Rahandusministeerium_kiri

Ministeeriumid Meie 19.05.2026 nr 1.1-10.1/2167-1 Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ muutmine Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ muutmise eelnõu. Dokumendid on kättesaadavad eelnõude infosüsteemis. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jürgen Ligi rahandusminister Lisad: 1. Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ muutmise eelnõu 2. Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ muutmise eelnõu seletuskiri Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Anu Altermann 5885 1319 [email protected] Lisaadressaadid: Riigikantselei Riigi Tugiteenuste Keskus Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus SA Keskkonnainvesteeringute Keskus Vabariigi Presidendi kantselei Riigikontroll Õiguskantsleri Kantselei Riigikohus 2  EELNÕU 28.04.2026 MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ muutmine Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 1 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 10 lõike 1 punkti 12 täiendatakse pärast tekstiosa „tagastama“ tekstiosaga „või § 25 lõikes 4 nimetatud toetuse saaja leidma uue katteallika“; 2) paragrahvi 10 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 15 lõike 1 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) kulu tekib projekti abikõlblikkuse perioodil, mis peab jääma ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud rakenduskava elluviimise korral rakenduskava abikõlblikkuse perioodi 1. jaanuarist 2021. a kuni 31. detsembrini 2030. a ja sama lõike punktides 3–5 nimetatud rakenduskava elluviimise korral rakenduskava abikõlblikkuse perioodi 1. jaanuarist 2021. a kuni 31. detsembrini 2029. a;“; 4) paragrahvi 24 lõiget 3 täiendatakse pärast tekstiosa „Riigiasutus“ tekstiosaga „ja muu § 25 lõikes 4 nimetatud toetuse saaja“; 5) paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Toetuse saajale, kes on riigieelarve seaduse § 2 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud üksus ja kellele Riigi Tugiteenuste Keskus osutab raamatupidamise teenust, tehakse ülekanne pärast Euroopa Komisjonilt makse laekumist.“; 6) paragrahvi 26 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Toetust makstakse ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktides 3–5 nimetatud rakenduskava elluviimise korral kuni 31. märtsini 2030. a ja sama lõike punktis 1 nimetatud rakenduskava elluviimise korral kuni 31. märtsini 2031. a.“; 7) paragrahvi 27 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses: „(21) Kui makse tehakse lõike 1 punkti 2 alusel ja kulult arvestatakse ühtset määra, tehakse makse toetuse saajale. (22) Lõikes 21 nimetatud juhul esitab toetuse saaja rakendusüksusele tasumist tõendavad dokumendid, välja arvatud ühtse määra alusel makstava toetuse korral, kümne kalendripäeva jooksul makse saamisest arvates.“; 8) paragrahvi 34 lõike 3 punkti 2 täiendatakse pärast tekstiosa „tagastas toetuse“ tekstiosaga „või § 25 lõikes 4 nimetatud toetuse saaja leidis uue katteallika“; 9) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Paragrahvi 25 lõikes 4 nimetatud toetuse saaja puhul märgitakse finantskorrektsiooni otsuses: 1) lõike 1 punktides 1–6 ja 10–12 nimetatud teave; 2) toetuse saaja kohustus leida abikõlbmatule kulule uus katteallikas; 3) uue katteallika leidmise tähtaeg.“; 10) paragrahvi 47 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „teavitamise“ tekstiosaga „, rakenduskava seirekomisjonis heaks kiidetud valikukriteeriumide ja -metoodika järgimise“; 11) paragrahvi 47 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „(11) Lõike 1 tähenduses toetuse kasutamiseks antava määruse, käskkirja või lepingu eelnõu kooskõlastatakse § 48 lõikes 1 nimetatud asutustega rakenduskava seirekomisjonis heaks kiidetud valikukriteeriumide ja -metoodika järgimise kohustuse ulatuses ja riigiabi või vähese tähtsusega abi andmise korral. (12) Korraldusasutus täidab toetuse andmisel kontrollija ülesandeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 95 lõike 3 tähenduses.