Riigihangete vaidlustuskomisjon
e-post:
[email protected]
Kuupäev digiallkirjas
Hankija: Tartu Ülikool
Registrikood 74001073
Ülikooli 18, 50090 Tartu
Hankija esindaja: Tuuli Ilula
E-post:
[email protected]
Telefon: 737 6632
Vaidlustaja: Metacenter OÜ
Registrikood 12806932
Umbapõllu, Karuste küla, Saare maakond 93241
E-post:
[email protected]
BestEst Weld OÜ
Registrikood 12647913
Aasa põik 2, Orissaare alevik, Saare maakond 94601
Vaidlustaja esindaja: vandeadvokaat Marko Mehilane
Advokaadibüroo HEED Entsik
E-post:
[email protected]
Kolmas isik: OÜ JMK Marine
Registrikood 10478211
Reinu tee 7a, Viimsi Vald 74011
E-post:
[email protected]
HANKIJA VASTUS
vaidlustaja 25.05.2023 täiendavale seisukohale
1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Käesolevaga esitab hankija omapoolsed vastused vaidlustaja 25.05.2023 täiendavale
seisukohale. Hankija jääb kõikide oma eelnevalt esitatud seisukohtade juurde ning ei nõustu
vaidlustaja tõlgendusega tehnilise kirjelduse (TK) punktis 3.9 sätestatud nõude kohta ega
väidetega kolmanda isiku tekiala suuruse mittevastavuse kohta. Hankija on seisukohal, et
vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamine ning kolmanda isiku pakkumuse vastavaks ja edukaks
tunnistamine oli õiguspärane.
2. HANKIJA TÄIENDAVAD SEISUKOHAD
2.1. Vöörisuunaliste akende kalde nõudele vastavus
Alustuseks soovib hankija rõhutada, et TK punktis 3.9 sätestatud nõue ei näinud ette mitte
üksnes seda, et paadi esiklaasi asetus on negatiivse kaldega, vaid tingimus nägi ette, et hanke
1
objektiks oleva paadi vöörisuunalised aknad/klaasid pidid olema null- või negatiivse kaldega.
Kuigi ei vaidlustaja ega kolmas isik pole hankes pakkunud nullkaldega esiklaasi, siis on tähtis,
et TK-s sätestatud nõuete korrektselt mõistmise jaoks loeksid kõik hankemenetluses osalejad
hankija poolt sätestatud tingimusi terviklikuna. Paraku on hankija hinnangul nii vaidlustaja kui
ka vaidlustaja eksperdid vaidlusalusest tingimusest valesti aru saanud just seetõttu, et TK
punktis 3.9 sätestatud nõuet ei ole loetud ühe tervikuna ning on keskendutud üksnes negatiivse
kalde tõlgendamisele.
Seda nimelt ilmestab selgelt asjaolu, et kõikide vaidlustaja poolt kaasatud ekspertide seletustes
on hoolikalt välditud nullkalde defineerimist. Ometi on see vaidlusaluse TK tingimuse
korrektseks mõistmiseks väga tähtis tingimuse osa. Hankija poolt TK-s esitatud nõue null- või
negatiivse kaldega esiklaasi kohta ei ole juhuslik sõnastus. Nagu on hankija juba oma
18.05.2023 vaidlustuse vastuses ka selgitanud, siis võis hankes pakkuda ka vertikaalselt
asetsevat ehk nullkaldega esiklaasi. Kui aga lähtuda vaidlustaja ja vaidlustaja ekspertide poolt
toodud negatiivse kalde selgitustest, siis iga seletuse korral tähendaks nullkalle hoopiski
horisontaalset joont. On aga ilmselge, et horisontaalne joon ei saa olla esiaknaks/-klaasiks ning
hankija ei ole horisontaalse asetusega esiklaasi hankes ka soovinud.
Näiteks vaidlustaja täiendavates seisukohtades välja toodud joonis nr 3:
Nullkallet tähistaks sellel joonisel x`-x telg.
Kuivõrd vaidlustaja ei ole esiklaasi kohta sätestatud nõuet käsitlenud ühe tervikuna, siis ongi
tingimuse tõlgendamisel jõutud tulemuseni, mida kirjeldavad hästi vaidlustaja enda sõnad:
„määran endale sobiva tingimuse ja hakkan selle omaseatud tingimuse võimalikku tähendust
käsitlema.“ Ehk teisisõnu on tulemuseks hetkel see, et vaidlustaja on täielikult mööda
vaadanud asjaolust, et nende poolt toodud selgitused negatiivse kaldega esiklaasi kohta
tähendavad ühtlasi seda, et hankes oleks võinud justkui pakkuda ka horisontaalse asetusega
esiklaasi.
Kuivõrd eelnevast tulenevalt on selge, et vaidlustaja eksperdid ei ole oma selgituste andmisel
käsitlenud TK punktis 3.9 toodud nõuet terviklikuna, siis ei ole ka nende poolt antud tingimuse
tõlgendused negatiivse kalde nõude mõistmiseks hetkel asjakohased.
