Ettepanekud Järva valla (tuuleparkide) eriplaneeringu lähteseisukohtadele ja KSH programmile

Järva Vallavalitsus Teie 06.04.2023 nr 7-1/2023/16-1 [email protected] Meie 06.06.2023 nr 15-3/2569-2 Ettepanekud Järva valla (tuuleparkide) eriplaneeringu lähteseisukohtadele ja KSH programmile Järva Vallavalitsus saatis 06.04.2023 kirjaga nr 7-1/2023/16-1 Rahandusministeeriumile planeerimissegaduse (edaspidi PlanS) § 99 lõike 2 alusel § 100 lõike 4 kohase teate Järva valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade (edaspidi LS) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) programmi avaliku väljapaneku ja avalik arutelu toimumise kohta. Teate kohaselt toimus eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalik väljapanek ajavahemikul 21.04- 21.05.2023. Järva valla eriplaneeringu ja KSH koostamine algatati Järva Vallavolikogu 31.08.2022 otsusega nr 56 „Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“. Eriplaneeringu algatamise otsuse kohaselt on selle koostamise eesmärgiks valida tuuleparkide ja nende toimimiseks vajaliku taristu (sh ühendus liitumispunktiga) püstitamiseks sobivaimad asukohad Järva valla territooriumil (asukoha eelvaliku koostamine) ning seejärel määrata valitud asukohtades ehitusõigus ning lahendada muud PlanS § 126 lõikes 1 nimetatud asjakohased ülesanded (detailse lahenduse koostamine). Eriplaneeringuga on hõlmatud osa Järva valla territooriumist kahe eraldiseisva alana: eriplaneeringuala 1 (suurusega ca 470 km2) hõlmab endas Imavere ja Koigi piirkondasid, osaliselt ka Koeru ja Kareda piirkondasid; eriplaneeringuala 2 (suurusega ca 114 km2) hõlmab endas valla põhjaosas asuvaid Reinevere, Roosna, Jõgisoo, Rava, Raka ja Kurisoo külade halduspiire. Eriplaneeringu LS ja KSH programm on koostatud ühise dokumendina (edaspidi dokument). Tutvunud esitatud materjalidega ja võttes aluseks PlanS § 9 lõike 2 peame oluliseks välja tuua järgmist: 1. Dokumendi peatükis 1.1. „Eesmärk, vajadus ja ülesanded“ on toodud, et Järva valla eriplaneeringu koostamise vajadus tuleneb asjaolust, et Järva Vallavolikogu 31.08.2022. a otsusega nr 56 on eriplaneeringu koostamine algatatud. Tuuleparkide eriplaneeringu koostamise kaudsem vajadus tuleneb Eesti riigi kliima- ja energiapoliitikast. Eesti pikaajaline eesmärk on minna üle vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk-järgult eesmärgipärast majandus- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. Eesti lühiajaline eesmärk on, et aastaks 2030 peaks kogu tarbitav elekter oleks toodetud taastuvatest allikatest. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  Juhime tähelepanu, et PlanS § 2 punkt 12 määratleb lähteseisukohtade mõiste, mille kohaselt lähteseisukohtades planeeringu koostamise korraldaja muuhulgas kirjeldab planeeringu koostamise vajadust. Dokumendis toodud selgitus, et eriplaneeringu koostamise vajadus tuleneb sellest, et eriplaneering on algatatud, ei ole asjakohane. Palume korrigeerida planeeringu koostamise vajaduse kirjeldust. 2. Dokumendi peatükis 1.1 „Eesmärk, vajadus ja ülesanded“ on toodud tuulepargi kirjeldus järgnevalt: tuulepark koosneb tuulegeneraatoritest (tuulikutest), tuuleparki ja tuulikuid teenindavatest teedest, pargisisesest elektrivõrgust, alajaamadest jm taristust. Palume siinkohal lisada viide Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2003 määruses nr 184 „Võrgueeskiri” toodud tuulepargi määratlusele. 3. Dokumendi peatüki 1.3 „Seosed asjakohaste strateegiliste arengudokumentidega“ alapeatükis 1.3.6 on toodud asjakohaseks strateegiliseks dokumendiks koostamisel olev Järva valla üldplaneering. Eelnimetatud alapeatükis on märgitud, et käesoleva eriplaneeringu koostamise hetkel on Järva valla uus üldplaneering heakskiidu menetluses ehk on oodata, et eriplaneeringu asukohavaliku etapi koostamise ajaks saab üldplaneering kehtestatuks. Samuti on dokumendis läbivalt viidatud nimetatud üldplaneeringule. Selgitame, et Riigikohus on asjas nr 3-3-1-87-13 asunud seisukohale, et koostamisel olevat üldplaneeringut ei tule detailplaneeringu kehtestamisel järgida kui õigusakti, kuna haldusmenetluse seaduse § 60 lg 1 kohaselt loob õiguslikke tagajärgi ja on täitmiseks kohustuslik ainult kehtiv haldusakt. Samas ei ole kohalikul omavalitsusel keelatud planeeringu kaalumisel võtta arvesse asjakohastes mittesiduvates dokumentides väljendatud huve. Kuna sama põhimõte laieneb ka kohaliku omavalitsuse eriplaneeringule, on selle koostamisel võimalik arvestada ka alles koostamisel oleva üldplaneeringuga, kuid eelkõige tuleb lähtuda hetkel kehtivatest üldplaneeringutest. Planeeringu koostamise korraldaja ei saa eeldada, et eriplaneeringu asukohavaliku etapi koostamise ajaks on üldplaneering kehtestatud, mistõttu palume täiendada kehtivate üldplaneeringute info osas dokumenti läbivalt ning dokumendis arvestada kehtivates üldplaneeringutes toodud tingimusi. 4. Dokumendi peatükk 2.4.4 „Kultuuripärand“ käsitleb ka väärtuslikke maastikke. Peatükkides 2.5.7 ja 2.5.13 on eristatud mõju väärtuslikele maastikele ja kultuuripärandile. Palume selguse huvides täiendada peatüki 2.4.4 pealkirja ja sõnastada selle järgnevalt: „Kultuuripärand ja väärtuslikud maastikud“. 5. Dokumendis on mitmes kohas mainitud, et tuulikute rajamiseks metsamaale on vajalik metsa raadamine. Järva maakonnaplaneeringu 2030+ peatükis 4.3.3. "Taastuvenergia" on taastuvenergia arendamise põhimõtete all öeldud, et vältida tuleb tuuleenergeetika arendamist aktiivses metsamajanduslikus kasutuses olevatel aladel, kuna põline metsamaa peaks jääma metsa kasvatamiseks, ja väärtuslike põllumaade aladele. Samuti on toodud maakonnaplaneeringu peatükis 3.1.5 „Roheline võrgustik“ rohelise võrgustiku toimise üldpõhimõtete all, et metsamaa raadamine rohelise võrgustiku aladel ei ole üldjuhul lubatud. Eelnevast tulenevalt esineb võimalik vastuolu maakonnaplaneeringu tingimustega, mistõttu palume dokument selles osas üle vaadata ja maakonnaplaneeringuga vastavusse viia. 2 6. Dokumendi punktis 1.2 „Eriplaneeringu koostamise korraldus“ on märgitud, et asukoha valikule järgneb kas detailse lahenduse ja selle KSH aruande koostamine või projekteerimistingimuste väljastamine (vajadusel koos KMH läbiviimisega). Samas on dokumendi 2.5.7 „Visuaalne mõju, sh mõju väärtuslikule maastikule“ märgitud, et realistlike visualiseeringute koostamiseks on vaja teada tuulikute täpset paigutust, mis selgub alles eriplaneeringu detailse lahenduse koostamise etapis. Täpsemad visualiseeringud tuleb seega koostada ka detailse lahenduse KSH koostamisel. Eelnevast tulenevalt esineb nimetatud kahe punkti vahel vastuolu, kui esimeses on nimetatud, et asukoha valikule võib järgneda detailse lahenduse koostamise asemel projekteerimistingimuste väljastamine, ning teises punktis on ette nähtud, et väärtuslike maastike seisukohast olulised visualiseeringud koostatakse detailse lahenduse käigus. Palume punktis 2.5.7 selgitada kuidas tagatakse nimetatud visualiseeringute koostamine juhul kui eriplaneeringu detailset lahendust ei koostata, vaid väljastatakse projekteerimistingimused. 7. Dokumendi peatükis 4 „Kaasatavad ning koostöö tegijad“ on toodud asutused, kellega tehakse eriplaneeringu koostamisel koostööd. Tabelis 4 on Rahandusministeeriumi koostöö eesmärgiks märgitud järelevalve teostaja. Juhime tähelepanu, et PlanS § 90 lõike 1 kohaselt on Rahandusministeerium heakskiidu andja. Palume tabelit vastavalt korrigeerida. Lisaks juhime tähelepanu, et Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 3 punkti 7 kohaselt planeerimisalase tegevuse korraldaja teeb koostööd ja kooskõlastab planeeringu Muinsuskaitseametiga, kui planeeringualal asub avalik veekogu, muinsuskaitseala, kinnismälestis või nende kaitsevöönd, ning punkti 101 kohaselt Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusega, kui