“; 12) paragrahv 52 loetakse määruse 9. peatüki §-ks 501, selle senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Enne 2026. aasta maid algatatud partneri riigihanked viiakse lõpuni seni kehtinud alustel ja korras.“. § 2. Määruse rakendamine Paragrahvi 1 punkte 4 ja 5 rakendatakse alates 1. maist 2026. a. Kristen Michal Peaminister Jürgen Ligi Rahandusminister Keit Kasemets Riigisekretär  28.04.2026 Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eelnõu kohaselt muudetakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi määrus) maksete tegemist riigiasutustele ja põhiseaduslikele institutsioonidele, kes kasutavad Riigi Tugiteenuste Keskuse raamatupidamise teenust, ning tegelike kulude alusel kaudse kulu maksmisel ühtse määrana, kui toetuse saaja on omafinantseeringu ulatuses arve tasunud: toetus makstakse toetuse saajale, kes kannab selle edasi töövõtjale. Eelnõuga muudetakse määrust ka tulenevalt Euroopa Liidu (edaspidi EL) õigusaktide muudatustest. Esimesel juhul vähendatakse oluliselt töökoormust riigiasutuste raamatupidamise korraldamisel Riigi Tugiteenuse Keskuses (edaspidi RTK). Muudatuse tulemusena hakatakse raamatupidamises kajastama saadud toetusi ainult toetuse saaja raamatupidamisarvestuses, kui toetuse saaja on RTK raamatupidamisteenusel olev riigiasutus. Seni kajastati toetusi topelt rakendusasutuse raamatupidamises vahendamisena ja toetuse saaja raamatupidamises. Kui jätta ära riigisisesed maksed vahendajalt saajale (ühelt riigiasutuselt teisele), on võimalik minna üle toetuste ühekordsele kajastamisele ainult saaja juures. See ei mõjuta toetuse saajate ega RTK projektikoordinaatorite tööd maksetaotluste esitamisel ega maksetaotluste menetlemisel, kuid säästab olulisel määral RTK raamatupidajate tööaega. Seoses riigiasutustele, kes kasutavad RTK raamatupidamise teenust, maksete tegemisega, muudetakse ka finantskorrektsiooni otsuse elemente ning kuludokumentide kontrolli ulatust. Eelnõuga luuakse erisus maksete tegemisel juhtudel, kui toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui toetuse saaja on arve omafinantseeringu ulatuses tasunud ja kaudseid kulusid hüvitatakse ühtse määra alusel. Kehtiva õiguse kohaselt tehakse makse otse töövõtjale. Pärast muudatust tehakse makse toetuse saajale, kes kannab selle edasi töövõtjale. Eelnõu ja selle seletuskirja koostasid Riigi Tugiteenuste Keskuse osakonnajuhataja-riigi pearaamatupidaja Juta Maar (e-post: [email protected]), ärianalüütik Kaidi Liiv (e-post: [email protected]), abikõlblikkuse, lihtsustamise ja maksete ekspert Kaja Toom ([email protected]) ja vanemjurist Anu Jaanson (e-post: [email protected]). Eelnõu toimetas keeleliselt Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Heleri Piip (e-post: [email protected]) ning eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud 1 Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (e- post: [email protected]). Eelnõu on seotud EL õiguse rakendamisega. Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid ja ReArm muudatusi kajastavate määrustega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2025/1914, millega muudetakse määrusi (EL) 2021/1058 ja (EL) 2021/1056 seoses erimeetmetega strateegiliste probleemide lahendamiseks vahehindamise raames (ELT L, 2025/1914, 19.09.2025); 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2025/1913, millega muudetakse määrust (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+), seoses erimeetmetega strateegiliste probleemide lahendamiseks Eelnõu vähendab oluliselt töökoormust, kuna RTK raamatupidajad ei pea tegema topelt kandeid. Eelnõu riigi raamatupidamise maksete muudatusi rakendatakse 1. maist 2026. a. Teised muudatused jõustuvad üldises korras. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu § 1 punktid 1 ja 8 puudutavad tagasinõude erivormi määruse § 25 lõikes 4 nimetatud toetuse saaja jaoks. Kuna määruse § 25 lõikes 4 nimetatud toetuse saaja (edaspidi ka riigiasutusest toetuse saaja) puhul ei toimu raha ülekande teel toetuse tagasimaksmist, siis ei ole nende puhul enam täpne kasutada toetuse tagasimaksmise mõistet. Riigiasutusest toetuse saaja jaoks on sobiv kasutada teise katteallika leidmise võimalust tagasimakse nõude täitmiseks, mis tähendab, et määruse § 25 lõikes 4 nimetatud toetuse saajal tuleb eelarves tagada abikõlbmatute kulude (nii toetuse kui ka omafinantseeringu osa) katteks vahendid. Eelnõu § 1 punkt 2 tunnistab kehtetuks põhimõtte, mille kohaselt partner, kui ta ei ole hankija riigihangete seaduse (edaspidi RHS) tähenduses, aga toetuse saaja on, peab ka partner toetuse kasutamisel järgima RHS-i. Edaspidi järgib mittehankijast partner § 11 lõikes 3 toodud ostumenetluse korraldamise reeglit (§ 10 lõige 2). Hankija järgib § 11 lõikes 1 RHS-i järgimise kohustust. Kuivõrd ostumenetluse reeglid tagavad vähemalt RHS-is ettenähtud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega sarnaste põhimõtete järgimise, siis ei ole vajalik mittehankijast partnerile kehtestada sama rangeid reegleid kui hankijast toetuse saajale või partnerile. Kui partner on RHS alusel riigihanke juba algatanud, viiakse menetlus lõpuni RHS alusel. Kui partner ei ole RHS alusel riigihanget algatanud, korraldab ta ostumenetluse § 11 alusel (vt ka § 2 selgitust). Eelnõu § 1 punktide 3 ja 6 muudatused on seotud Euroopa Liidu õiguse muutmisega (nn ReArm muudatused)1. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2025/1914, millega muudetakse määrusi (EL) 2021/1058 ja (EL) 2021/1056 seoses erimeetmetega strateegiliste probleemide lahendamiseks vahehindamise raames ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2025/1913, millega muudetakse määrust (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+), seoses erimeetmetega strateegiliste probleemide lahendamiseks 2 Muudatusega pikendatakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava abikõlblikkuse perioodi lõpptähtaega kuni 31. detsembrini 2030. a. Seoses rakenduskava abikõlblikkuse perioodi pikenemisega muutub ka toetuse maksmise lõpptähtaeg aasta võrra, see on senise 31. märtsi 2030. a asemel 31. märts 2031. a. HOME fondide2 puhul muudatusi ei ole, nendele rakenduskavadele kehtivad senised rakenduskavade abikõlblikkuse perioodi lõpptähtajad. Arvestades geopoliitilise olukorra olulist halvenemist ning liidu senisest suuremat vajadust tugevdada oma kaitsevõimet ja tsiviilvalmisolekut, on vajalik ühtekuuluvuspoliitika rahalised vahendid kiiremini ja paindlikumalt kasutusele võtta. Muutunud julgeolekukeskkond eeldab investeeringuid nii liidu materiaalsesse vastupanuvõimesse kui ka ühiskonna toimimise ja sidususe säilitamisse. Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi raames nähakse ette uute erieesmärkide loomine, et suunata vahendeid kaitsesektori tööstussuutlikkuse arendamisse ning investeeringutesse kerksesse kaitse- ja kahesuguse kasutusega taristusse. Toetus on mõeldud muu hulgas sõjaväelise liikuvuse parandamiseks ning tsiviilvalmisoleku ja tsiviiljulgeoleku tugevdamiseks, sealhulgas küberturvalisuse edendamiseks. Kavandatavad meetmed peavad jääma kooskõlla fondide kohaldamisalaga ning järgima olulise kahju ärahoidmise põhimõtet. Lisaks on vajalik kohandada Euroopa Sotsiaalfond+ (edaspidi ESF+) kasutamist, et võimaldada liikmesriikidel paremini reageerida strateegilistele geopoliitilistele väljakutsetele. Selleks on loodud täiendavad võimalused ESF+ vahendite ümberplaneerimiseks, et toetada ühiskonna vastupanuvõimet, säilitades samal ajal fondi sotsiaalse suunitluse ja põhieesmärgid. ESF+ kaudu tehtavad muudatused võimaldavad investeerida oskustesse, töötajate ümberõppesse ning sotsiaalsetesse meetmetesse, mis toetavad kaitse- ja julgeolekuvaldkonnaga seotud struktuurseid muutusi. Samuti aitavad need meetmed tugevdada sotsiaalset ühtekuuluvust, mis on demokraatliku ühiskonna toimimise ja kriisidele vastupanuvõime oluline eeldus. ESF+ vahendite kasutamine ei tohi siiski kahjustada fondi peamist eesmärki vähendada ebavõrdsust ja toetada haavatavaid rühmi. Kõik kavandatavad muudatused peavad tagama, et ühtekuuluvuspoliitikat ei kasutata üksnes lühiajaliste kriisimeetmete rahastamiseks, vaid et see toetab ka pikaajalisi arengueesmärke. Vabariigi Valitsus on kaitsevaldkonna toetamise heaks kiitnud 15 mail 2025. a. Perioodi 2021– 2027 ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava IV muudatuse kinnitas Vabariigi Valitsus 11. detsembril 2025. a, misjärel kinnitas selle Euroopa Komisjon 25. veebruaril 2026. a. Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse sätet viitega riigiasutustele (st riigieelarvelistele asutustele), kes on loetletud riigieelarve seaduse § 2 lõike 2 punktides 1 ja 2 ja kelle puhul minnakse raamatupidamises üle toetuste kajastamisele ainult selle riigiasutuse juures, kes on toetuse saaja või elluviija, loobudes nende topelt kajastamisest rakendusasutuses kui toetuse vahendaja arvestuses. Nimetatud riigiasutustest toetuse saajateks on: 1) valitsusasutus, valitsusasutuse hallatav riigiasutus, maakohus, halduskohus ja ringkonnakohus; 2) Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikontroll, Õiguskantsleri Kantselei ja Riigikohus ning nende haldusala asutused. 2 Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond; Sisejulgeolekufond ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu 3 Nad ei esita rakendusüksusele kulu tasumist tõendavaid dokumente, seega ka rakendusüksus ei kontrolli nende kulu tasumist tõendavaid dokumente. Eelnõu § 1 punktiga 5 kehtestatakse, et riigiasutustest toetuse saajatele või elluviijatele, kelle raamatupidamisarvestust peetakse RTK-s, ei hakata tegema peale rakendusüksuse poolt maksetaotluse kinnitamist riigisiseseid väljamakseid (rakendusasutuselt toetuse saajale või elluviijale ehk ühelt riigikassa kontolt teisele). Neile tehakse maksed siis, kui Euroopa Komisjon on maksetaotluse aktsepteerinud ja Eestile üle kandnud. Praegu on nii, et kui maksetaotluste menetlemisel kinnitatakse maksed riigiasutustele, teevad raamatupidajad riigi ühtses majandusarvestuse tarkvaras (edaspidi SAP) topelt raamatupidamiskandeid rakendusasutuse ja toetuse saaja raamatupidamisarvestuses ning riigikassa kaudu ülekandeid ühelt riigiasutuse kontolt teisele. Kui pärast kulude sertifitseerimist laekuvad vahendid Euroopa Komisjonilt, toimub riigikassa kaudu tegelik rahade jaotamine rakendusasutuste kontodele. Muudatus võimaldab vähendada raamatupidajate töökoormust. Makse esitatakse nii nagu seni ja rakendusüksus menetleb kuludokumendid ka nii nagu seni. Kuid edaspidi, pärast abikõlblikke kulude kontrolli, kui struktuuritoetuse registris (edaspidi SFOS) märgitakse riigiasutusest toetuse saaja kuludokument makstuks, ei liigu info SFOS-ist SAP-i ja raamatupidajad ei tee sel hetkel kannet meetme statistiliselt grandilt toetuse saaja reaalsele grandile. Kui kulud sertifitseeritakse ja Euroopa Komisjonilt laekuvad vahendid, teostatakse SAP-is vahendite jagamine toetuse saajate kontodele. Rakenduskava eelarve täitmises kajastuvad maksed siis, kui need on SFOS-s makstuks märgitud nii nagu ka praegu, st toetus arvestatakse täitmisse kohe, kui kulud on rakendusüksuse poolt abikõlblikuks tunnistatud. Projektikoordinaatori ega toetuse saaja jaoks SFOS-s ei muutu midagi, kuid raamatupidajad ei tee enam topelt kandeid SAP-is. Eelnõu § 1 punkti 7 muutmine on ajendatud praktikas esilekerkinud probleemist. Kui toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 2 alusel, siis tehakse makse otse töövõtjale. Juhul, kui projektis makstakse kaudsete kulude katteks toetust ühtse määrana, arvestab infosüsteem automaatselt ühtset määra kõikidest kuludokumentidest ja ka makse toimub ühe summana töövõtjale. Kuna sel juhul laekub töövõtjale summa, mis ei vasta arve summale, siis ei saa omafinantseeringu ulatuses tasutud kuludokumendi korral teha makset töövõtjale, vaid makse saaja peab