AB Loor_avaldus

From: Kalle Pungas <[email protected]> Subject: Re: Vilisuu DP leping Date: 28. April 2026 at 23:08:57 EEST To: Raivo Mererand <[email protected]> Cc: Andres Laisk <[email protected]>, Triin Masing <[email protected]>, Monika Kõiv <[email protected]> Õhtust, kordan üle, et Tallinna ringteest lõuna pool pole ühelgi arendajal majanduslikult mõttekas üksinda rahastada uue eelvoolutoru toomist Laagrist. Mistõttu üldplaneeringus sätestatud ÜVK liitumiskohustuse täitmiseks on paratamatult vajalik arendajatevaheline koostöö ja ühine rahastamine. Vallavalitsus on juba esimese antud piirkonna DP menetluses (Pele kinnistu) võtnud põhimõttelise seisukoha, et ühegi hoone ehitusluba ei väljastata enne, kui DP ala piiril on füüsiliselt olemas nii vee- kui reoveeliitumisvõimalus. Ja see tingimus on DP-desse sisse kirjutatud. See tingimus annab vallale tagatise, et ei hakata tegema suuri investeeringuid hoonete ehitamiseks enne, kui planeeringuala piiril on füüsiliselt olemas nende kasutamiseks vajalik ÜVK. Kui on soov selle piirkonna ÜVK teemadel põhjalikumaid selgitusi saada, siis lepime kokku aja kohtumiseks vallamajas. Lugupidamisega Kalle Pungas abivallavanem GSM +372 506 6974 [email protected] www.sauevald.ee Saatja: Raivo Mererand <[email protected]> Saatmisaeg: teisipäev, aprill 28, 2026 8:32:52 PM Adressaat: Kalle Pungas <[email protected]> Teema: Re: Vilisuu DP leping Tere, Tänan vastuse eest. See vastus ei põhjenda, miks neid kulukaid töid ei saaks või ei tohiks teha hoonete ehitustöödega samaaegselt. Teie seletus tegelikult õigustaks tööde tegemist just paralleelselt hoonete ehitustöödega, sest jadamisi tehes on rahaline koormus suurem (kasvõi nt kapitalikulu ja rahavoogu arvestades) ja ilma paralleelse ehitamiseta võib juhtuda, et eromaniku kulutus võib muutuda kasutuks (ebamõistlik risk). Palume lepingusse viia sisse meie soovitud muudatus nii nagu algses lepinguversioonis oli. Parimate soovidega/Best regards Raivo Mererand Juhatuse liige, Board Member Email: [email protected] GSM +372 5040020 On 27. Apr 2026, at 11:38, Kalle Pungas <[email protected]> wrote: Tere Põhjendus, miks antud asukohas ÜVK eelvool peab olema valmis enne DP ala taristu ja hoonete ehitama asumist, on väga lihtne. Nimelt antud piirkonnas eelvool puudub ning meile teadaolevalt on selle kohaletoomine tehniliselt keeruline ja majanduslikult kulukas, mis eeldab erinevate arendajate ühist tegutsemist ja koosrahastamist (et tekiks majanduslik tasuvus). Väidetavalt on Saue linnast Laagrisse kulgev AS Tallinna Vesi magistraalne reovee survetoru ülekoormatud ning uute liitujate vastuvõtmine eeldab täiendava toru paigaldamist. Distantsi pikkust arvestades on tegu ilmselt miljonite eurodega. Soovitan läbi rääkida AS Kovek-iga ja küsida neilt tehnilised tingimused. Siis saate olukorda adekvaatselt hinnata. Valla poolt oleme valmis korraldama kogu piirkonna arendajate vahelise ühiskoosoleku, et aidata leida ühist kokkulepet. Lugupidamisega Kalle Pungas abivallavanem GSM +372 506 6974 [email protected] www.sauevald.ee <image001.jpg> From: Raivo Mererand <[email protected]> Sent: Monday, April 27, 2026 10:16 AM To: Kalle Pungas <[email protected]> Subject: Re: Vilisuu DP leping Tere Kalle, Me räägime teineteisest natuke mööda. Meil ei ole midagi ÜVK väljaehitamise vastu olemasolevatest võrkudest ja liitumispunktidest (Tule tn vms). Meie probleem on selles, et ÜVK ja hoonete ajaliselt järjestikku ehitamine (mida vald näib eelistavat) on äärmiselt koormav meie jaoks. Sellepärast soovime et oleks võimalik ÜVK ja hoonestuse paralleelne projekteerimine ja ehitamine. On ilmne, et ilma ÜVK väljaehitamiseta meil hoonete kasutamine ei õnnestu. Me ei saa aru, miks peab ÜVK olema välja ehitatud enne hoonestuse ehituslubasid (= järjestikune ehitamine). Meie arvates on võimalik anda hoonete ehitus- ja kasutuslubasid selliselt, et hoonete kasutuslubade taotlemise ajaks peab ÜVK olema välja ehitatud (=paralleelne ehitamine). Oleme palunud vallal põhjendandada oma nõuet äärmiselt koormavale järjestikusele ehitamisele. Vald ei ole sellele vastanud. Tavaliselt on nõudmiste esitamine ilma põhjendusteta hea haldustava rikkumine, st õigusvastane (vt nt Õiguskantsler 17.10.2022 nr 7-5/221292/2205374: ”Linn peab kõiki esitatud nõudmisi arusaadavalt ja piisavalt põhjendama, et avaldaja teaks, milliseid muudatusi temalt oodatakse ja miks on vaja üht või teist muudatust teha. See võimaldab isikul ühtlasi kontrollida ja veenduda, kas linna nõudmine on õigustatud ja kas pole eksitud kaalutlusõiguse kohaldamisel.”). Palume esitada põhjendused või nõustuda paralleelse ehitamise võimalusega, nii nagu lepinguprojektis enne ”vea parandamist” (tegelikult: muutmist) oli. Parimate soovidega/Best regards Raivo Mererand Juhatuse liige, Board Member Email: [email protected] GSM +372 5040020 On 23. Apr 2026, at 11:27, Kalle Pungas <[email protected]> wrote: Tere võime sõnastust siis niimoodi täpsustada, et hoonete ehituslubade väljastamise hetkeks peab olema valminud (saanud kasutusloa) ÜVK-ga liitumisvõimalus DP ala piiril. DP ala sisesed torustikud peavad olema valminud (saanud kasutusloa) enne esimese hoone kasutusloa väljastamist. Lugupidamisega Kalle Pungas abivallavanem GSM +372 506 6974 [email protected] www.sauevald.ee <ea01f368-3f87-44a9- 9598-1776009e6bb4.jpg> From: Raivo Mererand <[email protected]> Sent: Thursday, April 23, 2026 11:15:33 AM To: Monika Kõiv <[email protected]> Cc: Kalle Pungas <[email protected]>; Aare Sõer <[email protected]>; Kaido Loor <[email protected]> Subject: Re: Vilisuu DP leping Tere, Meil on Kovevekist tehnilised tingimused ÜVK