateegia tagamaks järjepidevalt ja tervikliku lähenemisviisiga turul olevate toodete ohutus. • Töötati välja välisinvesteeringute taustakontrolli mehhanism tagamaks Eesti riigi jaoks strateegiliste sektorite toimepidavus. • Käimas on elukeskkonna kvaliteedi tervikkäsitluse alusuuring, et algatada elukeskkonna arengukava koostamine. • Uus ehitisregistri menetluskeskkond on aidanud lühendada ehitus- ja kasutuslubade menetlusaegu (enam kui 25%) ning ühtlustada menetlusprotsesse üle Eesti. • Ehitusvaldkonna digitaliseerimise toetamiseks on läbi viidud rahastusprogramm Ehituse e-hüppe I voor, millega toetatakse 62 projekti kokku € 2,6 milj. • Valmis hoonete süsinikujalajälje arvestuse metoodika, andmebaas ja kalkulaator. • Käivitati hoonete rekonstrueerimise teadus- ja arendusprogrammi LIFE IP BuildEst. Väljakutsed • Tegevuste fookuses on teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonna peamine väljakutse – teadusasutustel ja ettevõtetel napib motivatsiooni ja võimekust teha koostööd ning teadustöö tulemused ei leia Eesti ühiskonnas piisavalt rakendust. Senisest oluliselt enam tuleb panustada ettevõtete rakendusuuringutesse. • TAIE arengukavas seatud eesmärkide saavutamiseks vajab Eesti mitu korda rohkem teadlasi ja insenere kui meil täna on, eriti väljaspool akadeemiat. Seetõttu tuleb erilist tähelepanu pöörata teadlaste ja inseneride järelkasvule ja akadeemilise karjääri atraktiivsuse suurendamisele, et pakkuda kompetentsi ka ettevõtetes TA-töötajate ja inseneride palkamiseks. • Teadussüsteemi baasvõimekuse tagamine ja teadus- ja arendustegevuse keskkonna (sh rahastamise) stabiilsus ja järjekindlus on vältimatu eeldus, et jõuda teadussaavutuste ühiskondlike ja majanduslike rakendusteni ja aidata kaasa ühiskonna väljakutsete lahendamisele. Seejuures on vaja tagada tõukefondide toel saavutatud tulemuste jätkusuutlikkus, mille osas 2022. a hakati ette valmistama tippkeskuste ja teadustaristu riigieelarvelisi toetusskeeme. • Euroopa innovatsiooni tulemustabelis jäi Eesti mõõdukaks innovaatoriks, saavutades kõrged tulemused inimressursse, koostööd ja uurismissüsteeme puudutavates valdkondades, kuid olles nõrgim keskkonnasäästlikkuses, kus alates 2015. aastast on suurima languse teinud keskkonnaga seotud tehnoloogiad. • Eesti ettevõtete investeeringud teadus- ja aredustegevusse on jätkuvalt madalad. • Riigihangete turg on innovaatilistele ettevõtetele ja innovaatilistele toodetele-teenustele ebapiisavalt avatud. Seeläbi kannatavad nii avaliku sektori teenused kui ka ettevõtete konkurentsivõime, sest riigihanked moodustavad koguturust olulise osa – olenevalt aastast 10-12% SKPst ehk ligikaudu 3 miljardit eurot aastas. • Eesti võimekus toetada majanduse kasvu ja konkurentsivõime kasvuks vajalikke strateegilisi investeeringuid on madal. Selleks, et suurendada ettevõtjate investeeringuid suurprojektidesse ja roheinvesteeringute elluviimisse ning soodustada suuremahuliste eksporditehingute sõlmimist, on oluline suurendada Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA rahastamisvahendite pakkumise võimekust. 40 • Ekspordi, investeeringute ja turismi mahtusid tuleb suurendada läbi välismajanduse edendamise ja eksportivate Eesti ettevõtjate toetamise. • Äriturismi kui kõrge lisandväärtusega teenussektori kasvatamiseks tuleb Eestisse rajada multifunktsionaalne ja suure mahutusega konverentsi- ja messikeskus. Välisinvesteeringute meelitamiseks ja ekspordi toetuseks tuleb tekitada tihedad strateegilised lennuühendused ärikeskuste ja sõlmjaamadega. • Vähendada tuleb ettevõtjate halduskoormust, sh andmete standardiseerimise ja taaskasutuse kaudu jõustada andmete ühekordse küsimise printsiipi. Samuti koondades ettevõtjatele suunatud avalikud teenused eesti.ee digiväravasse ja luues proaktiivseid või sündmusteenuste põhiseid lahendusi. • Hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia eesmärkide täitmiseks tuleb tagada vahendid, et renoveerimine saaks toimuda ühtlaselt jagunevas ja järjepidevalt kasvavas tempos, võimaldades ehitusturul ja omanikel kohaneda. Euroopa uue Bauhausi põhimõtete järgimine ja Eestis kohandamine on tingimuseks ka välisvahendite kasutamisel, mis puudutavad elukeskkonna, sh taristu arendamist. • Ehitusvaldkonnas on tarvilik ringmajanduse põhimõtete juurutamine ning kasutusele võtta hoonete süsinikujalajälje arvutamise metoodika. • Lähtuvalt keskkonnasäästu, ressursitõhususe ja elukeskkonna kvaliteedi parandamise vajadusest on vaja elukeskkonna kujundamisele luua riigi tasandil tervikvaade - riigi ruumilist arengut koordineeriv arengukava ja rakendusamet. 41  Tulemusvaldkond: riigivalitsemine (Rahvusarhiiv) Arhiivindusprogrammi eesmärk: ühiskonna dokumentaalse mälu kestlik säilitamine, kasutamine ning kodanike õiguste tõendamine 1. Programmi eesmärkide täitmine 2022 2023 2024 2025 Mõõdik 2019 2020 2021 2022 sihttase Arhiivimoodustajate (asutuste) arv, kes on 15 20 40 44 45 50 55 60 Rahvusarhiivile üle andnud digitaalarhivaale Nõuetekohastes hoidlates säilitatavate arhivaalide osakaal Rahvusarhiivis, % 89 88 88 88 88 88 88 88 Koguhulk 10 320 410 arhivaali (1.12.2022 seisuga) Arhivaalide kättesaadavus veebis, miljonit 20,9 22,5 25,8 33,6 27 28 29 30 kujutist* *Arvestatud on kõiki kujutisi, mis pole filmid, helid, fotod ega kaardid • Digisündinud arhivaalide üleandmine asutuste poolt pole veel hoogustunud. Siiski panustab Rahvusarhiiv prioriteetselt sellesse mõõdikusse ning arendab asutuste ja Rahvusarhiivi koostöökeskkonda ASTRA. Arhiiviväärtuslikku teavet üle andnud asutused on seda valdavalt teinud enne 2015. aastat tekkinud arhiiviainese osas. Digisündinud teabe üleandjatena lisandus neli asutust: Justiitsministeerium, Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus, Eesti Geoloogiateenistus ja Sydney Eesti Selts. Koguti kaks andmekogu – Justiitsministeeriumilt kohtulahendite andmebaas ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskuselt keskkonnaseire andmebaas. • Nõuetekohastes hoidlates säilitatavate arhivaalide osakaal jääb muutumatuks kuni Rahvusarhiivi Tallinna keskuse kasutuselevõtuni. • Arhivaalide kättesaadavust veebis õnnestus prognoosidega võrreldes märkimisväärselt suurendada. Digitaalse kultuuripärandi tegevuskava 2018–2023 raames Rahvusarhiivi juhitud kuus massdigiteerimise koostööprojekti Kultuuriministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga andsid lisaks 7,8 mln digitaalkujutist. 