EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: SOM/23-0723 - Sotsiaalkaitseministri 18. septembri 2022. a käskkirjaga nr 119 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Eesti inimeste pensionialase teadlikkuse suurendamine“ muutmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 15.06.2023 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8d7b2388-7e90-4851-917c-6ae2c6f80d6b
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8d7b2388-7e90-4851-917c-6ae2c6f80d6b?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main
EELNÕU
12.05.2023
MINISTRI KÄSKKIRI
nr
Sotsiaalkaitseministri 18. septembri 2022. a
käskkirjaga nr 119 kinnitatud toetuse andmise
tingimuste „Eesti inimeste pensionialase
teadlikkuse suurendamine“ muutmine
Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide
rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel ning kooskõlas sotsiaalkaitseministri 18.
septembri 2022. a käskkirjaga nr 119 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Eesti inimeste
pensionialase teadlikkuse suurendamine“ punktiga 9.2 teen toetuse andmise tingimustes
järgmised muudatused:
1. Sõnastan avalehel elluviija ja rakendusasutuse järgmiselt:
„Elluviija
Sotsiaalministeerium (pensionipoliitika ja piiriülese sotsiaalkindlustuse osakond)
Rakendusasutus
Sotsiaalministeerium (nutika arengu toetamise osakond)“.
2. Täiendan punkti 1.1 punktiga 1.1.4 järgmiselt:
„1.1.4. Käskkirjaga reguleeritakse Eesti riigi 2023.–2026. aasta eelarvestrateegia heaolu
tulemusvaldkonna vanemaealiste programmi meetme „Vanemaealised on ühiskonnas
sotsiaalselt kaasatud, võrdselt koheldud ning majanduslikult hästi toime tulevad“ tegevuse
„Pensionisüsteemi kujundamine ja hüvitiste maksmine“ elluviimist.“.
3. Asendan punkti 2 esimeses lauses sõna „Sotsiaalkindlustusameti“ sõnaga
„Sotsiaalministeeriumi“.
4. Täiendan punkti 2 teise lõiguga järgmiselt:
„Tegevustes lähtutakse rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud 2021–2027 rakenduskava
tegevuste üldistest valikukriteeriumidest ja metoodikast. Toetatavate tegevuste valimiseks
kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodika vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a
määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika
fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ §-le 7.“.
5. Sõnastan punktid 2.1 ja 2.2 järgmiselt:
2
„2.1. Sotsiaalministeeriumi pensionitarkuse teenus
2.1.1. Tegevuse eesmärk
Tegevuse eesmärk on kujundada Sotsiaalministeeriumi pensionitarkuse teenus riiklikul
tasandil usaldusväärseks kolme pensionisamba üleseks infoallikaks, mis võimaldab
kallutamata pensioniinfo kättesaadavuse kaudu suurendada inimeste pensioniteadlikkust ning
toetada ja motiveerida nende pensionivalikuid, et saavutada piisav rahaline turvatunne
pensionipõlveks.
2.1.2. Tegevuse sisu
Piisavad teadmised pensionisüsteemist võimaldavad paremini planeerida isiklikke rahalisi
vahendeid ning annavad vastuse küsimusele, kui palju tuleks säästa, koguda ja/või
investeerida, et pensionieas oleks tagatud hea majanduslik toimetulek. Pensionitarkuse
teenus on I, II ja III pensionisamba ülene. Pensionitarkus tähendab arusaamist
pensionisüsteemi toimimisest ja selle võimaluste kasutamist selleks, et saavutada piisav
rahaline turvatunne pensionipõlveks.
Pensionitarkuse teenusel on rõhk praktiliste sammude astumisel. Oluline on olla kursis
pensioni ja maksusüsteemi arengutega, et kohandada enda pensioniplaneerimist muutuvatele
oludele vastavalt. Pensionitark inimene teab, kuidas on pensionisambad omavahel seotud,
kuidas mõjutavad lapsed ja erinevatel kutsealadel töötamine pensioni suurust ja pensionile
mineku aega, kuidas mõjutab pensioni suurust töölepinguga või avalikus teenistuses
töötamine ja kuidas ettevõtlusega tegelemine. Samuti hõlmab pensionitarkus teadmisi
maksusüsteemi mõjust erinevatele pensionisammastele. Oluline on olla kursis võimalike
arengutega ning kohandada oma pensioniplaneerimist muutuvatele oludele vastavalt.
