dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Detailplaneeringu kehtestamise teade Muraka tee 1 kinnistu detailplaneering

Rahandusministeerium · 1. juuni 2023
Viit
15-3/3972-1
Registreeritud
1. juuni 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Tori Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2023
Vastutaja
Merilin Rosenberg (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)
Lahendamise tähtaeg
1. juuli 2023

Failid

  • 📎Detailplaneeringu kehtestamise teade Muraka tee 1 DP.asice4774 KB
  • 📎Detailplaneeringu kehtestamise teade Muraka tee 1 DP.doc958 KB

Sisu (failidest)

TORI VALLAVALITSUS Vastavalt nimekirjale 29.05.2023 nr 6-2.1/1931 Detailplaneeringu kehtestamisest teatamine Vastavalt planeerimisseaduse § 139 lg 4 ja lg 6 p 4 teatame Tori Vallavalitsuse 24. mai 2023 korraldusega nr 328 kehtestatud detailplaneeringust Tori alevikus Muraka tee 1 kinnistul. Planeeringuala suurus on ~1,3 ha, maa sihtotstarve on maatulundusmaa. Planeeritav kinnistu asub Tori alevikus Pärnu-Tori tee (Selja mnt) ja Tori-Massu tee ristmiku ääres ning külgneb Muraka tee 3 (katastritunnus 80801:002:0198), Muraka tee 5 (katastritunnus 80801:002:0246), Rohtla (katastritunnus 80802:001:0588) ja Selja mnt 10 (katastritunnus 80801:002:0170) elamumaa sihtotstarbega kinnistutega ning reformimata maaribaga Muraka tee 5b (katastritunnus 80901:001:0566). Planeeringu ala jääb kehtiva Tori valla üldplaneeringuga määratud tiheasustusalale. Juurdepääs planeeringualale on riigimaanteedelt 59 Pärnu-Tori teelt (Selja mnt) ja nr 19272 Tori-Massu teelt. Planeeringuga jagatakse Muraka tee 1 katastriüksus viieks elamumaa krundiks, lisaks nähakse ette üks krunt 0-100% elamumaa ja 0-100% ärimaa sihtotstarbega ning üks transpordimaa krunt kvartali sisese tee ja tuletõrjevee mahuti tarbeks. Määratakse ehitusõigus elamute ja abihoonete ehitamiseks ning lahendatakse vajalik taristu. Krundile saab ehitada ühe põhihoone ja kuni kolm abihoonet. Planeeringualal paiknev olemasolev põhihoone tuleb säilitada, abihoone mitte. Elamute suurim lubatud kõrgus ümbritsevast maapinnast on 9 m, olemasoleval hoonel selle kõrgus, lisaks renoveerimisele vajalik kõrgus, abihoonetel 5 m, lubatud katusekalle on 40°-50°. Suurim lubatud ehitisealune pind on 400m2. Detailplaneering on üldplaneeringu kohane. Olulisi majanduslikke, sotsiaalseid, kultuurilisi ja looduskeskkonnale kaasnevaid negatiivseid mõjusid detailplaneeringuga ei kaasne. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Rõngas abivallavanem Pärnu mnt 12 Telefon 4451881 E-mail: [email protected] Sindi linn Tori vald Registrikood 77000341 86705 PÄRNUMAA Lisa: kehtestamise korraldus, lisana planeering Esitatud: Rahandusministeerium, Päästeamet, Maa-amet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Transpordiamet, Muraka tee 3, Muraka tee 5, Rohtla, Selja mnt 10, Teedevalitsuse tee 2 omanikud Leles Luhse planeerimisspetsialist 53599927 [email protected] TORI VALLAVALITSUS KORRALDUS Sindi 24. mai 2023 nr 328 Tori alevikus Muraka tee 1 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine Tori alevikus Muraka tee 1 kinnistu detailplaneering algatati Tori Vallavalitsuse 03.06.2020 korraldusega nr 388. Planeeringuala suurus on ~1,3 ha, maa sihtotstarve on maatulundusmaa. Planeeritav kinnistu asub Tori alevikus Pärnu-Tori tee (Selja mnt) ja Tori-Massu tee ristmiku ääres ning külgneb Muraka tee 3 (katastritunnus 80801:002:0198), Muraka tee 5 (katastritunnus 80801:002:0246), Rohtla (katastritunnus 80802:001:0588) ja Selja mnt 10 (katastritunnus 80801:002:0170) elamumaa sihtotstarbega kinnistutega ning reformimata maaribaga Muraka tee 5b (katastritunnus 80901:001:0566). Planeeringu ala jääb kehtiva Tori valla üldplaneeringuga määratud tiheasustusalale. Juurdepääs krundile on riigimaanteelt nr 19272 Tori-Massu tee. Detailplaneeringu algatamisel oli koostamise esialgseks eesmärgiks jagada Muraka tee 1 kinnistu neljaks elamumaa, üheks ühiskondlike ehitiste maa ja üheks transpordimaa krundiks, määrata moodustatavatele kruntidele hoonestusalad ja ehitusõigus elamute ja abihoonete ning noortekeskuse rajamiseks. Planeeringu eesmärk on menetluse jooksul vähesel määral muutunud. Seonduvalt olemasoleva situatsiooni muutumisega puudub vajadus rajada noortekeskust. Detailplaneeringuga nähakse ette maatulundusmaa sihtotstarbega Muraka tee 1 katastriüksuse jagamine kokku 7 krundiks: viis elamukrunti, üks krunt, mille sihtotstarve võib olla 0-100% elamumaa ja/või 1-100% ärimaa ning üks transpordimaa krunt, mille piiridesse võimaldatakse ka koht tuletõrje veevõtukoha rajamiseks. Ehitusõigusega on määratud hoonete suurim lubatud ehitisealune pind 400m2, hoonete suurim lubatud arv 1 põhihoone ja 3 abihoonet ning hoonete lubatud maksimaalne kõrgus uutel hoonetel põhihoone 9m ja abihooned 5m. Korruselisus on ette nähtud uutel hoonetel põhihoonel 2 ja abihoonetel 1 korrus. Krundi maksimaalse ehitisealuse pindala ning hoonete arvu määramisel on lähtutud ümbritsevate kinnistute ehitusmahtudest. Olemasoleva 3-korruselise elamuga katastriüksusel ei ole lammutamist ette nähtud, seega on maksimaalse ehitusõiguse määramisel aluseks võetud olemasolev hoone. Lisaks ehitusloakohustuslikele hoonetele võib vastavalt Ehitusseadustikule ehitada rajatisi ja hooneid, mis on kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga ja kuni 5 m kõrgusega (nt mängumajad, kasvuhoone vms väiksed abihooned). Selliseid hooneid või püstitada kuni 3 tk ja need 1 peavad samuti jääma hoonestusala piiridesse. Kehtivas Tori valla üldplaneeringus ei ole määratud alale perspektiivset kindlat maakasutuse juhtfunktsiooni, aga ala on määratud perspektiivse tiheasustusalana. Üldplaneeringus kirjeldatud maakasutuse strateegia kohaselt toimub Tori vallas keskkonna ruumiline arendamine läbi detailplaneeringute, juhul kui piirkonnas on detailplaneeringute kohustus. Kuna planeeringuala asub Tori alevikus ja üldplaneeringuga määratud perspektiivsel tiheasustusalal, siis on detailplaneeringu koostamine kohustuslik. Kehtiva Tori valla üldplaneeringu kohaselt tuleb uuselamute rajamisel arvestada nende sobivust ümbruskonda ja haakumist olemasoleva asustusega. Eelnevast tulenevalt ei toimu käesoleva detailplaneeringuga planeeritava lahenduse elluviimisega üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe muutmist ja planeerimisseaduse § 142 lg 1 p 1 mõistes ei muudeta käesoleva detailplaneeringuga kehtivat üldplaneeringut. Detailplaneering võeti vastu Tori Vallavalitsuse 29.03.2023 korraldusega nr 192, avalik väljapanek toimus 27.04-10.05.2023 ning avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu 17.05.2023, mille käigus ei esitatud ühtegi ettepanekut ega vastuväidet. Planeeringulahendus on kooskõlastatud asjaomaste riigiasutustega ja menetlusse on kaasatud piirinaabrid. Lähtudes eeltoodust ja võttes aluseks planeerimisseaduse § 139 lõike 1 ning Tori Vallavolikogu 20. veebruari 2020 määruse nr 106 „Maakorraldusliku, planeerimis- ja ehitusalase tegevuse ning ehitusseadustikust tuleneva riikliku järelevalve korraldamine Tori vallas“ § 3 punkti 2, annab Tori Vallavalitsus k o r r a l d u s e: 1. Kehtestada Tori alevikus Muraka tee 1 kinnistu detailplaneering lisatud kujul ja mahus. 