Saha küla Ida-Alma ja Kirde-Alma maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu algatamise, lähteülesande kinnitamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise eelnõule seisukoha küsimine

3837940 -38100 EELNÕU Jõelähtme Vallavolikogu O T S U S Jõelähtme XX . XX 202 3 nr ___ Saha küla Ida-Alma ja Kirde-Alma maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu algatamise, lähteülesande kinnitamine ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmine Huvitatud isik Juku In OÜ on esitanud Jõelähtme Vallavalitsusele 11.01.2023 taotluse ( reg 03.02.2023 nr 6-4/6990-2) detailplaneeringu algatamiseks Saha küla Ida-Alma ja Kirde-Alma maaüksustele. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on jagada Kirde-Alma maaüksus kaheks elamumaa krundiks ja üheks transpordimaa krundiks ning Ida-Alma maaüksuse sihtotstarbe muutmine elamumaaks. Planeeritavasse alasse on haaratud alljärgnevad maaüksused: Ida-Alma (katastritunnusega 24501:001:1840, sihtotstarbega 100% maatulundusmaa, suurusega 7174 m² ) ; Kirde-Alma ( katastritunnusega 24501:001:2230, sihtotstarbega 100% maatulundusmaa, suurusega 2.08 ha); osaliselt munitsipaalomandis olevast Nurme tee lõik 1 maaüksusest (katastritunnusega 24501:001:1837, sihtotstarbega 100% transpordimaa, suurusega ca 1200 m 2 ). Juurdepääs maaüksustele on tagatud munitsipaalomandis olevalt Nurme tee lõik 1 teelt. Planeeritava ala suuruseks koos juurde haaratud transpordimaa krundiga on ca 3,0 ha. Moodustatavatele elamumaa kruntidele määratakse ehitusõigus ühe üksikelamu ja neid teenindavate abihoonete rajamiseks, arhitektuursed nõuded hoonetele ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtted ning keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks. Planeeringualasse haaratavad sõiduteed nähakse ette rekonstrueerida min 4,5 m laiusena, tolmuvaba kattega (nt freeskate ja 2x pindamine), sealjuures peab sõidutee konstruktsioon kandma ka prügiveo- ja päästemasinate raskust. Kirde-Alma maaüksusest moodustatava transpordimaa laiuseks määrata 12 m. Kirde-Alma ja Karjamaa tee 4 // Laurimäe tee 1 ühisele loodepiirile näha ette 12x12 ümberpööramise plats. Maaüksused paiknevad Saha külas põhjaosas, ümbritsetuna hoonestatud Nurme ja Väike-Pullimäe maaüksustest ja hoonestamata Suur-Pullimäe, Alma ja Põhja-Alma maaüksustest. Lõunast ja läänest piirneb Ida-Alma maaüksus Rebala muinsuskaitsealaga. Kirde-Alma maaüksuse kirdenurka ulatub maakonnaplaneeringu kohane rohevõrgustik, tuumala T9. Eelnevast tulenevalt võib detailplaneeringu koostamise käigus tekkida vajadus koostööks Muinsuskaitseameti ja Keskkonnaametiga. Kehtiva Loo aleviku, Liivamäe küla, Saha küla ja Nehatu küla üldplaneeringu (kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 25.08.2011 otsusega nr 209, edaspidi üldplaneering) kohaselt paiknevad planeeritavad maaüksused hajaasustuses , põllu- ja metsamajandusmaa juhtotstarbega alal ja, millega on sätestatud, et ü he eluasemekoha või kuni kolmest krundist moodustuva hoonegrupi omavaheline vahekaugus peab olema 200 m . J uhul, kui kavandatakse arendustegevust, kus hoonete omavaheline vahekaugus on väiksem kui 200 m, on arendustegevuse aluseks üldplaneeringut muutev detailplaneering. Sellest tulenevalt algatatakse d etailplaneering kehtiva t üldplaneeringu t muutvana . Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS ), Keskkonnaagentuur i andmebaasi kohaselt ei paikne planeeringualal kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada. Võimaliku planeeringuga kaasneva olulise keskkonnamõju hindamisel tuleb lähtuda keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse1 ( KeHJS ) § 33 lõike 1 punktis 3 sätestatust. Kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuste nimistusse, mille korral keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) läbiviimine on kohustuslik. Kui kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja selgitama välja, kas kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade hulka. Vastavalt KeHJS § 6 lõikes 4 on Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (VV määrus) täpsustatud KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud tegevusvaldkonnad, mille kohta peab otsustaja andma eelhinnangu, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju. Eelhinnang tuleb anda ka vastavalt PlanS § 124 lg 6 ning §-s 142 nimetatud detailplaneeringu koostamisel ja kaaluda KSH algatamist, lähtudes KeHJS § 33 lõike 2 punktist 3, lõigetest 3, 4, 5 ning § 35 lõikest 5. Lähtuvalt KeHJS § 33 lõike 2 punktist 1 tuleb vajadusel keskkonnamõju strateegiliselt hinnata, kui tehakse muudatusi üldplaneeringusse ja punktist 3, kui koostatakse detailplaneering PlanS § 142 lõike 1 punktis 1 või 3 sätestatud juhul. Lähtuvalt PlanS § 124 lõikest 6 ja § 142 lõikest 6 ning KeHJS § 33 lõike 2 punktist 3 tuleb üldplaneeringut muutva detailplaneeringu KSH vajaduse tuvastamiseks läbi viia KeHJS § 33 lõigetes 3-5 esitatud kriteeriumitel põhinev eelhindamine. KeHJS § 33 lõike 3 kohaselt tuleb detailplaneeringu elluviimisega kaasneva KSH vajalikkuse üle otsustada lähtudes detailplaneeringu iseloomust ja sisust, detailplaneeringu elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast ning § 33 lõikes 6 nimetatud asutuste seisukohtadest. KeHJS § 33 lg 6 kohaselt on KSH algatamise vajalikkuse kohta küsitud arvamust Keskkonnaametilt, kes oma 05 . 06 .202 3 kirjas nr X asus seisukohale, et.... Vallavalitsus esitas 05 . 06 .2023 kirjaga nr 6-4/ Rahandusministeeriumile PlanS § 81 lõike 2 alusel ettepanekute saamiseks Saha küla Ida-Alma ja Kirde-Alma maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu algatamise, lähteülesande kinnitamise ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu. Rahandusministeerium asus oma XX.XX.2023 kirjas nr XXXX seisukohale, et …. Jõelähtme Vallavalitsus, huvitatud isik ja töövõtja on sõlminud 21.03.2023 kolmepoolse lepingu nr 2-12.12/42-2023 detailplaneeringu tehniliseks koostamiseks. Juhindudes eeltoodust ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, § 22 lg 2, planeerimisseaduse § 124 lg 10, § 126, § 128 lg 1, Jõelähtme Vallavolikogu 15.01.2015 määruse nr 36 „Jõelähtme valla ehitusmäärus“ § 3 lg 5 p 1, Loo aleviku, Liivamäe küla, Saha küla ja Nehatu küla üldplaneeringust (kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 25.08.2011 otsusega nr 209) ning detailplaneeringu algatamise taotlusest, Jõelähtme Vallav olikogu otsustab: Algatada Saha küla Ida-Alma ja Kirde-Alma maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu koostamine. Kinnitada Saha küla Ida-Alma ja Kirde-Alma maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu lähteülesanne vastavalt lisale 1. Jätta algatamata keskkonnamõjude strateegiline hindamine Neeme küla Ihasalu tee 144 maaüksuse detailplaneeringule. Määrata planeeritava ala suuruseks ca 3,0 ha vastavalt lähteülesande punktis 8 esitatud skeemile. Detailplaneeringu algatamise, lähteülesande kinnitamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse ning planeeringumaterjalidega on võimalik tutvuda Jõelähtme Vallavalitsuse veebilehel, aadressil https://joelahtme.ee/algatatud-detailplaneeringud ja Jõelähtme vallamajas (Postijaama tee 7, Jõelähtme küla, Jõelähtme vald, 74202 Harjumaa). Otsuse peale võib esitada vaide haldusmenetluse seaduses § 72 lg 3 toodud juhtudel Jõelähtme Vallavolikogule (Postijaama tee 7, Jõelähtme küla, Jõelähtme vald, 74202, Harjumaa) 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast otsusest teada sai või oleks pidanud teada saama, või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, Harjumaa, 15082) halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest. Otsus jõustub teatavakstegemisest. Väino Haab vallavolikogu esimees KINNITATU D Jõelähtme Vallav olikogu XX. XX .2023 otsuse nr ___ „Saha küla Ida-Alma ja Kirde-Alma maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu algatamine ja lähteülesande kinnitamine“ LISA 1 Lähteülesanne Saha küla Ida-Alma ja Kirde-Alma maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu koostamiseks Detailplaneeringu algatamise taotleja : Juku In OÜ Detailplaneeringu koostamise korraldaja: Jõelähtme Vallav olikogu Detailplaneeringu koostaja: OÜ R VALK Arhitektuuribüroo Detailplaneeringu kehtestaja : Jõelähtme Vallavolikogu Lähteülesanne on kehtiv : 2 aastat alates kinnitamise kuupäevast 1. Detailplaneeringu koostamise eesmärk: Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on jagada Kirde-Alma maaüksus kaheks elamumaa krundiks ja üheks transpordimaa krundiks ning Ida-Alma maaüksuse sihtotstarbe muutmine elamumaaks. Moodustatavatele elamumaa kruntidele määratakse ehitusõigus ühe üksikelamu ja neid teenindavate abihoonete rajamiseks, arhitektuursed nõuded hoonetele ja tehnovõrkudega varustamine ning keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks . Planeeritava ala suuruseks koos alasse haaratud transpordimaa kruntidega on ca 3,0 ha. Kehtiva Loo aleviku, Liivamäe küla, Saha küla ja Nehatu küla üldplaneeringu (kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 25.08.2011 otsusega nr 209, edaspidi üldplaneering) kohaselt paiknevad planeeritavad maaüksused hajaasustuses , põllu- ja metsamajandusmaa juhtotstarbega alal. Ühe eluasemekoha või kuni kolmest krundist moodustuva hoonegrupi omavaheline vahekaugus peab olema 200 m. Juhul, kui kavandatakse arendustegevust, kus hoonete omavaheline vahekaugus on väiksem kui 200 m, on arendustegevuse aluseks üldplaneeringut muutev detailplaneering. Detailplaneering algatatakse kehtiva t üldplaneeringu t muutvana . 2. Planeeritav ala ja olemasoleva olukorra kirjeldus: 2.1. Planeeringuala hõlmab järgnevaid maaüksusi: Ida-Alma (katastritunnusega 24501:001:1840, sihtotstarbega 100% maatulundusmaa, suurusega 7174 m²); Kirde-Alma (katastritunnusega 24501:001:2230, sihtotstarbega 100% maatulundusmaa, suurusega 2.08 ha); osaliselt munitsipaalomandis olev Nurme tee lõik 1 maaüksus (katastritunnusega 24501:001:1837, sihtotstarbega 100% transpordimaa, suuruses ca 1200 m 2 ). 2.2. Maaüksused asuvad Saha küla põhjaosas. 2.3. Juurdepääs planeeringualale on tagatud munitsipaalomandis olevalt Nurme tee lõik 1 teelt. 2.4. Maaüksused on hoonestamata. 2.5. Planeeritaval alal kehtivad kitsendused: elektriõhuliin kaitsevööndiga; elektrimaakaabelliin kaitsevööndiga; geodeetiline märk kaitsevööndiga; rohevõrgustiku tuumala T9. 3. Arvestamisele kuuluvad planeeringud, projektid ja muud dokumendid: 3.1. Harju maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78); 3.2. Kehtiv Loo aleviku, Liivamäe küla, Saha küla ja Nehatu küla üldplaneering (kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 25.08.2011 otsusega nr 209, edaspidi üldplaneering); 4. Nõuded koostatavale detailplaneeringule: 4.1. Detailplaneeringu koostamisel tuleb lähtuda kehtivatest õigusaktidest ja kõrgematest planeeringutest. 4.2. Planeering koostatakse kehtiva t üldplaneeringu t muutvana . 4.3. Planeeritavale alale tuleb koostada ajakohane topo -geodeetiline alusplaan mõõdus 1:500, mõõdistades ka ala 20 m ulatuses väljaspool planeeritavat kinnistut (arvestades olemasolevaid kinnisasjade piire). Kooskõlastatud geodeetiliste tööde aruanne tuleb esitada vallavalitsusele paberkandjal ja digitaalselt PDF formaadis (joonis ka DWG formaadis). 4.4. Detailplaneering koosneb seletuskirjast ja joonistest. Detailplaneeringu jooniste koosseisu kuuluvad vähemalt: asukohaskeem, kontaktvööndi plaan, tugiplaan, põhijoonis ja tehnovõrkude koondplaan. Planeeringulahenduse väljatöötamisel vajadusel kaasata vastavat pädevust omavad spetsialistid. 4.4.1. Asukohaskeemil näidata planeeritava ala paiknemine piirkonnas. 4.4.2. Kontaktvööndi plaan esitada mõõtkavas 1:2000 või 1:5000. Kontaktvööndi plaanil anda seosed lähialaga, näidates ära asustus-struktuuri ja teedevõrgu , ümbruskonnas algatatud ja kehtestatud planeeringud ning vajadusel liitumispunktid tehnovõrkudega, mis paiknevad väljaspool planeeringuala, kuid seda teenindavate tehnovõrkude ja -rajatiste paiknemine kuni ühenduskohani olemasoleva tehnovõrguga (või eelvooluni), kooskõlastatult maaomaniku (või -valdajaga), kelle maaüksust planeeritav tehnorajatis läbib. 4.4.3. Tugiplaanile, mõõdus 1:500 (1:1000), kanda olemasolev olukord ja kõik õigusaktidest tulenevad piirangud ja kitsendused. 4.4.4. Põhijoonis vormistada mõõtkavas 1:500 (1:1000). Joonisel esitada tabelina kruntide ehitusõigus, kruntide moodustamine kinnistutest. 4.4.5. Tehnovõrkude koondplaanil kajastada koos planeeringulahendusega tehnovõrkudega varustatuse põhimõtted, asukohtade määramisega, vajadusel teha ettepanekuid servituutide seadmiseks võrguvaldaja kasuks. Planeeringu koostamisel lähtuda võrguvaldajate poolt väljastatud tehnilistest tingimustest. 4.4.6. Näidata juurdepääs avaliku kasutusega teelt. Esitada teede lõiked tehnovõrkudega. Parkimise korraldamine näha ette omal krundil. 4.4.7. PlanS § 135 lõike 4 kohaselt esitatakse detailplaneeringu avalikul väljapanekul kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest ruumilise ettekujutuse saamiseks detailplaneeringu lisana vähemalt üks ruumilise lahenduse illustratsioon. 4.4.8. Detailplaneeringu seletuskiri peab sisaldama planeeringu koostamise alust ja eesmärki, olemasoleva olukorra analüüsi, vastavust üldplaneeringule, planeeringulahendust (sh kruntide ehitusõigust), liikluse lahenduse kirjeldust, nõudeid kruntide hoonestamiseks (arhitektuursed nõuded ehitistele, nõuded piiretele), planeeritavate servituutide vajadused, seada keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks, tuleohutusnõuetele vastavus, tehnovõrkudega varustatuse kirjeldus vastavalt võrguvaldajate poolt esitatud nõuetele. 4.4.9. Detailplaneeringuga määrata maaüksusest moodustatavatele kruntidele ehitusõigus, mis oleks aluseks rajatavate hoonete projektide koostamisel. Planeeringuga määrata suurim lubatud hoonete arv, kaasa arvatud alla 20 m 2 ehitisealuse pinnaga ja kuni 5 m kõrgused hooned, mida kavandatakse hoonestusalale. Väljapoole hoonestusala hooneid mitte kavandada. 4.4.10. Planeeritavate hoonete (harja) kõrgus anda planeeritavast maapinnast. Planeeritava ehitusaluse pinnana käsitleda hoonete ehitiste aluse pindade summat. 4.4.11. Planeeringus lahendada kruntide vertikaalplaneerimine, sademete- ning drenaažvee kõrvaldus (ei tohi juhtida naaberkruntidele), sh näidata vajadusel maapinna tõstmise vajadus. 4.5. Detailplaneering tuleb koostada koostöös planeeritava maa-ala elanike ning kinnisasjade ja naaberkinnisasjade omanikega ning olemasolevate ja kavandatavate tehnovõrkude omanike või valdajatega. 4.6. Detailplaneeringu lisad: vastavalt planeerimisseaduse § 3 lõikele 4 esitada nummerdatult kronoloogilises järjestuses. 4.7. Võimalike uuringute vajadust käsitleda detailplaneeringus. 4.8. Kooskõlastused esitada koondtabelis kronoloogilises järjestuses. 4.9. Detailplaneering tuleb koostada ja vormistada vastavalt riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. 5. Koostöö ja kaasamine detailplaneeringu koostamisel: 5.1. Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud , vastavalt PlanS § 127 . Jõelähtme Vallavalitsus, planeerimismenetluse korraldaja na, teavitab avalikkust , puudutatud ja huvitatud isikuid planeerimismenetlusest ning korralda b planeeringu koostamise käigus planeeringu tutvustamiseks avalikke väljapanekuid ja arutelusid. 5.2. Detailplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb. 5.3. Riigiametitega koostöö ja kooskõlastamise korraldab Jõelähtme Vallavalitsus. 5.4. Vastuvõtmiseks esitatav detailplaneeringu materjal peab sisaldama kaasatud isikute seisukohti vastavalt PlanS § 127 sh tehnovõrkude ja -rajatiste valdajate seisukohti. 6. Detailplaneeringu eeldatav ajakava: 6.1. Planeeringu eskiislahendus tuleb esitada hiljemalt 90 päeval arvates detailplaneeringu algatamisest. 