liitumiste kohta olemas. Planeeringu kehtestamine võtab aega ja kehtestamise hetkeks võib olla olukord suuresti muutunud kuna vajadus antud piirkonnas ÜVK järgi on suur ja vald peab selle probleemi koos Koveki ja Tallinna Veega lahendama. Lepingu sõnastust võiks siis selliselt mudida, et ÜVK ehitusluba peab olema väljastatud enne hoonetele ehitusloa väljastamist. Juristid ehk oskavad sobliku sõnastuse välja pakkuda. Parimate soovidega/Best regards Raivo Mererand Juhatuse liige, Board Member Email: [email protected] GSM +372 5040020 On 23. Apr 2026, at 10:13, Monika Kõiv <[email protected]> wrote: Tere Antud piirkonnas (Jõgisoo külas Vilisuu, Välja, Vääna, Veeremaa, Veere) puudub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni eelvool, seega ÜVKga liitumise võimalus puudub. Enne ehituslubade väljastamist tuleb luua DP alale võimalus ÜVKga liitumiseks. Soovitame küsida Kovekist tehnilised tingimused ÜVK liitumisvõimaluste kohta. Lugupidamisega Monika Kõiv planeeringute spetsialist GSM +372 5301 8124 [email protected] www.sauevald.ee <image002.jpeg > From: Raivo Mererand <[email protected]> Sent: Thursday, April 23, 2026 9:31 AM To: Monika Kõiv <[email protected]> Cc: Kalle Pungas <[email protected]> Subject: Re: Vilisuu DP leping Tere, Oleme seisukohal, et tegemist ei ole veaga vaid juba varem läbiarutatud lepinguteksti osaga.  ÜVK väljaehitamise nõue ehitusloa (mitte kasutusloa) tingimusena on taotlejat ebavajalikult koormav. ÜVK tööde ja DP alal ehitustööde tegemine üheaegselt on mõistlik järgmistel põhjustel: 1. aja kokkuhoid, sest ÜVK ja hoonestuse ehitamine saab toimuda samal ajal, mitte järjestikku; 2. rahavooline sääst; ÜVK ehitamine hoonestuse ehitamise ajal saab toimuda pangalaenust; ainult ÜVK ehitamiseks pangad laenu ei anna; 3. ÜVK vajadused selguvad koos DP-alale lõppkasutaja(te) leidmise ja hoonestuse projekteerimisega; ÜVK spekulatiivne projekteerimine ja väljaehitamine võib muutuda takistuseks ja nõuda ebavajalikku ümberehitamist. Kahjuks on teie seisukoht, et ÜVK peab olema ehitusloa tingimus, esitatud ilma ÜHEGI põhjenduseta (!?) ja ilma ühegi seaduse viiteta. Kas see on ka valla seisukoht? Parimate soovidega/Best regards Raivo Mererand Juhatuse liige, Board Member Email: [email protected] GSM +372 5040020 On 21. Apr 2026, at 15:37, Monika Kõiv <[email protected]> wrote: Tere Ma vabandan aga leidsin halduslepingus ühe vea, mille ära parandasin: 4.5.1 Huvitatud isik on nõustunud ja kohustub omal kulul liituma ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga (edaspidi ÜVK) ning lahendama Detailplaneeringuala ÜVK-ga liitumiseks veevarustuse ja kanalisatsiooni lähima liitumispunktini, ehitades välja vee- ja kanalisatsioonitrassid eelvooluni. ÜVK-ga liitumine on hooneteehituslubade väljastamise eeltingimuseks. Tarbeveega varustamiseks ei ole lubatud kasutada lokaalseid (puur)kaeve ning ei ole lubatud kasutada reovee kogumiseks kogumismahuteid. Eelmises verisioonis oli: ÜVK-ga liitumine on hoonete kasutuslubade väljastamise eeltingimuseks. ÜVKga liitumine tuleb välja ehitada enne ehituslubasid, sest antud piirkonnas puuduvad hetkel ÜVK trassid ja puudub liitumise võimalus. Planeeringuala sisesed teed ja infrastruktuur on endiselt kasutuslubade saamise eelduseks (punkt 4.1.2). Jään teie tagasisidet ootama. Lugupidamisega Monika Kõiv planeeringute spetsialist GSM +372 5301 8124 [email protected] www.sauevald.ee <image001.jpg> From: Monika Kõiv Sent: Monday, April 20, 2026 4:46 PM To: Raivo Mererand <[email protected]> Subject: Vilisuu DP leping Tere Kuna vahepeal on mitu kuud möödunud, siis küsin üle, kas võin Vilisuu DP halduslepingu suunata vallavanemale allkirjastamiseks? Lisan lepingu ja eskiisi manusesse, saate soovi korral veel üla vaadata. Ärge seda faili allkirjastage, vaid andke palun teada, kas võin saata vallavanemale allkirjastamiseks. Lugupidamisega Monika Kõiv planeeringute spetsialist GSM +372 5301 8124 [email protected] www.sauevald.ee Õiguskantsler Kohtu 8, 15193 Tallinn [email protected] Avalduse esitaja: DeltaCom Invest OÜ (registrikood 11299947) Esindaja: Kaido Loor, vandeadvokaat, [email protected] Carry Plaks, vandeadvokaat, [email protected] /Kuupäev digitaalallkirjas/ AVALDUS Saue Vallavalitsuse tegevuse õiguspärasuse ja halduse heale tavale vastavuse kontrollimiseks. 1. ASJAO LUD DeltaCom Invest OÜ (Maaomanik) on huvitatud Saue vallas Jõgisoo külas asuvatel Vilisuu, Välja, Vääna, Veeremaa ja Veere kinnistutel detailplaneeringu (DP) algatamisest ja elluviimisest. Saue Vallavalitsus (Vald) on esitanud Maaomanikule allkirjastamiseks halduslepingu projekti ("Haldusleping detailplaneeringu koostamise korraldamise osalise üleandmise kohta ja kokkulepped..." (Lepingu Projekti)), mille sõlmimine on Valla poolt seatud DP algatamise ja menetlemise eeltingimuseks. Nimetatud Lepingu Projektis on Vald seadnud Maaomanikule kaks nõuet, mis Maaomaniku hinnangul rikuvad halduse head tava ning on õigusvastased, ebaproportsionaalsed ja põhjendamata. Esiteks nõuab Vald, et eelvoolust kuni detailplaneeringu alani kulgev ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni taristu (ÜVK) peab olema valmis ehitatud, sellele peab olema väljastatud kasutusluba ning see peab olema vee-ettevõtjale üle antud enne, kui Maaomanik saab üldse taotleda detailplaneeringualale kavandatavale hoonele ehitusluba (Järjestikuse Ehitamise Nõue). Teiseks nõuab Vald Lepingu Projekti punktis 4.2.3 juba valmis ehitatud kergliiklustee kulude hüvitamist: Vald nõuab, et Maaomanik hüvitaks Vallale juba varasemalt rajatud kergliiklustee ehitamisega seotud kulu summas 56 467,20 eurot, tehes selle tulevikus