Tulemusaruanne

Lisa 1. Siseministri käskkirja „„Siseturvalisuse 2022. aasta tulemusaruande“ kinnitamine“ juurde Siseturvalisuse 2022. aasta tulemusaruanne 1 SISUKORD TULEMUSVALDKONNA MÕÕDIKUD JA EELARVE TÄITMINE 4 OLUKORRA LÜHIANALÜÜS: ARENGUD JA VÄLJAKUTSED 5 Olukorra analüüsi kokkuvõte 10 ÜLEVAADE MEETMETE ELLUVIIMISEST 12 MEEDE 1. ENNETAVA JA TURVALISE ELUKESKKONNA KUJUNDAMINE 13 Ülevaade meetme eesmärkide saavutamisest 14 Meetme eelarve 15 Programmi tegevuste elluviimisest 15 Olulisimad edusammud 2022. aastal 21 Olulisimad väljakutsed aastatel 2023–2027 21 MEEDE 2. KIIRE JA ASJATUNDLIK ABI 22 Ülevaade meetme eesmärkide saavutamisest 23 Meetme eelarve 24 Programmi tegevuste elluviimisest 24 Olulisimad edusammud 2022. aastal 29 Olulisimad väljakutsed aastatel 2023–2027 29 MEEDE 3. KINDEL SISEJULGEOLEK 30 Ülevaade meetme eesmärkide saavutamisest 31 Meetme eelarve 33 Programmi tegevuste elluviimisest 33 Olulisimad edusammud 2022. aastal 36 Olulisimad väljakutsed aastatel 2023–2027 36 MEEDE 4. EESTI ARENGUT TOETAV KODAKONDSUS-, RÄNDE- JA IDENTITEEDIHALDUSPOLIITIKA 38 Ülevaade meetme eesmärkide saavutamisest 39 Meetme eelarve 40 Programmi tegevuste elluviimisest 40 Olulisimad edusammud 2022. aastal 43 Olulisimad väljakutsed aastatel 2023–2027 43 MEEDE 5. TARK JA INNOVAATILINE SISETURVALISUS 44 Ülevaade meetme eesmärkide saavutamisest 45 Meetme eelarve 45 Programmi tegevuste elluviimisest 46 Olulisimad edusammud 2022. aastal 49 Olulisimad väljakutsed aastatel 2023–2027 49 2 Siseturvalisuse 2022. aasta aruande ja tulemusvaldkonna üldinfo Tulemusvaldkond Siseturvalisus Valdkonna arengukava „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ Programm „Siseturvalisus 2022–2025“ Vastutav ministeerium Siseministeerium Eesti inimesed tunnevad, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse Tulemusvaldkonna loovad ühe turvalisima riigi Euroopas. Parandatakse elukeskkonda, eesmärk vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi. 2021. aastal tegeleti 1) ennetava ja turvalise elukeskkonna loomisega; siseturvalisuse 2) kiire ja asjatundliku abi pakkumisega; programmi elluviimisel 3) sisejulgeoleku kindlana hoidmisega; 4) Eesti arengut toetava kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitikaga; 5) siseturvalisuse valdkonna targemaks ja innovaatilisemaks muutmisega. Seos „Eesti 2035“ Siseturvalisuse arengukavaga aidatakse kaasa kõige enam sihtidega strateegilisele sihile „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“, aga olulisel määral ka sihtidele „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“, „Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud“ ning „Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik“, vähemal määral sihile „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“. Aruandes on „Eesti 2035“ seoste täpsustamiseks joonealused viited. Aruande koostamisest Et hinnata eesmärkide täitmist, on siseturvalisuse tulemusvaldkonna 2022. aasta aruande koostamisel kasutatud olemasolevat statistikat ja uuringuid. Aruandes on analüüsitud olukorda ning antud hinnang eesmärkide saavutamisele ja järgmiste aastate väljakutsetele. Samuti on selgitatud, mida on täpsemalt erinevate programmi tegevuste raames tehtud. Eelkõige on avatud olulisemaid muutusi ja suurema mõjuga projekte. Lisateave Lisaks aruandele on lisainfo Siseministeeriumi kodulehel. www.siseministeerium.ee/stak2030 3 Tulemusvaldkonna mõõdikud ja eelarve täitmine Tulemusvaldkonna mõõdikud Tegelik täitmine Sihttasemed Allikas 2020 2021 2022 2022 2023 2030 Siseministeerium, Eestit turvaliseks riigiks 92% - 90% ≥ 94% ≥ 94% ≥ 94% siseturvalisuse avaliku hindavate elanike osakaal arvamuse uuring Siseministeerium, Siseturvalisuse tagamisse 17% - 27% ≥ 20% ≥ 20% ≥ 30% siseturvalisuse avaliku kaasatud elanike osakaal arvamuse uuring Vigastussurmade arv1 768 796 -2 ˂ 660 ˂ 650 ˂ 520 Statistikaamet Elanike osakaal, kes peavad riigi peamiseks mureks - kuritegevust 1% 1% 1% ≤ 3% ≤ 3% ≤ 3% - sisserännet Eurobaromeetri 15% 8% 10% ≤ 12% ≤ 12% ≤ 12% standarduuring - terrorismi 0% 0% 1% ≤ 1% ≤ 1% ≤ 1% Siseturvalisuse asutuste usaldusväärsus: - Politsei- ja Turu-uuringute 91% 86% 84% ≥ 89% ≥ 89% ≥ 89% institutsioonide Piirivalveamet usaldusväärsuse uuring - Päästeamet 95% 95% 93% ≥ 97% ≥ 97% ≥ 97% - Häirekeskus 93% 94% 93% ≥ 94% ≥ 94% ≥ 94% Programmi eelarve ja selle täitmine ning peamised kitsaskohad ja kõrvale- kalded planeeritust Valdkonna eelarve täitmine 2022. a esialgne eelarve 2022. a lõplik eelarve 2022. a eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Kulud 434 329 517 365 474 019 Investeeringud 27 012 61 394 36 104 Siseministeeriumi valitsemisala 2022. aasta eel- deks valmisolekuks, sh elanikkonnakaitse arvet ja selle täitmist mõjutas oluliselt Ukrainas valdkonnale. alanud sõda. Sõjast tingituna koostati 2022. aasta Sõjast tingitud tarneraskuste ja energiahindade kevadel sama lisaeelarve, millega eraldati Sise- kasvust tingitud hinnatõusude tõttu nurjusid mitu ministeeriumi valitsemisalale 2022. aastasse juur- hanget ja soetused lükkusid edasi. Tarnetõrgete ja de umbes 62 miljonit eurot, peamiselt põgenike hankelepingute tingimustega seonduvalt lükkusid vastuvõtmiseks, julgeoleku tagamiseks ja kriisi- edasi nii maismaa-, õhu- ja veesõidukitega seondu- vad soetused summas üle 9 miljoni euro. Idapiiriga 1 „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ ja selle programmiga „Siseturvalisus“ mõjutatakse otseselt uppunute ning tulekahjus, sõidukiõnnetustes, tapmiste ja mõrvade ning uimasti üledoosi tagajärjel hukkunute arvu, kuid kaudset mõju avaldavad meetmed ka teistele surmapõhjustele, nagu enesetappudele, kukkumistele ja külmumistele. Seetõttu kajastatakse üldeesmärgi mõõdikuna vigastustest põhjustatud suremust kõikide vigastussurmade liikide kohta. Mõõdik on nimetatud „Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030“ mõõdikute saavutamise ühe eeldusena. Sotsiaalministeerium on ka alates 2015. aastast vigastuste ennetamise valdkonna üldkoordineerija. Sõidukiõnnetustes hukkunute arvu vähendamise abinõusid on käsitletud liiklusohutusprogrammis. 2 Andmed selguvad 2023. aasta juunis. 4  seonduvalt lükkus erinevatel põhjustel, näiteks jätkuvad planeeritud soetused ja osaliselt ilmastikutingimuste tõttu, edasi soetusi üle 2 kaetakse 2022. aasta lisaeelarve jääkidest ka miljoni euro. Infotehnoloogia valdkonna invest- 2023. aasta Ukraina kriisist tingutud lisategevuste eeringuteks planeeritud eelarvest jäi kasutamata kulusid, sh tugevdatud piirivalvamine, sõjapõgeni- üle 2 miljoni euro, jääk kasutatakse 2023. aastal. ke vastuvõtmine, julgeoleku tagamise tegevused Lisaeelarvega eraldatud vahenditest tuli 19 miljonit jms. üle kanda 2023. aastasse, millest suures osas Programmi 2022. aasta investeeringud Programmi meetmete 2022. aasta kulud (tuh €) Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine 202 156 11% 184 602 Kiire ja asjatundlik abi Kindel sisejulgeolek 3% kogumaht 4% Eesti arengut toetav 59% kodakondsus-, rände- ja 35,9 miljonit identiteedihalduspoliitika eurot 33 955 33 592 19 714 Tark ja innovaatiline 23% siseturvalisus ■ Olukorra analüüs Eesti inimesed tunnevad end turvaliselt 2022. aasta oli Ukraina sõja mõjudega 2020. aastal leidis 92% küsitlusele vastanutest, et toimetuleku aasta. Ka edaspidi on hädavajalik Eesti on elamiseks turvaline riik, 2022. aastal 90%.3 ühiskonna ühtsus ja valmisolek kriisideks ning Eestit turvaliseks riigiks pidajate osakaal on seega asutustevaheline toimiv koostöö veidi langenud, aga arvestades muutunud julge- Sisejulgeolekut mõjutas eelkõige 2022. aasta olekuolukorda, võib seda pidada pigem heaks veebruaris alanud Vene vägede täiemahuline tulemuseks, mis peegeldab suurt usaldust Eesti sissetung ja sõda Ukraina vastu. Ukraina sõja julgeoleku- ja siseturvalisuse asutuste vastu. mõjudega toimetulekuks ja Eesti julgeoleku Nende elanike osakaal, kes peavad kuritegevust kindlustamiseks on astutud juba mitmeid lisa- üheks peamiseks probleemiks, millega riik peaks samme, kuid need teemad on kahtlemata ka tegelema, jäi 2022. aastal samaks nagu kahel järgmistel aastatel prioriteet. eelneval aastal (1%). Kõige olulisemateks riigi ees Siseturvalisuse asutuste jaoks tähendas Ukraina seisvateks probleemideks peeti hinnatõusu, inflat- sõja mõjudega toimetulek juhtrolli võtmist. Valit- siooni ja elukallidust (64%), energiaga varustatust suse otsusega pandi sõjapõgenike vastuvõtmist (49%) ning rahvusvahelist olukorda (23%).4 2022. koordineerima Siseministeerium ning asutuste aastal registreeriti 25 663 kuritegu, mis on 1,2% tasandil Politsei- ja Piirivalveamet. Samuti oli vähem kui aasta varem.5 Varasemast rohkem oluline Päästeameti, Häirekeskuse ning Sise- registreeriti varguseid, sealjuures enim sagenesid ministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse need kaubandusettevõtetest. Erinevate küber- (SMIT) roll. Näiteks, Häirekeskuse riigiinfo telefon kuritegude kasvutrend aga peatus. 6 1247 oli kiiresti valmis inimesi aitama Ukraina ja sõjapõgenikega seotud küsimustes ning Pääste- 3 Siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring 2018, 2020 ja 2022. 4 Flash Eurobarometer 97. Public opinion in the EU regions; https://europa.eu/eurobarometer/surveys/detail/2693. 5 Justiitsiministeerium. „Kuritegevus Eestis 2022“: https://www.kriminaalpoliitika.ee/kuritegevus2022 . 6 Politsei- ja Piirivalveameti andmed. 5 amet koordineeris Ukraina sõjapõgenikke aitavate rõhku koolitustele ja erinevatele ennetustegevus- vabatahtlike tegevust ja regionaalsete kriisikomis- tele, et parandada inimeste teadlikkust ja oskusi.8 jonide kaudu kohalike omavalitsuste tegevust. Murekohtade leevendamisega on eelnenud aasta- Samuti aitasid erinevad innovaatilised lahendused tel tegeletud ja Siseministeeriumi valitsemisala tegeleda SMITi eestvedamisel paremini ja kiiremini vastutusvaldkondades on tulevate aastate priori- sõjapõgenikega seotud väljakutsetega. Loodi ka teedid järgmised: idapiiri täies ulatuses välja- vastuvõtu- ja registreerimispunktid ning infomater- ehitamine; sisserändeks valmisoleku suurenda- jalid ja teavitussüsteem sõjapõgenike Eestis viibi- mine; sihistatud tegevus kriisideks valmisoleku, sh mise ja abistamise võimaluste kohta. elanikkonnakaitse parandamisel; riigi strateegilise Eesti jaoks enneolematult suure põgenike hulgaga autonoomsuse kaitsmine, hübriidohtude ja välis- on kaasnenud palju proovikive, kuid oleme suutnud mõjutuste ennetamine ja tõkestamine ning olukorraga kiiresti kohaneda. Eestisse on saabu- desinformatsiooni ja vaenuliku mõjutustegevuse nud üle 110 000 ukrainlase, kellest ligi 60 000 on tõkestamine. avaldanud soovi Eestisse jääda. Siseministeeriumi Siseturvalisuse asutusi usaldatakse, kuid eestvedamisel on hakanud ametkonnad paremini koos tegutsema, ning mis kõige olulisem, Eesti piisava ja motiveeritud personali tagamiseks ühiskond toetab endiselt Ukrainat ja abistab sõja- on vaja väärilist töötasu ja suuremas mahus põgenikke. Kuigi praegu on sõjapõgenike koordi- väljaõpet neerimise roll antud üle Sotsiaalministeeriumile ja Reageerivate asutuste tööd kergendab inimeste eestvedaja on Sotsiaalkindlustusamet, on Sise- ministeeriumi valitsemisalal jätkuvalt roll sõja- usaldus nende vastu. 2022. aastal usaldas Pääste- põgenikega seotud töövoogudes. ametit 93%, Häirekeskust 93% ning Politsei- ja Piirivalveametit 84% küsitlusele vastanutest – Venemaa tegevuse pidurdamisel ja Eesti julge- need on endiselt kolm kõige rohkem usaldatud oleku tagamisel oli eelmisel aastal mitmeid olulisi asutust Eestis. ja märgilise tähendusega arenguid: Venemaa propagandatelekanalite sulgemine, Venemaalt Siseturvalisuse teenuste pakkumisel on oluline, et piiriülese liikumise minimeerimine, Venemaa ja meie turvalisuse tagajad saaksid oma töö eest väärilist tasu. Riigieelarve läbirääkimistel on sise- Valgevene e-residentide juurdekasvu peatamine, ministri üks prioriteete olnud juba aastaid saada erinevad sanktsioonid, relvaseaduse muudatused palgatõusuks lisaraha. 2022. aastal suunati eesliini ja palju muud. Kindlasti on olulised ka töötajate palgatõusuks 11,7 miljonit eurot. Pääst- okupatsioonimonumentide teisaldamine ja tege- vused õiguskeskkonna parendamiseks, et luua jate miinimumpalk tõusis 12% ning eesliini politsei- näiteks selgem olukord okupatsioonirežiimide ametnike ja Häirekeskuse päästekorraldajate oma sümboolika ja monumentide teisaldamiseks. ligi 5%. Siseministeeriumi valitsemisala palgatõu- suks suunatakse 2023. aastal üle 50 miljoni euro, Viimased aastad on näidanud, et on tarvis paran- mis võimaldab tõsta päästjate miinimumpalga dada kriisidega toimetulekut nii riiklikul, kohalike 1620 euroni, politseinike oma 1849 euroni ja pääs- omavalitsuste, kogukondade kui ka inimeste tekorraldajate oma 1631 euroni. Ka Sisekaitse- tasandil. Igaühel on kriisis oma roll ja iga asutus akadeemia palgafond suureneb oluliselt ja õpetaja- peab olema valmis oma valdkonna kriise oskusli- tele on võimalik tagada 25% palgakasv sarnaselt kult juhtima. 2021. aasta uuringu järgi on 77% muu haridusvaldkonnaga. Need positiivsed aren- kohalikest omavalitsustest saavutanud kriisideks gud ei taga aga veel eesmärki, et politseinike ja valmisolekus edasijõudnu või eeskujuliku taseme.7 päästjate miinimumpalk võrduks 1,2-kordse Eesti 2022. aastal seda uuringut läbi ei viidud, kuid võib keskmise palgaga. Lähtudes politseinike ja pääst- eeldada, et tänu sihistatud tegevustele valmisolek jate tulevikuvajaduse ja töötasu analüüsist on paranes. Elanike hädaolukorraks valmisoleku in- järgmistel aastatel jätkuvalt väljakutse pakkuda deksi keskmine tulemus näitab, et elanike valmis- väärilist töötasu, et tagada piisav arv töötajaid ja olek on jäänud samale tasemele nagu 2019. aastal rahastada vajalikus mahus uute töötajate välja- (45). Sellest saab järeldada, et vaja on panna enam õpet. Siseturvalisuse valdkonna teenistujate arv on 7 Kohalike omavalitsuste kriisideks valmisoleku indeksuuring 2021. 8 Elanike hädaolukorraks valmisoleku indeks 2021. 6 alates 2008. aastast vähenenud 18% ning paljud siseturvalisuse valdkonna töötajad on jõudmas Tulekahjus hukkunud pensioniikka, mistõttu on vaja suunata senisest 60 rohkem raha näiteks politseinike ja päästjate 40 47 48 väljaõppesse, et hoida ära üha suurenev eesliini 39 38 39 töötajate puudujääk. Arvestama peab ka sellega, et 20 30 32 Eesti elanikkond on sõjapõgenike tõttu umbes 5% 0 suurenenud ning see seab samuti ootused 2016 2018 2019 2021 2022 siseturvalisuse teenustele ja valdkonna töötajate Joonis. Tulekahjus hukkunud aastatel 2016–2022 arvule. (allikas: Statistikaamet; 2022. aasta andmed: Pääste- Arvutuste järgi toob Päästeamet oma tegevusega amet) ühiskonnale tulu aastas miljard eurot ning Politsei- Veeõnnetuses hukkus 2022. aastal 30 inimest, mis ja Piirivalveamet 867 miljonit eurot. Seega ületab on oluliselt vähem kui 2021. aastal. Uppunutest 24 siseturvalisuse asutuste panus ühiskonda mitu olid mehed ja 19 uppunut olid joobes või joobe- korda neile riigieelarvest eraldatavat raha. kahtlusega. Lisaks reageerivatele asutustele on oluline Veeõnnetuses hukkunud inimeste endi roll Eesti turvalisena hoidmisel 60 Inimesed teadvustavad nende endi rolli olulisust ja 40 52 48 enamik on veendunud, et nad peaksid ise aktiivselt 47 45 37 osalema enda ja oma kodukoha turvalisuse taga- 20 27 30 misel (2022. aastal 90%). Selleks on elanikel erine- 0 vaid võimalusi nii vabatahtlikuna osaledes kui ka 2016 2018 2019 2021 2022 ise vastutustundlikult käitudes. Joonis. Veeõnnetuses hukkunud aastatel 2016–2022 Vabatahtlikke lisandus päästjate ja merepäästjate (allikas: Statistikaamet; 2022. aasta andmed: Pääste- ridadesse, kuid ka riigiinfo teenuse pakkumisele amet) abiks. Abipolitseinike arv vähenes aga 6%, kus- juures 29% lahkunud abipolitseinikest asusid tööle Võrreldes 2021. aastaga hukkus oluliselt vähem politseiametnikena. Edaspidi on kavas tegeleda inimesi suplemisel, vettehüppel ja kalastamisel. siseturvalisuse valdkonna vabatahtlike arvu suu- Sellele aitas kaasa Päästeameti sihistatud enne- rendamise, aga teisalt ka enam vabatahtliku tege- tustegevus. vuse mitmekesistamise ja olemasolevatele vaba- Liiklusõnnetuses sai vigastada 2021. aastaga tahtlikele sobivate osalusvõimaluste pakkumise- võrreldes 8% rohkem inimesi, kuid hukkunuid oli ga. Samuti on prioriteet arendada kriisirolliga vaba- vähem (2021. aastal 71 ja 2022. aastal 50). tahtlikke. Sarnaselt 2021. aastale oli kergliikurijuhtide osa- Palju õnnetusi juhtub riskikäitumise tõttu lusel toimunud inimkannatanuga õnnetusi rohkem, kuid sellistes õnnetustes on hukkunute arv olnud Suur osa õnnetusi ja vigastussurmasid juhtub vale minimaalne. käitumise tõttu, sh alkoholi liigtarvitamine ja hooletu suitsetamine. Täpne vigastussurmade arv Liiklusõnnetuses hukkunud avaldatakse juunis, kuid järgnevalt on esitatud 100 ülevaade esialgsetest andmetest. 80 60 81 2022. aastal hukkus tulekahjus 48 inimest 71 68 71 (2021. aastal 32), kellest 32 olid mehed. Kõige 40 51 50 48 sagedasem tulekahju põhjus oli hooletu suitseta- 20 mine. Toimiv suitsuandur oli olemas üheksas 0 kodus, kus toimus traagilise lõpuga tulekahju. 2016 2018 2019 2021 2022 Pooltel tulekahjus hukkunutest esinesid tervise- Joonis. Liiklusõnnetuses hukkunud aastatel 2016– probleemid, millest levinuim oli liikumispuue. See 2022 (allikas: Statistikaamet; 2022. aasta andmed: ilmestab, et edaspidi tasub kodunõustamist sihis- Politsei- ja Piirivalveamet) tada enam näiteks liikumispuudega eakatele. Alkoholi tarvitanud mootorsõidukijuhi põhjustatud inimkannatanuga liiklusõnnetusi oli 2022. aastal 7 7% vähem kui 2021. aastal (2021. aastal 122 ja narkoüledoosidest tingitud surmade arv on 2022. aastal 113). kasvanud. Tapmisi ja mõrvu registreeriti 2022. aastal sama Narkosurmad palju kui 2021. aastal, raskete tervisekahjustuste 150 tekitamist 12 võrra vähem. Ründe tagajärjel sai surma aga kõige vähem inimesi alates taasiseseis- 100 114 110 vumisest: 18. Vähemalt 90% tapmistest või mõr- 88 50 79 vadest pandi toime joobes. 39 27 31 39 0 Oma lähedase käe läbi kaotas elu seitse inimest. 2015 2017 2019 2021 2022 2022. aastal vähenes lähisuhtevägivalla juhtumite arv 10%. Sama palju vähem oli ka infoteateid ja Joonis. Narkosurmad aastatel 2015–2022 (allikas: registreeriti kuritegusid. Arvatavasti on põhjused surma põhjuste register) väga erinevad, miks on politseile või ohvriabile lähi- Võrreldes 2021. aastaga kahekordistus üledooside suhtevägivallast vähem teatatud. Osal juhtudest arv: esialgsetel andmetel oli 2022. aastal 79 narko- võivad inimesed olla saanud oma probleemidele surma. Suurima osa narkosurmadest põhjustasid sisulise lahenduse, kuid vähesem teatamine võib sünteetilised opioidid, 14 surma seostatakse koka- olla ka tingitud näiteks hirmust tähelepanu ees või iini, MDMA ja amfetamiiniga. Need on ained, mis usaldamatusest riigi pakutavate abivõimaluste levivad sageli ööelu ja meelelahutusega, sh noorte vastu. ja edukate inimeste seas, kes ei pea end üldiselt ise tarvitajateks. Nendeni on seetõttu keerulisem Rasked vägivallakuriteod ennetustöö ja hoiatustega jõuda. 100 90 76 78 77 74 Ukrainas alanud sõda narkoturgu oluliselt ei 80 mõjutanud, küll aga vähendas Eesti-Vene piiri 58 60 50 45 43 sulgemine mõne narkootikumi levitamist Ida- 34 40 40 27 27 Virumaal. 2023. aastal võib prognoosida probleemi 20 29 27 25 retseptiravimitega. 