Pensionitarkuse teenuse raames nõustatakse inimesi kõigi pensionisammaste võimalustest ja
kaasnevatest üldistest tingimustest, vajaduse korral antakse nõu selle kohta, kust saada
asjakohast lisainfot. Selgitatakse, kuidas kogumine erinevatesse pensionisammastesse võib
pensioni kogupilti mõjutada. Nõustamisteenus on kvaliteetne, asjakohane ja erapooletu ning
sobib eelkõige tööealistele. Pensionitarkuse nõustajad korraldavad asutustele, kollektiividele
ja huvirühmadele tasuta pensionitarkuse infotunde. Pensionitarkuse teenuse osutamisel
järgitakse vastutustundliku investeerimise põhimõtteid.
2.1.3. Tegevuse tulemus
Tegevuse tulemusel on lihtne, selge ja objektiivne pensioniinfo kättesaadav ja inimeste
pensioniteadlikkus paranenud.
2.1.4. Tegevuse sihtrühm
18-55-aastased isikud
2.1.5. Tegevuse abikõlblikkuse periood
01.01.2022–31.12.2027
2.2. Pensionitarkuse teenuse arendustegevused
2.2.1. Tegevuse eesmärk
Tegevuse eesmärk on tagada pensionitarkuse teenus (sh nõustamisteenus) kvaliteetse ja
kasuliku informatsiooni ning vajalike töövahenditega.
3
2.2.2. Tegevuse sisu
Tegevuse raames töötatakse välja avalikel teavitusüritustel, pensionipäevadel, infotundidel,
individuaalnõustamistel ja vebinaridel kasutatavad materjalid tulenevalt sihtrühma ja kuulaja
vanuselisest spetsiifikast ning pöördujate küsimustest. Samuti luuakse töövahendid, mis
toetavad inimesi isikliku sammasteülese pensioniseisuga tutvumisel ja pensionivalikute
tegemisel. Täiendatakse isikustatud pensionikalkulaatorit, mis aitab kaasa pensioniseisust
ülevaate saamisel ja prognooside tegemisel.
2.2.3. Tegevuse tulemus
Tegevuse tulemusel on välja töötatud infotundide, vebinaride ja individuaalnõustamiste sisu,
mida nõustamisteenuse osutamisel edukalt kasutada ning on olemas vajalikud töövahendid
nõustamisteenuse kvaliteetseks pakkumiseks.
2.2.4. Tegevuse sihtrühm
18-55-aastased inimesed.
2.2.5. Tegevuse abikõlblikkuse periood
01.01.2022–31.12.2027“.
6. Asendan punkti 3 tabeli järgmise tabeliga:
Näitaja nimetus ja Algtase Vahesihttase Sihttase Selgitav teave
mõõtühik (2024) (2027)
Meetmete Pensioninõustamise 0 440 980 Tegevuse 2.1 näitaja.
nimekirja infotunnid Näitaja sisuks on
väljundinäitaja toimunud infotunnid,
vebinarid ja
individuaalnõustamised.
Näitaja loetakse
saavutatuks, kui elluviija
esitab tõendi ürituse
toimumise kohta. Allikas
on elluviija aruanded.
TAT- Interaktiivsete ja 80 000 50% kasv 100% Tegevuse 2.1 näitaja.
spetsiifiline veebipõhiste kasutajat algtasemega kasvu Näitaja sisuks on
tulemusnäitaja tööriistade võrreldes algtasem interaktiivsete
kasutajate arvu kasv ega veebipõhiste tööriistade
võrreldes kasutajate arvu kasv
aastas. Näitaja tõendiks
on iga-aastane eesti.ee
pensioni
sündmusteenuse
kasutajate arv. Allikas on
elluviija aruanded.
7. Asendan TAT lisa käesoleva käskkirja lisaga (lisatud).
4
8. Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. veebruarist 2023. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
KINNITATUD
sotsiaalkaitseministri 31.05.2023
käskkirjaga nr 1.2-2/67-1
MUUDETUD
sotsiaalkaitseministri …..07.2023
käskkirjaga nr …..