2. Ülevaade meetme elluviimisest Meede 1. Ühiskonna dokumentaalse mälu kestlik säilitamine, kasutamine ning kodanike õiguste tõendamine Meetme eesmärk: arhiiviväärtusega (püsiva väärtusega) teabe väljaselgitamine, selle riiklikule säilitamisele vastuvõtmine, nõuetekohane säilitamine ning dokumentaalse kultuuripärandi kasutamise võimaldamine. 2022 2023 2024 2025 Mõõdik 2019 2020 2021 2022 sihttase Arhiivipedagoogilistes tegevustes osalenute 5789 4500 4330 5442 5000 5000 5000 5000 arv (inimest aastas) Rahvusarhiivi virtuaalse uurimissaali 1,5 1,7 1,7 1,5 1,7 1,7 1,7 1,7 külastuste arv (mln korda) Rahvusarhiivi teaduspublikatsioonide arv 8 7 7 8 7 7 7 7 (tk. aastas) Mõõdiku „arhiivipedagoogilistes tegevustes osalenute arv“ näitaja on taastunud pandeemiaeelsele tasemele. Kuna veebiteenused pälvisid pandeemia ajal üldiselt suuremat kasutamist, langes virtuaalse uurimissaali külastuste arv mõnevõrra, jäädes siiski 1,5 miljonile külastusele. See tekitab ka vajaduse eelseisvate aastate prognoosi veidi allapoole tõmmata (1,5). Rahvusarhiivi teaduspublikatsioonide arvuks kujunes prognoosist ühe võrra suurem tulemus. Olulisemad tegevused Erinevate kriiside (julgeoleku-, migratsiooni-, energia-, majandus-, õnneks küll juba vaibuval toonil, aga koroonakriis) maandamine sisustas märkimisväärselt Rahvusarhiivi tegemisi 2022 aastal. Ometigi saab kõnealustki aastat lugeda tööalaselt ja organisatsiooniliselt heaks arhiiviaastaks. Aasta algul käivitus Rahvusraamatukogu rekonstrueerimine, mis on mõne aasta pärast loomas uusi võimalusi ka arhiivile Endla hoones. Jõudsalt liiguti edasi suuremahuliste digiteerimisprojektidega, mis võimaldavad juurdepääsu senitundmatutele kaadritele, piltidele ja tekstidele. Filmide digiteerimine lubas koostöös Eesti Filmi Instituudiga tutvustada esimesi tulemusi voogedastusplatvormi Arkaader loomisel. Fotode ja klaasnegatiivide digiteerimine andis suuresti tõuke uuele kasutusportaalile Meediateek. Digitaalse audiovisuaalpärandi hoogne kasv on kaasa toonud ka tellimuste arvu suurenemise nii kodu- kui välismaalt. Nii mõnigi digiteeritud tekstikorpus on käivitanud ja käivitamas ühisloomeprojekte, millega liitunud vabatahtlikud moodustavad tugeva kogukonna, toetamaks Rahvusarhiivi eesmärke ja rikastamaks ühiskonda uue teabega. Digiteeritud aines on andmas võimalust kaasata tehisintellekt arhiivikogude avamiseks. Just tehisintellektiga saavutatud esimesed tulemused käsikirjalise teksti transkribeerimisel arvati kolleegide poolt Rahvusarhiivi säravaimaks saavutuseks aastal 2022. Teksti-, objekti-, näo-, kõne- ja ehk veel muugi tuvastamine AI abil ning masintõlge on muutmas arhiivimaailma. Tegemist on järgmise pöördelise muutusega pärast veebipõhiste kasutuskeskkondade sündi 21. sajandi esimesel ja teisel kümnendil. Eelnevaga võrreldes saab 2022. aasta arhiivistatistikas täheldada paari suuremat muutust. Mitu korda langes arhiivi vastuvõetud paberdokumentide hulk, sest 2021. aastal oli lõpetatud maavalitsuste arhiivide ja Siseministeeriumi paberkandjal perekonnaseisuarhiivi üleandmine. Samas kasvas digitaalse teabe hulk – ca kolmelt petabaidilt 4,7-le. Viimane näitaja peegeldabki kasvanud digiteerimise mahtu. Teine töölõik, kus saab sedastada muutust, puudutab arhiivipäringuid ja muid pöördumisi. Kuigi arhiiviteatise või muu kirjaliku vastusega lahendatud päringute arv püsis varasemaga võrreldes samal tasemel, kasvas märgatavalt kogupöördumiste arv. Valdavalt oli tegemist Vene Föderatsiooni kodanike püüdlustega hankida arhiiviteabe kaudu Eesti kodakondsust, kusjuures suurem osa neist pöördumistest olid alusetud. Arhiivindusprogrammi esialgne eelarve oli 2022. aastal 8 785 868 eurot, millest tegevuskulusid 8 286 415 ja investeeringuid 50 000 eurot. Kinnitatud lõplik eelarve oli 9 330 299 eurot, sh tegevuskulud 8 797 247 , investeeringud 65 599 eurot. Programmi eelarve tegelik täitmine oli 2022. aastal 9 864 704 eurot, suurem täitmine on seotud arvestuslike vahenditega. Piirmääraga vahendite jääk 250 276 eurot, millest RKAS üürimaksete jääk 138 514 eurot ja ilma objektikoodita piirmääraga vahendid 111 763 eurot sh tegevuskulud 102 576 ja investeeringud 9 187 eurot. RKAS üürimaksete jääk kasutatakse päikesepaneelide soetamise 10% omaosaluseks ning seitsme hoone energiatõhusamaks muutmiseks, tegevuskulude jääki kasutatakse Tallinna hoonete kolimise ettevalmistamiseks, ajutise tööjõu kulude katteks ning investeeringute jääki seoses IT serveri hanke edasilükkumisega 2023 aastasse. 3. Hinnang programmi tegevuste tulemuslikkusele Rahvusarhiivi palgapositsioon langes 2022. aastal oluliselt, arhiivis teeniti 15% madalamat kogupalka kui ametite ja inspektsioonide võrdlusgrupis. See asetas täiendava koormuse töötajate innustamisele ja värbamisele ning oli aruandeaastal suurimaks väljakutseks, kuid mitte takistuseks seatud eesmärkide täitmisel. Erinevate kriiside (julgeoleku-, migratsiooni-, energia-, majandus-, õnneks küll juba vaibuval toonil, aga ka koroonakriis) maandamine sisustas märkimisväärselt Rahvusarhiivi tegemisi. Ometi saab aruandeaastat lugeda tööalaselt ja organisatsiooniliselt heaks arhiiviaastaks.  Haridus- ja Teadusministeeriumi tulemusvaldkonna „Eesti keel ja eestlus“ 2022. aasta tulemusaruanne Tartu 2023 0 Sissejuhatus Käesolev Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) tulemusaruanne annab 2022. aasta kohta ülevaate tulemusvaldkonna „Eesti keel ja eestlus“ eesmärkide täitmisest, olulisematest saavutustest eesmärkide suunas liikumisel ning eelarve täitmisest. Lisaks on aruandes peatutud olulisematel valdkonna probleemidel ja väljakutsetel. Samuti on toodud välja seosed riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärkide saavutamisega. Tulemusvaldkonda panustab Eesti keele arengukava 2021–2035, mille lähtekoht on eesti keele staatus riigikeelena, mis on tagatud põhiseaduse, keeleseaduse ning muude keeleoskust ja -kasutust reguleerivate õigusaktidega. Arengukava üldeesmärk on tagada eesti keele elujõud ja toimimine Eesti Vabariigis esmase keelena igas eluvaldkonnas, tagada igaühele õigus ja võimalus kasutada Eestis eesti keelt, säilitada ja tugevdada eesti keele staatust, mainet ja eestikeelset kultuuri- ja inforuumi ning väärtustada teiste keelte valdamist. Joonis 1. Tulemusvaldkond ja selle elluviimise strateegilised dokumendid Arengukava eesmärkide elluviimiseks on kinnitatud keeleprogramm, mida koostatakse ja muudetakse igal aastal eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamise raames ning milles on arengukava struktuuri järgides esitatud