tasumisest DP algatamise eeltingimuse. Kergliiklustee ei ole vajalik DP realiseerimiseks. Vaatamata Maaomaniku korduvatele palvetele ei ole Vald eeltoodud koormavaid ja ebamõistlikke tingimusi sisuliselt ega veenvalt põhjendanud, rikkudes sellega haldusmenetluse seaduses (HMS) sätestatud põhjendamiskohustust ning halduse head tava. 2. JÄRJES TIK USE EH ITAMISE NÕ UD E E BAPRO PO RTSIO NA ALSUS JA V ASTUO LU H AL DUSE H EA TAV AG A 2.1. Maaomanik on üritaud Vallale selgitada, et ÜVK tööde ja DP alal ehitustööde tegemine üheaegselt on mõistlik järgmistel põhjustel:  (a) aja kokkuhoid, sest ÜVK ja hoonestuse ehitamine saab toimuda ja tavaliselt toimubki samal ajal, mitte järjestikku; (b) rahavooline sääst, ÜVK ehitamine hoonestuse ehitamise ajal saab toimuda pangalaenust; ainult ÜVK ehitamiseks pangad laenu ei anna; (c) ÜVK tegelikud vajadused selguvad alles koos DP-alale lõppkasutaja(te) leidmise ja konkreetse hoonestuse projekteerimisega; st ÜVK spekulatiivne projekteerimine ja väljaehitamine võib muutuda takistuseks ja nõuda ebavajalikku ümberehitamist. 2.2. Vald loeb Järjestikuse Ehitamise Nõuet sellele vaatamata „võta või jäta“ tingimuseks, mis pole sisuliselt läbiräägitav. 2.3. Valla poolt pealesunnitud järjestikuse ehitamise kohustus (kõigepealt ÜVK valmimine ja üleandmine, alles siis hoone ehitusloa väljastamine) aeglustab ebamõistlikult kogu arendusprojekti realiseerimist. Praktikas tähendab see 24-kuulist ajakulu: 12 kuud ÜVK projekteerimiseks ja ehitamiseks ning seejärel teist 12 kuud hoonete väljaehitamiseks. 2.4. Kommertskinnisvara turul on mõistlik ja tavaline ning efektiivseks väärtusloomeks ühiskonnas vajalik, et pärast maa omandamist teeb Maaomanik suuremaid investeeringuid alles pärast üürilepingu sõlmimist maa kasutajaga. 12-kuuline ooteaeg üürilepingu sõlmimisest hooneni on turul tavaline. Kuid Maaomanikul on sisuliselt võimatu leida üürnikku, kes oleks nõus ootama ÜVK ja hoone valmimist kokku 24 kuud (12+12). Enne üürilepingu sõlmimist ei ole aga Maaomanikul mõistlik teha väga suurt kulu ÜVK väljaehitamiseks. Seda seetõttu, et ilma üürilepinguta on Maaomaniku ÜVK-sse investeeritud raha ebavajalik kulu ja risk. Ka Vald ise hindab ÜVK-sse tehtava investeeringu suurust üksiku maaomaniku jaoks väga suureks (Lisa 2026-04-28: “Tallinna ringteest lõuna pool pole ühelgi arendajal majanduslikult mõttekas üksinda rahastada uue eelvoolutoru toomist“). Tuleb arvestada, et selline kulu ei muutu Maaomaniku varaks, sest ÜVK tuleb tasuta üle anda Valla vee-ettevõtjale (Lepingu Projekti p 4.5.1, ÜVVKS loogika). ÜVK ehitamine üheaegselt hoonetega on Maaomanikule oluliselt mõistlikum, sest Maaomanikul on kindlus üürilepingu näol ja laenutingimused nii ÜVK kui hoonete ehitamiseks on oluliselt paremad. Järjestikuse Ehitamise Nõue riivab seega intensiivselt Maaomaniku ettevõtlusvabadust (PS § 31) (ettevõtja tegevuste järjekorda ebavajalikult reguleerides) ja omandipõhiõigust (PS § 32) (seades ebavajalikke tingimusi hoone ehitamisele, s.t omandi vabale kasutamisele). Ettevõtlus- ja omandipõhiõiguse piirang võiks olla proportsionaalne, kui nõuda: (a) hoone ehitusloa saamiseks, et ÜVK ehitusluba peab olema väljastatud, ja (b) hoone kasutusloa saamiseks, et ÜVK kasutusluba peab olema väljastatud. 2.5. Põhiõiguste piirang peab olema proportsionaalne. Valla poolt seatav põhiõiguste riive seda ei ole. 2.6. Vald põhjendab Järjestikuse Ehitamise Nõuet demagoogiliselt (2026-04-28: „See tingimus annab vallale tagatise, et ei hakata tegema suuri investeeringuid hoonete ehitamiseks enne, kui planeeringuala piiril on füüsiliselt olemas nende kasutamiseks vajalik ÜVK.“) 2.6.1. Esiteks, see ei ole Vald, kes oma kapitaliga (rahaga) riske võtab. Kui ÜVK jääks välja ehitamata või jääb väljaehitamine pooleli, on see Maaomaniku risk, mitte Valla ega ka Valla vee-ettevõtja risk. Vallale ja valla vee-ettevõtjale tagab ÜVVKS § 22-1 ja 22-3 alati ÜVK väljaehitamise kulu maksmise. Vallal puudub risk, mille ettekäändel Vald esitab Järjestikuse Ehitamise Nõude. 2.6.2. Teiseks, Maaomaniku vajadus ÜVK võimsuste järele selgub maa kasutaja tegevuse tüübist. On tegevusi, mis vett ja kanalisatsiooni üldse ei vaja (nt andmekeskused). On tegevusi ja lahendusi, mis eeldavad ÜVK puhul väiksemaid või suuremaid võimsusi. ÜVK ehitamise nõude kehtestamine ilma detailplaneeringualale ehitatava hoone funktsiooni teadmata on  ebavajalik ja tõenäoliselt osutub kas ülemääraseks või aladimensioneerituks (mõlemal juhul ebavajalik raha-, aja- ja CO2-kulu, kahjuloome väärtusloome asemel). 2.6.3. Kolmandaks, Valla vastusest nähtub, et Vald tegutseb ühe teise maaomaniku erahuvides, mitte avalikes huvides. 2026-04-28 väitis vald, et „Tallinna ringteest lõuna pool pole ühelgi arendajal majanduslikult mõttekas üksinda rahastada uue eelvoolutoru toomist Laagrist. Mistõttu üldplaneeringus sätestatud ÜVK liitumiskohustuse täitmiseks on paratamatult vajalik arendajatevaheline koostöö ja ühine rahastamine. Vallavalitsus on juba esimese antud piirkonna DP menetluses (Pele kinnistu) võtnud põhimõttelise seisukoha, et ühegi hoone ehitusluba ei väljastata enne, kui DP ala piiril on füüsiliselt olemas nii vee- kui reoveeliitumisvõimalus. Ja see tingimus on DP-desse sisse kirjutatud.“ Pele kinnistu asub eeldatavast ÜVK liitumispunktist veelgi kaugemal kui Maaomaniku maa, mis viitab sellele, et Järjestikuse Ehitamise Nõue teenib erahuve, mitte avalikke huve. Pele kinnistu omaniku huvi ei ole avalik huvi ja Vald ei peaks selle edendamise ja kaitsmisega tegelema. Vald on oma kohustused korraldada ühisveevärki ja kanalisatsiooni (KOKS § 6, avaliku huvi) täitnud KOVEK AS-i asutamise, üldplaneeringu ja „Saue valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2022-2034“ kinnitamisega, mistõttu on mulje, et vald ei esinda mitte avalikku huvi, aga Pele kinnistu omaniku erahuvi. 