dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Kalda tn 3 ja Kalda tn 3a kinnistute detailplaneering

Rahandusministeerium · 1. juuni 2023
Viit
15-3/3148-2
Registreeritud
1. juuni 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Rakvere Linnavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2023
Vastutaja
Kaire Jaanus (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)

Failid

  • 📎15-33148-2 01.06.2023 Väljaminev kiri.asice406 KB

Sisu (failidest)

Teie 03.05.2023 nr 5-2/56-31 Rakvere Linnavalitsus Meie 01.06.2023 nr 15-3/3148-2 [email protected] Kalda tn 3 ja Kalda tn 3a kinnistute detailplaneering Rakvere Linnavalitsus esitas 03.05.2023 kirjaga nr 5-2/56-31 Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lõike 5 ja § 90 lõike 1 alusel heakskiidu saamiseks Kalda tn 3 ja Kalda tn 3a kinnistute detailplaneeringu. Vastavalt PlanS § 142 lõikele 2 kohaldatakse üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid. PlanS § 142 lõikes 5 on sätestatud, et üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu puhul kohaldatakse PlanS §-s 90 sätestatud nõudeid. Planeeritav maa-ala, suurusega 34 500 m2, paikneb Rakvere linna loodeosas endise Rakvere Piiritusetehase territooriumil. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on maa-ala kruntideks jagamine, kruntide hoonestusalade ja ehitusõiguse määramine, arhitektuur-ehituslike tingimuste määramine, juurdepääsuteede lahendamine, liikluskorralduse, haljastuse, heakorrastuse ja keskkonnakaitseliste põhimõtete määramine ning tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine. Detailplaneeringuga kavandatakse moodustada kaheksa korruselamumaa krunti suurusega 1717 ‒ 3677 m2 , üks korruselamumaa või ärimaa krunt suurusega 9656 m2 ning kaks tee ja tänava maa krunti. Detailplaneeringuga määratakse planeeritavatele korruselamumaa kruntidele (krundid pos 2-5, pos 7-9 ja pos 11) ehitusõigus kahe hoone püstitamiseks, mille suurimad lubatud ehitisealused pinnad kruntidel on 700 – 2000 m2. Korruselamu maa või ärimaa pos 10 krundile määratakse ehitusõigus maksimaalselt kolme hoone ehitamiseks, 2500 m2 suurima lubatud ehitisealuse pinnaga. Juurdepääs planeeringualale on tagatud Kalda tänavalt ja Jaama puiesteelt. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek Rakvere Linnavolikogu 17.02.2010 määrusega nr 6 kehtestatud Rakvere linna üldplaneeringu muutmiseks, kuna detailplaneeringuga soovitakse muuta üldplaneeringus määratud tootmishoonete ala maakasutuse juhtotstarve perspektiivseks korruselamu ala maakasutuse juhtotstarbeks. Kogu planeeringualal kehtib Rakvere Linnavolikogu 29.08.2012 otsusega nr 101 kehtestatud Kalda tn 3 kinnistu ja sellega piirneva tänavaala detailplaneering. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 PlanS § 90 lõike 3 kohaselt on Rahandusministeeriumi ülesandeks üldplaneeringut muutvale detailplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel kontrollida detailplaneeringu vastavust õigusaktidele. Tutvunud esitatud materjalidega, tuvastasime järgmised puudused. Samadele puudustele juhtisime tähelepanu ka oma 21.11.2022 kirjas nr 15-3/7744-2. 1. PlanS § 142 lõige 7 sätestab, et kui detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut, kuulub detailplaneeringu koosseisu üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa muudatuse ettepanek. Palume kohalikul omavalitsusel lisada kehtiva Rakvere linna üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa muudatuse ettepanek detailplaneeringusse. 2. Vastavalt riigihalduse ministri 17.10.2019 määruse nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ § 3 lõikele 1 märgitakse planeeringu seletuskirjas planeeringu koostamise korraldaja ning planeeringu sisukord, sealhulgas jooniste ja lisade nimekiri. Sama määruse § 3 lõike 3 kohaselt seletuskirja leheküljed nummerdatakse. Tulenevalt eelnevast palume täiendada detailplaneeringu seletuskirja. 3. Vastavalt PlanS § 126 lõike 1 punktile 5 ja § 126 lõikele 2 on detailplaneeringu koostamise üheks kohustuslikuks ülesandeks ehitise ehituslike tingimuste määramine. Palume kohalikul omavalitsusel täiendada detailplaneeringu seletuskirja, et oleks määratud kavandatavate ehitiste ehituslikud tingimused. 4. Detailplaneeringu joonisel 1 „Olemasolev olukord“ ei ole olemasolevate puurkaevude asukohti märgitud, kuid Maa-ameti geoportaali kitsenduste kaardil on nende asukohad näha (registrikoodid PRK0002671; PRK0019342 ja PRK0002672). Palume kanda puurkaevude asukohad joonisele „Olemasolev olukord“. 