24 0 18 2017 2019 2021 2022 2022. aastal jätkati sihistatud ennetusega sise- Tapmised ja mõrvad turvalisuse valdkonnas nii erinevate programmide Ründe tagajärjel hukkunute arv kui ka teavitustegevuste abil. Märkimisväärne osa Raske tervisekahjustuse tekitamine sotsiaal- ja terviseprobleemidest on omavahel Joonis. Rasked vägivallakuriteod (allikas: Statistika- seotud ja ennetatavad. Tihti on probleemide alg- amet; Justiitsministeerium „Kuritegevus Eestis allikad samad, mistõttu tuleb ennetustööd teha 2022“) valdkonnaüleselt. Kindlasti on vaja neid põhjuseid edaspidi analüüsi- Siseturvalisuse teenuste paremaks da ja aidata kaasa sellele, et rohkem inimesi, kes pakkumiseks investeeriti transportvarasse, abi vajavad, seda küsiksid. Siseministeeriumi valit- semisala võimalused tegeleda lähisuhtevägivalla kinnisvarasse ja infotehnoloogiasse probleemi juurpõhjustega, näiteks alkoholismiga 2022. aastal parandati Päästeameti ning Politsei- või puudulike sotsiaalsete oskustega konfliktide ja Piirivalveameti tehnilist valmisolekut, et paremini lahendamisel, on piiratud ja lahendused eeldavad sündmustele reageerida. Transportvara investee- eri valdkondade koostööd ka edaspidi. ringuid tehti 2,6 miljoni euro eest. Näiteks korra- Aastatel 2000–2022 on Eestis narkootikumide kaitse toetamiseks asendati 54 sõidukit, sh 44 tõttu surnud 2025 inimest. Enim narkosurmasid patrullsõiduautot. Kriminaalpolitsei toetamiseks põhjustanud fentanüülide levik pidurdus Eestis asendati üks kriminalistika väikebuss ja piirivalve märkimisväärselt tänu politsei edukale jälitustööle, toetamiseks üks väljasaatmisbuss. millega lõpetati 2017. ja 2018. aastal mitme suure Uue tehnoloogia katsetamiseks ja keskkonnahoiu kuritegeliku võrgustiku tegevus. 2022. aastal aval- suurendamiseks võeti Politsei- ja Piirivalveametis das negatiivset mõju aga fentanüülide analoogide kasutusele esimene politseitööks kohandatud täis- nitaseenide ehk äärmiselt mürgiste uimastite elektriline patrullsõiduk ning logistilise tegevuse turule tagasitulek, mis on osaliselt põhjus, miks tagamiseks täiselektriline väikekaubik. Elektrisõi- dukite laiapindsema kasutuselevõtmise soodusta- 8 miseks alustas Politsei- ja Piirivalveamet esmase süsteemi (ABIS) näovõrdlusteenust, mis aitab laadimistaristu väljaehitamist. ennetada identiteedipettusi. Võeti kasutusele uus tehniline lahendus: isikutuvastus 2.0, mis hõlbus- Kriisideks valmisoleku tagamise teenuse toeta- tab identiteedi- ja rändemenetlustes isikusama- miseks võeti Politsei- ja Piirivalveametis kasutu- suse kontrolli. Ukraina sõja alguses loodi kiiresti sele kaks üle 40 istekohaga reisijateveo bussi. võimalused ajutise kaitse taotlemiseks ja kaitse Bussid saadi tasuta Transpordiametilt. Kriisiolu- pikendamiseks iseteeninduskeskkonnas. Lisaks korras toimepidevuse parandamiseks täiendati jõudis lõpule viisaregistri uue versiooni arendus, Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti mis viis viisade taotlemise ja menetluse uuele transpordivahendite kütuse hoiustamise ja tanki- tasemele. Olulisi arenguid toimus ka kiire abi mise võimalusi. tagamises ja ressursside paremas planeerimises. Päästetööde toetamiseks võeti kasutusele seni- Häirekeskus võttis kasutusele valdkonnaülese sest väiksemal alusautoplatvormil põhinev tule- kriteeriumist lähtuva ohtude hindamise põhimõtte kustutus- ja päästeauto. Kõrgustest päästetööde rakenduse. Politsei taktikalise juhtimise andme- toetamiseks renoveeriti kaks tõstukautot. Keemia- kogu (KILP) arenduse tulemusena on võimalik päästevõimekuse parandamiseks võeti kasutusele senisest tõhusamalt planeerida ja väljakutsetesse seitse uut keemiapäästehaagist, millest üks anti kaasata reageerivaid ressursse, näiteks valmis üle siseturvalisuse õppeks Sisekaitseakadeemiale. KILPis lennusalga ressursside planeerimise moo- Veepäästevõimekuse parandamiseks asendati üks dul ja merepäästejuhtumite lahendamise funktsio- merepäästepaat. naalsus. Digitaliseeriti politseipatrulli täidetav lähi- Päästetööde valdkonnas asendati 19 mehitamata suhtevägivalla infoleht, mis hõlbustab oluliselt lähi- õhusõidukiplatvormi. Soetuse tulemusena vasta- suhtevägivalla juhtumite menetlust ja asutuste- vad kõik Päästeameti kasutuses olevad mehita- vahelist infovahetust. See on üks esimesi samme mata õhusõidukid kehtivale Päästeameti mehita- laiemast süüteomenetluse digitaliseerimise tege- mata õhusõidukite kontseptsioonile. vuskava elluviimisest. Siseministeeriumi valitsemisala kaugseirevõime- 2022. aastal ei valminud Siseministeeriumi valit- kuse arendamiseks võeti Sisekaitseakadeemia semisalas küll ühtegi uut hoonet, kuid Riigi Kinnis- kaugseire teadus- ja arenduskeskuses kasutusele vara ASil oli töös mitme 2023. aastal valmiva uus suure lennuulatuse ja seirevõimekusega siseturvalisuse hoone ehitamine: Kiviõli, Ruhnu, mehitamata õhusõiduk. Kohtla-Järve ja Elva ühishooned ning Türi koman- do. Jätkusid 2021. aastal alanud Kaitsepolitsei- Infotehnoloogia valdkonna arendustöödesse suu- ameti peahoone ehitustööd. Kokku investeeriti nati 15,4 miljonit eurot. Olulisemad neist olid rände- 2022. aastal kinnisvara arendusprojektidesse menetluse ja identiteedihalduse valdkonnas. Ra- 45,6 miljonit eurot. ■ kendati automaatse biomeetrilise isikutuvastuse 9 OLUKORRA ANALÜÜSI KOKKUVÕTE OLUKORRA ANALÜÜSI KOKKUVÕTE Olulisimad edusammud 2022. aastal • 2022. aastal pidas 90% inimestest Eestit turvaliseks riigiks. Muutunud julgeolekuolukorda arvesse võttes peegeldab see suurt usaldust Eesti julgeoleku ja siseturvalisuse asutuste vastu. • Ukraina sõja mõjudega tuldi toime tänu erinevate poolte koostööle, elanike abile ja innovaatilisele lähenemisele. Siseministeerium koos valitsemisala asutustega koordineeris sõjapõgenike vastuvõtmist esimestel kuudel pärast sõja algust, sh loodi vastuvõtu- ja registreerimispunktid ning infomaterjalid ja teavitussüsteem sõja- põgenike Eestis viibimise ja abistamise võimaluste kohta. Esimest korda rakendati Euroopa Liidu ajutise kaitse direktiivi, kusjuures Eesti menetlus oli ja on kõige kiirem Euroopas. Samuti täiendati õiguskeskkonda Ukraina kodanike ja nende pereliikmete Eestis viibimise, elamise ja toimetuleku toetamiseks. Häirekeskuse riigiinfo telefon 1247 avas Ukraina kõnekeskuse, kust sõjapõgenikud saavad infot oma emakeeles tänu seal töötavatele ukrainlastele. Päästeamet koordineeris Ukraina sõjapõgenikke aitavate vabatahtlike tegevust ja regionaalsete kriisikomisjonide kaudu kohalike omavalitsuste tegevust. • Venemaa tegevuse pidurdamisel ja Eesti julgeoleku tagamisel oli eelmisel aastal mitmeid olulisi ja märgilise tähendusega arenguid: Venemaalt piiriülese liikumise minimeerimine, Venemaa ja Valgevene e-residentide juurdekasvu peatamine, erinevad sanktsioonid, relvaseaduse muudatused ja palju muud. Kindlasti on olulised ka okupatsioonimonumentide teisaldamine ja okupatsioonirežiimide sümboolika kasutamise keelustamise eelnõu ja okupatsioonimonumentide teisaldamine ettevalmistused õiguskeskkonna parendamiseks, et luua selgem olukord okupatsioonirežiimide sümboolika ja monumentide teisaldamiseks. • Parandati elanikkonnakaitset ja kriisideks valmisolekut. Eelmisel aastal eraldati elanikkonnakaitse ja sisejulge- oleku tugevdamiseks üle 109 miljoni euro. Lisaraha kasutatakse aastatel 2022–2026. Tegemist on olulise otsusega, mis võimaldab riigi valmisolekut parandada. 2022. aastal näiteks uuendati ja saadeti igasse koju elanikele mõeldud teavitusmaterjal „Ole valmis“, tehti kriisikoolitusi korteriühistu juhtidele, valmis ulatusliku evakuatsiooni plaan, kaardistati avalikud varjumiskohad, alustati sireenipõhise ohuteavitussüsteemi loomisega ning hakati soetama evakuatsiooni- ja Päästeameti varusid. Samuti valmis ohualapõhine kiire ohuteavituse süsteem (EE-ALARM), mis tagab valmisoleku edastada erakorralise sündmuse korral ohupiirkonda jäävatele ja sinna sisenevatele inimestele õigel ajal ohuteavitus ning asjakohased käitumisjuhised. Viidi läbi toetusvoor kohalike omavalitsuste kriisivalmiduse suurendamiseks ning tehti erinevaid teavitustegevusi, nõustamisi, kriisikunstiseminare, õppusi ja infopäevi. Toimusid kõrgemad elanikkonnakaitse kursused. Lisaks võeti vastu päästeseaduse muudatused, mis muu hulgas võimaldavad Päästeametil kaasata demineeri- mistööle vajalike teadmiste ja oskustega vabatahtlikke, et tagada demineerimistöö toimepidevus võimalike ressursimahukate sündmuste ja kriiside lahendamiseks. Jõustus ka eriteenistuste ühtlustamise seadus, millega loodi kriisirolliga abipolitseinike regulatsioon ning ühtlustati siseturvalisuse teenistujate ja vabatahtlike sotsiaalseid tagatisi. • Idapiiri maismaaosal jätkati piiritaristu ehitustöödega: kõik idapiiri lõigud on ehitamisel või ettevalmistamisel, täies mahus sai valmis piiritaristu esimene 23,5 km pikkune lõik ja alustati arendustöödega Narva jõe piiri valve tugevdamiseks. • Inimesed teadvustavad enda rolli olulisust Eesti turvalisena hoidmisel: 2022. aasta uuringu järgi on 90% veendunud, et nad peaksid ise aktiivselt osalema enda ja oma kodukoha turvalisuse tagamisel. Eelmisel aastal jätkati sihistatud ennetustegevusega, et vähendada elu-, tervise- ja varakahju. Veeõnnetustes, liikluses ja ründe tagajärjel hukkus vähem inimesi kui aasta varem. • Hea väljaõppega piisava ja motiveeritud personali tagamiseks tõsteti päästjate miinimumpalka ligi 12% ning eesliini politseinike ja Häirekeskuse päästekorraldajate oma ligi 5%. Suurimad väljakutsed aastatel 2023–2027 • Siseturvalisuse ja sisejulgeoleku asutuste reageerimissuutlikkuseks ning erinevate ohtude, õnnetuste ja kriisidega toimetulekuks ja nende ennetamiseks on vaja ka edaspidi tagada piisavalt palju töötajaid ja väljaõpet. Siseministeeriumi valitsemisalas on läbi viidud struktuurireformid, mille tulemusel on 13 aastaga vähenenud valitsemisala teenistujate arv 22%. Samal ajal on keskvalitsuse üldine teenistujate arv vähenenud 4%. Tuleb ka arvestada, et igal aastal lahkub teenistusest umbes 675 töötajat ja paljud siseturvalisuse valdkonna töötajad on jõudmas pensioniikka. Turvalisuse tagajate arv ei saa enam väheneda ilma järeleandmisteta ühiskonna turvalisuses. Seetõttu on oluline, aga keeruline väljakutse tagada motiveeriv ja konkurentsivõimeline palk. 10  Siseministeeriumi valitsemisala palgafond kasvab 2023. aastal üle 20% ehk enam kui 50 miljonit eurot. Need positiivsed arengud aga ei taga veel eesmärki, et politseinike ja päästjate miinimumpalk oleks võrdne 1,2-kordse Eesti keskmise palgaga. Lisaks palgale on vaja piisavas mahus õppekohti, kvaliteetset ja moodsat õpet ning häid õppetingimusi. Selleks on vaja järgmistel aastatel näiteks arendada välja Väike-Maarja harjutusväljak ja Sisekaitseakadeemia Tallinna õppekompleks. • Kriisivalmidus, sh elanikkonnakaitse, kriisireserv ja varud. Viimased aastad on näidanud, et on tarvis parandada kriisidega toimetulekut nii riiklikul, kohalike omavalitsuste, kogukondade kui ka inimeste tasandil. Igaühel on kriisis oma roll ja iga asutus peab olema valmis oma valdkonna kriise oskuslikult juhtima. Kriisideks valmisolek ja elanikkonnakaitse on riigikaitse lahutamatud osad, seega peavad nendega seotud võimearendus ja pidevad kulud olema kaetud püsirahastusega. Kriisivalmiduse parandamiseks on järgmistel aastatel vaja teha palju olulise mõjuga arendustöid. Kiire ohuteavitus –üleriigilise kiire ohuteavituse süsteemi arendamine, mis hõlmab nii sireene, SMS-teavitust kui ka teisi kanaleid. Ulatuslik evakuatsioon ja varjumine – koostöös kohalike omavalitsuste ja teiste partneritega ulatusliku evakuatsiooni ettevalmistamine ja avalike varjumiskohtade loomine. Kohalike omavalitsuste, ettevõtjate, korteriühistute ja elanike kaasamine, et tagada varjumiskohad elanikele. Arutelu algatamine uusehitistes varjumiskoha loomise nõude üle. Toetusvoor korteriühistutele ja kohalikele omavalitsustele varjumiskohtade loomiseks ja korrastamiseks. Kohalike omavalitsuste nõustamine, koolitamine ja toetamine kriisideks valmisolekus, toetusmeetme loomine kohalike omavalitsuste kriisivalmiduse parandamiseks ning kohalike omavalitsuste kriisivalmiduse läbipaistva ja võrreldava arendamise tagamine. Kohalikele omavalitsustele suunatud koolitused ja kriisiõppused. Eelduste loomine, et iga elanik saaks kriisis paremini hakkama, teaks oma rolli ja oskaks muuta oma kodu kriisikindlamaks. Selleks teavitustegevused, riskikommunikatsioon, õppused ning kodanikualgatuste ja korteri- ühistute toetamine. Päästetöö kriisiaegse võimekuse suurendamine üleujutustele ja varingutele reageerimisel, tormikahjustuste kõrvaldamisel ning metsatulekahjude kustutamisel, samuti demineerimis- ja keemiapäästesuutlikkuse parandamine. Vabatahtlike kaasamine kriiside lahendamisse. Kriisirolliga vabatahtlikud, vabatahtlike kaasamine elanikkonnakaitsesse. Rahvusvahelise koostöö. Elanikkonnakaitse mehhanismi toel võimekuste arendamine, sh erinevates taotlusvoorudes osalemine. Siseministeeriumi valitsemisala toimepidevuse suurendamine kriitiliste teenuste osutamiseks kriisiolukorras. Olukorrateadlikkuse valdkonna arendamine. Olukorrateadlikkusele lisaks on oluline arendada analüütilist võimekust prognooside ja ühtse ohupildi koostamiseks. • Sisejulgeoleku tugevdamine, sh riigisaladuse kaitse, sanktsioonide järelevalve ja vastuluure. • Idapiiri täies ulatuses väljaehitamine. Kaitstum piir aitab suurendada julgeolekut, tõkestada ebaseaduslikku rännet, inimkaubandust, piiriülest kuritegevust ja salakaubavedu. Tegu on märgilise ja olulise sammuga Euroopa julgeoleku jaoks, sest nii on ka kogu Schengeni ruum senisest veelgi turvalisem. Maismaapiiri ehituse tähtaeg on toodud kuni poolteist aastat lähemale: senise 2026. aasta lõpu asemel aastasse 2025. Selleks aga, et see eesmärk täituks, tuleb arvestada ehitushindade kallinemisega. Vaja on jätkuvalt tegutseda selle nimel, et Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (Frontex) kohalolek oleks Eestis alaline ja suureneks. Eesmärk on, et Eesti piiridel oleks rohkem Frontexi piirivalvureid. Samuti on vajalik töö selle nimel, et Eestisse tuleks Frontexi regionaalseid üksusi ja Sisekaitseakadeemia oleks partner Frontexi ametnike koolitamisel. • Migratsioonijärelevalve tõhustamine. • IKT jätkusuutlikkuse tagamine, st võimekuse kasvatamine ja säilitamine. Hulk olulisi riigi infosüsteeme on vanad ja teenuste kvaliteetseks jätkamiseks on vaja neid uuendada. Vaja on suunata senisest enam raha infoturbe tugevdamiseks, sest muutunud julgeolekuolukord on suurendanud ka meie e-riigi kaitsmise vajadust. ■ 11  Foto: Siim Solman Ülevaade meetmete elluviimisest Ülevaade meetmete elluviimisest Järgmistes peatükkides on antud ülevaade siseturvalisuse programmi meetmete elluviimisest ja eesmärkide saavutamisest. Esitatud on olulisemate tegevuste kokkuvõte, mõõdikute tasemed 2022. aastal, olukorra kirjeldus valdkondade kaupa ja teave eelarve kasutamise kohta. 12  Foto: Siseministeerium MEEDE 1. Ennetava ja turvalise Meede 1. Ennetava ja turvalise elukeskkonna elukeskkonna kujundamine kujundamine Meetme eesmärk: Eesti on ohutu elukeskkonna ja turvaliste kogukondadega ühiskond, kus elanikud 2022. aasta olulisimad edusammud oskavad turvalisusriske märgata, neid vältida ja vajadusel neile adekvaatselt reageerida. Tehakse • Võeti vastu päästeseaduse muudatused, mis mitmekesist ennetustööd, mida iseloomustab muu hulgas võimaldavad Päästeametil valdkonnaülesus, kogukonnakesksus ja eri kaasata demineerimistööle vajalike teadmiste partnerite koostöö. Igaühe kaasatus ja panus ise- ja oskustega vabatahtlikke, et tagada enda ning kogukonna turvalisusesse vähendab demineerimistöö toimepidevus võimalike ohtu elule, tervisele, keskkonnale ja varale. ressursimahukate sündmuste ja kriiside lahendamiseks. Meetme kirjeldus: meetmega kujundatakse turva- list elukeskkonda, mõjutatakse inimeste teadmisi, • Jõustus ka eriteenistuste ühtlustamise oskusi, hoiakuid ja käitumist ning arendatakse seadus, millega loodi kriisirolliga teenuseid, et vähendada ohte ja ohtu sattumist abipolitseinike regulatsioon ning ühtlustati ning luua eeldused turvalisuseks, sh turvatundeks. siseturvalisuse teenistujate ja vabatahtlike Selleks kujundatakse poolte oskusi ja hoiakuid, sotsiaalseid tagatisi. võimestatakse inimesi ja kogukondi, täpsusta- • Jätkati sihistatud ennetustegevustega: SPIN- takse asutuste, ühingute ja kogukondade rolle ning programm, MARACi võrgustik, Päästeameti arendatakse nende koostööd. kodunõustamine jpm. Arendati Meede koosneb neljast programmi tegevusest. ennetustegevusi: näiteks valmistati ette SPIN+ arenguprogramm ja töötati välja 1. Õnnetuste, süütegude ja varakahjude ohutusalane valikõppeaine kolmandale ennetamine kooliastmele. 2. Siseturvalisuse vabatahtlike kaasamine • Valmis kontseptsioon kohalikes 3. Turvalise avaliku ruumi kujundamine omavalitsustes turvalisuse kavandamiseks ja vastava võimekuse arendamiseks. 4. Tegevus- ja relvalubade väljaandmine 13 Ülevaade meetme eesmärkide saavutamisest Tegelik täitmine Sihttasemed Meetme mõõdikud Allikas 2020 2021 2022 2022 2023 2030 Siseministeerium, Oma elukohta turvaliseks siseturvalisuse 92% - 92% ≥ 96% ≥ 96% ≥ 96% hindavate elanike osakaal avaliku arvamuse uuring Elanike osakaal, kes Siseministeerium, hindavad oma oskusi siseturvalisuse 61% - 53% ˃ 61% ˃ 65% ˃ 70% ennast ja teisi õnnetuse avaliku arvamuse korral aidata piisavaks uuring Siseturvalisuse vabatahtlike arv - vabatahtlikud päästjad 2163 2319 2426 ≥ 2550 ≥ 2700 ≥ 5000 - vabatahtlikud 444 599 645 ≥ 550 ≥ 600 ≥ 1000 Siseministeerium merepäästjad - abipolitseinikud 1236 1186 1109 ≥ 1400 ≥ 1600 ≥ 3000 - Häirekeskuse 34 200 247 ≥ 170 ≥ 210 ˃ 250 vabatahtlikud9 Elanike osakaal, kel on valmidus hakata vabatahtlikuks Siseministeerium, siseturvalisuse - naabrivalves 47% - 49% ˃ 56% ˃ 56% ≥ 60% avaliku arvamuse - abipolitseinikuna 13% - 14% ˃ 13% ˃ 13% ≥ 15% uuring - vabatahtliku päästjana 17% - 19% ˃ 15% ˃ 15% ≥ 20% - Häirekeskuses10 - - 15% - ≥ 15% ≥ 15% Siseturvalisuse vabatahtlike usaldusväärsus Siseministeerium, naabrivalve siseturvalisuse - 77% - 74% ≥ 78% ≥ 78% ≥ 80% avaliku arvamuse - abipolitsei 75% - 73% ≥ 78% ≥ 78% ≥ 83% uuring - vabatahtlik pääste 84% - 83% ≥ 87% ≥ 87% ≥ 90% Oma elukohta turvaliseks hindavate elanike osa- lahkus, et saada politseiametnikuks. 2022. aastal kaal oli sama, mis 2020. aastal (92%). Uuringu järgi loodi kümme uut naabrivalve piirkonda, millesse ei tõusnud esile probleeme, mis elanikke nende kaasati 175 majapidamist. kodukohas väga suurel määral häirivad. Kõige Elanike valmidus hakata vabatahtlikuks on suurem sagedamini nimetati suureks probleemiks hoole- kui tegelik osalus. Mehed on vabatahtliku tegevuse tut käitumist liikluses (17%), avalikus kohas suitse- võimalustest naistega võrreldes üldiselt rohkem tamist (14%) ja ebaturvalist keskkonda liiklemiseks huvitatud. Erand on vabatahtlik töö Häirekeskuses, (13%). Võrreldes 2020. aasta uuringuga on mitme mille vastu oli naiste huvi suurem (naistest huvita- probleemi hinnang paranenud, eriti liikluskäitumi- tud 20%, meestest 9%). Vanuserühmade võrdluses se, avalikus kohas suitsetamise ja alkoholi tarbimi- paistab silma suurem huvi 25–34-aastaste seas. se hinnang. Nii vabatahtliku pääste kui ka abipolitseiga liitumi- Siseturvalisuse vabatahtlikke lisandus päästjate ja se vastu on huvi mitte-eestlaste seas suurem kui merepäästjate ridadesse ning riigiinfo teenuse eestlaste seas. Turvalisusega seotud vabatahtli- pakkumisele abiks. Abipolitseinike arv vähenes kes organisatsioonides mitteosalemise põhjustest aga 7%. Kõigist lahkunud abipolitseinikest 29% on elanikel peamine ajapuudus (58%), millele 9 Mõõdik kinnitatud programmis 2023–2026. 10 Mõõdik kinnitatud programmis 2023–2026. 