6.2. Kooskõlastamiseks esitatavad planeeringu dokumendid tuleb esitada hiljemalt 180 päeval eskiislahenduse avaliku arutelu toimumise päevast arvates või juhul, kui eskiislahenduse avalikku arutelu ei toimu, siis hiljemalt 180 päeval arvates detailplaneeringu algatamisest. 6.3. vastuvõtmiseks esitatavad planeeringu dokumendid tuleb esitada hiljemalt 30 päeval viimase kooskõlastuse saamise päevast arvates. 6.4. kehtestamiseks esitatavad planeeringu dokumendid tuleb esitada 15 päeva jooksul pärast töövõtja poolt lõpliku töö valmimist, hiljemalt kahe ja poole aasta jooksul detailplaneeringu tehnilise koostamise lepingu sõlmimise päevast arvates. 7 . Detailplaneeringu esitamine menetlemiseks: 7 .1. Detailplaneering esitada planeerimisseaduses kehtestatud mahus Jõelähtme Vallavalitsusele: 7 .1.1. Eskiisi läbivaatamiseks ja avaliku arutelu korraldamiseks ühes eksemplaris paberil ja digitaalselt PDF formaadis. Eskiis sisaldab vähemalt olemasoleva olukorra ja kontaktvööndi analüüsi koos vastavate joonistega ning planeeringuga kavandatava lahenduse kirjeldust koos põhijoonisega. 7 .1.2. Vastuvõtmiseks ja avalikustamise korraldamiseks ühes eksemplaris paberil originaalkooskõlastuste ja kaasamist kajastavate materjalidega ning digitaalselt (joonised PDF, DWG ja seletuskiri DOC formaadis) ja vastavalt PlanS § 135 lg 4 kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest ruumilise ettekujutuse saamiseks vähemalt üks planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon. 7 .1.3. Kehtestamiseks 2 (kahes) eksemplaris paberkandjal sh üks eksemplar koos lisade ja menetlusdokumentidega ning digitaalselt. Digitaalne kaust peab olema identne paberkaustaga. 7 .2. Digitaalselt esitatavad materjalid peavad olema salvestatud elektroonilisel andmekandjal: joonised DWG ja PDF formaadis; seletuskiri DOC ja PDF formaadis; menetlusdokumendid, kaasamine, koostöö ning kooskõlastused PDF formaadis. 8 . Planeeritav ala ja kontaktvööndi piir 1504315 122554 0 0 Planeeritav ala piir 1501140 102870 0 0 Kontaktvööndi piir 2287685 1239339 85894 74749 0 0 Koostaja: Tiina Skolimowski planeeringuspetsialist LISA 2 KINNITATUD Jõelähtme Vallavolikogu XX.XX.2023 otsusega nr ___ „ Saha küla Ida-Alma ja Kirde-Alma maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu algatamise, lähteülesande kinnitamine ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmine „ Saha küla Ida-Alma ja Kirde-Alma maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse hinnang (eelhinnang) Taust Võimaliku planeeringuga kaasneva olulise keskkonnamõju hindamisel tuleb lähtuda keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse1 ( KeHJS ) § 33 lõike 1 punktis 3 sätestatust. Kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuste nimistusse, mille korral keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) läbiviimine on kohustuslik. Kui kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja selgitama välja, kas kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade hulka. Vastavalt KeHJS § 6 lõikes 4 on Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (VV määrus) täpsustatud KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud tegevusvaldkonnad, mille kohta peab otsustaja andma eelhinnangu, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju. Eelhinnang tuleb anda ka vastavalt PlanS § 124 lg 6 ning §-s 142 nimetatud detailplaneeringu koostamisel ja kaaluda KSH algatamist, lähtudes KeHJS § 33 lõike 2 punktist 3, lõigetest 3, 4, 5 ning § 35 lõikest 5. Lähtuvalt KeHJS § 33 lõike 2 punktist 1 tuleb vajadusel keskkonnamõju strateegiliselt hinnata, kui tehakse muudatusi üldplaneeringusse ja punktist 3, kui koostatakse detailplaneering PlanS § 142 lõike 1 punktis 1 või 3 sätestatud juhul. Lähtuvalt PlanS § 124 lõikest 6 ja § 142 lõikest 6 ning KeHJS § 33 lõike 2 punktist 3 tuleb üldplaneeringut muutva detailplaneeringu KSH vajaduse tuvastamiseks läbi viia KeHJS § 33 lõigetes 3-5 esitatud kriteeriumitel põhinev eelhindamine. KeHJS § 33 lõike 3 kohaselt tuleb detailplaneeringu elluviimisega kaasneva KSH vajalikkuse üle otsustada lähtudes detailplaneeringu iseloomust ja sisust, detailplaneeringu elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast ning § 33 lõikes 6 nimetatud asutuste seisukohtadest. Eelhinnangu koostamisel on lähtutud KeHJS § 33 lõigetes 3 –6 toodud nõuetest ning Keskkonnaameti kodulehel olevast juhendist: Eelhindamine. KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine (Tallinn, 2018). 1. Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on jagada Kirde-Alma maaüksus kaheks elamumaa krundiks ja üheks transpordimaa krundiks ning Ida-Alma maaüksuse sihtotstarbe muutmine elamumaaks. Planeeritavasse alasse on haaratud alljärgnevad maaüksused: Ida-Alma (katastritunnusega 24501:001:1840, sihtotstarbega 100% maatulundusmaa, suurusega 7174 m² ) ; Kirde-Alma (katastritunnusega 24501:001:2230, sihtotstarbega 100% maatulundusmaa, suurusega 2.08 ha); osaliselt munitsipaalomandis olevast Nurme tee lõik 1 maaüksusest (katastritunnusega 24501:001:1837, sihtotstarbega 100% transpordimaa, suurusega ca 1200 m 2 ). Juurdepääs maaüksustele on tagatud munitsipaalomandis olevalt Nurme tee lõik 1 teelt. Planeeritava ala suuruseks koos juurde haaratud transpordimaa krundiga on ca 3,0 ha. Moodustatavatele elamumaa kruntidele määratakse ehitusõigus ühe üksikelamu ja neid teenindavate abihoonete rajamiseks, arhitektuursed nõuded hoonetele ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtted ning keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks. Planeeringualasse haaratavad sõiduteed nähakse ette rekonstrueerida min 4,5 m laiusena, tolmuvaba kattega (nt freeskate ja 2x pindamine), sealjuures peab sõidutee konstruktsioon kandma ka prügiveo- ja päästemasinate raskust. Kirde-Alma maaüksusest moodustatava transpordimaa laiuseks määrata 12 m. Kirde-Alma ja Karjamaa tee 4 // Laurimäe tee 1 ühisele loodepiirile näha ette 12x12 ümberpööramise plats. 2. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega 2.1 Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit: Harju maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 korraldusega nr 1.1-4/78) täpsustab tingimusi kohalike omavalitsuste territooriumite üldplaneeringute koostamiseks edaspidi. Jätkuvalt on tähtsustatud tasakaalustatud ruumilist arengut. Maakonnaplaneeringu kohaselt ulatub Kirde-Alma maaüksuse kirdenurka rohevõrgustik, tuumala T9. Joonis 1. Väljavõte Harju Maakonna planeeringust 2030+. Kehtiva Loo aleviku, Liivamäe küla, Saha küla ja Nehatu küla üldplaneeringu (kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 25.08.2011 otsusega nr 209, edaspidi üldplaneering) kohaselt paiknevad planeeritavad maaüksused hajaasustuses , põllu- ja metsamajandusmaa juhtotstarbega alal ja, millega on sätestatud, et ühe eluasemekoha või kuni kolmest krundist moodustuva hoonegrupi omavaheline vahekaugus peab olema 200 m. Juhul, kui kavandatakse arendustegevust, kus hoonete omavaheline vahekaugus on väiksem kui 200 m, on arendustegevuse aluseks üldplaneeringut muutev detailplaneering. Sellest tulenevalt algatatakse detailplaneering kehtivat üldplaneeringut muutvana. Joonis 2. Väljavõte Loo aleviku, Liivamäe küla, Saha küla ja Nehatu küla üldplaneeringust. Jõelähtme valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029 kohaselt ei kuulu ala ÜVK piirkonda. 