Aruanne

Saatja: Riigikantselei <[email protected]> Saadetud: 08.06.2023 14:30 Adressaat: <[email protected]>; <"RAM Info"> Teema: Riigikantseleist saabunud kiri Manused: RK_23-01164-1.asice Riigikantselei dokumendihaldussüsteemist on Teile saadetud kiri nr 23-01164 Reg kp 08.06.2023 14:29:05. Pealkiri : Riigikantselei 2022. aasta riigieelarve täitmise aruanne ja 2022. aasta tulemusaruanne Probleemide tekkimisel palun pöörduda telefonil 693 5555 või e-posti teel: [email protected] Riigikantselei Riigikontroll Rahandusministeerium Meie: 08.06.2023 nr 16-4/23-01164-1 Riigikantselei 2022. aasta riigieelarve täitmise aruanne ja 2022. aasta tulemusaruanne Edastame Riigikantselei 2022. aasta riigieelarve täitmise aruande ja 2022. aasta tulemusaruande. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Migur Finantsjuht Lisad: Riigikantselei 2022. aasta riigieelarve täitmise aruanne ja Riigikantselei 2022. aasta tulemusaruanne Kadri Migur 693 5433 [email protected] Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee  right top 202 2 Riigikantselei 202 2 202 2 Riigikantselei 202 2 173355 2162175 Tulemusvaldkonna „Tõhus riik“ tulemusaruanne Tulemusvaldkonna „Tõhus riik“ tulemusaruanne Tulemusvaldkonna üldinfo Tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik, kus on turvaline keskkond. Tulemusvaldkonnaga enim seotud strateegia „Eesti 2035“ siht: kvaliteetne elukeskkond ja uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik. Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna strateegiadokumendid (valdkonna arengukavad, poliitika põhialused jms) Programm, sh vastutavad ministeeriumid Tõhus riik „Eesti 2035“ Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamine Riigikantselei Tulemusvaldkonna mõõdikud Tabel 1. Tulemusvaldkonna mõõdikud Tulemusvaldkonna mõõdikud Tegelik Sihttase 2020 2021 2022 2022 2023 2035* Täidesaatva võimu suutlikkus 6, 7 6,7 6, 6 /kasvab/ /kasvab/ /kasvab/ Vabariigi Valitsuse ja peaministri toetamisel üldeesmärkide saavutamiseks keskendutakse eelarvestrateegia perioodil valitsuse poliitika paremaks planeerimiseks ja koordineerimiseks koosta tud strateegiale „Eesti 2035“. Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine Tabel 2. Tulemusvaldkonna eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Kulud 15 717 20 43 3 17 525 sh piirmääraga vahendid 12 849 16 935 14 445 Investeeringud 8 021 2 083 432 sh piirmääraga vahendid 6 643 644 324 Tulemusvaldkonna olukorra analüüs Rohepoliitika on kujunenud Euroopa Liidus, sh Eestis strateegilise planeerimise ja tegevuste elluviimise üheks oluliseks aluspõhimõtteks. Selleks on oluline, et Vabariigi Valitsuse tegevused rohepöörde elluviimisel oleksid üheselt mõistetavad, valdkondlikud eesmärgid toetaksid riigiüleseid rohepoliitika sihte ning tagatud oleks riigiülene ühtne tegevusplaan ja kommunikatsioon. Kvaliteetse elukeskkonna alasihi saavutamiseks loodi Riigikantseleisse 24.01.2022 rohepoliitika koordinatsioonimeeskond, kes koostöös ministeeriumidega töötas välja rohepoliitika kesksed eesmärgid ning koostas tegevusplaani aastateks 2023–2025, milles on esile toodud kõige olulisemad tegevused rohepöörde pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks. Tegevusplaan esitatakse Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks peale kevadisi valimisi 2023. Lisaks sellele töötati välja rohepöörde kesksed kommunikatsioonisõnumid, valdkonda puudutav sõnastik ning toetav taustamaterjal, mis moodustavad ühe olulise aluse Vabariigi Valitsuse ühtse