2. Vallavalitsusel korraldada teatamine detailplaneeringu kehtestamisest 30 päeva jooksul detailplaneeringu kehtestamise päevast arvates kohalikus ajalehes Pärnu Postimees ning 14 päeva jooksul Tori valla veebilehel ja veebilehel Ametlikud Teadaanded. 3. Vallavalitsusel saata detailplaneeringu kehtestamise korraldus ning kehtestatud detailplaneering Rahandusministeeriumi riigihalduse ministrile ja riigi maakatastri pidajale 30 päeva jooksul detailplaneeringu kehtestamise päevast arvates. 4. Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades vaide Tori Vallavalitsusele haldusmenetluse seaduses või kaebuse Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumajale halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 5. Korraldus jõustub teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Priit Ruut (allkirjastatud digitaalselt) abivallavanem Siiri Jõerand vallavanema ülesannetes vallasekretär 2 planeeringuala piir Tori alevikus Muraka tee 1 kinnistu detailplaneering Asukoht: Joonis: Tori alevik Situtasiooniskeem MAASTIKUARHITEKTUUR Huvitatud isik: Tori Vallavalitsus Allkiri: DP-29/09-2022 Planeerija: Formaat: 1:30 000 A4 Reg. nr: 12042771 Triin Kask Allkiri: www.ruumi.ee Joonise nr: [email protected] tel: 56 609 144 1 04.10.2022 planeeringuala piir planeeritud krundi piir planeeritud hoonestusala planeeritud tee heitvee immutamise keeluala olemasolevad bussipeatused Tori alevikus Muraka tee 1 kinnistu detailplaneering Asukoht: Joonis: Tori alevik MAASTIKUARHITEKTUUR Huvitatud isik: Tori Vallavalitsus Allkiri: DP-29/09-2022 Planeerija: Formaat: 1:4000 A3 Reg. nr: 12042771 Triin Kask Allkiri: www.ruumi.ee Joonise nr: [email protected] tel: 56 609 144 2 16.12.2022 Foto Maa-ameti fotolaost (pildistatud 20.04.2022) olemasolev eesvoolu kraav ( Eesti topograafia andmekogusse kantud asukoht) olemasolev sidetrass olemasolev side valguskaabel olemasolev sademeveekanalisatsioon olemasolev piirdeaed olemasolev kergliiklustee olemasolev veekogu olemasolev puurkaevu pumpla (san. ala 50m) Tori alevikus Muraka tee 1 kinnistu detailplaneering Asukoht: Joonis: Tori alevik Olemasolev olukord MAASTIKUARHITEKTUUR Huvitatud isik: Tori Vallavalitsus Allkiri: DP-29/09-2022 Planeerija: Formaat: 1:500 A1 Reg. nr: 12042771 Triin Kask Allkiri: www.ruumi.ee Joonise nr: [email protected] tel: 56 609 144 3 04.10.2022 5 korrektselt kujundatud lahtine gu, mis on piisavad sademevee juhtimiseks. v s t ata ja hal ala 5 EK- korterelamu maa 5 5 olemasolev eesvoolu kraav ( Eesti topograafia andmekogusse kantud asukoht) olemasolev sidetrass olemasolev side valguskaabel olemasolev sademeveekanalisatsioon olemasolev piirdeaed olemasolev kergliiklustee olemasolev veekogu olemasolev puurkaevu pumpla (san. ala 50m) 5 planeeritud krundipiir 5 planeeritud hoonestusala planeeritud tee 5 heitvee immutamise keeluala (60 m olemasolevatest puurkaevudest) planeeritud truup planeeritud likvideeritav objekt 1 planeeritud sidetrass ja liitumispunkt 2 1 planeeritud MP kaabel ja kahekohaline elektriliitumiskilp 1 planeeritud veetrass ja liitumispunkt planeeritud perspektiivne kanalisatsioonitrass planeeritud servituudialad 083K33 Tori alevikus Muraka tee 1 kinnistu detailplaneering Asukoht: Joonis: Tori alevik MAASTIKUARHITEKTUUR Huvitatud isik: Tori Vallavalitsus Allkiri: DP-29/09-2022 Planeerija: Formaat: 1:500 A1 Reg. nr: 12042771 Triin Kask Allkiri: www.ruumi.ee Joonise nr: [email protected] tel: 56 609 144 4 06.03.2023 planeeringuala piir Tori alevikus Muraka tee 1 kinnistu detailplaneering Asukoht: Joonis: Tori alevik Illustreeriv joonis MAASTIKUARHITEKTUUR Huvitatud isik: Tori Vallavalitsus Allkiri: DP-29/09-2022 Planeerija: Formaat: - A4 Reg. nr: 12042771 Triin Kask Allkiri: www.ruumi.ee Joonise nr: [email protected] tel: 56 609 144 5 22.12.2022 Ruumi Grupp OÜ Mäe 24, 51008 Tartu Reg. nr 12042771 Töö nr: DP-29/09-2022 Tori alevikus Muraka tee 1 kinnistu detailplaneering Asukoht: Muraka tee 1, Tori alevik, Tori vald, Pärnu maakond Huvitatud isik: Tori Vallavalitsus Planeerija: Triin Kask +372 55968821 [email protected] Tartu 2023 Tori alevikus Muraka tee 1 kinnistu detailplaneering SISUKORD A SELETUSKIRI_________________________________________________________ 3 1. Detailplaneeringu koostamise alused ja eesmärk ____________________________ 3 2. Lähtedokumendid _______________________________________________________ 3 3. Planeeritava maa-ala lähiümbruse ja ehituslike ja funktsionaalsete seoste analüüs4 3.2 Planeeringulahenduse kirjeldus ruumilise arengu eesmärkide saavutamiseks, valitud planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused. ________________________________ 6 4. Olemasoleva olukorra iseloomustus ________________________________________ 7 5. Planeeritava ala kruntideks jaotamine ______________________________________ 8 6. Krundi ehitusõigus _______________________________________________________ 8 7. Krundi hoonestusala piiritlemine ___________________________________________ 9 8. Ehitistele olulisemate arhitektuurinõuete seadmine ___________________________ 9 9. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus ____________________________ 10 10. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad ____________________________________ 10 10.1 Tuletõrjeveevarustus _____________________________________________________ 11 10.2 Kanalisatsioon, veevarustus ja sademevesi __________________________________ 11 10.3 Elektrivarustus ja välisvalgustus ____________________________________________ 12 10.4 Soojavarustus ___________________________________________________________ 13 10.5 Sidevarustus ____________________________________________________________ 13 11. Haljastuse ja heakorra põhimõtted _______________________________________ 15 12. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks _______________ 16 13. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded ______________________________ 17 14. Servituutide vajaduse määramine _______________________________________ 17 15. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ______________________ 17 16. Planeeringu elluviimise võimalused ______________________________________ 18 B KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE _______________________ 20 C PLANEERINGU JOONISED ___________________________________________ 22 2 Tori alevikus Muraka tee 1 kinnistu detailplaneering A SELETUSKIRI 1. Detailplaneeringu koostamise alused ja eesmärk Detailplaneeringu koostamise aluseks on Tori vallavalitsuse 3. juuni 2020 korraldus nr 388 „Tori alevikus Muraka tee 1 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine“.  Detailplaneeringu algatamisel oli koostamise esialgseks eesmärgiks jagada Muraka tee 1 kinnistu neljaks elamumaa, üheks ühiskondlike ehitiste maa ja üheks transpordimaa krundiks, määrata moodustatavatele kruntidele hoonestusalad ja ehitusõigus elamute ja abihoonete ning noortekeskuse rajamiseks.  Planeeringu eesmärk on menetluse jooksul vähesel määral muutunud. Seonduvalt olemasoleva situatsiooni muutumisega puudub vajadus rajada noortekeskust, seega on detailplaneeringu koostamise lõplik eesmärk jagada Muraka tee 1 kinnistu viieks elamumaa krundiks, lisaks ette näha üks krunt 0-100% elamumaa ja/või 0-100% ärimaa sihtotstarbega ning üks transpordimaa krunt. Moodustatavatele kruntidele määratakse hoonestusalad, ehitusõigus, lahendatakse trassid ning kanalisatsiooni võimalus. Kehtivas Tori valla üldplaneeringus ei ole määratud alale perspektiivset maakasutuse juhtfunktsiooni. Üldplaneeringus kirjeldatud maakasutuse strateegia kohaselt toimub Tori vallas keskkonna ruumiline arendamine läbi detailplaneeringute, juhul kui piirkonnas on detailplaneeringute kohustus. Kuna planeeringuala asub Tori alevikus ja üldplaneeringuga määratud perspektiivsel tiheasustusalal, siis on detailplaneeringu koostamine kohustuslik. Detailplaneering ei muuda Tori valla kehtivat üldplaneeringut. Detailplaneeringu jooniste koostamise aluseks on geodeetiline alusplaan täpsusastmega 1:500. Koostaja Geodeesia 24 OÜ (Litsentsid: 751 MA, EEG000265 Reg.nr: 12135099), töö nr: 3990-20 (02.07.2020). 2. Lähtedokumendid  Tori valla üldplaneering (kehtestatud 29.12.2009 Tori Vallavolikogu määrusega nr 22);  Planeerimisseadus ja selle rakendusaktid (jõustunud 01.07.2015);  Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015);  Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded (Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50);  Muud standardid, määrused ja seadused. 3 Tori alevikus Muraka tee 1 kinnistu detailplaneering Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud Rahandusministeeriumi poolt 2013. aastal koostatud juhendiga „Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013 – DP leppemärgid, 17.05.2015“ ning lisainfot maa-ala kitsenduste kohta on saadud Maa-ameti kitsenduste kaardilt. 3. Planeeritava maa-ala lähiümbruse ja ehituslike ja funktsionaalsete seoste analüüs Planeeringuala jääb vahetult riigiteede 59 Pärnu-Tori tee ja 19272 Tori-Massu tee ristumiskohast põhjasuunda osaliselt Tori aleviku tiheasustusala piiridesse. Pärnu jõe suhtes on planeeringuala jõe põhjapoolsel küljel (vt joonis 1). Kontaktvööndi maanteeäärsete kinnistute struktuur planeeringualast jõe suunas on üsna korrapäratu ning ehitusjoon puudub. Põhja suunda maantee äärde kuni tiheasustusala lõpuni jääb 6 sarnase kuju ja suurusega elamukrunti, mis loovad antud piirkonnas ka linnalikuma miljöö. Planeeringuala piirneb kahest küljest riigiteedega ning ülejäänud piirinaabrid on elamukrundid. Rohtla (80802:001:0588) elamukrundi ja planeeritava kinnistu vahele jääb kitsas katastriüksus, mille sihtotstarve on sihtotstarbeta maa. Planeeringuala kontaktvööndi analüüs on esitatud joonisel 2. Planeeringuala piirinaabrite info on esitatud tabelis 1. Tabel 1. Planeeringuala piirinaabrid (Allikas: Maa-amet) Tunnus Katastriüksuse sihtotstarve Katastriüksuse suurus 59 Pärnu-Tori tee transpordimaa 100% 34.43 ha (80803:001:0283) 19272 Tori-Massu tee transpordimaa 100% 12398 m² (80801:002:0075) Selja mnt 10 (80801:002:0170) elamumaa 100% 3984 m² Muraka tee 5b sihtotstarbeta maa 100% 384 m² (80901:001:0566) Muraka tee 5 (80801:002:0246) elamumaa 100% 3132 m² Muraka tee 3 (80801:002:0198) elamumaa 100% 3615 m² Üle planeeringualaga külgneva 19272 Tori-Massu tee paiknev Selja mnt 2b kinnistu on üldkasutatav maa (park), millest järgmine kinnistu Selja mnt 2 on ühiskondlike ehitiste maa (vallamaja). Muud olulisemad Tori alevikus paiknevad sotsiaalobjektid, nagu näiteks kool, lasteaed, rahvamaja, sotsiaalmaja, kirik, mitmed ettevõtted ja poed jäävad teisele poole jõge ca 1 km raadiusesse. 4 Tori alevikus Muraka tee 1 kinnistu detailplaneering Lähimad ühistranspordipeatused jäävad Tori-Rütavere tee äärde: „Tori sild“ jääb planeeringualast lõuna suunda ca 120 m kaugusele vallamaja vasta ning peatus „Tori sirge“ jääb põhja suunda ca 220 m kaugusele (joonis 2). Riigitee 59 Pärnu-Tori tee äärde on välja ehitatud 3 m laiune kõvakattega valgustatud kergliiklustee, mis loob kergliiklusele kvaliteetse ühenduse Tori sotsiaalse taristuga. Kergliiklustee kulgeb kuni Selja kompaktse hoonestusega alani. Planeeringualal ja selle lähiümbruses puuduvad kehtestatud ning koostamisel olevad planeeringud millega käesolev planeering peaks arvestama. Kontaktvööndis on elamute arhitektuur üldiselt lihtne/traditsiooniline: ca 45 Cº kaldega viilkatusega väikesed kuni kahekorruselised hooned, mille välisfassadis on kivi (nii tellis kui maakivi) või puitlaudis. Maantee äärest nähtava hoonestuse katuseharja suund on valdavalt kas risti või paralleelselt teega, katusekatteks on kas kivi või plekk. Ehitusjoon jääb maantee katte servast ca 10 m kaugusele. Elamute ümbruses esineb rohkelt kõrghaljastust. Piiretena kasutatakse hekke, võrk- või puitaedu, mõnel juhul piirded puuduvad. Planeeringualale ega lähiümbrusesse ei jää muinsuskaitselisi objekte, kultuurimälestisi, kaitstavaid loodusobjekte ega natura 2000 alasid. Üldplaneering. Kehtivas Tori valla üldplaneeringus ei ole määratud alale perspektiivset kindlat maakasutuse juhtfunktsiooni, aga ala on määratud perspektiivse tihestusalana (skeem 1). Üldplaneeringus kirjeldatud maakasutuse strateegia kohaselt toimub Tori vallas keskkonna ruumiline arendamine läbi detailplaneeringute, juhul kui piirkonnas on detailplaneeringute kohustus. Kuna planeeringuala asub Tori alevikus ja üldplaneeringuga määratud perspektiivsel tiheasustusalal, siis on detailplaneeringu koostamine kohustuslik. Kehtiva Tori valla üldplaneeringu kohaselt tuleb uuselamute rajamisel arvestada nende sobivust ümbruskonda ja haakumist olemasoleva asustusega. Eelnevast tulenevalt ei toimu käesoleva detailplaneeringuga planeeritava lahenduse elluviimisega üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe muutmist ja planeerimisseaduse § 142 lg 1 p 1 mõistes ei muudeta käesoleva detailplaneeringuga kehtivat üldplaneeringut. 