2.2 Strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel KeHJS on sätestatud põhimõte, et kui detailplaneeringuga planeeritakse võimalikku olulist keskkonnamõju kaasa toovat tegevust või sellega muudetakse kõrgemalseisvat strateegilist planeerimisdokumenti (üldplaneeringut), siis tuleb kaaluda keskkonnamõjude strateegilise hindamise teostamist. Põhimõte kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise teostamist on kooskõlas ka Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, sest vastava põhimõtte sätestab ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2011/92/EL. Samuti tuleb rakendada detailplaneeringu menetluses Euroopa Liidu keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud säästvuse, ettevaatlikkuse ja vältimise põhimõtteid. Detailplaneeringu realiseerumisel ei minda vastuollu Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega. 2.3 Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse Väljavõte Jõelähtme valla arengukavast aastateks 2021-2027: - Jõelähtme valla tulevikunägemus on: Aastal 2026 on Jõelähtme vald parima elukeskkonnaga Tallinna lähedane vald, mida iseloomustab tasakaalustatud ja jätkusuutlik areng läbi: puhta looduse, mis tagab tervisliku ja kvaliteetse elu- ja puhkusekeskkonna; hea maine, mis tugineb kaalutletud ressursikasutusel, turvalisusel ning hästi arenenud sotsiaalsel infrastruktuuril; rahvastiku tasakaaluka juurdekasvu, mida vald mõtestatult suunab läbi planeeringute; kaasaegse infrastruktuuri, mida iseloomustavad korrastatud teedevõrk , puhas joogivesi, säästlik energiakasutus ning alternatiivsete energiaallikate kasutamine. - Jõelähtme valla arengumudel põhineb eeldusel, et visiooni saavutamiseks on vajalikud üheaegsed jõupingutused mitmes võtmetähtsusega tegevussuunas. Puhta looduskeskkonna säilitamine ja jätkusuutlik kasutuselevõtt läbi aruka loodusvarade kasutamise ning kasutusest väljunud tööstusalade taaskasutuselevõtu. Elamuehitus – teadlikult suunatud elamuehitus võimaldab peredel valda elama kolida ning seeläbi ennast vallaga siduda. Elukeskkond – võimaldab tagada hea elukvaliteedi läbi kehale ja vaimule suunatud teenuste. Sotsiaalne turvalisus – annab nii elanikele kui ka sissekolivatele inimestele kindluse selles, et nende ja vajadusel ka nende sugulaste ( isade­emade , vanaemade­vanaisade jt.) sotsiaalsete teenuste vajadused on kergelt ning heal tasemel lahendatavad. 3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus Loodusvarade väljaselgitamisel ja keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse Maa-ameti muldade, geoloogia, kitsenduste, maardlate, looduskaitse ja Natura 2000, kultuurimälestiste ja maaparandussüsteemide kaardirakenduste ning EELIS, Keskkonnaagentuuri andmetest. 3.1 Maakasutus Planeeringuaala hõlmab alljärgnevaid maaüksusi: Ida-Alma kinnistu (katastritunnus 24501:001:1840, sihtotstar ve 100% maatulundusmaa, suurus 7174 m² ) . Kinnistu kõlvikuline jaotus: 5793 m² lood us lik rohumaa, 1381 m² metsamaa . Kirde-Alma (katastritunnu s 24501:001:2230, sihtotstar ve 100% maatulundusmaa, suurus 2 , 08 ha) . Kinnistu kõlvikuline jaotus: 1,50 ha looduslik rohumaa, 0,45 ha metsamaa , 0,13 ha muu maa. osaliselt munitsipaalomandis olevast Nurme tee lõik 1 maaüksuses (katastritunnus 24501:001:1837, sihtotstar ve 100% transpordimaa, suurus ca 1200 m 2 ). Juurdepääs maaüksustele on tagatud munitsipaalomandis olevalt Nurme tee lõik 1 teelt. Planeeritava ala suuruseks koos juurde haaratud transpordimaa krundiga on ca 3,0 ha. 3.2 Vee kasutus ja kitsendused Hoonete kasutamisel kulub olmevett ja tuleb ära juhtida reovett. Täpsed kogused ei ole teada ning need selguvad detailplaneeringu menetluse ning hoonete ehitusprojektide koostamise käigus. Kanaliseerida on lubatud ainult olmereovett, vältida tuleb sade- ja pinnavee sattumist ühiskanalisatsioonisüsteemi. Sademevee osas tuleb ette näha selle kogumist ka kasutamist kastmisveeks, et joogivett kasutada säästlikult. Planeeritaval alal kehtivad kitsendused: Elektriõhuliin alla 1 kV (nimi: AMKA.3x70+95 ja 31751 õl mast nr 43), kaits e vöönd 2 m teljest ; Elektrimaakaabelliin (nimi: 31751 õl mast nr 43, kaitsevöönd 1m teljest; Geoteetiline märk (nimetus: 0505), kaitsevöönd 3 m ; Rebala muinsuskaitseala Joonis 3 . Väljavõte Maa-ameti kitsenduste kaardirakendusest. 3.3 Muude loodusressursside kasutus Maavarasid ja muid loodusvarasid antud alal ei esine. Kavandatav tegevus ei too kaasa muutusi maavarade kasutuses. Kavandatava tegevusega kaasneb vajadus energia, ehitusmaterjalide, kütuse jms järele, kuid mitte mahus, mis põhjustaks olulist keskkonnamõju. 3.4 Looduskeskkonna kirjeldus 3.4.1 Pinnas Planeeringuala paikneb Harju lavamaal . Maa-ameti geoloogia kaardirakenduse järgi avaneb aluspõhjas Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku Väo kihistu lubjakivi, detriitne lubjakivi, dolokivi (ehituslubjakivi) , O2vä) ning Ida-Alma kinnistu lõunaosas Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku Kõrgekalda kihistu savikas lubjakivi ja mergel (O2kr). Planeeringuala lõunaosas on v aldav on Järva kihistu Võrtsjärve alamkihistu liustikusetted e moreenid (saviliiv ja liivsavi, veerised ja munakad) ning planeeringu põhja osas Purdsete valdava terasuurusega 0,063...0,5 mm, milles võib peenemat ja/või jämedamat fraktsiooni leiduda &lt;50% sette mahust . Alal ei esine maavarasid. Planeeringualal on põhjavesi valdavalt looduslikult nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes. Kirde-Alma kinnistu põhjaosas on põhjavesi keskmiselt kaitstud. Ida-Alma kinnistul jäävad maapinna kõrgusmärgid 3 8-38,5 m piiresse ning Kirde-Alma kinnistul 37-38 m piiresse. Joonis 4 . Põhjavee kaitstus piirkonnas (roosa- nõrgalt kaitstud põhjaveega ala , kollane- keskmiselt kaitstud põhjaveega ala ). Eestis varieerub pinnaseõhus mõõdetud radoonisisaldus enamasti 23–75 kBq /m³ piirides, kuid võib ületada kohati 500 kBq /m³ piiri. Selleks, et Rn -sisaldus majade siseõhus ei ületaks paljudes EL maades tunnustatud viitetaset 200 Bq /m³, ei peaks radoonisisaldus pinnaseõhus ületama 50 kBq /m³. Vastavalt Harjumaa pinnase radooniriski kaardile on planeeritaval alal k eskmine radoonisisaldusega pinnas (50 - 1 00 kBq /m 3 ). Joonis 5 . Väljavõte Eesti pinnase radooniriski kaardist. Maa-ameti mullakaardi alusel leiduvad alal leostunud glei mullad ( Go ) huumushorisondi tüsedusega 30 cm ning küllastunud turvastunud mullad ( Go1 ) , veidi ka gleistunud leostunud mulda ( Kog) . Joonis 6 . Väljavõte Maa-ameti mullastiku kaardirakendusest. 3.4.2. Taimkate ja loomastik Ida-Alma kinnistu kõlvikuline jaotus: 5793 m² loodsulik rohumaa, 1381 m² metsamaa. Kirde-Alma kinnistu kõlvikuline jaotus: 1,50 ha looduslik rohumaa, 0,45 ha metsamaa, 0,13 ha muu maa. Seega valdavald on tegemist loodusliku rohumaaga Alal leidub suure tõenäosusega tavapäraseid looma- ning linnuliike. Väärtuslikke taimekooslusi alal teadaolevalt ei leidu. Tõenäoselt pakuvad loomadele varjepaiku pigem metsasemad alad, kus võib esineda erinevaid väiksemaid imetajaid ja seal võivad toituda metsloomad. 3.4.3. Veestik Planeeringualal on põhjavesi valdavalt looduslikult nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes. Kirde-Alma kinnistu põhjaosas on põhjavesi keskmiselt kaitstud. Planeeringuala läheduses puuduvad maaparandussüsteemid. Planeeringuala st põhja suunas ca 700 m kaugusel asub Maardu järv . Lääne-Eesti veemajanduskava 2022-2027 kohaselt on Maardu järv 2019.aastal kesises seisundis ( ökoloogiline seisund kesine , keemiline seisund hea (hindamata) , koondseisund kesine ). 3.4.4 Nõrgvesi Kavandatava tegevusega eeldatavalt nõrgvett ei kaasne, kuna kinnistutel ning nende lähiümbruses teadaolevalt jäätmeid ladestatud ei ole ning pinnase reostust ei esine. 3.5 Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 võrgustiku alad Planeeringualal ning selle läheduses ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada. Ca 500 m kaugusel planeeringualast asub kanakulli (II kaitsekategooria) sigimispaik. Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) kohaselt on viimane kinnitatud vaatlus toimunud 29.05.2022, kus tuvastati 1 paar koos poegadega. 3.6 Ajaloolise, kultuurilise või arheoloogilise väärtusega maastikud ja kohad Planeeringuala piirneb Rebala muinsuskaitsealaga (mälestisregistri nr 27015). 4. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju 4.1 Mõju pinnasele Ehitamise käigus avaldatakse pinnasele olulist negatiivset mõju. Mõjud on lokaalsed, lühiajalised ja pöördumatud (hoonete, tehnovõrkude rajamine). Mõju kasvupinnasele on oluline, kuid negatiivset mõju kasvupinnasele saab vähendada kasvupinnase eemaldamisega, ladustamisega kuhilates ja selle hilisema kasutamisega haljastustöödel. Kaevanditest eemaldatud pinnast saab kasutada (sõltuvalt materjalist) osaliselt kohapeal täite- ja tasandustöödel. Kaevanditest eemaldatud pinnase koguste ja hilisema käitlemise kohta info puudub. Täpne mõju suurus ja ulatus ei ole teada, kuid see ei ole oluliselt negatiivne. Tööde käigus võib sõltuvalt kaevetööde sügavusest, ilmastikutingimustest ja kasutatavast tehnoloogiast, ehitusaladele koguneda sademe- ja pinnavett. Kui liigvee kogumisel ja ärajuhtimisel jälgitakse reostamise vältimiseks seadmete ja masinate ning keskkonnale ohtlike ainete hoidmise ja kasutamise nõudeid, on oht looduskeskkonna reostamiseks väike. 4.2 Mõju veestikule Planeeringualal on põhjavesi valdavalt looduslikult nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes. Kirde-Alma kinnistu põhjaosas on põhjavesi keskmiselt kaitstud. Tuleb jälgida, et töid teostatakse tehniliselt korras seadmetegea ning õigete töövõtetega. Ehitustegevus mõjutab pinnavett põhiliselt kaevetegevuse ja sõidukitestmehhanismidest lekkida võivate ohtlike ainete läbi. Peamine võimalikku pinnavee reostamist leevendav meede on sobiva kaevetööde aja valimine – parim aeg kaevetööde tegemiseks on sademetevaesel perioodil. Tugevate sadude ajaks tuleks kaevetööd peatada. Teine võimaliku mõju allikas on ehitustöödega seotud mehhanismid. Seadmete juures võib ette tulla rikkeid, mille tulemusena võib keskkonda sattuda masinaõli ja kütust. Selle ohu vältimiseks tuleb tagada, et kasutatavad seadmed-mehhanismid oleksid tehniliselt korras. Samuti tuleb tagada reostustõrje vahendite olemasolu, millega saab kiiresti peatada reostuse levikut ning koguda kokku väiksem reostus (saepuru, absorbent, labidad, kogumiskonteiner jne.). Nende nõuete täitmisel on pinna- ja põhjavee reostumise oht väike. Nii on võimalik ehitusaegseid mõjusid minimeerida. Eelistada tuleb lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Veeseaduse § 129 lg-s 3 ei käsitleta sademeveest vabanemiseks kasutatavaid looduslähedasi lahendusi (nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist) sademevee suublasse juhtimisena. Sademeveest vabanemiseks kaaluda just eelnimetatud looduslähedasi lahendusi. Planeeritu kavandamisega ei kaasne eeldatavalt olulist mõju põhja- ja pinnaveele. 4.3 Mõju kliimale Kavandatava ehitustegevusega kaasneb ehitusmaterjalide tootmine ja tarbimine, mille käigus emiteeritakse muuhulgas õhku kasvuhoonegaase. Arvestades tegevuse mahtu ei ole oodata sellest tingituna olulist mõju kliimamuutustele. Kavandatava tegevuse kasutusetapis toimub liikluse ja inimeste arvu suurenemine antud alal, kuid otseselt ei ole tegu autode või inimeste arvu suurenemisega, vaid ümberpaiknemisega, mis summaarset kasvuhoonegaaside kogust ei suurenda. Hoone kasutusega kaasneb energia tarbimine nii kütte- kui elektrilahendustes. Arvestades tegevuse mahtu ei ole oodata sellest tingituna olulist mõju kliimamuutustele. 4.4 Müra, vibratsiooni, valguse ja õhusaaste mõju, sh lõhn ja kiirgus Ehitusmüra piirväärtusena rakendatakse elamualadel kella 21.00 – 7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset- päeval 50 dB ja öösel 40 dB . Alus keskkonnaministri 16.12.2016 nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid ”. Hoonete projekteerimisel lähtuda Eesti Standard EVS 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud on seotud uute hoonete ehitamisega ning võimalikud mõjud on eelkõige ehitusaegsed ajutised häiringud (nt ehitusaegne müra, vibratsioon) ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringuala ja lähialaga. Hilisema vibratsiooni kohta eelhinnangu tegemisel teave puudub. Tegevusega ei tohi ületada õhukvaliteedi tasemete piirväärtusi, mis on välja toodud keskkonnaministri 27.12.2016 määruses nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“. Piirkonna ehitamise käigus võib tekkida mõningane negatiivne mõju tahkete osakeste (tolm) osas, mis on ajutine ja lokaalne ning edaspidi hoonete ekspluatatsiooniperioodil kütteseadmetest tulenevalt. Õhusaaste on tõenäoline ehitustegevuse protsessis ehitusmasinate kasutuse tõttu. Peamiseks õhusaaste allikaks võib olla hoonete soojavarustus, mille lahendamisel kaaluda keskkonnasäästlikke tehnoloogiaid. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud (õhusaaste, valgusreostus, müra, vibratsioon), mis võivad tekitada ohtu inimese tervisele ei suurene määral, mida saab pidada oluliseks. Samuti on õnnetuste esinemise tõenäosus väike. Liiklussageduse kasv ei ole tõenäoselt nii ulatuslik, et sellest oleks ette näha liiklusest tulenevat olulist välisõhu saastatuse taseme tõusu. Kiirguse osas ei ole muutusi ette näha. 4.5 Jäätmekäitlus ja energiamahukus Ehitustegevuse käigus tekib väga erinevas koguses jäätmeid. Osa neist saab kasutada kohapeal, osa suunata uuesti kasutusse ja osa läheb utiliseerimisele. Olmejäätmeid tekib ehitustegevuse käigus eeldatavalt vähe. Tekkivate jäätmete koguseid ei ole teada. Hoonete kasutamisel tekivad eeldatavalt põhiliselt pakendijäätmed ja olmejäätmed. Ehitusega kaasnevad jäätmed viiakse taaskasutusse. Oluline mõju puudub. Jäätmete kogumise, veo, hoidmise, taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldus, nende tegevustega seotud tehnilised nõuded ning jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatud ohu vältimise või vähendamise meetmed on sätestatud valla jäätmehoolduseeskirjaga. Konkreetsed tegevused on välja toodud jäätmehoolduseeskirjas. Tegevuse jäätmete- ja energiamahukust on võimalik piirata kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Nõuetekohasel käitlemisel ei ületa jäätmetest tekkinud mõju eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust. 4.6 Mõju inimese tervisele või keskkonnale, avariiolukorrad Planeeritava elluviimisega ei kaasne eeldatavalt ohtu inimese tervisele või keskkonnale, sh ei muutu õnnetuste esinemise tõenäosus. Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht inimese tervisele avaldub hoonete rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib tekkida, kui töötajad ei ole kompetentsed. Detailplaneeringu elluviimise järgselt on võimalik, et esineb avariiolukordasid, mille tulemusena reostub või saastub pinnas, pinnavesi, põhjavesi, õhk. Võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed või nende korral käitumise lahendused on vajalik planeerimismenetluses läbi kaaluda. Reostusohtu pinnasele, pinna- ja põhjaveele võib põhjustada mõni suurem ja pikemaajaline avarii reoveetrassidega. 4.7 Mõju suurus ja ruumiline ulatus sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond Nii maakonnaplaneeringu kui ka Jõelähtme valla koostatava üldplaneeringu kohaselt tuleb olemasolevaid asustusalasid tihendada ja laiendada. Planeeringuala asub hajaasustu salal ning kavandatu sobib olemasolevasse keskkonda. Maakonnaplaneeringu kohaselt ulatub Kirde-Alma maaüksuse kirdenurka rohevõrgustik, tuumala T9. Kuna planeeringuga kattuv ala asub rohevõrgustiku koridori äärealal ning väikeses ulatuses, ei too planeeringuga kavandatu kaasa rohevõrgustiku koridori katkemist ega vähenda oluliselt loomade liikumisvõimalusi . Alale elanikkonna lisandumine võib mõjutada naabruse elanikke, kuid see mõju on prognoositavalt vähene . H oonestatud on ka Väike -Pullimäe kinnistu (katastritunnus 24501:001:1524) ning Nurme kinnistu (katastritunnus 24504:003:0048). 4.8 Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus Arendustegevuse tulemusena muutub olemasolev maakasutus –seni hoonestamata kinnistu d hoonestatakse. Planeeringuala asukohta võib pidada visuaalselt sobivaks hoonete rajamisele. Planeeringus määratakse arhitektuursed tingimused, mis tagavad hoonete sobitumise olemasolevasse hoonestuspilti. Vastavalt Maa-ameti kaardirakendusele piirneb planeeringuala Rebala muinsuskaitsealaga (mälestisregistri nr 27015). 