Eesti inimeste pensionialase teadlikkuse suurendamine
Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood
01.01.2022–31.12.2027
Elluviija
Sotsiaalministeerium (pensionipoliitika ja piiriülese sotsiaalkindlustuse osakond)
Rakendusasutus
Sotsiaalministeerium (nutika arengu toetamise osakond)
Rakendusüksus
Riigi Tugiteenuste Keskus
SISUKORD
1. REGULEERIMISALA JA SEOSED EESTI RIIGI EESMÄRKIDEGA ............................................................................................. 3
1.1. SEOSED EESTI RIIGI EESMÄRKIDEGA ........................................................................................................................................... 3
2. TOETATAVAD TEGEVUSED ............................................................................................................................................... 3
2.1. SOTSIAALMINISTEERIUMI PENSIONITARKUSE TEENUS .................................................................................................................... 4
2.2. PENSIONITARKUSE TEENUSE ARENDUSTEGEVUSED ........................................................................................................................ 5
3. NÄITAJAD ........................................................................................................................................................................ 5
4. TEGEVUSTE EELARVE ....................................................................................................................................................... 5
5. KULUDE ABIKÕLBLIKKUS .................................................................................................................................................. 6
6. TOETUSE MAKSMISE TINGIMUSED JA KORD .................................................................................................................... 6
7. ELLUVIIJA KOHUSTUSED .................................................................................................................................................. 7
8. ARUANDLUS .................................................................................................................................................................... 7
9. TAT MUUTMINE............................................................................................................................................................... 8
10. FINANTSKORREKTSIOONI TEGEMISE ALUSED JA KORD .................................................................................................. 9
11. VAIETE LAHENDAMINE .................................................................................................................................................. 9
2
1. Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega
Käskkirjaga reguleeritakse ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027 meetmete nimekirja meetme
21.4.3.3 „Hüvitiste maksmine, skeemide arendamine ja inimeste piiriülest liikumist arvestava
sotsiaalkindlustussüsteemi kujundamine“ toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda.
1.1. Seosed Eesti riigi eesmärkidega
1.1.1. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud poliitikaeesmärgiga nr 4 „Sotsiaalsem
Eesti“ ja ELi erieesmärgiga1 – edendada töötajate, ettevõtete ja ettevõtjate kohanemist muutustega ning
aktiivse ja tervena vananemist ning tervislikku ja hästi kohandatud töökeskkonda, kus ohjatakse
terviseriske.
1.1.2. Strateegia Eesti 2035 näeb ette vanemaealiste inimeste ühiskondliku aktiivsuse ja väärika
vananemise toetamist. Samuti nähakse ette pensioniks säästmise toetamist ja inimeste
finantsteadlikkuse suurendamist. Selleks on vaja suurendada inimeste teadlikkust Eesti
pensionisüsteemist ning valikuvõimalustest pensioniõiguste kogumise ajal, vanaduspensioniea
saabudes ja pensionil olles. Inimesed hakkavad tegelema oma pensioni planeerimisega tööelu jooksul,
on teadlikud erinevatest võimalustest pensionipõlve kindlustamiseks ning võtavad suurema vastutuse
oma pensioni kujunemise eest. Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) 2021/10602 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid, aitavad kaasa strateegia
„Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmisele ning sihi „Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud“
saavutamisele. Aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamist mõõdetakse strateegia „Eesti 2035“
tegevuskava näitajaga „püsiva suhtelise vaesuse määr“ eristatuna maakonna, soo, rahvuse ja
vanusrühma järgi ning näitajaga „15-74-aastaste tööjõus osalemise määr (üle 65-aastased soo, rahvuse
ja erivajaduse järgi)“.
1.1.3. Heaolu arengukava kohaselt on eesmärgiks majanduslikult hästi toimetulev vanem täiskasvanu.
Selle üheks eelduseks on mõista pensioniplaneerimise olulisust. Pensioniteadlikkuse kasv, millele aitab
kaasa otseselt pensioninõustamise teenus, on otseses seoses vanemaealiste majandusliku toimetuleku
paranemisega.
1.1.4. Käskkirjaga reguleeritakse Eesti riigi 2023.–2026. aasta eelarvestrateegia heaolu
tulemusvaldkonna vanemaealiste programmi meetme „Vanemaealised on ühiskonnas sotsiaalselt
kaasatud, võrdselt koheldud ning majanduslikult hästi toime tulevad“ tegevuse „Pensionisüsteemi
kujundamine ja hüvitiste maksmine“ elluviimist.