2.6.4. Neljandaks, Vald nõuab Lepingu Projektis (ptk 8) Maaomanikult kinnitusi, et Maaomaniku poolt ÜVK rajamiseks kantud kulutused jäävad täismahus Maaomaniku kanda ka siis, kui Vald DP menetlusest loobub, DP ei kehtesta või DP tühistab, kui Maaomanik ei saagi ehituluba või ehitamiseni ei jõuta muul – olgu siis objektiivsel või subjektiivsel põhjusel. Seega nõuab Vald, et Maaomaniku valmisehitatud ÜVK jääb ilma igasuguse hüvitiseta Vallale isegi siis, kui Vald ise DP realiseerida ei võimalda. 2.7. Isegi kui jaatada avaliku huvi olemasolu (et uusi hooneid ei võetaks kasutusele ilma toimiva infrastruktuurita), on ÜVK väljaehitamine hoone kasutuselevõtu ajaks täielikult ja sama efektiivselt saavutatav vähem koormava riivega – ÜVK ja hoonete paralleelse ehitamise lubamisega. Paralleelse ehitamise puhul seotakse ÜVK valmimine ja kasutusluba hoone kasutusloa (mitte ehitusloa) väljastamise eeltingimuseks. See tagab Valla huvide kaitse (hoonet ei saa kasutada ilma ÜVK-ta), kuid võimaldab Maaomanikul vähendada oma riske, lühendada ooteaega üürniku jaoks 12 kuule ning hoida kapitali kinni oluliselt lühemat aega. 2.8. Lepingu Projekt sisaldab ka teisi, Maaomanikku ebaproportsionaalselt kahjustavaid ja piiravaid tingimusi (leppetrahv p. 6.51, krediidiasutuse garantiikirja andmise kohustus p. 4.1.6. jne). 2.9. Halduse hea tava (HMS § 5) ja proportsionaalsuse põhimõte nõuavad, et haldusorgan valiks isikut vähem koormava piirangu, kui see võimaldab saavutada haldusakti eesmärgi. Valla keeldumine paralleelse ehitamise lubamisest ilma mõjuva põhjuseta on vastuolus halduse hea tavaga. 3. V ARASEMAL T EH ITATUD K E R G LIIK LUSTEE K ULUDE NÕ UDMISE Õ IG USV ASTASUS 3.1. Lepingu p 4.2.3 kohaselt nõuab Vald: "Huvitatud isik on teadlik ja kohustub hüvitama vallale 11116 Kanama-Jõgisoo tee äärde Välja ja Vääna katastriüksuste piires rajatud kergliiklustee ehitamisega seotud kulu summas 56 467,20 eurot..." (Kaasrahastamise Nõue). 3.2. Planeerimisseaduse (PlanS) § 131 sätestab detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise kohustuse üleandmise regulatsiooni. Nimetatud normi eesmärk on tagada uue ja 1 Vald nõuab kinnisasja võõrandamisel, et kinnisasja omandaja võtaks käesoleva lepingu üle või sõlmiks vallaga ise sama lepingu ja võõrandamise tingimuseks on valla nõusolek (vastasel korral leppetrahv). Jääb arusaamatuks, miks on välistatud see võimalus, et maaomanik jääb ka võõrandamisel jätkuvalt lepingu pooleks (tsiviilõiguses tavapärane).  detailplaneeringu realiseerimiseks vajaliku infrastruktuuri rajamine Maaomaniku kulul. Tänaseks Riigikohtu poolt kujundatud kohtupraktika kohaselt ei anna PlanS ega kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS) omavalitsusele õiguslikku alust nõuda Maaomanikult detailplaneeringu menetluse raames rahalist hüvitist minevikus juba valmis ehitatud sotsiaalrajatiste eest. 3.3. Omavalitsusel on keelatud seada haldusmenetluses (DP algatamisel ja lepingute sõlmimisel) isikule rahalisi kohustusi, milleks puudub selge seaduslik alus (seadusreservatsiooni põhimõte). Sellise rahalise kohustuse pealesurumine olukorras, kus Maaomanik on DP menetluse algatamise ootuses n-ö sundseisus, on käsitletav võimu kuritarvitamisena ning on selgelt halduse hea tava rikkuv. 4. TAO TLUS Õ IG USK ANTS LERIL E Tuginedes eeltoodule ja Õiguskantsleri seaduse §-le 19, palume Õiguskantsleril: 4.1. Kontrollida, kas Saue Vallavalitsuse tegevus Lepingu Projektis Järjestikuse Ehitamise Nõuet ja Kaasrahastamise Nõuet esitades järgib põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava. 4.2. Juhtida Saue Vallavalitsuse tähelepanu halduse hea tava ja proportsionaalsuse põhimõtte täitmise kohustusele detailplaneeringu algatamisel ja Lepingu Projektis lepingutingimuste seadmisel. 4.3. Teha Saue Vallavalitsusele ettepanekud: (a) viia Lepingu Projekt kooskõlla proportsionaalsuse põhimõttega (ennekõike võimaldades paralleelset ehituskohustust, kus ÜVK valmimine seotakse hoone kasutusloaga) ning (b) loobuda Kaasrahastamise Nõudest. Lisad: 2026-04-28 kirjavahetus vallaga 2026-05-04: Saue Vallavalitsuse poolt esitatud Halduslepingu ja kokkuleppe projekt Lugupidamisega, /allkirjastatud digitaalselt/ Carry Plaks Vandeadvokaat DeltaCom Invest OÜ lepinguline esindaja käesoleva taotluse esitamisel. HALDUSLEPING detailplaneeringu koostamise korraldamise osalise üleandmise kohta ja KOKKULEPPED detailplaneeringu realiseerimisega, sh infrastruktuuri väljaehitamisega kaasnevate kohustuste ja nende üleandmise kohta ning vara tasuta võõrandamise kohta Kokkuleppe sõlmimise kuupäev digitaalallkirjas. Saue Vallavalitsus (edaspidi Vald ), mida esindab Saue valla põhimääruse alusel vallavanem Andres L aisk ning DeltaCom Invest OÜ (registrikood 11299947 ) , mida esinda b juhatuse lii ge Raivo Mererand (edaspidi nimetatud kui Huvitatud isik ) ning omakorda koos Vallaga nimetatakse ühiselt Pooled ja eraldi Pool , võttes arvesse, et: Huvitatud isik on Saue vallas Jõgisoo külas Vilisuu (72703:002:0068), Välja ( 72501:001:1156 ), Vääna ( 72501:001:1505 ), Veeremaa (72703:002:0173) ja Veere (72703:002:0172) katastriüksuste (edaspidi Detailplaneeringu ala) omanikuna huvitatud detailplaneeringu algatamisest, vastuvõtmisest ja kehtestamisest ning on seoses sellega nõus kandma kõik detailplaneeringu koostamisega korraldamise ja realiseerimisega kaasnevad kulud; Huvitatud isik on nõus detailplaneeringu kohase Tehnilise infrastruktuuri