Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu heakskiitmine

HIIUMAA VALD KÕRGESSAARE OSAVALLA VALITSUS Rahandusministeerium [email protected] 08.06.2023 nr 8-3/227 Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu heakskiitmine (Jundo) Kõrgessaare Osavalla Valitsus esitas Rahandusministeeriumile 26.01.2023 kirjaga nr 8-3/26 planeerimisseaduse § 142 lg 5 ja § 90 lg 1 alusel heakskiitmiseks Kalana külas asuva Jundo maaüksuse detailplaneeringu, kuna detailplaneering muudab planeeringualal Kõrgessaare Vallavolikogu 17.01.2003 määrusega nr 5 Kõrgessaare valla üldplaneeringut. Rahandusministeerium teavitas oma 16.03.2023 kirjaga nr 15-3/624-2, et Jundo maaüksuse detailplaneeringut ei ole võimalik heaks kiita. Palusite kirjas detailplaneeringut täiendada ja parandada arvestades kirjas toodud märkusi ning peale eeltoodud puuduste kõrvaldamist ja eeluuringu tulemuste selgumist, esitada see uuesti heakskiitmiseks. Rahandusministeeriumi märkused on lahendatud järgmiselt: 1. Detailplaneeringu seletuskirja p 1.3 on täiendatud järgmiselt: krundi suuruse osas see üldplaneeringut ei muuda, kuna elamule ehitusõiguse andmine üldplaneeringus lubatust väiksemale krundile või maaüksusele on võimalik, kui lubatust väiksemad krundid on moodustatud varem kehtestatud detailplaneeringute alusel. Jundo maaüksus on moodustatud vastavalt 05.12.2003 kehtestatud Kõrgessaare valla Kalana küla Luguse kinnistu detailplaneeringule, teemaplaneering on kehtestatud Kõrgessaare Vallavolikogu 12. november 2010. a. määrusega nr. 9. 2. Kõrgessaare Osavalla Valitsus saatis 20.03.2023 kirja „Jundo maaüksuse detailplaneering arvamuse avaldamiseks“ numbriga 8-3/84 Keskkonnaagentuurile. Keskkonnaagentuur ei saatnud detailplaneeringu kohta kirja arvamuste või vastuväidetega. 3. Jundo maaüksuse detailplaneeringu projekteerija Ehitusprojekt OÜ on Rahandusministeeriumi täpsustused detailplaneeringu seletuskirja ja põhijoonisesse sisse viinud. 4. Detailplaneeringu tiitellehele on lisatud detailplaneeringu koostamise korraldaja Hiiumaa valla Kõrgessaare Osavalla Valitsus. 5. Planeeringualal on läbi viidud arheoloogiline eeluuring 05. aprill 2023, kuna ajalooliste kaartide põhjal võib ajaloomälestise Kalana kabeli ase (nr A27439) ulatuda planeeringualale. Käesoleval ajal on kabel lammutatud, kuid pärimuse põhjal on selle juures olnud kalmistu ja suure tõenäosusega on maapinnas säilinud kunagised hauad. Eeluuringu alusel korrigeeriti detailplaneeirngus Jundo maaüksusele planeeritavat hoonestusala ning elamu asukohta nii, et kabeli ja seda ümbritsenud kalmistu alale ei planeerita uusi rajatisi ega __________________________________________________________________________________________ Kõpu tee 8 telefon +372 463 6071 registrikood 77000588 Kõrgessaare alevik e-post [email protected] Swedbank EE692200221068460924 92201 Hiiumaa vald SEB EE651010220267833220  teostata muid kaeve- ja pinnasetöid. Võttes aluseks planeerimisseaduse § 142 lg 5 ja § 90 lg 1, detailplaneeringu täiendusi ning 05.04.2023 teostatut uuringut, esitab Kõrgessaare Osavalla Valitsus Rahandusministeeriumile uuesti heakskiitmiseks Kalana külas asuva Jundo maaüksuse detailplaneeringu, kuna detailplaneering muudab planeeringualal Kõrgessaare Vallavolikogu 17.01.2003 määrusega nr 5 Kõrgessaare valla üldplaneeringut. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maiken Lukas Ehitusspetsialist osavalla vanema ülesannetes Lisad: 1. Jundo maaüksuse detailplaneering 2. kiri „Jundo maaüksuse detailplaneering arvamuse avaldamiseks“ 3. Arheoloogilise eeluuringud Kalana kabeli asukohas Hiiumaal   PROJEKTI KOOSKÕLASTUS Kooskõlastuse nr 1023905472 Kooskõlastuse kuupäev 02.05.2022 KOOSKÕLASTUSE TELLIJA Registrikood 11307776 Ettevõtte nimi EHITUSPROJEKT OÜ Kontakisik VILJA ALUMETS Objekti aadress Jundo, Kalana küla, Hiiumaa vald, Hiiu mk (DP) Töö number 261-2021 Töö sisu Maa-ala plaan tehnovõrkudega Etapp Detailplaneering KOOSKÕLASTATUD TINGIMUSTEL * Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. * Tingimused lisatud projektile. Allkirjastatud digitaalselt. KOOSKÕLASTUSE VÄLJASTAS Enn Truuts Elektrilevi OÜ volitatud esindaja ELEKTRILEVI OÜ Reg.kood 11050857 Veskiposti 2, 10138 Tallinn [email protected] Eraklientide teenindus: 777 1545 [email protected] Äriklientide teenindus: 777 1747 www.elektrilevi.ee Rikketelefon 1343  Niels-Peter Rattiste Teie 19.05.2022 nr 8-3/185-3 Hiiumaa Vallavalitsus Kõrgessaare osavald [email protected] Meie 08.06.2022 nr 6-2/22/4211-3 Kalana küla Jundo maaüksuse detailplaneeringu eskiislahendusest Austatud Niels-Peter Rattiste Teavitasite Keskkonnaametit Kalana küla Jundo maaüksuse detailplaneeringu eskiisi avalikust väljapanekust. Planeeringuala hõlmab Hiiumaa vallas Kalana külas asuvat Jundo kinnistut1. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Jundo kinnistul ehitusõiguse määramine üksikelamu ja kuni kahe abihoone püstitamiseks (hoonete ehitisealune pinda la kokku kuni 200 m²), teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja rajatiste paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine, arhitektuursete tingimuste määramine hoonetele, ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine. Keskkonnaamet on tutvunud avalikustatud planeeringulahendusega2 ja esitab järgnevalt omapoolsed märkused sellele. 1. Detailplaneeringu seletuskirja punktis 1.1.2 on öeldud: „Uue detailplaneeringuga on vajalik taotleda ranna ehituskeeluvööndi vähendamist 110 m kaugusele kehtivast Läänemere ranna veepiirist.“ Samas detailplaneeringu seletuskirja punktis 1.3 on kirjas, et detailplaneeringuga taotletakse ranna ehituskeeluvööndi vähendamist 130 m-ni Läänemere veepiirist ning joonisel „Tugiplaan“ on hoonestusala kauguseks rannajoonest märgitud 138 m. Palume detailplaneeringus tuua üheselt välja, millisele kaugusele põhikaardile märgitud veepiirist jääb taotletav hoonestusala. 2. Jundo maaüksuse detailplaneeringu lähteseisukohtade kohaselt tuleb hoonestusala määramisel arvestada keskkonnaalaste kitsendustega ja planeerida hoonestusala võimalikult suures osas olemasoleva Kalana-Metsavahi tee lähistele. Ka Keskkonnaamet on oma seisukohas3 juhtinud tähelepanu, et naaberkinnistutel olevad elamud jäävad enam-vähem ühesugusele kaugusele Kalana-Metsavahi teest. Keskkonnameti hinnangul ei ole planeeringu eskiislahenduse koostamisel sellega arvestatud ning hoonestusala ei ole kavandatud Kalana-Metsavahi tee äärde ja sellest samale kaugusele naaberkinnistutega. Naaberkinnistute õuemaad ulatuvad teest kuni 65 1 Katastritunnus 39201:001:0312, pindala 7629 m², sihtotstarve 100% maatulundusmaa 2 Ehitusprojekt OÜ töö nr 261-2021D „Jundo maaüksuse detailplaneering“, kuupäev 09.04.2022 3 Keskkonnaameti 13.12.2021 kiri nr 6 2/21/23782 2 Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658  m kauguseni, Jundo kinnistul on hoonestusala kavandatud kuni 90 m kauguseni. Hoonestusala planeerimisel tee äärde on võimalik vähendada kavandatava tegevuse mõju ranna kaitse eesmärkidele, kuna väheneb hoonestusala ning juurdepääsutee rajamisel kahjustatavate looduskoosluste pindala. 3. Detailplaneeringu eskiislahenduse joonisele ei ole kantud taotletava ranna ehituskeeluvööndi piiri. Palume see joonisele kanda. Samas juhime tähelepanu, et üldjuhul ei vähendata ranna ehituskeeluvööndit mingite kindlate meetriteni veepiirist, vaid konkreetse detailplaneeringuga kavandatava hoonestusala ja juurdepääsutee ulatuses. See tähendab, et väljaspool hoonestusala ja juurdepääsuteed, sh nendest maismaa poole jääval alal jääb kehtima ranna ehituskeeluvöönd. 4. Detailplaneeringu seletuskirja punktis 1.6 on öeldud, et nii hoonestusalale kui ka väljapoole hoonestusala, võib ehitada erinevaid rajatisi, mis ei ole hooned. Palume detailplaneeringu seletuskirjas üheselt välja tuua, et ehituskeeluvööndisse jääval alal, st väljaspool hoonestusala on keelatud nii uute hoonete kui ka rajatiste ehitamine, sh ajutiste ehitiste, ehitusteatist või ehitusluba mittenõudvate ehitiste ehitamine. Erandid kehtivad ainult piirdeaedadele, maakaabelliinile ja kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja –rajatisele4. 5. Detailplaneeringu seletuskirja punktis 1.3 on öeldud, et kavandatav tegevus ei ohusta looduskoosluste säilimist, kuna detailplaneeringu alal puuduvad kaitsealused taimeliigid. Juhime tähelepanu, et ranna- ja kaldakaitsevööndid on kehtestatud mitte ainult kaitsealuste, vaid kõikide seal elavate liikide ja looduslike elupaikade kaitseks. Sellest tulenevalt rakendatakse looduskaitseseaduses sätestatud ranna ja kalda kaitse kitsendusi mitte pelgalt kaitstavatel aladel (st kaitsealal, hoiuala, püsielupaigas), vaid ka muudel randadel ja kallastel. 6. Palume detailplaneeringus välja tuua kavandatava hoonestusala pindala ning samuti selle maa-ala pindala, mille ulatuses ranna ehituskeeluvööndi vähendamist taotletakse. 7. Planeeringu seletuskirja p 1.3 on öeldud: „Hoonestuse püstitamise järgselt uusi kõlvikuid ei teki, tekib õuemaa. Kuna planeeritav maa-ala on suur, siis ei ole krundi kõlvikute piiride ja pindalade muutumine mõne protsendi ulatuses vastuolus ehituskeeluvööndi vähendamise põhimõtetega.“ Märgime, et Jundo kinnistul on kõlvikutest määratud looduslik rohumaa, metsamaa ja muu maa. Kui planeeringu elluviimisel moodustub õuemaa, siis on tegemist uue kõlviku tekkimisega rannale. Joonisele „Tugiplaan“ märgitud hoonestusala suurus on Keskkonnaameti hinnangul ca 3000 m2, mis moodustab 39% kinnistu pindalast. seega on vale väita, et kõlvikupiiride muutumine toimub mõne protsendi ulatuses. Tegelik kõlvikute ulatuse muutumine ei ole küll hetkel teada, kuid detailplaneering annaks võimaluse kõlvikute muutuseks väga suures ulatuses kinnistu pindalast. 8. Planeeringu seletuskirja punktis 1.9.2 on öeldud: „Olemasolevate ja planeeritud hoonete kanaliseerimine on lahendatud heitvete juhtimisega läbi olemasoleva omapuhasti (anaeroobne septik) imbsüsteemi (immutustunnel), kus puhastamine toimub killustikukihis ja seda ümbritsevas mullakihis. Vajadusel rajatakse peale omapuhastit pumpla, mis võimaldab imbpeenra pinda tõsta. Heit- ja sademevee pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal või hooldusalal ja lähemal kui 50 m sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist ning lähemal kui 50 m veehaardest, millel puudub sanitaarkaitseala või hooldusala, või joogivee tarbeks kasutatavast salvkaevust. Alternatiivse lahendusena on lubatud krundi hoonestuse kanalisatsioonivarustus 4 Looduskaitseseadus § 38 lg 4 p 6 ja 8, lg 5 p 8 2 (3)  lahendada reo- ja heitvete kogumisega lekkekindlasse kogumismahutisse.“ Juhime tähelepanu, et Jundo kinnistul ei ole ei olemasolevaid hooneid ega olemasolevat omapuhastit. Veeseaduse § 127 lõikes 1 toodud piirangutest, mis on nimetatud ka viidatud punktis, ja Jundo kinnistu suurusest tulenevalt ei ole Jundo kinnistul kanalisatsioonisüsteemina võimalik kasutada muid lahendusi kui kinnine kogumismahuti. Seega ei saa seda nimetada alternatiivseks lahenduseks, vaid ainsaks lahendiseks. Juhul, kui Valve kinnistu5 puurkaevust6 on veevõtt alla 10 m3 ööpäevas, saab kinnistu omanik esitada taotluse Keskkonnaagentuurile sanitaarkaitseala hooldusalaks muutmiseks ning sellisel juhul on Jundo kinnistule võimalik kavandada ka imbväljakut sisaldavat kanalisatsioonisüsteemi. Jundo kinnistu asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal, kus immutamine on lubatud üksnes pärast heitvee bioloogilist puhastamist. 9. Valve kinnistu omanikul tuleks kontrollida, kas Eesti looduse infosüsteemi kantud puurkaevu asukoht vastab tegelikkusele (olemasolevate ortofotode põhjal võib kaevu asukoht olla ebatäpne) ja vajadusel paluda Keskkonnaagentuuril teha vastavad parandused. Valve kinnistu puurkaevu asukoha täpsustumisel võib muutuda ka kaevust tulenevate kitsenduste ulatus Jundo kinnistul. 10. Planeeringu joonisel „Tugiplaan“ on kavandatava puurkaevu asukoht märgitud hoonestusalast ca 20 m lõuna poole, metsa sisse. Keskkonnaameti hinnangul ei ole põhjendatud puurkaevu rajamine kavandatud asukohta, kuna Jundo kinnistul on selleks ruumi ka hoonete juures (hoonestusalal) ning kaevu ja torustike ehitamisel väljapoole hoonestusala kahjustatakse täiendavalt rannal olevaid looduskooslusi. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Hänni juhtivspetsialist looduskasutuse osakond Meeli Kesküla 5345 4246 [email protected] 5 Katastritunnus 39201:001:0313 6 Kood PRK0013779 3 (3)  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 05.01.2021 Juurdepääsupiirang kehtib kuni: 04.01.2096 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 12 Teabevaldaja: Keskkonnaamet Jesper Parve Teie 28.12.2020 [email protected] Meie 05.01.2021 nr 7-13/20/21419-2 Vastus infopäringule ehituskeeluvööndi kohta Jundo kinnistul Austatud Jesper Parve Palute Keskkonnaametilt infot Hiiumaa vallas Kalana külas paikneva Jundo kinnistu (katastritunnusega 39201:001:0312) ehituskeeluvööndi ulatuse kohta ning ehituskeeluvööndi vähendamise ja kinnistule ehitamise võimalikkusest. Jundo kinnistu (sihtotstarve 100% maatulundusmaa; pindala 7629 m²) alal kehtib Luguse kinnistu detailplaneering, millega ehituskeeluvööndit ei vähendatud. Ehitusõigus anti Vaino ja Virve kinnistule. Jundo, Valve ja Heli kinnistud on selle planeeringu järgi looduslikud haljasmaad. Valve ja Heli kinnistutele on uued planeeringud tehtud ja ehituskeeluvöönd vähendatud, Jundo kinnistul uut planeeringut tehtud ei ole. Jundo kinnistule jäävad suures osas III kaitsekategooria taimeliikide tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens) ja harilik aas-karukell (Pulsatilla pratensis) keskkonnaregistrisse kantud kasvualad. Jundo kinnistu (sihtotstarve 100% maatulundusmaa; pindala 7629 m²) paikneb peaaegu täies ulatuses ranna ehituskeeluvööndis1 ja piiranguvööndis2. Looduskaitseseaduse kohaselt koosneb korduva üleujutusega veekogude ranna piiranguvöönd, ehituskeeluvöönd ja veekaitsevöönd üleujutatavast alast ja seaduses sätestatud vööndi laiusest3. Korduva üleujutusega ala piir mererannal määratakse üldplaneeringuga4. Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneeringuga "Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine" (kehtestatud 12.11.2010 Kõrgessaare Vallavolikogu määrusega nr 19) on korduva üleujutusega ala piiriks määratud tavaline veepiir. Seega on Jundo kinnistul ranna ehituskeeluvööndi laius 200 m veepiirist. Looduskaitseseaduse kohaselt on ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud5. Ehituskeeluvööndi vähendamine 1 Looduskaitseseadus (edaspidi LKS) § 38 lg 1 p 1 2 LKS § 37 lg 1 punkti 1 3 LKS § 35 lg 4 4 LKS § 35 lg 3¹ 5 LKS § 38 lg 3 Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Looduskaitseseaduse alusel on võimalik erandkorras ehituskeeluvööndit suurendada või vähendada6. Ehituskeeluvööndi vähendamine on erandi tegemine üldkehtivale normile ning see võib toimuda vaid erandkorras ja Keskkonnaameti nõusolekul. Ehituskeeluvööndi vähendamisel lähtutakse looduskaitseseaduse LKS § 40 lõikes 1 sätestatud tingimustest: arvestatakse ranna ja kalda kaitse eesmärke ning lähtutakse taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Vastavalt LKS § 34 on ranna või kalda kaitse eesmärk rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Siinkohal võime välja tuua mõned neist aspektidest, mille puhul ei ole ehituskeeluvööndi vähendamine põhjendatud või mis vähendavad selle tõenäosust:  ehitamisega kaasneb suuremahuline metsamaa raadamise vajadus;  ehitamisega kaasneb reljeefi ja kaldajoone oluline muutmine või maapinna ulatuslik täitmine (nt ehitamisel üleujutatavale alale);  ehitatakse erosiooniohtlikule pinnasele;  ehitatakse I ja II kaitsekategooria liikide elupaika ning III kaitsekategooria liigi esinduslikku elupaika või Natura 2000 elupaigatüüpide esinemisaladele;  ehitamisega muudetakse piirkonnas väljakujunenud asustusmustrit;  ehitustegevus takistab kallasrajal liikumist või kallasrajale pääsu;  ehitamise tulemusel halveneb veekogu seisund. Keskkonnaamet saab otsustada ehituskeeluvööndi vähendamiseks nõusoleku andmise või nõusoleku andmisest keeldumise üle pärast põhjendatud taotluse ja vastu võetud detailplaneeringu esitamist kohaliku omavalitsuse poolt. Ehituskeeluvööndi vähendamise nõusoleku andmise otsus on igakordne kaalutlusotsus, mistõttu iga taotluse lahendamisel tuleb lähtuda eelkõige konkreetse juhtumiga seotud kõigist asjaoludest. Võttes arvesse seda, et soovite ehitada kõrval olevate kinnistute hoonestusega samale joonele lähtudes merepiirist, puuduvad Jundo kinnistul esialgsel hinnangul aspektid, mille puhul ei ole ehituskeeluvööndi vähendamine põhjendatud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Hänni juhtivspetsialist Looduskasutuse osakond Maiken Lukas 524 8907 [email protected] 6 LKS § 40 2 (2)  TEHNILISED TINGIMUSED 395398 TAOTLUSE ESITAJA Nimi / ärinimi Isiku- või registrikood E-Service Projekt OÜ 11307776 Kontaktaadress Tänav / maja / korter Sihtnumber Maakond Tallinn, Mustamäe tee, 5 10616 Harju maakond Telefon e-post 551 8761 [email protected] Kontaktisik Nimi Vilja Alumets Telefon e-post 5343 6670 [email protected] VÕRGUÜHENDUSE ASUKOHT Võrguühenduse kasutamise asukoht / aadress Jundo Kalana küla Hiiumaa vald Hiiu maakond Tarbimiskoht Katastriüksuse number 39201:001:0312 Minimaalne 1-faasiline lühisvool Maksimaalne 3-faasiline lühisvool Piirkonna alajaam Toitefiider Jaotusalajaam Jaotusfiider TOOTEVALIK Tehnilised tingimused detailplaneeringuks SOOVITUD VÕRGUÜHENDUSE JA MÕÕTESÜSTEEMI ANDMED Faaside arv Amprite arv 3 25 A ELEKTRILEVI TEGEVUSED Peale planeeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab Elektrilevi OÜ elektrivõrgu. 1/2 TEHNILISED TINGIMUSED 395398 KLIENDI TEGEVUSED 1. Jundo kinnistu võrguühendus lahendada olemasoleva 0,4kV maakaabelliini baasil. Olemasoleva liitumiskilbi 56409LK (liitumiskilp asub Heli ja Valve kinnistu piiril) kõrvale projekteeritakse ja ehitatakse jaotuskilp. Uuest jaotuskilbist näha ette uuele objektile välja eraldi fiidri 0,4 kV maakaabelliin. Objekti elektrivarustuseks planeerida kinnistu piirile 0,4 kV liitumiskilp. Liitumiskilp planeerida tarbija krundi piirile, soovitavalt teealasse. Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav. 2. Elektritoide liitumiskilbist objektini näha ette maakaabliga. 3. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagada servituudialana, alajaamadele eraldi katastriüksusi mitte moodustada. 4. Kõikide planeeritavate tänavate äärde näha ette perspektiivsete 10 ja 0,4 kV maakaablite koridor. 5. Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse. 6. Detailplaneeringu koostamiseks vajalike täiendavate andmete saamiseks pöörduda Enefit Connect OÜ elektrivõrgu inseneri poole (Kalev Seilmaa, 53340756, [email protected]). 7. Detailplaneering kooskõlastada Elektrilevi OÜ-ga. Projektide kooskõlastamist on võimalik teostada läbi iseteeninduse portaali ja infot on võimalik saada Elektrilevi kodulehel: https://www.elektrilevi.ee/et/teenused/projektide-kooskolastamine 8. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Detailplaneerimise projektiga määrata ka väljaspool detailplaneerimise ala kulgevate kaablite trasside servituudi alad. Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus. 9. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute aadressid. TEHNILISTE TINGIMUSTE KOOSTAJA Nimi: Kalev Seilmaa Koostatud: 17.12.2021 Elektrilevi OÜ volitatud esindaja Kehtib kuni: 17.12.2023 5334 0756 | [email protected] 2/2   PROJEKTI KOOSKÕLASTUS Kooskõlastuse nr 1023905472 Kooskõlastuse kuupäev 02.05.2022 KOOSKÕLASTUSE TELLIJA Registrikood 11307776 Ettevõtte nimi EHITUSPROJEKT OÜ Kontakisik VILJA ALUMETS Objekti aadress Jundo, Kalana küla, Hiiumaa vald, Hiiu mk (DP) Töö number 261-2021 Töö sisu Maa-ala plaan tehnovõrkudega Etapp Detailplaneering KOOSKÕLASTATUD TINGIMUSTEL * Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. * Tingimused lisatud projektile. Allkirjastatud digitaalselt. KOOSKÕLASTUSE VÄLJASTAS Enn Truuts Elektrilevi OÜ volitatud esindaja ELEKTRILEVI OÜ Reg.kood 11050857 Veskiposti 2, 10138 Tallinn [email protected] Eraklientide teenindus: 777 1545 [email protected] Äriklientide teenindus: 777 1747 www.elektrilevi.ee Rikketelefon 1343  DIGITAALALLKIRJADE KINNITUSLEHT ALLKIRJASTATUD FAILID FAILI NIMI FAILI SUURUS 6055-22 Jundo, Kalana küla, Hiiumaa vald-Tugiplaan.pdf 307 KB 6055-22 Jundo, Kalana küla, Hiiumaa vald-Situatsioon.pdf 2.1 MB TIITELLEHT JUNDO.pdf 94 KB 1_Jundo_DP_Seletuskiri_03_12_2021.pdf 166 KB 6055-22 Jundo, Kalana küla, Hiiumaa vald-DP.pdf 356 KB ALLKIRJASTAJAD nr. NIMI ISIKUKOOD AEG 1 JESPER PARVE 38002030322 28.04.2022 14:32:16 +03:00 ALLKIRJA KEHTIVUS ALLKIRI ON KEHTIV ROLL/RESOLUTSIOON ALLKIRJASTAJA ASUKOHT (LINN, MAAKOND, INDEKS, RIIK) ALLKIRJASTAJA SERTIFIKAADI SEERIANUMBER 79:11:d5:d8:53:44:d7:11:5c:db:d6:11:e2:e6:1a:9c SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA NIMI VÄLJAANDJA VÕTME IDENTIFIKAATOR ESTEID-SK 2015 B3 AB 88 BC 99 D5 62 A4 85 2A 08 CD B4 1D 72 3B 83 72 47 51 ALLKIRJA SÕNUMILÜHEND 30 31 30 0D 06 09 60 86 48 01 65 03 04 02 01 05 00 04 20 F6 CE 0B 4B A0 58 1F F4 FF E9 00 98 79 92 26 00 B8 65 0B A5 FD 47 F6 07 F9 E2 E8 11 D5 FB 84 BD nr. NIMI ISIKUKOOD AEG 2 KAIA REINSALU 46304200253 29.04.2022 09:51:30 +03:00 ALLKIRJA KEHTIVUS ALLKIRI ON KEHTIV ROLL/RESOLUTSIOON volitatud arhitekt 7 ALLKIRJASTAJA ASUKOHT (LINN, MAAKOND, INDEKS, RIIK) ALLKIRJASTAJA SERTIFIKAADI SEERIANUMBER 02:94:fc:f4:53:dc:fc:5f:59:67:66:2f:00:4b:2b:13 SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA NIMI VÄLJAANDJA VÕTME IDENTIFIKAATOR ESTEID-SK 2015 B3 AB 88 BC 99 D5 62 A4 85 2A 08 CD B4 1D 72 3B 83 72 47 51 ALLKIRJA SÕNUMILÜHEND 30 31 30 0D 06 09 60 86 48 01 65 03 04 02 01 05 00 04 20 63 64 42 65 EA 66 44 B5 2D 43 CC B6 61 1E 35 97 67 BE 39 63 A3 D5 4D A6 D8 6F 4B 64 6F 34 FA 40 Selle kinnituslehe lahutamatu osa on lõigus "Allkirjastatud failid" nim etatud failide esitus paberil. MÄRKUSED Käesolev kinnitusleht on informatiivne, milles olev teave kinnitab vaid, et selle äratoodud räsiga allkirjas tatud fail eksisteerib. Kinnitusleht ei oma iseseisvat tõendusväärtust. Osapoolte tahteavaldus e kehtivust saab kontrollida ainult digitaals elt allkirjastatud failist.  Niels-Peter Rattiste Teie nr 8-3/314 Hiiumaa Vallavalitsus [email protected] Meie 06.09.2022 nr 7.2-3.4/5836-2 Kooskõlastuse taotlus Jundo maaüksuse detailplaneeringule Austatud Niels-Peter Rattiste Päästeseaduse § 5 lg 1 p 7 alusel annab Päästeameti Lääne päästekeskus kooskõlastuse Ehitusprojekt OÜ poolt koostatud töö nr 261-2021D Kalana külas Jundo maaüksuse detailplaneeringu tuleohutuse osale. Kooskõlastus on registreeritud Päästeameti infosüsteemis numbriga 2789-2022-2 Päästeameti Lääne päästekeskuse kooskõlastamine on sisult menetlustoiming. Üldjuhul saab haldusmenetluse toimingu vaidlustada koos haldusaktiga (sisulise otsusega) - antud juhul on vaide või kaebuse esitamine võimalik pärast Hiiumaa Vallavalitsuse otsust. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Galina Kiivit Ohutusjärelevalve büroo peainspektor Lääne päästekeskus Galina Kiivit +372 4725105 [email protected] Lääne päästekeskus / A.H.Tammsaare pst 61 / 80042 Pärnu / 628 2000 / [email protected] / www.paasteamet.ee / Registrikood 70000585  Niels-Peter Rattiste Teie 30.08.2022 nr 8-3/314-1 Hiiumaa Vallavalitsus Kõrgessaare osavald [email protected] Meie 09.09.2022 nr 6-2/22/4211-5 Seisukoht Kalana küla Jundo maaüksuse detailplaneeringule Teavitasite Keskkonnaametit võimalusest avaldada arvamust Kalana küla Jundo maaüksuse detailplaneeringu kohta. Planeeringuala hõlmab Hiiumaa vallas Kalana külas asuvat Jundo kinnistut1. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Jundo kinnistul ehitusõiguse määramine üksikelamu ja kuni kahe abihoone püstitamiseks (hoonete ehitisealune pindala kokku kuni 200 m²), teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja rajatiste paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine, arhitektuursete tingimuste määramine hoonetele, ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine. Planeeringuala ei paikne ühelgi kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ega kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis. Planeeringualale jäävad Eesti looduse infosüsteemi andmetel kahe III kaitsekategooria taimeliigi, tumepunase neiuvaiba (Epipactis atrorubens) ja aas-karukella (Pulsatilla pratensis) elupaigad. III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine on keelatud ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas2. Planeeringuala jääb peaaegu kogu ulatuses (välja arvatud ca 24 m2 suurune ala kinnistu kirdenurgas) ranna piirangu- ja ehituskeeluvööndisse, mille ulatus on antud kohas 200 meetrit põhikaardile märgitud rannajoonest. Ranna ja kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. 3 Detailplaneeringuga taotletakse ranna ehituskeeluvööndi vähendamist 2133 m2 suuruse hoonestusala ulatuses. Ranna ehituskeeluvööndisse on detailplaneeringuga kavandatud maakaabelliini, jaotus- ja liitumiskilbi ning tuletõrjeveemahuti rajamine. Looduskaitseseaduse kohaselt ei laiene ehituskeeld ehituskeeluvööndis maakaabelliinile4 ja kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja –rajatisele5. 