14 järgnevad vanuse ja tervisega seotud põhjused ambitsioonikamad. Eestlased usaldavad vabataht- (43%) ning soovimatus võtta vabatahtliku tegevu- likke sagedamini kui mitte-eestlased. Põhjus võib sega seotud kohustusi (19%). Vähene teadlikkus olla informeerituses. Silma paistab ka maapiir- või infopuudus on mitteosalemise põhjus vaid 16% konna elanike suur usaldus vabatahtlike vastu – elanikel. tõenäoliselt on nad puutunud nende tegevusega ka rohkem kokku. Vabatahtlike tegevuse vastu Elanike usaldus siseturvalisuse vabatahtlikes näeme kõikjal keskmisest suuremat usaldust organisatsioonides kaasalööjate vastu on väga vanemates vanuserühmades. ■ suur, olgugi et arengukavas seatud sihid olid veelgi Meetme eelarve (tuhandetes eurodes) 2022. a esialgne eelarve 2022. a lõplik eelarve 2022. a eelarve täitmine Meetme kulud 28 047 35 509 33 955 Meetme investeeringud 1 507 2 254 1 348 Programmi tegevuse 1.1 „Õnnetuste, süütegude ja varakahjude ennetamine“ 16 676 17 252 17 095 kulud Programmi tegevuse 1.2 „Siseturvalisuse 1 978 3 966 3 678 vabatahtlike kaasamine“ kulud Programmi tegevuse 1.3 „Turvalise 6 504 11 462 10 367 avaliku ruumi kujundamine“ kulud Programmi tegevuse 1.4 „Tegevus- ja 2 889 2 829 2 815 relvalubade väljaandmine“ kulud Programmi tegevuste 2022. aasta kulud (tuhandetes eurodes) 20 000 17 095 15 000 10 367 10 000 3 678 2 815 5 000 0 Õnnetuste, süütegude ja Siseturvalisuse vabatahtlike Turvalise avaliku ruumi Tegevus- ja relvalubade varakahjude ennetamine kaasamine kujundamine väljaandmine ■ Programmi tegevuste elluviimisest Programmi tegevus 1.1. Õnnetuste, süütegude ja varakahjude ennetamine11 Tegevuse eesmärk oli ennetada ja vähendada toetamiseks loodi ka kolm töörühma: narkopoliiti- õnnetusi, süütegusid ja varakahju. ka ekspertkogu, valdkonnaülese ennetuse töö- rühm ja laste heaolu töörühm. Jätkati sihistatud ennetustegevustega 2022. aastal jätkus SPIN-programmi rakendamine. Toimus ennetusnõukogu esimene kohtumine, kus Programmi eesmärk on arendada ja tugevdada lepiti kokku ennetusnõukogu tegevuse eesmärgid selles osalevate noorte sotsiaalseid ja enese- aastateks 2023–2026. Ennetusnõukogu tegevuse juhtimise oskusi ning vähendada riskikäitumist. 11 Seotud eelkõige „Eesti 2035“ sihi „Rahva kestlikkus, tervis ja sotsiaalkaitse“ muutustega B „Kujundame elukeskkonna ning inimeste hoiakuid ja käitumist tervist ja keskkonda hoidvaks ning vähendame riskikäitumist“ ja C „Toetame vaimset tervist ning vähendame vaimset ja füüsilist vägivalda“, samuti sihi „Riigivalitsemine“ muutusega D „Parandame riigi rahvusvahelist positsiooni ja tagame julgeoleku ning turvalisuse“. 15 2023. aasta alguse andmetel rakendatakse SPINi ohtlikuks 1404 nõustatud kodu ja vaid 41% 13 maakonnas ning kokku tegutseb 32 noorte- ohtlikes kodudes on olemas toimiv suitsuandur. rühma, kellest 20 tegutsevad Euroopa Sotsiaalfon- Paraku oli toimiv suitsuandur vaid üheksa tule- di ja Siseministeeriumi rahastuse toel. 2022. aastal kahjus hukkunu kodus. Vingugaasiandur on ole- laieneti Euroopa Sotsiaalfondi toel nelja uude mas 63% tahkeküttega kodudes. Küttesüsteemist piirkonda (Kuressaare, Jõgeva, Põlva ja Rakvere) alanud tulekahjude osakaal on tänu tõhusamale ning kohalike omavalitsuste rahastuse toel avati ennetustööle vähenenud. 2022. aastal hooldati ja Tallinna Kesklinna treeninggrupp. korrastati 144 550 küttesüsteemi, millest 2073 olid ohtlikud ja vajasid Päästeameti sekkumist. Pääste- SPIN-programmi tegevustega jõuti aastatel 2015– amet kontrollis 2022. aastal 7262 ehitist, millest 2022 kokku 1241 nooreni (tüdrukuid 22%, poisse olid heas tuleohutusseisukorras 28%. 78%12) ja programmi elluviimisse oli kaasatud 57 kooli. Kokku kaasati enam kui 68 koostöö- Päästeameti eestvedamisel ja koostöös Eesti partnerit, sh 10 erasektorist. SPIN-programmi Ujumisliiduga täiendati koolikohustusliku ujumise noorte toetamiseks loodud tugivõrgustikus on algõpetuse programmi lisaprogrammiga, mis Tallinnas, Kohtla-Järvel, Narvas, Paides, Viljandis, sisaldab praktilisi veeohutusharjutusi, näiteks Raplas, Haapsalus, Põlvas, Valgas, Jõgeval, lastele enesepäästmise oskuste õpetamiseks, Rakveres ja Kuressaares rohkem kui 240 inimest päästevarustuse kasutamiseks ja hättasattunud nii avalikust sektorist, erasektorist kui ka vaba- inimese aitamiseks. Ujumise algõpetuse õpetajad konnast. saavad lisada programmi harjutusi koolitundi- desse. Eestis oli 2022. aastal 550 ujumise alg- 2022. aastal jätkati SPIN-programmi metoodikale õpetuse õpetajat, kellest 120 koolitati Päästeameti tugineva SPIN+ arenguprogrammi ettevalmista- ja Eesti Ujumisliidu koolitustel. 2023. aastal mist. Selle eesmärk on tutvustada SPIN-program- ujumisõpetajate koolitamine jätkub, et tagada mi väärtusi ka teiste spordialade treeneritele, kellel praktiliste veeohutusharjutuste jõudmine kooli- on juba olemas treeninggrupid ja kes oleksid tundidesse. valmis tavapärasele treeningtunnile lisama elu- oskuste õppe. Selleks töötati välja kogu õppeaasta Töötati välja ohutusalane valikaine kolmandale vältav arenguprogramm, mis koosneb viieosali- kooliastmele. Uus valikaine põhineb senisel sest baaskoolitusest, sh loodi kaasaegne digi- programmil „Kaitse end ja aita teist“. Valikaine on platvorm koolitus- ja juhendmaterjalidega, mida plaanis viia koolidesse alates 2023. aastast. Valik- treenerid saavad oma töös kasutada. 2022. aastal aine on loodud Päästeameti, Politsei- ja Piiri- alustasid esimesed 16 nelja erineva spordiala valveameti, Transpordiameti, Kaitseliidu, Kesk- SPINi-välist treenerit arenguprogrammiga. konnaameti, Elektrilevi, MTÜ Peaasjad ja Eesti Punase Risti koostöös ning tänu sellele on käsit- Õnnetuste, süütegude ja varakahju ennetamisele letavate teemade ring lai ja valikaines osalejatele aitavad kaasa erinevad teavitustegevused. väga kasulik. Näiteks viis Politsei- ja Piirivalveamet 2022. aastal üle Eesti ettevõtjatele läbi 11 veebiloengut „Kuidas Tehti ettevalmistusi turvalisuse võrgustikutöö ära tunda kelmust?!“. Loengute eesmärk on jõudmiseks kohalikesse omavalitsustesse ja vähendada kelmuste ohvrite arvu ja tõsta inimeste jagati maakondade parimat praktikat teadlikkust erinevatest kelmustest. Siseministeerium on seni olnud keskendunud Päästeamet jätkas elanike ja partnerasutuste maakondliku võrgustikutöö edendamisele, kuid koolitustega ning avalike teavitusüritustega lõhke- edaspidi toetatakse turvalisuse võrgustikutööd materjalide ohtudest ja õigetest käitumisjuhistest. enam ka kohalikes omavalitsustes. Selleks valmis 2022. aastal Siseministeeriumil koostöös kohalike Tulesurmade ärahoidmiseks keskendus Pääste- omavalitsuste, maakondade turvalisuse nõukogu- amet eelkõige kodude tuleohutusele. 2022. aasta de, maakondlike arendusorganisatsioonide, Polit- küsitluse järgi on suitsuandur olemas vaid 87% sei- ja Piirivalveameti, Tervise Arengu Instituudi, kodudes, kuigi on kohustuslik kõigis. 2022. aastal Justiitsministeeriumi, Haridus- ja Teadusministee- tehti 22 017 kodunõustamist, mille järgi hinnati 12 Soopõhine statistika on kogutud Euroopa Sotsiaalfondi treeninggruppide kohta ja võib teistes gruppides erineda. 16 riumi, Sotsiaalministeeriumi ning Rahandusminis- ohtlikud asjad ja märgid lapse kotis, õnnetusjuh- teeriumiga kontseptsioon „Kohalik omavalitsus tum tööõpetusklassis ja mitmed teised tegutse- turvalise elukeskkonna loojana: turvalisuse kavan- mist nõudvad olukorrad. Paljud maakonnad said damine ja võimekuse arendamine“. See on aluseks sellest innustust ja asusid valmistama ette õppust turvalisuse valdkonna arengu toetamisele ja oma maakonnas. edendamisele kohalikes omavalitsustes. Kont- Samuti tunnustas Siseministeerium maakonna septsioon annab abistavaid suuniseid spetsialisti- arendusorganisatsioone maakonna turvalisuse dele, poliitikakujundajatele, otsusetegijatele ja nõukogude tegevuse eestvedamise ja maakonna teistele, kellest sõltub turvalise elukeskkonna turvalisusse panustamise eest. kujundamine kohalikul tasandil. Valitud kohalikes omavalitsustes on kavas katsetada turvalisuse Töö vägivalla ennetamisega jätkus ja kasutati tegevusmudelit. Ka „Ühtekuuluvuspoliitika fondide ka uuenduslikke lähenemisi rakenduskava 2021–2027“ plaani võetud tegevu- 2022. aastal viidi ellu tegevusi, mis on kokku sed on suunatud kohalike omavalitsuste võime- lepitud lähisuhtevägivalla ennetamise tegevus- kuse suurendamisele turvalisuse kavandamisel. kavas. Tegevuste elluviimisel keskenduti eelkõige Siseministeerium andis eraldi seminaril ülevaate vägivalla ennetamisele ja varajasele märkamisele kavas olevatest tegevustest ja eesseisva rahastus- ning ohvrite kaitsmisele. perioodi plaanidest. Oluline oli MARACi mudeli rakendamise jätkamine. 2022. aastal jätkus Siseministeeriumi ja maakond- Mudeli abil tagatakse vägivallaohvritele kaitse ja like arendusorganisatsioonide koostöö võrgustiku- turvalisus ning selle rakendamine on olnud seni töö edendamiseks maakonna turvalisuse suuren- edukas. Seetõttu on see alates 2024. aastast täies damisel. Näiteks avaldati maakondade turvalisuse mahus riigieelarvest püsirahastatud. 2022. aasta nõukogude parima praktika kogumik13. Lisaks esimesel poolaastal jätkus mudeli katsetamine korraldati kogemuste vahetamiseks erinevaid üle- 18 piirkonnas. 2022. aastal langes juhtumite arv riigilisi maakonna turvalisuse nõukogude esindaja- võrreldes 2021. aastaga 11% (kokku 113 uut juhtu- te ja kohalike omavalitsuste esindajate konverent- mit) ja kõige vähem juhtumeid oli idapiirkonnas. se, seminare ja muid üritusi. Keskmine kannatanu, keda MARACi mudeli kaudu Siseministeeriumi eestvedamisel toimus üleriigili- aidatakse, on 41-aastane paarisuhtes naine, kellel ne turvalisuse konverents „Turvaliste kogukonda- on kaks alaealist last. de Eesti“14, kus käsitleti digitaliseerumise ja (sotsi- 2022. aastal valmis lähisuhtevägivalla juhtumitega aal)meedia mõju turvatundele, valeuudistega seo- kokkupuutuvatele ekspertidele e-kursus „Lähi- tud ohte, ennetava elukeskkonna kujundamise või- suhtevägivalla juhtumite lahendamine“, millele oli malusi, riskikäitumise ennetamise praktilisi vahen- 2023. aasta alguseks registreerunud 71 inimest. deid, elanikkonnakaitset ja kriisideks valmistumise edendamist kohalikul tasandil. Lõppes proaktiivse vestluse metoodika katseta- Samuti korraldas Lääne-Viru turvalisuse nõukogu mine. Proaktiivse vestluse eesmärk on ennetada kogemuste vahetamiseks üleriigilise valdkonna- vägivalla kordumist. Vestlus on suunatud esimest ülese ennetustöö konverentsi. Konverentsil kes- korda lähisuhtevägivallas kahtlustatavana kinni- kenduti valdkonnaülese ennetustöö väljakutsetele peetavatele. Vestlusel selgitatakse vägivallatseja- ja meetmetele ning tutvustati head praktikat. le, milline on lähisuhtevägivalla mõju nii temale endale kui ka tema lähedastele, samuti räägitakse Raplamaa turvalisuse nõukogu eestvedamisel vägivaldse teo toimepanijaga vägivalla olemusest, toimus „Rapla ÄKK 2022“, et tutvustada praktiliste aga kuulatakse ära ka tema enda vaatenurk. tegevuste abil juba mitu korda Raplamaa koolides Vestluse raames toimub esmanõustamine, et läbi viidud ohutusõppuse formaati teiste maa- motiveerida inimest edaspidi vägivalda vältima (nn kondade esindajatele. Sündmusel osalejatel oli vägivallatsejakeskne lähenemine). võimalus panna end proovile realistlikes olukorda- des, nagu äkkrünnak koolis, bussiõnnetus lastega, 13 Kogumiku leiab Siseministeeriumi kodulehelt: https://www.siseministeerium.ee/ministeerium-ja-kontaktid/kaasamine- osalemine/turvaliste-kogukondade-eesti#hiiumaa-turvalisuse. 14 Lisainfo: https://www.siseministeerium.ee/konverents-turvaliste-kogukondade-eesti. 17 Eelmisel aastal tuvastati kokku 385 esimest korda nõustamistöös ja jätkutoe pakkumisel sihtrühma lähisuhtevägivallas kahtlustatavat, kellest Harju- laiendada ning arvestada sihtrühmade erinevuste- maal 350 ja Tartumaal 35. Proaktiivset vestlust ga. Näiteks on vaja pöörata eraldi tähelepanu noor- pakuti 18 naisele ja 79 mehele. 56 juhul olid tele ja eakatele paarisuhte teemal ja psüühika- kahtlustatavad vestlusega nõus (58% juhtudest, häirete esinemisel. Soov ja valmisolek teenuse mil vestlust pakuti), sh nõustus 54% meestest ja laiendamiseks üle Eesti on olemas ning toimuvad 73% naistest. Nendest, kes olid nõus vestlusel süsteemse koostöö arutelud Politsei- ja Piirivalve- osalema, puudusid viited edasisele vägivaldsele ameti ja Sotsiaalkindlustusameti vahel. käitumisele 82%-l. Kümme inimest sattusid ühel Lähisuhtevägivalla ennetamise ja ohvrite abistami- või teisel viisil lähisuhtevägivallaga uuesti politsei se oluline eeldus on info kiire ja ühetaoline edasta- vaatevälja. Nendest, kes keeldusid vestlusele mi- mine abistavatele asutustele. Juba 2020. aastal nemast, puudusid viited edaspidisele vägivaldsele valmis andme- ja teabevahetuslahendus, mille abil käitumisele 76%-l, kuid kümne inimese vägivaldne edastatakse politsei infot kiirelt ja ühetaoliselt. käitumine jätkus. Keskmiselt toimus uus vägivald- Seni aga kasutati lähisuhtevägivalla info talletami- ne intsident umbes kahe kuu jooksul (67 päeva). seks paberinfolehte, mis hiljem sisestati infosüs- Proaktiivse vestluse metoodikal on positiivne mõju teemidesse. 2022. aastal võeti kasutusele lähisuh- kriminaalmenetluse läbiviimisele, kuna see aitab tevägivalla digiinfoleht, mille tulemusel jõuab info prokuröridel teha otsuse kiiremini ja kaalutletu- näiteks abi vajavast lapsest või ohvriabi vajavast malt. inimesest varasemast oluliselt kiiremini õige abi- Nõudlus proaktiivse vestluse teenuse järele näitab, osutajani. ■ et vaja on rohkem nõustajaid. Samuti tasub Programmi tegevus 1.2. Siseturvalisuse vabatahtlike kaasamine15 Viidi ellu erinevaid tegevusi, et edendada siseturva- Üks võimalusi, kuidas vabatahtlikke päästetöö lisuse vabatahtlikuna tegutsemist. valdkonnas mitmekesisemalt kaasata, on paran- dada vabatahtlike kaasamist ja sidusust ühisvalve- Oluline tegevussuund oli siseturvalisuse vabataht- teenistuse abil, kus vabatahtlikul päästjal on liku tegevuse võimaluste mitmekesistamine. Sel- võimalik osaleda kutselise päästekomando töös. leks võttis Riigikogu vastu päästeseaduse muuda- Ühisvalveteenistus aitab tõhustada kutseliste ja tused, mis muu hulgas võimaldavad Päästeametil vabatahtlike päästjate koostööd ning tagada kaasata demineerimistööle vajalike teadmiste ja parema päästevõimekuse. Samuti aitab see anda oskustega vabatahtlikke, et tagada demineerimis- vabatahtlikele päästjatele päästetöövilumuse ning töö toimepidevus võimalike ressursimahukate kinnistada oskuseid vaatlus- ja osaluspraktika sündmuste ja kriiside lahendamiseks. Samuti kaudu. 2023. aasta alguses valmis Päästeametil laienesid Häirekeskuse vabatahtlike kaasamise ühisvalveteenistuse kontseptsioon, mis aitab tõ- võimalused. husamalt ja koordineeritumalt kaasata päästetöö Eluhoone tulekahjude puhul on elupääste seisu- vabatahtlikke riiklikesse päästekomandodesse. kohalt kriitiliselt oluline esimesena kohale jõudev 2022. aastal jõustus eriteenistuste ühtlustamise ressurss, kellel on suitsusukeldumise võimekus. seadus, millega loodi kriisirolliga abipolitseinike 2022. aastal arendati suitsusukeldumise võime- regulatsioon ning ühtlustati siseturvalisuse teenis- kust Kadrina, Saku ja Tõrvandi vabatahtlikes pääs- tujate ja vabatahtlike sotsiaalseid tagatisi. Kriisiroll tekomandodes. Vabatahtlike panus on väga tähtis määratakse abipolitseinikule, kes annab nõus- olukordades, kus lähim riiklik ressurss on hõivatud oleku abistada politseid hädaolukorra ohu, häda- teise sündmusega või asub sündmuskohast olukorra, eriolukorra, erakorralise seisukorra, kaugel. Vabatahtlike päästjate suitsusukeldumise kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra võimekuse arendamisega tagatakse abivajajale ajal. abi kiirem kättesaadavus. 15 Seotud eelkõige „Eesti 2035“ sihi „Ruum ja liikuvus“ muutusega B „Planeerime ja uuendame ruumi ja teenuseid terviklikult ja kvaliteetselt ning ühiskonna vajaduste, rahvastiku muutuste, tervise, turvalisuse, elurikkuse ja keskkonnahoiuga arvestavalt“. 18 2022. aastal valmis siseturvalisuse vabatahtlike Samuti tunnustas Siseministeerium 2022. aastal teenuste analüüsi esimene osa: kaardistati mere- juba üheteistkümnendat aastat järjest siseturvali- pääste, maapääste ja abipolitsei nii vabatahtlikega suse vabatahtlike rühmi tunnustamisele eelnenud seotud kui ka asutuste protsessid, seotud IT- aastal tehtu eest ning tänas inimesi, ettevõtjaid, lahendused, probleemid ja ootused. asutusi ja ühinguid, kes aitavad meie riigi turva- lisuse suurendamisele kaasa. Kandidaate said Lisaks on kavas muuta abipolitseinike kaasamist tunnustamiseks esitada kõik Eesti inimesed ja mitmekesisemaks ja paindlikumaks. Selleks tehti organisatsioonid seitsmes kategoorias: 1) aasta eelmisel aastal eeltööks seminare, arutelusid ja vabatahtlik päästekomando või reservpääste- küsitlusi, analüüsiti abipolitseinikuid puudutavat rühm, 2) aasta vabatahtlik merepäästeühing, regulatsiooni ning hakati koostama abipolitseiniku 3) aasta abipolitseinike rühm, 4) aasta naabrivalve seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsust. Tegevu- piirkond ja 5) aasta siseturvalisuse vabatahtlike sed jätkuvad 2023. aastal. toetaja. 2022. aastal lisandus kaks uut kategooriat: Siseturvalisuse vabatahtliku tegevuse mõju sõltub 6) aasta vabatahtlike tugisammas ja 7) aasta palju selle süsteemsest läbimõtlemisest. Selleks uuendaja. Aasta vabatahtlike tugisamba aunime- loodi näiteks Päästeameti tegevusega seotud tus antakse Siseministeeriumi valitsemisala asu- vabatahtluse arengusuunad aastani 2030 ja tuse töötajale, kes on oma tulemusliku tegevusega Häirekeskuse vabatahtlike kaasamise kontsept- toetanud vabatahtlike päästjate, vabatahtlike sioon. Samuti väärib tunnustust Eesti Abipolitsei- merepäästjate, abipolitseinike, Häirekeskuse vaba- nike Kogu arengukava, milles on kokku lepitud tahtlike või naabrivalve tegevust. Aasta uuendaja tegevused eesmärkide veelgi tõhusamaks ellu- tunnustus antakse Siseministeeriumi valitsemis- viimiseks. alas (sh asutused ja vabatahtlikud koostööpartne- Vabatahtliku tegevuse edendamisel ei tohi ära rid) ellu viidud märkimisväärse uuenduse eest, mis unustada olemasolevate vabatahtlike hoidmist. on aidanud kaasata siseturvalisuse vabatahtlikke, Selleks rakendati Politsei- ja Piirivalveametis näiteks uudne infovahetus, e-õppevorm või uus 2022. aastal esimest korda üle Eesti abipolitsei- töövahend. nike mentorlussüsteemi, mis toetab vabatahtliku Siseturvalisuse vabatahtlike võrgustikutöö eden- sisenemist organisatsiooni ja aitab kaasa abi- damiseks toimusid seminarid ja arutelud, mille politseinike aktiivsusele. eesmärk oli jagada parimat praktikat ja üksteiselt õppida. ■ Programmi tegevus 1.3. Turvalise avaliku ruumi kujundamine16 Viidi ellu tegevusi eelkõige selleks, et edendada ameti ning Transpordiametiga paigaldada kohali- inimeste oskusi ennetada avalikus kohas ohte, kele teedele automaatseid liiklusjärelevalvesüstee- nende ilmnemisel käituda ning kujundada avalik me. See annab neile lisahoova oma haldusterri- ruum ohutut ja turvalist käitumist soodustavaks. tooriumil liiklusohutuse tagamiseks. Pool liiklus- kaamera trahvist laekub edaspidi kaamera paigal- Jõustusid liiklusseaduse muudatused, mis võimal- danud kohaliku omavalitsuse eelarvesse. davad edaspidi ka kohalikel omavalitsustel paigal- dada liikluse rahustamiseks kiiruskaameraid. See Toimus „Turvalise ruumiloome“ koolitus, mille abil annab kohalikele omavalitsustele lisavõimaluse arendati politsei ja kohalike omavalitsuste amet- tagada oma haldusterritooriumil liiklusohutust ja nike oskust muuta koostöös keskkond turvalise- muuta selle abil elukeskkond turvalisemaks. maks. Uuringutest näeme, et inimesed, kes peavad Politsei- ja Piirivalveameti eestvedamisel valmis üldjuhul oma kodu vahetut piirkonda turvaliseks, mudel avalike ürituste turvalisuse hindamiseks muretsevad siiski kehva liikluskultuuri ja kihuta- kohalikes omavalitsustes. Koostöömudel lihtsus- mise pärast. Liikluse rahustamiseks saavad koha- tab ja kiirendab koostööd politsei ja kohaliku likud omavalitsused koostöös Politsei- ja Piirivalve- omavalitsuse vahel. Kokkulepitud ohukriteeriumid 16 Seotud eelkõige „Eesti 2035“ sihi „Rahva kestlikkus, tervis ja sotsiaalkaitse“ muutusega B „Kujundame elukeskkonna ning inimeste hoiakuid ja käitumist tervist ja keskkonda hoidvaks ning vähendame riskikäitumist“. 