väljaehitamisega omal kulul käesolevas kokkuleppes sätestatud tingimustel ja korras; Euroopa Parlamendi prioriteetide hulka kuulub vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete propageerimine. Nende hulgas on olulisel kohal ettevõtete poolne panustamine kohalike küsimuste lahendamisse; Valla arengukava ei näe ette Huvitatud isiku poolt planeeritava arenduspiirkonna rajamist, mistõttu ei ole valla eelarves investeeringuna ette nähtud kavandatava detailplaneeringuga hõlmatud alale ja selle teenindamiseks kavandatud avalikult kasutatavate teede ehitamiseks vajalikke rahalisi vahendeid; Käesoleva kokkuleppe sõlmimine on oluliseks eelduseks käesoleva kokkuleppe objektiks oleva detailplaneeringu algatamise taotluse edasise menetlemise, detailplaneeringu algatamise, vastuvõtmise ja kehtestamise otsustamiseks ning detailplaneeringu elluviimiseks; Pooled peavad vajalikuks leppida käesolevaga kokku detailplaneeringu koostamise ja elluviimise tingimustes, mis arvestab avalike huvidega ning mis loob eelduse planeeringualal säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks . Pooled sõlmivad käesoleva kokkuleppe (edaspidi Kokkulepe ) alljärgnevas: Mõisted Kokkuleppes kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: Tehniline i nfrastruktuur – Detailplaneeringuga määratud Detailplaneeringu alal paiknevad ja võrguvaldajate tehnilistest tingimustes nõutud (sh funktsionaalselt seotud detailplaneeringu ala välised ) kütte-, veevarustus-, ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni torustikud, telekommunikatsiooni-, nõrkvoolu- ja elektrivõrgud, küttegaasi- ja elektripaigaldised, surveseadmestikud ja nende teenindamiseks vajalikud ehitised, välisvalgustus, sademete-, drenaaživee ning muud pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ehitised . Mõiste ei sisalda kruntide siseseid rajatisi ; Detailplaneering – Detailplaneeringu ala kohta koostatav terviklik ruumilahendus, millega määratakse maakasutus- ja ehitustingimused. Kokkuleppe objekt Planeerimisseaduse § 4 lõike 1, § 128 lõike 1 ja § 130 lõike 1 alusel on Kokkuleppe objektiks Saue vallas Jõgisoo külas Vilisuu, Välja, Vääna, Veeremaa ja Veere kinnistutel detailplaneeringu (edaspidi Detailplaneering) koostamise osaline üleandmine Detailplaneeringu koostamise tellimise osas ning Detailplaneeringu menetlusega seonduvate kulutuste finantseerimise kohustuse võtmine käesolevas Kokkuleppes sätestatud ulatuses; Planeerimisseaduse § 131 lõike 1, 2 ja 2¹, Saue Vallavolikogu 25.01.2018 määruse nr 9 Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamine Saue vallas peatüki 2¹ alusel ja käesolevas Kokkuleppes sätestatud ulatuses Detailplaneeringuga kavandatud krunte teenindava Detailplaneeringu kohase Tehnilise infrastruktuuri väljaehitamine kuni Detailplaneeringujärgsete katastriüksusteni . Detailplaneeringu menetlusega seotud kohustused Huvitatud isik kohustub tellima Detailplaneeringu koostamise vastavat õigust omavalt isikult. Planeerimisseaduse § 6 punkti 10 kohaselt on planeerija geograafia, arhitektuuri või maastikuarhitektuuri eriala magistritasemele vastava kõrgharidusega või vastutava spetsialisti taseme kutsetunnistusega isik või isik, kellele on antud ruumilise keskkonna planeerija kutse; Detailplaneering tuleb vormistada vastav uses riigihalduse ministri poolt 17. oktoobri 2019 määrusega nr 50 kinnitatud “Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“; Detailplaneeringu koostamine seisneb järgmises: tekstiosa ja jooniste koostamine ja vormistamine, kooskõlastuste hankimine, tekstis ja joonistes täienduste ning paranduste tegemine lähtudes avaliku väljapaneku, avaliku arutelu ja kooskõlastuste käigus laekunud ettepanekutest ning Valla juhistest; Huvitatud isik kohustub tagama, et Detailplaneering koostatakse kooskõlas planeerimisseaduse, Saue valla üldplaneeringu ja Detailplaneeringu algatamise korraldusega ning arvestades kehtivaid ja koostatavaid naaberalade Detailplaneeringuid ja Valla või volikogu poolt antud korraldusi , otsuseid või määrusi ; Huvitatud isik kohustub Detailplaneeringu koostamisel tegema koostööd planeeritava maa-ala ning külgnevate kontaktalade kinnisasjade omanike ja teiste huvitatud isikutega ning olemasolevate või Detailplaneeringu alaga seoses Huvitatud isik u st sõltumatult kavandatavate uute tehnovõrkude omanikega või valdajatega, et tagada planeeritava maa-ala varustatus tehnovõrkudega; Huvitatud isik esitab Detailplaneeringu materjalid Vallale vastuvõtmiseks ning kehtestamise otsuse tegemiseks elektroonilisel kujul dwg ja pdf formaadis ning vajadusel paberkandjal ühes eksemplaris, mis on originaalallkirjadega; Huvitatud isik ja planeeringu koostaja on kohustatud Valla nõudmisel osalema Detailplaneeringu lähteülesannet ja eskiislahendusi tutvustavatel aruteludel ja avalikel väljapanekutel seletuste andmiseks; Huvitatud isik kohustub finantseerima oma vahenditest Detailplaneeringu koostamis t , st tasuma kõik Detailplaneeringu koostamise ja koostamise tellimisega (sh vajalike uuringute ja ekspertiisidega, sealhulgas keskkonnamõjude hindamisega ) ning Detailplaneeringu avalikustamisega (teadete avaldamine ajalehtedes Postimees ja Saue Valdur) seotud kulud; Huvitatud isik kohustub tasuma Vallale Detailplaneeringu avalikustamise korraldamisest tulenevate otseste kulutuste eest Valla poolt esitatud arvete alusel viie töö päeva jooksul arve kättesaamisest arvates . Juhul, kui Huvitatud isik ei hüvita otseseid kulusid õigeaegselt, siis on Vallal õigus viivitada omapoolsete menetlustoimingutega nii kaua, kuni Huvitatud isik on eelnimetatud arved tasunud. Huvitatud isik kohustub