2. Toetatavad tegevused
Toetuse andmisega kasvatatakse Sotsiaalministeeriumi pädevust info andmisel üle kolme
pensionisamba ning arendatakse välja nõustamist abistavad tööriistad ja keskkond, mis on
ligipääsetavad ja arvestavad erinevate piirkondade, eri soost ja vanuses, erineva emakeele ja
erivajadusega inimeste vajadustega. Tegevuste mõju ja ulatus on üleriigiline. Meetmest toetatakse
tegevusi, mis ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse
kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013 (ELT L 231, 30.06.2021), artikkel 4 lõige 1 punkt d.
2
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi,
Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi
kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu
suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706)
3
2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust
(EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses.
Tegevustes lähtutakse rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud 2021–2027 rakenduskava tegevuste
üldistest valikukriteeriumidest ja metoodikast. Toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad
valikukriteeriumid ja metoodika vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi
2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite
andmise ja kasutamise üldised tingimused“ §-le 7.
2.1. Sotsiaalministeeriumi pensionitarkuse teenus
2.1.1. Tegevuse eesmärk
Tegevuse eesmärk on kujundada Sotsiaalministeeriumi pensionitarkuse teenus riiklikul tasandil
usaldusväärseks kolme pensionisamba üleseks infoallikaks, mis võimaldab kallutamata pensioniinfo
kättesaadavuse kaudu suurendada inimeste pensioniteadlikkust ning toetada ja motiveerida nende
pensionivalikuid, et saavutada piisav rahaline turvatunne pensionipõlveks.
2.1.2. Tegevuse sisu
Piisavad teadmised pensionisüsteemist võimaldavad paremini planeerida isiklikke rahalisi vahendeid
ning annavad vastuse küsimusele, kui palju tuleks säästa, koguda ja/või investeerida, et pensionieas
oleks tagatud hea majanduslik toimetulek. Pensionitarkuse teenus on I, II ja III pensionisamba ülene.
Pensionitarkus tähendab arusaamist pensionisüsteemi toimimisest ja selle võimaluste kasutamist
selleks, et saavutada piisav rahaline turvatunne pensionipõlveks.
Pensionitarkuse teenusel on rõhk praktiliste sammude astumisel. Oluline on olla kursis pensioni ja
maksusüsteemi arengutega, et kohandada enda pensioniplaneerimist muutuvatele oludele vastavalt.
Pensionitark inimene teab, kuidas on pensionisambad omavahel seotud, kuidas mõjutavad lapsed ja
erinevatel kutsealadel töötamine pensioni suurust ja pensionile mineku aega, kuidas mõjutab pensioni
suurust töölepinguga või avalikus teenistuses töötamine ja kuidas ettevõtlusega tegelemine. Samuti
hõlmab pensionitarkus teadmisi maksusüsteemi mõjust erinevatele pensionisammastele. Oluline on olla
kursis võimalike arengutega ning kohandada oma pensioniplaneerimist muutuvatele oludele vastavalt.
Pensionitarkuse teenuse raames nõustatakse inimesi kõigi pensionisammaste võimalustest ja
kaasnevatest üldistest tingimustest, vajaduse korral antakse nõu selle kohta, kust saada asjakohast
lisainfot. Selgitatakse, kuidas kogumine erinevatesse pensionisammastesse võib pensioni kogupilti
mõjutada. Nõustamisteenus on kvaliteetne, asjakohane ja erapooletu ning sobib eelkõige tööealistele.
Pensionitarkuse nõustajad korraldavad asutustele, kollektiividele ja huvirühmadele tasuta
pensionitarkuse infotunde. Pensionitarkuse teenuse osutamisel järgitakse vastutustundliku
investeerimise põhimõtteid.
2.1.3. Tegevuse tulemus
Tegevuse tulemusel on lihtne, selge ja objektiivne pensioniinfo kättesaadav ja inimeste
pensioniteadlikkus paranenud.
2.1.4. Tegevuse sihtrühm
18-55-aastased isikud.
2.1.5. Tegevuse abikõlblikkuse periood
4
01.01.2022–31.12.2027
2.2. Pensionitarkuse teenuse arendustegevused
2.2.1. Tegevuse eesmärk
Tegevuse eesmärk on tagada pensionitarkuse teenus (sh nõustamisteenus) kvaliteetse ja kasuliku
informatsiooni ning vajalike töövahenditega.
2.2.2. Tegevuse sisu
Tegevuse raames töötatakse välja avalikel teavitusüritustel, pensionipäevadel, infotundidel,
individuaalnõustamistel ja vebinaridel kasutatavad materjalid tulenevalt sihtrühma ja kuulaja vanuselisest
spetsiifikast ning pöördujate küsimustest. Samuti luuakse töövahendid, mis toetavad inimesi isikliku
sammasteülese pensioniseisuga tutvumisel ja pensionivalikute tegemisel. Täiendatakse isikustatud
pensionikalkulaatorit, mis aitab kaasa pensioniseisust ülevaate saamisel ja prognooside tegemisel.