meetmed ja programmitegevused. HTMi juhitava keelevaldkonna toimimiskeskkonda iseloomustasid 2022. aastal kolm suuremat mõjutegurit: 24. veebruaril alanud Venemaa kallaletung Ukrainale, suvel ametisse astunud valitsuse üks peamisi prioriteete alustada eestikeelsele õppele ülemineku ettevalmistusega ning koroonapandeemia ja selle järelmõjud. Ukraina sõda mõjutas 2022. aastal oluliselt keeleõppe valdkonda, sh täiskasvanute eesti keele õpet. Riiki jõudsid kümned tuhanded sõja eest põgenenud inimesed, kellele on vaja pakkuda eesti keele õppe võimalusi, sh elektroonilisi, ning selgitada eesti keele oskuse nõudeid, mis on seotud nii töötamise kui riigis pikemaajaliselt viibimisega. Suvel 2022. aastal vahetus valitsus ning koos sellega teisenesid ka valdkonna prioriteedid – üleminek eestikeelsele haridusele tõusis esikohale, kiiresti asuti ette valmistama vajalikke õigusaktide muudatusi. Keelevaldkonna poliitikakujundamist mõjutas 2022. aastal jätkuvalt COVID-19 kriis (mh vajadus arendada keeletehnoloogiat kasutavaid eestikeelseid digitaalseid teenuseid). 1 1. Tulemusvaldkonna eesmärkide saavutamine Tulemusvaldkonna eesmärk on tagada eesti keele elujõud ja toimimine Eesti Vabariigis esmase keelena igas eluvaldkonnas, tagada igaühele õigus ja võimalus kasutada Eestis eesti keelt, säilitada ja tugevdada eesti keele staatust, mainet ja eestikeelset kultuuri- ja inforuumi ning väärtustada teiste keelte valdamist. Üldeesmärgi elluviimiseks on seatud kolm strateegilist eesmärki (vt Tabelit 1 koos mõõdikutega): 1) eesti keele staatus on kindel ja maine on hea; 2) eesti keele uurimine on rahvusvaheliselt kõrgel tasemel ning keeletaristu on innovaatiline, avatud ja mitmekesine, eestikeelset oskussõnavara arendatakse koordineeritult; 3) kõik Eesti elanikud valdavad eesti keelt ja väärtustavad teiste keelte oskust. Tabel 1. Tulemusvaldkonna mõõdikud Eesti Mõõdik 2022 Algtase 2035 tegelik sihttase1 Üldeesmärk Uuring Täpsustatakse viiakse 16–65-aastaste Eesti elanike funktsionaalne lugemisoskus eesti keeles PIAAC uuringu läbi Allikas: PIAAC tulemuste põhjal 2022‒ 2023 Eesti keelt kasutavate inimeste osakaal rahvastikust 2 91 (2021) 91,2 >91 Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring Eesmärk „Eesti keele staatus on kindel ja maine on hea“ Eesti keele maine ühiskonnas: eesti emakeelega inimeste hulgas Uuringut Täpsustatakse eesti keele oskus ja maine eesti keelest erineva ema- või kodukeelega 2023. aastal ei inimeste hulgas toimunud Allikas: Eesti keele maine uuring Eesmärk „Eesti keele uurimine on rahvusvaheliselt kõrgel tasemel ning keeletaristu on innovaatiline, avatud ja mitmekesine, eestikeelset oskussõnavara arendatakse koordineeritult“ Rahvusvahelise levikuga Eesti keeleteaduse publikatsioonide hulk ja viidatavus 150 (2021) 157 Allikas: ETIS Mitmekeelsete terminibaaside hulk 80 (2021) 100 Allikas: Ekilex Eesti keele keeletehnoloogiline tugi Osaline (2020) Osaline Eesmärk „Kõik Eesti elanikud valdavad eesti keelt ja väärtustavad teiste keelte oskust“ Eesti elanike enesehinnanguline võõrkeeleoskus Mõõdetakse Eesti tööjõu- uuringuga; sihttasemed täpsustatakse 2023. Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring aastal. 1 Kuna Eesti keele arengukavas ja ka riigieelarve strateegias puuduvad praegu mõõdikute vahepealsed sihttasemed, on tabelis esitatud ainult Eesti 2035 sihttase. 2 Eesti keelt kasutatavate inimeste osakaal rahvastikust leitakse Eesti tööjõu-uuringuga. Uuring võimaldab seirata strateegilise sihi suunas liikumist järjepidevalt, st iga-aastaselt. Rahvaloenduse põhjal saab seirata eesti keelt kasutatavate inimeste osakaalu täpsemalt, kuna uuringusse kaasatakse kogu ühiskond, kuid puuduseks on pikk ajaline intervall mõõtmiste vahel. 2  Arengukava üldeesmärgi mõõdik (ühtlasi 2022. aastal oli rahvusvahelise levikuga Eesti 2035 mõõdik) näitab, et 2022. aastal keeleteaduslikke publikatsioone 157, mis oli eesti keelt kasutavate inimeste osakaal kinnitab arengukavas seatud eeldust, et 91,2%. eesti keele ja kultuuri alane teadus- ja arendustegevus on aktiivne. 2022. aasta seisuga on riigi keskselt 2022. aastal avaldati Euroopa arendatavas Ekilexi Keeltevõrdsuse (European Language terminihalduskeskkonnas 100 Equality) konsortsiumi uuringutulemused3 terminibaasi. Aastaga lisandus 20 uut Euroopa Liidu ametlike keelte terminibaasi, mis näitab kasvavat vajadust keeletehnoloogilise taseme kohta. Uuringus ja aktiivsust valdkondade terminitöös. analüüsiti rohkem kui 6000 näitaja baasil 30 Pidev terminitöö on eesti keele kestlikkuse Euroopa keele digitehnoloogilise toe seisukohalt väga oluline, sest ühiskonna ja olukorda, arengut ja väljavaateid. Selle tehnoloogia kiire arengu tõttu on kohaselt on eesti keele digitehnoloogiline valdkondade terminivara vaja pidevalt tugi üks Euroopa paremaid – võrreldes ajakohastada. Ekilexi sisestatud terminiinfo kümne aasta taguse ajaga on eesti keele on lõppkasutajatele nähtav keeleportaali masintõlke kvaliteet paranenud kaks korda, Sõnaveeb kaudu. kõnetuvastus ja kõnesüntees on saavutanud inimesele lähedase mõistmis- ja väljendustäpsuse. Vaatamata väga headele tulemustele võrdluses teiste keeltega, on eesti keele keeletehnoloogiline tugi veel osaline. 3 https://european-language-equality.eu/wp- content/uploads/2022/03/ELE___Deliverable_D1_12__Language_Report_Estonian_.pdf 3 Olulisemad arengud tulemusvaldkonnas Eestikeelsele õppele 2022. aastal otsustas valitsus ülemineku eestikeelsele õppele ja üleminek ja selle valmis eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava. Tegevuskava tegevuskava eesmärk on kindlustada kõikidele õpilastele kvaliteetne eestikeelne õpe alates alusharidusest kuni kõrgharidusse sisenemiseni. Tegevuskava elluviimist alustati kohe pärast selle vastuvõtmist. Keeleprogrammi tegevused toetavad eestikeelsele õppele üleminekut, mh tegevustega, mis on suunatud haridustöötajate keeleoskuse edendamisele. Keeleprogrammi tegevused toetavad eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele õpet laiemalt, mh arendati edasi iseseisvat eesti keele õpet toetavaid e- kursuseid, et ka edaspidi oleks õppijatel võimalik neid kasutades keeleoskust arendada, sh õpetaja toel ning ka lisandunud baaskeele toel (ukraina keel). Eesti teadus- ja Koostöös kõrgkoolidega koostati analüüs ja töötati välja kõrghariduskeele ettepanekud eesti teadus- ja kõrghariduskeele, sh oskuskeele arendamine arendamiseks. Selle tulemusel sõlmiti kõrgkoolidega kokkulepped eestikeelse kõrghariduse kestlikkuse ja kvaliteedi ning eesti teaduskeele ja terminoloogia arendamiseks. EKI keeletehnoloogia Keskus panustas järgmistesse valdkondadesse: seire ja kompetentsikeskus keeletehnoloogia-alane koostöö; keeleandmestike kogumine, töötlemine ja taaskasutamine; arendustööde koordineerimine; riikliku keeletehnoloogia programmi koordineerimine; keeletehnoloogia keeleõppes ning keeletehnoloogia-alane teavitustöö. Keeleseaduse ja HTM esitas valitsusele keeleseaduse ja ühistranspordiseaduse ühistranspordi- muudatusettepaneku, mille eesmärk oli keeleõiguse vastavusse seaduse viimine tänaste vajadustega, eesti keele nähtavuse parandamine muudatusettepanek avalikus ruumis ning positiivse suhtumise kujundamine eesti keelde nii eestlaste kui ka mitte-eestlaste hulgas. Kuna koalitsioonis sel teemal üksmeelt ei leitud, siis eelnõu valitsuse istungile ei jõudnud. 