19 teevad kohaliku omavalitsuse ametnikel esmaste Mudelit katsetatakse 2023. aastal. ■ turvaohtude märkamise lihtsamaks. Programmi tegevus 1.4. Tegevus- ja relvalubade väljaandmine17 Tegevus- ja relvalubade väljaandmise teenuse ees- kaitsmiseks. Relvaseaduse muudatused puuduta- märk on, et relvaloa omajad oleksid õiguskuulekad vad umbes 1300 füüsilist isikut. Kodakondsus- ning eeskujuliku käitumise ja eluviisiga. Ühiskonna piirang kehtestatakse ka relvavaldkonnas tegutse- turvalisuse tagamiseks tõhustati järelevalvet füü- vate juriidiliste isikute juhtorgani liikmetele, omani- silistele isikutele loa väljastamise ja loa omajate kele ja kasusaajatele. üle. Varasemast põhjalikumalt pööratakse tähele- Selleks, et tagada veelgi paremini ühiskonnas tur- panu relvaloa omajast tulenevale võimalikule julge- valisust, täiendati relvaseaduses relvaloa väljas- olekuohule ning tema käitumisele ja eluviisile. tamist välistavate asjaolude loetelu: teatud süü- Relvaloa taotleja peab üksikasjalikult põhjendama, tegude toimepanemise korral ei väljastata relva- miks ta relvaluba soovib. Põhjendamiskohustus luba kuni karistusandmete kustumiseni karistus- on ka iga järgneva relva soetamisel ja relvaloa registrist ja uudsena lisandub relvaloa andmist kehtivuse pikendamisel. täielikult välistava asjaoluna teatud raskete kuri- Tõhustatud järelevalve tulemusena keeldus Polit- tegude toimepanemine. Lisaks võimaldavad relva- sei- ja Piirivalveamet 2022. aastal väljastamast seaduse muudatused relvalubasid tõhusamalt relvaluba 219 korral, soetamisluba 13 korral ja menetleda. Muudatuste jõustumisel on võimalik kollektsioneerimisluba ühel korral. Varem väljasta- minna üle täisdigitaalsele loamenetlusele ning tud relvasoetamisloa või relvaloa kehtivus peatati võtta kasutusele uus teenistus- ja tsiviilrelvade 181 korral. Kehtetuks tunnistati 121 luba, millest register. Üleminek vanalt registrilt uuele on 53 enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi planeeritud 2023. aastasse, kuid arendustööd või käitumise tõttu ja 11 seetõttu, et loa omaja täielikult digitaalse relvatoimiku valmimiseni suhtes oli põhjendatud kahtlus, et ta võib ohustada võtavad kauem aega. Eesti Vabariigi julgeolekut. Oluline edusamm oli uue turvategevuse seaduse Erinevate julgeoleku ja avaliku korra tagamise eelnõu, mille võttis Riigikogu 2023. aasta alguses tegevustega aidati kaasa elukeskkonna turvalisu- vastu. Seadus jõustub 1. juulil 2024. Eelnõuga sele. Näiteks kiitis valitsus heaks relvaseaduse seatakse turvaettevõtjatele selgemad nõuded ning muudatused, millega tunnistatakse kehtetuks täpsustatakse turvateenistujate õigusi ja kohustu- relvaload, mis on väljastatud kodanikele, kes on si. Ühtlasi tõsteti turvatöötajatele ettenähtud pärit väljastpoolt Euroopa Liitu või NATO liikmes- tagatisi, et need vastaksid töö ohtlikkusele.■ riike. See aitab maandada riski, et mõne vaenuliku välisriigi kodanikud omavad relvaluba ja relvi ning soovivad neid kasutada oma päritoluriigi huvide 17 Seotud „Eesti 2035“ sihi „Ruum ja liikuvus“ muutusega B „Planeerime ja uuendame ruumi ja teenuseid terviklikult ja kvaliteetselt ning ühiskonna vajaduste, rahvastiku muutuste, tervise, turvalisuse, elurikkuse ja keskkonnahoiuga arvestavalt“ ja sihi „Riigivalitsemine“ muutusega D „Parandame riigi rahvusvahelist positsiooni ja tagame julgeoleku ning turvalisuse“. 20 KOKKUVÕTE Olulisimad edusammud 2022. aastal 1. Võeti vastu päästeseaduse muudatused, mis muu hulgas võimaldavad Päästeametil kaasata demineeri- mistööle vajalike teadmiste ja oskustega vabatahtlikke, et tagada demineerimistöö toimepidevus võimalike ressursimahukate sündmuste ja kriiside lahendamiseks. Samuti laienesid Häirekeskuse vabatahtlike kaasamise võimalused. 2. Jõustus ka eriteenistuste ühtlustamise seadus, millega loodi kriisirolliga abipolitseinike regulatsioon ning ühtlustati siseturvalisuse teenistujate ja vabatahtlike sotsiaalseid tagatisi. Kriisiroll määratakse abi- politseinikule, kes annab nõusoleku abistada politseid hädaolukorra ohu, hädaolukorra, eriolukorra, erakorralise seisukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra ajal. 3. Jätkati sihistatud ennetustegevusega: SPIN-programm, MARACi mudel, mis sai täielikult riigieelarvest rahastatavaks teenuseks, Päästeameti kodunõustamised jpm. Arendati ennetustegevusi: näiteks valmistati ette SPIN+ arenguprogramm ja töötati välja ohutusalane valikõppeaine kolmandale kooli- astmele. 4. Tehti ettevalmistusi turvalisuse võrgustikutöö jõudmiseks kohalikesse omavalitsustesse ja jagati maakondade parimat praktikat. Valmis kontseptsioon „Kohalik omavalitsus turvalise elukeskkonna loojana: turvalisuse kavandamine ja võimekuse arendamine“. See on aluseks turvalisuse valdkonna arengu toetamisele ja edendamisele kohalikes omavalitsustes. Kontseptsioon annab abistavaid suuniseid spetsialistidele, poliitikakujundajatele, otsusetegijatele ja teistele, kellest sõltub turvalise elukeskkonna kujundamine kohalikul tasandil. Olulisimad väljakutsed aastatel 2023–2027 • Vabatahtliku tegevuse edendamine. Siseturvalisuse valdkonna vabatahtlike arvu suurendamise kõrval tuleb pöörata senisest enam tähelepanu ka sellele, kuidas pakkuda olemasolevatele vabatahtlikele sobivaid osalusvõimalusi, vabatahtlikke hoida ja suurendada nende võimekust, näiteks on vaja uuendada vabatahtlike varustust. Vabatahtlike arvu suurenemine ja vabatahtlike tegutsemisvõimaluste mitme- kesistamine eeldab lisakulutusi vabatahtlike kaasamiseks. Samuti on vaja suurendada vabatahtlikke kaasavate asutuste võimekust vabatahtlike kaasamiseks ja vabatahtliku tegevuse toetamiseks (personalitöö, varustuse haldus, kaasamise koordinatsioon jne). Tuleb pakkuda toetavaid IT-lahendusi, et lihtsustada tööprotsesse ja korraldada vabatahtlike tööd efektiivsemalt. Järgmistel aastatel on oluline prioriteet arendada kriisirolliga vabatahtlikke ja tagada nende valmisolek. • Sihistatud ennetustegevustega jätkamine ning tulemuslike ennetustegevuste laialdasem kasutuselevõtt, et vähendada elu-, tervise- ja varakahjusid. Tänu sellele muutub mittesoovitud käitumine keerulisemaks ja tervislikud ja turvalised valikud ning vajalikud teenused muutuvad kergemini kättesaadavaks. • Kohalike omavalitsuste võimekuse arendamine turvalise elukeskkonna kujundamisel, sh turvalisuse tegevusmudeli juurutamine, et toetada ja suunata turvalise elukeskkonna arendamist kohalikul tasandil. Alates 2023. aastast on kohalikel omavalitsustel võimalus osaleda Siseministeeriumi korraldatavas turvalisuse arenguprogrammis, mille tegevused kestavad aastani 2027. • Erasektori kaasamisega inimeste vastutustunde suurendamine ja ohutussõnumite leviku laiendamine. Erasektori kaasabil on kavas suurendada tuleohutute hoonete hulka ja kujundada ennetussõnumeid mõjusamaks, näiteks lisada neurouuringud kampaaniate väljatöötamisse. ■ 21  Foto: Taavi Prints, Päästeamet MEEDE 2.jaKiire Meede 2. Kiire ja asjatundlik asjatundlik abi abi Meetme eesmärk: inimesed tunnevad ennast 5. Abi osutamine Eesti merealadel ja kaitstuna ja avalikus kohas turvaliselt. Ohtu piiriveekogudel sattumisel on abi saamine ja osutamine kiire ja 6. Süüteomenetluse tõhustamine asjatundlik. Suurendatud on võimekust paljude kaasabil ohule reageerida ja leevendada ohu 2022. aasta olulisimad edusammud realiseerumisel tekitatud kahju. Järelevalvet • Arendati riigiinfo ja kriisiinfo teenust, sh avati avaliku ruumi üle ja sündmuste lahendamist Häirekeskuse riigiinfo telefoni 1247 raames toetavad vähem bürokraatlik õiguskeskkond ning Ukraina kõnekeskus. jätkusuutlikud innovaatilised infotehnoloogia- ja • Jõustusid liiklusseaduse muudatused, mis sidelahendused. annavad võimaluse kohalikel omavalitsustel Meetme kirjeldus: kiire ja asjatundliku abi meede koostöös Politsei- ja Piirivalveameti ning keskendub avaliku korra kaitsmisele, ühiskonnas Transpordiametiga paigaldada kohalikele aktsepteeritud käitumisest kõrvalekalletele rea- teedele kiiruskaameraid ja suurendada geerimisele ning abi osutamisele vees, õhus ja seeläbi liiklusturvalisust. maismaal, eelkõige nendes olukordades, kus on • Tehti koostööd Kaitseministeeriumiga ohus inimese elu ja tervis. Reageerib asjakohase laevastike ühendamiseks alates pädevusega kutseline või vabatahtlik. Abi saamine 2023. aastast, et tagada praeguse ressursiga ja osutamine on kiire ja vahetu. Sündmuseid parem valmisolek riigikaitseliste ja lahendavad professionaalid, keda toetavad vaba- tsiviilülesannete täitmiseks nii rahu- kui ka tahtlikud, ja teised, kellel on võimekus lahendada kriisiolukorras. avalikku korda kaitsvat ülesannet. • Valmistati ette kriminaalmenetluse Meede koosneb kuuest programmi tegevusest. seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muudatused täisdigitaalse menetluse 1. Hädaabi- ja infoteadete vastuvõtmine ning abi õiguslike takistuste kõrvaldamiseks. väljasaatmine 2. Avaliku korra tagamine 3. Demineerimine 4. Päästmine maismaal ja siseveekogudel 22 Ülevaade meetme eesmärkide saavutamisest Tegelik täitmine Sihttasemed Meetme mõõdikud Allikas 2020 2021 2022 2022 2023 2030 Elanike rahulolu hädaabiteadete 97% 96% - ≥ 97% ≥ 97% ≥ 97% Häirekeskus menetlemisega Elanike rahulolu päästesündmuste 93% 92% 92% ≥ 93% ≥ 93% ≥ 93% Päästeamet lahendamisega Politsei- ja Elanike rahulolu politsei Piirivalveamet, 85% 84% - ≥ 82% ≥ 90% ≥ 90% tööga Eesti elanikkonna turvalisuse uuring Avaliku korra raskete Politsei- ja 1405 1105 930 ˂ 1777 ˂ 1777 ˂ 1500 rikkumiste arv Piirivalveamet Elanike teadlikkus hädaabinumbrist 112 - pääste 92% 94% - ≥ 95% ≥ 95% ≥ 95% Häirekeskus - kiirabi 92% 92% - ≥ 95% ≥ 95% ≥ 95% - politsei 89% 91% - ≥ 93% ≥ 95% ≥ 95% 2022. aastal helistati hädaabinumbrile 1 171 822 võrra vähem – tunduvalt vähem pöörduti näiteks korda ehk 12% rohkem kui sellele eelnenud aastal. vaktsineerimisküsimustes. Abi tuli välja saata aga vähem kui pooltel juhtudel Elanike rahulolu päästesündmuste lahendamise- (45%) ehk 422 003 korral. Jätkuvalt moodustavad ga oli 92% ehk sama, mis 2021. aastal. Pääste- suurima osakaalu kiirabi väljakutsed (61%), millele sündmusi oli võrreldes 2021. aastaga ligi tuhande järgnevad politsei (28%) ja pääste (4%). Häire- võrra vähem. Kõige rohkem reageeriti tulekahjude- keskus võttis 2022. aastal kasutusele uue ohu- le (3057 korda), kuid tulekahjudega seotud pääste- hinnangute süsteemi. Tänu sellele vähenes kiirabi sündmuste arv oli läbi aegade väikseim. Suurenes väljasõitude arv 4% võrra, sealjuures paljud kõned ohu likvideerimise ja abitus seisundis inimesega suunati perearstile või pakuti meditsiinilist nõusta- seotud sündmuste arv. mist. Ligemale neljandiku ehk 40 000 kõne võrra kasvas ekslike kõnede arv – need on kõned, kus Politsei väljakutsete arv oli sama, mis 2021. aastal lapsed, eakad või lukustamata telefonid ja käe- (142 000). Peamised põhjused politsei kutsumi- kellad valivad kogemata hädaabinumbri. seks olid jätkuvalt joobes isikud või vägivald, politseile teate tegemine, liiklusõnnetus ja öörahu Riigiinfo telefonile 1247 tehti 264 056 kõnet, mis rikkumine. ■ on võrreldes 2021. aastaga umbes 62 000 kõne Ohtu sattumisel 1 171 822 27 267 142 000 aidatakse inimesi politsei väljakutset. hädaabikõnet väljakutset Päästeametil. kiiresti ja Peamised põhjused: joobes (12% rohkem kui Tulekahjudega seotud asjatundlikult isikud, vägivald, politseile 2021. aastal) päästesündmuste arv teate tegemine, liiklus- läbi aegade väikseim õnnetus ja öörahu rikkumine 1937 151 3 kopterit 55 4 miljonit maismaa- mehitamata sõidukit veesõidukit 2 lennukit õhusõidukit liitrit kütust aastas 23 Meetme eelarve 2022. a esialgne 2022. a lõplik 2022. a eelarve (tuhandetes eurodes) eelarve eelarve täitmine Meetme kulud 208 107 224 124 202 156 Meetme investeeringud 14 130 18 213 8 353 Programmi tegevuse 2.1 „Hädaabi- ja infoteadete vastuvõtmine 9 755 11 111 10 431 ning abi väljasaatmine“ kulud Programmi tegevuse 2.2 „Avaliku korra tagamine“ kulud 50 439 59 571 56 666 Programmi tegevuse 2.3 „Demineerimine“ kulud 3 224 4 563 4 886 Programmi tegevuse 2.4 „Päästmine maismaal ja siseveekogudel“ 64 396 76 193 64 634 kulud Programmi tegevuse 2.5 „Abi osutamine Eesti merealadel ja 18 381 22 329 19 492 piiriveekogudel“ kulud Programmi tegevuse 2.6 „Süüteomenetluse tõhustamine“ kulud 61 912 50 358 46 049 Programmi tegevuste 2022. aasta kulud (tuhandetes eurodes) 70 000 64 634 56 666 60 000 46 049 50 000 40 000 30 000 19 492 20 000 10 431 4 886 10 000 0 Hädaabi- ja Avaliku korra Demineerimine Päästmine Abi osutamine Eesti Süüteomenetluse infoteadete tagamine maismaal ja merealadel ja tõhustamine vastuvõtmine ning siseveekogul piiriveekogudel abi väljasaatmine ■ Programmi tegevuste elluviimisest18 Programmi tegevus 2.1. Hädaabi- ja infoteadete vastuvõtmine ning abi väljasaatmine 91% 2 min 31 sek 1247 hädaabikõnedele kulus nende teadete pakkus riigiinfot ja vastati 10 sekundi menetlemiseks, mille puhul kriisiinfot, sh avati jooksul. oli ohus elu või tervis. Ukraina kõnekeskus. Tagati hädaabiteadete menetlemine, operatiiv- andmise metoodika ja tehniline lahendus. See ressursside ja -info juhtimine ning abi- ja info- aitas vähendada kiirabi väljasõitude arvu umbes teadete vastuvõtmine ja töötlemine. 4% – 14 418 kõnet suunati perearsti nõuandetele- fonile 1220 ja 8279 kõnet perearstile. Selleks, et selgitada välja abivajadus ja anda abis- tamiseks vajalikke juhiseid, võeti eelmisel aastal Eelmisel aastal viidi läbi uuring, et saada ülevaade kasutusele uus kriteeriumipõhise ohuhinnangu sotsiaalsete probleemide esinemisest hädaabi- 18 Kõik selle meetme programmi tegevused aitavad kaasa eelkõige „Eesti 2035“ sihi „Ruum ja liikuvus“ muutusele B „Planeerime ja uuendame ruumi ja teenuseid terviklikult ja kvaliteetselt ning ühiskonna vajaduste, rahvastiku muutuste, tervise, turvalisuse, elurikkuse ja keskkonnahoiuga arvestavalt“. 24 kõnedes. Uuring andis kinnitust, et veerandil häda- juulist lisandus ka politseiinfo ja jätkati koroona- abinumbrile helistanutest on probleem, mis vajab viiruse kohta info andmist. Kriisiinfo teenust osuta- lahendamist sotsiaalvaldkonna toel: pooltel juhtu- takse erakorraliste sündmuste korral, jagades infot del on alkoholi tarvitamisega seotud probleem, ja edastades ohuteavitusi. 2022. aastal lisandus teine levinuim põhjus on vaimse tervise mure. kriisiinfo teenusele 18 partnerit (kokku on neid 29) Piirkondlikke või keeleerisusi välja ei joonistunud, ja teenuse osutamisse oli kaasatud 247 vaba- kuid uuringu järgi on sotsiaalprobleemidega tunta- tahtlikku.19 valt enam kimpus mehed (62%) kui naised (29%). Kui varem on võtnud Häirekeskus infot vastu, siis Ainult politsei- või päästetööga ei ole võimalik 2022. aastal lisandus väljahelistamise teenus: jätkusuutlikult lahendada paljusid uuringus ilmne- Häirekeskuse riigiinfo telefoni 1247 raames avati nud sotsiaalseid probleeme. Näiteks on alkoholi- Ukraina kõnekeskus, kuhu palgati tähtajaliselt sõltuvuse, vaimse tervise probleemide või tuge tööle Ukraina sõjapõgenikud. Riigiinfo telefon vajavate eakate jaoks tarvis teistsugust abi, kui koondas vastuseid erinevatest ametkondadest, et pakuvad siseturvalisuse asutused. Uuring andis anda helistajatele esmainfot, mida neil on vaja, et palju kasulikku infot, et leida edaspidi koostöös tulla Ukrainas toimuva tõttu toime. Oluliseks peeti, sotsiaalvaldkonna asutustega toimivaid lahendusi et keegi ei jääks oma mure või küsimusega üksi. inimeste aitamiseks. Samuti helistati ajutise kaitse saanud Ukraina Lisaks abi pakkumisele hädaolukorras osutab põgenikele, et neid nõustada ja kutsuda üles oma Häirekeskus riigiinfo ja kriisiinfo teenust numbril elukohajärgses kohalikus omavalitsuses elukohta 1247. Numbrile 1247 tehti eelmisel aastal 264 056 registreerima. 2022. aasta lõpuks oli tehtud üle kõnet, mis on võrreldes 2021. aastaga umbes 27 000 kõne. Põgenikud saavad infot oma ema- 62 000 kõnet vähem. Riigiinfo teenuse operaatorid keeles tänu tähtajaliselt tööle võetud kaheksale annavad ja koguvad ööpäev ringi keskkonna, Ukraina kodanikule, kelle töölepingut on riik otsus- maanteede ja päästeala kohta teavet. 2022. aasta tanud pikendada vähemalt 2023. aasta juunini. ■ Programmi tegevus 2.2. Avaliku korra tagamine 80 84% jõudis politsei 11 minutiga tiheasustusalal elu ja tervist ohustavale sündmusele. patrulli oli keskmiselt väljas. 74% jõudis politsei 20 minutiga hajaasustusalal elu ja tervist ohustavale sündmusele. Tagati valmisolek avaliku korra tagamiseks. Lähtudes julgeolekuolukorrast ja Ukrainas aset leidnud sündmustest, valmistati ette riigikaitse- Kuigi Politsei- ja Piirivalveameti patrullide keskmi- seaduse ja erakorralise seisukorra seaduse muu- ne väljapanek ühes ööpäevas oli 2022. aastal datused, mis loovad Politsei- ja Piirivalveametile võrreldes 2021. aastaga mõnevõrra väiksem, ei ning Kaitsepolitseiametile parema võimekuse langenud reageerimise kiirus nendele väljakutsete- tegutsemiseks olukordades, kus on vaja tagada le, kus oli ohus inimeste tervis või elu. riigi julgeolek. Jõustusid liiklusseaduse muudatused, mis võimal- Korrakaitseseaduses ja julgeolekuasutuste seadu- davad edaspidi ka kohalikel omavalitsustel paigal- ses tehti muudatused, millega määrati kindlaks, dada liikluse rahustamiseks kiiruskaameraid. Olu- millistel alustel tohivad Politsei- ja Piirivalveamet line edusamm oli uue turvategevuse seaduse ning Kaitsepolitseiamet lõhkematerjali käidelda. eelnõu, mille võttis Riigikogu 2023. aasta alguses Reguleeriti lahingumoona ja lisati võimalus kasu- vastu.20 tada lisavahenditena 40 mm kild- ja fugass- 19 Ohuteavituse teenusest on täpsemalt juttu peatükis 3.4. 20 Vt täpsemalt peatükke 1.3 ja 1.4. 25 granaate ning käest heidetavaid granaate. Riigi- järgi võiks elektrišokirelva kasutada sarnaselt kogu võttis muudatused vastu 2023. aasta veeb- enamiku Euroopa Liidu riikidega ka politseinuia või ruaris. Muudatuste raames koostas Siseministee- gaasipihusti asemel olukordades, kus see on rium ettepaneku muuta elektrišokirelva kasuta- tõhusam või vähem kahjustav. Elektrišokirelvaga mise aluseid senisest paindlikumaks ja võimal- seotud muudatusi ei ole veel vastu võetud ja töö dada elektrišokirelva kasutada ka muudes olukor- jätkub 2023. aastal. ■ dades kui ainult tulirelva alternatiivina. Ettepaneku Programmi tegevus 2.3. Demineerimine oli tagatud pommi- ja plahvatusohu Ei toimunud ühtki plahvatust ja alates 1992. aastast oli see 100% korral mandril demineerijate esimene kord, kui keegi ei kohalejõudmine 90 minutiga. saanud lõhkematerjali plahva- tuses surma või vigastada. 14 985 lõhkekeha tehti kahjutuks. Tagati valmisolek demineerimiseks. Riigikogu võttis 2022. aastal vastu päästeseaduse muudatused, mis muu hulgas võimaldavad Pääs- 2022. aastal ei toimunud plahvatusi. Kokku tehti teametil kaasata demineerimistööle vajalike tead- kahjutuks 14 985 lõhkekeha – see on lausa 8056 miste ja oskustega vabatahtlikke, et tagada demi- võrra rohkem kui 2021. aastal. 