kommunikatsiooni tagamisel. Rohepöörde üks olulisi osi on taastuvenergia 100% eesmärgi saavutamine aastaks 2030. Sellega seonduvalt tehti rohepoliitika koordinatsioonimeeskonna juhtimisel taastuvenergia arendamise kiirendamise audit, mille raames tuvastati kitsaskohad päikese- ja tuuleparkide arendamisega seotud haldusmenetluste läbiviimisel. Auditisse panustasid Rahandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Keskkonnaministeerium koos valitsemisala asutustega. Auditi tulemusena algatati vajalike seadusandlike aktide muutmine, millest osa kiideti heaks elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega. Terviklik seadusandlik pakett saadetakse kooskõlastusringile peale uue valitsuse moodustamist (aprillis 2023) . Riigikantselei koordineerimisel on koostöös ministeeriumidega lõpetatud suurema osa „Eesmärk 55“ eelnõude läbirääkimistest ELis ja tulemused saavutatud vastavalt Eesti seisukohtadele, mis raamistavad ELi ja liikmesriikide kliima- ja energiapoliitika aastani 2030. Euroopa Liidu vahendite rakenduskavad on heaks kiidetud (vähemalt 30% kliimapöördele), sealhulgas õiglase ülemineku fondi kava. RePower rahastu on heaks kiidetud, rakenduskava on esitatud ja selle osa on ka taastuvenergia kiirendamise kava. Usaldusväärse riigi alasihi saavutamisele aitab kaasa tsiviilkriiside poliitika väljatöötamise ja selle elluviimise koordineerimise toomine Siseministeeriumist Riigikantseleisse, millega kasvatatakse oluliselt kriiside lahendamise suutlikkust ja olukorrateadlikkust. Strateegia „Eesti 2035“ elluviimiseks uudse kaasamislahenduse (arvamusrännak) katsetamine aitab kaasa uuendusmeelse, usaldusväärse ja inimesekeskse riigi sihi saavutamisele. Programmi üldinfo Programmi nimi Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamine Programmi eesmärk Valitsuse tegevuseesmärgid on ellu viidud Strateegia „Eesti 2035“ siht (alasihi täpsusega) uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond Programmi periood 2022 – 2025 Peavastutaja Riigikantselei Programmi mõõdikud Tabel 3. Programmi nimetus ja programmi tegevuste mõõdikud Programmi mõõdikud Tegelik Sihttase 2020 2021 2022 2022 2023 2035* Täidesaatva võimu suutlikkus 6, 7 6,7 6, 6 /kasvab/ /kasvab/ /kasvab/ Programmi olukorra analüüs Muutunud rahvusvahelisest julgeolekuolukorrast tulenevalt vajab julgeoleku ja turvalisuse tagamine (Riigivalitsemise vajalik muutus D) veelgi suuremat pingutust üleriigilise valmisoleku parandamiseks, samuti riigikaitse- ja julgeolekualase olukorrateadlikkuse suurendamiseks ja strateegilise kommunikatsiooni tõhustamiseks. Eesti oli 2022. aastal avatud valitsemise partnerluse (AVP) toetav kaaseesistuja ja on 2023. aastal AVP juhtiv kaaseesistuja. See tugevdab Eesti rahvusvahelist positsiooni (Riigivalitsemise vajalik muutus D) ning suurendab kvaliteetset ja teadmistepõhist poliitikakujundamist (Riigivalitsemise vajalik muutus A). Paremat poliitikakujundamise kvaliteeti ja andmemajanduse arendamist (Riigivalitsemise vajalik muutus A) toetab ka jätkuv koosloome keskkonna väljatöötamine, avaliku sektori innovatsiooni juurutamine valitsussektoris ning andmepõhise otsustamise juurutamine avalikus sektoris. Strateegia „Eesti 2035“ elluviimiseks uudsete kaasamislahenduste katsetamine aitab kaasa koosloomelisemale poliitikakujundamisele ning Eesti inimeste ja kogukondade toetamisele valitsemises osalemiseks (Riigivalitsemise vajalik muutus A). Riigikantselei innovatsioonimeetme avamine aitab kaasa uudsete lahenduste leidmisele ja katseprojektide