Rail Baltica Rapla peatuse detailplaneeringu kohta arvamuse esitamine

Rapla Vallavalitsus Teie 05.05.2023 nr 6-2/39-28 [email protected] Meie 01.06.2023 nr 15-3/3194-2 Rail Baltica Rapla peatuse detailplaneeringu kohta arvamuse esitamine Rapla Vallavalitsus esitas 05.05.2023 kirjaga nr 6-2/39-28 Rahandusministeeriumile PlanS § 133 lõike 1 alusel arvamuse avaldamiseks Rail Baltica Rapla peatuse detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering). Detailplaneeringu algatas Rapla Vallavolikogu 31.03.2022 otsusega nr 18. Sama otsusega jäeti algatamata planeeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine, kuna kavandatava tegevuse iseloom ei anna alust eeldada olulise keskkonnamõju ilmnemist. Planeeringuala asub Rapla maakonnas Rapla vallas Sulupere ja Tuti külade piiril ca 1 km kaugusel Rapla linnast. Planeeringuala hõlmab kolme munitsipaalomandis ja ühte eraomandis olevat transpordimaa, ühte eraomandis olevat tootmismaa ning nelja eraomandis olevat hoonestamata maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksust. Planeeringuga on kavandatud moodustada kolm krunti. Jaama hoone ja selle väliala tarbeks moodustatakse 7782 m2 suurune krunt pos.1, mille sihtotstarveteks on kavandatud 80% reisijaid teenindava transpordimaa ja 20% kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa. Juurdepääsuks ja parkimiseks moodustatakse 25917 m2 suurune krunt pos.2, mille sihtotstarbeks on kavandatud tee ja tänava ning parkimisehitise maa ning puurkaevu tarbeks moodustatakse 1265 m2 suurune vee tootmise ja jaotamise ehitise maa krunt pos.3. Peatuse rajamiseks ehitatakse jaamahoone, väliala koos parkimisalaga, juurdepääsu- ja kergliiklustee, ooteplatvormid ja ooteplatvormide vaheline ülepääs. Rail Balticu perspektiivne trassikoridor on määratud Rapla maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ (kehtestatud 2018). Trassikoridori Rapla peatus on kavandatud Rapla maakonnaplaneeringuga 2030+ (kehtestatud 2018). Detailplaneeringut koostatakse üldplaneeringu kohasena. Tutvunud esitatud materjalidega, märgime järgmist. 1. Detailplaneeringu seletuskirja peatükis 2 „Olemasoleva olukorra iseloomustus“ on toodud, et planeeringuala suurus on ca 4,3 ha. Põhijoonisel toodud tabelis „Planeeritava ala näitajad“ on samuti märgitud, et ala suurus on 4,3 ha, samas krunditud maa bilansi järgi annavad ärimaa, transpordimaa ja tootmismaa kokku 3,4 ha. Palume planeeringuala suurus üle vaadata ning vajadusel teha parandused seletuskirjas ja põhijoonisel. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 2. Seletuskirja peatükis 3. „Olemasoleva olukorra analüüs“ on toodud nimekiri planeeringuga hõlmatud maaüksustest. Mitmed maaüksused on eraomandis. Seletuskirjas puudub info, missuguste kokkulepete alusel on võimalik eramaale rongipeatust ehitada ja kas selleks on vajalik maaüksuste võõrandamine või seada neile sundvaldus. PlanS § 126 lõike 1 punkti 20 kohaselt on üks detailplaneeringu ülesannetest detailplaneeringu täitmiseks avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise või sundvalduse seadmise vajaduse märkimine. Seega tuleb antud teema osas detailplaneeringut täiendada. 3. Seletuskirja peatükis 3.3. „Vastavus kehtivale üldplaneeringule ja valla arengukavale“ on selgitatud, et kehtiva üldplaneeringu koostamise ajal ei olnud raudteetrassi kulgemisjoon veel teada, kuid Rail Baltica raudteetrassi rajamist on Rapla valla üldplaneeringus käsitletud kui ühte olulist lüli ettevõtlust soosiva keskkonna loomisel ja piirkonna logistilise potentsiaali kasutamisel. Sellest tulenevalt on koostatav detailplaneering kooskõlas üldplaneeringu põhilahendusega ja viib ellu üldplaneeringuga seatud eesmärke. Toodud selgitus ei ole korrektne. Rahandusministeerium on 24.03.2022 kirjas nr 15-3/1844- 2 tähelepanu juhtinud, et kuna Rapla maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ algatati enne 01.07.2015 kehtima hakanud planeerimisseadust, siis tulenevalt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 1 lõikest 1 on maakonnaplaneeringu menetlemisel