4  „Eesti 2035“ strateegiliste sihtide suunas liikumine „Eestis elavad arukad, Hea keeleoskus on harituse märk ja võimaldab inimestel tegusad ja tervist ühiskonnas tõhusalt tegutseda. Keeleprogrammi mitmed tegevused hoidvad inimesed“ on suunatud sellele, et Eesti elanike keeleoskus võimaldaks neil täielikult osaleda haridus-, töö- ja ühiskonnaelus. „Eesti ühiskond on Oluline on muu emakeelega inimeste keeleline lõimumine, mis loob hooliv, koostöömeelne kõigile elanikele võrdsed võimalused osalemaks majandus- ja ja avatud“ kultuurielus. Võeti vastu seadusemuudatused eestikeelsele õppele üleminekuks ning valmis ülemineku tegevuskava. Arendati täiskasvanute eesti keele õppe valdkonna koostööd, mh Riigikeele nõukoja kaudu, õppevõimaluste pakkumist, õppematerjalide loomist, hindamisvahendeid jne. „Eestis on kõigi Eestis valitsev eestikeelne teaberuum soosib eestlaste naasmist vajadusi arvestav, kodumaale, samuti arvestatakse keeleliste erivajadustega inimeste turvaline ja ja nende hakkamasaamisega. kvaliteetne elukeskkond“ „Eesti on Keeleprogrammi raames tehakse tööd keeletehnoloogia, uuendusmeelne, nüüdisaegse terminoloogia jm alal. Keeleoskuse ja keeletaristu usaldusväärne ja arendamine hoiavad eesti keelt ja kultuuri. inimesekeskne riik“ Tulemusvaldkonna olulisemad väljakutsed Haridustöötajate eesti Eestikeelsele õppele üleminekut arvestades on Eestis umbes 2500 keele oskus kui haridustöötajat, kes vajavad eesti keele õpet, et viia oma keeleoskus võtmekoht vastavusse neile seatud keeleoskusnõuetega. Kui seni piisas B2- eestikeelsele õppele tasemel keeleoskusest, siis arvestataval osal sihtrühmast tuleb viia oma keeleoskus üleminekuperioodil C1-tasemele. üleminekul Täiskasvanute eesti Eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele õppe keele õpetajate valdkonnas on puudus keeleõpetajatest, sh eriti algtaseme õppes. puudus Laiemalt on täiskasvanute eesti keele õppe arendamiseks vaja tõhustada asutuste infovahetust ja ühtlustada teenuseid. 5 Eesti Digiühiskonnas eesti keele elujõulisuse tagamiseks on esiteks vaja keeletehnoloogiliste võtta eesti keeletehnoloogia vahendid kasutusele võimalikult vahendite paljudes avaliku sektori teenustes ja infosüsteemides. Teiseks kasutuselevõtt on tuleks jõuda täieliku keeletehnoloogilise toeni. Rahvusvahelises võrdluses on eesti keele jaoks olemas keele töötlemiseks vajalikud tagasihoidlik baaskomponendid, kuid puudu on mitmed võtmekomponendid: tekstianalüüsivahendid, nagu tekstide kokkuvõtja, tekstide lihtsustaja, ebasündsate väljendite (vihakõne) tuvastaja, valeuudiste tuvastaja, semantikavahendid, dialoogimudelid jm. Mitmekeelsuse Mitmekeelsuse edendamisel on oluline kujundada hoiakuid, edendamine soodustada (keele)õpetajate koostööd ning ajakohastada keeleõppe ja keeleoskuse hindamise metoodikaid. Otsus laiendada võõrkeeleõppe valikuid (B-võõrkeele valimisel) on toonud kaasa vajaduse toetada koole valikute pakkumisel, sh B-võõrkeelte õppevara soetamisel ja eri keelte õppe populariseerimisel. Eesti keele arengukava ja keeleprogrammi eesmärkide täitmise seisukohast on oluline jätkata lisaks inglise keelele teiste keelte õppe ja oskuse populariseerimist. 6  Keeleprogrammi 2022–2025 eesmärk: eesti 2. Keeleprogrammi keel on arenenud kultuur- ja suhtluskeel ning Eestis väärtustatakse mitmekeelsust. eesmärkide saavutamine Programmi on koondatud eesti keele mainet ja staatust tugevdavad tegevused, mis loovad soodsad hoiakud eesti keele arendamiseks ja kaitsmiseks. Samuti tagatakse ajakohane keeletaristu ja keeletehnoloogia, et eesti keelt saaks kasutada igas elu- ja teadusvaldkonnas. Programmiga arendatakse eesti keele kui emakeele ja teise keele õpet ning laiendatakse eesti keele õppimise võimalusi, samuti toetatakse mitmekeelsuse arengut. Tabel 2. Keeleprogrammi ülevaade Programmi nimi Keeleprogramm 2022–2025 Programmi eesmärk Eesti keel on arenenud kultuur- ja suhtluskeel ning Eestis väärtustatakse mitmekeelsust. Strateegia „Eesti 2035“ siht (alasihi Strateegiline üldsiht: „Demokraatlik ja turvaline riik, kus täpsusega) austatakse õigus- ja sotsiaalriigi põhimõtteid ning kus säilib ja areneb eesti rahvus, keel ja kultuur“ Siht: „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“ Programmi periood 2022–2025 Peavastutaja (ministeerium) Haridus- ja Teadusministeerium Kaasvastutajad (oma valitsemisala Keeleamet, Eesti Keele Instituut asutused) 2022. aasta kõige olulisemad edusammud Eestikeelsele õppele üleminek ja selle tegevuskava. Tegevuskava eesmärk on kindlustada kõikidele õpilastele kvaliteetne eestikeelne õpe alates alusharidusest kuni kõrgharidusse sisenemiseni. Tegevuskava elluviimist alustati kohe pärast selle vastuvõtmist. Tõhustati täiskasvanute eesti keele kui teise keele õpet ja parandati õppevõimalusi. Koostöös teiste eesti keele õpet pakkuvate ministeeriumide ja asutustega korrastati täiskasvanute eesti keele õppe korraldust, sh arendati edasi täiskasvanute eesti keele õppe tegevusi koondava e-keskkonna projekti, võeti suund elektrooniliste hindamisvahendite arendamisele ja jätkati e-õppe võimaluste arendamist. Töötati välja Eesti keeletehnoloogia valdkonna arendamise ning keeletehnoloogia vahendite laialdase kasutuselevõtu tegevuskava, mis annab ülevaate valdkonna kui terviku hetkeseisust ning koondab tegevused Eesti keeletehnoloogia arendamiseks aastatel 2022–2024. 