Materjalide loomisel ja ürituste läbiviimisel lähtutakse keskkonnasäästlikkuse ja vähima
keskkonnajalajälje põhimõtetest.
2.2.3. Tegevuse tulemus
Tegevuse tulemusel on välja töötatud infotundide, vebinaride ja individuaalnõustamiste sisu, mida
nõustamisteenuse osutamisel edukalt kasutada ning on olemas vajalikud töövahendid nõustamisteenuse
kvaliteetseks pakkumiseks.
2.2.4. Tegevuse sihtrühm
18-55-aastased inimesed.
2.2.5. Tegevuse abikõlblikkuse periood
01.01.2022–31.12.2027
2.3. Riigiabi
Käesoleva TAT raames antav toetus ei ole riigiabi.
3. Näitajad
4. Tegevuste eelarve
Summa Osakaal
1 ESF+ toetus 973 000 70%
2 Riiklik kaasfinantseering 417 000 30%
3 Eelarve kokku 1 390 000 100%
5
Näitaja nimetus ja Algtase Vahesihttase Sihttase Selgitav teave
mõõtühik (2024) (2027)
Meetmete Pensioninõustamise 0 440 980 Tegevuse 2.1 näitaja.
nimekirja infotunnid Näitaja sisuks on
väljundinäitaja toimunud infotunnid,
vebinarid ja
individuaalnõustamised.
Näitaja loetakse
saavutatuks, kui elluviija
esitab tõendi ürituse
toimumise kohta. Allikas
on elluviija aruanded.
TAT- Interaktiivsete ja 80 000 50% kasv 100% Tegevuse 2.1 näitaja.
spetsiifiline veebipõhiste kasutajat algtasemega kasvu Näitaja sisuks on
tulemusnäitaja tööriistade võrreldes algtasem interaktiivsete
kasutajate arvu kasv ega veebipõhiste tööriistade
võrreldes kasutajate arvu kasv
aastas. Näitaja tõendiks
on iga-aastane eesti.ee
pensioni
sündmusteenuse
kasutajate arv. Allikas on
elluviija aruanded.
5. Kulude abikõlblikkus
5.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55
„Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide
rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-dest
15–17 ja 21.
5.2. TAT kaudseid kulusid hüvitatakse ainult ühtse määra alusel, mis on 15% TAT otsestest
personalikuludest.
5.3. Abikõlblikud otsesed kulud on tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, muu hulgas:
5.3.1 tegevuste elluviimisega kaasnevad personali- ja transpordikulud;
5.3.2 tegevuste raames elluviidavate meedia- ja kommunikatsioonitegevuste ja ürituste kulud;
5.3.3 tegevuste elluviimiseks vajalikud koolitused ja õppevisiidid tegevusvaldkondlike teadmiste
täiendamiseks.
6. Toetuse maksmise tingimused ja kord
6.1. Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud. Kaudseid
kulusid hüvitatakse punkti 5.2 kohaselt.
6.2. Enne esimese makse saamist peab elluviija esitama RÜ-le:
6.2.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas TAT kulusid ja
tasumist eristatakse raamatupidamises muudest TAT rakendaja kuludest;
6.2.2 viite riigihangete tegemise korrale asutuses;
6.2.3 edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia.
6
6.3. Punktis 6.2 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on varasema TAT rakendamisel
nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne uue TAT rakendamist muudetud. Elluviija esitab RÜ-
le sellekohase kirjaliku kinnituse.
6.4. Makse saamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid esitab elluviija RÜ-le e-toetuse keskkonna
kaudu kõige harvem üks kord kvartalis ja kõige sagedamini üks kord kuus.
6.5. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest
arvates. RÜ maksab toetuse elluviijale välja, kui on tuvastanud hüvitamisele esitatud kulude
abikõlblikkuse.
6.6. RÜ ja korraldusasutuse õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest
keeldumisel on sätestatud ühendmääruse §-s 33.
6.7. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitab elluviija koos TAT lõpparuandega. Lõppmakse
tehakse pärast tingimuste ja kohustuste täitmist ning RÜ kontrollitud lõpparuande kinnitamist.
7. Elluviija kohustused
7.1. Elluviija peab täitma lisaks TAT-s sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse
saajale kehtestud kohustusi. Ühtlasi on elluviija kohustatud:
7.1.1 esitama RA-le TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) eelarve kulukohtade kaupa kinnitamiseks jooksva
aasta 1. novembriks;
7.1.2 esitama punktis 7.1.1 nimetatud dokumendid peale nende kinnitamist viie tööpäeva jooksul RÜ-le;
7.1.3 esitama RA nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa;
7.1.4 rakendama TAT-d vastavalt kinnitatud eelarvele;
7.1.5 esitama RA-le TAT eelarve täitmise aruande iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu kohta RA poolt
väljatöötatud vormil;
7.1.6 esitama RÜ-le järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10. detsembriks või kümne tööpäeva
jooksul peale eelarve kinnitamist; esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15
tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest;
7.1.7 esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta kohta, kui punktis 6 nimetatud
maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra punktis 7.1.6 esitatud prognoosist.
8. Aruandlus
8.1. Elluviija esitab RÜ-le TAT tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande
koos lisadega e-toetuse keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 20. jaanuariks ja 15. juuniks vastavalt
31. detsembri ja 30. mai seisuga. Kui TAT tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva
vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks.
8.2. Elluviija esitab RÜ-le TAT tegevustes osalejate aruande kvartali lõpu seisuga kvartalile järgneva
teise nädala lõpuks. 30. juuni seisuga tegevustes osalejate aruande võib edastada nelja nädala jooksul.
8.3. Elluviija esitab RÜ-le TAT tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande e-
toetuse keskkonna kaudu 30 päeva jooksul alates TAT abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast.
8.4. Kui keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse
aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist.
7
8.5. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid
lõpparuanne.
8.6. RÜ kontrollib kümne tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi koos aruanne) laekumisest,
kas TAT aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud.
8.7. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ TAT vahearuande.
8.8. Vahearuandes puuduste esinemise korral annab RÜ elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste
kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab TAT vahearuande viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist.
8.9. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, teavitab RÜ viie tööpäeva jooksul RA-d nõuetekohase
lõpparuande esitamisest. RA-l on õigus esitada viie tööpäeva jooksul omapoolsed seisukohad RÜ-le. Kui
RA hinnangul lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ lõpparuande.
8.10. Lõpparuandes puuduste esinemise korral annab RÜ elluviijale vähemalt kümme tööpäeva
puuduste kõrvaldamiseks.
8.11. TAT aruandes kajastatakse info vastavalt e-toetuse keskkonna aruande andmeväljades nõutule.
9. TAT muutmine
9.1. Kui ilmneb vajadus TAT tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või TAT abikõlblikkuse perioodi muuta,
esitab elluviija RA-le põhjendatud taotluse (edaspidi TAT muutmise taotlus).
9.2. RA vaatab TAT muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest ja annab
hinnangu TAT muutmise taotluse kohta peale punktis 9.4 nimetatud RÜ poolt edastatud ettepanekut ja
punktis 9.8 nimetatud kooskõlastamist.
9.3. Puuduste esinemise korral annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TAT muutmise
taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra.
9.4. RA edastab TAT muutmise taotluse peale läbivaatamist arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l on
õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA-
ga muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt.
9.5. RÜ võib elluviijale või RA-le teha ettepanekuid TAT eelarve muutmiseks, kui TAT aruandes esitatud
andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT eduka elluviimise
tagamiseks.
9.6. TAT muutmist ei saa taotleda sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui on
olemas RÜ nõusolek.
9.7. RA võib TAT-d muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või
elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TAT rakendamisel on
kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on RA-l õigus vähendada TAT
kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud eelarve summa ulatuses.
9.8. TAT muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48.
8
9.9. TAT muutmiseks punkti 9.1 tähenduses ei loeta:
9.9.1 punktis 7.1.1 nimetatud järgmis(t)e eelarveaasta(te) eelarve kulukohtade kaupa esitamist ja
muutmist;
9.9.2 eelarves näidatud toetuse muutumist aastati, tingimusel et TAT kogutoetuse summa ei muutu.
9.10. RA vaatab punkti 9.9 kohase muudatustaotluse läbi 20 tööpäeva jooksul ning puuduste
mitteesinemise korral esitab punkti 9.8 kohaselt kooskõlastamisele. Peale kooskõlastamist esitab RA
eelarve ministrile kinnitamiseks.
9.11. Punkti 9.9 kohases muudatustaotluses puuduste esinemise korral annab RA elluviijale tähtaja
puuduste kõrvaldamiseks. Eelarve menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks
ettenähtud tähtaja võrra.
9.12. Eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades ei eelda TAT muutmist konkreetse(te) aasta(te) eelarve
muutmine tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ei muutu, kui kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta
ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui 15%.
9.13. Peale punktis 9.12 nimetatud muudatuste kooskõlastust esitab elluviija viie tööpäeva jooksul
muudetud eelarve koos RA kooskõlastusega RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu.
10. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord
Finantskorrektsioone teeb RÜ vastavalt ühendmääruse §-dele 34–37.
11. Vaiete lahendamine
RA otsuse või toimingu vaide või vaidlustuse menetleja on RA. RÜ otsuse või toimingu vaide või
vaidlustuse menetleja on RÜ. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad ÜSS §-des 31 ja 32
nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide esitamise regulatsioonile. Riigiasutuste,
sh valitsusasutuste vahelised vaidlused lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras.
Lisa:
TAT finantsplaan ja eelarve kulukohtade kaupa
9
Sotsiaalkaitseministri käskkirja „Sotsiaalkaitseministri 18. septembri 2022. a käskkirja
nr 119 „Eesti inimeste pensionialase teadlikkuse suurendamine“ muutmine“ eelnõu
seletuskiri
I. Sissejuhatus
Muudatusega saab toetuse andmise tingimuste (edaspidi TAT) elluviijaks
Sotsiaalkindlustusameti asemel Sotsiaalministeerium, korrigeeritakse toetatavate tegevuste
sisu ning asendatakse TAT-spetsiifiline tulemusnäitaja.
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi pensionipoliitika ja piiriülese
sotsiaalkindlustuse osakonna pensionitarkuse juht Kätlin Muru (tel 5914 3531,
[email protected]), pensionipoliitika juht Merle Sumil-Laanemaa (tel 5916 6728, merle.sumil-
[email protected]) ja nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Jüri Lõssenko (tel
5913 7882,
[email protected]).
Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret
Eelmets (tel 626 9128,
[email protected]).
Märkused:
Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.
Seletuskiri kirjeldab ainult eelnõus nimetatud TAT muudatusi.
II. TAT muudatuste sisu
Punktiga 1 muudetakse TAT elluviija ning täpsustatakse, et rakendusasutuseks on
Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakond. Elluviija muutmine on tingitud
pensioninõustamise teenuse liikumisest Sotsiaalkindlustusametist Sotsiaalministeeriumisse
pensionipoliitika ja piiriülese sotsiaalkindlustuse osakonda.
Punktiga 2 luuakse TAT seos Eesti riigi 2023.–2026. aasta eelarvestrateegia programmi ja
meetmega.
Punktiga 3 täpsustatakse, et kuna pensioninõustamise teenuse pakkuja on
Sotsiaalministeerium, siis tõstetakse toetuse andmisega just nimetatud asutuse pädevust
teenuse osutamisel.
Punktiga 4 täpsustatakse, et tegevustes lähtutakse rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud
2021–2027 rakenduskava tegevuste üldistest valikukriteeriumidest ja metoodikast.
Punktiga 5 muudetakse toetatavate tegevuste nimetusi ning täpsustatakse nende sisu.
Pensioninõustamise teenus muudetakse pensionitarkuse teenuseks. Pensionitarkuse teenus
keskendub pensioninõustamise teenusest enam ennetusele, mida tehakse läbi teavituste,
nõustamiste, digitaalsete tööriistade arendamise ning koostöö. Pensionitarkuse teenuse
eesmärk on suurendada inimeste (18-55) teadlikkust tööeas tehtud otsuste mõjust nende
pensioniea toimetulekule. Iga üksiksiku läbimõeldud otsused pensioni kindlustamiseks
vähendavad eakate pensionipõlve vaesusriski, mistõttu on kvaliteetne pensionitarkuse
jagamine eluliselt tähtis. Selle eelduseks on lihtne ligipääs oma pensioni seisule üle kõikide
pensionisammaste ning usaldusväärsete tööriistade olemasolu tulevase pensioni
planeerimiseks ja prognoosimiseks. Riigiabi analüüsis nimetatud järeldused jäävad tegevuste
muutmisel samaks.