2022. aasta oli era- neerimistöö toimepidevus võimalike ressursima- kordne selle poolest, et esimest korda alates hukate sündmuste ja kriiside lahendamiseks. Lähi- 1992. aastast ei saanud lõhkematerjali plahvatu- aastatel on oluline väljakutse abidemineerijaid ses keegi surma ega vigastada. värvata ja koolitada. Hinnangute kohaselt on üle poole miljoni II maa- Piisaval arvul ja vajaliku kaitsetasemega lõhkamis- ilmasõja aegset lõhkekeha ikka veel pinnases ja kohtade olemasolu aitab tagada inimeste ohutust võivad tulla ehitus-, metsandus- või põllumajan- ja säästa keskkonda. Päästeamet ja Tallinna Teh- dustegevuse käigus välja. See peegeldab vajadust nikaülikool tegid koostööd lõhkamiskohtade aren- tagada demineerimistööks vajalikud vahendid, sh damiseks, koostöö jätkub järgmistel aastatel. ■ isikukaitsevahendid, ja arendada inimesi. Programmi tegevus 2.4. Päästmine maismaal ja siseveekogudel 9 min 40 sek 27 267 92% oli keskmine elupäästevõimekusega väljakutset, millest on rahul päästekomando kohalejõudmise aeg 13 077 olid päästesündmuste elupäästesündmusele. päästesündmused. lahendamisega. Tagati valmisolek päästmiseks maismaal ja sise- Uuendati päästevarustust, millega suurendati veekogudel. Reageerimisvõimekus hoiti kokkulepi- märkimisväärselt maastikukustutuse, veepääste, tud tasemel. varingupääste, vahtkustutuse ja päästetöö juhti- mise võimekust. Olulise uuendusena soetati esi- 2022. aastal oli Päästeametil kokku 27 267 välja- mest korda väiksemate gabariitidega tulekustu- kutset (2021. aastal 27 503), millest 13 077 olid tus- ja päästeauto, mis asendab põhiautot. päästesündmused (2021. aastal 14 079). Päästeti Väiksem päästesõiduk võib olla mõnes pääste- 256 inimelu, kiirabile või politseile osutati abi komandos alternatiiv praegu kasutatavale suurele 4760 korral. Vabatahtlikud päästjad osalesid 2791 päästesõidukile. Sõidukile on paigaldatud külmlõi- päästesündmusel (2021. aastal 2693), millest keseade, mis võimaldab päästjatel võtta tulekahju 1168 lahendasid iseseisvalt (2021. aastal 1044). korral vähem riske ja hõlbustab konstruktsiooni- tulekahju korral tulekoldeni jõudmist. 26 2021. aastal töötati välja uus alarmsõidukite disai- Lisaks väärivad esiletõstmist Rahandusministee- nilahendus. Muudatuste eesmärk on kaasajastada riumi ja Keskkonnaministeeriumi toetusmeetmed, päästeautode eritähistamise nõudeid, eelkõige millega muu hulgas toetatakse veevõtukohtade lisamärgistuse puhul, et muuta alarmsõidukid rajamist kohalikes omavalitsustes. liikluskeskkonnas paremini eristatavaks ja selle See tegevus aitab kaasa nii siseturvalisuse, regio- abil suurendada nende märgatavust tavaliiklejate naalarengu kui ka keskkonna valdkonna eesmärki- jaoks ning vähendada alarmsõiduga kaasnevaid dele. ■ riskitegureid. 2022. aastal rakendati uut alarm- sõidukite disainilahendust uute päästesõidukite hangetes.21 Programmi tegevus 2.5. Abi osutamine Eesti merealadel ja piiriveekogudel 272 4 minutit merepäästejuhtumit, kulus Politsei- ja Piirivalveameti lennu- ja 191 korral oli inimelu merepääste koordinatsioonikeskusel esmase ohus. Abi vajas merepäästeressursi alarmeerimiseks. 112-le aasta jooksul 619 laekunud merepäästeteemaliste kõnede inimest. töötlemisele kulunud aeg vähenes! 1h 35 min 32 min 2 h 17 min oli reageerimise aeg oli reageerimise oli reageerimise jooksul oli võimekus õhusõidukiga aeg veesõidukiga aeg veesõidukiga alustada reostustõrje sündmuskohale Eesti sündmuskohale sündmuskohale operatsiooni. päästepiirkonnas. Eesti merealadel. piiriveekogudel. Tagati valmisolek abi osutamiseks Eesti mere- Laevad anti üle mereväe koosseisu 1. jaanuaril aladel ja piiriveekogudel. 2023. aastal. Muudatuste eesmärk on parandada Eesti merealal olukorrateadlikkust ja reageerimis- 2022. aastal oli kokku 272 merepäästejuhtumit, võimet ning täita olemasoleva ressursiga nii riigi- millest 191 korral oli ohus inimelu ja 81 korral kaitselisi kui ka tsiviilülesandeid. Oluline põhimõte lõppes juhtum mereabiteenuse osutamisega. Abi on, et muudatustega ei kahjustata ega langetata vajas aasta jooksul 619 inimest. Merepäästejuhtu- seniste tsiviilülesannete täitmise taset. Laevade mite lahendamisse kaasati vabatahtlikke mere- üleandmisega koos liikusid Kaitseministeeriumi päästjaid 83 korral. vastutusalasse ka merereostuse avastamise ja 22. septembri 2022. aasta valitsuskabineti nõu- likvideerimise korraldamisega seotud ülesanded pidamisel otsustati moodustada 1. jaanuarist ning vastutus mereseire eest. Lisaks sai Kaitsevägi 2023. aastal Majandus- ja Kommunikatsiooni- korrakaitselised lisaõigused ja -pädevuse merepiiri ministeeriumi valitsemisalasse riigiasutus nimega valvamiseks ja meresõiduohutuse tagamiseks. Riigilaevastik. Riigilaevastikku on planeeritud Laevadega jätkatakse merepäästeteenuse osuta- alates 1. juulist 2023. aastal koondada Transpordi- mist vähemalt samal tasemel ja kvaliteediga kui ameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeameti, seni. Eeltoodust lähtudes muudeti ka Politsei- ja Keskkonnaameti ning ASi Eesti Loots käsutuses Piirivalveameti lennu- ja merepääste koordinat- olevad veesõidukid. 2022. aastal tehti ettevalmis- sioonikeskuse (JRCC Tallinn) funktsioone. Kes- tusi Politsei- ja Piirivalveameti nelja laeva üle- kuse peamised ülesanded alates 01.01.2023 on andmiseks Kaitseministeeriumi valitsemisalasse. lennu- ja merepäästesündmuste lahendamise 21 Lisainfo: https://www.rescue.ee/et/uudised/taena-tutvustati-esimesi-uue-disainiga-paeaestesoidukeid-1366. 27 juhtimine ning sellega seotud tegevused, reostuse leidvate juhtumite lahendamisel. avastamise ja likvideerimise korraldamine piirivee- Abi kiiremaks väljasaatmiseks ja sündmuste kiire- kogudel, merepäästeõppuste korraldamine ning maks lahendamiseks muudeti Häirekeskuse kõne- lennulubade menetlemisega seotud tegevused. töötluse protseduure ja selle tulemusel vähenes Jätkatakse mereolukorra jälgimisega koostöös hädaabitelefonile 112 laekunud merepääste- mereväega ning osaletakse merepiiri valvamisel ja teemaliste kõnede töötlemisele kulunud aeg. merereostuse avastamisel Eesti merealadel. 2022. aastal kulus lennu- ja merepääste koordinat- Lennu- ja merepääste koordinatsioonikeskusele sioonikeskusel esmase merepäästeressursi alar- on loodud uus asukoht ühisel pinnal mereväe meerimiseks keskmiselt neli minutit. Veesõidukiga mereoperatsioonide juhtimiskeskusega, mis tagab jõuti abivajajani keskmiselt 33 minutiga. ■ operatiivsema koostöö erinevate merel aset Programmi tegevus 2.6. Süüteomenetluse tõhustamine22 Tehti eeltööd süüteomenetluse tõhustamiseks ja sekkumist. Eesmärk on 2025. aastaks digitalisee- digitaliseerimiseks. rida suur osa süüteomenetlusest. Dubleerivate tegevuste vähendamine ja korduvate rutiinsete Ühe olulisema saavutusena võib välja tuua koos- protsesside automatiseerimine võimaldab menet- töös Justiitsministeeriumiga loodud õiguslikud lejatel keskenduda olulisele – süüteo lahenda- alused täisdigitaalse süüteomenetluse läbi- misele – ja toimetada seeläbi menetlust senisest viimiseks. Riigikogu võttis 2023. aasta alguses tõhusamalt. Digitaalse menetlusteabe osakaalu vastu selleks vajalikud kriminaalmenetluse sea- suurenemine võimaldab kasutada töös paremini dustiku ja väärteomenetluse seadustiku muudatu- ära tänapäevaseid andmeanalüüsi- ja visualiseeri- sed. Õiguslikud takistused täisdigitaalse menetlu- mislahendusi, mis omakorda tõhustavad menet- se läbiviimiseks on seega kõrvaldatud ja nüüd on lust. Struktureeritud ajakohased andmed võimal- menetlejal õigus, kuid mitte kohustus, pidada davad menetlust paremini juhtida, kuna on võima- süüteomenetluses toimikut digitaalselt. lik kiiremini olulisi asjaolusid tuvastada ja nendele Lisaks õiguslike muudatuste väljatöötamisele on keskenduda. Ühetaoliste põhimõtete rakendamine töös mitmed IT-projektid, mille eesmärk on tagada nii kriminaal- kui ka väärteomenetluses võimaldab tehnoloogiline võimekus minna üle täisdigitaalsele tehnoloogiat taas- ja ristkasutada, mis hõlbustab menetlusele. Ühtlasi on see vajalik selleks, et süü- süüteomenetluse kui terviku digitaliseerimist. Me- tegude uurimises saaks kasutada kaasaegseid netlejal on lihtsam liikuda ühest menetlusliigist lahendusi. Digimenetlus arvestab rohkem kanna- teise ja kasutada juba varem kogutud andmeid, kui tanu vajadustega, kaitseb enam menetlusosaliste tehnilised lahendused on menetlusliikide kaupa õigusi, tõhustab menetleja tööd ja lihtsustab samataolised. Samuti on menetlusele allutatud oluliselt piiriüleste juhtumite lahendamist. Digitali- isiku jaoks nii menetlus kui ka selle raames seerimine tõhustab menetluse läbiviimist tunta- tehtavad toimingud arusaadavamad, kui need valt. See muudab info kõigile õigustatud pooltele viiakse tema suhtes läbi sarnaselt, sõltumata samal ajal kättesaadavaks. Lisaks on võimalik menetlusliigist. IT-investeeringuid süüteomenet- automatiseerida protsesse, mis ei vaja inimese luse tõhustamiseks tehti 1,1 miljoni euro eest. ■ 22 Seotud „Eesti 2035“ sihi „Riigivalitsemine“ muutusega B „Parandame riigi ja KOVi teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust ning vaatame üle vastutuse jaotumise“. 28 KOKKUVÕTE Olulisimad edusammud 2022. aastal 1. Arendati riigiinfo ja kriisiinfo teenust, sh avati Häirekeskuse riigiinfo telefoni 1247 raames Ukraina kõnekeskus. 2. Jõustusid liiklusseaduse muudatused, mis annavad võimaluse kohalikel omavalitsustel koostöös Politsei- ja Piirivalveameti ning Transpordiametiga paigaldada kohalikele teedele kiiruskaameraid ja suurendada seeläbi liiklusturvalisust. 3. Tehti koostööd Kaitseministeeriumiga laevastike ühendamiseks alates 2023. aastast, et tagada praeguse ressursiga parem valmisolek riigikaitseliste ja tsiviilülesannete täitmiseks nii rahu- kui ka kriisiolukorras. 4. Valmistati ette kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muudatused täis- digitaalse menetluse õiguslike takistuste kõrvaldamiseks. Olulisimad väljakutsed aastatel 2023–2027 • Selliste lahenduste loomine, mis tagaksid erinevate kanalite abil kõigile abivajajatele võrdse juurdepääsu abile hädaabinumbrilt 112. • Päästetöö suutlikkuse suurendamine (sh kliimamuutuste ja julgeolekuvajadustega seoses) üleujutustele ja varingutele reageerimiseks, tormikahjustuste likvideerimiseks, metsatulekahjude kustutamiseks ning demineerimise ja keemiapääste suutlikkuse parandamiseks. • Valmisoleku tugevdamine, et reageerida suuremahulisele merepäästesündmusele ning efektiivselt planeerida ja juhtida sellega seotud merepäästeoperatsiooni. • 2025. aastaks valmisoleku tagamine, et lennata Politsei- ja Piirivalveameti mitmeotstarbeliste23 helikopteritega Tallinna baasist välja ööpäev ringi 15 minuti jooksul. • Süüteomenetluse digitaliseerimisega seotud tegevuste elluviimine. Aastaks 2026 on plaanis rahastuse olemasolul digitaliseerida suur osa süüteomenetlusest, et süütegude uurimises oleks võimalik kasutada kaasaegseid lahendusi. Digitaliseerimine tõhustab menetlemist oluliselt, sh võimaldab automatiseerida protsesse, mis ei vaja inimese sekkumist. • Eri valdkondadega koostöö tegemine, et tagada inimestele kõige sobivam abi ka nendes küsimustes, mille eest ei vastuta siseturvalisuse asutused või kus abi pakkumine sõltub eri valdkondade koostööst või rollijaotus ei ole asutuste vahel selgelt kokku lepitud.■ 23 „Mitmeotstarbeline“ tähendab, et sama kopteriga saab täita erinevaid ülesandeid: otsing ja pääste, õhust tule kustutamine, vaatlus, transport, erioperatsioonid, meditsiiniline abi jne. Politsei- ja Piirivalveameti kasutuses olev kopteritüüp AW139 on suuruselt ja varustuselt mitmeotstarbeline ja sellega ollakse tehniliselt valmis kiiret meditsiinilist abi pakkuvate lendude kõrval täitma ka kõiki teisi siseturvalisuse ülesandeid. 29  Foto: Politsei- ja piirivalveamet MEEDE 3. Kindel sisejulgeolek Meede 3. Kindel sisejulgeolek Meetme eesmärk: Eesti sisejulgeolek on kindel 2022. aasta olulisimad edusammud ning seda ohustavad tegurid on hästi teadvustatud • Parandati elanikkonnakaitset ja kriisideks ja maandatud mitmesuguste riigisiseste tegevus- valmisolekut. Näiteks uuendati ja saadeti te ja rahvusvahelise koostöö kaudu. Eesti elanikud igasse koju elanikele mõeldud ning avalik, kolmas ja erasektor on valmis tulema teavitusmaterjal „Ole valmis“, tehti toime erinevate Eestit ohustavate kriisidega. kriisikoolitusi korteriühistu juhtidele, valmis Meetme kirjeldus: meetmes keskendutakse põhi- ulatusliku evakuatsiooni plaan, alustati seadusliku korra kaitsele, Eesti riigi vastu suunatud sireenipõhise ohuteavitussüsteemi loomisega luuretegevuse ja lõhestuspoliitika tõkestamisele, ning hakati soetama evakuatsiooni- ja riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitsele, Päästeameti varusid. Samuti valmis sisejulgeoleku tagamiseks vajaliku teabe ja olu- ohualapõhine kiire ohuteavituse süsteem korrateadlikkuse tagamisele, terrorismi ja vägi- (EE-ALARM), mis tagab valmisoleku edastada valdse äärmusluse ennetamisele ja tõkestamisele, erakorralise sündmuse korral ohupiirkonda kriisideks ja ressursimahukateks sündmusteks (sh jäävatele ja sinna sisenevatele inimestele terroriaktideks ja hübriidkriisideks) valmisolekule õigel ajal ohuteavitus ning asjakohased ning reageerimisele, elutähtsate teenuste toime- käitumisjuhised. pidevuse tagamisele, riigipiiri kontrollile, valva- Viidi läbi toetusvoor kohalike omavalitsuste misele ja kaitsmisele ning riigi julgeolekut enim kriisivalmiduse suurendamiseks. Samuti tehti ohustava raske ja organiseeritud kuritegevuse erinevaid teavitustegevusi, nõustamisi, ennetamisele ja tõkestamisele (korruptsioon, kriisikunstiseminare, õppusi ja infopäevi. majanduskuritegevus ja rahapesu, organiseeritud Toimusid kõrgemad elanikkonnakaitse kuritegevus, terrorismi rahastamine, küberkuri- kursused. tegevus, narkokuritegevus, inimkaubandus). Meetmel on avalik ja salajane osa. • Idapiiri maismaaosal jätkati piiritaristu ehitustöödega: valmis idapiiri maismaaosal Meede koosneb viiest programmi tegevusest. piiritaristu esimene 23,5 km pikkune lõik. 1. Põhiseadusliku korra tagamine Alustati arendustöödega Narva jõe piiri valve tugevdamiseks. 2. Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus 3. Objektivalve ja isikukaitse 4. Elanikkonnakaitse, kriisideks valmisolek ja nende lahendamine 5. Piirihaldus 30 Ülevaade meetme eesmärkide saavutamisest Tegelik täitmine Sihttasemed Meetme mõõdikud Allikas 2020 2021 2022 2022 2023 2030 Elanike osakaal, kes hindavad heaks Eesti valmisolekut tulla toime 56% - 56% ≥ 56% - ≥ 65% erinevate kriisidega Elanike osakaal, kes hindab heaks Sise- Eesti valmisolekut tulla toime 40% - 40% ≥ 45% ≥ 45% ≥ 45% turvalisuse terroriaktiga, kui see peaks juhtuma avaliku Elanike osakaal, kes hindab Eesti arvamuse valmisolekut tulla toime välisriigi 37% - 49% ≥ 57% ≥ 60% ≥ 63% uuring mõjutustegevuse kasvuga heaks Elanike osakaal, kes hindavad oma teadlikkust küberkuritegevusega 58% - 59% ≥ 59% ≥ 59% ≥ 65% seotud riskidest heaks Politsei- ja Maismaapiiri kaetus tehnilise seirega 52% 57% 57% ≥ 52% ≥ 65% 100% Piirivalve- (sh Peipsi järv, Narva jõgi) amet Riigikaitse Elanike osakaal, kelle hinnangul on avaliku 64% 56% 56% ≥ 63% ≥ 64% ≥ 75% Eesti välispiir hästi kaitstud arvamuse uuring Politsei- ja Merepiiri kaetus tehnilise seirega 100% 100% 100% 100% 100% 100% Piirivalve- amet Elanike osakaal, kes peavad narkootikume kergelt kättesaadavaks: - kanep 24% - 36% ≤ 24% - ≤ 24% Sise- - amfetamiin 10% - 21% ≤ 10% - ≤ 10% turvalisuse - rahusti/uinuti arsti korralduseta 12% - 23% ≤ 12% - ≤ 12% avaliku - ecstasy 10% - 23% ≤ 10% - ≤ 10% arvamuse - kokaiin 7% - 16% ≤ 7% - ≤ 7% uuring - dopinguained 7% - - ≤ 7% - ≤ 7% FATFi/ FATFi24/MONEYVALi hinnang Soovitused Eesti vastab FATFi MONEYVALi - - - - rahapesuvastase võitluse kohta on täidetud nõuetele hindamis- raport Korruptsioonitajumise indeks25 Trans- 75 74 74 ≥ 77 ≥ 76 ≥ 77 (punktides) parency Korruptsioonitajumise indeks (koht)26 17 13 14 13 12 10 International Sisejulgeolekut mõjutas eelkõige 2022. aasta teeriumile perioodiks 2022–2025 lisaraha ligi veebruaris alanud Vene vägede täiemahuline 119 miljonit eurot. Lisarahastus on mõeldud sissetung ja sõda Ukraina vastu. Ukraina sõja Ukraina sõja mõjudega toimetulekuks, sh Ukraina mõjudega toimetulek ja Eesti julgeoleku kindlusta- sõjapõgenike abistamiseks ja laia riigikaitse mine oli 2022. aastal prioriteet. Ukraina sõda tõi arendamiseks Siseministeeriumi valitsemisalas. teravalt esile vajaduse arendada laia riigikaitset ja Ukraina sõda on välja toonud mitmeid olulisi elanikkonnakaitset, seejuures eraldati Siseminis- õppetunde, sh varude ja reservüksuste vajadus, 24 FATF (ingl Financial Action Task Force) ehk rahapesuvastane töökond on demokraatlike riikide valitsuste vaheline organ, mis töötab välja rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse standardeid ja meetodeid ning edendab sellealast poliitikat. 25 Indeks koondab eri allikate andmeid ärivaldkonna ja riigiekspertide hinnangust avaliku sektori korruptsiooni tajumisele skaalal 1–100 punkti, kus 100 tähistab tajutava korruptsiooni puudumist. 26 Mõõdik kinnitatud programmis 2023–2026. 31 lisaväljaõpe, varustus ning kriisiplaanide täienda- 59% elanikest hindas 2022. aastal oma teadlikkust mine. küberkuritegevusega seotud riskidest heaks (2020. aastal 58%). Aasta-aastalt suurenev tead- Viimased aastad on näidanud, et on tarvis paran- likkus on oluline eeldus arvutikuritegude enneta- dada kriisidega toimetulekut nii riiklikul, kohalike miseks. Arvutikuritegusid registreeriti 2022. aastal omavalitsuste, kogukondade kui ka inimeste 25% vähem kui sellele eelnenud aastal – viimase tasandil. Igaühel on kriisis oma roll ja iga asutus kümne aasta võrdluses on see esmakordne lan- peab olema valmis oma valdkonna kriise oskus- gus. 57% arvutisüsteemi kuritegudest olid sotsiaal- likult juhtima. Ukraina sõda on ühtlasi suurenda- meedia ja meilikonto hõivamised ning 30% arvuti- nud kriisideks valmisoleku ja elanikkonnakaitse kelmustest olid petukõned ja -sõnumid. Ärikirja aktuaalsust. pettusi oli võrreldes varasema aastaga vähem, küll 2021. aasta uuringu järgi oli 77% kohalikest oma- aga suurenes näiteks õpilasepoolne e-kooli ja valitsustest saavutanud kriisideks valmisolekus stuudiumi kontode kaaperdamine. Rohkem levisid edasijõudnu või eeskujuliku taseme.27 2022. aastal ka petusõnumid.29 seda uuringut läbi ei viidud, kuid võib eeldada, et Korruptsioonikuritegude avastamine, tõkestamine tänu sihistatud tegevustele valmisolek paranes. ja ennetamine on riiklikult oluline prioriteet, kuna 2022. aasta siseturvalisuse avaliku arvamuse need võivad mõjutada riigi ja põhiseaduslike insti- uuringu järgi ei ole elanikud erinevateks kriisideks tutsioonide sõltumatust ja otsustusvabadust ning kuigipalju valmistunud. Vaid 24% on põhjalikult selle kaudu ka sisejulgeolekut. Eesti on taasise- arutanud, kuhu perega minna näiteks pikaajalise seisvumise järel saavutanud ausama ja korrupt- elektrikatkestuse korral, 11% on põhjalikult tutvu- sioonivabama riigi poole püüeldes märkimisväär- nud kriisijuhenditega ja 16% soetanud korralikke seid tulemusi. Seda kinnitab ka rahvusvaheline varusid kriisis vastupidamiseks. Seega võib järel- uuring, mille järgi on Eesti 180 riigi võrdluses dada, et vaja on panna enam rõhku koolitustele ja paremuselt 14. kohal.30 See on väga hea tulemus, teistele ennetustegevustele, et parandada inimes- aga olukorra parandamiseks on arenguruumi. te teadlikkust ja oskusi. Korruptsioonikuritegude arv suurenes 2022. aas- Nii Ukraina sõda kui ka 2021. aastal toimunud tal 2021. aastaga võrreldes 78 võrra (47%), kokku Valgevene hübriidrünnakud Poola, Leedu ja Läti registreeriti 165 kuritegu. Korruptsioonikuritegude vastu on avaldanud mõju elanike hinnangutele piiri liikidest registreeriti enim erinevaid altkäemaksu kaitstuse kohta. Aastatel 2018–2020 oli elanike andmise, võtmise ja vahendamisega seotud kuri- hinnangutes Eesti riigipiiri kaitstusele positiivne tegusid (108). Valdkondadest, kus korruptsiooni trend, kuid aastal 2021 toimus langus: väga või esines, tõusis nii 2021. kui ka 2022. aastal esile pigem hästi kaitstuks pidas riigipiiri 56% ja selle tervishoid (47 registreeritud juhtumit). 31 kohta andis kriitilisi hinnanguid neljandik eesti- Võrreldes 2020. aastaga on narkootikume kergelt maalastest. 