1 Katastritunnus 39201:001:0312, pindala 7629 m², sihtotstarve 100% maatulundusmaa 2 Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 55 lg 8 3 LKS § 38 lg 3 4 LKS § 38 lg 4 p 8 5 LKS § 38 lg 5 p 8 Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Looduskaitseseaduse § 40 alusel on võimalik erandkorras ehituskeeluvööndit suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Siinkohal peab Keskkonnaamet vajalikuks märkida, et ehituskeeluvööndi vähendamine on erandi tegemine üldkehtivale normile (ranna ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud) ning see võib toimuda vaid erandkorras ja Keskkonnaameti nõusolekul. Juhime tähelepanu asjaolule, et käesolevaga antud seisukoht ei puuduta Kalana küla Jundo maaüksuse detailplaneeringu ehituskeeluvööndi vähendamise võimalikkust. Ehituskeeluvööndi vähendamiseks tuleb Keskkonnaametile esitada taotlus ja dokumentatsioon vastavalt looduskaitseseadusele6. Ehituskeeluvööndi vähendamine peab olema kooskõlas looduskaitseseaduse § 40 lõikega 1, mida käesoleva seisukoha andmisel pole analüüsitud. Keskkonnaamet on varasemalt esitanud omapoolsed märkused7 Jundo maaüksuse detailplaneeringu eskiislahendusele. Käesolevas planeeringulahenduses8 on esitatud märkustega suures osas arvestatud. Siiski esineb Jundo maaüksuse detailplaneeringus mõningaid ebatäpsusi, mille palume enne planeeringu vastuvõtmist parandada: 1. Detailplaneeringu seletuskirja punktis 1.1.2 ja 1.3 on öeldud, et detailplaneeringuga taotletakse ranna ehituskeeluvööndi vähendamist 160 meetri kaugusele kehtivast Läänemere ranna veepiirist. Sama hoonestusala kaugus rannajoonest on märgitud ka joonisel „Põhijoonis tehnovõrkudega“. Arvestades märgitud hoonestusala piire ja asjaolu, et hoonestusala ulatub 65 meetri kauguseni Kalana-Metsavahi tee servast, ei saa hoonestusala kaugus rannajoonest ületada 130 meetrit (kaugust rannajoonest tuleb mõõta lähima rannajoone punktini). Palume seletuskirja ja joonisele märkida hoonestusala tegelik kaugus rannajoone lähimast punktist. 2. Detailplaneeringu seletuskirjas punktis 1.2.2 on öeldud „Planeeringualal täpsustatakse olemasoleva hoonestusega krundi ehitusõigust.“ Juhime tähelepanu, et Jundo kinnistu on hoonestamata, mida on varasemalt samas punktis ka mainitud. 3. Detailplaneeringu seletuskirja punktis 1.3 on öeldud, et kavandatav tegevus ei ohusta looduskoosluste säilimist, kuna detailplaneeringu alal puuduvad kaitsealused taimeliigid. Juhime tähelepanu, et ranna- ja kaldakaitsevööndid on kehtestatud mitte ainult kaitsealuste, vaid kõikide seal elavate liikide ja looduslike elupaikade kaitseks. Sellest tulenevalt rakendatakse looduskaitseseaduses sätestatud ranna ja kalda kaitse kitsendusi mitte pelgalt kaitstavatel aladel (st kaitsealal, hoiuala, püsielupaigas), vaid ka muudel randadel ja kallastel. 4. Planeeringu seletuskirja p 1.3 on öeldud: „Planeeritavate hoonete kanaliseerimine lahendatakse reo- ja heitvete juhtimisega läbi omapuhasti imbsüsteemi, kus puhastamine toimub killustikukihis ja seda ümbritsevas mullakihis.“ Samas on punktis 1.9.2 ette nähtud reovete kanaliseerimine kinnisesse kogumismahutisse, mis hetkel on ka ainus võimalik kanalisatsioonilahendus. Palume ka planeeringu punkti 1.3 viia sisse vastav muudatus. 6 LKS § 40 lg 4 7 Keskkonnaameti 08.06.2022 kiri nr 6-2/22/4211-3 8 Ehitusprojekt OÜ töö nr 261-2021D „Jundo maaüksuse detailplaneering“, kuupäev 22.06.2022 2 (3)  5. Planeeringu seletuskirja punktis 1.9.2 on öeldud: „Juhul, kui Valve kinnistu puurkaevust on veevõtt alla 10 m3 ööpäevas, saab kinnistu omanik esitada taotluse Keskkonnaagentuurile sanitaarkaitseala hooldusalaks muutmiseks ning sellisel juhul on Jundo kinnistule võimalik kavandada ka imbväljakut sisaldavat kanalisatsioonisüsteemi.“ Peame vajalikuks märkida, et kui hilisemas etapis toimub Valve kinnistul oleva puurkaevu sanitaarkaitseala muutmine hooldusalaks, on Jundo kinnistule võimalik imbväljakut kavandada ainult sellisel juhul, kui selle perspektiivne asukoht on märgitud planeeringu joonisele (tulenevalt Jundo kinnistu puurkaevu asukohast ja veeseaduse nõuetest jääks imbväljak ranna ehituskeeluvööndisse, kuhu see tuleb planeeringuga kavandada). Palume vajadusel imbväljaku perspektiivne asukoht märkida joonisele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Hänni juhtivspetsialist looduskasutuse osakond Meeli Kesküla 5345 4246 [email protected] 3 (3)  Hiiumaa vald Teie 23.09.2022 nr 8-3/337 Kõrgessaare Osavalla Valitsus [email protected] Meie 27.09.2022 nr 6-3/22/16082-2 Jundo maaüksuse detailplaneering Edastasite 23.09.2022 kirjaga nr 8-3/337 Maa-ametile arvamuse andmiseks Jundo maaüksuse detailplaneeringu. Planeering algatati Hiiumaa Vallavolikogu 17.02.2022 otsusega nr 37 ning sellega kavandatakse Jundo kinnisasjale (katastritunnus 39201:001:0312) maksimaalselt kuni 200 m² ehitisealuse pindalaga elamu koos abihoonetega. Planeeringuala piirneb lõunast Putkaste metskond 63 kinnisasjaga (katastritunnus 39201:001:0337) ja loodest Ristna ilmajaam kinnisasjaga (katastritunnus 20501:001:0174). Vastavalt riigi kinnisvararegistrile (https://riigivara.fin.ee/kvr/vara/kinnisvarad) on Ristna ilmajaam kinnisasja riigivara valitseja Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Keskkonnaagentuur ning Putkaste metskond 63 kinnisasja riigivara valitseja Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. Nimetatud kinnisasjade osas annab seisukoha vastav volitatud asutus. Planeeringualas ega sellega piirnevalt ei ole riigi omandis olevaid kinnisasju, mille riigivara valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Maa-amet ega maareformi seaduse § 31 lõikes 2 sätestatud maad. Ala ei asu maardlal ning selles ei ole riiklikku geodeetilisse võrku, riiklikku tihendusvõrku, riiklikku kõrgusvõrku ja gravimeetrilisse võrku kuuluvaid geodeetilisi märke, mille osas on töö korraldajaks Maa-amet. Tulenevalt eelnevast puuduvad Maa-ametil märkused planeeringu lahendusele. Palume teavitada Maa-ametit detailplaneeringu kehtestamisest ning edastada kehtestatud planeeringu dokumendid vastavalt 16.01.2017 kirjaga nr 6-3/17/973 kohalikele omavalitsustele edastatud juhendile. Juhime tähelepanu, et koos maakatastripidajale esitatavate kehtestatud planeeringu dokumentidega tuleb kõigi pärast 01.11.2020 kehtestatud detailplaneeringute puhul esitada planeeringuga kehtestatud andmed ka kihtide kaupa. Kihid peavad vastama riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusega nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ kehtestatud nõuetele. Planeeringu jooniste digitaalsete kihtide koostamise ja vormistamise juhendiga on võimalik tutvuda aadressil https://planeerimine.ee/kihtide- vormistamise-juhend/.“ Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Kivimaa maatoimingute osakonna planeeringute ja ehitusprojektide büroo juhataja Kadri Tani 5697 1416 [email protected] Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 / [email protected] / www.maaamet.ee Registrikood 70003098  Hiiumaa vald Kõrgessaare Osavalla Teie 30.08.2022 nr 8-3/314-2 Valitsus Meie 22.09.2022 nr 15-3/6836-2 [email protected] Arvamus ning täiendavate koostöötegijate ja kaastavate määramine Jundo kinnistu detailplaneeringule Hiiumaa valla Kõrgessaare Osavalla Valitsus esitas 30.08.2022 Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 85 lõike 1 alusel arvamuse andmiseks 17.01.2003 kehtestatud Kõrgessaare valla üldplaneeringut ja 12.11.2010 kehtestatud üldplaneeringu teemaplaneeringut „Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine” muutva Jundo kinnistu detailplaneeringu. Detailplaneering on algatatud Hiiumaa Vallavolikogu 17.06.2021 otsusega nr 61. Nimetatud otsusega jättis Hiiumaa Vallavolikogu algatamata keskkonnamõju strateegilise hindamise, kuna eelhinnangu kohaselt detailplaneeringu elluviimisel eeldatavalt oluline negatiivne keskkonnamõju puudub. Samal seisukohal on Keskkonnaamet 17.01.2022 kirjas nr 6 2/21/2378 2 4. Planeeringuala, suurusega 0,76 ha, on maatulundusmaa sihtotstarbega hoonestamata Jundo (39201:001:0312) kinnistu, kõlvikuliselt koosseisult mets, rohumaa ja muu maa. Juurdepääs planeeringualale on Kalana- Metsavahi (3920045) avaliku kasutusega kohalikult teelt. Detailplaneeringu eesmärk on määrata moodustatavale krundile ehitusõigus ja hoonestusalad kuni 8 m kõrgusele elamule ja kahele abihoonele ehitisealuse pinnaga kokku 200 m2. Samuti määrata tehnovõrkude paiknemine, liikluskorraldus, arhitektuurinõuded, servituutide ja kitsenduste vajadus, haljastuse ja heakorra põhimõtted. Planeeringualal on III kaitsekategooria taimeliikide esinemise tõenäosus. Ala paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas, kus reostusohtlikkuse tase on kõrge. Keskkonnaamet on andnud oma arvamused detailplaneeringule 05.01.2021 kirjaga nr 7-13/20/21419-2 ja 08.06.2022 kirjaga nr 6 2/22/4211-3. Üldplaneeringu teemaplaneeringu kohaselt asub planeeringuala piirkonnas, kuhu maakasutuse juhtotstarvet ei ole määratud ja kus on lubatud metsa- või põllumajandusmaa sihtotstarbega maaüksused või elamumaa hajaasustuse viisil. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta üldplaneeringut vähendades ranna ehituskeeluvööndi ulatust.1 1 01.04.2007 jõustunud looduskaitseseaduse (LKS) § 35 lõike 4 kohaselt koosneb korduva üleujutusega veekogude ranna ehituskeeluvöönd üleujutatavast alast ja LKS § 38 lõikes 1 määratud ehituskeeluvööndist, mis meresaartel on 200 m. LKS § 35 lõige 31 sätestab, et korduva üleujutusega ala piir mererannal määratakse üldplaneeringuga. Kõrgessaare valla üldplaneeringuga on määratud korduva üleujutusega ala piiriks Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Lähtudes esitatud planeeringumaterjalidest, märgime järgmist: 1. Planeeringuala paikneb Hiiu maakonnaplaneeringus 2030+ rohelise võrgustiku koridoris. Rohelise võrgustikuna määratletud aladel võib maakonnaplaneeringu kohaselt arendada majandustegevust, kui see ei ole vastuolus kehtivate seaduste, kaitse-eeskirjade või planeeringutega ning kui see ei ohusta rohelise võrgustiku toimimist. Palume detailplaneeringu koostamisel järgida rohelise võrgustiku põhimõtteid ja kasutustingimusi. 2. PlanS § 3 lõike 2 kohaselt koosneb planeering planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Haldusmenetluse seaduse § 55 lõike 1 kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav. 2.1.Seletuskirjas ja krundi ehitusõigust kirjeldavas tabelis põhijoonisel on määratud ehitusõigus kolmele hoonele, sh elamule ja kahele abihoonele, kuid põhijoonisel on kujutatud elamu ja üks abihoone. Palume seletuskiri ja joonised omavahel kooskõlla viia. 2.2. Juhime tähelepanu, et üheselt arusaadav ei ole seletuskirjas toodud lause: praeguses seisus ei ole kõrghaljastust hoonestusalal üsna palju (lk 6). Palume detailplaneeringus toodud lause mõtet täpsustada. 3. PlanS § 135 lõike 4 kohaselt kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest ruumilise ettekujutuse saamiseks esitatakse avalikul väljapanekul detailplaneeringu lisana vähemalt üks planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon. Palume illustratsioon planeeringumaterjalidele lisada. Soovitame selle lisada enne avalikku väljapanekut ehk juba detailplaneeringu esitamisel kooskõlastamiseks ja arvamuste andmiseks. 4. Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneeringuga on määratud minimaalseks elamukrundi suuruseks 2 ha, kui see ei asu tiheasustusalal, teemaplaneeringuga määratud elamumaal või elamuehituse reservmaal. Käesolevas detailplaneeringus on kavandatud 0,76 ha suurune elamukrunt. Üldplaneeringu teemaplaneeringu kohaselt tuleb sellisel juhul väiksemad krundid või maaüksused liita või siis koostada üldplaneeringut muutev detailplaneering. PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut, seejuures peab kohalik omavalitsus kaaluma, kas üldplaneeringu muutmine on vajalik ja põhjendatud. PlanS § 142 lõige 7 sätestab, et kui detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut, peab kuuluma detailplaneeringu koosseisu üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa muudatuste ettepanek. Palume detailplaneeringus igakülgselt põhjendada nii ranna ehituskeeluvööndi vähendamise kui ka üldplaneeringu teemaplaneeringuga määratud elamukrundi suurusest väiksema krundi kavandamise vajadust. Kohalik omavalitsus on kinnitanud, et Jundo kinnistu detailplaneeringu koostamisel tehakse koostööd ja detailplaneering kooskõlastatakse Päästeametiga. Detailplaneeringu koostamisse on kaasatud Keskkonnaamet, Rahandusministeerium, Elektrilevi OÜ, Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) ning Valve, Vaino ja Jaanimetsa kinnistute valdajad. põhikaardi rannajoon. 2 Võttes aluseks PlanS § 142 lõike 4 ja arvestades Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruses nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ sätestatut ning lähtudes riigihalduse ministri 11.11.2021 käskkirja nr 153 antud volitusest, ei pea Rahandusministeerium vajalikuks määrata täiendavalt asutusi ja isikuid, kellega Jundo kinnistu detailplaneeringu koostamisel tuleb teha koostööd ja planeering ka kooskõlastada. Lisaks eelpool nimetatutele tuleb detailplaneeringu koostamisse kaasata Maa-amet ja Keskkonnaministeerium (piirinaabri Ristna Ilmajaam kinnistu omanik on Eesti Vabariik). Palume kohalikul omavalitsusel tagada, et detailplaneeringu koostamisse oleksid kaasatud kõik isikud, kelle õigusi võib planeeritava tegevuse elluviimine puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud planeerigu koostamisel. Juhime tähelepanu, et detailplaneeringu koostamise vältel avalikustatakse see koos olulisemate lisade, eelkõige uuringute, kooskõlastuste, arvamuste ja muu ajakohase teabega kohaliku omavalitsuse veebilehel. Vastavalt PlanS § 3 lõikele 4 kuuluvad lisad planeeringu koosseisu. Lisad sisaldavad teavet planeeringu algatamise taotluse, planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute ja koostöö, samuti planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajadusel nende järjekorra kohta ning muud planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat teavet. Palume eeltoodust planeeringu koostamisel lähtuda ja hoida Rahandusministeeriumi kursis detailplaneeringu koostamisega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Lisaadressaadid: Hiiumaa Vallavalitsus Urve Pill 715 5809 [email protected] 3  TÖÖ NR: 261-2021D ASUKOHT: HIIU MAAKOND, HIIUMAA VALD, KALANA KÜLA, JUNDO MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING HUVITATUD ISIK: JESPER PARVE DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE KORRALDAJA: Hiiumaa valla Kõrgessaare Osavalla Valitsus PROJEKTEERIJA: EHITUSPROJEKT OÜ JUHATAJA: Heidi C. Õunap ARHITEKT: Vilja Alumets VAST.SPETS: Kaia Reinsalu 2023 TALLINN Ehitusprojekt OÜ telefon 5518761 Reg. nr. 11307776 Pärnu mnt 388 /Salve 2a Swedbank SEB Pank 11612 Tallinn EE162200221033405011 EE601010220062038013 [email protected] www.esprojekt.ee EEP000943   MTR reg.nr. EEP000943 OBJEKT: PR.NR: nr 261-2021D reg.nr.11307776 HIIU MAAKOND, HIIUMAA VALD, KALANA KÜLA, JUNDO MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING KUUP: 09.04.2022 PROJ.JUHT H.C.