Jaanus Saat eie 09.05.2023 * r 6-2/246-1 *
Lääne-Harju Vallavalitsus Meie 06.06.2023 nr 15-3/3263-2
[email protected]
Paldiski linnas Tuulepargi,
Neljatuule ja Põlde katastriüksuste
detailplaneering
Austatud vallavanem
Lääne-Harju Vallavalitsus esitas Rahandusministeeriumile 09.05.2023 selgitused
Rahandusministeeriumi 27.01.2023 kirjas nr 15-3/10183-2 esitatud seisukohtade osas, mis
käsitlesid Lääne-Harju Vallavalitsuse korralduse eelnõud Lääne-Harju vallas Paldiski linnas
Tuulepargi, Neljatuule ja Põlde katastriüksustel detailplaneeringu algatamiseks (edaspidi
selgitused). Selgituste lisadeks on detailplaneeringu algatamise eskiis (Enefit Green AS töö,
03.05.2023, edaspidi eskiis) ja Keskkonnaameti 26.01.2023 kiri nr 6-2/22/25177-2, mille
lisaks on omakorda Keskkonnaameti tellimusel Elurikkuse Agentuur OÜ ja Tartu Ülikooli
elurikkuse töörühmaga koostöös 2023. aastal valminud töö „Päikeseenergiajaamade mõjust
olulisematele elupaikadele, ökosüsteemidele ja peamistele liigirühmadele ning Eestisse
sobivad leevendusmeetmed“ (edaspidi päikeseenergiajaamade analüüs).
Planeeritav ala, pindalaga u 78 ha, asub Pakri poolsaare keskosas ning hõlmab järgmisi
katastriüksusi: osaliselt Tuulepargi (katastritunnus 58001:001:0251, pindala 166,82 ha,
sihtotstarve 90% maatulundusmaa, 5% tootmismaa, 5% transpordimaa), osaliselt Neljatuule
(katastritunnus 58001:001:0252, pindala 85,29 ha, sihtotstarve 90% maatulundusmaa, 5%
tootmismaa, 5% transpordimaa) ja Põlde (katastritunnus 58001:003:0008, pindala 6,29 ha,
sihtotstarve maatulundusmaa).
Algatatava detailplaneeringuga luuakse eeldus päikeseelektrijaama, seda teenindavate
tehniliste kommunikatsioonide ja teiste taastuvenergia- või salvestusrajatiste ning hoonestuse
ehitamiseks. Algatatava planeeringuga ei kavandata uusi elektrituulikuid ega muudeta
olemasolevate elektrituulikute parameetreid, vaid planeeritakse täiendavaid tegevusi
taastuvenergia tootmise osakaalu suurendamiseks.
Algatatav detailplaneering jääb osaliselt 2014. aastal kehtestatud Tuulepargi kinnistu
jagamiseks ja juurdepääsude lahendamiseks koostatud detailplaneeringuga (planeeringu ID
32027) kaetud alale. Tuulepargi kinnistu detailplaneeringuga muudeti osaliselt kehtetuks
2009. aastal kehtestatud maaüksuste katastritunnustega 58001:003:0048, 58001:003:0029,
58001:003:0273 ja lähiala detailplaneering (planeeringu ID 4097), mille põhjal on välja
ehitatud 15 tuuleturbiini ning neid teenindavad tehnovõrgud ja teed.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Tutvunud esitatud materjalidega, märgime järgmist.
Rahandusministeerium on olnud varasemalt seisukohal, et detailplaneeringuga kavandatu on
Harju maakonnaplaneeringu 2030+ (edaspidi maakonnaplaneering) põhimõtetega vastuolus
kuna planeeritav ala asub maakonnaplaneeringus määratud rohelise võrgustiku alal ning kavas
oli planeerida päikesepark valdavalt metsaalale. Antud juhul on eskiislahendust muudetud
ning põhimõtteid selgitatud kuid siiski vajab planeeringu lahendus ja detailplaneeringu
algatamise eelnõu täiendamist, et detailplaneeringut oleks võimalik koostada vastavalt
maakonnaplaneeringus märgitud rohelisele võrgustikule seatud kasutustingimustele.
Esitatud eskiisis (03.05.2023) on võrreldes varasema eskiisiga (23.08.2022) päikesepargi
võimalike tootmisalade asukohtade paiknemisel arvestatud lagedamate aladega ning
selgitustes on mh toodud, et alale on võimalik päikesepark rajada selliselt, et rohevõrgustik
jääks toimima, kõrghaljastust minimaalselt likvideerides.
Päikeseenergiajaamade analüüsi peatükis 2.1 „Mõju metsaökosüsteemidele“ on märgitud, et
metsaökosüsteemid on ühed kõige ebasobivamad kohad päikeseenergiajaamade rajamiseks,
ning kokkuvõttes on muuhulgas välja toodud, et hästi teostatud asukohavaliku ning hoolikalt
valitud töömeetoditega on võimalik hoiduda suurematest negatiivsetest keskkonnamõjudest
päikeseenergiajaamade rajamisel ja hooldamisel. Peatükis 4.2 „Kuhu päikeseenergiajaamu
mitte rajada“ on muuhulgas välja toodud olulisus tagada, et taastuvenergiaeesmärke
saavutades ei ohustataks sama olulist eesmärki hoida ja taastada elurikkust, erinevaid liike ja
ökosüsteeme, nende sidusust ning erinevaid looduse hüvesid. Seetõttu peavad kehtima ka
päikeseenergiajaamade alade rajamisel selged põhimõtted ja juhised, mis välistavad looduse
kahjustamist. Kuna pikaajalised mõjud on veel vähe teada, tuleks ruumilises planeerimises
eelistada taastuvenergialahenduste rajamisel kohti, kus võimalik kahju on kõige väiksem.