5 Tori alevikus Muraka tee 1 kinnistu detailplaneering Skeem 1. Väljavõte üldplaneeringu maakasutusplaanist (planeeringuala on märgitud musta joonega; kollane värvus tähistab olemasolevat elamumaad; pruun katkendjoon tähistab olemasolevat tiheasustusala; punane katkendjoon on perspektiivne tiheasustusala, mis on ühtlasi ka detailplaneeringu koostamise kohustusega ala ja valge ala tähendab, et kindlat juhtfunktsiooni pole määratud (Allikas: Tori valla veeebileht) 3.2 Planeeringulahenduse kirjeldus ruumilise arengu eesmärkide saavutamiseks, valitud planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused. Käesoleva planeeringu eesmärk on osaliselt tiheasustusalal paikneva maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksuse jagamine elamukruntideks, millest ühe sihtotstarbeks on lubatud 0-100% elamumaa ja/või 0-100% ärimaa. Määratakse ka kruntide ehitusõigus, lahendatakse tehnovõrgud, juurdepääsud ja haljastus. Alal kehtivas üldplaneeringus on seatud elu- ja sotsiaalkeskkonnaga seotud alade arendamise eesmärkideks muuhulgas rahuliku ja turvalise elukeskkonna säilitamine ja arendamine ning elamupiirkondade, puhkemaastike ja ühiskondlike objektide vahelise kergliiklusteede võrgu arendamine. Käesoleva planeeringuga aidatakse kaasa olemasoleva elukeskkonna rahulikumaks ja turvalisemaks muutmisele, kuna hetkel kasutusest väljas olev võsastunud maa-ala võetakse kasutusse. Samuti on kavandatav tegevus kooskõlas eelnimetatud teise eesmärgiga kuna elamuid plaanitakse rajada olemasoleva kergliiklustee äärde, misläbi on tagatud säästliku transpordi kasutamise võimalus. Kehtiva Tori valla üldplaneeringu kohaselt tuleb uuselamute rajamisel arvestada nende sobivust ümbruskonda ja haakumist olemasoleva asustusega, mida ka käesolevas 6 Tori alevikus Muraka tee 1 kinnistu detailplaneering detailplaneeringus tehakse. Planeeringu eesmärgid vastavad piirkonna arengu eesmärkidele ning planeeringuga ei toimu üldplaneeringu muutmist. Vesi lahendatakse olemasoleva puurkaevu baasil ning reoveesüsteemide planeerimisel on arvestatud vajalike vahemaadega, seega põhjaveele ohte ei kaasne. Käesoleval hetkel ei ole piirkonnas piisavalt tuletõrjeveevõtukohti, planeeringuga on ette nähtud uus tuletõrjeveevõtukoht, mis hakkab varustama ka kõiki olemasolevaid elamuid, mis jäävad mahutist kuni 200 m kaugusele, seega muutub lähiala turvalisemaks elukeskkonnaks. Planeeringuala näol on tegemist kvaliteetse elukeskkonnaga, sest valdav osa planeeritud kruntidest paiknevad tiheasustusalal, kus on tagatud kvaliteesed ühendused sotsiaaltaristu ja rekreatsiooniväärtustega nii jalakäijale kui autoliiklusele. Planeeringu realiseerimine toob piirkonda uued elanikud, mis on positiivne mõju majandusele. Maksujõulise elanikkonna kasvuga suureneb nõudlus mitmete teenuste osas ja seega luuakse eeldused uute teenuste pakkumiseks. 4. Olemasoleva olukorra iseloomustus Planeeritav Muraka tee 1 kinnistu (80803:001:0021) suurusega 13257 m² paikneb osaliselt Tori aleviku tiheasustusalal (olemasoleva ja perspektiivse tiheasustusala piirid skeemil 1). Kinnistu külgneb elamumaa ja transpordimaa kinnistutega. Maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100%. Kinnistul asuvad elamu varemed ja abihooned. Käesoleval ajal puudub kehtiv katastriüksust hõlmav detailplaneering. Juurdepääs planeeringualale on käesoleval hetkel 19272 Tori-Massu teelt. Planeeringuala asukoht on näidatud situatsiooniskeemil (joonis 1) ning olemasolev olukord on kajastatud olemasoleva olukorra joonisel (joonis 3). Planeeritav katastriüksus on hoonestatud. Ehitisregistri andmetel asub kinnistul 2 hoonet ja 2 rajatist:  elamu (103023460), esmane oletuslik kasutuselevõtu aasta 1948, kasutusotstarve muu kolme või enama korteriga elamu, 2 korrust, ehitisealune pind 228 m², välisviimistuleks puit, katusekate plekk;  kuur (103038428), 1 korrus, ehitisealune pind 16 m²;  kaev (220464823);  kasvuhoone (103023462), seisukord lammutatud. Kinnistu suurus on 13257 m², mis jaotub kõlvikuliselt järgmiselt: metsamaa 9580 m², õuemaa 3448 m², muu maa 229 m². Planeeringuala reljeef on väga tasane. Maapinna 7 Tori alevikus Muraka tee 1 kinnistu detailplaneering absoluutkõrgused planeeringualal jäävad vahemikku 19,95-21,35 m. Kinnistu kirdepoolses ääres kulgeb maaparandussüsteemi eesvoolu kraav. Planeeringualal esineb hajusalt kõrghaljastust ja põõsaid. Planeeringualale ulatuvad seadusest tulenevad kitsendused ja kitsendusi põhjustavad objektid (Allikas: Maa-ameti kitsenduste kaart):  Eesvoolu kraav kuni 10 km² (nimetus Muraka, vid 61123500103100011M). Kaasneb 1 m veekaitsevöönd ja 12 m eesvoolu kaitsevöönd Eesti topograafia andmekogusse kantud eesvoolu veepiirist. Vastavalt maaeluministri määrusele nr 64 „Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“ § 3 ulatub tiheasustusega alal avatud eesvoolu kaitsevöönd mõlemal kaldal 7 meetri kaugusele (kuna kogu kinnistu on üldplaneeringuga määratud perspektiivseks tiheasustusalaks, siis vastuolusid ei esine);  Riigiteed 59 Pärnu-Tori tee ja 19272 Tori-Massu tee. Kaasneb 10 m kaitsevöönd sõidutee katte servast;  Sideehitis maismaal (vid 171991998), omanik Telia Eesti AS, kaasneb tehnovõrgu kaitsevöönd 1 m kummalgi pool trassi;  Elektriõhuliin alla 1 kV (vid M93186137, nimetus Tehver,Kask,Puust, Orlovski), omanik Elektrilevi OÜ, kaasneb tehnovõrgu kaitsevöönd 2 m kummalgi pool liini;  Elektriõhuliin alla 1 kV (vid M22560327, nimetus Muraka tee), omanik Elektrilevi OÜ, kaasneb tehnovõrgu kaitsevöönd 2 m kummalgi pool liini. 5. Planeeritava ala kruntideks jaotamine Detailplaneeringuga nähakse ette maatulundusmaa sihtotstarbega Muraka tee 1 katastriüksuse jagamine kokku 7 krundiks: viis elamukrunti, üks krunt, mille sihtotstarve võib olla 0-100% elmumaa ja/või 1-100% ärimaa ning üks transpordimaa krunt, mille piiridesse võimaldatakse ka koht tuletõrjeveevõtukoha rajamiseks (joonis 4). 