ÕUNAP JOONIS: EHITUSPROJEKT VAST. SPETS. K.REINSALU SITUATSIOONISKEEM 1:5000 ARHITEKT V.ALUMETS TELLIJA: Pärnu mnt 388/Salve 2A AS-01 Tallinn 11612 HUVITAUD ISIK: JESPER PARVE tel 5518761  TINGMÄRGID PLANEERITAV ALA PLANEERITAV HOONESTUSALA MTR reg.nr. EEP000943 OBJEKT: PR.NR: nr 261-2021D reg.nr.11307776 HIIU MAAKOND, HIIUMAA VALD, KALANA KÜLA, JUNDO MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING KUUP: 09.06.2022 PROJ.JUHT H.C.ÕUNAP JOONIS: EHITUSPROJEKT VAST. SPETS. K.REINSALU ÜLDPLANEERINGU MUUDATUSE ETTEPANK 1:1000 ARHITEKT V.ALUMETS TELLIJA: Pärnu mnt 388/Salve 2A AS-04 Tallinn 11612 HUVITAUD ISIK: JESPER PARVE tel 5518761  Hiiumaa Kalana küla Jundo maaüksuse detailplaneering töö nr. 261-2021D KÖITE KOOSSEIS 1. SELETUSKIRI 1.1 Seletuskirja üldosa 1.2 Lähtesituatsioon 1.3 Üldplaneeringuga määratud ehituskeeluvööndi muutmine 1.4 Planeeringu üldlahendus ja avalik ruum 1.5 Planeeringu järgsete kruntide sihtotstarbed 1.6 Olulisemad arhitektuurinõuded 1.7 Planeeringuala tehnilised näitajad 1.8 Puittaimede haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted 1.9 Tehnovõrkude lahendus 1.10 Tehnovõrkude koridorid 1.11 Tulekaitse abinõud 1.12 Keskkonnakaitsenõuded 1.13 Piirkonna liikluskorraldus ja teede hooldus 1.14 Piirkonna turvalisus 1.15 Planeeringu realiseerimine 2. JOONISED 2.1 Asukoha skeem M 1 : 5000 2.2 Tugiplaan M 1 : 500 2.3 Põhiplaan M 1 : 500 2.4 Üldplaneeringu muudatuse ettepaneku plaan M 1 : 10 000 3. LISAD 3.1 Hiiumaa Vallavolikogu otsus 17. 02. 2022. a. nr. 37 „Jundo maaüksuse detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Kõrgessaare osavallas.“ Lisa 1 „Lähteseisukohad Kalana küla Jundo maaüksuse detailplaneeringu koostamiseks.“ Lisa 2 „Eelhinnang Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Kalana külas asuva Jundo maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta.“ 3.2 Seletuskiri Hiiumaa Vallavolikogu otsuse „Jundo maaüksuse detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ juurde. 3.3 „Kehtiva Luguse kinnistu detailplaneeringu põhijoonise väljavõte.“ 3.4 Keskkonnaameti kiri 05.01.2021 nr 7-13/20/21419-2 „Vastus infopäringule ehituskeeluvööndi kohta Jundo kinnistul.“ 1  Hiiumaa Kalana küla Jundo maaüksuse detailplaneering töö nr. 261-2021D 1. SELETUSKIRI 1.1 SELETUSKIRJA ÜLDOSA 1.1.1 Detailplaneeringu planeeringuala asukoht ja suurus Planeeringualana mõistetakse Hiiumaa vallas Kalana külas asuvat Jundo maaüksust, katastritunnusega 39201:001:0312, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 7629 m² ja registriosa nr. 454933. 1.1.2 Detailplaneeringu eesmärgid Planeeringu eesmärgiks on üldplaneeringu muutmine ranna ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemisel, krundile ehitusõiguse ja hoonestusala määramine koos olulisemate arhitektuurinõuete, vajalike tehnovõrkude planeerimisega, liikluskorralduse lahendamisega ning vajalike servituutide ja kitsenduste ulatuse seadmisega. Kehtiva detailplaneeringu alal kehtib Luguse kinnistu detailplaneering, millega ehituskeeluvööndit ei vähendatud. Ehitusõigus anti Vaino ja Virve kinnistule. Jundo, Valve ja Heli kinnistud on selle planeeringu järgi looduslikud haljasmaad. Valve ja Heli kinnistutele on uued planeeringud tehtud ja ehituskeeluvöönd vähendatud, Jundo kinnistul uut planeeringut tehtud ei ole. Uue detailplaneeringuga on vajalik taotleda ranna ehituskeeluvööndi vähendamist 130 m kaugusele kehtivast Läänemere ranna veepiirist. 1.2 LÄHTESITUATSIOON 1.2.1 Lähtematerjali loetelu: 1. Planeerimisseadus (Riigikogu seadus, redaktsiooni jõustumine 13. Jaanuar 2022. a.). 2. Ehitusseadustik (Riigikogu seadus, redaktsiooni jõustumine 01. aprill 2022. a.). 3. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus (Riigikogu seadus, redaktsiooni jõustumine 01. jaanuar 2021. a.). 4. Looduskaitseseadus (Riigikogu seadus, redaktsiooni jõustumine 01. juuli 2021. a.). 5. Tuleohutuse seadus (Riigikogu seadus, redaktsiooni jõustumine 01.04.2021. a.). 5. Veeseadus (Riigikogu seadus, redaktsiooni jõustumine 01. oktoober 2021. a.). 7. Hiiu maakonnaplaneering 2030+ (Riigihalduse ministri käskkiri 20. märts 2018. a. nr. 1.1- 4/65). 8. Kõrgessaare valla üldplaneering (kehtestatud Kõrgessaare Vallavolikogu 17. jaanuar 2003. a. määrusega nr. 5). 9. Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneering „Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine“ (kehtestatud Kõrgessaare Vallavolikogu 12. november 2010. a. määrusega nr. 9). 10. Hiiumaa Vallavolikogu otsus 17. 02. 2022. a. nr. 37 „Jundo maaüksuse detailplaneeringu koostamise algatamine“ 11. Seletuskiri Hiiumaa Vallavolikogu otsuse „Jundo maaüksuse detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ juurde. 12. Lisa 1 „Lähteseisukohad Kalana külas asuva Jundo maaüksuse detailplaneeringu koostamiseks.“ 13. „Eelhinnang Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Kalana külas asuva Jundo maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta.“ 14. Keskkonnaameti kiri 05.01.2021 nr 7-13/20/21419-2 „Vastus infopäringule ehituskeeluvööndi kohta Jundo kinnistula.“ 15. Geodeesia24 OÜ poolt 26. 10.03.2022. a. koostatud "Jundo" maa-ala plaan tehnovõrkudega M 1 : 500, töö nr. 6055-22. 16. Teised kehtivad õigusaktid ja normdokumendid. 1.2.2 Olemasoleva ruumi kirjeldus Jundo maaüksus asub Kalana külas. Planeeringualale on juurdepääs rajatava mahasõiduga Kalana- Metsavahi teelt. Maaüksus piirneb läänest Valve maaüksusega (tunnus 39201:001:0313, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 7609 m²), põhjast Jaanimetsa maaüksusega (tunnus 20501:001:0175, sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maa 100%, pindala 15152 m²), idast Vaino maaüksusega (tunnus 39201:001:0314, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 2  Hiiumaa Kalana küla Jundo maaüksuse detailplaneering töö nr. 261-2021D 7616 m²) ja lõunast Putkaste metskond 63 maaüksusega (tunnus 39201:001:0337, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 51.66 ha.). Otsest piiri Läänemerega Jundo maaüksusel ei ole. Maa-ameti andmetel on Jundo maaüksuse kõlvikuline koosseis detailplaneeringu algatamisel: looduslik rohumaa 347 m², metsamaa 7135 m² ja muu maa 147 m². Planeeringuala on hoonestamata. Planeeringualal on läbi viidud arheoloogiline eeluuring märts-aprill 2023, kuna ajalooliste kaartide põhjal võib ajaloomälestise Kalana kabeli ase (nr A27439) ulatuda planeeringualale. Käesoleval ajal on kabel lammutatud, kuid pärimuse põhjal on selle juures olnud kalmistu ja suure tõenäosusega on maapinnas säilinud kunagised hauad. Väljavõte maa-ameti kaardist: Maa- ameti kitsenduste kaardi järgi asub Jundo maaüksus valdavalt ranna- ja kalda ehituskeeluvööndis ning piiranguvööndis ja osaliselt Valve maaüksuse puurkaevu (tunnus PRK0023525) veehaarde sanitaarkaitseala. Maaüksusel leiduvad III kategooria kaitsealused liigid aas- karukell (Pulsatilla pratensis) ja tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens). Planeeringualal ei asu kaitse- ega hoiualal, samuti ei kuulu Natura 2000 võrgustiku aladele. Planeeringuala paikneb Hiiu maakonnaplaneeringus 2030+ rohelise võrgustiku koridoris. Rohelise võrgustikuna määratletud aladel võib maakonnaplaneeringu kohaselt arendada majandustegevust, kui see ei ole vastuolus kehtivate seaduste, kaitse-eeskirjade või planeeringutega ning kui see ei ohusta rohelise võrgustiku toimimist. Jundo maaüksus asub Kõrgessaare valla üldplaneeringu ja selle Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneering „Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine“ alal. Vastavalt üldplaneeringule asub planeeritav maaüksus määramata juhtotstarbega alal, kus on lubatud metsa- või põllumajandusmaa sihtotstarbega maaüksused või elamumaa hajaasustus viisil. Detailplaneeringuga ei kavandata planeerimisseaduse § 124 lg 5 ja 6 nimetatud tegevusi, seega puudub vajadus keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks. Hiiumaa Vallavolikogu otsus 17. juuni 2021. a. nr. 261 Lisa 2 „Eelhinnang Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Kalana külas asuva Jundo kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta“ võimaldab järeldada, et 3  Hiiumaa Kalana küla Jundo maaüksuse detailplaneering töö nr. 261-2021D keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik. Kui detailplaneering koostatakse arvestades keskkonna- ja õigusaktide nõudeid, ei kaasne detailplaneeringu ellurakendamisega tõenäoliselt olulist negatiivset keskkonnamõju. 1.2.3 Kehtivad piirangud ja kitsendused planeeringualal 1.2.3.1 Kehtivad piirangud: - Ranna piiranguvöönd (laius Läänemere rannal 200 m Eesti põhikaardile kantud veekogu veepiirist); - Ranna ehituskeeluvöönd (laius Eesti põhikaardile kantud veekogu veepiirist 100 m ja 150 m); - Ranna veekaitsevöönd (ulatus Eesti põhikaardile kantud veekogu veepiirist Läänemerel 20 m); - Valve maaüksuse puurkaevu nr. PRK0013779 veehaarde 50 m sanitaarkaitseala; 1.2.3.2 Krundi kasutusõiguse kitsendused: 1. Ehitiste ja mahuliste rajatiste lahenduse ja kujunduse projekteerimisel tuleb lähtuda Ehitusseadustikust, projekteerimisnormidest, tuleohutusnõuetest. 1.3 ÜLDPLANEERINGUGA MÄÄRATUD EHITUSKEELUVÖÖNDI MUUTMINE Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on lähtutud Kõrgessaare valla üldplaneeringust (ENTEC AS töö nr. 306) ja Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneeringust „Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine“ (AS Pöyry Entec töö nr. 859/08), kus planeeringuala maa-alale juhtfunktsiooni ei ole määratud. Käesoleva detailplaneeringuga muudetakse maa- ala sihtotstarve 100% elamumaaks ja antakse krundile ehitusõigus elamu ja abihoonete ehitamiseks. Jundo maaüksuse detailplaneering on üldplaneeringut muutev ehituskeeluvööndi vähendamise osas. Krundi suuruse osas see üldplaneeringut ei muuda, kuna elamule ehitusõiguse andmine üldplaneeringus lubatust väiksemale krundile või maaüksusele on võimalik, kui lubatust väiksemad krundid on moodustatud varem kehtestatud detailplaneeringute alusel. Jundo maaüksus on moodustatud vastavalt 05.012.2003 kehtestatud Kõrgessaare valla Kalana küla Heli kinnistu detailplaneeringule,teemaplaneering on kehtestatud Kõrgessaare Vallavolikogu 12. november 2010. a. määrusega nr. 9. Planeeringuala jääb osaliselt ranna piirangu ja ehituskeeluvööndisse. Koostatava detailplaneeringuga muudetakse kehtivat üldplaneeringut, vähendades ranna ehituskeeluvööndit. Detailplaneeringuga taotletakse ranna ehituskeeluvööndi vähendamist 130 m-ni Läänemere veepiirist. Looduskaitseseaduse § 38 lg 3 kohaselt on ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Looduskaitseseaduse § 38 lg 4 on nimetatud erandid, millele ehituskeeld ei laiene ning § 38 lg 5 need ehitised, millele ehituskeeld ei laiene, juhul kui need on kavandatud kehtestatud detailplaneeringuga või üldplaneeringuga. Looduskaitseseaduse § 40 alusel on võimalik erandkorras ehituskeeluvööndit suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Käesoleva detailplaneeringuga on tehtud ettepanek muuta Kõrgessaare valla üldplaneeringut muutes osaliselt ehituskeeluvööndi piiri planeeritud maaüksusel vastavalt põhiplaani joonisele. Ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemisel on võetud arvesse järgmisi asjaolusid hoone paiknemise kohta ranna ehituskeeluvööndis: Looduskaitseseaduse § 34. Ranna kaitse eesmärk on rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Ehituskeelvööndi vähendamise taotlemisel on võetud arvesse, et: - Ehituskeeluvööndi vähendamine ei mõjuta eeldatavalt Läänemerd ega selle kallast, kuna hoonestusala ja mere vahele jääb ca 120 m laiune ala, mis ei mõjuta ranna kaitseks seatud eesmärkide täitmist. 