Lisaks märgime, et Riigikohus on asjas 3-21-125 tehtud lahendis viidanud varasemale
lahendile (3-20-1310/52) ja tõdenud, et kõrgema tasandi planeeringuga terviklikult
kujundatud rohevõrgustiku tõhusust ei tohi ohtu seada selle tükkhaaval muutmisega
detailplaneeringu tasandil. Rohevõrgustiku toimimise ebasoodsaks mõjutamiseks üksnes
lokaalselt (ehk siis detailplaneeringuga) tuleb kohalikul omavalitsusel näidata, millised muud
olulised huvid selle mõju üles kaaluvad. Seejuures ei saa kaalukaks pidada kinnistuomaniku
erahuvi kinnistu tulusaks arendamiseks, kui maa kasutust piiravad juba enne kinnistu
omandamist kehtinud kõrgema astme planeeringud. Seega juhul, kui arendust kavandatakse
rohevõrgustikku tuleb omavalitsusel hinnata ja põhjendada nii konkreetse detailplaneeringuga
kaasnevat mõju rohevõrgustiku toimimisele kui ka koosmõjus juba varem kehtestatud
detailplaneeringutega, mis rohevõrgustikku mõjutavad.
Juhime tähelepanu, et maakonnaplaneeringus on rohelise võrgustiku käsitluses muuhulgas
toodud selgitus, et roheline võrgustik on planeerimisalane mõiste, mis funktsionaalselt
täiendab kaitsealade võrgustikku, ühendades need looduslike aladega ühtseks terviklikuks
süsteemiks. Seega on roheline võrgustik kogu looduslik ala, mitte ainult mets. Metsa ei või
vaadata kui ainult metsamajanduslikku ressurssi ehk kui kasvukoht ei ole
metsamajanduslikult väärtuslik, siis võiks selle metsa raadata. Samuti täpsustame, et
Keskkonnaagentuuri ökosüsteemide kaardistuselt nähtub, et osale alast ei ole üldist seisundit
määratud ja ülejäänud osal esineb nii viletsat, keskmist kui ka head seisundit. Üldistatud
seisundiklasside ja sidususe väärtuste kombinatsioonid on seal samuti suures osas kas
2
määramata või keskmises või viletsas seisundis, mis tähendab, et sealset rohevõrgustiku
tugiala tuleb pigem tugevdada mitte halvendada.
Märgime, et kuigi antud maaüksusi kasutatakse juba taastuvenergia tootmiseks, siis
konkreetselt soovitud maa-ala ei kasutata, ehk tegemist on siiski looduslikus seisus oleva
rohelise võrgustiku tugialaga.
Maaüksustele on loodud taastuvenergia võrku suunamiseks vajalik taristu, kuid
konkreetsetele asukohtadele tuleb see siiski täiendavalt rajada. Selgusetuks jääb, kas
olemasolev elektrivõrk on võimeline sellises mahus täiendavat energiat vastu võtma, st
olukorras, kus nii päikesepark kui ka tuulepark toodavad üheaegselt elektrienergiat.
Lääne-Harju Vallavalitsuse 09.05.2023 kirjas toodud selgitustega detailplaneeringu
algatamise eelnõud, keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnangut ega
lähteseisukohti ei esitatud. Seega, lähtudes Rahandusministeeriumile 27.12.2022 esitatud
detailplaneeringu algatamise materjalidest, palume Lääne-Harju Vallavalitsuse korralduse
eelnõust „Detailplaneeringu algatamine“ (Lääne-Harju vallas Paldiski linnas Tuulepargi,
Neljatuule ja Põlde katastriüksustel), eemaldada kavatsus raadata päikesepargi rajamiseks
metsa (42 ha) ning eelkõige sellest seisukohast lähtuvalt korrigeerida detailplaneeringu
algatamise eelnõud, KSH eelhinnangut ja lähteseisukohti. Palume eelnõusse lisada, et rohelise
võrgustiku säilitamiseks on vajalik otsida võimalusi rohevõrgustikus uusi alasid mitte hõivata
ning kavandada päikeseenergiajaamad võimalikult optimaalselt lagedale alale ja tuulikute
lähedusse. Palume üle vaadata kavandatava päikeseenergiajaamade võimalik maht ning kõik
antud asukohad (eskiis 03.05.2023). Lisaks palume arvestada päikeseenergiajaamade
analüüsiga, ning märkida see lähteseisukohtades arvestamisele kuuluvate dokumentide hulka.
Eeltoodut kokku võttes märgime, et käsitlev ala on maakonnaplaneeringu kohaselt rohelise
võrgustiku tugiala ning sinna ei ole üldjuhul päikeseparkide kavandamine lubatud. Kuna
Paldiski linna üldplaneering (2005) on kehtestatud varem kui Harju maakonnaplaneering
2030+ (2018), on oluline käsitleda detailplaneeringus ka maakonnaplaneeringus sisalduvaid
põhimõtteid ja tingimusi. Palume arvestada, et taastuvenergiaeesmärke saavutades on oluline,
et ei ohustataks sama olulist eesmärki hoida looduslike ökosüsteemide väärtusi ja funktsioone.
Palume hoida Rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonda kursis
detailplaneeringu ja selle KSH menetlusega ning teavitada kõikidest avalikest aruteludest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Lea Teeääre 5885 1405
[email protected]
3