olema toetuse saaja. Kirjeldatud probleemi lahendusena tasub toetuse saaja töövõtjale arve ettenähtud tähtaja jooksul ja esitab seejärel kulu tasumist tõendava dokumendi e-toetuse keskkonnas. Kuna ühtse määra alusel arvestatud makse aluseks olevaid kuludokumente toetuse saaja ei esita, siis ka antud juhul ei esita toetuse saaja kuludokumente ühtse määra alusel toetuse maksmisel. Eelnõu § 1 punktis 9 korrastatakse finantskorrektsiooni otsuse regulatsiooni seoses maksete tegemisega riigiasutustest toetuse saajatele, ehk siis neile kes kasutavad RTK raamatupidamise teenust (vt punktide 4 ja 5 selgitusi). Kui toetus nõutakse tagasi, siis nimetatud toetuse saajal ei ole vajalik raha ülekandega toetust tagasi maksta, vaid leida riigieelarves kulutusele teine katteallikas ja vabastada kulutused välistoetuse eelarve liigilt. Tagasinõude täitmine loetakse eelarve liigi muutmisega toimunuks. 4 Eelnõu § 1 punktidega 10 ja 11 täiendatakse kuludega sidumata rahastamise sätet. Kuna praktikas on kuludega sidumata rahastamise (edaspidi FNLC) skeeme Eestis kasutusel juba mitmeid3, siis täiendatakse määrust praktikas esilekerkinud asjaoludega. Regulatsiooni lisatakse riigisisese õigusakti minimaalsete kohustuslike elementide hulka rakenduskava seirekomisjonis heaks kiidetud valikukriteeriumide ja -metoodika (edaspidi üldised valikukriteeriumid ja -metoodika) järgimise kohustus. Projektide valimine peab olema läbipaistev ja kindlatele kriteeriumidele ning ette kindlaksmääratud metoodikal põhinev menetlus. Lisaks nähakse muudatusega ette, et juhul kui toetuse andmise aluseks oleva riigisisese määruse, käskkirja või lepingu alusel antakse riigiabi või vähese tähtsusega abi, tuleb eelnõu kooskõlastada Rahandusministeeriumiga. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi reeglite järgimine on Euroopa Liidu õiguse seisukohalt keskse tähtsusega ning eeskirjadele mittevastav abi võib kaasa tuua kohustuse toetus tagasi nõuda. Seetõttu on vajalik tagada, et toetuse andmise tingimused oleksid enne kehtestamist kooskõlas Euroopa Liidu õigusest tulenevate riigiabi nõuetega ning Rahandusministeeriumil kui riigiabi koordineerival asutusel oleks võimalus hinnata kavandatava toetusskeemi vastavust riigiabi nõuetele. Kuna riigisisese käskkirja või lepingu eelnõule ei kohaldu Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2011. a määruse nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement“ alusel ettenähtud õigusakti eelnõu kooskõlastamine, nähakse ette § 47 lõikes 1 toetuse kasutamiseks antava määruse, käskkirja või lepingu eelnõu kooskõlastamine riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmise korral Rahandusministeeriumiga. Üldiste valikukriteeriumide ja -metoodika järgimise kohustuse osas kooskõlastavad eelnõu § 48 lõikes 1 nimetatud rakendusasutused, kes nõustavad riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegilistesse sihtidesse ja aluspõhimõtetesse panustamist vastavalt oma vastutusvaldkonnale. See aitab tagada õigusselguse, ühtlase praktika ja toetuste õiguspärase rakendamise. Eelnõu § 1 punktis 11 (§ 47 lõige 21) määratakse FNLC skeemide puhul korraldusasutuse ülesanne Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 95 lõike 3 tähenduses. See tagab rollijaotuse selguse ja koondab vastutuse ühte asutusse. Tegemist on olemasoleva praktika õigusliku fikseerimisega ega too kaasa täiendavat töökoormust. FNLC skeemi puhul saab eristada kahte tasandit toetuse andmisel: 1) nn ülemine tasand, millel Euroopa Komisjon annab toetust liikmesriigile, kokkuleppe saavutatavate tulemuste ja tingimustega on rakenduskava lisas; 2) alumine tasand, millel riik jagab toetust edasi riigisiseselt. Kuna FNLC skeemis on kaks eri tasandit, võib rakendusüksuse rolli erinevatel tasanditel täita kaks asutust. Kui see asutus on RTK, siis täidab korraldusasutus juba praegu rakendusüksuse ülesandeid (ÜSS2021_2027 § 8 lõige 3). Kui tavapäraselt on rakendusüksuseks mõni teine asutus (KIK, EIS), siis FNLC skeemi puhul on rakendusüksuse ülesannete täitja ülemisel tasandil alati korraldusasutus. Sel juhul nimetatakse meetmete nimekirjas rakendusüksuseks korraldusasutus. Samas võib FNLC skeemi elluviimiseks alumisel tasandil riigisiseses õigusaktis määrata toetuste menetlejaks, toetuse andjaks ja maksete tegijaks tegelikele lõppsaajatele EIS-i või KIK-i4. 