4  Hiiumaa Kalana küla Jundo maaüksuse detailplaneering töö nr. 261-2021D - Ranna kaitse eesmärk on looduskoosluste säilitamine. Ehituskeeluvööndi vähendamist taotletatav ala ei asu kaitse- ega hoiualal, samuti ei kuulu Natura 2000 võrgustiku aladele. Kavandatav tegevus ei ohusta looduskoosluste säilimist, kuna hoonestusala hõlmab väga väikest osa krundist ja hoonestusala ning mere vahele jääb ca 120 m laiune ala - Ranna kaitse eesmärk on inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine. Planeeringuala tarbevesi saadakse rajatavast puurkaevust. Planeeritavate hoonete kanaliseerimine lahendatakse reo- ja heitvete juhtimisega lekkekindlasse kogumismahutisse, kus krundi omanik peab korraldama selle veo kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas määratud purgimissõlme. - Ranna kaitse eesmärk on ranna eripära arvestava asustuse suunamine. Koostatud detailplaneering on ranna eripära arvestav. Ranna -ala on ette nähtud säilima puutumatuna ning eemal ehitustegevusest. Detailplaneeringu lahendus on lähtunud piirkonna ajalooliste hoonete paiknemisest. Ajalooline hoonestus jääb ranna ehituskeeluvööndisse, ca 115 m kaugusele mere rannast. Jundo maaüksuse detailplaneeringu lähteseisukohtade kohaselt tuleb hoonestusala määramisel arvestada keskkonnaalaste kitsendustega ja planeerida hoonestusala võimalikult suures osas olemasoleva Kalana-Metsavahi tee lähistele. Naaberkinnistute õuemaad ulatuvad teest kuni 65 m kauguseni. - Ranna kaitse eesmärk on kaldal asuval kallasrajal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Detailplaneeringuga ei nähta ette tegevusi või ehitisi, mis võiksid takistada kallasrajal vaba liikumist või kallasrajale juurdepääsu ning planeering arvestab vajadusega tagada vaba liikumine kallasrajal. Looduskaitseseaduse § 40 lg 1. Ranna ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb lähtuda kalda kaitse eesmärkidest ja lähtuda taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt taimestikust Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda taimestikust. Planeeritav maa-ala on sisemaa poolses osas kaetud enamuses kõrghaljastusega. Ehituskeeluvööndi vähendamine ei oma taimestikule märkimisväärset negatiivset mõju. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt reljeefist Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda reljeefist. Planeeringuala on valdavalt tasase reljeefiga. Maapinna kõrgus on vahemikus 4,39 – 9,01 m. Planeeritav maa-ala on suhteliselt lauge tõusuga sisemaa suunas. Hoonestusalast ca 35 – 40 m mersuunas, hakkab maapind langema. Planeeritud krundi hoonestusala paigutamisel on arvestatud maapinna reljeefiga, mis jääb maaüksuse kõrgemasse ossa. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt reljeefist ei oma negatiivset mõju, sest planeeritava õuemaa maapind on merest oluliselt kõrgemal ning võimaldab efektiivselt kasutada rannaäärset maa-ala ilma selle reljeefi muutmata. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt olemasolevast teede- ja tehnovõrgust Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda olemasolevast teede- ja tehnovõrgust. Ehituskeeluvööndi vähendamist taotletava alale on tagatud juurdepääs piki olemasolevat juurdepääsuteed kuni hoonestusalani. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt väljakujunenud asustusest Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda väljakujunenud asustusest. Planeeringuala paikneb üldplaneeringu järgsel detailplaneeringu kohustusega hajaasustusalal, kuhu juhtfunktsiooni pole määratud. Kalana küla on tänaseks suhteliselt tihedalt asustatud küla, lähimad hoonestatud maaüksused asuvad ca 60 m kaugusel lääne suunal ja ca 80 m kaugusel ida suunal. Suur osa Kalana küla hoonestatud maaüksustest on koondunud ajalooliselt mõlemale poole 5  Hiiumaa Kalana küla Jundo maaüksuse detailplaneering töö nr. 261-2021D kohalikke maanteede äärde. Lähim hoonestatud maaüksus on Valve maaüksus, mille hoonestus asub ca 60 m kaugusel planeeritavast hoonestusalast ning nende vahele jääb looduslik kõrghaljastus. Sealne hoonestus jääb merest ca 120 m kaugusele. Planeeritud hoonestusala jääb suhteliselt sarnasele kaugusele merest, nagu piirkonna ajaloolised ja praegused eluhooned. 1.4 PLANEERINGU ÜLDLAHENDUS JA AVALIK RUUM Planeeringu eesmärgiks on määrata Jundo maaüksusele ehitusõigus ja hoonestusala. Plaanil kujutatud ruumilahendus ja tehnovõrkude lahendus on tinglik ning täpsustatakse ehitusprojektidega. Hoonestusala määramisel on arvesatud Jundo maaüksusel jääva Kalana kabeli arheoloogilise eeluuringuga märts-aprill 2023. Arhitektuurse ruumimõju kujundamisel on eesmärgiks hoonestuse orgaaniline sulatamine loodusesse - suhteliselt madal, kerge, ratsionaalne, looduslikku keskkonda ja piirkonna hooneid arvestav arhitektuurikäsitlus. Hoonestuse projekteerimisel silmas pidada head ehitustava. Hoone välisviimistluseks on eelistatud krohv, kivi, puit (palk ja värvitud laud) ja muud traditsioonilised looduslähedased materjalid. Elamumaa hoonete kompleks on lubatud kavandada maksimaalselt kuni 200 m² ehitisealuse pindalaga vastavalt põhiplaanile. Planeeritud üksikelamu maksimaalne lubatud kõrgus on kuni 8,0 m. Kavandatud krunti või selle hoonestusala võib piirata piirkonda sobiva aiaga. Piirete rajamisel eelistada traditsioonilisi materjale, kohalikke ehitusviise ja tavasid. Samuti säilitatakse planeeritaval maa-alal olemasolevad üksikud puud hoonestatud ala ümber. Sõiduautode parkimine on lubatud oma krundil. Maaüksusele on planeeritud paigaldada oma prügikonteiner, mis tuleb paigutada planeeritud juurdepääsutee juurde. Olmejäätmete vedu toimub valla territooriumil organiseeritult vastavalt kehtivale jäätmehoolduseeskirjale. Maaüksuse omanikul on kohustuslik ühineda Hiiumaa vallas korraldatud jäätmeveoga. Vastavalt jäätmehoolduseeskirjale tuleb jäätmevedajaga sõlmida jäätmeveo leping, mille abil tagatakse koordineeritud jäätmevedu. 1.5 PLANEERINGU JÄRGSETE KRUNTIDE SIHTOTSTARBED Detailplaeeringuga maaüksust ei jagata, maatulundusmaa muudetakse elamumaaks. Elamule ehitusõiguse andmine lubatust väiksemale krundile või maaüksusele on võimalik, kuna lubatust väiksemad krundid on moodustatud varem kehtestatud detailplaneeringute alusel. 1.6 OLULISEMAD ARHITEKTUURINÕUDED Detailplaneeringu põhiplaanil on esitatud hoonete võimalikud asukohad planeeritud hoonestusalas, see tähendab et planeeritud hoonet võib ehitada ainult põhiplaanil näidatud hoonestusala sees vastavalt krundi ehitusõigusele. Väljaspool hoonestusala on keelatud nii uute hoonete kui ka rajatiste ehitamine, sh ajutiste ehitiste, ehitusteatist või ehitusluba mittenõudvate ehitiste ehitamine. Erandid kehtivad ainult piirdeaedadele, maakaabelliinile ja kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja –rajatisele. Hoonete täpne kuju ja suurus määratakse arhitektuurse ehitusprojektidega. Põhiplaanil toodud uute hoonete paigutus on illustreeriva eesmärgiga ning ei märgi hoonete lõplikku asukohta. Täna ei ole teada täpsemalt uue hoonestuse arhitektuurne lahendus, sellepärast on määratud hoonestuse projekteerimiseks suurem hoonestusala, et tagada vabam arhitektuurne loomingulisus ning uute hoonete paigutamise võimalus olemasolevate ja säilitavate puude vahele. Arhitektuurne lahendus peab arvestama hoonestusalal olemasolevate puudega. Detailplaneeringuga määratud hoonete lubatud suurim suletud brutopind on kõikide hoonete kõigi lubatud korruste suletud brutopindade summa. Samuti on määratud kõikide hoonete 1. korruse lubatud suurim suletud brutopindade summa. 1.6.1 Planeeritud Jundo maaüksuse ehitusõigused: Maksimaalne lubatud hoonete arv krundil - 3 (1 üksikelamu ja 2 abihoonet) Lubatud suurim ehitisealune pind - 200 m² 6  Hiiumaa Kalana küla Jundo maaüksuse detailplaneering töö nr. 261-2021D Lubatud suurim suletud brutopind - 300 m² sh. suurim 1. korruste suletud brutopind - 200 m² Ehitiste lubatud suurim kõrgus (kõrgus maapinnast) - 8,0 m (üksikelamu ja abihoone) Hoonete lubatud suurim korruselisus - 2 / 2 Katused: kalded - 35° - 45° põhihoone põhimahul (kõrvalpinnal lubada lamekatus näiteks katuseterrassi rajamiseks) 20⁰- 45⁰ abihoonel materjalid - katusekivi, rullmaterjal, värviline eterniit, värvitud plekk, roog tüüp - pult- ja viilkatus Välisseinad - puit, kivi, klaas, krohv Nähtav sokliosa - kivi, betoon, krohv Piirdeaiad - kivi-, puitaed 1.7 PLANEERINGUALA TEHNILISED NÄITAJAD 1. Planeeringuala suurus - 7629 m² 2. Planeeritava maaüksuse suurus - 7629 m² 3. Ehitisealune pind kokku - 200 m² 4. Planeeritud maaüksusi - 1 5. Planeeritud krunte - 1 1.8 PUITTAIMEDE HALJASTUSE JA HEAKORRASTUSE PÕHIMÕTTED Planeeritaval maa-alal kasvab puittaimestik tihedalt ehk tegemist on metsaga. Domineerivaks puuliigiks on okaspuud. Planeeritud krundil peab väljaspool hoonestusala ja juurdepääsuteed säilitama olemasoleva kõrg- ja madalhaljastuse. Hoonestusalal on soovitav näitada koostatavas ehitusprojektis säilivad ja raiutavad üksikpuud. Säilitama peab võimalikult palju ka looduslikku alustaimestikku. Hoonestusalal säilivatel puudel võib peenikesi kuivi oksi (d <5 cm) laasida, kuid jämedad kuivanud ja kõverad oksad pigem kaunistavad vanemaid puid. Võimalusel tuleks puude ümbrus võsast puhastada, kuna sellisel juhul pääseb puude võimsus ja dekoratiivsus paremini esile. Hoonestusalal tuleb puid säilitada võimalikult palju, likvideerida võib neid juhul, kui jäävad planeeritavate hoonete ette, samuti kui hoonet teenindavate kommunikatsioonide kavandamisel alternatiivseid võimalusi ei ole (näiteks kanalisatsioonisüsteemi ja maakütte rajamisel). Ehituse käigus kindlasti jälgida, et kaevetööde teostamisel arvestataks säilitatavate puude juurte ulatusega, et neid mitte vigastada. Säilitada ei tohiks puid, millel tehakse kaevetöid võra all, kuna sellisel juhul kahjustatakse suure tõenäosusega puu juuri ning puu võib muutuda tormitundlikuks ja ohtlikuks nii ühepoolsete juurte läbikaevamise tõttu kui ka mädanike tõttu. Seega proovida säilitada, aga kui jäme juur (>10 cm) saab viga, siis pigem maha võtta. Hetkel ei ole kõrghaljastust hoonestusalal väga palju, kuid kui tekib vajadus rajatavate hoonete ümber uut haljastust rajada, siis tasuks selleks kasutada neid liike, mis alal või piirkonnas juba praegu kasvavad. Hoonete lähedusse ei tohiks kavandada puid, mille liigiomane kasvukõrgus on väga suur. 1.9 TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS 1.9.1 Veevarustus ja kanalisatsioon Planeeritavate hoonete varustamine tarbeveega on lahendatud krundile rajatava puurkaevpumpla baasil, mille ümber hoida 10 m ulatuses hooldeala. „Veeseaduse“ § 148 lõike 2 alusel põhjaveehaarde ümber ei moodustata sanitaarkaitseala juhul, kui võetakse vett joogiveeks kasutamise või joogivee tootmise eesmärgil alla 10 m³ ööpäevas või tootmisvett. Sellise põhjaveehaarde ümber moodustatakse „Veeseaduse“ § 154 kohane hooldusala, kus on põhjavee saastumise vältimiseks keelatud tegevus, mis võib ohustada põhjaveekihi vee omadusi. Krundi veetorustiku soovituslik paigaldussügavus on vähemalt 1,2 m maapinnast. Veevarustuse projekteerimisel lähtuda: - Riigikogu 30. jaanuar 2019. a. seadusest „Veeseadus“. 7  Hiiumaa Kalana küla Jundo maaüksuse detailplaneering töö nr. 261-2021D - Keskkonnaministri 31. juuli 2019. a. määrusest nr. 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“. 1.9.2 Reoveekanalisatsioon „Hiiumaa geoloogiline digitaalkaardistamine” andmetel asub planeeringuala nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas. Keskkonnaministri 08. november 2019. a. määrus nr. 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1“ § 8 lõike 1 punkt 4 sätestab, kui heitvee juhtimine kaugel asuvasse veekogusse või veejuhtmesse või kraavi Veeseaduse § 3 lõike 4 punkti 2 tähenduses ei ole majanduslikult põhjendatud ning põhjavee seisundi halvenemise ohtu ei ole, võib heitvett hajutatult pinnasesse immutada järgmistes kogustes, arvestades Veeseaduse § 124 lõigetes 3, 4 ja 6 sätestatud erisusi: kuni 5 m³ ööpäevas nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pärast reovee mehaanilist puhastamist juhul, kui puhastatakse ainult olmereovett, mis ei sisalda vesikäimlast pärit reovett. Heit- ja sademevee pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal või hooldusalal ja lähemal kui 50 m sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist ning lähemal kui 50 m veehaardest, millel puudub sanitaarkaitseala või hooldusala, või joogivee tarbeks kasutatavast salvkaevust. Jundo krundi hoonestuse kanalisatsioonivarustus lahendada reo- ja heitvete kogumisega lekkekindlasse kogumismahutisse, kus krundi omanik peab korraldama selle veo kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas määratud purgimissõlme. Jundo kinnistu suurusest tulenevalt ei ole Jundo kinnistul kanalisatsioonisüsteemina võimalik kasutada muid lahendusi kui kinnine kogumismahuti. Juhul, kui Valve kinnistu puurkaevust on veevõtt alla 10 m3 ööpäevas, saab kinnistu omanik esitada taotluse Keskkonnaagentuurile sanitaarkaitseala hooldusalaks muutmiseks ning sellisel juhul on Jundo kinnistule võimalik kavandada ka imbväljakut sisaldavat kanalisatsioonisüsteemi. Jundo kinnistu asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal, kus immutamine on lubatud üksnes pärast heitvee bioloogilist puhastamist. Kui toimub Valve kinnistul oleva puurkaevu sanitaarkaitseala muutmine hooldusalaks, on Jundo kinnistule võimalik imbväljakut kavandada ainult sellisel juhul, kui selle perspektiivne asukoht on märgitud planeeringu joonisele (tulenevalt Jundo kinnistu puurkaevu asukohast ja veeseaduse nõuetest jääks imbväljak ranna ehituskeeluvööndisse, kuhu see tuleb planeeringuga kavandada). Perspektiivne imbväljaku asukoht on näidatud põhijoonisle. Hoonete projektide koostamisel esitatakse iga rajatava hoone heitvete kogumise ja puhastamise lahendus. Kanalisatsioonivarustuse projekteerimisel lähtuda: - Riigikogu 30. jaanuar 2019. a. seadusest „Veeseadus“. - Keskkonnaministri 31. juuli 2019. a. määrusest nr. 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“. 1.9.3 Soojusvarustus Planeeritud hoonete küte lahendatakse lokaalsena hoonete projekteerimise käigus, kas elektri- või tahkeküttena (sinna alla kuulub ka soojuspump, solaar- ja maaküte), lähtuvalt energiatõhususest ja omaniku vajadustest. Kütteallikana võib kasutada ka kõiki muid kaasaegseid energiatõhusatel tehnoloogiatel baseeruvaid ja keskkonda oluliselt mittesaastavaid kütteliike. Lahenduste väljatöötamisel on soovitav eelistada energiatõhusaid või kombineeritud lahendusi (sh. välisõhu eelsoojendamine, lahenduste kombineerimine passiivküttega jms.). Maakütte (kinnise soojussüsteemi) puuraugu asukoht täpsustakse projekteerimise staadiumis, mis tuleb vastavalt Keskkonnaministri 09. juuli 2015. a. määrusele nr. 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja 8  Hiiumaa Kalana küla Jundo maaüksuse detailplaneering töö nr. 261-2021D kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“, kooskõlastada enne puuraugu ehitusprojekti koostamist kohaliku omavalitsusega, esitades selleks määruse kohase taotluse. Hoonete küttesüsteemi valikul juhinduda küttesüsteemi energiatõhususest. Hoonete projekteerimisel lähtuda Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembril 2018. a. kehtima hakanud määrusest nr. 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ redaktsioonist. 1.9.4 Elektrivarustus Elektrivarustus on lahendatud vastavalt Elektrilevi OÜ Tehnilised tingimused 395398 Jundo kinnistu võrguühendus on lahendatud olemasoleva 0,4kV maakaabelliini baasil. Olemasoleva liitumiskilbi 56409LK (liitumiskilp asub Heli ja Valve kinnistu piiril) kõrvale projekteeritakse ja ehitatakse jaotuskilp. Uuest jaotuskilbist nähakse ette uuele objektile välja eraldi fiidri 0,4 kV maakaabelliin. Objekti elektrivarustuseks on planeeritud kinnistu piirile 0,4 kV liitumiskilp. Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav. Krundisisesed võrgud alates liitumiskilbist lahendatakse koos hoonete elektrivarustuse projektidega. Elektrilevi OÜ tehnorajatistele on maakasutusõigus tagatud tehnovõrguservituudi vajadusega alana. Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Detailplaneeringuga on määratud ka väljaspool planeeringuala kulgeva kaablite trasside tehnovõrguservituudi vajadusega alad. Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus. 1.9.5 Sidevarustus Planeergualal või selle lähialal sidevõrgu liinirajatised puuduvad. Planeerimislahendus sidevõrgu liinirajatistega liitumist ette ei näe. Kaasaegsemate sideteenuste tarbimine võimaldatakse mobiilsete seadmetega. Kui piirkonda tekib võimalus sidevõrguga liitumiseks, on alternatiivse lahendusena lubatud sidevõrguga liitumise projekteerimiseks tellida täiendavad tehnilised tingimused tööjooniste koostamiseks ja tööprojekt tuleb kooskõlastada piirkonnas opereeriva side ettevõtjaga. Täiendavad krundisisesed võrgud alates liitumispunktist lahendatakse koos planeeritud hoone projektiga. 1.9.6 Sajuveed ja vertikaalplaneerimine Planeeritud krundi hoonete ümbrus ja planeeritud parkimiskohad projekteeritakse hoonestuse ehitusprojekti koosseisus või eraldi projektidega. Täpsemad kõrgusmärgid antakse koostatavate projektjoonistega. Planeeritud krundi sajuveed juhitakse osaliselt katetele kallete andmisega hoonest eemale krundi haljasalale. Vertikaalplaneerimisega mullatööd on ette nähtud vahetult hoone ümbruses ning juurdepääsutee ja parkimis-ala ulatuses. Kasvupinnas eemaldada teede alt täies mahus asendades selle kruusa ja dreenliivaga. Vertikaalplaneerimine ja sajuvete ärajuhtimine lahendatakse täpsemalt edasise projekteerimise käigus. 1.10 TEHNOVÕRKUDE KORIDORID Projekteerimisel tuleb lähtuda kehtivatest normidest. Hoone ja rajatiste tehnovarustus tuleb lahendada vastavuses võrkude valdajate poolt väljastatud tehniliste tingimustega. 0,4 kV maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. 9  Hiiumaa Kalana küla Jundo maaüksuse detailplaneering töö nr. 261-2021D Tehnovõrkude tähistatud koridorid märgivad kommunikatsioonide asukohti, mille osas kehtivad kinnisasjade omanikele „Asjaõigusseaduse“ § 158 sätted. 1.11 TULEKAITSE ABINÕUD Tuleohutusnõuete juures tuleb planeeringuala uute hoonete projekteerimise käigus lähtuda Siseministri 30 märts 2017. a. määrusest nr. 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” 01. märts 2021. a. kehtima hakanud redaktsioonist. Hooned planeeringualal on ühe- ja kahekorruselised ja kõrgusega kuni 8,0 m. Planeeritud hoonestus kuulub tulepüsivuse seisukohalt klassi TP3 ning ehitiste kasutamise liigitus tuleohutusest tulenevalt onüksikelamutel I kasutusviis. Kuja arvestamisel võib ühe maaüksuse piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist. Kui selliste hoonete kogupindala on TP3-klassi hoonete puhul suurem kui 400 m² ning TP2- ja TP1-klassi hoonete puhul suurem kui 800 ruutmeetrit, siis peab tule levikut takistama ehituslike abinõudega. Vastavalt Eesti standardi EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” on kahe hoone vaheline minimaalne kuja 8 m, v.a. juhul kui tule leviku piiramine on tagatud ehituslike või muude abinõudega või hoonetekompleksi osad on samast tuleohutusklassist, hoonete arv ja korruste pindala on väiksemad hoonetekompleksile kohalduvatest arvväärtustest ja neid saab lugeda tuletõkkesektsiooni nõuetele vastavalt üheks hooneks. Planeeritud hoonestusalani tuletõrjevahenditega juurdepääsuks kasutada alates 12141 üldplaneeringujärgset kohalikku maanteed. Planeeringualale on juurdepääs rajatava mahasõiduga Kalana- Metsavahi teelt. Juurdepääsutee rajamisel/rekonstrueerimisel tuleb järgida päästetehnika mõõtmete ja juurdepääsuvajadustega: tee kandevõime paakauto registrimassile 26000 kg, pöörderaadius vähemalt 18,5 m ja tee laius vähemalt 3,5 m. Tulekustutusvee saamiseks on vajalik rajada tuletõrjeveemahuti 30m³, kuna olemasolev veevõtukoht Kalana sadamas on ca 550 m kaugusel. Vastavalt Siseministri 18. veebruar 2021. a. määrusest nr. 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord” kehtivast redaktsioonile peab veevõtukoht paiknema ehitise sissepääsust ja tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 meetri kaugusel. Esimese kasutusviisiga hoone veevõtukoha kaugust ehitisest võib suurendada kuni 400 meetrini, kui voolikuliini veevõtukohast hooneni saab vedada sirgjooneliselt. Hoonetes tuleb ette näha vett mittevajavad esmased kustutusvahendid. Hoone projektis täpsustatakse vastavalt hoonele veevõtukoha kaugus ja muud vajalikud tuletõrje välis- ja siseveevarustuse tingimused ja lahendused. Uute hoonete projekteerimisel kuulub projekt enne ehituse algust läbivaatamisele ja heakskiitmisele Päästeameti Lääne päästekeskusega. 1.12 KESKKONNAKAITSENÕUDED Maaüksus ei paikne kaitse- ja hoiualal, püsielupaigas ega kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis, samuti puuduvad muinsuskaitsealused objektid ning kultuurimälestised. Looduskaitseseaduse § 14 lõike 1 järgi ei või kaitsealal ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta muuta maaüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet, koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid, kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut, anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks, anda projekteerimistingimusi, anda ehitusluba, rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba või nõusolekut väikeehitise ehitamiseks ega jahiulukeid lisasööta. Maa-ameti kitsenduste kaardi järgi jääb planeeringuala osaliselt Läänemere ranna ehituskeeluvööndisse. Looduskaitseseaduse § 38 lg 3 kohaselt on ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Looduskaitseseaduse § 38 lg 4 on nimetatud erandid, millele ehituskeeld ei laiene ning § 38 lg 5 need ehitised, millele ehituskeeld ei laiene, juhul kui need on kavandatud kehtestatud detailplaneeringuga või üldplaneeringuga. 10  Hiiumaa Kalana küla Jundo maaüksuse detailplaneering töö nr. 261-2021D Looduskaitseseaduse § 40 alusel on võimalik erandkorras ehituskeeluvööndit suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Käesoleva detailplaneeringuga kavandatakse hoonestusala ranna ehituskeeluvööndisse. Ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda Keskkonnaameti nõusolekul. Hoone ehitamisega ja tehnovõrkude trasside rajamisel hävinenud haljastus tuleb võimalusel taastada. Haljastuse taastamistööde täpsem kirjeldus lahendada projekteerimistööde käigus. Samuti asub planeeringuala osaliselt Läänemere ranna piiranguvööndis. Looduskaitseseaduse § 37 lg 1 p 1 kohaselt on ranna piiranguvööndi laius Läänemere rannal 200 meetrit. Ranna ja kalda piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk on vee ja pinnase kaitsmine ja puhketingimuste säilitamine. Kalda piiranguvööndis ei tohi lageraielangi pindala olla suurem kui 2 ha, välja arvatud maaparandussüsteemi eesvoolu veekaitsevööndis maaparandushoiutööde tegemisel. Ranna ja kalda piiranguvööndis valik- ja turberaie tegemisel tuleb arvestada Looduskaitseseaduse lisas sätestatud tingimustega. Veekogu kalda erosiooni ja hajuheite vältimiseks on Läänemere rannal veekaitsevöönd. Veeseaduse § 118 lg 2 p 2 kohaselt on veekaitsevööndi ulatus veekaitsevööndi arvestamise lähtejoonest Läänemerel 20 meetrit. Tegevused veekaitsevööndis on sätestatud Veeseaduse § 118-123. Uute hoonete ehitamisel järgida piirkonnas väljakujunenud hoonestuslaadi. Ehitustegevuse perioodil ja selle järgselt ei tohi planeeringuala keskkonnatingimused oluliselt halveneda. Looduskoosluste säilitamine tuleb tagada koos ehitustegevusega. Maastikulise ilu säilitamine (säästlik uuendamine) ja piiratud ning suunatud tegevus annab maale uue piirkonna elutegevuseks vajaliku väärtuse. Hoone ehitamisega ja tehnovõrkude trasside rajamisel hävinenud haljastus tuleb taastada. Haljastuse taastamistööde täpsem kirjeldus lahendada projekteerimistööde käigus. Tehnovõrkude trasside rajamisel hävinenud haljastus tuleb taastada. Haljastuse taastamistööd lahendada projekteerimistööde käigus. Teelt tuleva liiklusmüra summutamiseks tuleb hoone piirdekonstruktsioonid projekteerida keskmisest tasemest mürapidavamad ja vastavalt vajadusele näha ette müra summutavad aknaraamid ja klaaspaketid. Aluseks tuleb võtta Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembril 2018. a. määrus nr. 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ ning Sotsiaalministri 04. märtsi 2002. a määrus nr. 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“. Planeeringuga ei kavandata ehitist või tegevust, mis võib kaasa tuua müra normtaseme ületamise, sellepärast ei ole vajadust käesoleva planeeringu koostamise käigus koostada mürahinnangut (Keskkonnaministri määrus 03. oktoober 2016.a. nr. 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“). Jäätmete sorteeritud kogumine krundil peab toimuma vastavalt Jäätmeseaduses toodud nõuetele. Ehitustegevusel tekivad jäätmed hoonete ja rajatiste ehitamisel (ehitusmaterjalid, nende pakendid, teisaldatav pinnas). Ehitustegevuse käigus tekkivad suuremõõtmelised ja muud ehitusjäätmed tuleb üle anda litsentseeritud käitlejale - võimalusel suunata taaskasutusse. Ehitus- ja lammutusjäätmed purustada ning sorteerida. Eraldi tuleb koguda asfalditükid, puit, must ja värviline metall, mineraalsed jäätmed (kivid, betoon, tellised jms.) ning anda üle taaskasutamiseks jäätmeluba omavale juriidilisele isikule. Vajadusel on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda jäätmete üleandmist tõendavate dokumentide esitamist. Planeeringuga kavandatav tegevus ei suurenda siiski märkimisväärselt jäätmeteket. Jäätmekäitlus tuleb korraldada vastavalt jäätmeseadusele ning kehtivale valla jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmete käitlemist kohapeal ei kavandata ja jäätmetekke mõju avaldub jäätmete lõppkäitleja juures. 1.13 PIIRKONNA LIIKLUSKORRALDUS JA TEEDE HOOLDUS 11  Hiiumaa Kalana küla Jundo maaüksuse detailplaneering töö nr. 261-2021D Liikluse korraldamise eesmärk planeeringualal on tagada häireteta, sujuv, võimalikult kiire, ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus. Planeeringualale on juurdepääs rajatava mahasõiduga Kalana- Metsavahi teelt. Parkimine lahendatakse planeeritaval alal krundi siseselt. Parkimiskohtade kontrollarvutus on teostatud vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad” esitatud normi alusel. Täpsem parkimiskohtade arv ja - lahendus täpsustatakse hooneprojekti või eraldi teeprojekti koosseisus. Arendaja peab arvestama liiklusmüra, vibratsiooni, õhusaaste ning muude võimalike mõjude võimaliku normaliseerimise vajaduse ja kohustusega. Planeeringu koostamisest huvitatud isik peab vajadusel võtma kasutusele meetmed „Rahvatervise seaduse” alusel kehtestatud Sotsiaalministri 04. märts 2002. a. määruses nr. 42 esitatud normmürataseme tagamiseks. Planeeritava krundi liikluskorraldus ja juurdepääsutee on näidatud detailplaneeringu Põhijoonisel. Krundi siseste teede projekteerimine ning väljaehitamine on huvitatud isiku kohustus. Juurdepääs tagatakse sõiduautoga liiklusele ja piiratud ulatuses rasketehnikale (kruntide teenindamiseks vajalik tehnika). Planeeritud krundi krundisisesed katendid valitakse vastavalt omaniku(-e) soovile või haljastusprojektide lahendustele. Tee kattekihtide valik lahendatakse hoone ehitusprojektiga või eraldi tee-ehitusprojektiga, mis koostatud teede projekteerimise tegevusluba omava isiku poolt. Juurdepääsuteed rajada kandevõimega 26 tonni (päästetehnika ja prügiautod), pöörderaadius 18,5 m ja tee laius 3,5 m. Postkast rajatakse vastavalt posti teenusettevõtte (näiteks Eesti Post AS) juhistele. 1.14 PIIRKONNA TURVALISUS Eestis on koostatud kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste kohane standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine, 29. november 2002. a. Antud standard puudutab probleeme ja annab soovitusi linnalisele keskkonnale kui ka maapiirkondadele. Läbi planeeringu on võimalik tuua välja mõned probleemid ja anda soovitused edaspidiseks projekteerimiseks ning turvalisuse tõstmiseks. Vajalik on ka valla ja elanike enda huvi ja initsiatiiv. Turvalisem keskkond on materiaalsele ja sotsiaalsele keskkonnale suunatud ohutus- ja julgeolekupoliitika tulemus. Planeeringu koostamisel on arvestatud erinevaid kuritegevuse riske vähendavaid meetmeid. Olulisteks elementideks on peetud, et: - planeeringualal ja hoonel oleks konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed, - hoone ja rajatised oleks pimedal ajal valgustatud (näiteks hämarduslülitiga liikumisele reageeriv valgustus), - ehitamisel kasutataks kvaliteetseid ja vastupidavaid ehitusmaterjale, - vajadusel oleks ehitusperioodil hoone ja ehitusmaterjalide ladustamisplats ajutiste piiretega piiratud, - hoone ümbrus ja kogu maaüksuse territoorium oleks haljastatud ja korrastatud, - hoone oleks varustatud tulekahju- ja valvesignalisatsiooniga. 1.15 PLANEERINGU REALISEERIMINE Planeeringu elluviimise kavas ette nähtud tegevuste järjekorda on lubatud muuta juhul kui see on võimalik, mõistlik ning kõikide kavandatud tegevustega seotud osapooltega kooskõlastatud. Üldjuhul toimub kogu tegevus huvitatud isiku initsiatiivil ja finantseerimisel, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Huvitatud osapoolena mõeldakse üldjuhul planeeringualal paikneva maaüksuse omanikku. 1.15.1 Detailplaneeringus kavandatud tööde järjekord: 1. Maaüksusele seada maaüksust läbivale juurdepääsuteele reaalservituut teed kasutava maaüksuse kasuks. 2. Maaüksusele seada maaüksust läbivatele tehnovõrkudele servituudid ja tehnovõrkude koridorid tehnovõrkude valdajate kasuks. 12  Hiiumaa Kalana küla Jundo maaüksuse detailplaneering töö nr. 261-2021D 3. Maaüksuse hoonestuse ehitusprojekti/ehitusprojektide koostamine (sh. juurdepääsuteede ja tehnovõrkude parameetrite, töömahtude ja asukohtade täpne lahendamine) ja kooskõlastamine; 4. Rajatiste ehitamiseks vajalike kooskõlastuste ja lubade/teatiste taotlemine; 5. Vajalike kommunikatsioonide ja teede rajamine (projekt, ehitusluba/-teatis, kasutusluba/-teatis), sealhulgas arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist; 6. Hoonete püstitamiseks ehituslubade/-teatiste taotlemine kohalikult omavalitsuselt; 7. Hoonestuse püstitamine; 8. Ehitiste kasutamist lubavate lubade/teatiste taotlemine kohalikult omavalitsuselt; 9. Haljastustööd lahendatakse projekteerimistööde ja ehitustööde käigus. Koostas: Vilja Alumets 13  TINGMÄRGID PLANEERITAV ALA KINNISOMANDI PIIRID OLEMASOLEV TEE TEEKAITSEVÖÖND OLEMASOLEV HOONE DP-GA KEHTESTATUD HOONESTUSALA OL.OLEV 0.4kV LIITUMISKAPP OL.OLEV PUU ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE KOHALIK MAANTEE Märkused: 1. Koordinaadid riiklikus L-Est'97, kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Katastriüksuste piirid saadud Maa-ametist seisuga 10.03.2022 Geodeesia24 OÜ Objekt: JUNDO MTR reg.nr. EEP000943 OBJEKT: Litsentsid: 751 MA, EEG000265 PR.NR: nr 261-2021D reg.nr.11307776 Geodeesia 24 Reg nr: 12135099 Pärnu mnt 139e, 11317 Tallinn [email protected] Aadress: Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Kalana küla, Jundo HIIU MAAKOND, HIIUMAA VALD, KALANA KÜLA, JUNDO MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING KUUP: 09.04.2022 Töö: TOPO-GEODEETILINE UURING PROJ.JUHT H.C.ÕUNAP JOONIS: Vastutav geodeet: Karel Truu Joonise nimetus: Mõõtkava EHITUSPROJEKT VAST. SPETS. K.REINSALU TUGIPLAAN 1:500 Mõõdistas: Piia-Kristiina Miller MAA-ALA PLAAN TEHNOVÕRKUDEGA 1:500 ARHITEKT V.ALUMETS TELLIJA: Töö nr: Staadium: Kuupäev: Leht: Pärnu mnt 388/Salve 2A AS-02 Tallinn 11612 HUVITAUD ISIK: JESPER PARVE 6055-22 GEODEESIA 10.03.2022 1 tel 5518761  KRUNTIDE EHITUSÕIGUS SIHTOTSTARBE KOHTADE ARV ELAMU+ABIH. ARV KRUNDIL TULEÜSIVUS- POS KRUNDI KRUNDI HOONETE KRUNDI SUURIM SUURIM MAA MAA HOONETE OSAKAAL % (norm/plan) PARKIMIS- ELAMU/ HOONETE NR SUURUS m² HOONES- SUURIM TÄIS- ELAMU/ SIHTOTSTARVE SIHTOTSTARVE SUURIM SUURIM TUSALA LUBATUD EHITUSE % ABIHOONE ABIHOONE (detailplaneeringu (katastriüksuse LUBATUD KRUNDI KLASS ÕUES SUURUS m² EHITISALUNE KORRUSE- KÕRGUS liikide kaupa) liikide kaupa) SULETUD min. PIND m² LISUS (m) BRUTOPIND m² 1 7629 2133 200 3 2 8/8 1+2 EE E EE100 300 TP3 2/2 PIIRANGUD: PLANEERITUD TULETÕRJEVEEMAHUTI 30m³ TTVM 20,0 53, 0 R=10m 65,0 4,0 7629 m² 74 ,0 0 60, 1 100% EE 8m 200 1+2 P2 2 1,0 7 ,0 16 13 TINGMÄRGID PLANEERITAV ALA KINNISOMANDI PIIRID OLEMASOLEV TEE TEEKAITSEVÖÖND OLEMASOLEV HOONE DP-GA KEHTESTATUD HOONESTUSALA OL.OLEV 0.4kV LIITUMISKAPP OL.OLEV PUU ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE KOHALIK MAANTEE PLANEERITAV JUURDEPÄÄSUTEE PLANEERITAV HOONESTUSALA/ RANNA EHITUSKEELUVÖÖNDI MUUTMISETTEPANEK PLANEERITAV ELAMU PLANEERITAV ABIHOONE PLAN. KRUNDILE JUURDEPÄÄS 1. PLANEERITAV ELEKTRI JAOTUSKILP 2. 3. PLANEERITAV 2. ARVESTIGA ELEKTRI LIITUMISKILP 4. PLANEERITAV 0,4kV MAAKAABEL 6. 7. 8. 5. R=10m PLANEERITAV PUURKAEV PLANEERITAV KANALISATSIOONITORUSTIK 1. Krundi pindala JA REOVETE KOGUMISMAHUTI 2. Positsiooni number PERSP. SEPTIK KOOS IMBVÄLJAKUGA 3. Krundi sihtotstarve MTR reg.nr. EEP000943 reg.nr.11307776 OBJEKT: PR.NR: nr 261-2021D HIIU MAAKOND, HIIUMAA VALD, KALANA KÜLA, 4. Hoone kõrgus KUUP: 29.052023 JUNDO MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING 5. Hoone korruste arv PROJ.JUHT H.C.ÕUNAP JOONIS: 6. Hoonetealune pind 1:500 EHITUSPROJEKT PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDEGA 7. Hoonete arv krundil (põhi- ja abihooned) VAST. SPETS. K.REINSALU 8. Parkimiskohtade arv õues ARHITEKT V.ALUMETS TELLIJA: Pärnu mnt 388/Salve 2A AS-03 Tallinn 11612 HUVITAUD ISIK: JESPER PARVE tel 5518761  Hiiumaa vald Teie: 08.12.2022 nr 8-3/396 Kõrgessaare Osavalla Valitsus. Meie: 12.01.2023 nr 5.1-17.5/1958-1 [email protected] Seisukoht Kalana küla Jundo maaüksuse detailplaneeringule. Küsisite Muinsuskaitseameti seisukohta Jundo maaüksuse detailplaneeringu kohta Hiiumaa vallas Kalana külas Jundo kinnistul (9201:001:0312). Kalana küla Jundo kinnistule ulatub Kultuurimälestiste registris arvel olev ajaloomälestis Kalana kabel ase reg-nr A27439 (vt Lisa 2). Lisa 2. Arvel olev ajaloomälestis Kalana kabeli ase reg-nr A27439. Kalana kabeli aseme näol on tegu kunagine rannakabeliga Hiiumaal Kõpu poolsaarel Kalanas. Legendi järgi olevat selle millalgi 18. saj oma pääsemise eest ehitanud meremehed, kes pärast mitme kuist sihitut triivimist lõpuks Kalanas randusid. Nad ehitanud kabeli tammepuust, mis oli nende laevas lastiks. Pärimuse põhjal asunud kabeli juures ka kalmistu, mis tähendab, et suure tõenäosusega on maapinnas säilinud kunagised hauad. Tõenäoliselt püsis Kalana kabel 1945. aastani, mil nõukogude piirivalvurid selle lammutasid ja endale mere äärde paadikuuriks püstitasid. Kabeli asukohana võib olemasolevate ajalooliste kaartide põhjal oletada Jundo kinnistut (vt Lisad 3–4). Pikk 2 / 10123 Tallinn / + 372 640 3050 / [email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee Registrikood 70000958 Lisa 3. Kabeli asukoht (osutatud punase noolega) kaardil „Karte den Laendereien den zum privaten Gute Dago- Hohenholm gehörigen Dorfschaften Suurepse, Hirmuste, Kaleste, Kalana und des Gesindes Ristna sowie von den Hofs Waldstücken : Ristna-mets, Kaleste- u. Penduste-nöm“ (koost 1881-1883). (EAA.3724.4.606 leht 2). Lisa 4. Kabeli eeldatav asukoht (osutatud punase noolega) tänapäevasel Maa-ameti geoportaali reljeefkaardil (sinise joonega tähistatud omaaegsed kinnistute vahelised liikumisteed). Joonis E. Heinloo. Muinsuskaitseamet nõustub detailplaneeringu lahendusega, kuid eelnevast tulenevalt tuleb planeerimise faasis Jundo kinnistul läbi viia arheoloogiline eeluuring. Selle tulemusena saab hinnata, kas ja millises ulatuses on planeeringu alal arheoloogiline kultuurkiht säilinud. Eeluuringu tulemuste alusel saab hinnata edasiste uuringute vajadust, mahtu, metoodikat ja 2 (3) maksumust ning seda, kuhu oleks mõistlik rajatavad hooned planeerida, et kahju muistisele oleks minimaalne. Arvestades, et infot arheoloogiliste leidude kohta Jundo kinnistul seni ei ole ning eeluuringud on väikesemahulised, viib arheoloogilise eeluuringu läbi Muinsuskaitseamet. Uuringud toimuvad esimesel võimalusel. Kaevetöödel aladel, kus eeluuringu tulemustel leidub või võib leiduda arheoloogiline kultuurkiht, tuleb tagada arheoloogiline uuring (meetodiks kaevetööde arheoloogiline jälgimine, in situ arheoloogilise kultuurkihi hävimise ohu korral arheoloogilised kaevamised). Kaeve- ja pinnasetöödel tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega ka aladel, kus eeluuringute järgi kultuurkihti ei tuvastatud. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. Katrin Koit Hiiumaa nõunik Leigri väljak 5, 92401 Hiiumaa Tel 52 48 184 [email protected] 3 (3)  HARJU MAAKOND RAASIKU VALD IGAVERE KÜLA LEPATRIINU KATASTRIÜKSUSE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING jrk. nr. kooskõlastav kooskõlastuse kooskõlastuse täielik ärakiri kooskõlastuse projekteerija märkused organisatsioon/ nr.ja kuupäev originaali kooskõlastaja planeeritaval alal asukoht tingimuste täitmise paikneva vara kohta omanik 1 JUNDO KÜ Digidockonteiner Jesper Parve 28.04.2022 2 VIRVE KÜ Digidockonteiner HL Hagberg 29.04.2022 3 ELEKTRILEVI Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. Digidockonteiner Tingimused lisatud projektile. Allkirjastatud Enn Truuts 02.05.2022 digitaalselt. 4 PÄÄSTEAMET 2789- 2022- 2 Digidockonteiner Galina Kiivit 6.9.22 5 KESKKONNAAMET nr 6-2/22/4211-5 Digidockonteiner Kadri Hänni 09.09.2022 6 MAA-AMET nr 6-3/22/16082-2 Digidockonteiner Kristi Kivimaa 27.09.2022 7 RAHANDUSMINISTEERIUM nr 15-3/6836-2 Digidockonteiner Kaia Sarnet 22.09.2022 8 MUINSUKAITSEAMET 12.1.23 Digidockonteiner Katrin Koit nr 5.1-17.5/1958-1 Kooskõlastuste originaalid asuvad kaustas MÄRKUS: nr.1 KOOSTAS: V.ALUMETS 31.052023a.  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Teabevaldaja: Muinsuskaitseamet Märge tehtud: 08.06.2023 Juurdepääsupiirang kehtib kuni: 08.06.2098 Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 12 Lp Jesper Parve [email protected] Meie 08.06.2023, kiri nr 1.1-7/1092 Jundo kinnistu detailplaneeringust Muinsuskaitseamet arutas Jundo kinnistu detailplaneeringut 04.01.2023 toimunud arheoloogiakomisjonis, kus Muinsuskaitseamet leidis, et kuna Kalana küla Jundo kinnistule ulatub Kultuurimälestiste registris arvel olev potentsiaalne mälestis Kalana kabeli ase reg-nr A27439 ning selle täpne asukoht ja piirid ei ole teada, tuleb planeerimise faasis Jundo kinnistul läbi viia arheoloogiline eeluuring, mille tulemusena saab hinnata, kas ja millises ulatuses on planeeringu alal arheoloogiline kultuurkiht säilinud. Eeluuringu tulemuste alusel saab hinnata edasiste uuringute vajadust, mahtu, metoodikat ja maksumust ning seda, kuhu oleks mõistlik rajatavad hooned planeerida, et kahju muistisele oleks minimaalne. Kuna eeluuringute maht oli väike ning kabeli ase ei ole riikliku kaitse all, teostas uuringud Muinsuskaitseamet. Uuringud toimusid 5. aprillil 2023 ning selgus, et kabeli koht oli tuvastatav ning arheoloogiliste uuringutega tuvastatud kabelikoht sobis kaardimaterjali põhjal tuvastatud kabeli tõenäolisima asukohaga. Kinnitust leidis ka kabeli ümber olnud surnuaia olemasolu (vt lisa 1, joonis 1). 1. Kabeli ja seda ümbritseva kalmistu ala Jundo kinnistul. Pikk 2 / 10123 Tallinn / + 372 640 3050 / [email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee Registrikood 70000958 Kalana kabeli ase reg-nr A27439 ei ole hetkel riikliku kaitse all, vaid Kultuurimälestiste registris arvel olevate muististe nimekirjas. See tähendab, et paigale ei kehti riikliku kaitse all olevatele kultuurimälestistele kehtivad toetusvõimalused ja kitsendused, mistõttu on kirjas toodud nõuded tungivalt soovituslikud ning aitavad paika säilitada ilma riikliku kaitse kehtestamiseta. Kui kalmistu või kabeli aseme säilimine satub kas ehitus- või muude kaeve- ja pinnasetööde tõttu ohtu, kehtestab Muinsuskaitseamet Kalana kabeli aseme reg-nr A27439 alale ajutise kaitse ning alustab paiga riikliku kaitse alla võtmise menetlust. Ajutise kaitse all olevale muistisele kehtivad samad võimalused ja piirangud nagu riikliku kaitse all olevatele kultuurimälestistele. Eelnevast tulenevalt on soovituslik Jundo kinnistu detailplaneeringut muuta nii, et kabeli ja seda ümbritsenud kalmistu alale ei planeerita uusi rajatisi ega teostata muid kaeve- ja pinnasetöid. Kui ehitamist Kalana kabeli ja seda ümbritseva kalmistu alale ei ole võimalik vältida, käsitleb Muinsuskaitseamet seda kalmistu ja kabeli aseme ohtu sattumisena, võtab ala ajutise kaitse alla ning pinnase- või kaevetöödel tuleb tagada arheoloogiline uuring (meetodiks arheoloogiline jälgimine, vajadusel arheoloogilised väljakaevamised). Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia vastava pädevusega isik või ettevõtja (MuKS §-d 46-47, § 68 lg 2 p 3 §-d 69-70). Joonisel 1 kujutatud kabeli ja selle kalmistu alast väljaspool ei ole ehitus-, kaeve- ja pinnasetöödel arheoloogiline uuring vajalik, kuid sellegipoolest tuleb arvestada, et on suurem võimalus sattuda arheoloogilisele kultuurkihile või leidudele. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. Lugupidamisega, Anu Lillak Arheoloogianõunik Muinsuskaitseamet Rüütli 21, 51006 Tartu Tel 58591736 E-post [email protected] 2 (2)  Arheoloogilised eeluuringud Kalana kabeli asukohas Hiiumaal Anu Lillak Tartu 2023 Eellugu Muinsuskaitseametile saadeti 2022. aasta detsembris Jundo kinnistu (39201:001:0312) detailplaneering. Jundo kinnistul asub Kalana kabeli ase, mis ei ole seni riikliku kaitse alla jõudnud, kuid on Muinsuskaitseameti andmebaasis arvel (a27439). Jundo kinnistu detailplaneeringu järgi oli hoonestusala kinnistul planeeritud kabeli oletatava ala vahetusse lähedusse. Selleks, et kontrollida, kus täpselt kabel asus ning kas ja millises ulatuses on kabelikoha ümber kalmistu, teostas Muinsuskaitseamet arveloleva kabeli (a27429) alal ja ümbruses väikesemahulised arheoloogilised eeluuringud. Kalana kabel oli väike puust ehitis, mille rajamise ajaks peetakse 17. sajandi lõppu või 18. sajandi algust. Samas, juba Paul Johanseni rekonstrueeritud 1565. aasta kaart Hiiumaa ja hiiurootslaste asualadest kujutab Fischerorti e Kalana kabeli kohta. Kabeli lammutasid nõukogude piirivalvurid 1945. aastal. (Saard 2004, 43–56) Kalana kabeli kohta on rahvajuttudest teada, et seal olevat olnud mitu kabelit. Esimene neist ehitati seetõttu, et laev jäi merehädasse ning pääsemise korral lubasid meremehed maale pääsemise kohale kabeli ehitada ning lubadus täidetigi Kalanas. Kabel oli Kalana külale toonud palju kalaõnne, kabelis oli hõbedane kalakuju. (Saard 2004, 43–56) Johan Haha kirjelduse1 järgi oli vana kabeli aseme piirides kolm nimetut hauaküngast. Kabeli idapoolses seinas oli väike aken. Ühel pool akent oli kast raamatutega ja teisel pool teadmata otstarbega riiulike. Välitööd Välitööde aega lükati korduvalt edasi, et anda maapinnale võimalus sulada ning teha töid kevadistes tingimustes. Viimasel hetkel otsustas ilm ümber ning 5.aprillil 2023 toimunud välitööde tingimused olid lumised, kuid välitööpäeva ümber planeerida ei olnud enam võimalik. Välitööd teostasid Muinsuskaitseametist arheoloogianõunikud Anu Lillak, Eero Heinloo, Silja Möllits, kartograaf Emma Lauk ja Hiiumaa nõunik Katrin Koit. Leidude otsimisel aitas detektorist Illar Salusoo. Leiunimekirja koostas Anu Lillak, müntide määrangud vaatas üle, täpsustas ja täiendas oluliselt Mauri Kiudsoo. Leitud inimluud transporditakse tagasi Kalanasse ning maetakse kabeli lähedusse kalmistu alale, ülejäänud leiud säilitatakse Hiiumaa Muuseumis (HKM _ 6664:1–20). Kokku kaevati alale 6 prooviauku (joonis 1), eesmärgiks oli kinnitada kabeli asukoht ning mõista, kas kabeli ümber on ka kalmistu ning millised on kalmistu piirid. Enne välitöid oli eri ajastute kaartide georefereerimisel ning reljeefikaartide analüüsimisel jõutud paika panna kabeli ja kalmistu ala tõenäolisim asukoht, mis ühtis enamjaolt arveloleva kabeli (a27429) kaardikuvaga Muinsuskaitseameti Virtuaalkontori kaardiserveris. Kabeli ümbrusest tuli mitmeid metallisignaale, pemiselt oli tegu pikkade naeltega, leidus ka üks kuul ning nõel. Naelad ilmselt pärinesid kabeli ehitusest ja kuul on seotud 20. sajandi tegevustega. Selleks, et kabeli ja kabeliaia ala täpsemalt piiritleda, tegime oletatava kabeli lähedusse, kabeliaeda ja ka sellest väljapoole kokku 6 prooviauku e šurfi. 1 Mapp 52. Hiiumaa, A-3569. 1. Prooviaukude asukohad ja kabeli ning kalmistu ala georefereeritud vana kaardi ja 2023. aasta välitööde tulemuste põhjal. Šurf 1 Eeldatavast kabeliaiast ja kalmistust veidi eemal. Šurfi mõõtmed olid 60x60 cm ning sügavus oli ca 15 cm. Maapind oli kivine ning raskesti kaevatav, kivide vahel tume kasvupinnas. Kultuurkiht ja leiud puudusid. 2. Šurf 1, vaade edelast. Šurf 2 Asus endise kabeliaia alal või läheduses, mõõtmeteks oli 30x30 cm, sügavus kuni 15 cm. Šurf sisaldas üksikuid inimluid ja pooliku kuuli. 3. Šurf 2, vaade kagu poolt. Šurf 3 Sai rajatud paika, kus tuli ohtralt mündisignaale. Maapind oli kivine ning raskesti kaevatav, kivide vahel tume kasvupinnas. Üsna varakult tuli prooviaugust ka põlenud ja põlemata inimluid, söetükikesi, (akna)klaasi. Prooviauk jäi kabeli visuaalselt ära tuntava ala serva, ei ole välistatud, et tegu oli kabeli enda alaga. Šurfi sügavus oli ca 10 cm, sest kivine pinnas sisaldas palju hapraid luukilde ja ala puhastamine oli raskendatud, eriti lumistes tingimustes. Šurfi ala suurus oli 40x90 cm. Kõik leitud mündid tulid šurfist nr 3. 4. Šurf 3, vaade kagu poolt. 5 Lähivaade šurfile 3 kagu poolt, näha ka luukilde. Šurf 4 Asus endise kabeliaia alal, mõõtmeteks oli 25x35 cm, sügavus kuni 15 cm. Šurf sisaldas üksikuid inimluid. . Maapind oli kivine, ning raskesti kaevatav, muuhulgas sattusime peale suuremale juurele, kivide vahel oli tume kasvupinnas. 6. Vaade šurfile 4 lõuna poolt. . Šurfi põhjas on pildile jäänud ka leiukotike inimluudega. Šurf 5 Eeldatavast kabeliaia ja kalmistu servas. Sisaldas üksikuid inimuid ja ühe lühema naela, mis võib olla olnud kabjanael. Maapind oli kivine, ning raskesti kaevatav, muuhulgas sattusime peale suuremale juurele, kivide vahel oli tume kasvupinnas. Šurfi mõõtmed olid 30x30 cm ning sügavus oli ca 15 cm. 7. Šurf 5, vaade ida poolt. Šurfi põhjas on pildile jäänud ka leiukotike inimluudega. Šurf 6 Eeldatavast kabeliaiast ja kalmistust veidi eemal. Šurfi mõõtmed olid 30x30 cm ning sügavus oli ca 25 cm. Maapind oli kivine ning raskesti kaevatav, kivide vahel tume kasvupinnas. Kultuurkiht ja leiud puudusid. 8. Šurf 6, vaade lõunast. Mündid Mündid leidsime metalliotsijaga šurfist 3. Johan Naha kirjelduse2 ja fotode järgi oli kabeli ühes nurgas kast raamatutega Enamik alalt leitud vermingutest sobivad Kalana kabeli teadaoleva kasutusajaga, kuid Tallinna seestling ja lübische on Mauri Kiudsoo hinnangul3 käibel olnud vaid kuni Liivimaa 1420. aasta mündreformini. 1. Venemaa, Jelizaveta Petrovna (1741–62), (...)? kopikat, 1758(?) 2. Venemaa, Aleksander I (1801–1825), 2 kopikat, 181. 3. Rootsi, Avesta, Karl XI (1660–97), 1/6 ööri, 1674 4. Venemaa, Anna Ivanovna (1730–40), denga, 1731 (vermitud Peeter I aegsest mündist – ülelöök näha). 5. Venemaa, Jelizaveta Petrovna (1741–62), denga, 1754 6. NSVL, 3 kopikat, 1940 7. Venemaa, Anna Ivanovna (1730–40), poluška, 1735 8. Venemaa, Anna Ivanovna (1730–40), poluška, 1735 9. Rootsi, Stockholm, Karl XI (1660– 97), öör, 1691 10. Venemaa, denga, 17. sajand, 17(39?) (1730–54) 11. Venemaa, Nikolai I (1825–55), ½ kopikat, 1841 12. Venemaa, Aleksander I (1801–1825), 2 kopikat, 1813 13. Rootsi, Riia, Karl XI (1660–97), killing, 1661 14. Liivimaa Ordu, Tallinn, seestling, s.d. (al. 1398?) 15. Liivimaa Ordu, Tallinn, lübische, s.d. (1395?–1420) 2 ERA.5025.2.12266 3 Kirjavahetus Mauri Kiudsooga 9. Kalana kabeli juurest leitud mündid. 10. Kalana kabeli juurest leitud mündid, teine pool. Kokkuvõte Välitöödel õnnestus tuvastada kabeli asukoht ka arheoloogiliste meetoditega ning kabeli asukoht kaardimaterjali põhjal ning looduses klappisid. Kabeliaia piirid ei olnud maastikul selged, kuid vanade plaanide ja tänapäeva kaardimaterjali põhjal oli võimalik neid looduses veidi piiritleda. Luuleidude leviku järgi on võimalik järeldada, et kabeliaed oli kasutuses kalmistuna ning proovišurfide ja vana kaardimaterjali georefereerimisel tänapäevasega õnnestus kabeliaia piirid kaardil paika panna. Üllatuslikult leidus kabeli vahetus läheduses arvukalt münte, millest enamik on uusaegsed ja sobivad kabeli teadaoleva dateeringuga, kuid oli ka kaks keskaegset münti, mis võivad viidata ka ala varasemale kasutusele. Kasutatud allikad Foto esilehel: ERM Fk 924:3 Hahk, Johan. Mapp 52. Hiiumaa, A-3569, lk 26. ERA.5025.2.12266 Saard, Riho. 2004. Kalana. Ühe küla lugu. Minevik ja tänapäev. Riho Saard, Print Best Trükikoda, Kalana. Leiunimekiri Nr Leid Kogus Kirjeldus Leiukoht 1 Raudnael 2 Üks naeltest ilma peata Kabelikünkast ida pool, kalmistu alalt 2 Raudnael 5 3 lühemat ja üks pikem Kabeli ala 3 Kuul 1 Kabeli ala 4 Nõel? 1 Veidi meenutab ka peenikest Kabeli ala puuriotsikut 5 Metallesemete 2 Üks rauast, teine raskemast metallist, Kabeli ala katked esemed tuvastamata 6 Klaas 3 Klaasikillud, kaks neist näevad välja Šurf 3 (akna?)klaasi nurkade moodi. 7 Münt 1 Venemaa, Jelizaveta Petrovna (1741– Šurf 3 62), (...)? kopikat, 1758(?) 8 Münt 1 Venemaa, Aleksander I (1801–1825), Šurf 3 2 kopikat, 181. 9 Münt 1 Rootsi, Avesta, Karl XI (1660–97), Šurf 3 1/6 ööri, 1674 10 Münt 1 Venemaa, Anna Ivanovna (1730–40), Šurf 3 denga, 1731 (vermitud Peeter I aegsest mündist – ülelöök näha). 11 Münt 1 Venemaa, Jelizaveta Petrovna (1741– Šurf 3 62), denga, 1754 12 Münt 1 NSVL, 3 kopikat, 1940 Šurf 3 13 Münt 2 Venemaa, Anna Ivanovna (1730–40), Šurf 3 poluška, 1735 14 Münt 1 Rootsi, Stockholm, Karl XI (1660– 97), Šurf 3 öör, 1691 15 Münt 1 Venemaa, denga, 17. sajand, 17(39?) Šurf 3 (1730–54) 16 Münt 1 Venemaa, Nikolai I (1825–55), ½ Šurf 3 kopikat, 1841 17 Münt 1 Venemaa, Aleksander I (1801–1825), Šurf 3 2 kopikat, 1813 18 Münt 1 Rootsi, Riia, Karl XI (1660–97), killing, Šurf 3 1661 19 Münt 1 Liivimaa Ordu, Tallinn, seestling, s.d. Šurf 3 (al. 1398?) 20 Münt 1 Liivimaa Ordu, Tallinn, lübische, s.d. Šurf 3 (1395?–1420)  HIIUMAA VALD KÕRGESSAARE OSAVALLA VALITSUS Keskkonnaagentuur [email protected] Meie: 20.03.2023 nr 8-3/84 Jundo maaüksuse detailplaneering arvamuse avaldamiseks Tulenevalt planeerimisseaduse § 133 lõikest 1 teavitame Teid võimalusest avaldada arvamust Kalana küla Jundo maaüksuse detailplaneeringu kohta. Ristna Ilmajaam kinnistu omanik on Eesti Vabariik, vastavalt riigi kinnisvararegistrile on Ristna ilmajaama kinnistu riigivara valitseja Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Keskkonnaagentuur. Hiiumaa Vallavolikogu 17.02.2022 otsusega nr 37 algatati detailplaneeringu koostamine Kalana küla Jundo (katastritunnusega 39201:001:0312) 7629 m2 suurusel maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksusel ja jäeti algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine. Planeeringu eesmärgiks on üldplaneeringu muutmine ranna ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemisel, krundile ehitusõiguse ja hoonestusala määramine koos olulisemate arhitektuurinõuete, vajalike tehnovõrkude planeerimisega, liikluskorralduse lahendamisega ning vajalike servituutide ja kitsenduste ulatuse seadmisega. Planeeringuga on lubatud kavandada elamu koos abihoonetega maksimaalselt kuni 200 m² ehitisealuse pindalaga vastavalt põhiplaanile. Planeeritud üksikelamu maksimaalne lubatud kõrgus on kuni 8,0 m. Planeerimisseaduse § 133 lõike 2 kohaselt kui arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul detailplaneeringu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist loetakse, et arvamuse andja ei soovi selle kohta arvamust avaldada, kui seadus ei sätesta teisiti. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Niels-Peter Rattiste Osavalla vanem Lisa: Jundo maaüksuse detailplaneering Maiken Lukas [email protected] __________________________________________________________________________________________ Kõpu tee 8 telefon +372 463 6071 registrikood 77000588 Kõrgessaare alevik e-post [email protected] Swedbank EE692200221068460924 92201 Hiiumaa vald SEB EE651010220267833220 Saatja: <[email protected]> Saadetud: 08.06.2023 13:24 Adressaat: <"RAM Info"> Teema: 8-3/227 Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu heakskiitmine (Jundo) Manused: Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu heakskiitmine (Jundo).asice Tere Edastan dokumendid. Lugupidamisega Liisa Maksan Kõrgessaare Osavalla Valitsuse sekretär