7  Mitmekeelsuse ja võõrkeeleõppe toetamiseks levitati Eestis Euroopa keeleõppe raamdokumendi sõsarväljaande 4 põhimõtteid ja tasemekirjeldusi. Sõsarväljaande rakendamiseks korraldati levitusüritusi keeleõpetajatele, õppematerjalide koostajatele ning testide koostajatele ja hindajatele. Toetati keeleõpet eestlaste kogukondades mitmetes riikides asuvates üldharidus- ja pühapäevakoolides, seltsides, lasteaedades, mudilasringides ja keelekursustel ning toetati Üleilmakooli tegevusi. Toetati eesti keele ja kultuuri õpetamist rohkem kui 30 kõrgkoolis eri riikides. Koostöös kõrgkoolidega koostati analüüs ja töötati välja ettepanekud eesti teadus- ja kõrghariduskeele, sh oskuskeele arendamiseks. Selle tulemusel sõlmiti kõrgkoolidega kokkulepped eestikeelse kõrghariduse kestlikkuse ja kvaliteedi ning eesti teaduskeele ja terminoloogia arendamiseks. 2.1. Eesmärkide saavutamise ülevaade tegevuste lõikes Tabel 3. Meetme mõõdikud ja sihttasemed 2023 2024 2025 2035 Mõõdik 2020 2021 2022 Sihttase 16–65-aastaste Eesti elanike funktsionaalne Uus mõõdik: täpsustatakse 2022/23. a PIAAC uuringu lugemisoskus eesti keeles tulemuste põhjal Eesti keelt kasutavate inimeste osakaal rahvastikust - 91 91,2 >91 Eesti elanike enesehinnanguline võõrkeeleoskus Mõõdetakse Eesti tööjõu- uuringuga; sihttasemed täpsustatakse 2023. aastal Tegevus 1.1. Eesti keele maine ja staatuse tugevdamine Tegevus hõlmab eesti keele mainet ja staatust tugevdavaid tegevusi, millega kujundatakse keelekasutajate hoiakuid ning juhitakse eesti keele õiguslikku staatust ja ühiskondlikku levikut. Toetatakse eesti keele, eesti keele piirkondlike keelekujude õppimist, õpetamist ja uurimist populariseerivaid ja väärtustavaid tegevusi ning keelepoliitika-alast rahvusvahelist koostööd. Tabel 4. Eesti keele maine ja staatuse tegevuse mõõdikud 2022 2023 2024 2025 Mõõdik 2019 2020 2021 2022 Sihttase Keelevaldkonna teavitus-, populariseerimis- ja 50 50 50 50 50 50 50 50 tunnustusüritused Eesti keele maine ühiskonnas eesti emakeelega inimeste hulgas Uuring töötatakse välja; sihttasemed täpsustatakse 2023. aastal. eesti keelest erineva emakeelega inimeste hulgas 4 https://hm.ee/sites/default/files/documents/2023-01/S%C3%B5sarv%C3%A4ljaanne_Jaanuar%202023.pdf 8 Maine ja staatuse tegevust mõõdetakse programmi kaudu ellu kutsutud ja läbi viidud keeleürituste ning Eesti elanike keelehoiakute kaudu. 2022. aastal toimusid kõik planeeritud keeleüritused, mis olid piisavalt mitmekesised, et tõsta inimeste keeleteadlikkust, populariseerida keeleteadust, keeletehnoloogiat ja keeleõpet ning tunnustada keeleuurijaid, keeleõpetajaid, eestikeelsete kõrgkooliõpikute autoreid, piirkondlike keelte ehk murrete ning soome-ugri keelte ja kultuuride eestkõnelejaid, vabatahtlikke algatusi jm. Keelevaldkonna teemad olid meedias pidevalt kajastatud. Ettevalmistamisel on eesti keele maine uuring, et selgitada välja Eesti inimeste keelehoiakud ja keelekasutusvaldkondade eelistused. Selleks, et tugevdada eesti keele mainet ja staatust, viidi ellu järgmised olulised tegevused: Viidi ellu eesti keele mainetegevusi, mis tõstavad elanike huvi eesti keele õppimise, kasutamise või uurimise vastu. Korraldati keeleüritusi õpilastele ja õpetajatele: 2022. aastal on koolides peetud 30 eesti keele päeva, millest võttis osa rohkem kui 800 põhikooli- ja gümnaasiumiõpilast ning õpetajat. Lisaks viidi läbi Sõnaveebi ja ÕSi tutvustavaid üritusi eri sihtrühmadele, keeletoimetamise seminarid, koolitusseminar lasteaiaõpetajatele, üleriigilised õpilasüritused, emakeeleolümpiaad ja lingvistikaolümpiaad, Vikipeedia töötoad jm. Jätkusid keeleõpetajate teabepäevad ja korraldati eesti keele ja kirjanduse õpetajate sügiskonverents (veebis), kus osales 95 õpetajat nii Eestist kui mujalt Euroopast. Korraldati keeleüritusi üldsusele, selgitati välja aasta parimad keeleteod ja anti välja riigi F. J. Wiedemanni keelepreemia. Tulemus: selge ja kõnekas sõnum eesti keele kasutamise, õpetamise ja uurimise kohta on avalikus ruumis nähtav. Osaleti rahvusvahelises keelepoliitikaalases koostöös: EFNILi võrgustikuüritused ning teabevahetus; osaleti ELi digitaalse Euroopa programmi tööplaani (2023–2024) koostamisel (s.o keeleandmestike teemal). Tulemus: rahvusvaheline keelepoliitika ja -õppe alane koostöö on hästi toetatud, Eesti on esindatud rahvusvahelistes keeleinstitutsioonide võrgustikes. Teostati järelevalvet keeleseaduse täitmise üle. Keeleamet jälgis keeleseaduse täitmist kõikides olulistes keeleseadusega hõlmatud valdkondades (avaliku ja erasektori töötajate keelekasutus, ametlik keelekasutus vastavalt eesti kirjakeele normile jmt). Tulemus: on laiendatud ja tõhustatud asutuste ja isikute nõustamist, on parandatud inimeste teadlikkust keeleõigustest ning tagatud nende õiguste rakendamine. HTM esitas valitsusele keeleseaduse ja ühistranspordiseaduse muudatusettepaneku, mille eesmärk oli keeleõiguse vastavusse viimine tänaste vajadustega, eesti keele nähtavuse parandamine avalikus ruumis ning positiivse suhtumise kujundamine eesti keelde nii eestlaste kui ka mitte-eestlaste hulgas. Olulisemad muudatused puudutasid avalik-õiguslike juriidiliste isikute eestikeelset asjaajamist, võõrkeelsete kaubamärkide, audioreklaami ning riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste veebiaadresside keelsust, samuti platvormitööd tegevate isikute keelenõudeid. Ühistranspordiseaduse muudatuse sisuks oli taksojuhile nõutaval tasemel riigikeele oskuse nõude sätestamine teenindajakaardi saamise eeldusena. Kuna koalitsioonis sel teemal üksmeelt ei leitud, siis eelnõu valitsuse istungile ei jõudnud. Tagati eesti keelearendus, st keelekorraldus ja keelehoole. Soovijatele anti keele- ja termininõu ning arendati keeleportaali Sõnaveeb, et igaüks saaks oma keeleküsimustele vastused iseseisvalt ja kiiresti. Viidi läbi Sõnaveebi arendamise järgmine etapp. 2022. aastal täiendati Sõnaveebi erialaste terminibaasidega, lisati ÕSi soovitused ning täiendati ja lisati funktsioone mitmekeelsele keeleinfole, keskendudes seejuures eelkõige kasutajamugavusele. Korraldati seminare ja koolitusi keeletoimetajatele ning selge keele koolitusi ametiasutustele. Tulemus: on algatatud erialane arutelu, et keelearenduse põhimõtted viia vastavusse eesti keele arenguga; on tagatud keeletoimetaja kutse 9  kõrge tase; on tõhustatud selge keele põhimõtete järgmist nii avalikus ruumis ja ametiasutustes kui ka meedias. Eesti kirjakeel on arendatud ja toetatud on keelehoolet (koolitused õpetajatele, toimetajatele, tõlkijatele jt). Eesti Keele Instituut (EKI) annab huvilistele pidevalt keele- ja termininõu; värskendatakse ja korrastatakse keelehooldeallikaid. Jätkub avalik arutelu kirjakeele normi üle. Korraldatud on arvukaid üritusi keelekorralduse teemal. Tegevus 1.2. Keeletaristu ja keeletehnoloogia arendamine Tegevus hõlmab keeleressursside loomist ning keeletehnoloogia arendamist ja keeletehnoloogia vahendite kasutuselevõttu ning keeleteaduse arendamist, sõnastike, oskussõnastike, terminibaaside, kõne- ja tekstikorpuste koostamist. Luuakse võimalused, et töötada välja keeletehnoloogilise toega rakendusi erivajadustega inimeste jaoks. Tabel 5. Keeletaristu ja keeletehnoloogia arendamise mõõdikud 2022 2023 2024 2025 Mõõdik 2019 2020 2021 2022 Sihttase Eesmärk: Eesti keele uurimine on rahvusvaheliselt kõrgel tasemel ning keeletaristu on innovaatiline, avatud ja mitmekesine, eestikeelset oskussõnavara arendatakse koordineeritult. Keeleressursside variatiivsus Korpused 84 110 115 120 120 125 130 135 Sõnavararessursid 73 82 85 88 90 95 100 105 Aktiivsete terminikomisjonide arv 32 34 45 46 35 45 45 50 Eesti keelt käsitlevate keeleressursside (tekstikorpuste ja sõnastike) variatiivsus on säilinud, suurem osa neist täieneb pidevalt (nt terminikogud ja veebitekstide sõelumisel saadud sõnakogud). Keeleressursside olemasolu ja kättesaadavus on äärmiselt oluline nii eesti keeletehnoloogia arendamisel, keeleteaduslikus töös kui ka keeleõppevahendite loomiseks. Terminikomisjonide aktiivsus on mõnevõrra kasvanud, mida võib selgitada muu hulgas sellega, et uus töökeskkond Ekilex on kõigile komisjonidele tasuta kättesaadav. Selleks, et tagada keelekasutajatele ajakohased vahendid keele kasutamiseks, õpetamiseks ja uurimiseks, viidi ellu järgmised tegevused: Loodi ja arendati avatud ja mugavalt kasutatavaid sõnastikke, sh oskussõnastikke, andmebaase ja keelekorpusi. Lisaks arendati eesti viipekeelt, sh erialaviiped ja katsetati viibete automatiseerimist. Tulemus: keeleportaali Sõnaveeb on koondatud info paljudest sõnakogudest ja andmebaasidest ning keeleinfo on kasutajatele leitav peamiselt ühe kanali kaudu. Sõnaveeb sisaldab mahukat ja pidevalt täienevat EKI ühendsõnastikku, mis esitab peamiselt üldkeele infot. Lisaks saavad Sõnaveebi kasutajad kätte rohkem kui 100 oskussõnastiku terminiinfo, mis varem oli killustatult kümnetel veebilehtedel. Arendati eesti terminivara ja teaduskeelt. Koordineeriti eesti terminitööd ning tagati eestikeelsete kõrgkooliõpikute loomine, et oskussõnavara oleks pidevalt arendatud ja ajakohane. Korraldati terminitööd toetavaid ja populariseerivaid seminare ja infopäevi, arendati terminihalduskeskkonda 10 Ekilex. Kaasati uusi terminikomisjone, kes oma valdkonna termineid loovad ja levitavad. Korraldati seminare ja infopäevi teaduskeele ja terminoloogia kohta; viidi läbi avatud taotlusvoorud terminitöö arendamiseks ning eestikeelsete kõrgkooliõpikute koostamiseks. Taotlusvoorude tulemusel arendatakse aktiivselt vähemalt 46 erialast terminibaasi. Eestikeelsete kõrgkooliõpikute koostamise toetusmeetme kaudu on soodustatud eestikeelsete teadustekstide loomist ja avaldamist ning eesti teaduskeele arendamist. 2022. aastal ilmus programmi toel 10 kõrgkooliõpikut ning algatati kuus uut õpikuprojekti. 2022. aastal valmis memorandum „Analüüs ja ettepanekud eesti teadus- ja kõrghariduskeele arendamiseks“, mida võeti arvesse kõrgkoolidega halduslepingute sõlmimisel ning mille tulemusel on hakatud koostama Eesti terminitöö tegevuskava (2023–2025). Ülikoolidega lepiti halduslepingutes kokku, et: - Ülikool tagab oma vastutusvaldkondades eestikeelse õppe kõrghariduse esimesel kahel astmel. Kui pakutakse ingliskeelset õpet, on olemas ka sarnase sisuga eestikeelse õppe võimalus. - Ülikool seab doktoriõppe korraldamisel, sealhulgas nooremteadurite ametikohtade loomisel, eesmärgiks eesti keeles õpetavate akadeemiliste töötajate järelkasvu tagamise jälgides, et igas õppevaldkonnas oleks doktoriõppe lõpetanute hulgas vähemalt 50% minimaalselt B2-tasemel eesti keelt oskavaid doktorante. - Ülikool loob tingimused välisüliõpilaste ja -õppejõudude kaasamiseks Eesti ühiskonda ja pakub välisüliõpilastele eesti keele ja kultuuri õpet vähemalt 6 EAP mahus. - Ülikool pakub välisüliõpilastele õpet eelkõige suurema tööjõu vajadusega valdkondades ning toetab üliõpilasi kontaktide loomisel töömaailmaga, sealhulgas tagab Eesti tööturule suunatud ingliskeelsete õppekavade üliõpilastele ligipääsu eesti keele õppele, mis võimaldab saavutada B1-keeleoskustaseme. - Ülikool kasutab riigi tegevustoetust kõrghariduse esimesel astmel ingliskeelse õppe pakkumiseks juhtudel kui inglise õppekeel on tingitud tööturu vajadusest või tegemist on rahvusvahelise ühisõppekavaga. Jätkati hõimurahvaste keelte ja kultuuride arengu toetamist. Hõimurahvaste programmi kaudu toetati soome-ugri keelte ja kultuuride kestmiseks ja/või hoidmiseks ette võetud tegevusi. Soodustati rahvusvahelist koostööd nii hõimurahvaste esindajatega kui ka selle valdkonna uurijate ja kultuuriedendajatega kogu maailmas. Käimas on 17 teadus- ja arendusprojekti, viidi läbi 20 haridus- ja kultuuriprojekti, toetati välisüliõpilaste õpinguid soome-ugri keelte magistriõppekaval. Aktiivsed projektide elluviijad on marid, aga toetati ka udmurtide, ingerisoomlaste, ersade ja liivlaste tegevusi oma keele ja kultuuri hoidmisel ja levitamisel ning liivi, vadja, isuri, inarisaami, komi, udmurdi ja ersa uuringuid. Teadus- ja arendusprojektid jagunevad võrdselt keelevaldkonna ja kultuuriuuringute vahel. Hõimurahvaste programmi auhindadega tunnustati hõimurahvaste keelte ja kultuuride populariseerimist, uurimist, arendamist ja pärandi säilitamist ning hõimurahvaste olukorra teadvustamist rahvusvahelisel tasandil. Tulemus: korraldatud on hõimurahvaste programmi tegevused, millega toetatakse hõimurahvaste keelte ja kultuuride uurimist ja keeletaristu arendamist. 2022. aastal on seoses Venemaa täiemahulise sõjaga Ukrainas programmis tehtud olulisi muudatusi ‒ koostöösuhted Venemaa Föderatsiooniga on katkestatud. Hõimurahvaste programm on algselt loodud soome-ugri ja samojeedi põlisrahvaste keelte ja kultuuride toetamiseks. Enamik neist rahvastest elab aga Vene Föderatsioonis. Katkestatud on igasugune koostöö alates uurimisprojektidest kuni väiksemate kultuuriüritusteni. Kõige rohkem puudutasid muudatused programmi auhindu, sest tuli ümber mõelda seni eelkõige Venemaal elavatele soome-ugrilastele mõeldud preemiate eesmärgid ja sihtrühmad. 