Täiendav järelpärimine vaidemenetluses

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Teabevaldaja: Andmekaitse Inspektsioon Märge tehtud: 06.05.2023 Juurdepääsupiirang kehtib kuni otsuse jõustumiseni Alus: AvTS § 35 lg 1 p 2 Lp Angelika Timusk Teie 26.05.2023 nr 12.2-7/289 Juhataja Meie 05.06.2023 nr 2.1-3/23/374-1000-7 Rahandusministeerium Riigihangete Vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85 10115 TALLINN E-post: [email protected] Täiendav järelepärimine vaidemenetluses Andmekaitse Inspektsioon tegi seoses Sviby OÜ vaidega 17.05.2023 Riigihangete Vaidluskomisjonile (VAKO) järelepärimise, millele vastasite 26.05.2023. Täname edastatud vastuse ja selgituste eest. Vastuses inspektsiooni järelepärimisele olete märkinud, et AKI on oma kirjas loonud justkui tõsikindla eelduse, mille kohaselt avalikuks teabeks on ka teave, mille VAKO on saanud oma ülesandeid täites, sh riigihangete käigus sõlmitud lepingud, millest omakorda on tuletatud VAKO-le erinevaid nõudeid ja etteheiteid Sviby OÜ teabenõudele vastamisel ja millest on ilmselgelt ajendatud kõik järgnevad küsimused. Nimetatud eeldus aga ei saa olla õige – AKI ei saa tõsikindlalt väita, et Leping on riigihangete käigus sõlmitud, selle väitmiseks peaks tal olema pädevus seda kontrollida, sest VAKO ei ole seda teinud. Nimetatud asjaolu oli vaidlustuse esemeks (tuvastada, kas SA Tartu 2024 pidi Lepingu sõlmima riigihankega riigihangete seaduses sätestatud korras, ja kui see nii oli, tuvastada Lepingu tühisus), kuid kuna vaidlustus jäi mittetähtaegsuse tõttu läbi vaatamata (AS Piletilevi Group esitas Lepingu vaidlustusmenetluses tõendamaks asjaolu, et Sviby OÜ vaidlustus on mittetähtaegne), ei ole vaidlustuskomisjon hinnanud mis tahes asjaolusid, mis on seotud Lepingu sõlmimisega, sh seda, kas tegemist võis olla hankelepinguga RHS-i tähenduses nagu väitis Sviby OÜ oma vaidlustuses. Eeltoodu jääb veidi arusaamatuks. Inspektsioon selgitas oma järelepärimises, et kuna VAKO täidab seadusest tulenevaid ülesandeid riigihangete vaidlustusmenetluste läbi viimisel, siis on ta teabevaldaja avaliku teabe seaduse mõistes ning nende ülesannete täitmise käigus loodud ja saadud teave on avalik teave avaliku teabe seaduse mõistes. Seega on avalikuks teabeks kogu teave, mille VAKO on saanud oma ülesandeid täites, sh riigihangete käigus sõlmitud lepingud. Inspektsioon ei ole võtnud siin seisukohta, kas vaidlusalune leping on sõlmitud riigihanke menetluse raames. Küll aga on inspektsioonile arusaadavalt edastatud vaidlusalune leping vaidlustusmenetluse raames. Seega ei ole antud juhul oluline, kas VAKO on kontrollinud kas leping on sõlmitud riigihanke korras või mitte. Kuna leping on edastatud VAKO-le kui teabevaldajale tema ülesannete täitmise käigus, siis on VAKO kui teabevaldaja avaliku teabe seaduse mõistes ning kohustatud nagu kõik teised teabevaldajad, kehtestama vajadusel dokumentidele piirangud ning hindama piirangu ulatust/vajadust, sh ka ärisaladuse osas teabenõuetele vastamisel ka siis kui edastatud leping ei ole sõlmitud riigihanke menetluses. Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee Registrikood 70004235 Lisaks on ka riigihangete seaduse kommenteeritud väljaande lk 1115 punktides 29 ja 30 on selgitatud, et lähenemine, et VAKO ei peaks vaidlusmenetluses üldse hindama, kas ärisaladuseks tituleeritud teave seda ka tegelikult on, ja peaks lähtuma üksnes pakkuja väidetust, on ebamõistlik ja kuritarvitusi võimaldav. Sedasi võiks pakkuja märkida kogu oma pakkumuse ärisaladuseks, sh ka selle mis tegelikult peaks olema avalik. /…./ VAKO peaks vähemalt piiratud ulatuses andma hinnangu sellele, kas pakkumuses ärisaladuseks nimetatud teave saab seda kehtivate õigusaktide kohaselt üldse olla. Kui VAKO-l tekib kahtlus, et teave on ärisaduseks märgitud põhjendamatult, tuleks VAKO-l enne pakkumuse vastavas osas teistele menetlusosalistele kättesaadavaks tegemist asjaomase pakkujaga konsulteerida. Kuigi eeltoodu selgitab pakkumuste ärisaladuseks tunnistamist, kehtib sama ka lepingute osas. Nimelt sätestab riigihangete seaduse § 1 lg 2, et juurdepääs riigihangete andmetele ning nende andmete väljastamine ja avalikustamine toimub avaliku teabe seaduses sätestatud korras, kui riigihangete seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tõsi, VAKO teabevaldajana ei saa omaalgatuslikult eemaldada teise teabevaldaja poolt kehtestatud piiranguid. Eeltoodu aga ei tähenda seda, et teabenõude korral ei peaks välja selgitama, millises ulatuses teabele/dokumendile piirang kohaldub, kui see pole arusaadav. Siinkohal pean ka vajalikuks selgitada, et teabevaldajatel ei saa reeglina olla oma avalike ülesannete täitmisel ärisaladust. Kui aga dokumendi edastab mõni asutus või isik, kes ei ole teabevaldaja avaliku teabe seaduse mõttes ning kellele avaliku teabe seadus ei kohaldu, siis piirangute vajaduste hindamise ja kehtestamise kohustus on teabevaldajal, kellele dokument on edastatud. Siinkohal pean vajalikuks ka märkida, et teabenõudja võib esitada teabenõude ükskõik, millisele teabevaldajale ning kui teabevaldajal on küsitud dokument/teave olemas, siis tuleb teabenõue, kas täita või keelduda selle täitmisest kui selleks on seadusest tulenev alus ning keeldumist tuleb põhjendada (AvTS § 23 lg 3). Vastavalt avaliku teabe seaduse (AvTS) § 45 lõikele 1 teostab Andmekaitse Inspektsioon teabevaldajate üle järelevalvet teabenõuete täitmisel ja teabe avalikustamisel. Oma ülesannete täitmiseks on inspektsioonil õigus nõuda teabevaldajatelt seletusi ja dokumente.1 Palun hiljemalt 16. juuniks 2023 vastuseid järgmistele küsimustele: 1. Kas VAKO on seisukohal, et ta ei ole teabevaldaja avaliku teabe seaduse mõistes ning küsitud leping ei ole saadud avalikke ülesandeid täites? 2. Kas saame õigesti aru, et VAKO poolt läbiviidav vaidlustusmenetlus on oma olemuselt haldusmenetlus? 3. Kas saame õigesti aru, et vaidlusalune leping on VAKO-le edastatud vaidlustusmenetluse raames tõendina? 4. Kas saan Teist õigesti aru, et VAKO ei ole hinnanud enne teabenõude täitmisest keeldumist, kas ja mis ulatuses on vaidlusalusele lepingule piirangu kehtestamine ärisaladuse kaitseks õiguspärane, vaid on lähtunud ainult menetlusosaliste soovist? Haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 1 kohaselt on Teil õigus esitada Andmekaitse Inspektsioonile asja kohta ka oma arvamus ja vastuväited. Juhin tähelepanu, et Andmekaitse Inspektsioonil on õigus vastavalt AvTS § 51 lõikele 1 teha teabevaldajale ettekirjutus seadusliku olukorra taastamiseks, kui teabevaldaja on rikkunud avaliku teabe seaduses ette nähtud nõudeid. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Elve Adamson jurist peadirektori volitusel 1 Haldusväliste isikute puhul vastavalt korrakaitseseaduse § 30 lõigetele 1 ja 3; haldusorgani puhul vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse § 752 lõike 1 punktile 1. 2 (2)