Iru küla Iru põik 2b maaüksuse detailplaneering

Teie 08.05.2023 nr 6-4/ 2641 Jõelähtme Vallavalitsus Meie 01.06.2023 nr 15-3/3256-2 [email protected] Iru küla Iru põik 2b maaüksuse detailplaneering Jõelähtme Vallavalitsus esitas Rahandusministeeriumile 08.05.2023 kirjaga nr 6-4/2641 Iru küla Iru põik 2b maaüksuse detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering) algatamise ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu planeerimisseaduse (PlanS) § 81 lõike 1 alusel seisukoha saamiseks. Eelnõu lisadeks on „Lähteülesanne Iru küla Iru põik 2b detailplaneeringu koostamiseks“ (edaspidi lähteülesanne), „Iru küla Iru põik 2b detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse hinnang“ (edaspidi KSH eelhinnang) ja eskiisjoonis. Planeeritav maaüksus Iru põik 2b, suurusega 7254 m2, paikneb Iru küla edela osas, Tallinna linna naabruses. Juurdepääs planeeritud alale on tagatud avalikult Iru põik teelt üle Iru põik 2a kinnistu. Sellel eesmärgil on seatud Iru põik 2a kinnistule ligipääsu servituut planeeritava maaüksuse kasuks. Detailplaneeringu algatamise eesmärgiks on elamumaa sihtotstarbega Iru põik 2b maaüksusele rajada üks elamu ja seda teenindav abihoone, ehitisealuse pinnaga kokku kuni 300 m2, maksimaalse kõrgusega 8,0 m. Kehtiva Jõelähtme valla üldplaneeringu (kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 29.04.2003 otsusega nr 40, edaspidi üldplaneering) kohaselt paikneb Iru põik 2b tiheasustusalas, mille maakasutuse juhtotstarve on väikeelamumaa. Planeeritava maaüksuse hoonestamist kitsendavad osaliselt Pirita jõeoru maastikukaitseala Priisle piiranguvöönd, muinsuskaitseline piiranguala (kinnismälestised Iru linnamägi ja asulakoht), III kategooria kaitsealused liigid ja Pirita jõe kaldast tulenevad piirangud. Planeeringuala kattub osaliselt Natura 2000 võrgustiku ala Pirita loodusalaga (RAH0000039). Pirita loodusala koosseisu kuuluvad Pirita jõeoru maastikukaitseala ja Pirita jõe hoiuala. Planeeringualal läheduses on ka II kaitsekategooria liikide põhja-nahkhiire (Eptesicus nilssonii) ning suurviduvlase (Nyctalus noctula) elupaik. Maaüksusel esineb kaldaastang, mis on kõrgem kui 5 meetrit ja tavalisele veepiirile lähemal kui 200 meetrit. Vastavalt looduskaitseseaduse § 35 lõikele 5 koosnevad kalda piiranguvöönd, ehituskeeluvöönd ja veekaitsevöönd kaldaastangu alla kuni veepiirini jäävast alast ning sama seaduse § 37-39 sätestatud vööndite laiusest. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Iru küla Iru põik 2b maaüksuse detailplaneeringu algatamise taotlus sisaldab ettepanekut kehtiva Jõelähtme valla üldplaneeringu muutmiseks, kuna planeeringuga võib tekkida vajadus taotleda Pirita jõe kalda ehituskeeluvööndi vähendamist Iru põik 2b maaüksusel hoonete ja neid teenindava taristu rajamise eesmärgil. Tutvunud esitatud materjalidega märgime järgmist: 1. PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut. Märgime, et detailplaneeringu koostamisel vaadeldakse vaid väikest osa üldplaneeringuga hõlmatud alast ning selle menetlemisel ei ole võimalik samaväärselt arvesse võtta kogu valla territooriumil valitsevat olukorda. Seetõttu peaks üldplaneeringu muutmine jääma rangelt erandiks, mis tagab paindlikuma reageerimisvõimaluse muutuvatele oludele ja vajadustele, ning selle vajadust tuleb põhjalikult motiveerida (vt ka Riigikohtu lahendit asjas 3-3-1-12-07). Eelnõus on toodud: „Iru küla Iru põik 2b maaüksuse detailplaneeringu algatamise taotlus sisaldab ettepanekut kehtiva Jõelähtme valla üldplaneeringu muutmiseks, kuna planeeringuga võib tekkida vajadus taotleda Pirita jõe kalda ehituskeeluvööndi vähendamist Iru põik 2b maaüksusel hoonete ja neid teenindava taristu rajamise eesmärgil.