11  Toetatud on eesti keeletehnoloogia arengut. Valminud on keeletehnoloogia tegevuskava aastani 2024 ja valdkonna arendamine toimub selle alusel. Jätkusid 2021. aastal loodud Tõlkevärava arendused: MTee masintõlkeplatvormil saab tõlkida kolmel keelesuunal: eesti-inglise-eesti, eesti- vene-eesti ning eesti-saksa-eesti. MTee on mõeldud töövahendiks nii avalikele asutustele, tõlkebüroodele, vabakutselistele tõlkijatele kui ka tõlkeabivahendiks tavakasutajale. 2022. aasta alguses integreeris Eesti Rahvusringhääling subtitreerimistarkvara teatud tüüpi otsesaadetele, mis võimaldab uudistesaateid jm saateid jälgida koos eestikeelsete subtiitritega. EKI keeletehnoloogia kompetentsikeskuse (KTKK) teisel tegutsemisaastal saavutati valdkonna arengus olulisi tulemusi. Kompetentsikeskus loodi selleks, et kindlustada eesti keele digitaalne jätkusuutlikkus, arendades ja integreerides keeletehnoloogilisi vahendeid võimalikult laia kasutajaskonna jaoks. 2022. aastal viis KTKK läbi avaliku sektori masintõlkekeskkonna Tõlkevärava hanke ning alustas 2022. aasta lõpul arendusprotsessi juhtimist. Koguti ja töödeldi eri tüüpi keeleandmestikke, mis on kättesaadavaks tehtud kõigile huvilistele keeleandmesti registris. Koos MKMi ja RIAga algatati ja viidi läbi kampaania „Anneta kõnet“, kogutud andmeid kasutatakse eestikeelse kõnetuvastuse kvaliteedi tõstmiseks. KTKK konsulteeris mitmeid asutusi: nt Geoteenistust märksõnasõnastamise osas; Maa-ametit, Riigikantseleid, Maksu- ja Tolliametit kõnetuvastuse ja transkribeerimise osas; Kaitsepolitseiametit MTee kasutuselevõtul. 2022. aasta jooksul on KTKK aidanud riikliku programmi „Eesti keeletehnoloogia 2018–2027“ jaoks ette valmistada 15 arendustöö tellimust ning keskus on projektide seisuga kursis. Valminud on mitmeid keeletehnoloogilisi arendusi, nt ärinimede kontrollija, terminituvastaja, automaatne kõnetuvastusel põhinev sõnapilve koostamise rakendus. Lisaks on KTKK tegelenud keeletehnoloogia teavitustegevusega mh laiemale avalikkusele. Kuna keelevaldkonna ja keeletehnoloogia arendamiseks on vaja rohkelt kvaliteetseid keeleandmestikke, siis on HTM koostöös EKI-ga 2022. aastal sellele teemale eraldi tähelepanu pööranud, hõlbustades masinloetavate keeleandmestike avaandmetena kättesaadavaks tegemist. HTMis on siht- ja mõjurühmi kaasates koostamisel väärtuslike keeleandmestike määruse eelnõu. Tegevus 1.3. Eesti keele õppe toetamine ja oskuse hindamine, mitmekeelsuse toetamine Tegevus hõlmab eesti keele kui emakeele ja eesti keele kui teise või võõrkeele ning võõrkeelte õpet toetavaid tegevusi, sh eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele õpe ja eesti keele õpe välismaal. Toetatakse keeleõpetajate professionaalset arengut ja koostööd, arendatakse keeleõppematerjale ja keeleoskuse hindamise vahendeid, kujundatakse mitmekeelsust toetavaid hoiakuid. Tabel 6. Eesti keele õppe ja oskuste hindamise, mitmekeelsuse toetamise mõõdikud 2022 2023 2024 2025 Mõõdik 2019 2020 2021 2022 Sihttase Eesmärk: Kõik Eesti elanikud valdavad eesti keelt ja väärtustavad teiste keelte oskust Gümnaasiumihariduse omandanud noorte eesti keele riigieksami keskmine tulemus punktides 63,7 62,7 61,6 62,4 ≥64 64 64 64 (maksimaalne 100) 12  2022 2023 2024 2025 Mõõdik 2019 2020 2021 2022 Sihttase Eesti keele tasemeeksami sooritanute 57,4 57,6 57,6 56,1 ≥58 ≥60 ≥60 ≥60 osakaal eksamil käinutest (%) Väliseestlaste osalus eesti keele 3700 3900 5000 5300 3950 5050 5100 5100 õppes (inimeste arv aastas) Võõrkeele riigieksamil vähemalt B2- keeleoskustaseme saavutanute 63,8 -** - 74,8 ≥64 ≥64 ≥66 ≥66 osakaal (%)* *K.a rahvusvaheliste keeleeksamite tulemused, arvestatud on statsionaarse õppe lõpetanute tulemusi. **2020. aasta kevadel võõrkeele riigieksamit ei toimunud. Õpilased sooritasid rahvusvahelisi keeleeksameid, kuid nende põhjal ei saa teha üldistusi kõigi lõpetajate võõrkeeleõppe tulemuslikkuse kohta. Gümnaasiumihariduse omandanud noorte eesti keele riigieksami keskmine tulemus jäi 2022. aastal seatud sihttasemest madalamaks – keskmine tulemus oli 62,4 punkti. Riigieksami keskmine tulemus oli küll mõnevõrra parem kui 2021. aastal, kuid erinevus võib olla tingitud sellest, et 2021. aastal ei olnud riigieksami sooritamine gümnaasiumi lõpetamise eeldus. Mõju avaldab veel tõenäoliselt ka koroona- aastate pingeline keskkond, mis mõjutas oluliselt haridusasutuste tööd. 2022. aastal käis täiskasvanutele suunatud eesti keele tasemeeksamit tegemas kokku 5208 täiskasvanut. Osalejate arv on taastunud pandeemiaeelsele tasemele ning osaliselt on seda mõjutanud Ukrainas toimuv sõda, mis on Eestisse toonud tuhandeid inimesi, kellel võib olla vaja eesti keele oskust tõendada kas riigis viibimiseks või töökoha leidmiseks. Eksami sooritas edukalt 2920 isikut ehk 56,1% kõigist eksamit teinutest, seega jäi riiklikult seatud siht saavutamata. Eksami sooritajate osakaal on viimasel viiel aastal püsinud küllaltki stabiilne, aastate lõikes on kõikumised kuni kahe protsendipunkti ulatuses. Positiivsena võib välja tuua C1-keeleoskustasemel eksamisooritajate osakaalu kasvu (3,2 protsendipunkti võrra) võrreldes 2021. aastaga. C1-tasemel osales 2022. aastal viimase viie aasta võrdluses kõige enam inimesi ning osalejate arv suureneb tõenäoliselt ka järgmistel aastatel seoses eestikeelsele õppele üleminekuga ning haridustöötajate keele- ja kvalifikatsiooninõuete sidumisega. Võõrkeele riigieksamil saavutas vähemalt B2-keeleoskustaseme 74,8% eksamil käinutest, seega saavutati riiklikult seatud siht. 2019. aasta keskmise tulemusega võrreldes on B2-taseme saavutanute osakaal kasvanud 11 protsendipunkti. Kuna 2020. aastal eksamit ei toimunud ja 2021. aastal oli eksami sooritamine vabatahtlik, on keeruline prognoosida, kas oskustaseme saavutanute osakaal kasvab ka järgmistel aastatel või on tegemist erandliku aastaga. Valdav enamus võõrkeele riigieksami tegijatest valib inglise keele, kusjuures oluline hulk gümnaasiumilõpetajaid (2021/22. õppeaastal 4437) kasutab inglise keele oskuse tõendamiseks rahvusvahelist keeleeksamit. Noorte huvi inglise keele õppida ja kasutada aitab kaasa sellele, et võõrkeele riigieksami tulemused on oodatust kõrgemad. Väliseestlaste osaluse mõõdikus on arvestatud nii välismaal HTMi toel keelt õppivad lapsed kui ka emakeelepäevadel osalevad inimesed. Eesti keele õppes osalejate arv on aastate jooksul järjepidevalt kasvanud; 2022. aastal osales eesti keele õppes 5300 väliseestlast. Õppes osalejate arv on kasvanud nii välismaal loodud eesti keele õpetuskohtade arvu kasvu tõttu kui ka taas aktiivselt toimuvate väliskeelepäevade tõttu. Eesti keele õpetuskohtade arv kasvas 2022/23. õppeaastal üle 80. Stabiilset tegevustoetust saab HTMi rahastamisel umbes 55 õpetuskohta välismaal. Eesti keele ja kultuuri õpet toetavaid õppematerjale on jagatud ca 50 õpetuskohta välismaal. Amsterdamis toimusid 12. emakeelepäevad eesti keele ja kultuuri õpetajatele, kus osales ca 80 õpetajat välismaa õpetuskohtadest. Igakuiselt toimusid keele ja kultuuri õpetamise teemalised ZOOMi koolitused, mille salvestused on kõigile 13 huvilistele tehtud kättesaadavaks. Kõige suurema õpilaste arvuga on Üleilmakool, kus tegutsemise 10. õppeaastal on õppimas üle 300 õpilase. Õppetegevust pakutakse läbi 29 kursuse 1.