4.9 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale Planeeringualal ning selle läheduses ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada. Planeeringuga kavandatu ei mõjuta ebasoodsalt ca 500 m kaugusel leiduvale kanakulli elupaigale. 4.10 Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus , sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju Mõjutatav elanikkond on seotud planeeringuala kontaktvööndiga. P iirkonnas kavandatud teiste arendustega koos ei ole oodata olulist mõjude kumuleerumist või koosmõjude esinemist. Kirde-Alma ning Ida-Alma kinnistute hoonestamine ning elamukoh tade tekkimine tõstab piirkonna liikluskoormust ehitustööde ajal mõnevõrra, pärast elamu te valmimist tõenäoselt 5-6 sõiduki näol. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud on seotud uute hoonete ehitamisega ning võimalikud mõjud on eelkõige ehitusaegsed ajutised häiringud. Avariiolukordades esineda võivate mõjude ilmnemise tõenäosus oleneb sellise olukorra võimalikkusest. Õigete töövõtete ja tänapäevase tehnika kasutamisel ning ohutusnõuete järgimisel on nende esinemise tõenäosus väike. Kavandataval tegevusel puudub eeldatavalt piirülene mõju. 5. Asjaomaste asutuste seisukohad KeHJS § 33 lg 6 kohaselt on KSH algatamise vajalikkuse kohta on küsitud arvamust Keskkonnaametilt. Keskkonnamet esitas oma seisukohad kirjaga… 6. Kokkuvõte Uute elamute kavandamine olemasolevasse kvaliteetsesse keskkonda ja olemasoleva asustuse tihendamine on kehtiva maakonnaplaneeringu ja koostamisel oleva Jõelähtme valla üldplaneeringu üheks eesmärgiks. Arvestades planeeringuala lähiümbrust ja keskkonnatingimusi ning asjaolu, et planeeringuga kaasnevad mõjud on eeldatavalt väikesed ning jäävad planeeringuala ning selle lähinaabrite ulatusse, ei kahjusta inimeste tervist, vara, ei põhjusta keskkonnas olulisi pöördumatuid muudatusi ega ületa eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust, võib keskkonnamõju strateegilise hindamise jätta algatamata. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus. 7. Eelhinnanguga tutvumise aeg ja koht Eelhinnang kuulub detailplaneeringu vastuvõtmise ja avalikustamise materjalide hulka ning eelhinnanguga on võimalik tutvuda detailplaneeringu materjalide väljapaneku juures. Koostaja: Mailis Ental keskkonnanõunik SIHTOTSTARVE % DETAILPLANEERINGU LIIKIDES KÕRGUS HOONETE MEETRITES EHITISEALUNE MAKSIMAALNE SUURIM PIND ARV KRUNDIL KORRUSELISUS PLANEERITAV Suur-Pullimäe PARKIMIS- 24501:001:1427 KRUNDI SUURUS KOHTADE ARV Üksikelamu maa (EP) Valgesoo tee 20 24501:001:2171 elamumaa 100% 8700 Üksikelamu maa (EP) Üksikelamu maa (EP) 9m 1 elamu E elamumaa 100% elamumaa 100% 500 m² 3 abihoonet X=658 2 N 9m 1 elamu 9m 1 elamu 2 500 m² 500 m² S Y=556 650 3 abihoonet 2 3 abihoonet 7174 m² Väike-Pullimäe 2 2 24501:001:1524 2 W 9930 m² 8160 m² Valgesoo tee lõik 1 24501:001:1430 GEODEETILISE MÄRGI KAITSEVÖÖND 4 4 4 1 2 4 Nurme tee lõik 1 10 24501:001:1837 Kirde-Alma 24501:001:2230 2 10 Ida-Alma 20 20 24501:001:1840 20 1 0 P2 R 21 P2 10 5 W1 W1 W1 2 W1 4 W1 13 P2 PLAN. ELEKTRI LIITUMISPUNKT POS 1 PLAN. PUURKAEV 3 PLAN. VEE LIITUMISPUNKT POS 4 5 PLAN. ELEKTRI LIITUMISPUNKT POS 4 PLAN. VEE LIITUMISPUNKT POS 2 12 Nurme PLAN. ELEKTRI LIITUMISPUNKT POS 2 24504:003:0048 Transpordimaa (L) 100% PLAN. VEE LIITUMISPUNKT POS 1 - - Y=556 - 600 - - 8350 2717 m² X=658 Põhja-Alma 24501:001:2231 TINGMÄRGID KRUNDI EHITUSÕIGUS JA KITSENDUSED NING ARHITEKTUURSED NÕUDED POS. KRUNDI AADRESS KRUNDI EHITISE- Max. HOONETE MAA SIHT- MAA SIHT- MIN. PARKIMIS- ARHITEKTUURINÕUDED PIIRDEAIA POS. KRUNDI AADRESS LIIDETAVAD+/ POS. KITSENDUSED - PÄÄS KRUNDILE NR. VÕI AADRESSI PLANEERITUD ALUNE KORRUSELISUS ARV OTSTARVE JA OTSTARVE JA TULE- KOHTADE KUJUNDAMISE NÕUDED NR. VÕI AADRESSI LAHUTATAVAD NR. PIIRANGUD ETTEPANEK SUURUS PIND ELAMUL / ABIH. ELAMU OSAKAALU % OSAKAALU % PÜSIVUS- ARV ETTEPANEK OSAD - - PLANEERITAV ALA m² m² Max. / ABIH. (VASTAVALT DET. (VASTAVALT KA- KLASS NORMATIIVNE - Katusekalle 10-50° Kruntide eespiiril lubatud 1. Veetrassi servituudi vajadusega ala 2m mõlemale poole trassi teljest. KÕRGUS - Välisviimistlus materjalid: puitlippaed. max. kõrgus 1,5m. 1 2. Biopuhasti või septiku sanitaartsoon. - PLAN. KRUNDI PIIR PLANEERINGU TASTRIÜKSUSE JA ELAMUL / ABIH. KAVANDATUD ümbruskonda sobivad naturaalsed materjalid Puitlippaed peab sobima kokku 1 Kirde-Alma 1 3. Rohevõrgustiku tsoon LIIKIDE KAUPA) LIIKIDE KAUPA) - Vältida naturaalseid materjale imiteerivaid materjale hoonete arhitektuuriga. -10877 - PLANEERITAV HOONESTUSALA 24501:001:2230 - Hoonestusviis lahtine Naaberkinnistute vahel lubatud 1. Veetrassi servituudi vajadusega ala 2m mõlemale poole trassi teljest. Kirde-Alma 1 ja 2 omanike 9930 1/3 võrk- või puitlippaed max 2 - PLAN. ELAMU VÕIMALIK ASUKOHT 1 Kirde-Alma 1 500 2/1 9/6 E 100 EE 100 TP3 2 2 2 Kirde-Alma 2 +8160 kasuks sellel osas, mis vajalik Kirde-Alma 1 ja 2 kruntideni jõudmiseks. kõrgus 1,5m. 2. Biopuhasti või septiku sanitaartsoon. 24501:001:2230 Mitte rajada läbipaistmatuid - PLAN. ABIHOONE VÕIMALIK ASUKOHT 3. Geodeetilise märgi kaitsevöönd. Omanik Maa-amet Geodeetiliste punktide andmekogu. piirdeaedu. 3 Kirde-Alma 3 +2717 4. Rohevõrgustiku tsoon - OL.OL KRUNDIPIIR 2 Kirde-Alma 2 8160 500 2/1 9/6 1/3 E 100 EE 100 TP3 2 2 Transpordimaale piirdeaedu ei - OL.OL ROHEVÕRGUSTIKU PIIR rajata. 4 Ida-Alma +-0 1. Elektrilevi OÜ elektrikaabelliini katisevöönd 1m mõlemale poole trassi teljest. - OL.OL TEE 3 Kirde-Alma 3 2717 L 100 LL 100 3 - OL.OL HALJASTUS 4 Ida-Alma 7174 500 2/1 9/6 1/3 E 100 EE 100 TP3 2 2 1. Veetrassi servituudi vajadusega ala 2m mõlemale poole trassi teljest. Kirde-Alma 1 ja 2 omanike - OL.OL KRAAV 4 kasuks sellel osas, mis vajalik Kirde-Alma 1 ja 2 kruntideni jõudmiseks. - OL.OL ELEKTRITRASS 2. Biopuhasti või septiku sanitaartsoon. W1 W1 W1 - PLAN. ELEKTRITRASS 3. Puurkaevu sanitaartsoon. - PLAN. VEETRASS PLANEERITAVA ALA NÄITAJAD Planeeritava ala suurus 27981 m2 Kavandatav kruntide arv 4 Kruntide maa bilanss katastriüksuste sihtostarvete kaupa Elamumaa (E) 90% Transpordimaa (L) 10% Kavandatav hoonestustihedus Pos 1 500 / 9930 = 0.05 Kavandatav hoonestustihedus Pos 2 500 / 8160 = 0.06 Kavandatav hoonestustihedus Pos 4 500 / 7174 = 0.07 OBJEKT: LEPING: TÖÖ NR: LEHT: HARJU, JÕELÄHTME VALD, SAHA KÜLA, 2257 DP-3 KIRDE-ALMA JA IDA-ALMA DETAILPLANEERING JOONIS: ARHITEKT: R.VALK Märkused: OÜ R. VALK PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDEGA ARHITEKT: A.SEPSIVART Kõrgused EH2000 süsteemis ARHITEKTUURIBÜROO Koordinaadid L-Est 97 süsteemis TELLIJA: STAADIUM: KUUPÄEV: MÕÕT: Mõõdistas Kaido Kikas OÜ Amaate AKM Töö nr: T-049-22 06.10.2022 JUKU IN OÜ DP 05.01.2023 1:1000 Krundipiirid joonisele kantud Maaameti andmete järgi 10.2022a Saatja: <[email protected]> Saadetud: 05.06.2023 16:25 Adressaat: <"Ly Renter">; <"MKA info">; <"RAM Info">; <[email protected]> Teema: Saha küla Ida-Alma ja Kirde-Alma maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu algatamise, lähteülesande kinnitamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise eelnõule seisukoha küsimine Manused: 2023_06_XX_Saha_kula_Ida-Alma_ja_Kirde-Alma_DP_algatamine-otsus- eelnou.docx; 2_Seletuskiri_0.pdf; DP-3_Pohijoonis_2.pdf; 2023_06_05_seisukoha_kusimine_4_.asice -- Tere Käesolevaga edastame kirja. Lugupidamisega Alla Tempel [email protected] Harju, Jõelähtme vald, Saha küla, Kirde-Alma ja Ida-Alma detailplaneering. Eskiis 05.01.2023. Töö nr. 2257 SISUKORD 1. Üldist Detailplaneeringu lähtedokumendid! Planeeritava ala andmed, sh katastritunnus ja aadress Planeeringu koostamise eesmärk! Kontaktvöönd 2. Põhijoonise lahendus 3. Tehnovõrkude lahendus 4. Keskkonnakaitse abinõud 5. Tuleohutuse osa 7. Radooniohu vältimise osa 8. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused 9. Detailplaneeringu realiseerimisest tulenevate kahjude hüvitaja 10. Planeeringu rakendamise võimalused ehk realiseerimise kava 2. PLANEERINGU LISADE LOETELU 3. GRAAFILINE OSA 1. Situatsiooniskeem 2. Põhijoonis tehnovõrkudega 3. Tugiplaan OÜ R Valk Arhitektuuribüroo, Reg. nr. 10539154, vastutav spetsialist Reet Valk, volitatud arhitekt tase 7, kutsetunnistuse nr.132507 1  Harju, Jõelähtme vald, Saha küla, Kirde-Alma ja Ida-Alma detailplaneering. Eskiis 05.01.2023. Töö nr. 2257 SELETUSKIRI 1.Üldist! Detailplaneeringu lähtedokumendid! Planeeritava ala andmed, sh katastritunnus ja aadress Planeeringus kavandatav eesmärk Alusdokumendid: • Olemasolevad arengukavad ning algatatud ja kehtestatud planeeringud. • Eesti Standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine, Linnaplaneerimise ja • Arhitektuuri Osa 1: Linnaplaneerimine • Eesti Standard EVS 842:2003 Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest. • Eesti Standard EVS 812-1:2017 Ehitise tuleohutus. • Planeerimsseadus" Ehitusprojekt tuleb koostada vastavalt kehtestatud detailplaneeringule ja lisaks: • Ehitusseadustik • EVS 932-2017 „Hoone ehitusprojekt“! Majandus- ja taristuminister 02.07.2015 määrusele nr 85„Eluruumile esitatavad nõud- ed“. • Projekti vormistamisel on lähtutud majandus- ja taristuministri 05.06.2015.a määrusest nr. 57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused. • Siseministri määrus 30.03.2017 nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutus- nõuded! ja nõuded tuletõrje veevarustusele“. • Majandus- ja taristuminister „Nõuded ehitusprojektile“ on vastu võetud 17.07.2015 ja määruse nr on 97. ! Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on jaotada olemasolev Kirde-Alma krunt (24501:001:2230, maatulundusmaa 100%) kaheks üksikelamu maa (EP) krundiks ja ühes transpordimaa (L) krundiks ning Ida-Alma (24501:001:1840, maatulundusmaa 100%) sih- totstarbe muutmine üksikelamu maaks (EP). Planeeritav ala, suurusega 27981m2, paikneb Saha küla põhja osas. Alani pääseb Nurme tee lõik 1 kinnistult (transpordimaa (L) 100%). Detailplaneeringu algatamisel ei ole uuringute vajadust ette näha. Uuringute vajadus võib ilmneda detailplaneeringu menetluse käigus.! Kinnistu omanik on hr. Margus Randmäe. Olemasolevad hooned Krundid on hoonestamata Olemasolev haljastus Krundid on suures osas kaetud loodusliku rohumaaga ning osaliselt metsamaaga. Alal pu- uduvad suured puud, põhiliselt on alal madalam võsa. OÜ R Valk Arhitektuuribüroo, Reg. nr. 10539154, vastutav spetsialist Reet Valk, volitatud arhitekt tase 7, kutsetunnistuse nr.132507 2  Harju, Jõelähtme vald, Saha küla, Kirde-Alma ja Ida-Alma detailplaneering. Eskiis 05.01.2023. Töö nr. 2257 Kontaktvöönd Planeeritav ala vastavalt Jõelähtme üldplaneeringule põllu-ja metsamajandusmaal. Kirde- Alma krunti puudutab osaliselt rohevõrgustik T9. Planeeritava ala ümber paikneva maa sihtostarve on valdavalt maatulundusmaa ja trans- pordimaa. Alast ca 300m kaugusel paikneb pere-,paaris- ja ridaelamu maa. Naaberkinnistud: Nurme (maatulundusmaa 100%, 3.04ha); Põhja-Alma (maatulundusmaa 100%, 2,59ha); Karjamaa 4//Laurimäe tee 1 (maatulundusmaa 100%, 15,25ha); Viidiku (maatulundusmaa 100%, 18,08ha); Väike-Pullimäe (elamumaa 100%, 16645m2); Suur- Pullimäe (maatulundusmaa 100%, 6.01ha); Alma (maatulundusmaa 100%, 6,68ha); Nurme tee lõik 1 (transpordimaa 100%, 4217m2). Läheduses olevad elamumaa kruntide suurused on varieeruvad nt. Väike-Pullimäe (ela- mumaa 100%, 16645m2); Valgesoo tee 8 (elamumaa 100%, 10673m2); Laurimäe tee 8 (elamumaa 100%, 10673m2); Saage tee 17 (elamumaa 100%, 3001m2). Elamute suurused on samuti varieeruvad nt. Väike-Pullimäe üksikelamu- ehitisealune pind 111m2; Valgesoo tee 8 üksikelamu- ehitisealune pind 126m2; Saage tee 15 üksikelamu- ehitisealune pind 301,5m2; Hindreku tee 4 üksikelamu- ehitisealune pind 141m2. Kirda-Alma krunti läbi osaliselt rohevõrgustiku vöönd. 2. Põhijoonise lahendus! Põhijoonisel esitatud näitajad:! #$%&"'(") *+,-./0123") *,45-+"suurus 9930m2! Ehitisealune pind 500m2! Max korruselisus 2 elamu/1 abihoone Max kõrgus 9m elamu/6m abihoone Hoonete max lubatud arv krundil 1 elamu/3 abihoonet! Maa sihtotstarve E 100, 100% elamumaa, üksikelamu maa EP Tulepüsivuse klass TP-3 Parkimiskohtade arv 2 #$%&"'("6 *+,-./0123"6 *,45-+"suurus 8160m2! Ehitisealune pind 500m2! Max korruselisus 2 elamu/1 abihoone Max kõrgus 9m elamu/6m abihoone Hoonete max lubatud arv krundil 1 elamu/3 abihoonet! Maa sihtotstarve E 100, 100% elamumaa, üksikelamu maa EP OÜ R Valk Arhitektuuribüroo, Reg. nr. 10539154, vastutav spetsialist Reet Valk, volitatud arhitekt tase 7, kutsetunnistuse nr.132507 3  Harju, Jõelähtme vald, Saha küla, Kirde-Alma ja Ida-Alma detailplaneering. Eskiis 05.01.2023. Töö nr. 2257 Tulepüsivuse klass TP-3 Parkimiskohtade arv 2 #$%&"'("7 *+,-./0123"7 *,45-+"suurus 2717m2! Maa sihtotstarve L 100, 100% transpordimaa #$%&"'("8 9-3/0123 *,45-+"suurus 7174m2! Ehitisealune pind 500m2! Max korruselisus 2 elamu/1 abihoone Max kõrgus 9m elamu/6m abihoone Hoonete max lubatud arv krundil 1 elamu/3 abihoonet! Maa sihtotstarve E 100, 100% elamumaa, üksikelamu maa EP Tulepüsivuse klass TP-3 Parkimiskohtade arv 2 Arhitektuurinõuded: • Katusekalle 10-50° • Välisviimistlus materjalid: ümbruskonda sobivad naturaalsed materjalid • Vältida naturaalseid materjale imiteerivaid materjale • Hoonestusviis lahtine Uus hoonestus peab jääma määratud hoonestusala sisse. Piirdeaia kujundamise nõuded Kruntide eespiiril lubatud puitlipp aed. max. kõrgus 1,5m. Puitlipp aed peab sobima kokku hoonete arhitektuuriga. Naaberkinnistute vahel lubatud võrk- või puitlippaed max kõrgus 1,5m. Mitte rajada läbipaistmatuid piirdeaedu. Transpordimaale piirdeaedu ei rajata. Liikluskorralduse, parkimise põhimõtted Planeeritavale alale pääseb olemasolevalt Nurme tee lõik 1 kruusakattega teelt. Kirde-Alma 1, 2 ja Ida-Alma kruntidele tuleb rajada sissepääsuteed, kavandatav parkimiskohtade arv on igal elamumaa krundil on 2. OÜ R Valk Arhitektuuribüroo, Reg. nr. 10539154, vastutav spetsialist Reet Valk, volitatud arhitekt tase 7, kutsetunnistuse nr.132507 4  Harju, Jõelähtme vald, Saha küla, Kirde-Alma ja Ida-Alma detailplaneering. Eskiis 05.01.2023. Töö nr. 2257 3.Tehnovõrkude lahendus. Elekter Planeeritavat ala läbib elektritrass. Kirde-Alma 1, 2 ja Ida-Alma kruntid piirile tuleb rajada liitumiskilbid. Elektrivarustus lahendatakse vastavalt Elektrilevi tehnilisteletingimustele. Sadevesi Sademeveed tuleb hajutada kinnistute piires. Vesi-kanalisatsioon Veevarustuse tagamiseks tuleb rajada ühine puurkaev. Puurkaevu saniaartsoon määrata 10m läbimõõduga. Planeeritavate elamumaa kruntide kanalisatsioon lahendada reoveemahutitega. Sidevarustus Planeeritav alal puudub sidetrass. Side lahedada õhu kaudu või rajada sidetrass vastava ettevõtte kooskõlastuste ja tehniliste tingimuste alusel. Soojavarustus Soojavarustus lahendada individuaalküttega. Soovituslik on taastuvenergia kasutamine. Hoonete soojavarustuse tagamiseks on otstarbekas kasutada õhk-vesi või maakütte tüüpi soojuspumpa. ! Keelatud on keskkonda saastavate raskeõlide ja kivisöe kasutamine. Hoonete soojavarustuse süsteemi valik teha ehitusprojekti staadiumis. 4. Keskkonnakaitse abinõud Uute hoonete ja teede rajamisel on lubatud likvideerida võsa. Ehitusele ette jäävate puude maha võtmisel lähtuda Jõelähtme vallas kehtivale puude raiumise eeskirjast. Olemasole- vat kõrghaljastust võimalusel säilitada. Vajadusel tellida dendroloogiline hinnang. Ehitustegevuse ligidal olevate säilitavate puude osas rakendata kaitsemeetmeid- kaitsta puutüvi ja vajadusel juuri nt puitkilpidega. Juurte ligidalt teha kaevetöid käsitsi. Olmejäätmete käitlemine ja äravedu toimub vastavalt piirkonnas ette nähtud jäät- mehoolduseeskirjale."Jäätmemahutid paigutatakse kõvale alusele juurdepääsutee kõrvale, et tagada jäätmeveo transpordi juurdepääsu. Kruntide valdajatel on kohustus tagada krundil tekkivate sorteeritud jäätmete kogumine sorteeritud prügi konteineritesse.! Täpne jäätmemahutite asukoht näidatakse ehitusprojektiga. 