Detailplaneeringu või selle osa vastuvõtmise ja avalikustamise eelselt taotlema valla vee-ettevõtjalt , vajadusel teistelt seotud osapooltelt , tehnilised tingimused ning sõlmima nendega vastava majanduslike kohustuste võtmise ja tehnovõrkude üle andmise tingimusi täpsustava lepingu. Detailplaneeringu elluviimisega seotud kohustused Detailplaneering algatatakse ja menetletakse eeldusel, et Detailplaneeringu kehtestamise korral täidab Huvitatud isik punktis 2.2 sätestatud Kokkuleppe objektiga seotud järgmised kohustused: Üldpõhimõtted Pooled lepivad kokku, et Huvitatud isik kohustub Kokkuleppe punktis 4 loetletud tegevusi finantseerima omadest vahenditest ning tal ei ole õigust nõuda Vallalt tasu või hüvitist teede ning tehnovõrkude ja –rajatiste väljaehitamise ja võõrandamise eest. Huvitatud isik on teadlik ja nõustub, et ärikruntide hoonetele väljastatakse kasutusload (vastavalt EhS § 54 sätestatule) alles siis, kui Huvitatud isiku poolt on täidetud hoonete kasutuslubade väljastamiseks vajalikud eeltingimused ehk välja on ehitatud vastavate hoonete teenindamiseks vajalikud teed ja T ehniline infrastruktuur ja nendele väljaehitatud rajatistele on väljastatud Valla poolt ka kasutusload, enne Vald kasutuslube Detailplaneeringukohastele hoonetele ei väljasta. Huvitatud isik kohustub omadest vahenditest välja ehitama Tehnilise infrastruktuuri ning võõrandama Detailplaneeringu alal t Detailplaneeringuga avalikuks kasutuseks määratud transpordimaad tasuta Vallale. Üleandmisega seotud notarikulud ja riigilõivu tasub Huvitatud isik. Kruntide liitmine ja hoonestusalade ümberpaigutamine on lubatud vastavalt detailplaneeringu seletuskirjale. Olukorras , kus kruntide liitmise tulemusel kaob vajadus sisetee välja ehitamiseks , ei kavandata Tehnilise infrastruktuuri rajamist ega transpordimaade vallale võõrandamist. Vallale tasuta võõranda ta vate kinnistute üleandmiseks sõlmitakse enne Detailplaneeringu algatamist võlaõiguslik tasuta võõrandamisleping ning pärast kehtestamist ja enne esimesele hoonele ehitusloa väljastamist sõlmitakse asjaõigusleping. Omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks kantakse kinnistutele eelmärge , mille kustutamiseks on vajalik Valla nõusolek . Võlaõigusliku tasuta võõrandamislepingu sõlmimisega kaasnevad notarikulud ja riigilõivu tasub Huvitatud isik. Huvitatud isik kohustub omal kulul projekteerima ning välja ehitama kõik Detailplaneeringu toimimiseks vajalikud ja Detailplaneeringukohased või Detailplaneeringuala vahetult teenindavad teed ning tehnovõrgud ja -rajatised, sh juurdepääsuteed koos kergliiklusteedega, vee- ja kanalisatsioonitrassid ja tuletõrjeveelahenduse lähima olemasoleva liitumispunktini, välisvalgustuse, elektrivarustuse, sidevõrgu, sade me veekanalisatsiooni ning drenaažisüsteemi Detailplaneeringuga ettenähtud ulatuses ning taotlema eelnimetatud rajatistele kasutusload. Kõikidele teedele ja rajatistele, mida Huvitatud isik ehitab ja Vallale üle annab, tuleb tagada garantii (teedele 5-aastane, sademevee- ja tänavavalgustuse rajatistele 4-aastane garantii alates iga vastava töö üleandmisest ). Huvitatud isik kohustub esitama Vallale garantii tagatiseks krediidiasutuse või kindlustusandja garantiikirja summale, mis vastab 4% teede ja rajatiste lepingu lõplikust hinnast (koos võimalike lepingu täitmise jooksul kokku lepitud lisatöödega) koos käibemaksuga. Garantiikirja tähtaeg peab olema 1 kuu võrra pikem kui garantiiaeg. Garantiikiri peab rakenduma esimesel nõudmisel ega tohi olla tingimuslik. Garantiikirjale peab kohalduma Eesti õigus. Teede ehit amise nõuded ja sellega seonduvad kohustused Huvitatud isik kohustub projekteerima ja välja ehitama Detailplaneeringuga kavandatud : Asfaltbetoonkattega (asfaltbetoon min AC 16 surf , 45% graniit, paksusega 6 cm) juurdepääsu- ja siseteed (katendi laius vähemalt 6 m + kurvide laiendus raskeveokile) koos LED-optilise tänavavalgustusega, mis hakkab kulgema Detailplaneeringualal kuni mahasõitudega 11116 Kanama -Jõgisoo teele. Asfaltbetoonkattega (asfaltbetoon min AC 16 surf , 45% graniit, paksusega 6 cm) sisetee (katendi laius vähemalt 4,2 m) koos LED-optilise tänavavalgustusega, mis hakkab kulgema Väike- U r gardi (72501:001:0945) katastriüksuse kagu piiri ääres . Asfaltbetoonkattega (asfaltbetoon AC 8 surf 100% tardkivi ) kergliiklusteed, teekatte minimaalse laiusega 2,5 m. Transpordimaa asukoht eskiisil on indikatiivne. K ui kruntide liitmise tulemusel kaob vajadus sisetee välja ehitamiseks, ei rajata j uurdepääsu teid , sise teid , kergliiklusteid ega tänavavalgustust . Huvitatud isik on teadlik ja kohustub hüvitama vallale 11116 Kanama -Jõgisoo tee äärde Välja ja Vääna katastriüksuste piires rajat ud kergliiklustee ehitamisega seotud kulu summa s 56 467,20 eurot (koos käibemaksuga) . Summa tasutakse Valla Swedbank AS arveldusarvele nr EE532200001120155821 enne esimesele Detailplaneeringu kohasele hoonele ehitusloa väljastamist. Parkimi sega seonduvad kohustused Huvitatud isik kohustub ärihoonete juurde rajama autoparklad ( kahekihiline asfaltbetoon , pealmine kiht AC 16 surf , 100% tardkivi või sillutiskivikattega) ning piisavas kogu ses hoiu- ja/või parkimisvõimalusi kergliiklusvahenditele (jalgrattad, tõukerattad, erinevad elektriliikurid jne) v astavalt standardile EVS 843:2016 (või uuem) Linnatänavad , kui Detailplaneering ei näe ette teisiti. Avaliku ruumiga seonduvad kohustused Huvitatud isik on kohustatud raja ma kõik Detailplaneeringus kavandatud haljasalad sh kõrghaljastuse ajaks, millal on valminud kõik Detailplaneeringu teed ja tänavad ( juurdepääsu teed ja kergliiklusteed ) . Huvitatud isik võtab endale