2022. aastal jäi riigipiiri kaitstust väga kättesaadavaks hindajate osakaal suurenenud. või pigem heaks pidajate osakaal samaks, kuid Enim narkosurmasid põhjustanud fentanüülide seda kriitiliselt hindavate eestimaalaste osakaal levik pidurdus Eestis märkimisväärselt tänu kerkis kolmandikuni (33%).28 Kahtlemata kasvab politsei edukale jälitustööle, millega lõpetati muutunud julgeolekukeskkonna tõttu rändesurve 2017. ja 2018. aastal mitme suure kuritegeliku Eesti välispiirile. Idapiiri väljaehitamise ning võrgustiku tegevus. 2022. aastal avaldas nega- Politsei- ja Piirivalveameti hea ennetustöö ja tiivset mõju aga fentanüülide analoogide nita- piirivalve tulemusel on erinevad riskid järjest seenide ehk äärmiselt mürgiste uimastite turule paremini maandatud. tagasitulek, mis on osaliselt põhjustanud narko- surmade arvu kasvu. Võrreldes 2021. aastaga 27 Kohalike omavalitsuste kriisideks valmisoleku indeksuuring 2021. 28 Avalik arvamus riigikaitsest 2022; https://kaitseministeerium.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/avalik_arvamus_ja_riigikaitse_mai_2022.pdf. 29 Kuritegevus Eestis 2022; https://www.kriminaalpoliitika.ee/kuritegevus2022/arvutikuriteod/. 30 Transparency International 2022. 31 Kuritegevus Eestis 2022; https://www.kriminaalpoliitika.ee/kuritegevus2022/korruptsioon-ja-majanduskuriteod/. 32 kahekordistus üledooside arv, esialgsetel andme- Nendeni on seetõttu keerulisem ennetustöö ja tel oli 2022. aastal 79 narkosurma. Suurima osa hoiatustega jõuda. narkosurmadest põhjustasid sünteetilised opioi- Ukrainas alanud sõda oluliselt narkoturgu ei did, 14 surma seostatakse kokaiini, MDMA ja amfe- mõjutanud, küll aga vähendas Eesti-Vene piiri tamiiniga. Need on ained, mis levivad sageli ööelu sulgemine mõne narkootikumi levitamist Ida-Viru- ja meelelahutusega, sh noorte ja edukate inimeste maal. 2023. aastal võib prognoosida probleemi seas, kes ei pea end üldiselt ise tarvitajateks. retseptiravimitega. ■ Meetme eelarve (tuhandetes eurodes) 2022. a esialgne eelarve 2022. a lõplik eelarve 2022. a eelarve täitmine Meetme kulud 144 392 194 264 184 602 Meetme investeeringud 6 691 31 646 21 352 Programmi tegevuse 3.1 „Põhiseadusliku 63 844 85 756 85 748 korra tagamine“ kulud Programmi tegevuse 3.2 „Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane 19 683 35 618 31 926 võitlus“ kulud Programmi tegevuse 3.3 „Objektivalve ja 8 662 11 024 9 674 isikukaitse“ kulud Programmi tegevuse 3.4 „Elanikkonna- kaitse, kriisideks valmisolek ja nende 3 122 4 963 7 796 lahendamine“ kulud Programmi tegevuse 3.5 „Piirihaldus“ kulud 49 081 56 902 49 458 Programmi tegevuste 2022. aasta kulud (tuhandetes eurodes) 100 000 85 748 80 000 60 000 49 458 31 926 40 000 20 000 9 674 7 796 0 Põhiseadusliku korra Raske ja organiseeritud Objektivalve ja Elanikkonnakaitse, Piirihaldus tagamine kuritegevuse vastane isikukaitse kriisideks valmisolek ja võitlus kriiside lahendamine ■ Programmi tegevuste elluviimisest Programmi tegevus 3.1. Põhiseadusliku korra tagamine32 Põhiseadusliku korra tagamiseks suurendati ma- oleku konverentsi korraldamine ja arvamusartiklid jandusjulgeolekut, ennetati ja tõkestati radikalisee- mitmes meediaväljaandes. Majandusjulgeoleku rumist ning võideldi terrorismi vastu. teadvustamine muutub kaasaegses ühiskonnas järjest olulisemaks, kui raha ja eri liiki investeerin- Siseministeerium tegi erinevaid tegevusi, et tõsta guid kasutatakse demokraatlike riikide toimimise avaliku ja erasektori teadlikkust majandusjulgeole- õõnestamiseks ning strateegiliseks mõjutamiseks. ku ohtudest: temaatilised taskuhäälingud, majan- dusjulgeoleku eesmärkide täpsustamine erineva- Digiruumis terroristliku propaganda leviku tõkesta- tes riiklikes arengudokumentides, majandusjulge- miseks hakkasid Euroopa Liidu määruse alusel 32 Seotud „Eesti 2035“ sihi „Riigivalitsemine“ muutusega D „Parandame riigi rahvusvahelist positsiooni ja tagame julgeoleku ning turvalisuse“. 33 veebimajutusteenuse pakkujate kohta kehtima ministeeriumi ja Justiitsministeeriumi koostöös uued nõuded. See aitab senisest tõhusamalt välja õigusnormide kogumik, et kriminaliseerida tõkestada ja ennetada veebiteenuste kasutamist välisriigi agressiooniaktiga liitumine, selles osa- terroristliku sisu levitamiseks. Riiklik õigusruum on lemine ja selle toetamine. Samuti täpsustati muid vaja veel viia kehtima hakanud muudatuste ja norme. Lisaks töötati välja põhimõtted, mille alusel nõuetega kooskõlla: näiteks ei ole veel kokku lepi- alustati okupatsioonirežiimide sümboolika ja tud karistusmäärades ja rollijaotuses. monumentide teisaldamist. Need olid vajalikud muudatused muu hulgas näitamaks, et Eesti ei salli Pärast Venemaa täiemahulist sõjalist sissetungi 24. veebruaril alustatud sõda mitte mingil viisil. ■ Ukrainasse töötati Siseministeeriumi, Kaitse- Programmi tegevus 3.2. Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus33 Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastase võit- terrorismi rahastamise ja rahapesu riskide maan- luse raames tõkestati rahapesu ja terrorismi rahas- damisega. Nende väljakutsetega adekvaatne tege- tamist, korruptsiooni, inimkaubandust ning küber-, lemine aitab süsteemi tõhustada ja vähendada narko­ ja majanduskuritegevust. kuritegevuse atraktiivsust. Küberkuritegevuse vastase võitluse valdkonnas Siseministeerium analüüsis kriminaaltulu võimalik- suunati lisaraha võimekuse tõstmisel peamiselt ku ulatust Eestis 2020. aastal.34 Analüüs koondab tehnoloogiliseks arenguks. Jätkuvalt on vaja suu- kuritegevuse ulatust ja tulu puudutava teaduskir- nata raha personali suurendamiseks ja pädevuse janduse, uuringud ja analüüsid ning kõrvutab neid kasvatamiseks. Lisaks suurendati Sisekaitseaka- Eesti andmetega. See annab teadmisi varalist kasu deemias digioskuste ja -teadmiste baasõppe osa- teeniva kuritegevuse võimalikust ulatusest ja Eesti kaalu ning loodi eeldused kvaliteetse täiendõppe suutlikkusest kuritegevust varaliselt mõjutada. korraldamiseks. Eestis arestiti 2020. aastal vara 10,7 miljonit eurot ehk 0,04% SKPst ja konfiskeeriti 2,24 miljonit eurot 2022. aastal oli oluline ka MONEYVALi hindamine, vara. Nii suudetakse vähendada kuritegevusega mis hõlmas paljusid avaliku ja erasektori pooli. teenitavat tulu 1,3–9% võrra – kriminaaltulu Rahvusvahelised eksperdid hindasid rahapesu ja hinnanguline suurus on 119–798 miljonit eurot. terrorismi rahastamise tõkestamise võimekust ja Analüüsis said tähelepanu narko-, relva- ja inim- tõhusust ning see andis tunnistust, et valdkonnaga kaubandus, kaupade võltsimine ja piraatlus, vara- tuleb riigil koordineeritult ja järjekindlalt järgnevatel vastane organiseeritud kuritegevus, keskkonna- aastatel edasi tegeleda. Oleme suutnud tulla roh- kuritegevus, maksude tasumisest kõrvalehoid, kete riskide tuvastamise ja maandamisega toime, kelmus ja korruptsioon, küberkuritegevus ning kuid see ei tähenda, et sellega saab tegevus rahapesu. Lisaks käsitleti varimajandust kui kuri- lõppeda. Rahapesu ja terrorismi rahastamisega tegevuse võimalikku kasvulava ja hinnati õigus- seotud kuritegude menetlemine peab olema jätku- kaitseasutuste suutlikkust kuritegevust rahaliselt valt riiklik prioriteet, mis annab võimaluse raskete mõjutada. 2023. ja 2024. aastal on planeeritud kuritegude tõkestamiseks ja suurema kahju ära- jõuda ministeeriumide ja valitsemisala asutustega hoidmiseks. Erasektoril lasub suur vastutus igal koostöös võimalike ettepanekuteni, mis aitaksid aastal olla senisest veelgi tõhusam eesliin, et kuritegelikku tulu toova kuritegevusega olulisel takistada finantssektori ärakasutamist rahapesu ja määral võidelda. ■ terrorismi rahastamisel. Kahtlemata tuleb jätkata Programmi tegevus 3.3. Objektivalve ja isikukaitse Objektivalvet ja isikukaitset arendati, et tulla toime Täpsemad tegevused ei ole avalik teave. ■ muutuvast ohupildist tulenevate ohtudega. 33 Seotud „Eesti 2035“ sihi „Riigivalitsemine“ muutusega D „Parandame riigi rahvusvahelist positsiooni ja tagame julgeoleku ning turvalisuse“. 34 Ombler, Mati 2022. Kriminaaltulu võimalik ulatus Eestis. Analüüs. Siseministeerium. 34 Programmi tegevus 3.4. Elanikkonnakaitse, kriisideks valmisolek ja nende lahendamine35 Muutunud julgeolekuolukord Euroopas ja sõda dele. Ukraina sõja mõjudest lähtudes käsitleti eraldi Ukrainas on näidanud selgelt, kui oluline on ini- toimepidevuse suurendamist, näiteks elektrikat- meste ja riigi kriisideks valmisolek ning elanik- kestuse korral, ja varjumist, näiteks varjumisvõima- konnakaitse roll riigikaitses. Eelmisel aastal eraldati luste loomist kortermajades. elanikkonnakaitse ja sisejulgeoleku tugevdamiseks Valmis sai ulatusliku evakuatsiooni plaan, milles on üle 109 miljoni euro. Lisarahaga arendatakse kirjeldatud ulatusliku evakuatsiooni korraldust elanikkonnakaitset: sireenipõhine ohuteavitussüs- Päästeameti juhtimisel ja teiste partnerite rolli selle teem, ulatusliku evakuatsiooni varud ja õppus, läbiviimisel. Samuti alustas Päästeamet evakuat- varingu- ja keemiapääste võimekuse suurendami- siooniks vajalike varude soetamisega. Ulatuslik ne, abidemineerijate varustus ja koolitus, Pääste- evakuatsioon on väga mahukas logistiline operat- ameti varud, elanike teavitamine ja koolitused ning sioon, mille eesmärk on viia kriisiolukorras suur kohalike omavalitsuste kriisivalmiduse koolitused hulk elanikke ohtlikust asukohast ohutusse, sh ja toetusvoor. Samuti arendatakse olukorrateadlik- tuleb tagada elanike teavitus, transport, evakueeri- kuse tagamist ja piiri vaatlusvõimet, massiohje- tute registreerimine, juhendamine, transport, maju- võimekust ning politsei iseseisvat meditsiinivõime- tus, toitlustus ja esmatarbevahendid. Ulatuslik kust, soetatakse ballistilise kaitsega erisõidukid evakuatsioon viiakse läbi Päästeameti juhtimisel, ning suurendatakse Kaitsepolitseiameti võimeid. kaasates kohalikke omavalitsusi, Naiskodukaitset, Lisaraha oli mõeldud ka Ukraina sõjapõgenike Politsei- ja Piirivalveametit ning paljusid teisi vastuvõtmiseks: piirivalve ja kriisijuhtimine. Raha partnereid. Ulatusliku evakuatsiooni vajadus võib on mõeldud aastateks 2022–2026. 2022. aastal tekkida erinevates kriisiolukordades: üleujutus, uuendati ja saadeti igasse koju elanikele mõeldud ulatuslik tulekahju, keemiareostus, sõjaline konflikt teavitusmaterjal „Ole valmis“, alustati sireenipõhise jne. ohuteavitussüsteemi loomist, sh viidi läbi erinevad katsetused, ning hakati soetama evakuatsiooni- ja 2022. aasta oluline edusamm oli ohualapõhise kiire Päästeameti varusid. ohuteavituse süsteemi (EE-ALARM) valmimine. See tagab valmisoleku edastada erakorralise Kriise on võimalik lahendada ainult tugevate ja sündmuse korral ohupiirkonda jäävatele ja sinna hästi toimivate kohalike omavalitsuste toel. Koha- sisenevatele inimestele õigel ajal ohuteavituse ning likud omavalitsused on siseturvalisuse ja kriisi- asjakohased käitumisjuhised. Toimiv ohuteavituse valmiduse edendamisel teinud viimastel aastatel lahendus aitab päästa inimeste elu ja tervist ning olulisi edusamme ning käärid eri piirkondade vahel loob kindlustunde, et elanikkonda vajaduse korral on selgelt vähenenud. 2022. aastal viidi läbi õigel ajal hoiatatakse. Süsteemi arendati aktiivselt toetusvoor kohalike omavalitsuste kriisivalmiduse 2021. aasta juunist ning 2022. aasta lõpus testiti suurendamiseks, mille raames on omavalitsustele sõnumite märgatavust ja arusaadavust elanike välja makstud 2,2 miljonit eurot. Toetused olid seas. Uuringus osalemiseks andis nõusoleku suunatud põhiliselt elektri ja side toimepidevuse koguni 6909 inimest. 19. jaanuaril 2023 jõustus suurendamiseks, sh generaatorid ja satelliittele- elektroonilise side seaduse muudatus, et võimal- fonid. dada saata ohualapõhist kiiret ohuteavitust. See Lisaks toetusvoorule viidi kohalike omavalitsuste tähendab, et nüüd on Eestis võimalik saata elu, võimekuse parandamiseks läbi erinevaid teavitus- tervist või riigi julgeolekut ohustavate sündmuste, tegevusi, kriisikunstiseminare, õppusi ja infopäevi näiteks tulekahju, massilise korratuse või ohtliku ning toimusid kõrgemad elanikkonnakaitse kursu- toidu korral ohualal viibivate inimeste mobiiltelefo- sed. Samuti nõustati kohalikke omavalitsusi indi- nidele ohuteavituse lühisõnum nimega EE-ALARM. viduaalselt ja tehti koolitusi, lähtudes kohalike oma- Sireenipõhine ohuteavitussüsteem paigaldatakse valitsuste spetsiifikast. 2023. aasta jooksul 22 asulasse. 2022. aastal loodi sireenidel põhineva ohuteavituse kontseptsioon ja Oluline sihtrühm on korteriühistud. Päästeamet viis tehnilised tingimused ning viidi läbi hanked ja 2022. aastal läbi kriisikoolitusi korteriühistu juhti- testid. ■ 35 Seotud „Eesti 2035“ sihi „Riigivalitsemine“ muutusega D „Parandame riigi rahvusvahelist positsiooni ja tagame julgeoleku ning turvalisuse“. 35 Programmi tegevus 3.5. Piirihaldus36 Riigipiiri kaitsmisest saab laiemalt alguse kogu üle- Tulenevalt Venemaa Föderatsiooni algatatud sõja- jäänud Eesti turvalisus. 2022. aastal võttis Riigi- tegevusest Ukrainas piirati oluliselt Venemaa Föde- kogu vastu riigipiiri seaduse muudatuse, mis ratsiooni ja Valgevene kodanike Eestisse sisene- võimaldab paremini tõrjuda massilist sisserännet mise võimalusi. Vahetult pärast sõjategevuse hädaolukorras. Muudatuse kohaselt on võimalik algust peatati Venemaa ja Valgevene kodanikele massilise ebaseadusliku piiriületuse või piiriüle- viisade väljastamine turismi eesmärgil ning uute tuskatsete korral saata ebaseaduslikult välispiiri viibimis- ja elamisaluste andmine töötamise, ette- ületanud välismaalased ilma lahkumisettekirjutust võtluse ja õppimise eesmärgil. 18. augustist keh- või sisenemiskeelu otsust tegemata tagasi välis- testati lisapiirangud Eestisse sisenemisele juba riiki, kust nad on Eestisse saabunud.37 väljastatud viisa alusel turismi, äritegevuse, või spordi tegemise eesmärgil. Idapiiri maismaaosal jätkati piiritaristu ehitustöid. Valmisid kagupiiri ehitustööd 23,5 km pikkusel piiri- Järgmistel aastatel on plaanis varustada idapiir lõigul. Samuti alustati tegevusi Narva jõe piiri uue valve- ja seiretehnikaga, hankida õhuvaatluse tugevdamiseks. Kogu idapiiri väljaehitamisega tegemiseks mehitamata õhusõidukeid ning uuen- jätkatakse ka järgmistel aastatel. dada piiripunktides piirikontrolliseadmeid. ■ KOKKUVÕTE Olulisimad edusammud 2022. aastal 1. Parandati elanikkonnakaitset ja kriisideks valmisolekut. Näiteks uuendati ja saadeti igasse koju elanikele mõeldud teavitusmaterjal „Ole valmis“, tehti kriisikoolitusi korteriühistu juhtidele, valmis ulatusliku evakuat- siooni plaan, alustati sireenipõhise ohuteavitussüsteemi loomisega ning hakati soetama evakuatsiooni- ja Päästeameti varusid. Samuti valmis ohualapõhine kiire ohuteavituse süsteem, mis tagab valmisoleku edastada erakorralise sündmuse korral ohupiirkonda jäävatele ja sinna sisenevatele inimestele õigel ajal ohuteavitus ning asjakohased käitumisjuhised. Viidi läbi toetusvoor kohalike omavalitsuste kriisivalmiduse suurendamiseks. Samuti tehti erinevaid teavitustegevusi, nõustamisi, kriisikunstiseminare, õppusi ja infopäevi ning toimusid kõrgemad elanikkonnakaitse kursused. 2. Idapiiri maismaaosal jätkati piiritaristu ehitustöödega: idapiiri maismaaosal valmis piiritaristu esimene 23,5 km lõik. Alustati arendustöödega Narva jõe piiri valve tugevdamiseks. Olulisimad väljakutsed aastatel 2023–2027 • Riigile olulise informatsiooni kaitse ning vastuluure tugevdamine – riigisaladuste aluste üle vaatamine ning riigisaladuse kaitsele vajaliku ressursi tagamine. Vaja on Eesti suhtes vaenulike eriteenistuste tegevust pärssida. • Vastutegevus vaenulikule mõjutustegevusele ja lõhestamisele – eri valdkondade koostöös on oluline saavutada erinevate ühiskonnagruppide lõimumine ja kohanemine, laiendada ühiseid väärtuseid ja ühist infovälja, sh edendada riigikeele oskust ja ühtlustada piirkondade arengut. Vaja on tugevdada riigi ja erasektori koostööd ebaseadusliku ja vaenuliku sisuga teabe eemaldamiseks veebis, kindlustades ühtlasi sõna- ja meediavabaduse läbi tõhusama (ohu)teadlikkuse ja järelevalve. • Majandusjulgeoleku ja riigi strateegilise autonoomsuse tagamine – välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamine, sh kinnisvarainvesteeringud. Julgeoleku seisukohalt ebausaldusväärsete toodete, tehnoloogia, teenuste ja pakkujate välistamine riigihangetel ja riigi toimimise seisukohalt olulistes ettevõtetes. • Sanktsioonide kehtestamine ja tagamine – sanktsioonide eesmärk on suunata agressorit agressioonist loobuma. Sanktsioonide hulga kasvu tõttu on vaja ka rohkem ressurssi menetlemiseks. 36 Seotud „Eesti 2035“ sihi „Ruum ja liikuvus“ muutusega B „Planeerime ja uuendame ruumi ja teenuseid terviklikult ja kvaliteetselt ning ühiskonna vajaduste, rahvastiku muutuste, tervise, turvalisuse, elurikkuse ja keskkonnahoiuga arvestavalt“ ja sihi „Riigivalitsemine“ muutusega D „Parandame riigi rahvusvahelist positsiooni ja tagame julgeoleku ning turvalisuse“. 37 Täpsemini järgmises peatükis. 36 • Radikaliseerumise ennetamine – ükskõik millisel ideoloogial baseeruva radikaliseerumise ja sellest lähtuva vägivalla ennetamine on nii avaliku korra kui riigi julgeoleku tagamisel kriitilise tähtsusega. Olulise mõjuga on haridus ja integratsioon, ilma milleta radikaliseerumise ennetamine ei õnnestu. Koostöös riigi, kohalike omavalitsuste ja erasektoriga töötatakse välja radikaliseerumise ennetamise strateegia ja meetmed. • Küberkuritegevuse vastase võitluse tõhustamine ja PPA digitaliseerimine – küberkuritegude hulk on ajas kasvav ning ja nende uurimine muutub tehniliselt aina keerulisemaks. Väljakutse on personali pädevuse tagamine ja toetava õigusliku keskkonna loomine. Sideandmete säilitamise ja kasutamise õiguslik reguleerimine on endiselt pooleli ning Eesti Vabariigi julgeoleku tagamise ja inimeste õiguste kaitse vajadusi silmas pidades on vaja valitsuse ja riigiülest toetus eesmärgi saavutamiseks. • Valgekraelise kuritegevuse vastase ja kuritegevusega saadud vara äravõtmise võimekuse kasvatamine – korruptsiooni-, finants- ja majanduskuriteod ja sellega koos kriminaaltulu avastamine, arestimine ning konfiskeerimine muutuvad järjest keerulisemaks. Selleks, et kuritegevus ei tasuks ära, peame võrreldes senisega kordades enam suutma kuritegelikul teel saadud varasid tuvastada, arestida ning tõhustada kuritegevusega tekitatud kahju hüvitamist. On vaja leida täiendavaid vahendeid uurimisasutustele, prokuratuurile ja kohtule, samuti täiendada õiguslikke aluseid. • Kriisideks valmisoleku parandamine ja elanikkonnakaitse suurendamine. Selleks olulisima mõjuga tegevused on järgmised. Kiire ohuteavitus – üleriigilise kiire ohuteavituse süsteemi arendamine, mis hõlmab nii sireene, SMS- teavitust kui ka teisi kanaleid. Ulatuslik evakuatsioon ja varjumine – koostöös kohalike omavalitsuste ja teiste partneritega ulatusliku evakuatsiooni ettevalmistamine ja avalike varjumiskohtade loomine. Kohalike omavalitsuste, ettevõtjate, korteriühistute ja elanike kaasamine, et tagada varjumiskohad elanikele. Arutelu algatamine uusehitistes varjumiskoha loomise nõude üle. Toetusvoor korteriühistutele ja kohalikele omavalitsustele varjumiskohtade loomiseks ja korrastamiseks. Kohalike omavalitsuste nõustamine, koolitamine ja toetamine kriisideks valmisolekus, toetusmeetme loomine kohalike omavalitsuste kriisivalmiduse parandamiseks ning kohalike omavalitsuste kriisi- valmiduse läbipaistva ja võrreldava arendamise tagamine. Eelduste loomine, et iga elanik saaks kriisis paremini hakkama, teaks oma rolli ja oskaks muuta oma kodu kriisikindlamaks. Selleks teavitustegevused, riskikommunikatsioon, õppused ning kodanikualgatuste ja korteriühistute toetamine. Päästetöö kriisiaegse võimekuse suurendamine üleujutustele ja varingutele reageerimisel, tormikahjustuste kõrvaldamisel ning metsatulekahjude kustutamisel, samuti demineerimis- ja keemiapäästesuutlikkuse parandamine. Vabatahtlike kaasamine kriiside lahendamisse. Kriisirolliga vabatahtlikud, vabatahtlike kaasamine elanikkonnakaitsesse. Rahvusvahelise koostöö. Elanikkonnakaitse mehhanismi toel võimekuste arendamine. Siseministeeriumi valitsemisala toimepidevuse suurendamine kriitiliste teenuste osutamiseks kriisiolukorras. Olukorrateadlikkuse valdkonna arendamine. SitRep keskkonna arendamine ja selle toimekindluse tõstmine, et tagada selle kasutatavus igas kriisiolukorras. Olukorrateadlikkusele lisaks on oluline arendada analüütilist võimekust prognooside ja ühtse ohupildi koostamiseks. • Idapiiri täies ulatuses väljaehitamine. Kaitstum piir aitab suurendada julgeolekut ning tõkestada eba- seaduslikku rännet, inimkaubandust, piiriülest kuritegevust ja salakaubavedu. Tegu on märgilise ja olulise sammuga Euroopa julgeoleku jaoks, sest nii on ka kogu Schengeni ruum senisest veelgi turvalisem. Maismaapiiri ehituse tähtaeg on toodud kuni poolteist aastat lähemale: senise 2026. aasta lõpu asemel aastasse 2025. Selleks aga, et see eesmärk täituks, tuleb arvestada ehitushindade kallinemisega. Vaja on jätkuvalt tegutseda selle nimel, et Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (Frontex) kohalolek oleks Eestis alaline ja suureneks. Eesmärk on, et Eesti piiridel oleks rohkem Frontexi piirivalvureid. Samuti on vajalik töö selle nimel, et Eestisse tuleks Frontexi regionaalseid üksusi ja Sisekaitseakadeemia oleks partner Frontexi ametnike koolitamisel. • Massiliseks sisserändeks valmisoleku tagamine. ■ 37  Foto: Shutterstock MEEDE 4. Eesti arengut toetav Meede 4. Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände-, ja kodakondsus-, rände- ja identiteedi- identiteedihalduspoliitika halduspoliitika Meetme eesmärk: Eesti kodakondsus-, rände- ja 2022. aasta olulisimad edusammud identiteedihalduspoliitika on usaldusväärsed, inno- • Rakendati esimest korda Euroopa Liidu vaatilised ja inimesekesksed, toetades Eesti ajutise kaitse direktiivi ning loodi arengut, ühiskonna sidusust ja toimimist ning õiguskeskkond Ukraina kodanike ja tagades siseturvalisust. nende pereliikmete Eestis viibimise, Meetme kirjeldus: meetmes keskendutakse koda- elamise ja toimetuleku toetamiseks. kondsuspoliitika, Eestisse elama asumise ja Eestis • Riiklik rahvusvahelise kaitse andmise register ajutise viibimise poliitika, varjupaigapoliitika, mig- viidi uuele tehnilisele platvormile ja arendati ratsioonijärelevalve ja tagasisaatmispoliitika ku- ajutise kaitse menetlemise võimekust. jundamisele ja elluviimisele. Samuti käsitletakse • Tulenevalt Venemaa sõjalisest agressioonist programmis rahvastikuhalduse seisukohalt põhi- Ukrainas rakendati piiranguid Venemaa ja tähtsusega identiteedihaldus- ning isikut tõenda- Valgevene kodanikele elamislubade ja viisade vate dokumentide poliitika kujundamist ja ellu- andmisele. viimist. • Muudeti välismaalaste seadust, et muuta Meede koosneb kolmest programmi tegevusest. tööränne paindlikumaks kvalifitseeritud välistööjõu kaasamisel ning tõkestada töö- ja 1. Rände- ja kodakondsuspoliitika kujundamine õpirände tingimuste väärkasutamist. ning elluviimine • Valmistati ette õiguskeskkonna muudatused 2. Migratsioonijärelevalve ja viidi ellu arendustegevusi, et võtta 3. Isikute tõsikindel tuvastamine ja dokumentide 2023. aasta esimeses pooles kasutusele välja andmine migratsioonijärelevalve andmekogu (MIGIS). 38 Ülevaade meetme eesmärkide saavutamisest Tegelik täitmine Sihttasemed Meetme mõõdikud Allikas 2020 2021 2022 2022 2023 2030 Elanike osakaal, kes peavad Eurobaromeetri sisserännet riigi peamiseks 15% 8% 10% ≤ 12% ≤ 12% ≤ 10% standarduuring mureks 39%/46% Teistest rahvustest isikute Eesti (2021. a hulgas tugeva ja keskmise - - ≥ 40%/55% ≥ 40%/55% ˃ 40%/55% integratsiooni avaldatud riigiidentiteediga isikute osakaal monitooring uuring) Elanike osakaal, kes hindavad Siseturvalisuse Eesti valmisolekut tulla toime 37% - 42% ≥ 36% ≥ 36% ≥ 40% avaliku arvamuse ulatusliku põgenike uuring sisserändega heaks Turvalist identiteeti kasutavate inimeste osakaal elektroonilist SK ID Solutions 65% 68,9% - ≥ 70% ≥ 70% ≥ 78% identiteeti (eID-d)38 omavatest AS isikutest E-taotluskeskkonnas taotletavate toiminguliikide Politsei- ja osakaal kõikidest identiteedi- ja 33% 33% 33% ≥ 50% ≥ 50% ≥ 50% Piirivalveamet rändevaldkonna toiminguliikidest Rahulolu Eesti kodaniku isikut Politsei- ja tõendava dokumendi taotlemise 91% 93% 94% ≥ 85% ≥ 85% ≥ 85% Piirivalveamet e-teenusega Nende elanike osakaal, kes peavad sisserännet Ukraina sõjapõgenikku39, kes on saanud ajutise riigi peamiseks mureks, on võrreldes 2021. aasta- kaitse. Seetõttu tuli lühikese aja jooksul muuta ga suurenenud: 2021. aastal oli see 8%, 2022. aas- rahvusvahelise kaitse menetlemise süsteem vas- tal 10%. Arvestades Ukraina sõja mõju, oleks olnud tupidavaks tunduvalt suuremale koormusele. See ootuspärane isegi elanike kriitilisem suhtumine. töö ei lõppe, sest ajutise kaitse rakendamine jätkub Uuringu järgi arvab võrreldes 2020. aastaga roh- vähemalt sõja lõpuni ja ilmselt ka edasi. Alates kem inimesi, et Eesti riik on valmis tulema toime Euroopa Liidu Nõukogu rakendusotsuse vastu- ulatusliku põgenike sisserändega: 2020. aastal võtmisest kuni esimese taotluse ja elamisloa välja- arvas nii 37%, 2022. aastal 42%. Ilmselt on inimes- andmiseni läks enneolematult lühike aeg – nädal. te arvamus paranenud muu hulgas seetõttu, et Eestil oli ja on kõige kiirem menetlus: sõjapõgenik veenduti, et riik saab põgenikest tingitud olu- saab ajutise kaitse elamisloa ühe tunniga, samas korraga hakkama. Oluline on ka inimeste endi roll kui Lõuna-Euroopas on see aeg nädalaid. põgenike abistamisel. Eesti elanike seas valitses Kahtlemata on tähtis, et riigi tegevus oleks ka 2022. aasta kevadel üldiselt üsna positiivne suhtu- edaspidi piisav rändega, sh põgenikega, seonduva mine sisserännanutesse ja valdavalt ollakse val- lahendamisel. mis aitama neil Eesti eluga kohaneda (59%). Sõjast tingitult kasvas Eesti kodakondsuse soovi- Eestis on seni olnud rahvusvahelise kaitse taotle- jate arv. Võrreldes varasemate aastatega kasvas jaid aastas umbes 100. Alates sõja algusest on 2022. aastal Eesti kodakondsuse taotlemine rahvusvahelise kaitse taotlejate arv kasvanud märgatavalt (52% võrra). 2021. aastal taotles Eesti 2940 inimeseni ja lisandunud on ligi 42 000 kodakondsust 857 inimest, kuid 2022. aastal 38 Kasutajaks loetakse viimase aasta jooksul vähemalt ühe korra riiklikku eID-teenust kasutanud inimest. Kasutamise all peetakse silmas nii autentimist kui ka allkirjastamist. 39 2022. aasta lõpu andmed. 39 esitati 1313 Eesti kodakondsuse saamise taotlust. kasutamise Eesti kodanike dokumenditaotluste Taotluste arv kasvas kohe pärast sõja puhkemist esitamiseks (2021. aastal 45% ja 2022. aastal märtsis, sh 1,5 korda suurenes Venemaa kodani- 61%). Hea märk on, et inimesed on isikut tõendava kest taotlejate arv, mida võib tõlgendada soovina dokumendi taotlemise e-teenusega jätkuvalt väga mitte seostada end edaspidi agressorriigiga. rahul (94%). Samuti kasvas 2022. aastal dokumenditaotluste E-taotluskeskkonnas taotletavate toiminguliikide arv võrreldes 2021. aastaga 19%. Seda peamiselt osakaalu sihttase ehk 45% jäi aga saavutamata põhjusel, et võrreldes eelmise aastaga aegus (kahel järjestikusel aastal oli see osakaal 33%). rohkem dokumente (ID-kaardid), kuid omakorda Praeguseni ei ole kõik dokumendimenetluse liigid mõjutas kasvu ka sõja puhkemine Ukrainas. liidestatud iseteeninduskeskkonnaga ja kõikide Oluliselt suurenenud dokumenditaotluste arv ja menetluste viimine sellesse ei pruugi olla ka teeninduste koormus omakorda muutis varase- eesmärgipärane. ■ mast tunduvalt populaarsemaks iseteeninduse Meetme eelarve (tuhandetes eurodes) 2022. a esialgne eelarve 2022. a lõplik eelarve 2022. a eelarve täitmine Meetme kulud 37 505 41 620 33 592 Meetme investeeringud 2 253 7 376 4 107 Programmi tegevuse 4.1 „Rände- ja kodakondsuspoliitika kujundamine ning 14 531 10 264 7 171 elluviimine“ kulud Programmi tegevuse 4.2 4 792 9 741 6 828 „Migratsioonijärelevalve“ kulud Programmi tegevuse 4.3 „Isikute tõsikindel tuvastamine ja dokumentide 18 182 21 615 19 593 välja andmine“ kulud Programmi tegevuste 2022. aasta kulud (tuhandetes eurodes) 25 000 19 593 20 000 15 000 10 000 7 171 6 828 5 000 0 Rände- ja kodakondsuspoliitika Migratsioonijärelevalve Isikute tõsikindel tuvastamine ja kujundamine ning elluviimine dokumentide väljaandmine ■ Programmi tegevuste elluviimisest Programmi tegevus 4.1. Rände- ja kodakondsuspoliitika kujundamine ning elluviimine40 24. veebruaril 2022 alustas Venemaa sõjalist sed on sunnitud Ukrainast sõjalise tegevuse eest agressiooni Ukraina vastu, mille käigus rünnatakse põgenema või neil pole võimalik pöörduda pärast tsiviilobjekte, ohus on tsiviilelanike elud ja inime- viibimisaluse lõppemist Ukrainasse tagasi. Välis- 40 Seotud „Eesti 2035“ sihi „Oskused ja tööturg“ muutustega E „Loome talendisõbraliku keskkonna“ ja F „Suurendame ühiskondlikku sidusust ja võrdseid võimalusi hariduses ning tööturul“ ning sihi „Riigivalitsemine“ muutusega D „Parandame riigi rahvusvahelist positsiooni ja tagame julgeoleku ning turvalisuse“. 40 maalaste seaduse ja teiste seaduste muudatuste- ajaliste elamislubade andmisele. Vabariigi Valitsu- ga anti Ukraina kodanikele ja nende pereliikmetele, se sanktsiooni eesmärk on survestada Venemaa kes on sunnitud Ukrainast lahkuma või ei saa sinna Föderatsiooni ja Valgevene Vabariiki kui Venemaa Ukraina territooriumil aset leidva sõja tõttu tagasi toetajat lõpetama provotseerimata ja põhjenda- pöörduda, Eestisse saabumiseks ja Eestis viibi- matu sõjalise agressiooni Ukraina vastu, millega miseks seaduslik alus. Lisaks loodi muudatustega rikutakse jämedalt Ukraina territoriaalset terviklik- soodustused nende lühiajalisele töötamisele ning kust, suveräänsust ja sõltumatust. eeldused sotsiaal-, tööturu- ja tervishoiuteenuste Koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniminis- saamiseks, et toetada Ukraina kodanike ja nende teeriumiga muudeti välismaalaste seadust kol- pereliikmete toimetulekut Eestis. mandatest riikidest pärit kvalifitseeritud välistöö- Eestis on seni olnud rahvusvahelise kaitse taotle- jõu paindlikumaks kaasamiseks, arvestades see- jaid aastas umbes 100. Alates sõja algusest juures tööturu vajadusi oskustööjõu järele, näiteks 24. veebruaril 2022 on rahvusvahelise kaitse tippspetsialistide soodsam palgakriteerium, kas- taotlejate arv kasvanud umbes 30 korda, st 2940 vuettevõttes töötamise reguleerimine ja uus inimeseni, ja ajutise kaitse direktiivi esmakordse tähtajaline elamisluba lühiajaliseks töötamiseks. rakendamise järel on lisandunud ligi 42 000 ajutise Selleks, et tasakaalustada välistööjõu kaasamise kaitse staatusega Ukraina sõjapõgenikku. Vene- lisavõimalusi ja maandada töötamise tingimuste maa sõjalise agressiooni tõttu Ukrainas ja ajutise väärkasutamise riske, lisati lisameetmed, et kont- kaitse rakendamise tõttu Euroopa Liidus tuli rollida migratsioonijärelevalves töötamise tingi- ootamatult ja lühikese aja jooksul luua ajutise muste täitmist: nõuetekohase töötasu maksmise kaitse andmise menetlus, arendada kiirkorras tagamine, nõuded tööajale ja juriidilise isiku vastu- riiklikku rahvusvahelise kaitse andmise registrit, tuse täpsustamine. Koostöös Haridus- ja Teadus- võtta kasutusele täiendavad teavituskanalid, luua ministeeriumiga muudeti õpirände regulatsiooni, saabujatele uued teabematerjalid ja tõhustada et pidurdada õpirände võimaluste väärkasutamist rahvusvahelise kaitse menetlemise süsteemi, ja riskiriikidest pärit kogukondade kasvu läbi õpi- prioriseerides Ukraina sõjapõgenikele täiendava rände. Muudatusi tehes arvestati, et säiliks vaja- kaitse andmist. 2022. aastal viidi lõpule andme- likud tingimused kõrghariduse rahvusvahelistu- baasi e-teeninduse keskkonna arendustööd ja miseks ja arendamiseks. hakati pikendama ajutise kaitse alusel antud Kodakondsuspoliitika ja kodakondsuse saamise elamislube. Ajutise kaitse rakendamine jätkub tingimused on jäänud samaks. 2022. aastal vähemalt kuni 04.03.2024 ja rakendamise muudeti aga kodakondsuse äravõtmise tingimusi pikendamise otsuse korral kuni 04.03.2025. paindlikumaks. Kodakondsuse seadust muudeti Ajendatuna Valgevene 2021. aastal korraldatud selliselt, et Vabariigi Valitsusel ei ole enam kohus- hübriidrünnakutest Leedu, Poola ja Läti välispiiride tust võtta Eesti kodakondsust isikult, kes on vastu võttis Riigikogu vastu seadusemuudatused, astunud välisriigi riigi- või sõjaväeteenistusse, et paremini ennetada ja tõkestada massilisest luure- või julgeolekuteenistusse või relvi valda- sisserändest, sh rände kuritarvitamisest, põhjus- vasse ja sõjaväeliselt korraldatud või sõjalisi tatud hädaolukorda. Ohu korral avalikule korrale harjutusi harrastavasse välisriigi organisatsiooni. või riigi julgeolekule saab edaspidi Politsei- ja See otsus muudeti kaalutlusotsuseks ehk Vaba- Piirivalveamet massilisest sisserändest põhjus- riigi Valitsus võib võtta kodakondsuse ära nendelt tatud hädaolukorras saata kiirelt tagasi välispiiri isikutelt, kelle teise riigi teenistusse asumine ebaseaduslikult ületanud välismaalased, kellel oli kujutab ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule. võimalik Eestisse siseneda selleks avatud piiri- 2022. aastal kasvas märgatavalt Eesti kodakond- punkti kaudu. Lisaks lihtsustati hädaolukorras suse taotlejate arv ja seda just Venemaa kodanike menetlustoimingute protokollimist ja nähti ette poolest. Kui 2021. aastal taotles Eesti kodakond- meetmed kohtukaebeõiguse väärkasutamise ta- sust 291 Venemaa kodanikku, siis 2022. aastal oli kistamiseks. neid juba 726. Määratlemata kodakondsusega isikuid, kes soovisid Eesti kodakondsust, see ei Koostöös Välisministeeriumiga töötati välja Vaba- mõjutanud: nende arv jäi enam-vähem samaks riigi Valitsuse sanktsioonina kehtestatud piirangud (2021. aastal 414, 2022. aastal 437). ■ Venemaa ja Valgevene kodanikele viisade ja täht- 41 Programmi tegevus 4.2. Migratsioonijärelevalve41 Venemaa Föderatsiooni algatatud sõjategevuse ebaseaduslikku Eestis viibimist, elamist ja tööta- tõttu Ukrainas järelkontrollis Politsei- ja Piirivalve- mist ning tagada, et välismaalased kasutavad neile amet veelgi põhjalikumalt Venemaa kodanike täht- antud viibimisõigusi, elamislube ja elamisõigusi ajalisi ja pikaajalise elaniku elamislube ning viis ning töötamise õigusi eesmärgipäraselt. Tänu läbi vajalikud loa kehtetuks tunnistamise menetlu- MIGISele on edaspidi võimalik teha tõhusamat sed. Rohkem keskenduti ka ajutise kaitse ja rah- migratsioonijärelevalvet. Andmekogu kasutusele- vusvahelise kaitse menetlustele, toetades nii eel- võtu tulemusena on riigil pidev ajakohane teadlik- kontrolli menetluste läbiviimist kui ka viies ellu kus ja kiirem reageerimisvõimekus selliste välis- muid migratsioonijärelevalve toiminguid. maalaste tuvastamiseks, kes ei vasta viibimis- aluse tingimustele ja eesmärgile. See omakorda Samuti valmistati ette õiguskeskkonna muuda- aitab tagada avalikku korda ja julgeolekut ning tused ja viidi ellu arendustegevusi, et võtta seda, et välismaalased viibivad Eestis seaduslikult 2023. aasta esimeses pooles kasutusele migrat- ja eesmärgipäraselt, täites seejuures kõiki kehtes- sioonijärelevalve andmekogu (MIGIS). Politsei- ja tatud tingimusi. ■ Piirivalveameti eesmärk on ennetada ja tõkestada Programmi tegevus 4.3. Isikute tõsikindel tuvastamine ja dokumentide välja andmine42 2022. aastal viidi läbi hange ja sõlmiti leping isikut ABISe biomeetriliste andmete – sõrmejälgede ja tõendavate dokumentide väljastamiseks välise näokujutiste – võrdluse võimekuse loomise ees- teenusepakkuja vahendusel. See võimaldab ini- märk on suurendada isiku tuvastamise ja isiku- mestel saada oma dokumendid edaspidi mugavalt samasuse kontrollimise turvalisust ning võidelda kätte Selveri infoletist. seeläbi senisest tõhusamalt kuritegevuse vastu. Lisaks valmistati ette ID1-vormingus dokumentide Arendati e-residendi digitaalse isikutunnistuse (ID-kaart, elamisloakaart, e-residendi digitaalne omajate järelkontrolli lahendust, et tagada lisa- isikutunnistus, diplomaatiline isikutunnistus) ja teabe kogumine isikute kohta, kelle riik lubab enda usaldusteenuse hange, et jätkuvalt tagada turva- ettevõtluskeskkonda ja digitaalsesse ökosüstee- liste ja kaasaegsete dokumentide väljaandmine mi. pärast olemasoleva lepingu lõppemist. Jätkati Samuti oli oluline areng Riigi Infosüsteemi Ameti ja automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi sertifitseerimisteenuse pakkuja SK ID Solutions AS (ABIS) rakendamisega ja võeti kasutusele näobio- sõlmitud mobiil-ID leping. Tänu sellele muutub meetriapõhine võrdlusteenus haldusmenetlustes. mobiil-ID taotlemine ja kasutamine lihtsamaks. ■ 41 Seotud eelkõige „Eesti 2035“ sihi „Riigivalitsemine“ muutusega D „Parandame riigi rahvusvahelist positsiooni ja tagame julgeoleku ning turvalisuse“. 42 Seotud eelkõige „Eesti 2035“ sihi „Majandus ja kliima“ muutusega C „Kujundame paindliku ja turvalise majanduskeskkonna, mis soodustab uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi“. 42 KOKKUVÕTE Olulisimad edusammud 2022. aastal 1. Rakendati esimest korda Euroopa Liidu ajutise kaitse direktiivi, kusjuures Eesti menetlus oli ja on kõige kiirem Euroopas. Loodi õiguskeskkond Ukraina kodanike ja nende pereliikmete Eestis viibimise, elamise ja toimetuleku toetamiseks. 2. Riiklik rahvusvahelise kaitse andmise register viidi uuele tehnilisele platvormile ja arendati ajutise kaitse menetlemise võimekust. 3. Venemaa Ukraina-vastase sõjalise agressiooni tõttu rakendati piiranguid Venemaa ja Valgevene kodanikele elamislubade ja viisade andmisele. 4. Muudeti välismaalaste seadust, et paindlikustada töörännet kvalifitseeritud välistööjõu kaasamisel ning tõkestada töö- ja õpirände tingimuste väärkasutamist. 5. Valmistati ette õiguskeskkonna muudatused ja viidi ellu arendustegevusi, et võtta 2023. aasta esimeses pooles kasutusele migratsioonijärelevalve andmekogu (MIGIS). Olulisimad väljakutsed aastatel 2023–2027 • Seadusliku rände õiguskeskkonna analüüs ja muudatuste tegemine, et lahendada regulatsiooni kitsas- kohad, toetada talentide ja investeeringute jõudmist Eestisse, pöörates samas tähelepanu rände väär- kasutuse ennetamisele ja tõkestamisele, ning tagada tõhusad menetlused. • ID1-vormingus43 isikut tõendavate dokumentide hanke läbiviimine ja lepingu sõlmimine. • Alternatiivse sertifitseerimisteenuse kasutuselevõtmine usaldusteenuse osutamiseks. Hetkel pakub riigile kõikide dokumentide (mobiil-ID, digi-ID ning ID- ja elamisloakaart) sertifitseerimis- ja usaldusteenust üks ettevõtja ning möödunud ID-kriis tõi välja, et riik peaks teenust toimepidevuse tagamiseks dubleerima või peaks teenus olema tagatud mitme poole kaudu. • Majutusteenuse kasutajate infosüsteemi kasutuselevõtmine majutusettevõtjate poolt, et tagada majutusteenuse kasutajate andmete kontrollimisega tõhusamalt avalikku korda ja julgeolekut ning ennetada kuritegevust. • Andmekogu ABIS täiemahuline kasutuselevõtmine. Andmekogu ABIS on keskne riiklik andmekogu, mille eesmärk on eri riiklikes menetlustes kogutud biomeetriliste andmete – näo- ja sõrmejäljekujutiste – töötlemine isiku tuvastamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks. • Migratsioonijärelevalve andmekogu (MIGIS) jätkuarendamine ja efektiivne rakendamine, et tõhustada riiklikku järelevalvet ning ennetada ja tõkestada Eestis viibimise, elamise ja töötamise reeglite eiramist. • Rändemenetlusi toetavate andmekogude, näiteks elamislubade ja töölubade registri, välismaalase lühiajalise töötamise registreerimise andmekogu ning viisaregistri arendamine ja uuendamine, et vähendada halduskoormust taotlejatele ja menetlejatele ning suurendada kasutajasõbralikkust ja automatiseeritust. • Toimetulek suurenenud rändesurve ja ajutise kaitse direktiivi rakendamisega tulenevalt Venemaa sõjalisest agressioonist Ukraina vastu. • E-residentsuse järelkontrolli tõhustamine. ■ 43 Näiteks ID-kaart ja elamisloakaart. 