Teie 03.05.2023 nr 5-2/56-31
Rakvere Linnavalitsus Meie 01.06.2023 nr 15-3/3148-2
[email protected]
Kalda tn 3 ja Kalda tn 3a
kinnistute detailplaneering
Rakvere Linnavalitsus esitas 03.05.2023 kirjaga nr 5-2/56-31 Rahandusministeeriumile
planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lõike 5 ja § 90 lõike 1 alusel heakskiidu saamiseks Kalda
tn 3 ja Kalda tn 3a kinnistute detailplaneeringu.
Vastavalt PlanS § 142 lõikele 2 kohaldatakse üldplaneeringu põhilahenduse muutmise
ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud
menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud
nõudeid. PlanS § 142 lõikes 5 on sätestatud, et üldplaneeringu põhilahenduse muutmise
ettepanekut sisaldava detailplaneeringu puhul kohaldatakse PlanS §-s 90 sätestatud nõudeid.
Planeeritav maa-ala, suurusega 34 500 m2, paikneb Rakvere linna loodeosas endise Rakvere
Piiritusetehase territooriumil. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on maa-ala kruntideks
jagamine, kruntide hoonestusalade ja ehitusõiguse määramine, arhitektuur-ehituslike
tingimuste määramine, juurdepääsuteede lahendamine, liikluskorralduse, haljastuse,
heakorrastuse ja keskkonnakaitseliste põhimõtete määramine ning tehnovõrkude ja -rajatiste
asukoha määramine.
Detailplaneeringuga kavandatakse moodustada kaheksa korruselamumaa krunti suurusega
1717 ‒ 3677 m2 , üks korruselamumaa või ärimaa krunt suurusega 9656 m2 ning kaks tee ja
tänava maa krunti. Detailplaneeringuga määratakse planeeritavatele korruselamumaa
kruntidele (krundid pos 2-5, pos 7-9 ja pos 11) ehitusõigus kahe hoone püstitamiseks, mille
suurimad lubatud ehitisealused pinnad kruntidel on 700 – 2000 m2. Korruselamu maa või
ärimaa pos 10 krundile määratakse ehitusõigus maksimaalselt kolme hoone ehitamiseks, 2500
m2 suurima lubatud ehitisealuse pinnaga. Juurdepääs planeeringualale on tagatud Kalda
tänavalt ja Jaama puiesteelt.
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek Rakvere Linnavolikogu 17.02.2010 määrusega nr 6
kehtestatud Rakvere linna üldplaneeringu muutmiseks, kuna detailplaneeringuga soovitakse
muuta üldplaneeringus määratud tootmishoonete ala maakasutuse juhtotstarve
perspektiivseks korruselamu ala maakasutuse juhtotstarbeks. Kogu planeeringualal kehtib
Rakvere Linnavolikogu 29.08.2012 otsusega nr 101 kehtestatud Kalda tn 3 kinnistu ja sellega
piirneva tänavaala detailplaneering.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
PlanS § 90 lõike 3 kohaselt on Rahandusministeeriumi ülesandeks üldplaneeringut muutvale
detailplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel kontrollida detailplaneeringu vastavust
õigusaktidele.
Tutvunud esitatud materjalidega, tuvastasime järgmised puudused. Samadele puudustele
juhtisime tähelepanu ka oma 21.11.2022 kirjas nr 15-3/7744-2.
1. PlanS § 142 lõige 7 sätestab, et kui detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu
põhilahenduse muutmise ettepanekut, kuulub detailplaneeringu koosseisu üldplaneeringu
teksti ja jooniste vastava osa muudatuse ettepanek. Palume kohalikul omavalitsusel lisada
kehtiva Rakvere linna üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa muudatuse ettepanek
detailplaneeringusse.
2. Vastavalt riigihalduse ministri 17.10.2019 määruse nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja
ülesehitusele esitatavad nõuded“ § 3 lõikele 1 märgitakse planeeringu seletuskirjas
planeeringu koostamise korraldaja ning planeeringu sisukord, sealhulgas jooniste ja lisade
nimekiri. Sama määruse § 3 lõike 3 kohaselt seletuskirja leheküljed nummerdatakse.
Tulenevalt eelnevast palume täiendada detailplaneeringu seletuskirja.
3. Vastavalt PlanS § 126 lõike 1 punktile 5 ja § 126 lõikele 2 on detailplaneeringu koostamise
üheks kohustuslikuks ülesandeks ehitise ehituslike tingimuste määramine. Palume
kohalikul omavalitsusel täiendada detailplaneeringu seletuskirja, et oleks määratud
kavandatavate ehitiste ehituslikud tingimused.
4. Detailplaneeringu joonisel 1 „Olemasolev olukord“ ei ole olemasolevate puurkaevude
asukohti märgitud, kuid Maa-ameti geoportaali kitsenduste kaardil on nende asukohad
näha (registrikoodid PRK0002671; PRK0019342 ja PRK0002672). Palume kanda
puurkaevude asukohad joonisele „Olemasolev olukord“.