“ Eelnõust ei selgu, miks Pirita jõe kalda ehituskeeluvööndi vähendamine eluhoonete ja neid teenindava taristu rajamiseks on põhjendatud. Palume kohalikul omavalitsusel eelnõus põhjalikumalt selgitada, miks on kehtiva üldplaneeringu muutmine vajalik. 2. Detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu lõpus on toodud vaidlustamisviide, mille kohaselt võib otsuse peale esitada vaide haldusmenetluse seaduses § 72 lõikes 3 toodud juhtudel Jõelähtme Vallavolikogule 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast otsusest teada sai või oleks pidanud teada saama, või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest. Märgime, et detailplaneeringu algatamise otsus on menetlustoiming, mitte eraldiseisev haldusakt haldusmenetluse seaduse tähenduses. Seega algatamise otsuseid üldjuhul kohtus vaidlustada ei saa ja seetõttu palume kohtus vaidlustamisviide eelnõust välja jätta. 3. PlanS § 6 punkti 12 kohaselt on planeeringu lähteseisukohad planeerimismenetluses algatamisel või pärast algatamist koostatav dokument, milles planeeringu koostamise korraldaja kirjeldab planeeringu koostamise vajadust, eesmärki ja ülesandeid, mida planeeringuga kavatsetakse lahendada, esitab planeeringu koostamise eeldatava ajakava ning annab ülevaate planeeringu koostamiseks vajalike uuringute tegemisest ja planeeringu koostamisse kaasatavatest isikutest. Kuna detailplaneeringu lähteseisukohtades ei ole käsitletud planeeringu koostamise vajadust, planeeringu koostamise eeldatavat ajakava ning antud ülevaadet planeeringu koostamisse kaasatavatest isikutest, palume selles osas lähteseisukohti täiendada. 4. Lähteseisukohtade peatükis 5 „Koostöö ja kaasamine detailplaneeringu koostamisel“ alapunktis 5.1 on toodud, et vastuvõtmiseks esitatav detailplaneeringu lahendus peab sisaldama kaasatud isikute seisukohti vastavalt PlanS § 127, sh tehnovõrkude ja -rajatiste valdajate seisukohti. Sama peatüki alapunktis 5.2 on toodud, et riigi ametitega koostöö ja kooskõlastamise korraldab Jõelähtme Vallavalitsus. 2 Juhime tähelepanu, et detailplaneeringu koostamise korraldaja on kohaliku omavalitsuse üksus. Tulenevalt PlanS § 130 lõikest 1 ei või planeerimisalase tegevuse korraldaja halduslepinguga üle anda planeeringu koostamise korraldamist ja planeeringu koostamisel vajalike menetlustoimingute tegemist. PlanS § 9 avalikkuse põhimõttest tulenevalt peab planeerimisalase tegevuse korraldaja avalikkust planeerimismenetlusest arusaadavalt teavitama, menetlusse piisavalt kaasama ning korraldama planeeringu koostamise käigus planeeringu tutvustamiseks avalikke väljapanekuid ja avalikke arutelusid. Seega on kohaliku omavalitsuse ülesanne PlanS § 127 nimetatud isikud planeerimismenetlusse kaasata ning neilt seisukohti küsida. Palume lähteseisukohtade alapunkti 5.1 korrigeerida, et selguks üheselt, et PlanS § 127 nimetatud kõigi isikute koostöö tegemist ja kaasamist korraldab Jõelähtme Vallavalitsus. Palume enne detailplaneeringu vastuvõtmist esitada detailplaneering koos lisamaterjalidega Rahandusministeeriumile arvamuse avaldamiseks ning tulenevalt PlanS § 142 lõikest 4 täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate isikute ning asutute määramiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Helen Madison 611 3135 [email protected] 3