Punktiga 6 asendatakse TAT-spetsiifiline tulemusnäitaja, milleks muudatuse järgselt on
„väljatöötatud interaktiivsete ja veebipõhiste tööriistade kasutajate arvu kasv“, mille algtase on
80 000 kasutajat ning sihttasemetena nähakse ette 50% kasvu algtasemega võrreldes 2024.
aasta lõpuks ning 100% kasvu 2027. aasta lõpuks. Algtase märgib eesti.ee lehel asuva
pensionikalkulaatori kasutajate arvu 2022. aasta seisuga (RIA ametlik statistika), millest
63 732 on eesti- ning 16 214 venekeelsed kasutajad. Näitaja muutmine on vajalik, kuna see
võimaldab Sotsiaalministeeriumil paremini hinnata pensionitarkuse teenuse mõju ja kasutajate
kaasatust ning kavandada tulevikus paremaid ennetusmeetmeid ja teavitusstrateegiaid.
Digivahendite kasutamine aitab suurendada inimeste teadlikkust pensioniplaneerimise
olulisusest ning kasvatab puudutatud sihtrühma suurust. Pensionitarkuse teenus keskendub
ennetusele ja teavitamisele, pakkudes inimestele digivahendeid, mis aitavad neil parandada
oma teadlikkust ja oskusi pensionipõlve rahalise hakkamasaamise planeerimisel.
TAT väljundinäitaja „pensioninõustamise infotunnid“ tõendamiseks kasutatakse
osavõtulehtesid, mis võivad olla Wordi formaadis, veebipõhiste ürituste korral MS Teams-st
salvestatud või osadel juhtudel kohapeal toimunute puhul ka koos osalejate allkirjadega.
Punktiga 7 asendatakse TAT eelarve, mida korrigeeritakse vastavalt lõppenud aasta jäägile
ning uuele kulude prognoosile.
Punkti 8 kohaselt rakendatakse käskkirja tagasiulatuvalt alates 01.02.2023, mis ajast alates
liikus pensioninõustamise teenus Sotsiaalkindlustusametist Sotsiaalministeeriumisse.
III. TAT vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega.
Eelnõu koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted
Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase
Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja
Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja
viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa
Sotsiaalfond+ ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013.
IV. TAT muudatuste mõjud
Pensioninõustamise teenuse muutmine pensionitarkuse teenuseks lisab teenusele laiema ja
ennetava vaate. Pensionitarkus hõlmab lisaks pensionisüsteemi mõistmisele ja sellest
tulenevate võimaluste kasutamisele ka isiklike rahaliste ressursside planeerimist ja säästmist,
et tagada pensionipõlveks piisav sissetulek. Pensionitarkuse teenuse ja leviku tulemuseks on
enda praeguse ja tuleviku pensioni suuruse kujunemisega kursis olev ja pensioniteadlikke
otsuseid tegev inimene ning seetõttu pikaajalises plaanis sotsiaalselt kindlustatum ühiskond.
Pensionitarkuse teenuse levik ja selle tulemused aitavad luua ühiskonna, kus inimesed on
teadlikumad, kindlustatumad ja valmis oma pensionipõlveks, vähendades seeläbi sotsiaalset
ebavõrdsust ja suurendades üldist heaolu.
V. TAT muudatuste jõustumine
Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.02.2023.
VI. TAT muudatuste kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks
Rahandusministeeriumile ja e-posti kaudu Riigi Tugiteenuste Keskusele.
Rahandusministeerium Meie 31.05.2023 nr 1.2-2/67-1
Riigi Tugiteenuste Keskus
Eelnõu kooskõlastamine
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalkaitseministri käskkirja
„Sotsiaalkaitseministri 18. septembri 2022. a käskkirjaga nr 119 kinnitatud toetuse andmise
tingimuste „Eesti inimeste pensionialase teadlikkuse suurendamine“ muutmine“ eelnõu.
Eelnõu hõlmab perioodi 2021–2027 meetmete nimekirja meedet 21.4.3.3 „Hüvitiste maksmine,
skeemide arendamine ja inimeste piiriülest liikumist arvestava sotsiaalkindlustussüsteemi
kujundamine“.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
Lisad:
1. käskkirja eelnõu
2. toetuse andmise tingimused
3. eelnõu seletuskiri
4. eelarve (toetuse andmise tingimuste lisa)
Jüri Lõssenko
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952