planeeringuga kavandatakse üle 28 m kõrgust ehitist või kui planeeringuala asub riigikaitselise ehitise piiranguvööndis. Eelnevast tulenevalt palume planeeringu koostamise korraldajal lisada koostöö tegijate nimekirja Muinsuskaitseameti ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse. 8. Dokumendi peatükis 5 „Ajakava“ toodud tabelis 5 palume korrigeerida planeeringu koostamise etappide kirjelduse veergu järgmiselt:  Etapi „EP LS ja KSH programmi avalikustamine“ kirjelduses on märgitud, et samaaegselt küsitakse ka asjaomaste asutuste seisukohti. Antud kirjeldus peaks kajastama ka arvamuse küsimist kaastavatelt isikutelt.  Etapi „Otsuse eelnõu, seletuskiri ja KSH asukoha eelvaliku etapi aruande esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks“ kirjelduses lahti kirjutada, et kaastavatelt isikutelt küsitakse arvamust ning koostöö tegijatelt kooskõlastust.  Etapi „Asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH asukohavaliku etapi aruande avalik väljapanek“ kirjeldus laiemalt lahti kirjutada, kuna dokumendis esitatud kujul see pigem kitsendab etapi sisu.  Etapi „Asukoha eelvaliku otsuse ja KSH asukohavaliku etapi aruande vastuvõtmine“ kirjelduses toodud lause „Asukoha eelvaliku otsuse vastuvõtmisega kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu“ vajab täiendust või ümbersõnastamist kuna ei ole arusaava tähendusega. Kirjelduses on lisaks märgitud, et asukoha eelvaliku otsuse vastuvõtmisest teavitatakse huvitatud 3  isikuid ja asutusi, mis ei ole korrektne. Teavitada tuleb lisaks asjaomastele asutustele kaastavaid isikuid. 9. Kuna eriplaneeringu näol on tegemist olulise ruumilise mõjuga ehitiste planeerimisega, siis palume planeeringute koostamisel järgida Rahandusministeeriumi soovitustega veebilehel https://planeerimine.ee/aktid-ja-kohtulahendid/orme-planeerimine/. Täiendavalt märgime, et Järva Vallavalitsuse poolt 06.04.2023 kirjaga nr 7-1/2023/16-1 saadetud teates oli märgitud, et kõigile väljapaneku jooksul laekunud arvamustele vastatakse kirjalikult pärast avalike arutelude toimumist. Juhime tähelepanu, et PlanS § 100 lõike 8 kohaselt teatab eriplaneeringu koostamise korraldaja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avaliku väljapaneku ajal kirjalikult arvamusi esitanud isikutele oma põhjendatud seisukoha arvamuste kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha 30 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. PlanS 101 lõike 3 kohaselt tutvustab planeeringu korraldaja avaliku väljapaneku kestel esitatud kirjalikke arvamusi ja oma seisukohti nende kohta, põhjendab kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtades toodut, kavandatava ehitisega seonduvaid tegevusi ja eesmärke ning vastab muudele kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohti ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi puudutavatele küsimustele. Seega korraldatakse avalik arutelu eelkõige avaliku väljapaneku käigus esitatud arvamuste arutamiseks, mistõttu tuleb nimetatud arvamuste kohta seisukohad esitada enne avaliku arutelu toimumist. Vastav nõue kindlustab esitatud arvamustele piisava tähelepanu pööramise kohaliku omavalitsuse poolt ning aitab kaasa sisulise diskussiooni tekkimisele planeeringulahenduse osas. Kirjalikele ettepanekutele alles avaliku väljapaneku käigus või peale avalikku arutelu vastamine seda samal tasemel ei taga ega ole seega planeerimismenetluse eesmärkide täitmise, sh avalikkuse kaasamis põhimõtte rakendamiseks, piisav. Palume hoida Rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonda kursis eriplaneeringu ja KSH aruande menetlusega ning teavitada kõikidest avalikest aruteludest ning esitada eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH esimese etapi aruanne Rahandusministeeriumile arvamuse avaldamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Krislyn Prants 56457348 [email protected] 4