järgitud kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseadust (PlanS v.r; RT I, 13.03.2014, 97). PlanS v.r § 291 lõike 5 kohaselt kantakse pärast joonehitise asukohavaliku maakonnaplaneeringu kehtestamist joonehitise asukoht ja maakonnaplaneeringuga kindlaks määratud maa- ja veealade üldised kasutamistingimused vastavasse varem kehtestatud üldplaneeringusse 30 päeva jooksul maakonnaplaneeringu kehtestamisest arvates. Seega peab olema Rail Balticu Rapla peatuse põhimõtteline paiknemine ja lahendus kehtivas Rapla valla üldplaneeringus (kehtestatud 2011) olemas. Kui see on jäänud omal ajal tegemata, siis tuleb see toiminguna teha viivitamatult. Viidatud seaduse nõudest lähtuvalt palume ka detailplaneeringu seletuskirjas teha vastavad parandused. 4. Seletuskirja peatükis 4.9. „Servituutide seadmise vajadus“ on nimetatud mitmed servituudid, mis on seoses planeeritud tehnovõrkude lahendustega vajalik seada. Seletuskirja peatükis 6 „Planeeringu elluviimine“ aga servituutide seadmise aega määratud ei ole. Planeeringu elluviidavuse tagamiseks palume kaaluda servituutide seadmisele konkreetse aja /etapi määramist. 5. Seletuskirja peatükis 6. „Planeeringu elluviimine“ ei ole toodud arendaja (Osaühing Rail Baltic Estonia) ega ka vallavalitsuse ülesandeid detailplaneeringu elluviimiseks. Märgime, et PlanS § 131 lõige 1 kohaselt on planeeringu koostamise korraldaja kohustatud oma kulul välja ehitama detailplaneeringukohased avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvad rajatised, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatised, kui planeeringu koostamise korraldaja ja detailplaneeringust huvitatud isik ei ole kokku leppinud teisiti. PlanS § 131 lõikest 2 tulenevalt võib planeeringu koostamise korraldaja huvitatud isikuga sõlmida halduslepingu, millega huvitatud isik võtab kohustuse eelpoolnimetatud rajatiste väljaehitamisega seotud kulude täielikuks või osaliseks kandmiseks. Lisaks juhime tähelepanu, et PlanS § 127 lõike 5 kohaselt avalikustatakse detailplaneering selle koostamise vältel koos olulisemate lisadega detailplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel. PlanS § 3 lõike 4 kohaselt sisaldavad planeeringu juurde kuuluvad lisad teavet planeeringu algatamise taotluse ning planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute ja koostöö kohta, planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajaduse korral nende 2 järjekorra kohta ning muud planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat teavet. Lepingud on planeeringu juurde kuuluvateks lisadeks ja tuleb avalikustada kohaliku omavalitsuse veebilehel. Palume eeltooduga planeeringu koostamisel arvestada. 6. Põhijoonisel toodud tabelis „Krundi ehitusõigus ja piirangud“ on märkus, et tehnovõrkudele määratud servituudivajadused on kajastatud seletuskirja peatükis 4.2. Seletuskirja peatükk 4.2. kannab aga nimetaust „Hoonetele ja rajatistele esitatavad nõuded“. Servituute käsitletakse peatükis 4.9. Palume põhijoonisel toodud märkus viia vastavusse seletuskirjaga. 7. Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusega nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ on muuhulgas kehtestatud nõuded seletuskirjale. Selle kohaselt tuleb seletuskirjas märkida ka planeerija (nimi, pädevust tõendav dokument) ning planeeringu koostamise korraldaja. Kuna seletuskirjast nimetatud andmeid ei ole toodu, siis palume seda vastava infoga täiendada. 8. Palume kohalikul omavalitsusel tagada, et kehtestatud detailplaneering vastaks eelmises punktid viidatud määrusele. Tulenevalt PlanS § 139 lõikest 41 esitab planeeringu koostamise korraldaja kehtestatud planeeringu kohta PlanS § 41 lõikes 6 nimetatud andmed planeeringute andmekogusse 14 päeva jooksul detailplaneeringu kehtestamisest arvates. Detailplaneeringu õigusaktidele vastavuse, korrektsuse ja üheselt mõistetavuse saavutamiseks palume detailplaneeringut eeltoodud märkusi arvesse võttes täiendada ja parandada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Raine Viitas 58851458 [email protected] 3