Hankija soovib rõhutada, et ükski käesoleva vaidluse raames selgitusi andnud ekspert ei ole
kindlasõnaliselt väitnud, et „negatiivse kalde“ puhul oleks tegemist konkreetse laevaehituse
erialaterminiga. Ka vaidlustaja enda eksperdid on väitnud, et tegemist on nii-öelda
vabakirjeldusega, mille puhul võib tekkida kaheti tõlgendamist. Seejuures aga on tähtis
rõhutada, et hankija hinnangul võiks tingimuse kaheti tõlgendamise võimalust möönda üksnes
2
juhul, kui hankija oleks tingimuse seadmisel piirdunud üksnes järgneva sõnastusega:
„Vöörisuunalised aknad/klaasid negatiivse kaldega.“ Kui tingimus oleks olnud sõnastatud
selliselt, siis võiks möönda vastavalt Mihkel Kõrgesaare poolt viidatud SOLAS regulatsioonide
selgitusele, et kaheti tõlgendamist saaks vältida, kui pelgalt negatiivse ja/või positiivse kalde
asemel kirjeldatakse akna asendit pikemate kirjeldavate lausetega. Hetkel aga olukord selline
ei ole. Hankija on vaidlusaluse tingimuse sõnastanud selliselt, et vöörisuunalised aknad/klaasid
pidid olema null- või negatiivse kaldega. Ja nagu eelnevalt on juba viidatud, siis välistab TK
p 3.9 tingimuse sõnastus konkreetselt selle, et negatiivset kallet saaks defineerida selliselt nagu
vaidlustaja seda teinud on tõusva ja langeva joone kaudu.
Täiendavalt soovib hankija välja tuua, et vaidlustaja poolt välja toodud autorataste joonist
(vaidlustaja täiendavate seisukohtade joonis nr 2) ei saa käesolevas vaidluses käsitleda
asjakohasena. Joonist nr 2 on võimalik vaadelda nii auto eest- kui auto tagantvaatest ja sõltuvalt
sellest on ka iga kord kalle erinev. Seejuures ei räägita autorataste näite puhul ka üldse nurgast
või kaldest vaid kumerusest (camber). Samuti on võimalik sama pilti leida ka täpselt
vastupidise kaldega, nt:
Kõikidele argumentidele tuginedes on hankija seisukohal, et vaidlusaluse tingimuse tervikliku
lugemise korral on hetkel ainuvõimalik tõlgendus just see, et negatiivse kaldega esiklaas saab
tähendada üksnes /-suunalist kallet. Hankija on juba eelnevalt 18.05.2022 vaidlustuse
vastuses esitanud ka kõik tehnilised selgitused sellise tõlgenduse õiguspärasuse kohta ning neid
enam siinkohal üle kordama ei hakka.
Küll aga kuna vaidlustaja on püüdnud erinevate tõenditega järjepidevalt näidata, et selline
hankija väidetavalt „vastupidine käsitlus“ on midagi novaatorlikku ja justkui mitte keegi teine
laeva- ja paadiehituse valdkonnas peale hankija ja kolmanda isiku ei saaks sellise tõlgenduse
peale üldse tullagi, siis on hankija hinnangul paslik siinkohal tuua näiteks täiesti sõltumatu
(kuid seejuures asjakohase) asitõendina ühe suurima paaditootja Benetau paadi kohta käiv
kirjeldus koos illustreeriva pildiga paadi esiaknast1:
1
Täismahus tekst kättesaadav https://barcheamotore.com/beneteau-grand-trawler-62/?lang=en
3
Hankija jääb seega eelnevast tulenevalt oma seisukoha juurde, et TK punktis 3.9 toodud
tingimuse tervikliku lugemise korral tähendab negatiivse kaldega esiaken /-suunalist kallet
ning vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamine ning kolmanda isiku pakkumuse vastavaks
ja edukaks tunnistamine oli seega õiguspärane.
2.2.Tekialade mõõtmete nõudele vastavus
Kolmanda isiku vööri tekialade mõõtmete nõuetele vastavuse kohta on hankija andnud oma
selgitused 25.05.2023 esitatud täiendavate seisukohtade raames. Hankija jääb oma esitatud
seisukohtade juurde ning ei pea vajalikuks siinkohal neid täismahus uuesti üle korrata.
Täiendavalt soovib hankija märkida, et ei nõustu vaidlustaja väitega, mille kohaselt tuleb
pakkumuse muutmiseks ja korrigeerimiseks lugeda olukorda, kus hankemenetluse objektiks
oleva eseme tehnilistele nõuetele vastavus saavutatakse ümberehituse tulemusel. Sellise
lähenemise korral tuleks võrdlusena ka näiteks ehitus- või renoveerimishangetes lugeda
hankija tingimustele vastava hoone ehitamist/renoveerimist esialgse pakkumuse muutmiseks
ja korrigeerimiseks, kuna pakkumuse esitamise hetkel veel tegelikult ei eksisteeri hankija
nõuetele vastavat hoonet. Selline käsitlus oleks aga ilmselgelt hanke objekti silmas pidades
täiesti ebamõistlik.
Ka vaidlustaja ise on oma täiendavates seisukohtades viidanud, et „Hanke esemeks on paadi
valmistamine ja tarnimine.“ Samuti on hankija juba eelnevalt välja toonud, et kuna
hankemenetluses oli pakkujate ülesandeks pakkuda hankija poolt ette nähtud spetsiifilistele
tingimustele vastav mootorpaat (koos haagisega), siis selliste hanketingimuste puhul ongi
tavapärane, et tehakse ettevõtte valikus olevale standardpaadile (või ka haagisele) täiendavaid
ümberehitusi, et tagada mõnele spetsiifilisele nõudele vastavus. Kuid selliste täienduste
4
tegemine ei saa tähendada, et tegemist oleks olemuslikult automaatselt prototüübi
pakkumisega.
Arusaadavalt ei pruugi käesoleva hanke objekti olemusest tulenevalt reaalselt olla võimalik
tagada paadi (ja/või ka haagise) vastavus esitatud nõuetele juba pakkumuse esitamise hetkel.
Seega pakkumuste kontrollimisel tugineb hankija pakkujate poolt pakkumustes toodud
andmetele ja dokumentidele, arvestades kõiki pakkujate poolt esitatud kinnitusi selle kohta, et
pakkujad suudavad hankes pakkuda paati ja haagist, mis vastab hankija pool esitatud
spetsiifilistele nõuetele.
Vaidlustaja seisukohtadest nähtub, et kolmanda isiku pakkumuse mittevastavust püütakse
tegelikkuses tõendada selliste tõlgenduste abil, mida vaidlustaja enda pakkumusele ei kohalda.
Nimelt kui hankija ignoreeriks vaidlustaja poolt pakkumuses esitatud andmeid ja antud
kinnitusi ning teeks vaidlustaja poolt pakutava paadi mudeli kohta iseseisvat uurimistööd
internetis, on vaidlustaja poolt pakutavas paadi mudelist võimalik leida näiteks video, millest
samuti nähtub, et ka vaidlustaja enda poolt pakutav paat ei tule tehasest välja täpselt selliselt,
et hankija poolt sätestatud tingimuste täitmise jaoks ei oleks vaja teha ümberehitust eeldavaid
toiminguid/seadmete paigaldusi. Kui pidada korrektseks vaidlustaja käsitlust, et iga
standardpaadile tehtava ümberehituse näol on tegemist nii pakkumuse muutmise ja
korrigeerimise kui ka prototüübi pakkumisega, ei oleks hankijal võimalik ka vaidlustaja
pakkumust vastavaks tunnistada.
Hankija soovib tähelepanu juhtida ka sellele, et prototüüpide registris arvele võtmine2 nõuab
teatud erireeglite täitmist (võrreldes seeriatootmises transpordivahendi arvele võtmisega).
Seega iga ümberehitus või täiendus pakkujate valikus olevale standardpaadile ei ole
tõlgendatav kui prototüübi pakkumisena. Vastasel juhul leiaks hankija end olukorrast, kus
hankemenetluses kas ei laekuks ühtegi pakkumust või tuleks kõik pakkumused mittevastavaks
tunnistada.
Nagu on hankija ka juba oma eelnevates seisukohtades välja toonud, siis tulenevalt
vaidlusaluse hanke objekti iseloomust on hankijal võimalik pakkumuste kontrollimisel lähtuda
üksnes pakkumustes esitatud andmetest ja kinnitustest, kuivõrd mõne erinõude täidetavus
võidakse saavutada alles ümberehituse tulemusel. Samuti ei saa hankija hinnangul hanke
objekti arvesse võttes olla hetkel aktsepteeritav selline lähenemine, et iga standardpaadi
ümberehitus või täiendus saaks tähendada pakkumuse muutmist või korrigeerimist. Veelgi
enam ei saa hankija nõuetele vastavuse tarbeks paadile ümberehituse või täienduse tegemine
tähendada, et pakutava paadi näol oleks tegemist prototüübiga.
Seega eelnevast tulenevalt jääb hankija oma seisukoha juurde, et kolmanda isiku pakkumuse
vastavaks ja edukaks tunnistamine on õiguspärane ning vaidlustaja väited kolmanda
isiku pakkumuse mittevastavuse kohta on alusetud ja põhjendamatud.
3. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED
3.1. Hankija on esitanud täiendavad seisukohad tähtaegselt.
4. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes RHS § 197 lõige 1 punktist 4 palub hankija
vaidlustuskomisjonil:
4.1. jätta vaidlustus täies ulatuses rahuldamata (RHS § 197 lg 1 p 4);
2
Lähemalt: https://www.transpordiamet.ee/tuubikinnitused
5
4.2. jätta vaidlustusmenetluses kantud kulud vaidlustaja kanda.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tuuli Ilula
hankeosakonna juhataja
6