5. Tuleohutuse osa Lähtuda normdokumentidest: • Standard EVS 812-2:2014 Ehitise tuleohutuse OSA 2. OÜ R Valk Arhitektuuribüroo, Reg. nr. 10539154, vastutav spetsialist Reet Valk, volitatud arhitekt tase 7, kutsetunnistuse nr.132507 5  Harju, Jõelähtme vald, Saha küla, Kirde-Alma ja Ida-Alma detailplaneering. Eskiis 05.01.2023. Töö nr. 2257 • EVS 844:2016 Hoonete kütte projekteerimine • Küttesüsteemid vastavalt Standardile EVS 812-3:2013 Ehitise tuleohutuse OSA 3 ja sisekliima vastab standardile EVS-EN 15251 klass II. ! Planeeritava hoonestuse tuleohutuse tagamisel peab lähtuma siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisle esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“;! Tuleohutuse täpsustatud seletuskiri koostatakse vastavalt tegelikult kavandavatele hoonetele järgmises projekteerimise staadiumis. Planeeritaval alal tuletõrjevesi saadakse läheduses olevast hüdrandist.! Tulekustutuseks vajalik vooluhulk on 20 l/s, arvestuslik tulekahju kestus on 3h. Hoonete tulepüsivuse klass on TP-3.! Hoone põlemiskoormus on alla 600 MJ/m2.! Projekti tuleohutuseosa koostamiseks vajalikud õigusaktid: • Tuleohutuse seadus 05.05.2010 • Siseministri määrus 30.03.2017 nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutus- nõuded! ja nõuded tuletõrje veevarustusele“. • Majandus- ja taristuministri määrus 17.07.2015 nr 97 "Nõuded ehitusprojektile"! Projekti tuleohutusosa koostamiseks vajalikud standardid: • EVS 812-2:2014 – Ehitiste tuleohutus: Ventilatsioonisüsteemid • EVS 812-3:2013/AC:2013/AC:2014 – Ehitiste tuleohutus: Küttesüsteemid • EVS 812-6:2012+A1:2013 – Ehitiste tuleohutus: Tuletõrje veevarustus • EVS 812-7:2008/AC:2011 – Ehitiste tuleohutus: Ehitistele esitatava põhinõude, tuleo- hutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus. 7. Radooniohu vältimise osa Planeeritav ala, Kirde-Alma ja Ida-Alma kinnistu ligikaudne asukoht OÜ R Valk Arhitektuuribüroo, Reg. nr. 10539154, vastutav spetsialist Reet Valk, volitatud arhitekt tase 7, kutsetunnistuse nr.132507 6  Harju, Jõelähtme vald, Saha küla, Kirde-Alma ja Ida-Alma detailplaneering. Eskiis 05.01.2023. Töö nr. 2257 Detailplaneeringu ala asub Harjumaa radooniriski kaardi andmetele kõrge (150-250 kBq/ m3) radoonisisaldusega pinnase alal. Vajadusel teha kontrollmõõdistus.! Radoon on radioaktiivne gaas, mis tekib raadiumi lagunemisel. Siseõhku tungib radoon hoone all olevast maapinnast, majapidamisveest ning ehitusmaterjalidest. Radoon pääseb majja ehituse halva kvaliteedi ning hoone vananemisel tekkivate pragude tõttu.! Radooniriski vähendamise kaitsemeetmed:! Ruumide tuulutus. Nii vahetub radoonirikas õhk kiiremini ning selle mõju on väiksem. Tuu- lutage ka ruume, kus tihti ei viibita (näiteks kelder), et radoon sinna kontsentreeruda ei saaks. Ruumid hoida tolmust ning suitsu- ja tahmaosakestest vabad, sest radooni tütarproduktid kleepuvad nende külge ning liiguvad õhu abil inimeste hingamisteedesse.! Hoiduda suitsetamisest, sest nii saab vältida radooni ja suitsetamise sünergilist koosmõju tervisele. Paigaldada ventilatsioonisüsteem, mis tekitab hoonesse väikese ülerõhu. Lisaks sellele, et õhk vahetub kiiremini, tekitab väike ülerõhk ka olukorra, kus radoon ei saa nii intensiivselt hoonesse tungida. Ülerõhu tekitamisel peab olema kindlasti ventilatsioonisüsteem, mis üheltpoolt puhub õhku sisse, ent samas imeb teistest ruumidest õhu välja. Muidu võib ülerõhk tekitada seinade hallitust. Korrastada ventilatsioonisüsteem, puhastada lõõrid ning torud.! Vaadata üle põranda konstruktsioon. Sulgeda kõik nähtavad augud ja praod, näiteks maja alt tulevate torude või juhtmete ümbrused. Samuti on head radooni sisse laskjad seina ja põranda vahelised praod. Ohtlikud võivad olla vihmavee kollektorid garaažides ja abiru- umides, kui seal viibitakse tihti või on sellised ruumid ühendatud elu- või töökoha ruumide- ga. Hermeetiliseks tuleks muuta ka pistikupesad ning muud avaused seintes, sest radoon võib maapinnast liikuda poorsesse seinamaterjali.! Eesti projekteerimisnormides (EPN) on elu-, puhke- ja tööruumides aasta keskmise radoonisisalduse piiriks seatud 200 kBq/m3. 8. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused Planeeritaval maa-alal arvestada vajalike meetmetega kuritegevuse ennetamiseks juhin- dudes dokumendist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine”. Planeeritaval alal on planeerimise ja strateegiate rakendamine võimalik teatud piires, rakendatavad võimalused on järgmised: - süttimatust materjalist prügikonteinerid ja kergestisüttiva prahi kiire - koristamine;! - hea valgustus hoonele, sissepääsudele;! - territooriumi korrashoid; - vastupidavate ukse- ja aknaraamide, lukkude, uste, akende ja klaaside kasutamine;! - tulekindlate materjalide kasutamine;! - paigaldada tuletõrje- ning valvesignalisatsioon; - soovitatav on kasutada naabrivalve süsteemi ja sõlmida leping turvafirmaga. OÜ R Valk Arhitektuuribüroo, Reg. nr. 10539154, vastutav spetsialist Reet Valk, volitatud arhitekt tase 7, kutsetunnistuse nr.132507 7  Harju, Jõelähtme vald, Saha küla, Kirde-Alma ja Ida-Alma detailplaneering. Eskiis 05.01.2023. Töö nr. 2257 9. Detailplaneeringu realiseerimisest tulenevate kahjude hüvitaja Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Tuleb tagada, et ka- vandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Juhul, kui pla- neeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvi- tama kahju tekitanud krundi igakordne omanik. Kahjude all on mõeldud eeskätt ehitustegevusest tulenevaid kahjusid (rikutud teed, haljas- tus, tehnovõrgud vms samuti ebamõistlikult pikk teel või tänaval transpordi kinnihoidmine jms). 10. Planeeringu rakendamise võimalused ehk realiseerimise kava - Katastriüksuse sihtotstarvete määramine vastavalt detailplaneeringuga kehtestatud maakasutuse otstarbele;! - planeeringujärgsete servituutide osas notariaalse kokkuleppe sõlmimine ja servituudi kandmine kinnistusraamatusse; - planeeringuga kavandatud hoonete ehitusõiguse realiseerimine sellel maaüksusel;! - detailplaneeringus kavandatud tehnilise infrastruktuuri väljaehitamine detailplaneeringu realiseerimisest huvitatud isiku finantseerimisel. Seletuskirja koostas Ahti Sepsivart, diplomeeritud arhitekt tase 7 Vastutav spetsialist Reet Valk, volitatud arhitekt tase 7 OÜ R Valk Arhitektuuribüroo, Reg. nr. 10539154, vastutav spetsialist Reet Valk, volitatud arhitekt tase 7, kutsetunnistuse nr.132507 8  center 0 JÕELÄHTME VALLAVALITSUS Rahandusministeerium Keskkonnaamet Muinsuskaitseamet 0 5 .0 6 .202 3 nr 6-4/ 3068 Saha küla Ida-Alma ja Kirde-Alma maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu algatami s e, lähteülesande kinnitami s e ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise eelnõule seisukoha küsimine Planeerimisseaduse ( PlanS ) § 81 lõike 1 kohaselt esitab detailplaneeringu koostamise korraldaja üldplaneeringut muutva detailplaneeringu lähteseisukohad ettepanekute saamiseks PlanS § 76 lõigetes 1 ja 2 ning PlanS § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele. Keskkonnaametilt küsib Jõelähtme Vallavalitsus KSH algatamise vajalikkuse ko hta arvamust. KeHJS § 33 lg 6 alusel. E dastame Teile seisukoha saamiseks Jõelähtme Vallavolikogu otsuse eelnõu „ Saha küla Ida-Alma ja Kirde-Alma maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu algatamine, lähteülesande kinnitamine ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmine “. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise kaalumiseks on eelnõu lisana 2 koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse eel hinnang . Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andrus Umboja vallavanem Lisa d : Saha küla Ida-Alma ja Kirde-Alma maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu algatami s e, lähteülesande kinnitami s e ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise eelnõu koos eelhinnanguga Eskiis i materjal Tiina Skolimowski planeeringuspetsialist 605 4855