3 10.04.2026 seisuga on neli FNLC skeemi elluviimisel, kolm on ettevalmistamisel. 4 Korterelamute rekonstrueerimise FNLC skeemis on rakendusüksuse ülesannete jaotumine korraldusasutuse ja EIS vahel selgitatud meetmete nimekirja muudatuse seletuskirjas (osa 3.2.26, lk. 8). 5 Eelnõu § 1 punktiga 12 nähakse ette rakendussäte sujuvaks üleminekuks toetuse saaja partnerile. Riigihange loetakse RHS alusel alustatuks hetkest, mil hankija on teinud konkreetse riigihanke läbiviimist käivitava esimese välise õigusliku tähendusega toimingu. Menetlustes, mille puhul RHS näeb ette hanketeate avaldamise (näiteks lihthankemenetlus, sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlus, avatud ja piiratud hankemenetlus, konkurentsipõhine läbirääkimistega menetlus, innovatsioonipartnerlus ning võistlev dialoog), on selliseks toiminguks hanketeate avaldamine riigihangete registris. Riigihangetes, mille läbiviimiseks hanketeate avaldamist ei nõuta (näiteks väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus, alla lihthanke piirmäära ja muudele erihangetele kehtestatud piirmääradest alla jäävad hanked), on hanke alustamise toiminguks ettepanek läbirääkimiste pidamiseks või pakkumuse esitamiseks või hinnapäring vms). Kokkuvõtvalt viiakse RHS alusel lõpuni kõik partneri riigihanked, mille puhul enne uue määruse redaktsiooni jõustumist on partner avaldanud hankimise soovi läbi riigihangete registri või oma veebilehe või otse potentsiaalse(te)le pakkuja(te)le . Paragrahviga 2 nähakse ette riigiasutusest toetuse saajale toetuse maksmise muudatustele määruse rakendamise aeg, mis on 1. mai 2026. a. Muudatuseks on RTK tellinud SFOS-i arenduse, et maksed liidese kaudu enam SFOS-ist SAP-i ei liiguks. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) ja ReArm muudatusi kajastavate määrustega: 1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2025/1914, millega muudetakse määrusi (EL) 2021/1058 ja (EL) 2021/1056 seoses erimeetmetega strateegiliste probleemide lahendamiseks vahehindamise raames (ELT L, 2025/1914, 19.09.2025); 2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2025/1913, millega muudetakse määrust (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+), seoses erimeetmetega strateegiliste probleemide lahendamiseks (ELT L, 2025/1913, 19.09.2025). 4. Määruse mõjud Eelnõu puhul muutub riigiasutuste raamatupidamise tööprotsess lihtsamaks ning efektiivsemaks, samas toetuse saajate ja RTK projektikoordinaatorite töölõiku toetuse maksete tegemisel see ei puuduta. 2024. aasta andmete alusel tegeleb toetustega 11,81 täistööajaga raamatupidajat. Kokku SAP-is olid kulud kajastatud 1657 grandil. Neist 743 granti olid SFOS- i grandid ehk 44,8%. Hinnanguliselt 5,29 raamatupidajat tegelesid SFOS-i grantidega, mis on topelt arvestusega. Poole arvestame kokkuhoiuks ehk 2,65 raamatupidajat. Nende tööjõukulu raamatupidajate keskmise palga järgi koos maksudega on kokkuhoid aastas ca 96 000 eurot. 6 5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamiseks tehtavad infosüsteemi arendamise kulud kaetakse tehnilisest abist. 6. Määruse jõustumine Määruse § 1 punkte 4 ja 5 rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. maist 2026. a. Teised sätted jõustuvad üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu ministeeriumidele, Riigikantseleile (rakendusasutused), Sihtasutusele Keskkonnainvesteeringute Keskus, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele, Riigi Tugiteenuste Keskusele (rakendusüksused) ja Vabariigi Presidendi Kantseleile, Riigikontrollile, Õiguskantsleri Kantseleile ja Riigikohtule (riigiasutusest toetuse saajad). 7