toetamisele (Riigivalitsemise vajalik muutus A). Strateegilise planeerimise korrastamiseks (Riigivalitsemise vajalik muutus A) jätkatakse Riigikantselei strateegiabüroo arendamisega riigi strateegilise planeerimise kompetentsikeskuseks. Strateegias „Eesti 2035“ ning arengukavades kokkulepitud eesmärkide elluviimisele kaasaaitamiseks koostatakse Eesti ELi poliitika prioriteetide dokument aastateks 2023–20 2 5, milles lepitakse kokku eesmärkideni jõudmiseks vajalikud Eesti ELi poliitika suunad k.a sisendina 2024. a ELi tasandi strateegiaprotsessi (liidrite strateegiline agenda) ning 2025. a esitatavasse eelarveettepanekusse. Ühes 2023. a oodatava otsusega tuua ELi liitumisläbirääkimistele Ukraina , Moldova ja Georgia suureneb tõenäosus Euroopa Liidu reformiprotsessi algatamiseks paralleelse protsessina. Programmi tegevus te täitmise analüüs Planeeritud tegevuste täitmise analüüs Meede 1. Tegevus Alates 2022. a veebruarist on Riigikantselei toetanud valitsust, peaministrit ja teisi võtmeosalisi Venemaa Föderatsiooni sõjategevusega kaasnevate mõjudega tegelemisel. See on mõjutanud Riigikantselei 2022. aasta tegevusi, tulemusi ning eelarvet. Tulemus: Uuendati Eesti julgeolekupoliitika aluseid. Eesti riigikaitseks ja tsiviilkriisideks valmisoleku suurendamiseks on Riigikantselei koostanud ministeeriumide ja asutustega koostöös tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu, mis loob riigikaitseseaduse, erakorralise seisukorra seaduse ja hädaolukorra seaduse vahel killustunud kriiside maailma asemele ühtse õigusruumi. Üleriigilise rohepoliitika keskse vaate loomiseks on koostatud tegevuskava, mis keskendub lähiaastate kõige olulisematele tegevustele rohepööret puudutavate eesmärkide saavutamisel ning milles on määratatud kindlaks ka tegevuste elluviimise ajakava koos vastutajatega. Valitsuse poliitika paremat planeerimist ja koordineerimist toetava strateegia „Eesti 2035“ rakendamiseks tihendatakse koostööd ministeeriumide ja huvirühmadega ning jätkatakse Riigikantselei strateegiabüroo arendamisega riigi strateegilise planeerimise kompetentsikeskuseks. Riigikantselei jätkas riigi otsustusprotsessi toetamise võime arendamist, mis põhineb kogutud andmetel, andmeanalüüsil ja nüüdisaegsel tehnoloogial. Jätkus ka avaliku sektori innovatsiooni juurutamine valitsussektoris. Riigikantselei kujundas Eesti rolli 2022. aastal avatud valitsemise partnerluse kaaseesistujana, mis tugevdab Eesti rahvusvahelist positsiooni ning suurendab kvaliteetset ja teadmistepõhist poliitikakujundamist. Koostöö ja infovahetuse edendamiseks, aga ka avalikkuse paremaks kaasamiseks jätkus riigi koosloome keskkonna väljatöötamine, mis on muu hulgas planeeritud avatud valitsemise partnerluse tegevuskavasse, et kaasata partnereid väljastpoolt valitsusasutusi. Jätkus riigikaitse- ja julgeolekualase olukorrateadlikkuse parandamine. Samal ajal viidi ellu riigikaitse arengukava strateegilise kommunikatsiooni osa. Ukraina sõda on toonud kaasa suure arenguhüppe ELi arengus, mida Eesti on eest vedanud (Vene energiast loobumine, Ukraina kandidaatriigi staatus, suuremahulised sanktsioonid, igakülgne abi Ukrainale, energiasüsteemi sünkroniseerimine, relvaabi rahastamine ja laskemoonaalgatus, ajutise kaitse kehtestamine pagulaskriisi lahendamiseks jne). Samal ajal jätkus Riigikantselei eestvedamisel Eesti ELi poliitika prioriteetide 2021 – 2023 elluviimine ja algas 2023 – 2025 ELi poliitika prioriteetide dokumendi koostamine. Eesmärkide saavutamise kohta sel perioodil esitatakse ülevaade Vabariigi Valitsusele. Avaliku teenistuse tippjuhtide kompetentsuse ja pühendumuse suurendamiseks ning koostöö parandamiseks jätkati eesmärgipäraste arendustegevuste elluviimisega, sealhulgas arenguprogrammiga tippjuhtide digivõimekuse suurendamiseks organisatsioonide juhtimisel ja tuleviku kujundamisel. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine Tabel 4. Programmi ja programmi tegevuste 2022. a eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamine Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Kulud 15 717 20 43 3 17 525 sh piirmääraga vahendid 12 849 16 935 14 445 Investeeringud 8 021 2 083 432 sh piirmääraga vahendid 6 643 644 324 202 2 . aasta lõplik tegevuskulude eelarve on esialgsest eelarvest suurem 202 2 . aasta lisaeelarve ning Vabariigi Valitsuse reservist saadud täiendava raha ( teadusnõukoja ja rohepoliitika tegevus kuludeks , avalikus ruumis asuvate okupatsioonivõimu sümbolitega hauatähiste ja mälestusmärkide teisaldamisega seotud tegevuskuludek s , infosüsteemide majutuskuludeks ) tõttu. Samuti suurendas 202 2 . aasta eelarvet 202 1 . aasta jääkide ületoomine 202 2 . aastasse. 202 2 . aasta lõplik investeeringute eelarve on esialgsest eelarvest väiksem, kuna 202 2 . aasta riigieelarve seaduse muudatusega anti Riigi Kinnisvara AS -le üle Rüütelkonna hoone rekonstrueerimise eelarvevahendid . Sam as suurendasime investeeringuid tegevuskulude arvelt inventari ning masinate ja seadmete ostmiseks. 2022. aasta lisaeelarve suurendas IT - investeeringuid 313 tuhat eurot. 2022. aasta lisaeelarvest eraldatud rahast kantakse 2023. aastasse 4 06 tuhat eurot, millest: 190 tuhat eurot (sh 1 15 tuhat eurot investeeringud) on planeeritud riigi kesksete kriisiveebide (kriis.ee, valitsus.ee, valitsusportaali veebilehed) täiendavaks kaitseks küberrünnakute eest ja IKT-süsteemide kerksuse kiireloomuliseks parandamiseks. Osaliselt kandusid IT-investeeringutega seotud kulud 2023. aastasse, sest 2022. aastal ei jõutud korraldada kõiki hankeid, samuti esinesid tarneraskused; 104 tuhat eurot kasutatakse Riigikantselei kriisijuhtimise tugevdamiseks ning 112 tuhat eurot ühiskonna sidusust suurendavateks tegevusteks ja meediakirjaoskuse edendamisek s, täites peamiselt 2022. aastal võetud lepingulised kohustused. Investeeringute mahust 19 tuhat eurot kasutatakse valitsusportaali arendamiskulude väljamakseteks, sest osa planeeritud arendusi jõudis LIVE-keskkonda kavandatust hiljem. 2023. aastasse kantakse Vabariigi Valitsuse reservist eraldatud rahast 13 tuhat eurot rohepoliitika tegevusteks – taastuvenergia arendamise kiirendamiseks. 2023. aastasse kantakse ka Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisest reservist infosüsteemide (sh ministrite asendamise infosüsteemi, EL i koordinatsioonikogu infosüsteemi, valitsuskabineti nõupidamiste infosüsteemi, teadus- ja arendusnõukogu infosüsteemi jt infosüsteemide) majutuseks planeeritud kuludest 25 tuhat eurot, sest logihalduslahenduse etapiviisilise juurutamise käigus võeti 2022. aastal logiandmete töötlemiseks kasutusele planeeritust vähem andmemahtu. Ülejäänud ülekantavat raha summas 1 697 tuhat eurot kasutatakse muuhulgas hinnatõusust tingitud püsikulude kasvu katmiseks (473 tuhat euro t), teadus- ja arendustegevuse (103 tuhat eurot) ning situatsioonikeskuse infosüsteemi arenduse lepinguliste kohustuste täitmisek s (266 tuhat eurot) . Lisaks kasutatakse ülekantava t raha infoturbe ning kriisikommunikatsiooni ja muude tegevuskulude katmiseks, mis kandusid 2023. aastasse.