5. PlanS § 127 lõike 2 kohaselt kaasatakse detailplaneeringu koostamisse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud. PlanS § 127 lõike 3 kohaselt võib detailplaneeringu koostamisse kaasata isiku, kelle huve planeering võib puudutada. PlanS § 87 lõike 5 kohaselt teatatakse üldplaneeringut muutva detailplaneeringu avalikust väljapanekust PlanS § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele hiljemalt (ehk ka isikutele, kelle õiguseid võib planeering puudutada) 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust. Palume edastada dokumendid, mis tõendavad, et planeeritava kinnistu Kalda tn 3 (katastritunnus 66301:009:0013) omanik, planeeritava kinnistu Kalda tn 3a (katastritunnus 66301:009:0014) uus omanik ning planeeringulahendusest puudutatud kinnistu Kalda tn 4 (katastritunnus 66301:009:0560) korteri nr 1 omanik on olnud kaasatud detailplaneeringu koostamisse. 6. Maa-ameti geoportaali kitsenduste kaardirakenduse ja keskkonnaregistri andmetel asub Jaama pst 45 kinnistul puurkaev (registrikood PRK0013961), mille 50 meetrine veehaarde sanitaarkaitseala ulatub detailplaneeringu alale. Puurkaevu sanitaarkaitseala detailplaneeringus kajastatud ei ole. Märgime, et planeeringuga kavandatud hooned ja rajatised jäävad osaliselt veehaarde sanitaarkaitsealasse. Veehaarde sanitaarkaitseala on joogivee võtmiseks või joogivee tootmiseks kasutatav veehaaret ümbritsev maa- või veeala, kus vee kvaliteedi halvenemise vältimiseks ja veehaarde ehitiste kaitsmiseks on tegevust piiratud veeseaduse (VeeS) § 2 151 kohaselt. VeeS § 151 lõige 2 sätestab, et veehaarde sanitaarkaitsealal on majandustegevus keelatud, välja arvatud veehaarde ehitamine, teenindamine ja kasutamine; sanitaarkaitseala hooldamine; metsa hooldamine; rohttaimede niitmine ja niite koristamine või äravedu; õiguspäraselt ehitatud ehitise kasutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus kavandatud viisil, kui ehitis ei põhjusta vee kvaliteedi halvenemist; teadustöö tegemine. Seega ei saa veehaarde sanitaarkaitsealale ette näha tegevusi, mis lähevad vastuollu veehaarde kaitse eesmärkidega. VeeS § 149 lõike 1 kohaselt kui põhjaveehaarde projektikohane veevõtt on 10–500 kuupmeetrit ööpäevas, on sanitaarkaitseala ulatus 10 meetrit, kui veehaardega avatud põhjaveekiht on kaitstud; 30 meetrit, kui veehaardega avatud põhjaveekiht on keskmiselt kaitstud või suhteliselt kaitstud ning 50 meetrit, kui veehaardega avatud põhjaveekiht on kaitsmata või nõrgalt kaitstud. VeeS § 149 lõige 3 märgib, et kui tegelik veevõtt erineb projektikohasest veevõtust, võib Keskkonnaamet määrata sanitaarkaitseala ulatuse või muuta sanitaarkaitseala hooldusalaks, lähtudes tegelikust veevõtust. VeeS § 154 lõike 1 punkti 3 alusel on hooldusala puurkaevul, mille kaudu võetakse vett alla kümne kuupmeetri ööpäevas või võetakse tootmisvett. VeeS § 154 lõige 3 sätestab, et hooldusala ulatus on kümme meetrit. Esitatud materjalidest ei selgu, kas Keskkonnaamet on andnud nõusoleku Jaama pst 45 kinnistul paiknevate puurkaevude veehaarde sanitaarkaitseala ulatuse vähendamiseks. Juhul, kui seda tehtud ei ole, siis palume teha selles osas Keskkonnaametiga koostööd. 7. Esitatud materjalidest selgub, et detailplaneeringuga soovitakse muuta Tobia peakraavi asukohta ning suunata see läbi planeeringuala olevate tiikide. Kui planeeringualal olevad tiigid saavad osaks Tobia peakraavist, tekib tiikide kaldatele veekaitsevöönd. Tegevused, mis on piiratud veekaitsevööndis, on loetletud VeeS § 119. Sellele asjaolule on tähelepanu juhtinud ka Keskkonnaamet oma 05.04.2023 kirjas nr 6-2/23/2666-4. Tulenevalt eelnevast palume korrigeerida detailplaneeringu lahendust ja kooskõlastada detailplaneering Keskkonnaametiga. Selleks, et saaksime teostada PlanS-i kohast heakskiidu andmise menetlust kõnealuse detailplaneeringu koostamise üle, sh hinnata planeeringu õigusaktidele vastavust ning otsustada heakskiidu andmise võimalikkuse üle, palume eelpool esitatud märkustega arvestamise järgselt esitada detailplaneeringu materjalid uuesti Rahandusministeeriumile heakskiidu saamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Kaire Jaanus 715 5887 [email protected] 3
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel