Yevhen Sushchev Teie nr
Exce1sior OÜ
[email protected] Meie 18.05.2026 nr 14-7/261214/2604224
Härra Yevhen Sushchev
Palusite õiguskantsleril algatada tsiviilasjas nr 2-25-1779 distsiplinaarmenetlus süsteemsete
menetluslike rikkumiste pärast.
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 2 tuleb kohtul lahendada tsiviilasi õigesti,
mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega.
Põhiseaduse § 146 järgi on kohus oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas
põhiseaduse ja seadustega.
Kohus peab kohtuasja lahendamisel olema sõltumatu ja erapooletu, et tagada aus ja õiglane
kohtumenetlus. Riigikohus on selgitanud, et "Erapooletu on selline kohtukoosseis, kes peab
kohtuasja lahendama asudes võimalikuks igasugust seadusega ettenähtavat kohtulahendit ja kes
seetõttu saab õigusemõistmisel toimida ausalt ning õiglaselt. … Esiteks peab kohtunik … taanduma
siis, kui ta kohtuasja lahendama asudes ei pea selles kohtuasjas subjektiivselt võimalikuks mitte
igasuguse seadusega ettenähtava kohtulahendi tegemist, vaid eelistab selgelt ühte võimalikku
lahendit teistele. Vastavalt Eesti kohtunike eetikakoodeksi p-le 25 peab kohtunik taanduma siis, kui
tal on eelarvamus poole suhtes, mis takistab asja objektiivset lahendamist; kui ta on asjaosalistega
lähedastes suhetes; tal on eraviisiline teave menetlusega seotud faktiliste asjaolude kohta; ta on
varasemalt asjaosalisi õigusalaselt nõustanud või teab, et otsus võib puudutada teda ennast või tema
perekonnaliiget. Siinjuures on oluline silmas pidada, et nii nagu mistahes teiselgi isikul, on ka
kohtunikul oma hoiakute ja väärtushinnangute süsteem, millest aga ei saa automaatselt tuletada
kohtuniku erapoolikust. Kohtuniku taandumise aluseks on vaid selline tema hoiakute ja
väärtushinnangute süsteemist lähtuv arusaam, mis toimib tõepoolest argumentidele mittealluva ja
diskussiooni välistava eelarvamusena." (Riigikohtu 07.11.2005 määrus nr 3-1-1-123-05, p-d 9, 11).
Kui on kahtlus kohtuniku erapooletuses, näevad menetlusseadustikud ette sätted kohtuniku
taandamiseks. TsMS § 23 punktides 1-6 on sätestatud kohtuniku taandumise alused, mille esinemise
tuvastamine ei eelda asjaolude hindamist ega kaalumist ning nimetatud aluse ilmnemisel on
kohtunik kohustatud taanduma.
TsMS § 23 punkti 7 järgi ei või kohtunik menetleda tsiviilasja ka siis, kui esineb muu asjaolu, mis
annab alust kahelda kohtuniku erapooletuses. See säte annab kohtunikule suure kaalumisruumi ja
kohtuniku otsus taandamise vajaduse kohta sõltub kohtuniku enda subjektiivsest arvamusest, kas ta
on võimeline asja erapooletult menetlema või mitte. Tegemist on kohtuniku diskretsioonotsustusega
(vt ka Riigikohtu 28.04.2014 otsus nr 3-2-1-23-14, p 13).
2
TsMS §-s 23 toodud alustel on ka menetlusosalisel õigus taandamisavaldus esitada (vt TsMS § 24
lg 1). Kohtuniku taandamise avaldus tuleb esitada kohtule, kelle koosseisu taandatav kohtunik
kuulub (TsMS § 24 lg 2). Taandamisavaldust tuleb põhistada (TsMS § 24 lg 3). Taandamisavalduse
lahendamise kord on sätestatud TsMS §-s 26. Kui taandatav kohtunik või kohtukoosseis end ei
taanda, siis lahendab taandamisavalduse kas ülejäänud kohtukoosseis või kohtu esimees. Kui
taandamisavaldus jääb rahuldamata ja menetlusosaline kaebab edasi kõrgema astme kohtusse, siis
saab muu hulgas taotleda kohtulahendi tühistamist põhjusel, et asja lahendas ebaseaduslik
kohtukoosseis, kuhu kuulunud kohtunik oleks pidanud ennast taandama (TsMS § 30, § 656 lg 1 p 3,
§ 669 lg 1 p 3; vt ka Riigikohtu 28.04.2014 otsus nr 3-2-1-23-14, p-d 11-13).
Kohtuniku tegevusele menetluse juhtimisel, samuti menetlussätete rikkumise kohta saab
menetlusosaline esitada vastuväite (TsMS) § 333). Vastuväite lahendab kohus määrusega.
Vastuväite lahendamine võimaldab asja menetleval kohtul endal minetuse menetluses kõrvaldada,
kui kohus vastuväitega nõustub. TsMS-st ei tulene võimalust selle määruse peale määruskaebust
esitada. Küll aga on võimalik vastuväitele ja selle rahuldamata jätmisele tugineda
edasikaebemenetluses. Kui menetlusosaline ei nõustu sisulise kohtulahendiga (nt hagi tagamisega,
tõendite hindamisega ja kohtu seisukohtadega), on tal võimalus seda vaidlustada kõrgema astme
kohtus menetlusseadustikus sätestatud korras. Kõrgema astme kohus kontrollib madalama astme
kohtu tegevust materiaal- ja menetlusõiguse kohaldamisel.
Järelevalvet õigusemõistmise korrakohase toimimise ja kohtunike kohustuste täitmise üle teostab
kohtu esimees (kohtute seaduse (KS) § 45 lg 1). Teie avaldusest nähtub, et olete kohtu esimehe
poole pöördunud.
Kohtuteenistujate (kohtujurist, konsultant) tegevust puudutavates küsimustes võib pöörduda kohtu
direktori poole.
Õiguskantsleri pädevuses on distsiplinaarmenetluse algatamine kõigi kohtunike suhtes, kui
ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused (KS § 91 lg 2 p 2). Distsiplinaarsüütegu on kohtuniku
süüline tegu, mis seisneb ametikohustuste täitmata jätmises või mittekohases täitmises.
Distsiplinaarsüütegu on ka kohtuniku vääritu tegu (KS § 87 lg 2). Õiguskantsler on kaalunud
menetluse algatamist eeskätt olukorras, kus kohtuniku pandud rikkumine ametikohustuste täitmisel
on ilmselge ja raske ning rikkumise tagajärgede kõrvaldamine või heastamine ei ole korralise
edasikaebe korras või muul viisil võimalik või võib osutuda võimatuks. Distsiplinaarmenetlus ei ole
isiku jaoks õiguskaitsevahend – distsiplinaarmenetluse algatamine või distsiplinaarkaristuse
määramine ei too kaasa kohtuniku taandamist, kohtuasja uuesti läbivaatamist, kohtulahendite
muutmist või tühistamist ega aita muul moel üldjuhul kaasa isiku õiguste kaitsele.
Seadus ei luba õiguskantsleril võtta seisukohta, kuidas kohtumenetlust juhtida ja kohtuasja sisuliselt
lahendada (õiguskantsleri seaduse § 25 lg 2). Samuti ei hinda õiguskantsler kohtuniku
diskretsioonotsuseid (nt taandamise kohta TsMS § 23 punkti 7 alusel). Seega ei anna õiguskantsler
avaldusealuses asjas hinnanguid. Loodetavasti on selgitustest siiski abi.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Kristel Lekko
õigusteenistuse juhataja-õiguskantsleri nõunik
õiguskantsleri volitusel
Kristel Lekko 693 8443,
[email protected]