-9. klassides. 2022. aasta olulisemad tegevused olid: Korraldati riigihange, et tellida täiskasvanute eesti keele õppe teenuseid koondava elektroonilise keskkonna loomise ärianalüüs. Keskkonna loomisega soovitakse koondada ühte kohta ning ühtlustada täiskasvanutele pakutavad eesti keele õppe teenused, et seeläbi vähendada nende killustatust ja anda poliitikakujundamiseks parem ülevaade teenuste kasutamisest ja tulemuslikkusest. Ärianalüüs valmis 2023. aasta kevadel. Keskkonna loomine on osa laiemast suundumusest pakkuda eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele õppe valdkonnas õppijatele elektroonilisi lahendusi. Nii telliti 2022. aastal edasiarendus Keelekliki e-kursusele, et õppijad saaksid eesti keelt õppida ka ukraina keele baasilt, lisaks jätkati tasemeeksamite digitaliseerimise projekti. Euroopa Liidu struktuurivahendite uue perioodi kavandamine. Keeleõppevaldkonna tulevaste tegevuste eesmärgiks on mh haridustöötajate eesti keele oskuse parandamine, keeleõppeteenuste arendamine (sh iseseisva keeleõppe vahendid), elektrooniliste hindamisvahendite loomine ning keelevaldkonna hädavajaliku järelkasvu arengu toetamine. 2022. aastal kujundatud tegevusi hakatakse ellu viima 2023. aastal. Eestikeelsele õppele ülemineku kontekstis on prioriteet haridustöötajate eesti keele oskus, milleta ei ole võimalik ülemineku eesmärke saavutada. 2022. aastal valmistati ette Euroopa Liidu struktuurivahendite uue perioodi tegevusi, mis on suunatud nii haridustöötajate eesti keele oskuse arendamisele kui ka kõigi õpetajate keeleõppeteadmiste ja -oskuste arendamisele. Õpetajate oskused õpilaste keeleoskuse arendamisel ja mitmekeelsuse toetamisel on ülemineku elluviimiseks võtmetähtsusega. 2022. aastal rahastati haridustöötajate eesti keele õpet toetavaid tegevusi (koostöös Keeleametiga ja ka Integratsiooni Sihtasutusega, kellega koostöös hangitav eesti keele õpe haridustöötajatele toimub 2023. aastal). Jätkus strateegiline partnerlus kultuuriinstituutidega ja Eesti Võõrkeeleõpetajate Liiduga, et toetada võõrkeelte õpet ja edendada mitmekeelsust. Mh soodustatakse haridusasutustes eri võõrkeelte õpetamist ja võõrkeelte valiku laiendamist, samuti tunnustatakse tulemuslikku võõrkeeleõpet (nt CertiLingua programmi tegevused, rahvusvahelised keeleeksamid, Euroopa keeleõppe tunnuskiri). Riiklikku õppekavasse lisatud B-võõrkeelte valiku pakkumise kohustust silmas pidades on senine partnerlus sobiv lähtekoht laiema toe pakkumiseks haridusasutustele. Jätkati koostööd Euroopa Nüüdiskeelte Keskusega; 2022. aasta lõpus valmis Euroopa keeleõppe raamdokumendi sõsarväljaande tõlge eesti keelde, selle levitamist jätkatakse 2023. aastal. 14 3. Keeleprogrammi eelarve täitmine Tabel 7. Keeleprogrammi eelarve täitmise ülevaade (tuhandetes eurodes) Keeleprogramm Esialgne Lõplik Täitmine % eelarve eelarve Meede 1. Keelevaldkonna arendamine 5 874 7 263 6 199 85% Tegevus 1.1. Eesti keele maine ja staatuse tugevdamine Kulud 712 719 708 99% Tegevus 1.2. Keeletaristu ja Investeeringud 0 4 4 97% keeletehnoloogia arendamine Kulud 3 787 4 450 3 801 85% Tegevus 1.3. Eesti keele õppe toetamine Investeeringud 0 -209 -37 18% ja oskuse hindamine ning mitmekeelsus Kulud 1 376 1 881 1 649 88% Investeeringud 0 213 41 19% Keeleprogramm kokku Kulud 5 874 7 050 6 158 87% KOKKU 5 874 7 263 6 199 Keeleprogrammi lõplikuks kulude eelarveks kujunes ligi 7 mln eurot ja investeeringute eelarveks 213 tuhat eurot. Programmi eelarve mahtu suurendasid 1,1 mln euro võrra 2021. aastast üle kantud vahendid ning seadusemuudatusega asutuste energiakulude hinnatõusu kompenseerimiseks eraldatud 16,5 tuhat eurot. Lisaeelarvega eraldati 0,2 mln eurot eesti keele õppe e-kursuse investeeringuks. Tulu majandustegevusest oli 75 tuhat eurot, mida oli kavandatust 9000 euro võrra vähem. Programmi esialgses eelarves investeeringuid ei kavandatud. Lõpliku eelarve investeeringute maht kujunes eelmisest aastast üle toodud IT-investeeringute 4000 eurost ning Keeleklikile lisaeelarvega eraldatud 0,2 mln eurost. Keeleklikk on iseseisvat eesti keele õpet toetav e-kursus, millele lisati ukraina keele tugi. Hankelepingu sõlmimiseni jõuti sügisel, e-kursuse edasiarenduse valmimine ja eelarve kasutamine jääb 2023. aastasse. Programmi lõpliku eelarve piirmääraga kulude jäägiks kujunes 0,9 mln eurot (13%), sh kajastub programmis Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudsete kulude jääk 0,2 mln eurot, mis tuleneb tööjõu- ja majandamiskuludega seotud tegevuste eriolukorra tõttu edasilükkumisest. Programmi kaudsete kulude jääk viiakse üle järgmisesse aastasse. Keeletaristu ja keeletehnoloogia arendamiseks kavandatud kulude jääk on ca 0,4 mln eurot, millest 0,3 mln eurot on eestikeelsete kõrgkooliõpikute loomise toetusmeetme ja hõimurahvaste programmi lepingute ettemaksed ning 2023. aastal valmiva täiskasvanute eesti keele õppe teenuseid koondava elektroonilise keskkonna loomise ärianalüüsi hankelepinguga võetud kohustus. 0,1 mln eurot on kavandatud varasema perioodi kõrgkooliõpikute lõppmakseteks, mis lepingute pikendamisest tulenevalt on vajalik 2023. aastal. Tegevused jätkuvad 2023. aastal. Eesti keele õppe toetamise ja oskuste hindamise ning mitmekeelsuse edendamise lõpliku eelarve piirmääraga kulude jääk on ca 0,2 mln eurot (11%), millest 50 tuhande euro ulatuses on lepingud sõlmitud ja ettemaksed tehtud haridustöötajatele suunatud eesti keele ja kultuuri täienduskoolituste korraldamiseks. Jääk viiakse üle 2023. aastasse ning kasutatakse eesti keel teise keelena 15 tasemeeksamite eksaminandide arvu olulisest kasvust tingitud suurema eelarvevajaduse katteks ning strateegilise partnerluse kaudu võõrkeelte õpet ja mitmekeelsust toetavate õppematerjalide kättesaadavuse suurendamiseks. Detailne info ülekantud riigieelarve vahendite kohta on Haridus- ja teadusministri käskkirja „2022. aasta riigieelarve vahendite ülekandmine 2023. aastasse“ seletuskirjas. 16