6. Krundi ehitusõigus Krundi ehitusõiguse tabel on esitatud joonisel 4. Ehitusõigusega on määratud krundi kasutamise sihtotstarve, hoonete suurim lubatud ehitisealune pind, hoonete suurim lubatud arv, tingimused katusele ning hoonete lubatud maksimaalne kõrgus ja korruselisus. Krundi maksimaalse ehitisealuse pindala ning hoonete arvu määramisel on lähtutud ümbritsevate kinnistute ehitusmahtudest. Olemasoleva pos 1 krundil paikneva 3-korruselise elamu lammutamiset ette pole nähtud, seega pos 1 maksimaalse ehitusõiguse määramisel on aluseks võetud olemasolev hoone (joonis 4). 8 Tori alevikus Muraka tee 1 kinnistu detailplaneering Lisaks ehitusloakohustuslikele hoonetele võib vastavalt Ehitusseadustikule ehitada rajatisi ja hooneid, mis on kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga ja kuni 5 m kõrgusega (nt mängumajad, kasvuhoone vms väiksed abihooned). Selliseid hooneid või püstitada kuni 3 tk ja need peavad samuti jääma hoonestusala piiridesse. Hoonete paiknemine üksteise suhtes ja tuleohutuskujad on kirjeldatud ptk 13. 7. Krundi hoonestusala piiritlemine Detailplaneeringuga on määratud hoonestusalad, mille piires võib rajada ehitusõigusega määratud hooneid. Väljapoole hoonestusala on hoonete püstitamine keelatud. Hoonestusala kavandamisel on lähtutud olemasolevatest kitsendustest ja piirkonna eripäradest. Kavandatud hoonestusala piiritlemine ja selle sidumine krundi piiridega on näidatud joonisel 4. Hoonete lõplikud asukohad ja mahud määratakse projekteerimise staadiumis. 8. Ehitistele olulisemate arhitektuurinõuete seadmine Planeeringuga on määratud ehitistele põhilised arhitektuurinõuded. Arhitektuurinõuete seadmisel on lähtutud lähipiirkonnas olemasolevast hoonestusest ja üldplaneeringust. Arhitektuur peab olema planeeritavasse avalikku ruumi sobiv, piirkonnale iseloomulikke arhitektuurseid lahendusi tagav, heatasemeline ja keskkonda rikastav. Tagada tuleb hoonestuse tasakaalustatud välisviimistluse lahendus (peab sobima ümbritsevasse keskkonda ja harmoneeruma väljakujunenud arhitektuurse olukorraga). Hooned tuleb projekteerida ja ehitada hea ehitustava ja üldtunnustatud põhimõtete järgi. Hoonete projekteerimisel tuleb eelistada looduslikke kvaliteetseid viimistlusmaterjale. Katusekattematerjalideks on lubatud kõik kvaliteetsed materjalid. Keelatud on imiteerivad materjalid nii välisfassaadi kui katusekattematerjalide puhul. Nõuded piirdeaedadele:  piirde rajamine pole kohustuslik;  piiretena eelistada võrkaedu või puidust latt- ja lippaedu ning hekke;  piirete maksimaalne kõrgus kuni 1,6 m;  piirdeaedade lahendus esitada hoonete ehitusprojektide mahus;  piirdeaedade maksimaalne lubatud paiknemine: eesvoolu kraavist vähemalt 7 m, ühisest teest vähemalt 3 m kaugusel, maanteede ääres kaitsevööndi piiril, teistel külgedel krundi piiril. 9 Tori alevikus Muraka tee 1 kinnistu detailplaneering Täpne hoonete ja väikevormide arhitektuur ja viimistlus määratakse iga konkreetse ehitusprojektiga eraldi. 9. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus Juurdepääs planeeringualale on käesoleval hetkel ainult 19272 Tori-Massu tee kaudu. Olemasolev ristumiskoht ei vaja rekonstrueerimist ja jääb teenindama planeeritud krunti pos 1. Ülejäänud viiele planeeritavale elamukrundile (pos 2-6) juurdepääsu tagamiseks on planeeritud uus mahasõit 59 Pärnu-Tori teelt. Uue tänava lõppu rajatakse ringtee ning tee jaoks on ette nähtud eraldi transpordimaa krunt (pos 7). Tee peab vastavalt 01.03.2021 jõustunud siseministri määrusele „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ tagama ligipääsu päästeameti tehnikale (kandevõime 26 000 kg ning laius vähemalt 3,5 m). Riigiteede omanik Transpordiamet ei ole kohustatud uue ristumiskohaga seonduvaid ehitustöid korraldama ega kulusid kandma, aga kõik riigiteede kaitsevööndisse jäävad ehitusprojektid tuleb Transpordiametiga täiendavalt kooskõlastada. Uue mahasõidu ohutuks toimimiseks peab kruntide edaspidisel kasutusel olema arvestatud nähtavuskolmnurgaga 5 x 120 m (vt joonis 4), st nähtavuskolmnurga sisse ei tohi rajada piirdeaeda, püsihaljastust ega muid nähtavust takistavaid rajatisi või objekte. Joonisel 4 on näidatud planeeritud avaliku tee põhimõtteline lahendus ja olemasolevate teede olemasolevad lahendused. Krundisisesed hoonetevahelised teed koos parkimisega ning juurdepääsude täpsed asukohad täpsustatakse edaspidise projekteerimisega lähtudes hoonestuse lõplikust paiknemisest. Parkimine tuleb lahendada krundisiseselt vastavalt Eesti Standardile “Linnatänavad“ EVS 843:2016. Riigiteel parkimine, sh manööverdamine on keelatud. Planeeritud parkimiskohtade arv vastavalt standardile: elamukrundil 3 parkimiskohta. 10. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad Planeeringuala olemasoleval hoonestusel (krundil pos 1) on tehnovõrgud osaliselt olemas, aga käesoleva detailplaneeringuga lahendust muudetakse. Planeeringuga esitatakse tehnovõrkude põhimõtteline lahendus (joonis 4), mida täpsustatakse edasise projekteerimise käigus. 10 Tori alevikus Muraka tee 1 kinnistu detailplaneering 10.1 Tuletõrjeveevarustus Igal ehitisel peab olema tulekahju kustutamiseks vajalik tuletõrje veevarustus, mis rajatakse tuleohutuse seaduse kohaselt. Tuletõrje veevarustus projekteeritakse ja ehitatakse nii, et tulekahju korral on tagatud kustutusvee kättesaadavus, on arvestatud vahemaaga ehitise ja hüdrandi ning ehitise ja muu veevõtukoha vahel, on arvesse võetud vajaminevat vooluhulka ja kustutusaega. Nimetatud parameetrid on sätestatud tuleohutuse seaduse § 24 lõike 4 alusel siseministri 01.01.2023 määruses nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“. Tuletõrje veevõtukoha maksimaalne kaugus I kasutusviisiga hooneni on tiheasustuses kuni 200 m. Käesoleval hetkel ei ole piisavas kauguses olemasolevat toimivat tuletõrjeveevõtukohta, seega tuleb rajada uus tuletõrjeveevõtukoht (pos 7, vt joonis 4). Mahutite ja hürdandi asukoht on määratud arvestusega, et vajaduse korral varustaks uus tuletõrjeveevõtukoht ka olemasolevaid lähipiirkonna hooneid. Uue tuletõrjemahuti suurus peab olema selline, et kasutatava kustutusvee kogus on aastaringselt vähemalt 100 m³. Illustreeriv mahuti ja hüdrandi lahendus on näidatud põhijoonisel, seda täpsustatakse projektiga. 10.2 Kanalisatsioon, veevarustus ja sademevesi Ala ei ole antud hetkel hõlmatud reoveekogumisalaga. Reovee puhastamise protsessi tehnoloogiliseks viisiks on planeeritud igale krundile septik+imbväljak süsteem, mis tähendab, et mehhaaniliselt puhastatud heitvesi immutatakse pinnasesse. Ärajuhitava reovee hulk jääb alla 5 m³/ööp. Põhijoonisel on näidatud imbväljakute võimalikud asukohad arvestusega, et septiku kuja on 5 m ja imbväljaku kuja 10 m. Heitvee immutamine on lubatud aiunult vähemalt 60 m kaugusel olemasolevatest kaevudest (olemasolevate kaevude tsoonid esitatud joonistel 2 ja 4). Septikute ja imbväljakute lõplikud asukohad määratakse edaspidise projekteerimise käigus vastavalt hoonete lõplikule paiknemisele krundil. Põhijoonisel näidatud lahendused illustreerivad rajatiste põhimõttelist ruumivajadust ja keelualasid puurkaevude suhtes, rajatiste tegelike asukohtade määramisel tuleb muuhulgas võtta arvesse, et juhul kui perspektiivis ehitatakse välja ühiskanalisatsioon, oleks võimalik reovesi ühiskanalisatsiooni suunata ilma ebamõistlikke ümberehitustöid tegemata. Omavahelisel kokkuleppel ja soovi korral võivad kruntide omanikud rajada ka mitme krundi peale ühise reoveelahenduse. Konkreetsed lahendused lähtuvalt reoveekäitlussüsteemi reovee koormusest, asukohast, 11 Tori alevikus Muraka tee 1 kinnistu detailplaneering ehituslikest tingimustest ja suublast tuleb vastava erialaspetsialistist projekteerijaga enne puhastussüsteemi rajamist läbi arutada ja analüüsida, kas on võimalik antud piirkonnas imbväljakuid rajada. Juhul kui selgub, et antud lahendus pole siiski võimalik, tuleb reovee kogumine lahendada kas biopuhastite või kogumismahutitega. Lisaks eelnevalt kirjeldatud kohalikele lahendustele on arvestatud võimalusega, et perspektiivis ehitatakse piirkonnas välja ühiskanalisatsioon, seega on kruntide pos 1-2 hoonestusala planeeritud idapoolsest krundipiirist 8 m kaugusele, et alasse mahuks perspektiivis ära nii vee, sademevee kui ka kanalisatsiooni trass. Planeeritud kruntide veevarustus on ette nähtud olemasolevast Selja mnt 2b kinnistul paiknevast puurkaevust (vid PRK0006594) (vt joonis 4). Planeeritud kruntide pos 1-6 kasuks seatakse puurkaevule ja veetrassile servituut. Planeeritud on ühepereelamud, valdavalt peaks üks leibkond saama hakkama veevajadusega ca 1-5 m³/ööpäevas. Sademevett ei tohi juhtida riigitee alusele maaüksusele. Vertikaalplaneerimine lahendatakse hoonete projekteerimise käigus selliselt, et kalded oleks hoonetest eemale ning samas ei kahjustata naaberkrunte saju- ja pinnaseveega. Sademevee suunamiseks teedelt, kruntidelt ja hoonete katustelt eesvoolu kraavi võib rajada kraavide süsteemi, sademeveetrassid vms. Põhijoonisel (joonis 4) on esitatud põhimõtteline illustreeriv lahendus, mida täpsustatakse teede projekti raames või eraldi maaparandusprojektiga. Maapinna kõrguste planeeringualasisene muutmine on lubatud määral, mis võimaldab sademeveed eesvoolukraavi suunata. Eesvoolu kaitsevööndi piires mistahes projektide koostamise korral tuleb projektid kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga. 10.3 Elektrivarustus ja välisvalgustus Elektrivarustuse lahendamiseks on Elektrilevi OÜ väljastanud tehnilised tingimused nr 428559: Detailplaneeringu alal näha toide ette Sinaida:(Pärnu M) alajaamast. Nimetatud olemasolevast alajaamast näha ette uutele objektidele välja eraldi fiidri 0,4 kV maakaabelliin. Objektide elektrivarustuseks planeerida kinnistute piiridele 0,4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid planeerida tarbijate kruntide piiridele soovitavalt mitmekohalistena teealasse. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. Elektritoide liitumiskilbist objektini näha ette maakaabliga. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagada servituudialana, alajaamadele eraldi katastriüksusi mitte moodustada. Kõikide planeeritavate tänavate äärde näha ette perspektiivsete 0,4 kV maakaablite koridor. Elektrikaablite 12 Tori alevikus Muraka tee 1 kinnistu detailplaneering planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Detailplaneerimise projektiga määrata ka väljaspool detailplaneerimise ala kulgevate kaablite trasside servituudi alad. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute aadressid. Lisaks elektrivõrgule on lubatud taastuvenergia kasutamine. Päikesepaneelide paigaldamine on lubatud vahetult hoonete katuse tasapinnale või maapinnale naaberkinnistute ja omavalitsuse kirjaliku loa alusel. 10.4 Soojavarustus Planeeringuala ei kuulu kaugküttepiirkonda. Soojavarustus on planeeritud lahendada lokaalküttena. Lubatud on kõik lokaalse kütmise viisid ja kütused, mille kasutamine on keskkonnanormidega kooskõlas. Keelatud on keskkonda saastavate raskeõlide ja kivisöe kasutamine. Lubatud on taastuvenergia kasutamine kooskõlastatult naaberkruntidega. 10.5 Sidevarustus Planeeritud elamukruntidele on ette nähtud sidega liitumine. Lisaks on ette nähtud olemasoleva kinnistut läbiva sidetrassi ümberpaigutamine (vt joonis 4). Telia Eesti AS on väljastanud telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 37294879 ning Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus on väljastanud Elektroonilise side alased tehnilised tingimused nr TT2126PR. Telia Eesti AS (edaspidi nimetatud Telia) sideteenuste tarbimise võimaldamiseks on vaja projekteerida ja rajada ühendus Telia sidevõrgu lõpp-punktist objekti/hoone sisevõrgu ühendus(jaotus)kohani, sealhulgas:  Tehnilise lahenduse kirjeldus: Näha ette asukohad sideliinirajatistele. Planeerida sidekanalisatsiooni/multitorustiku põhitrassi ehitus lähtuvana Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutusele (ELA_SA) kuuluvast sidekaevust 083K33 (sidesõlme TTO juures). Igale kinnistule/hoonele näha ette individuaalsed sidekanalisatsiooni sisendid planeeritavast põhitrassist. Täiendavad tehnilised tingimused tellida lisaks ka Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuselt. Vastavalt vajadusele kasutada KKS/OPTO tüüpi sidekaevusid. Sidetrassi nõutav sügavus pinnases 0,7m, Teekatte all 1m. Planeeritavad sidekaevud ei tohi jääda planeeritava sõidutee alale. Kinnistut läbiva vaskkaabli VMOHBU10X2 jaoks näha ette asendusrajatisena uus sidekoridor piki 13 Tori alevikus Muraka tee 1 kinnistu detailplaneering Selja mnt (alates sidesõlmest TTO) ja maantee läbindamine olemasoleva jaotuskohani TORS013. Näha ette kõik meetmed ja tööd olemasolevate Telia Eesti liinirajatiste kaitseks, tagamaks nende säilivus ehitustööde käigus.  