5. PlanS § 127 lõike 2 kohaselt kaasatakse detailplaneeringu koostamisse isikud, kelle õigusi
võib planeering puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud. PlanS § 127
lõike 3 kohaselt võib detailplaneeringu koostamisse kaasata isiku, kelle huve planeering
võib puudutada. PlanS § 87 lõike 5 kohaselt teatatakse üldplaneeringut muutva
detailplaneeringu avalikust väljapanekust PlanS § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele
ja asutustele hiljemalt (ehk ka isikutele, kelle õiguseid võib planeering puudutada) 14
päeva enne avaliku väljapaneku algust. Palume edastada dokumendid, mis tõendavad, et
planeeritava kinnistu Kalda tn 3 (katastritunnus 66301:009:0013) omanik, planeeritava
kinnistu Kalda tn 3a (katastritunnus 66301:009:0014) uus omanik ning
planeeringulahendusest puudutatud kinnistu Kalda tn 4 (katastritunnus 66301:009:0560)
korteri nr 1 omanik on olnud kaasatud detailplaneeringu koostamisse.
6. Maa-ameti geoportaali kitsenduste kaardirakenduse ja keskkonnaregistri andmetel asub
Jaama pst 45 kinnistul puurkaev (registrikood PRK0013961), mille 50 meetrine veehaarde
sanitaarkaitseala ulatub detailplaneeringu alale. Puurkaevu sanitaarkaitseala
detailplaneeringus kajastatud ei ole.
Märgime, et planeeringuga kavandatud hooned ja rajatised jäävad osaliselt veehaarde
sanitaarkaitsealasse. Veehaarde sanitaarkaitseala on joogivee võtmiseks või joogivee
tootmiseks kasutatav veehaaret ümbritsev maa- või veeala, kus vee kvaliteedi halvenemise
vältimiseks ja veehaarde ehitiste kaitsmiseks on tegevust piiratud veeseaduse (VeeS) §
2
151 kohaselt. VeeS § 151 lõige 2 sätestab, et veehaarde sanitaarkaitsealal on
majandustegevus keelatud, välja arvatud veehaarde ehitamine, teenindamine ja
kasutamine; sanitaarkaitseala hooldamine; metsa hooldamine; rohttaimede niitmine ja
niite koristamine või äravedu; õiguspäraselt ehitatud ehitise kasutamine ja muu ehitisega
seonduv tegevus kavandatud viisil, kui ehitis ei põhjusta vee kvaliteedi halvenemist;
teadustöö tegemine. Seega ei saa veehaarde sanitaarkaitsealale ette näha tegevusi, mis
lähevad vastuollu veehaarde kaitse eesmärkidega. VeeS § 149 lõike 1 kohaselt kui
põhjaveehaarde projektikohane veevõtt on 10–500 kuupmeetrit ööpäevas, on
sanitaarkaitseala ulatus 10 meetrit, kui veehaardega avatud põhjaveekiht on kaitstud; 30
meetrit, kui veehaardega avatud põhjaveekiht on keskmiselt kaitstud või suhteliselt
kaitstud ning 50 meetrit, kui veehaardega avatud põhjaveekiht on kaitsmata või nõrgalt
kaitstud. VeeS § 149 lõige 3 märgib, et kui tegelik veevõtt erineb projektikohasest
veevõtust, võib Keskkonnaamet määrata sanitaarkaitseala ulatuse või muuta
sanitaarkaitseala hooldusalaks, lähtudes tegelikust veevõtust. VeeS § 154 lõike 1 punkti 3
alusel on hooldusala puurkaevul, mille kaudu võetakse vett alla kümne kuupmeetri
ööpäevas või võetakse tootmisvett. VeeS § 154 lõige 3 sätestab, et hooldusala ulatus on
kümme meetrit.
Esitatud materjalidest ei selgu, kas Keskkonnaamet on andnud nõusoleku Jaama pst 45
kinnistul paiknevate puurkaevude veehaarde sanitaarkaitseala ulatuse vähendamiseks.
Juhul, kui seda tehtud ei ole, siis palume teha selles osas Keskkonnaametiga koostööd.
7. Esitatud materjalidest selgub, et detailplaneeringuga soovitakse muuta Tobia peakraavi
asukohta ning suunata see läbi planeeringuala olevate tiikide. Kui planeeringualal olevad
tiigid saavad osaks Tobia peakraavist, tekib tiikide kaldatele veekaitsevöönd. Tegevused,
mis on piiratud veekaitsevööndis, on loetletud VeeS § 119. Sellele asjaolule on tähelepanu
juhtinud ka Keskkonnaamet oma 05.04.2023 kirjas nr 6-2/23/2666-4. Tulenevalt eelnevast
palume korrigeerida detailplaneeringu lahendust ja kooskõlastada detailplaneering
Keskkonnaametiga.
Selleks, et saaksime teostada PlanS-i kohast heakskiidu andmise menetlust kõnealuse
detailplaneeringu koostamise üle, sh hinnata planeeringu õigusaktidele vastavust ning
otsustada heakskiidu andmise võimalikkuse üle, palume eelpool esitatud märkustega
arvestamise järgselt esitada detailplaneeringu materjalid uuesti Rahandusministeeriumile
heakskiidu saamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Kaire Jaanus 715 5887
[email protected]
3