43  Foto: Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus MEEDE 5. Tark ja innovaatiline SMeede 5. Tark ja innovaatiline siseturvalisus siseturvalisus Meetme eesmärk: siseturvalisuse asutused on Meede koosneb kolmest programmi tegevusest. atraktiivsed tööandjad ja inimesed teevad 1. Tasemeõpe ja täienduskoolitus tähendusrikast tööd. Siseturvalisuse valdkonnas Sisekaitseakadeemias tegutsevad asjatundlikud, võimekad ja pühendu- nud inimesed. Siseturvalisuse tagamisel ollakse 2. Sisekaitseakadeemia teadus-, arendus- ja uuendusmeelsed, kasutatakse tarku ja innovaati- innovatsioonitegevus lisi lahendusi. 3. IKT teenuste pakkumine SIM valitsemisalast Meetme kirjeldus: keskendutakse personali, välja- väljapoole õppe, nutikate lahenduste ja innovatsiooni tervik- 2022. aasta olulisimad edusammud likule käsitlemisele. • Palgatõus: Siseministeeriumi Kui inimeste hoidmisel ja arendamisel ning inno- valitsemisala töötajate palgatõusuks vatsiooni edendamise võimekuse suurendamisel suunati 2022. aastal 11,7 miljonit eurot ja teadvustatakse võimalusi ja kõrvaldatakse takis- 2023. aastal enam kui 50 miljonit eurot. tusi, loob see eeldused, et neis kahes valdkonnas kasvab suutlikkus arengukava ja programmi ellu- • Sisekaitseakadeemiasse loodi kaugseire viimise ajal märkimisväärselt. teadus- ja arenduskeskus ning sisejulgeoleku instituudi teaduskeskus. 44 Ülevaade meetme eesmärkide saavutamisest Tegelik täitmine Sihttasemed Meetme mõõdikud44 Allikas 2020 2021 2022 2022 2023 2030 Ühele Sisekaitseakadeemia Sisekaitse- õppekohale esitatud avalduste akadeemia arv avalikul konkursil: - kõrgharidusõppes 5,0 4,28 3,15 ≥ 3,1 ≥ 3,0 ≥ 3,5 - kutseõppes 2,32 3,01 2,55 ≥ 2,8 ≥ 2,7 ≥ 2,2 Teadurite arv Sisekaitseakadeemia 3,5 3,5 7 7,5 12 16 sisejulgeoleku instituudis 2022. aastal esitati Sisekaitseakadeemiasse õppi- Päästeameti, 2022. aastal Politsei- ja Piirivalve- ma asumiseks mõnevõrra vähem avaldusi kui ameti ning Häirekeskuse innovatsiooniküpsust. kahel eelneval aastal. Avalduste rohkus ei ole Kõik kolm asutust asuvad teisel tasemel, mis kahtlemata eraldi eesmärk – sellest olulisem on, et tähendab, et organisatsioonil on innovatsiooni- kandideerima jõuaks just need õppurid, kelle jaoks janu, aktiivselt otsitakse viise innovatsiooni raken- on Sisekaitseakadeemia läbimõeldud osa karjääri- damiseks ja järjepidevalt kasvab innovatsiooni- teest ning kes hiljem on valmis ja motiveeritud kogemuste pagas. Innovatsiooniks on vaja kesk- asuma tööle siseturvalisuse valdkonnas. konda, mis seda soosib. Kõigi kolme organisat- siooni inimesed on innovaatilised. Sellele aitab 2022. aastal alustati Sisekaitseakadeemia teadus- kaasa organisatsioonikultuur, kuid järgmisele võimekuse kasvatamist. Selle eeltingimus on ini- küpsustasemele jõudmiseks tuleks võimaldada mesed, mistõttu oli 2022. aastal tähelepanu kesk- töötajatele rohkem aega arendustööks. Arenduses mes teadurite arvu kasvatamine. Sisejulgeoleku on kõige rohkem takistusi seotud IT arendamise- instituudis alustas tööd neli uut teadurit. Kõik ga. Selle probleemi lahendamiseks uuendas Sise- lisandunud teaduri ametikohad on rahastatud ministeerium 2022. aastal valitsemisala IKT aren- konkurentsipõhisest teadusrahast. duskorda. IKT-protsess on kirjeldatud alates ideest Siseministeerium töötas 2020. aastal innovatsioo- kuni rakenduseni koos erinevate protsessipoolte nisüsteemide arengu seiramiseks välja hindamis- õiguste ja kohustustega. Korra eesmärk on tagada metoodika, mis võimaldab hinnata asutuse muu- kokkulepitud arendustööde edukas valmimine.■ tumis- ja kohanemisvõimet. 2021. aastal hinnati Meetme eelarve 2022. a esialgne 2022. a lõplik 2022. a eelarve (tuhandetes eurodes) eelarve eelarve täitmine Meetme kulud 16 278 21 849 19 714 Meetme investeeringud 2 430 1 904 944 Programmi tegevuse 5.1 „Tasemeõpe ja 13 829 16 284 16 102 täiendkoolitus Sisekaitseakadeemias“ kulud Programmi tegevuse 5.2 „Sisekaitseakadeemia 1 044 2 883 1 804 teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevus“ kulud Programmi tegevuse 5.3 „IKT-teenuste 1 404 2 682 1 807 pakkumine SIM valitsemisalast väljapoole“ kulud 44 2023. aastal on kavas meetme mõõdikuid korrigeerida. 45  Programmi tegevuste 2022. aasta kulud (tuhandetes eurodes) 20 000 16 102 15 000 10 000 5 000 1 804 1 807 0 Tasemeõpe ja täienduskoolitus Sisekaitseakadeemia teadus-, arendus- IKT teenuste pakkumine SIMi Sisekaitseakadeemias ja innovatsioonitegevus valitsemisalast väljapoole 2021. aasta lõpus langetas Vabariigi Valitsus tegevuse toetamiseks. Rahastamisotsused tehti otsuse toetada Sisekaitseakadeemia teadus- 2021. aasta lõpus, valitsemisalasisene konkurss võimekuse kasvu järgmisel neljal aastal. Uute teadus- ja arendustegevuse tellimiseks viidi läbi ametikohtade täitmine võttis aega, sh oli vaja 2022. aasta veebruaris ning osa tellitud töödest kuulutada välja uute teadurite konkursid ning luua võetakse vastu 2023. aastal. 2023. aasta teadus- kaugseire teadus- ja arenduskeskus. raha otsused langetati aga koos riigieelarve koostamisega, mistõttu oli võimalik raha kasu- 2022. aastaks eraldati valitsemisaladele esimest tamise täpsemad otsused langetada juba enne korda valemi põhjal raha teadus- ja arendus- eelarveaasta algust. ■ Programmi tegevuste elluviimisest Programmi tegevus 5.1. Tasemeõpe ja täiendkoolitus Sisekaitseakadeemias45 Sisekaitseakadeemias õppis 2021/2022. õppeaas- madalas määras (kutseõppes 8% ja kõrghariduses tal tasemeõppes 986 õppurit. 9%) võrreldes Eesti keskmiste näitajatega (20,3% ja 11,7%). Õppurite arv Sisekaitseakadeemias Suurimaid muutusi tehti päästekorraldaja õppes, 1200 sest varem on mitmed vastuvõtukonkursid sellel 1000 erialal ebaõnnestunud. Arvestades viimase kahe 800 376 369 339 aasta analüüsidega kohandati õppekava ja õppe- 600 korraldust, et tagada Häirekeskusele vajalike 400 586 580 647 oskustega töötajad. 2022. aasta lõpus asutati 200 päästekorraldaja eristipendium, mille eesmärk on 0 2020 2021 2022 populariseerida päästekorraldaja eriala, tõsta õppurite õpimotivatsiooni ja õppetööle pühendu- Üliõpilaste arv Kutseõppurite arv mist, vähendada õppimise kõrvalt erialavälisel tööl käimist ning motiveerida õppureid pärast õpingute Joonis. Õppurite arv Sisekaitseakadeemias 2020– lõppu töötama valitud erialal Häirekeskuses. 2022 (allikas: Haridussilm 10.11.2022) Muudatused olid tulemuslikud, sest 2023. aastal Neile lisanduvad eksternina tasemeõppes osale- alustas uus grupp päästekorraldajaid. jad, mikrokraadiprogrammides õppijad ja vaba- Siseministeeriumi eestvedamisel ja Euroopa Ko- kuulajad. Sisekaitseakadeemia pakub õppuritele misjoni rahastuse toel viidi läbi ulatuslik uuring, paindlikke õppimisvõimalusi, personaalset lähe- mille eesmärk oli selgitada, milliste oskuste ja nemist, toetusi ja asjakohast tugisüsteemi. See pädevusega inimesi vajavad politsei, prokuratuur peegeldub ilmekalt ka õpingute katkestamise ja kohtud, et tulla toime kiirelt kasvava küber- 45 Aitab kaasa eelkõige „Eesti 2035“ sihi „Ruum ja liikuvus“ muutusele B „Planeerime ja uuendame ruumi ja teenuseid terviklikult ja kvaliteetselt ning ühiskonna vajaduste, rahvastiku muutuste, tervise, turvalisuse, elurikkuse ja keskkonnahoiuga arvestavalt“ ning sihi „Riigivalitsemine“ muutustele A „Suurendame valitsemise ühtsust ja tagame sujuva riigi toimimise“ ja D „Parandame riigi rahvusvahelist positsiooni ja tagame julgeoleku ning turvalisuse“. 46 kuritegevusega. Siseministeeriumi teemadest sai loodi tuleohutuse mikrokraadiprogramm, millel enim tähelepanu politseinikele kvaliteetse ning alustasid esimesed 22 õppijat 2023. aasta jätkusuutliku baas- ja täiendõppe tagamine Sise- alguses. kaitseakadeemias, arvestades küberkuritegevuse Täiendõppe maht kasvab Sisekaitseakadeemias tulevikutrende. Uuringu viis läbi HAUSi rahvusva- igal aastal. Hoolimata sellest, et 2022. aasta keva- heline instituut koostöös Soome siseministeeriumi del oli täiendõppe läbiviimine piiratud koroona- ja politseikolledži ekspertidega. Projekti käigus viiruse tõttu, ületas selle maht selgelt ka koroona- koostati põhjalikud ettepanekud ja metoodika, viiruse-eelset aega. mille alusel saab hakata Eestis vajalikku võimekust üles ehitama. Sisekaitseakadeemia täiendõpe 9000 Sisejulgeoleku instituudi eestvedamisel algas 7846 8000 2022. aastal Erasmus+ projekt rahvusvahelise 7000 5899 hübriidohtude vastu võitlemise magistriõppe kava 5801 6000 4932 väljatöötamiseks ja koostööks kõrghariduse vald- 5000 konnas. Projekt on Sisekaitseakadeemiale märgi- 4000 line, kuna akadeemia on projekti HYBRIDC46 juhtiv 2628 3000 2155 2185 1823 partner – see on esmakordne nii suuremahulises 2000 kõrgharidusprojektis. Projekti partnerid on Myko- 437 359 374 604 1000 las Romerise Ülikool Leedust ja Horvaatia sise- 0 ministeeriumi politseiakadeemia. Projekt kestab 2019 2020 2021 2022 kolm aastat ning selle jooksul arendatakse ja koolituste arv koolituspäevade arv osalejate arv toetatakse kõrgkoolide teadurite ja õppejõudude, kuid ka Euroopa Liidu asutuste vahelist koostööd. Joonis. Sisekaitseakadeemia täiendõpe 2019–2022 Projekti olulisim eesmärk on töötada välja rahvus- (allikas: Sisekaitseakadeemia) vaheline hübriidohtude vastu võitlemise magistri- 2022. aastal toimus 93 päästekolledži õpisünd- õppe aastane programm ja mikrokraadid ning viia must, 8 avatud loengut loengusarjas „Turvaline läbi hübriidohtude teadusuuringuid. 7.–11. novem- Eesti“, 57 Frontexi koolitust (lisaks sellele veebi- bril 2022. aastal toimus Sisekaitseakadeemias seminarid ja avatud registreerumisega veebi- projekti raames rahvusvaheline kõrgetasemeline koolitused), 65 Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse koolitus „Hybrid threats and models of their Ameti koolitust ja 12 sisejulgeoleku instituudi appearance“47. teadussündmust. Kõige rohkem osales täiend- 2022. aastal avati Sisekaitseakadeemias esime- õppes Päästeameti teenistujaid: 3352 korda, mis sed mikrokraadiprogrammid sisejulgeoleku ma- on 43% kõikidest õppes osalejatest. Teisel kohal oli gistriõppe kava alusel: „Julgeolekuohud“, „Kriisi- Justiitsministeerium (sh vanglateenistus 1693 reguleerimine“, „Ohtude ja konfliktide analüüs“ ning korda), kelle teenistujad moodustasid 22% kõiki- „Ühiskonna õiguskaitse“. Õppima asus 12 inimest. dest õppes osalejatest. ■ Päästeteenistuse kõrgharidusõppe kava alusel Programmi tegevus 5.2. Sisekaitseakadeemia teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevus48 Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudi tea- rentsipõhisele teadusrahastusele veel neli teaduri durite koosseis laienes 2022. aastal märgatavalt. ja üks teaduskoordinaatori ametikoht. Teadurite Lisaks seni riigieelarvelisel rahastamisel olnud uurimisvaldkonnad katavad kriiside uurimist ja neljale teaduri või nooremteaduri ja ühele teadus- kerksusteemasid, küberjulgeolekut ja tehisintellek- koordinaatori ametikohale lisandus tänu konku- ti, (info)tehnoloogia ja virtuaalse ruumi arenguid, 46 Lisainfo: https://www.sisekaitse.ee/et/projekt-hybridc-uus-valjakutse-sisekaitseakadeemiale. 47 Lisainfo: https://www.sisekaitse.ee/et/ingliskeelne-koolitus-hybrid-threats-and-models-their-appearance. 48 Aitab kaasa eelkõige „Eesti 2035“ sihi „Riigivalitsemine“ muutustele A „Suurendame valitsemise ühtsust ja tagame sujuva riigi toimimise, C „Suurendame teaduse mõjusust ja mitmekesisust, hoides teaduse kõrget taset“ ja D „Parandame riigi rahvusvahelist positsiooni ja tagame julgeoleku ning turvalisuse“. 47 radikaliseerumise ja terrorismi vastast võitlust, 2022. aasta aprillis loodi Sisekaitseakadeemia hübriidohte, Balti riikide turvalisust ja julgeolekut, kaugseire teadus- ja arenduskeskus. Tänaseks on Venemaa julgeolekuprotsesside mõju Eesti turva- keskus komplekteeritud ning selle teemavald- lisusele ja julgeolekule ning Hiina mõju siseturva- konnad on kaugseire platvormide tundmine ja lisusele. Lisaks teaduritele on sisejulgeoleku insti- mehitamata õhusõidukite käitamine; elektrooniline tuudis ka piiriturvalisuse nõunik, kes osaleb tea- side ja selle häirimine, näiteks droonitõrjeks; küber- dustöös osaliselt. turvalisus; andmehõive- ja andmetöötlus; teadus- ja arendustöö ning projektijuhtimine. Selleks, et lõimida paremini teadurite pädevust, toetada valitsemisala ja kasutada paremini ära 2022. aastal arendas kaugseire teadus- ja aren- teadustegevuse võimalusi, tehti 2022. aastal duskeskus nii riigisisest kui ka rahvusvahelist ettevalmistusi sisejulgeoleku instituudi koos- koostööd. Sõlmiti koostöölepingud Eesti Lennu- seisus teaduskeskuse moodustamiseks. Teadus- akadeemia ja Kaitseväe Akadeemiaga, samuti on keskus alustas tegevust 01.01.2023 ning selle ettevalmistamisel koostööleping Keskkonnaame- ülesanded on kujundada julgeoleku- ja turvalisus- tiga. Koostöös Eesti Lennuakadeemiaga loodi me- teaduse Tallinna koolkond, viia läbi ja avaldada hitamata õhusõidukite käitamise organisatsioon, kõrgetasemelisi uuringuid, toetada teadustööga avati teadus- ja arendustegevuseks oluline mehi- siseturvalisuse praktiliste probleemide lahenda- tamata õhusõidukite test- ja treeningala ning mist, teha rahvusvahelist ja riiklikku koostööd valmistati Sisekaitseakadeemia töötajaskonnast teiste uurimisasutustega ning tutvustada sise- ette kaugpiloodid. Keskuse ekspert osales kordu- julgeoleku teadusvaadet ühiskonnas. valt erinevatel rahvusvahelistel konverentsidel teemakohaste ettekannetega. Jätkus teadusajakirjade väljaandmine. 2022. aas- tal ilmusid Sisekaitseakadeemias kord aastas Mehitamata õhusõidukite masinaparki täiendati ilmuv „Proceedings of EASS“49 ja kaks korda kahe tipptasemel lennuvahendi ning nende juurde aastas ilmuv „Turvalisuskompass“50. Lisaks andis kuuluva teadustööd ja seirevõimalusi avardava sisejulgeoleku instituut regulaarselt välja Sise- sensoorikaga. Tegemisel on mitu uuringut, näiteks kaitseakadeemiale ja partnerasutustele suunatud uuring mehitamata õhusõiduki, laserskanneri ja Sisekaitseakadeemia teadusuudiste infokirja.51 fotokaamera kasutamisest sündmuspaiga kaar- distamisel ning uuring liikuvusandmete kasutami- Sisekaitseakadeemia korraldas mitmesuguseid se võimalustest mehitamata õhusõiduki missiooni (teadus)sündmusi valdkondlikult aktuaalsetel tee- planeerimisel. madel. Näiteks, 2022. aastal korraldati veebi- seminar „Afganistani kriis: võõras mure või Siseministeerium sai 2022. aastal riiklikku teadus- terendav sisejulgeolekuoht Eestile?“, Euroopa ja arendustegevuse baasrahastust 355 200 eurot. rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkti konverents Siseturvalisuse valdkonna uuringute ning arendus- „Innovatsioon rändes – otsides uuenduslikke ja innovatsiooniprojektide vajadused koguti kokku lahendusi“, veebiseminar „Lessons from the kõigilt valitsemisala asutustelt. Rahastusotsuste Belarusian Border Crisis“, Finantskolledži esimene tegemisel lähtuti Siseministeeriumi valitsemisala teadusseminar, veebiseminar „Hiina RV kui strateegilistest eesmärkidest ja asutuste priori- julgeolekuoht Venemaa-Ukraina sõja kontekstis: teetsetest tegevussuundadest. Kuigi vajadused praegune seis ja tulevikuperspektiivid“ ja ületasid eelarvevõimalusi kolm korda, on riiklik hübriidkonverents „Venemaa ja terrorism“. Samuti teadus- ja arendustegevuse baasrahastus oluline toimus iga-aastane Sisekaitseakadeemia aasta- võimendus siseturvalisuse valdkonnas targa ja konverents, sel korral pealkirjaga „Turvalisuse tõenduspõhise poliitika kujundamiseks ja ellu- haridus ja haridus turvalisuses“. viimiseks. ■ 49 Peatoimetaja Raul Savimaa, tegevtoimetaja Triin Rätsepp, ETISe klassifikaator 1.2. 50 Peatoimetaja Jaanika Puusalu, tegevtoimetaja Triin Rätsepp, ETISe klassifikaator 1.3. 51 2022. aastal Sisekaitseakadeemias ilmunud publikatsioonide ja rakendusuuringutega on võimalik tutvuda veebilehel https://www.sisekaitse.ee/et/teadustegevus-ja-muu-publitseerimine. 48 Programmi tegevus 5.3. IKT-teenuste pakkumine SIM valitsemisalast väljapoole Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskes- diametile ja Rahapesu Andmebüroole. SMIT tagas kus (SMIT) pakkus teenuseid lisaks Siseministee- teenuste töökindluse ja positiivne on, et teenuse- riumi valitsemisalale ka teistele valitsemisaladele. kasutajate rahulolu oli 2022. aastal samuti kõrge SMIT osutas 13 teenust, näiteks väärteomenetlu- (82%, 2021. aastal 77%). ■ se portaali teenus ning mitu IKT-teenust Transpor- MEETME „TARK JA INNOVAATILINE SISETURVALISUS“ KOKKUVÕTE Olulisimad edusammud 2022. aastal 1. Palgatõus: Siseministeeriumi valitsemisala töötajate palgatõusuks suunati 2022. aastal 11,7 miljonit eurot ja 2023. aastal enam kui 50 miljonit eurot. 2. Sisekaitseakadeemiasse loodi Sisekaitseakadeemia kaugseire teadus- ja arenduskeskus ning sisejulge- oleku instituudi teaduskeskus. Olulisimad väljakutsed aastatel 2023–2027 • Siseturvalisuse ja sisejulgeoleku asutuste reageerimissuutlikkuseks ning erinevate ohtude, õnnetuste ja kriisidega toimetulemiseks ja nende ennetamiseks peame tagama piisaval arvul töötajaid. Selleks peame pakkuma töötajatele väärilist töötasu, soodustama töötajate füüsilise ja vaimse tervise hoidmist ning välja õpetama tänasest suuremas mahus töötajaid. Siseturvalisuse pakkumisel on oluline, et meie teenistujaid on asjatundlikud, võimekad ja pühendunud inimesed, kes saavad oma töö eest väärilist tasu. Väljaõppes kasutame parimaid eksperte. • Peame garanteerima piisavas mahus õppekohti, kvaliteetsel ja moodsal tasemel õppe ning õppimistingimused. Selleks arendame taristut rahvusvaheliselt õppe-, teadus- ja innovatsioonikoostöö võimestamiseks Väike-Maarjas, Narvas ja Tallinnas. Rikastame kaasaegsete tehnoloogiliste lahendustega õpi- ja treeningkeskkondi ning jätkame olemasolevate nutikat kasutust. Esmajärjekorras tuleb välja arendada Väike-Maarja harjutusväljak ja Sisekaitseakadeemia Tallinna õppekompleksi ühiselamud. • Sisekaitseakadeemia teadus- ja arendusvõimekuse suurendamine ja jätkusuutlikkus. Muudame Sise- kaitseakadeemia tugevaks turvalisuse ja julgeoleku teadussuundumuste kujundajaks ning saavutame teadusasutuseks evalveerimise. Järgneva kolme aasta eesmärk on Sisekaitseakadeemia teadus- ja arendusvõimekuse väljaarendamine lähtuvalt siseturvalisuse strateegilistest arenguvajadustest ning selle jätkusuutlikkuse kindlustamine nii riiklikult kui ka rahvusvaheliselt. • Sisekaitseakadeemia rolli täpsustamine kriiside ennetamisel ja kriisidele reageerimisel. Kavas on luua terviklik kontseptsioon, milline on Sisekaitseakadeemia roll kriiside ennetamisel nii taseme- ja täiend- õppes kui ka teadus- ja arendustegevuses ning milliseid võimalusi saab Sisekaitseakadeemia pakkuda kriisidele reageerimisel. ■ 49 Siseministeerium www.siseministeerium.ee/stak2030 52  KÄSKKIRI 31.05.2023 nr 1-3/82 „Siseturvalisuse 2022. aasta tulemusaruanne“ kinnitamine Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a määruse nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus“ § 23 lõike 2 punkti 1 alusel ning lähtudes Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määruse nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“ § 16 lõikest 1 Kinnitan aruande „Siseturvalisuse 2022. aasta tulemusaruanne“. (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister Lisa. Siseturvalisuse 2022. aasta tulemusaruanne