Detailplaneeringualale kavandatava madal- ja kõrghaljastuse rajamisega haljastuse hoolduskohustuse puude ja põõsaste osas 2 aastaks (istutamise hetkest) , st puude ja põõsaste kastmine, väetamine, hoolduslõikus, vajadusel istikute väljavahetamine jms. Huvitatud isik võõrandab tasuta kõik Detailplaneeringuga kavandatud transpordimaa katastriüksused Vallale pärast Detailplaneeringu kehtestamist ja enne esimesele hoonele ehitusloa väljastamist , arvestades ki nnisasja jagamiseks vajalike le maa korralduslike le tööde le kuluva mõistliku ajaga . Huvitatud isik nõustub ja on teadlik, et Vald ei anna Detailplaneeringu kohaste hoonete ehituslube , kui üleandmise kohustus on täitmata. Tehnilise infrastruktuuriga seonduvad kohustused Huvitatud isik on nõustunud ja kohustub omal kulul liituma ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga (edaspidi ÜVK) ning lahendama Detailplaneeringuala ÜVK- ga liitumiseks veevarustuse ja kanalisatsiooni lähima liitumispunktini, ehitades välja vee- ja kanalisatsioonitrassid eelvooluni. Hoonete ehituslubade väljastamise hetkeks peab Detailplaneeringuala piirile olema valmis ehitatud ÜVK eelvool, sellele peab olema väljastatud kasutusluba ning kõik vastavad ehitised peavad olema tasuta üle antud vee-ettevõtjale AS Kovek . Detailplaneeringuala sisesed ÜVK trassid peavad olema välja ehitatud hoonete kasutuslubade taotlemise ajaks. Detailplaneeringuala sisestele ÜVK trassidele p e avad olema Valla poolt väljastatud kasutusload ning trassid peavad olema tasuta üle antud vee-ettevõtjale AS Kovek , enne Vald kasutuslube Detailplaneeringukohastele hoonetele ei väljasta. Tarbeveega varustamiseks ei ole lubatud kasutada lokaalseid (puur)kaeve ning ei ole lubatud kasutada reovee kogumiseks kogumismahuteid. Huvitatud isik on teadlik ja kohustub lahendama Detailplaneeringualal sademevee ärajuhtimise kinnistutel, halvendamata Huvitatud isikule mittekuuluvate naaberkinnistute niiskusrežiimi. Sade me veerajatistele, mis ei asu vallale üleantavatel maadel, tuleb seada valla kasuks tähtajatud tasuta servituudid. Sade me vee rajatised peavad olema dimensioneeritud selliselt , et võimaldaksid juhtida sade me vett ka naaber kinnistutelt , kui Detailplaneering ei näe ette teisiti . Huvitatud isik on kohustatud peale Detailplaneeringuga ettenähtud vee- ning kanalisatsioonirajatiste väljaehitamist ja eelnimetatud rajatistele kasutuslubade saamist andma need tasuta üle kohalikule piirkonna vee-ettevõtjale AS Kovek ning muud Detailplaneeringus ettenähtud ja rajatud tehnovõrgud ja rajatised tuleb Huvitatud isik u l ja vastavate teenuste pakkujatel omavahel saavutatud kokkulepete alusel võõrandada edasi võrguettevõtjatele. Valla õigused ja kohustused Vald kohustub peale Detailplaneeringu kehtestamist Huvitatud isik u taotlusel seadma Tehnilise infrastruktuuri jaoks vajalikke sundvaldusi . Vallal on õigus jätta Detailplaneeringu kohas t ele hoonetele ehitusload ja kasutusload (vastavalt EhS § 5 5 sätestatule) andmata , juhul kui Huvitatud isik u poolt ei ole täidetud käesoleva Kokkuleppe punktis 4. 1 – 4. 5 n imetatud kohustused, mis on Huvitatud isik u ja Valla vahelisel Kokkuleppel ehitusloa ja kasutusloa taotlemise ja andmise eelduseks. Vald ei ole kohustatud Huvitatud isik u le hüvitama käesoleva Kokkuleppe täitmisega seonduvalt Huvitatud isik u poolt tehtud kulutusi sh ei teki vallal Huvitatud isik u ees mingeid rahalisi kohustusi juhul, kui Detailplaneering jääb vastu võtmata või kehtestamata vallast mitte sõltuvatel asjaoludel (kolmandate isikute keeldumine kooskõlastamisest, võimalikud lahendamata vaided). Vald kinnitab, et Detailplaneering on planeerimisseadusega kooskõlas ning Vald kohustub korraldama Detailplaneeringu kõik menetlus toimingud , vastuvõtmise ja avalikustamise asjatute viivitusteta pärast Kokkuleppe sõlmimist ning kohustuma omaltpoolt heas usus tegema kõik mõistlikult vajaliku selleks, et Detailplaneering saaks esimesel võimalusel kehtestatud. Vallal on õigus loobuda Detailplaneeringu elluviimise soovist ja lõpetada Detailplaneeringu menetlus või kehtestatud Detailplaneering kehtetuks tunnistada planeerimisseaduse § 140 lõike 1 punkti 2 alusel, kui Huvitatud isik ei täida punktis 6 .1 sätestatud kohustust . Kokkuleppe üleminek Kui Huvitatud isik soovib Detailplaneeringu ala, selle osa (sh eraldiseisvat kinnistut või kinnistuid) või sellega seotud õigust (asjaõigus, hoonestusõigus jne) enne Detailplaneeringu elluviimist ja kõigi Kokkuleppest tulenevate Huvitatud isik u kohustuste täitmist võõrandada, siis kohustub Huvitatud isik enne Detailplaneeringu ala võõrandamist täitma kõik Kokkuleppes sätestatud Huvitatud isik u kohustused või tagama käesoleva Kokkuleppe punkti st nr 4 tulenevate kohustuse täitmise või tagama Kokkuleppe täieliku (kõigi võõrandatavat kinnisasja puudutavate Huvitatud isik u õiguste ja kohustuste) ülevõtmise kolmanda(te) isiku(te) poolt, kellele Detailplaneeringu ala või osa sellest võõrandatakse. Kokkuleppe (vastava kinnisasja osas) ülevõtmine Detailplaneeringu ala omandavate kolmandate isikute poolt peab olema sõlmitud eraldi kirjaliku kokkuleppega Huvitatud isik u ja Detailplaneeringu ala omandava kolmanda isiku vahel enne Detailplaneeringu ala kinnistute võõrandamist. Kokkuleppe ülevõtmine peab sisald uma Detailplaneeringu ala (osa) kinnistu(te) notariaalses võõrandamislepingus. Kokkuleppe ülevõtmise jõustumiseks peab Vald selle heaks kiitma kirjaliku nõusolekuga. Valla võib kaasata Kokkuleppe ülevõtmisesse kolmanda osapoolena, millisel juhul ei ole eraldi kirjaliku nõusoleku andmine Valla poolt vajalik. Huvitatud isik kohustub teavitama Detailplaneeringu