Planeeringu põhijoonisel näidatud lahendused on põhimõttelised, neid tuleb täpsustada projektiga. Tööprojekti koostamiseks tuleb taotleda täiendavad tehnilised tingimused.  Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia järelevalvega.  Telia Eesti AS ei võta väljastatud tehniliste tingimustega sideehitiste väljaehitamise ega omandamise kohustust. Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse (edaspidi ka ELA SA) elektroonilise sidevõrgu säilimiseks on vajalik ehitusprojektis ette näha järgmised punktid:  Liinirajatise kaitsevööndis on liinirajatise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada liinirajatist (Elektroonilise side seadus, peatükk 11).  Liinirajatise kaitsevööndis töötamisel on pinnase töötlemisel keelatud mehhanismide/masinate kasutamine ja kõik tööd tuleb teostada käsitööna.  Ehitusprojekt esitada kooskõlastamiseks digitaalselt [email protected] või paberkandjal ühes eksemplaris kooskõlastajale aadressil Tuisu 19 Tallinn „ELA SA haldus“.  Ehitusloakohustusega tehnorajatise ehitamine kaitsevööndis on lubatud ainult vastavalt kooskõlastatud ehitusprojektile KOV poolt väljastatud ehitusloa alusel.  Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ vastava tegutsemisluba EstWin liinirajatise kaitsevööndis tegutsemiseks on vajalik taotleda järgmiste tööde tegemiseks: o mullatööde tegemine sügavamal kui 0,3 meetrit ja küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit; o mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-, niisutus- ja maaparandustööd; o puude istutamine ja langetamine; o vees paikneva liinirajatise kaitsevööndis süvendustööde tegemine, veesõiduki ankurdamine ning heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega liikumine, veesõidukite liiklustähiste ja poide paigaldamine ning jää lõhkamine ja varumine; o pinnases paikneva liinirajatise kaitsevööndis löökmehhanismidega töötamine, 14 Tori alevikus Muraka tee 1 kinnistu detailplaneering pinnase tihendamine või tasandamine, transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohtade rajamine; o muu infrastruktuuri avarii kõrvaldamine.  EstWin liinirajatise kaitsevööndis tegutsemiseks tegutsemisloa taotlemisest vaata: www.elasa.ee Tööde teostamine Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse sidevõrgu liinirajatiste kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult AS Connecto Eesti järelevalvajaga. Kinnistu sideühenduse liitumispunktiks on ELA SA sidekaev 083K33, milles kaablimuhv 083M22. Tingimused projekteerimiseks:  Valida sideteenust pakkuma hakkav sideoperaator ja kooskõlastada lahendus nendega.  Rajada sidetrass (multitoru 14/10 ja kaabel min Ø6mm) ELA SA sidekaevuni 083K33.  Multitoru ja kaabli toomine sidekaevu 083K33 võib toimuda vaid ELA SA volitatud esindaja, AS Connecto Eesti, juuresolekul.  Sidekaevu 083K33 jätta kaablivaru 15m.  Sideühenduse rajamiseks rohkem kui ühele majapidamisele tuleb paigaldada kliendikaev või kapp koos muhviga, kus saab teha hargnemise erinevatele majapidamistele.  Kaabli ühendamiseks muhvi 083M22 tuleb teenust pakkuval sideoperaatoril tellida ELA SA’lt klienditellimus KLT.  Kiudude keevitamine teostada vastava kiudude jaotusskeemile (väljastatakse koos KLT tööga).  ELA SA sidevõrguga seonduva sidetrassi teostusjoonis või kulgemise skeem edastada ELA SA’le koos KLT tööga andmebaasi ELA-12 vahendusel. 11. Haljastuse ja heakorra põhimõtted Maaüksusel ei esine väärtuslikku kõrghaljastust, millele käesoleva detailplaneeringuga säilitamise kohustust oleks mõistlik määrata. Maanteelt tulenevate häiringute (müra, vibratsioon, õhusaaste) leevendamiseks võib igakordne krundi omanik maantee ja hoonestusala vahelisele alale rajada lisahaljastust. Tee omanik (Transpordiamet) ei ole kohustatud leevendusmeetmete rakendamiseks. Võimalik uushaljastus lahendatakse edaspidiste projektidega. Ehitise igakordne omanik on kohustatud tagama temale kuuluva ehitise ning selle juurde kuuluva krundi korrashoiu ja ohutuse ehitamise ajal, ehitise kasutamisel ja selle lammutamisel. Jäätmekäitlus lahendada vastavalt kehtivatele normatiividele ning seadusandlusele. 15 Tori alevikus Muraka tee 1 kinnistu detailplaneering Jäätmed tuleb koguda vastavatesse prügikonteineritesse. Rakendada tuleb jäätmete sorteerimist. Prügikonteinerite asukohad lahendatakse projekteerimise käigus. Järgida valla jäätmehoolduseeskirja. Heakorra tagamisel tuleb järgida kehtivat Tori valla heakorra eeskirja. Piirdeaedade kavandamisel järgida käesoleva seletuskirja ptk 8 esitatud tingimusi. 12. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks Detailplaneeringuga ei kavandata "Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus" § 6 lg 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh vee või pinnase saastumist, õhusaastatust, jäätmeteket, müra, vibratsiooni või valgus-, soojus-, kiirgus- ja lõhnareostust. Samuti ei sea see ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ja vara. Planeeringualal ei paikne kultuurimälestisi, kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada. Arvestades planeeritava tegevuse väikest mahtu, ei saa käsitleda kavandatavat tegevust elamurajooni arendusena, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust. Vee-elustikule mõju ei avaldu, kuna pole planeeritud tegevusi, mis võiksid põhjavee kvaliteeti mõjutada. Reoveesüsteemide rajamine saab toimuda ainult läbi erialaste teadmistega inimeste poolt teostatava projekti, mis tagab reovee nõuetekohase käitlemise ning põhjavee kaitse. Piirkonna visuaalsele olukorrale mõjub muudatus pigem positiivselt, sest ala paikneb tiheasustuses, aga on kasutusest väljas ja võsastunud nind kinnistul painevad hooned on lagunenud. Uute elamukruntide moodustamine ja hoonestamine ning uued püsielanikud tagavad ala pideva korrashoiu. Pidades kinni kõikidest detailplaneeringus esitatud nõuetest, tekib planeeringu elluviimisel ajutine negatiivne mõju: algab ehitustegevuse alustamisega ja lõpeb peale tegevuste lõpetamist. Kavandatav tegevus on kooskõlas piirkonna arengu eesmärkidega. 16 Tori alevikus Muraka tee 1 kinnistu detailplaneering 13. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste kujadega, lähtudes siseministri 01.03.2021 jõustunud määrusest „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“. Hoonetevaheline kuja peab olema vähemalt 8 meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui 8 meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega (nt tulemüüriga). Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tulelevikut. Kuja arvestamisel võib ühe kinnistu piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist ja hoonete ehitisealune pind kokku on alla 400 m², st et moodustatavatel elamukruntidel võib elamu ja abihooned soovi korral kokku ehitada. Ehitise tuleohutusest lähtuvalt on planeeritav elamu I kasutusviisiga hoone. Hoonete minimaalne tulepüsivusklass on vastavalt hoone kasutusviisile, kõrgusele ja korruselisusele määratud TP3. 14. Servituutide vajaduse määramine  Servituudid seatakse elektrirajatistele kaitsevööndi ulatuses (Elektrilevi OÜ kasuks).  Puurkaevule ja veetrassile seatakse servituut moodustatud kruntide pos 1-6 kasuks.  Kraavidele, mis tagavad kogu ala kuivenduse ja heitvee immutamise võimaluse, seatakse servituudid.  Perspektiivse kanalisatsioonitrassile seatakse servituut valla kasuks.  Juhul kui reoveesüsteemid otsustatakse rajada mitme krundi peale ühiselt, siis tuleb rajatistele ja trassidele seada omavahelised vastastikused servituudid. Joonisel 4 on kujutatud kõik vajalikud servituudid. 15. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmisel on lähtutud standardist „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1 : Linnaplaneerimine.” EVS 809-1:2002. Piirkonna keskkonna turvalisuse tõstmiseks tuleks rakendada järgmisi meetmeid: 17 Tori alevikus Muraka tee 1 kinnistu detailplaneering  üksikelamu krundid eraldada soovituslikult piirdeaedadega (ei ole kohustuslik);  eraautode parkimine vahetult elamu ees vähendab autodega seotud kuritegude riski;  ehitusmaterjalidest kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid ehitusmaterjale, vastupidavate ukse- ja aknaraamide, lukkude jms kasutamine vähendab sissemurdmiste riski;  tagada ala hea hooldus ja korrashoid, vajalik on pidev järelevalve. 16. Planeeringu elluviimise võimalused Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele. Käesolev detailplaneering on kehtestamise järgselt aluseks planeeringualal teostatavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad vastama kehtivatele projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale ning peavad olema kooskõlastatud ja kontrollitud ehitusseadustikus sätestatule tuginedes. Planeeritud ehitusõigus, krundisisene hoonetele ligipääsu ja tehnovõrkude rajamine on krundi omaniku kohustus. Krundisiseste parkimisalade ehitamise ja haljastuse rajamise kohustus on samuti krundi valdajal. Arendusega seotud teed ja trassid tuleb rajada enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) tuleb taotleda nõuded projektile Transpordiametilt. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Kõik riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil. Eesvoolu kaitsevööndis tohib ehitada muud ehitist, mis ei ole maaparandussüsteemi hoone ega rajatis, üksnes juhul, kui selle ehitamine on ehitusloa menetluse või ehitusteatise esitamise käigus Põllumajandus- ja Toiduametiga kooskõlastatud. St et näiteks sademeveesüsteemide projektid, millega kavandatakse sademevee juhtimist eesvoolukraavi, tuleb esitada Põllumajandus- ja Toiduametile kooskõlastamiseks. Samuti tuleb Põllumajandus- ja Toiduametile kooskõlastamiseks esitada eesvoolu kaitsevööndisse jäävate elamukruntide (pos 3 ja pos 4) ehitusprojektid. Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks 18 Tori alevikus Muraka tee 1 kinnistu detailplaneering naaberkinnistute kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Igakordne krundi omanik peab tagama vastavate meetmetega ehitusseadustiku täitmise, mis nõuab, et ehitis ei või ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda. Samuti tuleb vältida müra tekitamist ning vee või pinnase saastumist ning ehitisega seonduva heitvee, suitsu ja tahkete või vedelate jäätmete puudulikku ärajuhtimist. Ehitamise või ehitise kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt hüvitada koheselt. 19 Tori alevikus Muraka tee 1 kinnistu detailplaneering B KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE Detailplaneeringu koostamisel on tehtud koostööd riigiametite, tehnovõrgu valdajate ja naaberkruntide omanikega. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte on toodud tabelis 2. Tabel 2. Koostöö ja kooskõlastuste kokkuvõte Kuupäev Asutuse või Kooskõlastuse number, tingimused või Kooskõlastaja ettevõtte seisukoht / koostaja nimi nimetus 30.01.2023 Päästeamet Kooskõlastus nr 7.2-3.4/615-2 Margo Kubjas 30.01.2023 Elektrilevi OÜ Kooskõlastus nr 3219818893 Maie Erik *tööjoonised kooskõlastada täiendavalt 28.02.2023 Telia Eesti AS Kooskõlastus nr 37699224. Hans Sild * Projekt kooskõlastatakse märkustega: Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS § 70 ja § 78 nõuetele. Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest: https://www.telia.ee/partnerile/ehitajalemaaomanik ule/juhendid. Projekti koostamisel näha ette olemasoleva/ümberehitatava Telia sideehitise asendusrajatiseks samamahuline sideehitis (või Telia kaitsevööndiga ehitis (kui on ka MP kaablid, maanduskontuur jms); vajadusel näit: jaotuskappQQ, sidekaev XX, sidekanalisatsioonYY-avaline, kaitsetorud Ø… mmxxxtk, optilisedkaablidZZ, maanduskontuur CC, MPkaabelDxNxMmm2) ja esitada olemasolevate sidekaablite ümberlülitusprojekt. (ja/või näit: Esitada sideehitiste ristumisel nende uues asukohasja/või külgnemisel muude ehitistega (näit.tehnorajatistega) detailjoonised (vertikaallõiked M1:20 ja/või pikiprofiil Mhor1:500,Mvert1:50) ristumiskohtadest koos kujadeja abs.kõrgustega. Sideehitiste ümberpaigutamiseks tuleb esitada kooskõlastamisele projekt tööprojekti (TP) 20 Tori alevikus Muraka tee 1 kinnistu detailplaneering staadiumis. Projekti koosseisus TP staadiumis esitada eraldi osana olemasolevate sidekaablite ümberlülitusprojekt. 15.03.2023 Põllumajandus- Kooskõlastus nr 6.2-2/12938 Riho Erismaa ja toiduamet 17.03.2023 Eesti Lairiba Kooskõlastus nr KK4233PR Annika Matson Arenduse *Ehitusprojekt kooskõlastada ELA SA sidevõrgu Sihtasutus haldajaga, AS Connecto Eesti 23.03.2023 Transpordiamet Kooskõlastus nr 7.2-2/23/2129-4 Marek Lind * Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks. *Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit menetlusse. 21 Tori alevikus Muraka tee 1 kinnistu detailplaneering C PLANEERINGU JOONISED Joonis 1. Situatsiooniskeem M 1:30 000 Joonis 2. Kontaktvööndi funktsionaasled seosed M 1:4000 Joonis 3. Olemasolev olukord M 1:500 Joonis 4. Põhijoonis M 1:500 Joonis 5. Illustreeriv joonis 22
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel