Karjamaa küla Käo kinnistu detailplaneeringu KSH eelhinnangu edastamine seisukoha saamiseks

Keskkonnaamet [email protected] Rahandusministeerium [email protected] Päästeamet [email protected] Terviseamet [email protected] Politsei- ja Piirivalveamet [email protected] Transpordiamet [email protected] 06.06.2023 nr 7-6/117-1 Karjamaa küla Käo kinnistu detailplaneeringu KSH eelhinnangu edastamine seisukoha saamiseks Alutaguse Vallavolikogu algatas 30.03.2023. a otsusega nr 103 Karjamaa küla Käo detailplaneeringu. Planeeritav maa-ala hõlmab osaliselt Käo (12201:001:0212, maatulundusmaa 100%) katastriüksust ja osaliselt sellega piirnevat 13111 Kauksi-Vasknarva tee (12201:001:0373, transpordimaa 100%) katastriüksust. Planeeringualas asub Käo katastriüksus jääb riigitee 13111 Kauksi-Vasknarva ja Elering AS hallatavate elektriõhuliinide 220-330kV (kõrgepingeliinid) vahelisele alale. Riigitee osa on kaasatud planeeringualasse. Algatamise otsuse kohaselt on planeeritava maa-ala suurus on ca 5 ha. Tulenevalt planeeringuala reljeefist, on eskiislahenduse koostamise käigus tehtud ettepanek planeeringuala vähendamiseks ca 3,7 ha-ni. Käo kinnistu asub osaliselt Peipsi järve ranna ehituskeeluvööndis ja piiranguvööndis. Detailplaneeringuga kavandatakse riigitee äärsele alale segafunktsiooniga (äri- ja elamumaa sihtotstarbega) krundid ning planeeringu põhjapoolsele osale elamumaa sihtotstarbega krundid. Juurdepääsuks moodustatakse transpordimaa sihtotstarbega krunt ning mahasõit riigiteelt 13111 Kauksi-Vasknarva tagatakse uue ristmikuga. Planeerimisseaduse § 142 lõike 6 kohaselt tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH). Vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta asjaomastelt asutustelt. Tartu mnt 56 Iisaku alevik Tel: 3 366 901 Reg. nr: 77000281 Alutaguse vald E-post: [email protected] a/a: EE882200221068420618 41101 Ida-Virumaa Swedbank Lemma OÜ on koostanud KSH eelhinnangu (08.05.2023) eesmärgiga selgitada välja kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnev võimalik keskkonnamõju ja selle ulatus ning kaaluda KSH algatamise vajadust. Eelhinnangu tulemusel on jõutud seisukohale, et detailplaneeringu koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise vajadus puudub, sest olulist keskkonnamõju planeeritava tegevusega ei kaasne. Käesolevaga esitame Karjamaa küla Käo kinnistu KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu ning KSH eelhinnangu asjaomastele asutustele seisukoha saamiseks. Palume võimalusel ettepanekuid KSH eelhinnangu ja KSH algatamata jätmise eelnõu kohta hiljemalt 26.06.2023. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Liina Talistu Geoinfospetsialist +372 33 66 924, +372 56 203 048 [email protected] Lisad: 1. Eelnõu Alutaguse Vallavolikogule “ Karjamaa küla Käo kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine”; 2. Alutaguse Vallavolikogu 30.03.2023 otsus nr 103 “ Karjamaa küla Käo kinnistu detailplaneeringu algatamine“ 3. Käo kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang; 4. Käo kinnistu detailplaneeringu eskiislahenduse joonis. 2  OTSUS Mäetaguse 29. juuni 2023 nr EELNÕU Karjamaa küla Käo kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Alutaguse Vallavolikogu algatas 30.03.2023. a otsusega nr 103 Karjamaa küla Käo detailplaneeringu. Planeeritav maa-ala hõlmab osaliselt Käo (12201:001:0212, maatulundusmaa 100%, katastriüksuse kogupindala 8,75 ha) katastriüksust ja osaliselt sellega piirnevat 13111 Kauksi- Vasknarva tee (12201:001:0373, transpordimaa 100%, katastriüksuse kogupindala 10,48 ha) katastriüksust. Planeeringualas asub Käo katastriüksus jääb riigitee 13111 Kauksi-Vasknarva ja Elering AS hallatavate elektriõhuliinide 220-330kV (kõrgepingeliinid) vahelisele alale. Riigitee osa on kaasatud planeeringualasse. Planeeritava maa-ala suurus on ca 5 ha. Tulenevalt planeeringuala reljeefist, on eskiislahenduse koostamise käigus tehtud ettepanek planeeringuala vähendamiseks ca 3,7 ha-ni. Käo kinnistu asub osaliselt Peipsi järve ranna ehituskeeluvööndis ja piiranguvööndis. Käo kinnistu on valdavas osas metsamaa, kuid lõunaosas asub ka 1,04 ha suurune loodusliku rohumaa kõlvik, millisele osale ei laiene LKS § 38 lg 2 ehk rannal metsamaal metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses ulatub ehituskeeluvöönd (tavapärane 100 m) ranna piiranguvööndi (200 m) piirini. Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmetel ei paikne planeeringualal kaitstavaid loodusobjekte ega ole registreeritud kaitsealuste liikide elupaiku. Samuti ei jää ala ühelegi kaitsealale ega Natura 2000 võrgustikku. Käo kinnistul ei paikne looduskaitseseaduse § 4 lg 1 tähenduses looduskaitseobjekte. Detailplaneeringuga kavandatakse riigitee äärsele alale segafunktsiooniga (äri- ja elamumaa sihtotstarbega) krundid ning planeeringu põhjapoolsele osale elamumaa sihtotstarbega krundid. Juurdepääsuks moodustatakse transpordimaa sihtotstarbega krunt ning mahasõit riigiteelt 13111 Kauksi-Vasknarva tagatakse uue ristmikuga. Veevarustus tuleb tagada ühise puurkaevu baasil. Detailplaneeringuga määratakse moodustavatele kruntidele maakasutuse sihtotstarve, ehitusõigus, tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsutee võimalikud asukohad ning tuvastatakse servituutide seadmise vajadus. Võimalike uuringute tegemise vajadus selgub detailplaneeringu koostamise käigus. Detailplaneeringu koostamisel hinnatakse planeeringu koosseisus selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid ning määratakse vajalikud keskkonnatingimusi tagavad nõuded. Vastavalt Alutaguse valla üldplaneeringule (kehtestatud Alutaguse Vallavolikogu 29.10.2020 otsusega nr 285) on riigiteeäärne ala kavandatud äri maa-alaks ning sellest põhjapoolne ala elamu maa-alaks. Planeeringuala jääb hajaasustusega alale, kus üldplaneeringu kohaselt on minimaalne elamumaa krundi suurus 1 ha. Üldplaneeringu kohaselt on lubatud maakasutuse põhisuunale anda muu kasutusotstarve (kõrvalotstarve) kuni 40% ulatuses. Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lõike 1 punktile 2 loetakse üldplaneeringuga määratud krundi minimaalsuuruse vähendamist üldplaneeringu muutmiseks. Muudetud planeeringuala jääb väljapoole üldplaneeringuga täpsustatud rohevõrgustiku ala. PlanS § 142 lõike 6 kohaselt tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda KSH läbiviimist. Käo kinnistu detailplaneeringu KSH eelhinnangu on koostanud Lemma OÜ (08.05.2023). Antud juhul detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõike 1 ehk olulise keskkonnamõjuga tegevuse alla. Eelhinnangu tulemusel selgus, et arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju ning KSH läbiviimine ei ole vajalik. Eelhinnangus leiti, et detailplaneeringu elluviimisel ei eeldata tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile. Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha detailplaneeringu realiseerimisel eskiisiga kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju. Planeeringuala lähedal ei asu Natura 2000 võrgustiku alasid või looduse üksikobjekte, mida planeeringuga kavandatav tegevusega oluliselt ei mõjutata. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne liikluskoormuse ja mürataseme suurenemine, mis tooks kaasa ülenormatiivsed tasemed. Detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele või majandustegevusele. Planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket. Lähtuvalt eeltoodust puudub detailplaneeringu koostamisel KSH vajadus. KeHJS § 33 lõike 6 kohaselt esitati otsuse eelnõu koos KSH vajalikkuse eelhinnanguga seisukohtade ja ettepanekute küsimiseks Keskkonnaametile, Rahandusministeeriumile, Päästeametile, Terviseametile, Politsei- ja Piirivalveametile ja Transpordiametile. /Täiendatakse peale ettepanekute ja seisukohtade saamist/ Lähtudes eeltoodust ja võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, § 22 lõike 1 punkti 31, PlanS § 77 lõike 1, KeHJS § 35 lõike 3 ja 5, KSH eelhinnangu ning kaasatud asutuste seisukohad Alutaguse Vallavolikogu o t s u s t a b: 1. Jätta algatamata Karjamaa küla Käo kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamine. 2. Detailplaneeringu koostamise algataja ja kehtestaja on Alutaguse Vallavolikogu, detailplaneeringu koostamise korraldaja on Alutaguse Vallavalitsus (Tartu mnt 56, Iisaku alevik, Alutaguse vald). Detailplaneeringu koostaja on Ruum Raamis OÜ (registrikood 16602020, Lohu, Mägiotsa küla, Räpina vald, Põlva maakond). 3. Detailplaneeringu algatamise ja KSH algatamata jätmise otsustega on võimalik tutvuda Alutaguse Vallavalitsuses tööajal (Tartu mnt 56, Iisaku alevik, Alutaguse vald) ja valla veebilehel www.alutagusevald.ee. 4. Otsuse peale võib esitada Alutaguse Vallavolikogule vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates otsusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud otsusest teada saama või esitada kaebus Tartu Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest. 5. Otsus jõustub teatavakstegemisest.  ALUTAGUSE VALLAVOLIKOGU Mäetaguse 30. märts 2023 nr 103 Karjamaa küla Käo kinnistu detailplaneeringu algatamine NOJU Kinnisvara OÜ (registrikood 11189420) on esitanud Alutaguse Vallavalitsusele taotluse detailplaneeringu algatamiseks Alutaguse vallas Karjamaa külas asuval Käo katastriüksusel. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on elamu- ja ärikruntide moodustamine ja ehitusõiguse määramine. Planeeritav maa-ala hõlmab osaliselt Käo (12201:001:0212, maatulundusmaa 100%, katastriüksuse kogupindala 8,75 ha) katastriüksust ja osaliselt sellega piirnevat 13111 Kauksi- Vasknarva tee (12201:001:0373, transpordimaa 100%, katastriüksuse kogupindala 10,48 ha) katastriüksust. Planeeringualas asub Käo katastriüksus jääb riigitee 13111 Kauksi-Vasknarva ja Elering AS hallatavate elektriõhuliinide 220-330kV (kõrgepingeliinid) vahelisele alale. Riigitee osa on kaasatud planeeringualasse. Planeeringuala lõunaosasse ulatub Peipsi järve piiranguvöönd ja metsamaa erisust arvestades ka ehituskeeluvöönd. Planeeritava maa-ala suurus on ca 5 ha. Detailplaneeringuga kavandatakse riigitee äärsele alale segafunktsiooniga (äri- ja elamumaa sihtotstarbega) krundid ning planeeringu põhjapoolsele osale elamumaa sihtotstarbega krundid. Juurdepääsuks moodustatakse transpordimaa sihtotstarbega krunt ning mahasõit riigiteelt 13111 Kauksi-Vasknarva tagatakse uue ristmikuga. Veevarustus tuleb tagada ühise puurkaevu baasil. Detailplaneeringuga määratakse moodustavatele kruntidele maakasutuse sihtotstarve, ehitusõigus, tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsutee võimalikud asukohad ning tuvastatakse servituutide seadmise vajadus. Võimalike uuringute tegemise vajadus selgub detailplaneeringu koostamise käigus. Detailplaneeringu koostamisel hinnatakse planeeringu koosseisus selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Vastavalt Alutaguse valla üldplaneeringule (kehtestatud Alutaguse Vallavolikogu 29.10.2020 otsusega nr 285) on riigiteeäärne ala kavandatud äri maa-alaks ning sellest põhjapoolne ala elamu maa-alaks. Planeeringuala jääb hajaasustusega alale, kus üldplaneeringu kohaselt on minimaalne elamumaa krundi suurus 1 ha. Üldplaneeringu kohaselt on lubatud maakasutuse põhisuunale anda muu kasutusotstarve (kõrvalotstarve) kuni 40% ulatuses. Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lõike 1 punktile 2 loetakse üldplaneeringuga määratud krundi minimaalsuuruse vähendamist üldplaneeringu muutmiseks. PlanS § 142 lõike 6 kohaselt tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH). Käesoleva detailplaneeringu KSH eelhinnang koostatakse ja KSH koostamise vajadus otsustatakse planeeringu koostamise käigus. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 lõige 11 võimaldab otsustada KSH vajaduse planeerimisdokumendi koostamise käigus viivitamata. Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, § 22 lõike 1 punkti 31, PlanS § 77 lõike 1, § 142 lõike 1 punkti 2, lõike 2, lõike 3 ning lähtudes Alutaguse valla üldplaneeringust ja huvitatud isiku poolt esitatud taotlusest Alutaguse Vallavolikogu o t s u s t a b:  1. Algatada detailplaneeringu koostamine Alutaguse vallas Karjamaa külas Käo (12201:001:0212) kinnistul. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on elamu- ja ärikruntide moodustamine ja ehitusõiguse määramine. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks elamukrundi minimaalsuuruse vähendamise osas. 2. Kinnitada planeeringuala piir vastavalt lisale 1 (ühel lehel). Planeeringuala suurus on ca 5 ha. Võimalike uuringute läbiviimise vajadus selgub detailplaneeringu koostamise käigus. 3. Detailplaneeringu koostamisel anda KSH eelhinnang lähtudes „Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse“ § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest. 4. Otsuse peale võib esitada Alutaguse Vallavolikogule vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates otsusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud otsusest teada saama või esitada kaebus Tartu Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest. 5. Otsus jõustub teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Marek Kullamägi volikogu esimees  Alutaguse Vallavolikogu 30.03.2023 otsuse nr 103 “Karjamaa küla Käo kinnistu detailplaneeringu algatamine“ Lisa 1 Planeeringuala skeem - planeeringuala piir (suurus ca 5 ha) Ortofoto: Maa-amet  Alutaguse vallas Karjamaa külas Käo kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Tallinn 2023 Alutaguse vallas Karjamaa külas Käo kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Nimetus: Alutaguse vallas Karjamaa külas Käo kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö tellija: Ruum Raamis OÜ Reg nr 16602020 Põlva maakond, Räpina vald, Mägiotsa küla, Lohu, 64410 Tel +372 5698 3956 E-post [email protected] Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 5139031 E-post [email protected] Vastutav koostaja: Mihkel Vaarik Töö versioon: 08.05.2023 2 Alutaguse vallas Karjamaa külas Käo kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Sisukord Sisukord ...................................................................................................................................... 3 Sissejuhatus................................................................................................................................ 4 1 Kavandatava tegevuse asukoht ja kirjeldus ....................................................................... 5 2 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega ................................................... 9 2.1 Ida-Viru Maakonnaplaneering 2030+ ......................................................................... 9 2.2 Alutaguse valla üldplaneering ................................................................................... 10 3 KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest ................................................................................ 14 4 Mõjutatav keskkond ........................................................................................................ 15 5 Hinnang keskkonnamõjudele .......................................................................................... 18 5.1 Kavandatava tegevuse eeldatav mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele liikidele ja loodusobjektidele ............................................................................................... 18 5.2 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus .......................................... 18 5.3 Mõju pinna- ja põhjaveele ........................................................................................ 18 5.4 Jääkreostus ................................................................................................................ 21 5.5 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus ............................................ 21 5.6 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale ............................. 22 5.7 Visuaalne mõju .......................................................................................................... 22 5.8 Mõju kultuuriväärtustele .......................................................................................... 22 5.9 Avariiolukordade esinemise võimalikkus .................................................................. 22 5.10 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine .................. 23 5.11 Muud aspektid ....................................................................................................... 23 6 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta .................................................... 24 3 Alutaguse vallas Karjamaa külas Käo kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Sissejuhatus Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koostas LEMMA OÜ (reg nr 11453673) Käo kinnistu detailplaneeringu (DP) koostaja Ruum Raamis OÜ tellimusel. Töö vastutav koostaja oli keskkonnaekspert Mihkel Vaarik. KSH eelhindamise koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (PlanS), keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (KeHJS), KeHJS alusel Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ (edaspidi VV määrus) ja juhendist „Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhindamise metoodika täpsustamine“. Samuti on töö koostamisel arvestatud Keskkonnaministeeriumi tellimusel koostatud töödega „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ ja „Keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse läbiviimise juhend. Planeerimisseaduse kohane menetlus“. Samuti on lähtutud juhendist: Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat. Eelhinnangu andmisel lähtuti Eesti Vabariigi seadustest, samuti Alutaguse Vallavolikogu poolt kehtestatud asjakohaste dokumentide nõuetest. Sisus lähtuti eksperdi erialastest teadmistest ja kogemustest võimalike oluliste keskkonnamõjude esinemise kohta. Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmetel ei paikne planeeringualal kaitstavaid loodusobjekte ega ole registreeritud kaitsealuste liikide elupaiku. Samuti ei jää ala ühelegi kaitsealale ega Natura 2000 võrgustikku. Käo kinnistul ei paikne looduskaitseseaduse § 4 lg 1 tähenduses looduskaitseobjekte. Detailplaneering on kehtivat Alutaguse valla üldplaneeringut (ÜP) muutev. PlanS § 142 lõike 6 kohaselt tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda KSH algatamist. Töö eesmärgiks oli selgitada, kas Käo kinnistu detailplaneeringu koostamisel on vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamine või mitte. Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus. 4 Alutaguse vallas Karjamaa külas Käo kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 1 Kavandatava tegevuse asukoht ja kirjeldus Käo kinnistu DP on algatatud Alutaguse Vallavolikogu 30.03.2023 otsusega nr 103. Detailplaneeringu eesmärgiks on Alutaguse vallas (enne haldusreformi Alajõe vallas) Karjamaa külas Käo kinnistu jagamine kruntideks ning kruntidele ehitusõiguse määramine. Planeeringuga seatakse ka liikluskorralduse, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ning tagatakse vajalik tehnovõrkudega varustatus. Detailplaneeringu koostamisel hinnatakse planeeringu koosseisus selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid ning määrata vajalikud keskkonnatingimusi tagavad nõuded. DP ala asub riigitee 13111 Kauksi-Vasknarva ja keskpingeõhuliinide (1-20 KV) vahelisel alal. Ala hõlmab osaliselt Käo (kat.tunnus 12201:001:0212, maatulundusmaa 100%, katastriüksuse kogupindala 8,75 ha) katastriüksust ning osaliselt sellega piirnevat 13111 Kauksi-Vasknarva tee (kat. tunnus 12201:001:0373, transpordimaa 100%, katastriüksuse kogupindala 10,48 ha) katastriüksust. Joonis 1. DP ala asukoht ja kehtivad olulisemad kitsendused. Allikas: Maa-amet. Detailplaneeringuga kavandatakse riigitee äärsele alale segafunktsiooniga (äri- ja elamumaa sihtotstarbega) krundid ning planeeringu põhjapoolsele osale elamumaa sihtotstarbega krundid ja tootmismaa krunt puurkaevu tarbeks. Juurdepääsuks moodustatakse transpordimaa sihtotstarbega krunt ning mahasõit riigiteelt 13111 Kauksi-Vasknarva tagatakse uue ristmikuga. 5 Alutaguse vallas Karjamaa külas Käo kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Joonis 2. Väljavõte DP eskiislahendusest. Allikas: Ruum Raamis OÜ. DP ala hoonestatavate elamukruntide suuruseks on kavandatud vahemikus ca 2700-5300 m2, mis on väiksem kui Alutaguse valla ÜP hajaasustuses (1 ha ehk 10 tuhat m2) ette näeb. Planeeritava ala pindala, millele kavandatakse maakasutuse muutust, oli DP algatamisel juures oleva eskiisi järgi ca 5 ha, eelhindamise aluseks oleva eskiisi (Ruum Raamis OÜ, töö nr 004-23) järgi Käo kinnistu osa (3,14 ha) koos riigitee osaga kokku ca 3,7 ha. Ülejäänud osa praegusest 8,75 ha suurusest Käo kinnistust jääb jätkuvalt maatulundusmaaks. DP algatamisel arvestati perspektiivse DP alaga kuni kõrgepingeliinini. Kuna ala põhjapoolne osa on madalama reljeefiga ja soostunud, siis jäeti ala, kus levivad leede-turvastunud mullad (LG1) planeerimise käigus DP alast välja (vt Joonis 3). Lõunapoolsel osal levivad gleistunud keskmiselt leetunud mullad (LkIIg) ja leetunud gleimullad (LkG) ning ehitusgeoloogilised tingimused on soodsamad. Samuti jääb DP ala nüüd välja Alutaguse valla ÜP-s näidatud rohevõrgustiku alast (vt ka Joonis 8). 6 Alutaguse vallas Karjamaa külas Käo kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Joonis 3. Käo kinnistu hoonestatava osa piir. Allikas: Maa-ameti mullastiku kaart. Käo kinnistu asub osalisel Peipsi järve ranna ehituskeeluvööndis ja piiranguvööndis (vt ka Joonis 1 ja Joonis 2). Peipsi järve kaldaid nimetatakse looduskaitseseaduses rannaks. Käo kinnistu on valdavas osas metsamaa, kuid lõunaosas asub ka 1,04 ha suurune loodusliku rohumaa kõlvik (Joonis 4), millisele osale ei laiene Looduskaitseseaduse § 38 lg 2 ehk rannal metsamaal metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses ulatub ehituskeeluvöönd (tavapärane 100 m) ranna piiranguvööndi (200 m) piirini. Kuna kehtiva Alutaguse valla üldplaneeringuga ei ole ranna ehituskeeluvööndi ulatust Karjamaa külas vähendatud ega täpsustatud, siis võib tekkida vajadus ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemiseks vastuvõetud DP alusel. Ranna piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk on vee ja pinnase kaitsmine ja puhketingimuste säilitamine. Ranna piiranguvööndis on keelatud lageraie. 2023. aasta alguses on Käo kinnistu omanik esitanud Keskkonnaametile raieteatised (nr 50000610185, 50000790072, 50000790074 ja 50000790076), mille alusel on vastavatel metsaeraldistel teostud lubatud raideid. Osaliselt asus raieala Alutaguse valla üldplaneeringuga määratud teavituskohustusega metsamaa alal (vt Joonis 5), mis on 7 Alutaguse vallas Karjamaa külas Käo kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang määratud kompaktse asustusega alade ümber 100 m ulatuses ning on vastavalt kooskõlastatud. Ka pärast raiete teostamist on tegemist jätkuvalt metsamaaga. Kohalikul omavalitusel on võimalik läbi planeeringu suunata maakasutust sh ka seda, et maad saaks kasutada muul eesmärgil kui metsa majandamine. Kui ala hoonestatakse DP alusel ja uut metsa ei istutata, siis on tegemist raadamisega vastavalt metsaseaduse § 32 lg 1 ja 2. Joonis 4. Käo kinnistu osa kõlvikute kaart. Allikas: Maa-amet. Joonis 5. Käo kinnistu asjakohased metsaeraldised ja metsateatised. Allikas: Metsaregister. 8 Alutaguse vallas Karjamaa külas Käo kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 2 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega 2.1 Ida-Viru Maakonnaplaneering 2030+ Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega nr 1-1/2016/278 ja seda on täiendatud 08.02.2017 korraldusega nr 1- 1/2017/25. Ida-Viru maakonnaplaneering hõlmab haldusreformi eelset Ida-Viru maakonna territooriumi ja see on koostatud ajaperspektiiviga 2030+. Maakonnaplaneeringu koostamise eesmärgiks on kujundada strateegiliselt läbimõeldud, maakonna ja riigi huve tasakaalustatult ja ettevaatavalt arvestavad ruumilise arengu põhisuunad, olla aluseks üldplaneeringutele ning anda signaal investoritele ja arendajatele maakonna soovitud arengusuundade kohta. Joonis 6. Väljavõte Ida-Viru Maakonnaplaneeringust 2030+. Roheliste täppidega on tähistatud roheline võrgustik, kollasega väärtuslik maastik. 9 Alutaguse vallas Karjamaa külas Käo kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Maakonnaplaneeringu koostamisel on arvesse võetud riigi ja kohaliku omavalitsuse ruumilise arengu vajadused, lähtuvalt majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalistest suundumustest ja vajadustest. Maakonnaplaneeringus tuleb esile põhimõte, et asustuse arengu suunamisel tuleb soodustada mitmekesise ja kvaliteetse elukeskkonna säilimist, hoidudes samaaegselt asjatutest kulutustest, mis kaasnevad tehnilise ja sotsiaalse taristu rajamise ning käigus hoidmisega. Sellise arengu saavutamiseks on tarvis suurendada olemasoleva kompaktse asustusega piirkondade ruumilist ja funktsionaalset sidusust, leida uus rakendus kasutusest välja langenud maadele ning säilitada hajaasustuses väljakujunenud asustusmustreid. Planeeringuala jääb Kauksi-Remniku väärtuslikule maastikule ja osaliselt rohelise võrgustiku alale. Planeeritud tegevusega ei muudeta eeldatavasti oluliselt Kauksi-Remniku väärtuslikku maastiku ega muudeta selle elemente. Maakonnaplaneering määrab eelkõige üldised tingimused uute üldplaneeringute koostamiseks. Maakonnaplaneering kui hierarhilises süsteemis kõrgemal asetsev planeering annab arengu põhisuunad ja üldised soovitused, millega tuleb arvestada edaspidi uute üldplaneeringute koostamisel. Alutaguse vallas on uus üldplaneering koostatud neid suuniseid arvestades. ÜP-ga on näiteks täpsustatud Alutaguse valla territooriumil oleva rohevõrgustiku piire ja kasutustingimusi, mis on maakonnaplaneeringus üldisemalt määratud. DP eskiis ei ole vastuolus Ida-Viru Maakonnaplaneeringuga 2030+. 2.2 Alutaguse valla üldplaneering Alutaguse valla üldplaneering (kehtestatud Alutaguse Vallavolikogu 29.10.2020 otsusega nr 285) selgitab, et üldplaneering ei ole üldjuhul ehitustegevuse aluseks. Üldplaneeringuga kavandatakse maakasutust üldisel tasemel, määrates maa- ja veealade üldised kasutamis- ja ehitustingimused. Arendus- ja ehitustegevus toimub detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ja juhtudel läbi detailplaneeringute. DP ala asub kehtiva üldplaneeringu väljaspool Karjamaa küla kompaktse asustusega ala, osaliselt elamumaa ja osaliselt ärimaa juhtotstarbega maa-alal. Riigiteeäärne ala on perspektiivne ärimaa ning sellest põhjapoolne ala kuni elektriliinini elamumaa. Käo kinnistu maaüksus piirneb läänest hooajalise kasutusega elamute maaga, mille aluseks on kehtiv detailplaneering (Pilve maatükk 1 DP). Üldplaneeringuga määratleti Alutaguse valla ruumilise arengu põhimõtted ja üldised arengusuunad ning seati üldised maakasutus- ja ehitustingimused. Alutaguse valla ÜP kohaselt tuleb uute elamualade planeerimisel lähtuda sellest, et uued kinnistud tekiksid aladele, kus on optimaalsed võimalused teeninduseks ja olemasoleva infrastruktuuriga ühinemiseks. Sellest tulenevalt peaksid uued elamualad jääma olemasolevate elamualade lähedusse. Hajaasustusega alal on ÜP järgi minimaalne elamumaa krundi suurus 1 ha, ainult ärimaa korral üldjuhul 2000 m2. Üldplaneeringu kohaselt on lubatud maakasutuse põhisuunale anda muu kasutusotstarve (kõrvalotstarve) kuni 40 % ulatuses. DP on seega kehtivat ÜP-d muutev, kuna vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lõike 1 punktile 2 loetakse üldplaneeringuga määratud krundi minimaalsuuruse vähendamist üldplaneeringu muutmiseks. Põhjendatud juhul võib kohaliku omavalitsuse volikogu algatada 10 Alutaguse vallas Karjamaa külas Käo kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang detailplaneeringu, millega kavandatakse üldplaneeringu põhilahenduse muutmist. Sellise DP algatamise otsus peab sisaldama kaalutlust, mis selgitab, kas taotletav tegevus muudab ÜP põhilahendust ulatuslikult või üksnes täpsustab seda – st taotletav tegevus üldjuhul toetab üldplaneeringus välja toodud väärtusi ja põhimõtteid. Kui kaalutluse käigus leitakse, et tegemist on ulatusliku muutmisega, siis tuleb detailplaneeringut menetleda ÜP-d muutvana. Alutaguse valla üldplaneeringu kohased maakasutuse kasutamisvõimalused on näidatud üldplaneeringu maakasutuse kaardil (Joonis 7). Joonis 7. Väljavõte Alutaguse valla üldplaneeringust. Maakasutus. Kogu DP ala asub väärtuslikul maastikul ja DP ala põhjapoolne osa jääb (võrreldes DP algatamise eskiisiga) hinnatavas eskiisis välja rohevõrgustiku tugialast (Joonis 8). Väärtusliku maastikuna käsitletakse ja väärtustatakse eelkõige kultuurmaastikku, kus on kontsentreeritult säilinud meie ajaloo erinevate ajastute jäljed. Maastike hindamise ja määratlemise aluseks olid põhiliselt viit tüüpi väärtused: kultuurilis-ajalooline, looduslik, esteetiline, rekreatiivne; alad ja objektid, mis on ida-virulaste ja ka kogu Eesti jaoks väga olulised, omavad väärtust kui sümbolid. Väärtuslike maastike määratlemisel ei vaadata maastike tunnuseid ja väärtust selle üksikute kaitstavate elementide kaupa, vaid oluline on kaitsta maastikke kui tervikuid. ÜP näeb ette asjakohased väärtuslike maastike kaitse-, maakasutus- ja ehitustingimused hajaasustuses. Väärtuslike maastike maa sihtotstarbe muutmine pole soovitatav juhul, kui sellega muutub oluliselt maastikumuster. Uute hoonete rajamisel või vanade ümberehitamisel tuleb jälgida, et uuendused ei rikuks maastiku üldilmet ning ühtiks piirkonnale iseloomuliku ehitusstiiliga. 11 Alutaguse vallas Karjamaa külas Käo kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang ÜP sätestab rohevõrgustiku kaitse- ja kasutustingimused: Rohevõrgustiku alal kavandatava tegevuse puhul tuleb arvestada, et rohevõrk jääks toimima. Sellest tulenevalt: 1) võib tugialadel ja rohekoridorides arendada tavapärast, rohevõrgustikuga arvestavat majandustegevust, arvestades muudest õigusaktidest tulenevaid tingimusi ja piiranguid, mis alale on kehtestatud. 2) tuleb vältida tugialade kompaktsuse vähenemist või killustamist arendus- ja majandustegevuse, sh joonobjektide või erinevate muude konfliktalade tõttu; 3) tuleb võimalusel säilitada tuumalade äärealade senine maakasutus kui üldplaneering ei ole teisiti ette näinud. Need on loodusliku või poolloodusliku maakasutusega alad, mis külgnevad tuumalaga ning kus maakasutuse muutus mõjutab otseselt tuumala väärtuslikkust ja funktsioneerimist; 4) tuleb tegevuste elluviimisel, mis muudavad maa sihtotstarvet või kavandavad joonehitisi, tähelepanu pöörata rohevõrgustiku funktsioneerimise jätkumisele. DP lahendus vastab üldjoontes ÜP rohevõrgustiku kaitse- ja kasutustingimustele. Joonis 8. Väljavõte Alutaguse valla üldplaneeringust. Väärtused. 12 Alutaguse vallas Karjamaa külas Käo kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang ÜP järgi peab vähemalt 10% krundi pindalast moodustama kõrghaljastus. Suurte veekogude äärsel alal (st külades, mis piirnevad Peipsi järvega) tuleb säilitada maksimaalses osas olemasolevat kõrghaljastust. Raiet tohib lubada üksnes ehitusaluse pinna ulatuses, selle vahetus ümbruses ning juurdepääsuteede ja parkimiskoha rajamiseks. Kui krundil puudub kõrghaljastus või seda on vähem kui 10% krundi pindalast, tuleb rajada haljastus selliselt, et see täidaks krunti vähemalt 10% ulatuses. Alutaguse valla üldplaneering sätestab üldised nõuded ka veemajandusele ja reoveekäitlusele ning soojavarustusele. Üldplaneeringu kohaselt ei ole hajaasustusaladel ühiskanalisatsiooni rajamine suurte kulude tõttu majanduslikult põhjendatud. Antud aladel tuleb reovesi juhtida kinnistesse kogumismahutitesse või rakendada omapuhastit ja heitvesi pinnasesse immutada aladel, kus looduslikud tingimused seda võimaldavad. Joogivee osas toimub väljaspool alevikke veevarustus valdavalt salvkaevude baasil või eraomandis olevatest puurkaevudest. Joogivee vastavuse kvaliteedinõuetele peab tagama joogivee käitleja. Põhjavee reostusohu vältimiseks on soovitav kasutada hajaasustuses veevarustuse tagamisel mitme kinnistu peale ühist puurkaevu, sest iga üksikmajapidamise jaoks eraldi rajatud puurkaevud kujutavad põhjavee kvaliteedile suuremat ohtu, kui suurema ala tarbeks rajatud üks puurkaev. Puurkaevu rajamisel ja kasutamisel tuleb tagada põhjavee kaitse reostuse eest. Selleks tuleb uute puurkaevude puhul kavandada nõuetekohane sanitaarkaitseala või hooldusala ning olemasolevate kaevude puhul tagada sanitaarkaitsealade nõuetekohasus. Sademevee ärajuhtimisel ei tohi planeerimis- ja ehitustegevusega halvendada naaberkinnistute olemasolevat olukorda (sademetest tekkinud liigvee juhtimine naaberkinnistutele). Sademevesi tuleb immutada oma katastriüksuse piires või juhtida veekogusse halvendamata naaberkinnistu olemasolevat olukorda. Soojavarustus planeeritavatele kinnistutele lahendatakse üldjuhul individuaalkütte baasil (puitküte, elektriküte, õliküte jne). Seega DP-ga kavandatav tegevus ei vasta täies mahus kehtivale Alutaguse valla üldplaneeringule ja DP-ga tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks. 13 Alutaguse vallas Karjamaa külas Käo kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 3 KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest Lähtudes Planeerimisseaduse (PlanS) § 1 lõikest 3 kohaldatakse planeeringu koostamise käigus läbiviidavale keskkonnamõju strateegilisele hindamisele PlanS-st tulenevaid menetlusnõudeid. Vastavalt PlanS § 124 lõikele 5 on KSH kohustuslik detailplaneeringu koostamisel, kui planeering on aluseks KeHJS § 6 lõike 1 kohasele tegevusele. Antud juhul detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõike 1 ehk olulise keskkonnamõjuga tegevuse alla. Vastavalt KeHJS-le on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Planeerimisseaduse (PlanS) § 124 lõike 6 alusel on KSH eelhinnang ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kaalumine igal juhul vajalik § 142 nimetatud DP (kehtivat üldplaneeringut muutev) koostamisel. Seega reguleerib planeeringute KSH läbiviimist PlanS, kuid KSH algatamise ja algatamata jätmise menetlus ja sisu on toodud ka detailplaneeringute korral PlanS-ga koosmõjus siiski KeHJS-es, mille § 33 lõike 2 järgi tuleb KSH algatamise vajadust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering PlanS § 142 lõike 1 punktis 1 või 3 sätestatud juhul (ÜP muutmine). Eelhinnangu andmisel lähtutakse KeHJS § 33 lõigete 3-5 kriteeriumidest, kusjuures hinnata tuleb kõikide (oluliste) kriteeriumide alusel, milline mõju võib DP-ga kavandatava tegevusega kaasneda. Eelhindamine ei lõppe KSH eelhinnangu koostamisega, vaid vajalik on ka asjaomaste asutustega konsulteerimine. Eelhindamise etapis konsulteerimine vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 on KSH protsessis esimene asjaomaste asutuste kaasamine. Asjaomased asutused igal konkreetsel juhul määratleb planeeringu koostamise algataja (või korraldaja). Asjaomaste asutuste loetelu sõltub sellest, millised mõjud tegevusega kaasnevad. Asutuste hulka kuulub alati Keskkonnaamet (KeA). 14 Alutaguse vallas Karjamaa külas Käo kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 4 Mõjutatav keskkond DP ala moodustavad osaliselt Käo kinnistu (kat.tunnus 12201:001:0212, maatulundusmaa 100%) ning osaliselt sellega piirnev 13111 Kauksi-Vasknarva tee (kat. tunnus 12201:001:0373, transpordimaa 100%) katastriüksus. Kinnistu on hoonestamata. Käo kinnistut läbivad õhuliinid (1-20 kV), kuid DP alale ei ulatu Elektriohutusseaduse § 12 lõike 7 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määruses 26.03.2007 nr 19 ”Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord” toodud kaitsevööndid, mis on 1 kuni 20 kV pingega liinide korral mõlemal pool liini telge 10 meetrit maa-ala ja õhuruumi. Käo kinnistu piirneb lõunast vahetult riigi kõrvalmaanteega nr 13111 (Kauksi-Vasknarva), millelt mahasõit DP alale tagatakse uue ristmikuga. Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd 30 m ulatub Käo kinnistule. Idast piirneb DP ala maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksusega Vogana (12201:001:0100) ja läänest Pilve maatükk 1 DP1 alusel moodustatud kavandatava Rändaja suvilarajooni kinnistutega. Tulevikus on see ala ette nähtud arendada kooskõlas omakorda lääne pool asuva Võgana Pluss DP alaga, millega moodustati Kuremarja tee puhke- ja elamukompleksi kinnistud koos puurkaevu ja reoveepuhastiga. Puhasti jaoks moodustati ka eraldi krundid, mis on tootmismaa- ja jäätmehoidlamaana kajastatud ka ÜP-s (Joonis 7). Võgana Pluss DP koostamisel viidi läbi ka keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). Mõlemad arendused on välja ehitamata, kaasa arvatud teed ja puurkaev. Käo kinnistu DP ala jääb Riigipiiri seaduse § 61 alusel kehtestatud piirivööndisse, mis on mõeldud riigipiiri valvamiseks ja kaitsmiseks ning piirirežiimi tagamiseks. Piirivöönd on välispiiri maismaapiiril kuni viie kilomeetri laiune riigipiiri, piiriveekogu kalda- või rannajoone, piirioja kaldaga või piiriteega külgnev maa-ala sisemaa poole. Kultuurimälestiste riikliku registri järgi ei ole naabruses kinnismälestisi ja alale ei ulatu kinnismälestiste kaitsevööndid. Piirkonnas on mõned tinglikud pärandkultuuri objektid (1942- 44 aastate pakktee, nr 122:PAT:001 ja Obhon/vana kohanimi nr 122:KON:003), mis on aga sisuliselt hävinud. Käo kinnistu piirist lähimas punktis ca 80 m kaugusel on Peipsi järv, kuid 100 m vööndisse hoonestusalasid ei kavandata. Suures osas ulatub DP alale aga looduskaitseseaduse (LKS) § 37 lg 1 p 1 kohane ranna piiranguvöönd 200 meetrit. Peipsi järve tavapärane ranna ehituskeeluvöönd 100 m ulatub Käo kinnistule aga riigiteega piirnevas osas, kuhu kavandatakse mahasõitu riigiteelt ning sellest tuleb DP koostamisel lähtuda ja kavandada juurdepääs avaliku kasutusega teena. Peipsi järv (VEE2075600) on elupaigaks II kaitsekategooria kaitsealuse kalaliigi tõugja (Aspius aspius), (EELIS kood KLO9102512) ning III kaitsekategooria kalaliikidele: hink (Cobitis taenia) (kood KLO9102510), võldas (Cottus gobio) (kood KLO9102513) ning vingerjas (Misgurnus fossiilis) (kood KLO9102511). 