ala omandavat kolmandat isikut notariaalses võõrandamislepingus Kokkuleppest ja selle sisust, sh Valla õigusest lõpetada Detailplaneeringu menetlus või Detailplaneering kehtetuks tunnistada, kui kolmas isik Huvitatud isik u lt Kokkulepet vastavas osas üle ei võta või Vallaga samasisulist uut Kokkulepet ei sõlmi . Punktides 6 .1 ja 6 .2 sätestatud kohustuste täitmiseks on Huvitatud isik kohustatud Valda kirjalikult teavitama Detailplaneeringu ala võõrandamise ja Kokkuleppe üleandmise kavatsusest või selle toimumisest. Teavitus koos Kokkuleppe ülevõtmist sisaldava kokkuleppega või notariaalse võõrandamislepinguga tuleb edastada Valla ametlikule e-posti aadressile. Teavitamiskohustus loetakse täidetuks, kui Huvitatud isik on informeerinud Valda kirjalikult e-posti või tähtkirja teel või allkirja vastu. Huvitatud isik kohustub e-posti teel saadetud teavituse kättesaamist kontrollima, küsides selle kohta e-kirja teel kinnituse. Punktis 6 .1- 6 .4 sätestatud Huvitatud isik u kohustuste täitmata jätmisel kohustub Huvitatud isik tasuma Valla kirjalikul nõudmisel leppetrahvi suuruses kuni 4 00 000 ( neli sada tuhat ) eurot. Enne leppetrahvi kohaldamist on Vald kohustatud andma Huvitatud isik u le mõistliku tähtaja eelnimetatud kohustuste täitmiseks. Kokkuleppe jõustumine, muutmine ja lõpetamine Kokkulepe jõustub ja loetakse sõlmituks selle allkirjastamisel mõlema Poole poolt. Kokkuleppe sõlmimise päev on viimase (digitaal)allkirja andmise päev. Kokkulepet muudetakse Poolte kirjalikul kokkuleppel, mis vormistatakse Kokkuleppe lisana. Lisad jõustuvad pärast nende allkirjastamist Poolte esindajate poolt. Kokkulepet muuta sooviv Pool esitab muudatusettepanekud teisele Poolele kirjalikult. Muudatusettepanek peab olema põhjendatud. Teine pool on kohustatud nimetatud ettepaneku läbi vaatama ja ettepaneku esitanud poolele kirjalikult vastama hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul arvates ettepaneku saamisest. Ettepaneku mitterahuldamise otsus peab olema põhjendatud. Kui õigusaktide muutumisega muutub mõni Kokkuleppe punkt osaliselt või täielikult kehtetuks, siis kohustuvad Pooled esimesel võimalusel õigusaktiga vastuolus oleva punkti viima kooskõlla kehtivate õigusaktidega. Kokkulepe kehtib kuni: Pooled on oma Kokkuleppest tulenevad kohustused täitnud ja Detailplaneering on ellu viidud või; Vald lõpetab Detailplaneeringu menetluse ja jätab Detailplaneeringu kehtestamata või; Kokkuleppe ühepoolse ülesütlemiseni Poole poolt või ; Kokkuleppe lõpetamiseni Poolte kokkuleppel. Vallal on õigus Kokkulepe ühepoolse kirjaliku avaldusega üles öelda, kui Huvitatud isik Kokkuleppes ettenähtud kohus tusi ei täi da , muuhulgas juhul, kui Huvitatud isik ei ole enam Detailplaneeringu ala kinnistute omanik ja ta ei ole Kokkulepet punkti 6 kohaselt Detailplaneeringu ala kinnistute uuele omanikule üle andnud või Vald tunnistab Detailplaneeringu kehtetuks enne selle elluviimist. Huvitatud isik u l on õigus Kokkulepe ühepoolse kirjaliku avaldusega üles öelda, kui ta loobub Detailplaneeringu menetlemisest ja kehtestamisest. Huvitatud isik u kinnitused Huvitatud isik kinnitab, et on teadlik sellest, et: Kokkuleppe alusel ei saa Vallal tekkida Huvitatud isik u ees rahalisi kohustusi ja Huvitatud isik u l õiguspärast ootust, hoolimata kantud kulutustest, et Detailplaneering võetakse vastu või kehtestatakse; Detailplaneeringu menetlemine, Huvitatud isik u Detailplaneeringu alal asuva Tehnilise infrastruktuuri väljaehitamine toimub ainult Huvitatud isik u kulul ning Vald ei ole kohustatud Huvitatud isik u le hüvitama käesoleva Kokkuleppe täitmisega seonduvalt Huvitatud isik u poolt tehtud kulutusi; Vallal on õigus planeerimisseaduse § 140 lõike 1 punkti 1 alusel Detailplaneering kehtetuks tunnistada, kui Detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja Detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima; Vallal on õigus planeerimisseaduse § 140 lõike 1 punkti 2 alusel Detailplaneering kehtetuks tunnistada, kui Detailplaneeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda, milliseks loetakse käesoleva Kokkuleppe alusel ka olukorda, kui Huvitatud isik ei ole Kokkulepet Detailplaneeringu ala võõrandamisel punkti 6 alusel üle andnud ja Detailplaneeringu ala omandanud kolmas isik ei sõlmi Vallaga käesoleva Kokkuleppega samasisulist kokkulepet. Muud tingimused Kokkuleppe pooled peavad Kokkulepet täitma heas usus, vastavuses heade kommete ja hea tavaga. Vaidlused, mis tekivad Kokkuleppe täitmise käigus, lahendatakse läbirääkimiste teel ja kokkuleppel. Kui Pooled kokkulepet ei saavuta, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi õigusaktidega ettenähtud korras. Kokkulepe on koostatud elektroonselt ja allkirjastatud Poolte poolt digitaalselt. Andres Laisk Raivo Mererand (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Saue vallavanem Huvitatud isik Lisa nr 1 : Eskiisjoonis (põhijoonis) Saatja: "Carry Plaks" <[email protected]> Saaja: "Õiguskantsleri Kantselei - OKK" <[email protected]> Teema: Avaldus Õiguskantslerile DeltaCom 2026-05-18 final.asice Kuupäev: 2026-05-18 10:29 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Austatud Õiguskantsler, Esitan Teile avalduse DeltaCom Invest OÜ nimel seoses Saue Vallavalitsuse tegevusega sotsrajatiste (ÜVK, tee) ehitamise ja tagantjärgi rahalise hüvitise nõudmisel. Jääme ootama tagasisidet, Lugupidamisega, Carry Plaks LL.M. Senior Associate Vandeadvokaat / Attorney-at-Law Mobile Email Skype Web Office (+372) 511 4390 <mailto:[email protected]> [email protected] carryplaks <http://www.abloor.ee> www.abloor.ee Tõnismägi 3A, Tallinn 5. korrus/floor