1 https://evald.ee/alutagusevald/ 15 Alutaguse vallas Karjamaa külas Käo kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Käo kinnistule ulatub, kuid jääb kavandatavast DP alast üle 200 m põhja poole, III kategooria kaitsealuse linnuliigi tedre (Lyrurus tetrix) ulatuslik leiukoht (EELIS KLO9129213), kus ELF on viimati läbi viinud inventuuri aastatel 2019-2020. Joonis 9. Tedre leiukoht. Allikas: EELIS 2023. Teder on Eestis ebaühtlase levikuga regulaarne haudelind ja talvituja, kes on Eesti punase nimestiku järgi ohulähedases seisus ning looduskaitseseaduse alusel arvatud III kaitsekategooria liikide hulka. Alates eelmise sajandi keskpaigast esineb tedre arvukuses üldine langustrend. Vaatamata praegu veel küllaltki suurele arvukusele (Eestis 6000 – 12 000 paari) tuleb arvukuse langus peatada. Teder asustab mitmesuguseid elupaiku, eriti tähtsad on tema jaoks sood ja nende servakooslused. Peamised ohutegurid on elupaikade kvaliteedi langus, hävimine ja fragmenteerumine ning röövlus (Tedre kaitse tegevuskava). Alutaguse rahvuspark (KLO1000669), mis on ka Natura 2000 alade Agusalu loodusala (RAH0000624 ja Agusalu linnuala (RAH0000076) koosseisus, jääb DP alast kirdesse üle 3 km kaugusele. Alutaguse rahvusparki on kavas lähitulevikus laiendada. Aluspõhja moodustavad piirkonnas Ordoviitsiumi Nabala lademe lubjakivid. Piirkonnas levivad Kvaternaari veekompleks ja Ordoviitsiumi veekompleks. Lähimad puurkaevud Veere kinnistul (PRK0018217) a Männi puhkebaasis (PRK0018218) on 40-50 m sügavad ning toituvad Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogumi veest. Karjamaa küla piirkond on keskmiselt kaitstud põhjaveega alal, kus maapinnalt esimene aluspõhjaline (Ordoviitsiumi) veekompleks on maapinnalt lähtuva reostuse eest looduslikult keskmiselt kaitstud. Põhjavee voolusuund on põhjast lõunasse (Peipsi järve suunas). Alutaguse Vallavolikogu 30.01.2020 määrusega nr 122 vastu võetud „Alutaguse valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2020-2032“. Alutaguse vallas Peipsi järve ääres Karjamaa külas (nagu kogu varasemas Alajõe vallas) ühisveevärk ja -kanalisatsioon puudub. Karjamaa küla kompaktse asustusega alal on hulganisti asutuste ja eraisikute omandisse kuuluvaid puurkaevusid. 16 Alutaguse vallas Karjamaa külas Käo kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Vastavalt ÜVK kavale on plaanis rajada ÜVK süsteem Alajõe külla, mis ulatub ka Käo kinnistu naabruses planeeritud aladele. Ette on nähtud puurkaevu ja veetöötluse rajamine ja joogivee torustiku rajamine, samuti reoveepuhasti ja reoveepumplate rajamine ning isevoolse ja survekanalisatsioonitorustiku rajamine. Kavandatavad tööd on jagatud lühiajaliseks ja pikaajaliseks (2023-2032) investeeringute programmiks. ÜVK kava täiendamine on algatatud 09.02.2023 otsusega nr 67 “Alutaguse valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2020-2032 ülevaatamise, korrigeerimise ja täiendamise algatamine”. Võimalikud ehitusetapid on teadmata. Seega on otstarbekas rajada DP alale puurkaev ning detailplaneeringu lahenduses arvestada ajutiste reovee kogumismahutitega või kohtpuhasti ja bioloogiliselt puhastatud heitvee immutamisega pinnasesse. Joonis 10. Väljavõte ÜVK arengukavast (Joonis 26). 17 Alutaguse vallas Karjamaa külas Käo kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 5 Hinnang keskkonnamõjudele 5.1 Kavandatava tegevuse eeldatav mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele liikidele ja loodusobjektidele Planeeritava ala lähipiirkonnas puuduvad kaitstavad liigid ja loodusobjektid. Eeldatavalt puudub ka oluline negatiivne mõju bioloogilisele mitmekesisusele kuna rohevõrgustiku toimimist piirkonnas ei halvendata ega minda vastuollu ÜP-s toodud asjakohaste kaitse-, maakasutus ja ehitustingimustega nii väärtuslikel maastikel kui rohevõrgustiku äärealadel. DP ala maakasutuse muutmise võimalused on otsustatud juba läbi ÜP protsessi, mille käigus koostati ka KSH. Väljaspool kruntide hoonestusalasid ning teede ja kommunikatsioonide alust maad säilitatakse mets maksimaalselt. Tegemist on praegu maatulundusmaa sihtotstarbega majandatava metsaga. Maakasutuse osaline muutmine Käo kinnistul soodustab kinnistu põhjapoolse osale paremat ligipääsu ning paremat majandamist. Kohati liigniiske ala soostumisprotsessi peatumisel paranevad metsa kasvutingimused ja tõuseb metsa boniteet. 5.2 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus Hoonete ja rajatiste rajamisel ja kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa, veeressurss, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades ehitusmahte, ei põhjusta see nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal. Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba (luba jäätmete käitlemiseks või kompleksluba) omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja kehtivast omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja nõuetest. Samuti kaasneb jäätmete (eeskätt olmejäätmete) teke hoonete kasutusperioodil, kuid seda ei ole oodata olulisel tasemel. Juhul kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja Alutaguse valla jäätmehoolduseeskirjale, ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju. 5.3 Mõju pinna- ja põhjaveele Kavandatavate hoonete ja rajatiste rajamine avaldab mõningal määral mõju põhjaveele. Piirkonnas puudub lähiajal siiski võimalus liituda ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni teenusega, seetõttu tuleb veevarustus ning reoveekäitlus lahendada vähemalt esialgu lokaalselt. Hinnatavas DP eskiisis on joogivee saamiseks ette nähtud ühine puurkaev. Puurkaevudele kohalduvad nõuded tulenevad veeseadusest ja ehitusseadustikust. Puurkaev tuleb rajada kooskõlas Veeseaduse alusel kehtestatud keskkonnaministri määrusega nr 43 (RT I, 14.07.2015, 1) “Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või –augu ehitusprojekti ja 18 Alutaguse vallas Karjamaa külas Käo kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang konstruktsiooni ning ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või – augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või –augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või –augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või –augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid.” Ühise puurkaevu rajamisel tuleb sellest veevarustuse tagamisel arvestada joogiveele kehtivate kvaliteedinormidega (sotsiaalministri 24.09.2019 määrus nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“). Nõuded ei laiene isiklikule veevärgile, kust võetakse vett alla 10 m³ ööpäevas või mida kasutab vähem kui 50 inimest, välja arvatud juhul, kui joogiveega varustamine on osa ettevõtja majandustegevusest või avalik-õiguslikust tegevusest. Alutaguse valla ÜP järgi on soovitav põhjavee reostusohu vältimiseks kasutada hajaasustuses veevarustuse tagamisel mitme kinnistu peale ühist puurkaevu, sest iga üksikud rajatud puurkaevud kujutavad põhjavee kvaliteedile suuremat ohtu, kui suurema ala tarbeks rajatud üks puurkaev. Tuleb arvestada, et ühise puurkaevu korral rakenduvad selle omanikule osaliselt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse alusel kehtestatud vee-ettevõtja nõuded, kuna puurkaev varustaks teisi kliente veega moodustuva lokaalse ühisveevärgi kaudu. Kuna antud juhul on tegemist osaliselt ka ärifunktsiooniga hoonetega, siis on lihtsam arendada ka vee-ettevõtlust. Pikemas perspektiivis saab Karjamaa küla lääneosas arvestada ka ühisveevärgiga liitumise võimalusega. Kruntide veevajadus pole hetkel teada, kuid arvatavasti ei ületa see ka suveperioodil 10 m3/ööpäevas. Vastavalt Veeseaduse § 154 on nii puurkaevul, mille kaudu võetakse vett alla 10 m3/ööpäevas, hooldusala ulatusega 10 m, millega tuleb kaevu asukoha planeerimisel arvestada. Suurema veevõtu korral moodustatakse sanitaarkaitseala. Enam ei ole varasemat piirangut, et kui puurkaevust varustatakse mitut kinnistut, peab olema puurkaevul alati sanitaarkaitseala. Põhjavee saastumise vältimiseks on hooldusalal keelatud tegevused, mis võivad ohustada põhjaveekihi vee omadusi. Korrektse rajamise korral ei ole oodata kaevu rajamise ja ekspluateerimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju. Tuleb arvestada, et puurkaevu korral, juhul kui sealt võetakse põhjavett rohkem kui 150 m3/kuus või rohkem kui 10 m3/ööpäevas, siis peab vee erikasutusõiguse tarvis taotlema puurkaevule veeluba (keskkonnaluba). DP alal on põhjavesi keskmiselt kaitstud. Kuni ühiskanalisatsiooniga liitumise võimaluse avaldumiseni on võimalik ühe alternatiivina eeldatavalt etapilselt rajatavate hoonete reovett antud asukohas koguda kogumismahutitesse ja anda üle lähimasse purgimissõlme. Kogumismahuti tuleb kruntidel paigutada põhjavee liikumissuuna (põhjast lõunasse Peipsi järve poole) suhtes puurkaevust allavoolu. Reoveemahuti peab olema kinnine sertifitseeritud mahuti, mis tuleb paigaldada vastavalt tootjapoolse paigaldusjuhendi ja nõuete järgi. Nõuetekohase kogumismahuti paigaldamisel ning ette nähtud kaevu hooldusala ja kujasid järgides on risked veekeskkonnale negatiivsete mõjude tekkimiseks väga väikesed. Samuti on alternatiivselt võimalik heitvee pinnasesse immutamine kruntidel. Arvestada tuleb keskkonnaministri 31.07.2019 määrusega nr 31 kehtestatud „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus” nõudeid. Biopuhasti kuja on tavapäraselt vähemalt 10 m hoonetest (maa-aluse 19 Alutaguse vallas Karjamaa külas Käo kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang omapuhasti korral ka 5 m. Kanalisatsiooniehitise tegelik minimaalne kuja suurus sõltub reoveepuhasti projekteeritud koormusest, reovee puhastamise ja reoveesette töötlemise viisist jms. Omapuhasti rajamisel peab arvestama, et see peab paiknema puurkaevu suhtes allanõlva ning ka põhjavee liikumissuuna suhtes allavoolu. Antud juhul saab eeldada põhjavee liikumist Peipsi Järve poole. Põhjavee täpne liikumissuund selgub puurkaevu projekteerimisel. Turul on mitmeid erinevaid ettevõtteid, kes pakuvad sobilikke biopuhasteid. Tegemist on lahendustega, kus vett puhastavatele bakteritele tagatakse kohtpuhastis sobilik elukeskkond sõltumata välistingimustest. Kaasaegsetes reoveepuhastites toimub mehaaniline ja bioloogiline puhastus. Puhasti asub pinnasesse paigaldatava(te)s mahuti(te)s ning sette äraviimiseks peab puhasti paiknema sarnaselt kogumismahutile paakautoga juurdepääsetavas kohas. Heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine ehk immutamine ei ole lubatud veehaarde (puurkaevu) sanitaarkaitsealal ja hooldusalal ning lähemal kui 50 meetrit sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist. Heitvett võib hajutatult pinnasesse immutada kaitstud, suhteliselt kaitstud ja keskmiselt kaitstud põhjaveega aladel kuni 50 m³ ööpäevas pärast reovee bioloogilist puhastamist ja kuni 5 m³ ööpäevas kasutades vähemalt reovee mehaanilist puhastamist. Arvestada tuleb ala pinnasevee pinnasevee maksimaalne taseme kõrgusega. Keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 kehtestatud ”Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ § 8 lg 3 ütleb, et heitvee immutussügavus peab olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest. Juhul, kui põhjaveetase on tegelikult kõrgem, siis saab omapuhastis nõuetekohaselt puhastatud heitvett pinnasesse juhtida, kasutades maapealset pinnasfiltriga imbpeenart (võib kasutada ka kaasaegseid immutustunneleid või plastist immutusplokke). Imbväljak tuleb tõsta kõrgemale ja vesi pumbata väljakule jaotuskaevu kaudu. Täiendavat olulist reostusohtu ega piirkonna hüdrogeoloogiliste tingimuste muutust ei ole reoveekäitluse mõlemal juhul ette näha, arvestades ka “Alutaguse valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja” nõutega. Liig- ja sademevee ärajuhtimise meetodi valikul peab alati arvestama asukohta ja konkreetseid olusid. Kruntidelt ärajuhitavat liig- ja sademevett ei tohi juhtida naaberkinnistutele. Veeseaduse § 129 järgi tuleb sademevee käitlemisel võimalusel eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Soovitav on kasutada sademeveest vabanemiseks looduslähedasi lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda kohapeal eelkõige maastikukujundamise kaudu, kus võimalik. Samuti on soovitatav sademevett lokaalselt immutada või koguda haljastuse kastmiseks. Sademevee pinnasesse juhtimine puurkaevu sanitaarkaitsealal või hooldusalal on keelatud. DP-ga kavandatud mahus hoonestuse rajamine ei too kaasa veetarbimist mahus, mis võiks oluliselt mõjutada põhjaveevaru suurust ja seeläbi põhjustada olulist keskkonnamõju. Karjamaa küla piirkonnas puuduvad Veeseaduse alusel kehtestatud põhjaveevarud. DP-ga kavandatav tegevus ei avalda eeldatavalt olulist ebasoodsat mõju pinna- ja põhjaveele. 20 Alutaguse vallas Karjamaa külas Käo kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 5.4 Jääkreostus DP alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust ning toimunud keskkonnaohtlikku tegevust. Seetõttu ei ole eeldada pinnase- või põhjavee reostust, mis seaks piirangud detailplaneeringuga kavandatavale tegevusele. 5.5 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus Ehitusaegsed tööd ja transport põhjustavad teatavas ulatuses ehitusaegseid häiringuid, kuid need mõjud on lühiajalised. Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra ja vibratsiooni tasemeid. Tegu on samuti mööduvate mõjudega ning arvestades tegevuse mahtu ei ole ehitustööde korrektsel korraldamisel oodata olulist ehitusaegset mõju. Planeeringualal võib esineda riigiteelt 13111 Kauksi-Vasknarva tulenevat müra. Tegemist on riigi kõrvalmaanteega, kus sellel lõigul 2021. aasta andmetel oli aastane keskmine ööpäevane liiklussagedus (AKÖL) 414 sõidukit2. Sellise liiklussageduse korral ei ole eeldada liiklusega kaasnevaid ülenormatiivseid müratasemeid. Piirkonna välisõhu kvaliteet on eelduslikult hea. Arvestades planeeritavat mahtu, ei kaasne DP realiseerimisega olulist liikluskoormust ning sellega kaasnevat müra ja õhusaastet. Kavandatava hoonestuse küttelahenduse põhimõtted määratakse ära planeeringu koostamisel. Individuaalsetel küttelahendustel oluline negatiivne keskkonnamõju puudub. Lokaalküttelahendusena või ahiküttele täienduseks on populaarne maasoojuse (geotermaalenergia) kasutamine. Looduskaitseseaduse § 38 lg 5 punkt 8 erisuse järgi on lubatud näiteks maakütte kontuuride paiknemine ehituskeeluvööndis, kui need on kavandatud detailplaneeringuga. Soovitakse kasutada nii horisontaal- kui vertikaallahendusi. Horisontaalkollektorite kasutamisel tuleb hinnata selleks vajaliku vaba maa olemasolu ning pinnase omadusi. Vertikaalkollektorite (maasoojus puuraugud) puhul tuleb järgida ehitusseadustikus ja keskkonnaministri 09.07.2015 määruses nr 43 (nõuded kaevudele) esitatud tingimusi. Kollektorite puhul, mida kavandatakse ulatuma kuni joogiveena kasutatava veehorisondini, tuleb esitada projekti juurde hüdrogeoloogiline eksperthinnang lahenduse ohutuse ja keskkonnamõjude osas. Avatud soojussüsteemi puurkaevul on samuti hooldusala analoogselt puurkaevuga. Omavalitsusel on õigus keelduda soojuspuuraugule ehitusloa andmisest kui puudub veendumus selle negatiivsete keskkonnamõjude puudumise osas. Lokaalsete taastuvenergialahenduste kasutuselevõtt vajab üldjuhul projektipõhist lähenemist, kuid erinevate taastuvenergiaallikate kasutuselevõttu üldiselt soositakse, kus võimalik. Ehitustööde käigus toimub ehitusobjektide valgustamine. Kruntide valgustamisel kasutatakse kaasaegseid energiasäästlike valgustuslahendusi. Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole seega ette näha ülenormatiivse välisõhu saaste, mürahäiringu, soojuse, kiirguse või lõhnahäiringu tekkimist. 2 https://www.transpordiamet.ee/liiklussagedus 21 Alutaguse vallas Karjamaa külas Käo kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 5.6 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale DP lahendus on kooskõlas Alutaguse valla üldiste arenguplaanidega hajaasustuse hoonestamise osas. Puurkaevu rajamisel tuleb sellest kõikidele kruntidele veevarustuse tagamisel arvestada joogiveele kehtivate kvaliteedinormidega (sotsiaalministri 24.09.2019 määrus nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“). DP koostamise käigus määratakse kindlaks ala reoveekäitlus. Kui otsustatakse reovee puhastamisel omapuhastite ja immutusväljakute kasuks kruntidel, siis tuleb hoolikalt arvestada puurkaevu asukohaga ja nende rajatiste vajalike kujadega hoonetest. Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha ulatuslikku mõju varale. Ida-Viru maakonnaplaneeringu kohaselt tuleb hoonete projekteerimisel ja ehitamisel arvestada radooniriskiga. Vastavalt standardile „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks“ (EVS 840:2017) jaotatakse pinnaseõhu Rn-sisalduse alusel Eesti pinnas Rn-riski tasemelt madalaks (< 10 kBq/m³), normaalseks (10‒50 kBq/m³), kõrgeks (50–250 kBq/m³) ja eriti kõrgeks (> 250 kBq/m³). Eesti Geoloogiateenistuse poolt koostatud pinnase radooniriski kaardi kohaselt kuulub piirkond normaalse radooniriski (Rn-riski tase 30-50 kBq/m3) tasemega alade hulka. Seega täiendavaid ehitustehnilisi meetmeid radooniriski vähendamiseks ette näha pole vajalik. DP-ga kavandatav tegevus ei kujuta ohtu inimese tervisele või keskkonnale. Kavandatava tegevuse mõjud on lokaalsed. Ehitusperioodi mõjude leevendavaks meetmeks on müra ja vibratsiooni põhjustava ehitustegevuse planeerimine selliselt, et see võimalikult vähe häiriks ümberkaudseid elanikke. Soovitav on müra ja vibratsiooni põhjustavaid töid teostada ainult tööpäevadel ajavahemikus kell 8.00 - 18.00. Olulist negatiivset sotsiaal-majanduslikku mõju või mõju tervisele ei ole ette näha. 5.7 Visuaalne mõju Detailplaneeringu elluviimine muudab visuaalset maastikupilti, seda eelkõige hoonete kavandamise tõttu praegu hoonestamata alale. Planeeringuala asukohta võib pidada visuaalselt sobivaks elamuala rajamiseks. Planeeringus määratakse arhitektuursed tingimused, mis tagavad hoonete sobitumise olemasolevasse hoonestuspilti. 5.8 Mõju kultuuriväärtustele Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel DP alal ja naabruses mälestised puuduvad. Otsene mõju kultuuriväärtustele DP realiseerimisel puudub. 5.9 Avariiolukordade esinemise võimalikkus Planeeringualale ei ole kavandatud uusi keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Seega ei ole eeldada kavandavast tegevusest tulenevaid võimaliku olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade esinemist. 22 Alutaguse vallas Karjamaa külas Käo kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 5.10 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine Planeeringuala kontaktvööndis on varasemate detailplaneeringutega ette nähtud mitmeid arendusi (juba 2009. aastal kehtestatud Pilve maatükk 1 DP ja Võgana Pluss DP alad). Hetkel on need välja ehitamata ning puudub info võimaliku ajakava kohta. Arenduste võimalik koosmõju oleks pigem positiivne, kui see aitaks kaasa perspektiivsete tarbijate kasvust tulenevale kiiremale ÜVK trasside väljaehitamisele. 5.11 Muud aspektid Riigipiiriülese mõju esinemist käsitletava detailplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata. Kuigi tegemist on piirivööndisse jääva alaga, siis pole tegemist sellise arendusega, mille mõjud võiksid ületada riigipiiri. Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 3 kohaselt tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasust ja olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Antud juhul on tegu võrdlemisi suhteliselt väiksemahulise detailplaneeringuga, seega olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse puudub. Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 5 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsust Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. Antud juhul on tegu võrdlemisi väiksemahulist eluhoonestust kavandatava detailplaneeringuga. Seos Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega puudub. 23 Alutaguse vallas Karjamaa külas Käo kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 6 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta DP-ga ei kavandata tegevusi, mis kuuluksid KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. KSH eelhinnangu koostamise vajadus (vt peatükk 3) tuleneb otseselt sellest, et DP-ga tehakse ettepanek kehtiva Alutaguse valla ÜP muutmiseks. Tuleb arvestada, et KSH eelhinnangu ülesanne on eelkõige (eel)hinnata, kas DP koostamise juurde tuleb kohalikul omavalitsusel algatada täismahus keskkonnamõju strateegiline hindamine või mitte. Muud, ka keskkonnakaitselised ülesanded, lahendatakse DP koosseisus vastavalt PlanS-le. Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust hinnati KeHJS § 33 lõigete 3-5 alusel koostatud eelhinnangus. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole seega käesoleva eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel: 1) detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile; 2) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel eskiisiga kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju; 3) ala ähedal ei asu Natura 2000 võrgustiku alasid või looduse üksikobjekte, mida planeeringuga kavandatav tegevusega oluliselt ei mõjutata. 4) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne liikluskoormuse ja mürataseme suurenemine, mis tooks kaasa ülenormatiivsed tasemed; 5) detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele või majandustegevusele; 6) planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket. Detaiplaneeringus keskkonnatingimustega arvestamine on igakülgselt võimalik planeeringumenetluse käigus vastavalt planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 12. KSH eelhinnangu ülesanne ei ole otseselt hinnata ruumilist mõju ja hoonestuse sobitumist antud alale. Selle teema lahendamine on planeeringu ülesanne. KSH algatamise või mittealgatamise otsuse saab teha siiski vaid kohalik omavalitsus ning peab planeeringu koostamisel ja kehtestamisel kavandatava tegevuse poolt ja vastu argumente hoolikalt kaaluma. Lisaks eelhinnatud keskkonnakaalutlustele peab arvestama ka muid asjakohaseid mõjusid detailplaneeringu koostamisel PlanS § 4 lg 2 mõistes. Enne KSH üle otsustamist tuleb omavalitsusel küsida KSH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu põhjal seisukohta asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lg 6, eeskätt Keskkonnaametilt. 24 Saatja: <[email protected]> Saadetud: 06.06.2023 15:59 Adressaat: Keskkonnaamet <[email protected]>; <"RAM Info">; Päästeamet <[email protected]>; Terviseamet <[email protected]>; Politsei- ja Piirivalveamet <[email protected]>; Transpordiamet <[email protected]> Teema: Karjamaa küla Käo kinnistu detailplaneeringu KSH eelhinnangu edastamine seisukoha saamiseks Manused: 117_1_0606223_KSH eelhinnangu edastamine ....asice Tere! Teile on saadetud Alutaguse Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument Karjamaa küla Käo kinnistu detailplaneeringu KSH eelhinnangu edastamine seisukoha saamiseks, mis on registreeritud 06.06.2023, numbriga 7-6/117-1. Dokument avaneb DigiDoc Client programmi abil, mille saab arvutisse tasuta alla laadida Sertifitseerimiskeskuse kodulehelt https://installer.id.ee/ Kontaktinfo Tartu mnt 56, Iisaku, 41101 Tel 336 6901 e-post: [email protected]